Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. 11. Eepos - Näiteks sumeri eepos "Gilgames", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rolandi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". 12. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning
Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. 11. Eepos - Näiteks sumeri eepos "Gilgames", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rolandi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". 12. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning
Naisele maksis palju aega, vaeva ja raha, et teda sealt välja saada. Ameerikas kuhjati Vildele igasuguseid komprometeerivaid süüdistusi. Ükskord juhtus tal õnnetus. Revolvrit välja võttes lasi ta endale kuuli kätte, see jäi sinna elu lõpuni. 1933 aastal Eduard Vilde suri. Ta matused toimusid 30. detsembril. 5 3.Eduard Vilde looming Eduard alustas oma kirjanduslikku tegevust varakult.Tema esimene teos oli jutustus "Kurjal teel".Tema suuremad teosed on: "Mahtra sõda","Prohvet Maltsvet","Kui Anija mehed Tallinnas käisid","Astla vastu","Külmale maale","Mäekula piimamees","Pisuhänd" ja "Side".Tema novellid on: "Minu pommid","Mässajate nimekiri","Liha","Seadusemees","Tooma tohter","Surnute pidu" jne... .Tema jutustused on: "Musta mantliga mees" ja "Kurjal teel". Minu pommid Ükskord põgenes üks pärisori oma mõisahärra juurest ära (tal oli
Küsimused 1. L. Tolstoi loomingu iseloomustus Õppis Kaasani ülikoolis õigusteadust, kuid jättis selle pooleli ja asus oma mõisat valitsema, üritades teha majanduslikke ümberkorraldusi ja parandada talupoegade elujärge. Selle kõigega kaasnes ,,õige" elu otsingud, lootused ja pettumused. Noormehe huvi kirjandusliku loometöö vastu algas päevikupidamisest, st. olid tema esimesed katsetused autobiograafilised. 1851. aastal ilmus jutustus ,,Lapsepõlv", tüüpiline pilt aadlinooruki elust. Järgnesid ,, Poisiiga" ja ,,Noorus". See triloogia oli omamoodi üleskutse elada Tõe ja Headuse seaduste kohaselt. Viibides sõjaväeteenistuses Kaukaasias ja elades kasakakülas, veendus Tolstoi, et tõeline õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tal tuli osa võtta ka Krimmi sõjast, valmisid jutustused ,,Sevastoopoli jutustused". Pärast väeteenistusest lahkumist liikus Tolstoi mõnda aega Peterburi
Kitzbergi kirjanduslik tegevus algas 1870-ndatel aastatel vähenõudliku tõlketööde ja külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Intensiivsemat loomingulist tegevust alustas 80-ndate aastate teisest poolest. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Valmisid romantiline ajalooline jutustus "Maimu", rida külajutte ja näidendid. Nendes ilmnes autori võime tõepäraselt kujutada Mulgimaa külaelust nähtud inimtüüpe ja olusuhteid, samuti tema tähelepanu varandusliku ebavõrdsuse probleemile. Ta oli Eesti draamakirjanduse üks rajajaid. Realistina näitas Kitzberg hallparunite ülbust ja kehvade inimeste kõrvalesurutust, kuid autori üldine suhtumine oli seejuures lepitada püüdev või idüllilis-humoristlik.
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
anti armu. Tsehhov Anton Tsehhov, 1860-1904, Venemaa. ( arenemine) Segaseisuslane erinevalt teistest. Isa oli mitmekülgne (kirjandus, muusika), kuid samas ka range. Pere lapsed pidid aitama isal poodi pidada. Isa pankrotistus ja põgenes Moskvasse. Pere läks sinna järgi. Anton lõpetas gümnaasiumi ja läks siis ka Moskvasse, asus Moskva ülikooli arstiteadust õppima. Esimene teos oli · Jutustus "Kiri õpetatud naabrile". Kasutas antonüümi Antosa Tsehhonte. Alguse looming oli peamiselt humoristlik. Kirjutamine oli tema jaoks mõnu, tuli väga kergelt. Esialgu oli peamine eesmärk lugejat naerutada, talle lõbu pakkuda. Ülikooli kõrvalt tegeles Anton enesekasvatuse, ja -arendamisega. Eesmärk oli saada targemaks ja oma võimeid arendada. Kritiseeris teisi, kel polnud kõrgemaid eesmärke ja ei suutnud end arendada. Periood 1880-1888. Kirjutas humoristlikke ja satiirilisi novelle
Eepika- on kirjandus liik, mis kujutab sündmuse tegelasi ja olukordi. Eeplisises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitluslaad on rahulik ja üksikasjalik. Autori suhtumine avaldub kautsel viisil. Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Jutustava teose kolm põhitunnust: Süzee ehk tegevustik karakterid ehk erinevate tegelaste iseloomustamine miljöö ehk tegevuse aeg ja koht Eepika zanrid(alaliigid): Eepos, roman, jutustus, novel, reisikiri, päevik, miniatuur, memuaristika. 1)Tutvustatakse tegelasi, kohta ja aega. 2)Sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevustiku 3)Teose asendus- avanevad tegelastevahelised 4) kulminatsioon e haripunkt kõige pingelisemhetk suhted ja nende areng. 5) Pööre pinge langeb 6) Lõpplahendus probleemide ja konfliktide lahendus.
Esindab küpset barokki. Religioosne ja eksistentsiaalne draama. - baroki draamakirjanik - ,,Elu on unenägu": peategelane Poola kuningapoeg Segismundo. Ennustatakse, et ta lükkab kuninga troonilt. Viiakse metsa elama. Tuuakse tagasi, et kuningas saada. Poiss muutub hulluks. Pole kombeid jne. Lossis raevutseb. Pannakse magama ja öeldakse talle, et see oli vaid unenägu. - Näitab, milline on tegelik maailm värssteose aluseks on idamaine jutustus ,,Barlanami ja Josafati lugu" Ülistab inimese sisemist vabadust.Usus väljenduv inimese hingesuurus. Sealhulgas hingelise armastuse üleolekmaistest ihadest ja püüdlustest on C suur teema, mis läbib pea kõiki tema näidendeid. Oma koht on tema näidendites nii lüürikas kui ka huumoril. Ometi on sümbolid ja allegooria nii tugevasti esiplaanil, et näidendite tegelased kaotavad midagi oma vahetust konkreetsusest. Nad ei ole nii elavad kui Shakespearil
Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kuritegu on võimalik varjata. 2. “Idioot” - Heade kavatsustega ja emotsionaalselt intelligentne vürst Mõškin (vastand Petšorinile romaanis “Meie aja kangelane”, irooniline pealkiri)
inimese olemisseisund maailmas- universaalne; ei jutusta lugusid, puudub konflikt, tegevus hääbub, karakter laguneb //Beckett, Jonesco, Genet Realism Eestis- 1890-1905, naturalismi mõjud, venestamine, tugev tsensuur, muusika- Tobias, Härma; kunst- Raud, Laikna; Estonia ja Vanemuine, rahvaluule kogumine (Hurt), "Postimees"(eestluse teadvustamine), linnastumine, "Teataja", palju raamatuid ilmus, realism läks üle romantismiks // zanrid: proosaeepika, jutustus, romaan, novell // kriitika: pealiskaudne, pinnapealne // Vilde, Särgeva, Tammsaare, Tuglas, Metsanurk, Luts Eduard Vilde- (1865-1933) lai kirjanduse silmaring, teatripisik, üle 20a ajakirjanik, töötas ka Berliinis, 1905 põgenes Eestist, 1.kutseline kirjanik, teda kritiseeriti palju // "Külmale maale", "Raudsed käed", "Mahtra sõda"; näidendid- tegevus linnamiljöös, tegelased haritlased, "Pisuhänd", "Tabamata ime" Aleksis Kivi- 1834-1872, soomestas rootsikeelse perek
,,Jevgeni Onegin" Lühiiseloomustus: Jevgeni: Ta oli elegantne ja haritud ning täiuslik ja õige. Ta oskas soravalt prantsuse keelt ja oskas ka natuke ladina keelt. Hea suhtlemisoskusega ja oskas naisi võrgutada. Ta tundis rahvamajandust. Huumor oli olemas. Kuid ta oskas ka olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik ja ustav. ta oli ka kõrk teravkeelne armukade ja kurvameelne. tundis aadliseltskonna käitumisreegleid. Vladimir: Ta oli noor ja sirge poet. Ta südames valitsesid arm, truudus ja vankumatu õnneusk. Ta imetles maailma rikkust ja liigutavat võhiklikkust ning uskus et sõbrad on tema eest kõigeks võimelised. aga vaimustutatud romantik, kes nägi kõiges ja kõikjal palju head, uskus ning usaldas ümbritsevat Tatjana: Ta oli vaikne, kartlik, nukrapilguline kui laanehirv. Lapsepõlves oli tõsine. Ta oli heade käitumiskommetega. väga keerulise iseloomuga neiu Olga: Ta oli kuulekas, kraps ja õrn ning üliarmas liht...
1. August Mälk ,,Õitsev meri" Koostas: Kaido Rannu 2. Tegevus toimub XX sajandi alguses, iseseisva Eesti ajal (tegevusaeg ei ole täpselt määratletav) ja kestab umbes 20-25 aastat. 3. Põhiline tegevuskoht on väike rannaküla Läänemere ääres, merel kala püüdes ja hiljem osaliselt metsakülas Lääne-Saaremaal. 4. Lugu räägib põhiliselt Turja talust rannakülas. Talus elavad ema, isa, nende kolm poega ja tütar. Ema ja isa on väga töökad inimesed, aga mitte eriti jõukad, pigem vaesed nende rikkus sõltub väga palju sellest, kuidas meri kala annab. Lapsed on neil ka tublid ja töökad. Mõne aja möödudes lahkub keskmine poeg kodust kaugsõidu laevale tööle. Järgmisena läheb mehele tütar Marie ja koju jäävad Klaus ja Hannes. Ema on juba päris vana ja haige ja ta tervis ütleb üles. Peale ema surma oli vaja uu...
KARL RISTIKIVI (16. X 1912 19. VII 1977) Sündis Läänemaal. Õppis Tartu ülikoolis geograafiat. 1943-ndal aastal siirdus Helsingisse ja 1944-ndal aastal Rootsi. Ristikivi esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid ajalehtedes ja ajakirjades 1920-ndate aastate lõpul. Romaanid "Võõrad varjud" (1934) ja "Viikingite veri" (1936) avaldati "Perekonnalehes" ja on kirjutatud ajaviitekirjanduse tasemel. Rohkem tähelepanu leidsid tema noorsooteosed: jutustus "Lendav maailm"(1935), lasteraamatud "Semud" ja "Sinine liblikas" (1938). Silmapaistvaks kujunes romaan "Tuli ja raud" (1938), milles vabrikutöölise ja tema perekonna käekäigu kaudu on näidatud kolme põlvkonna püüdlusi parema tuleviku poole; vaatamata kõigile eluraskustele suudab enamik tegelasi säilitada moraalse kindluse. Peategelane Jüri Säävel on väsimatu töörühmaja nii maal kui linnas. Ta karakteris domineerivad kinnisus ja umbusaldus. Tööliste hulgas jääb ta omaette
ROMANTISMI ESINDAJAD Romantik Romantiline elus Olulised teosed Iseloomulik loomingule Hinnang William · Kasvas Põhja- · ,,Lucy tsükkel" · lihtrahva kultus Kahjuks kuulsin William Wordsworth Inglismaal · ,,Jugapuud" · tähtsaim teema loodus Wordsworthist vähe.Ta (,,Järve · Abiellus, 5 last · ,,Lüürilised ballaadid" · uskus eneseväljendusse jättis endast lihtsa koolkond") · Prantsuse revolutsioon inimese mulje. mõjutas loomingut George Gordon · Imelikud seiklused, · ,,Jõudetunnid" · looduse, vabaduse Mulle jäi Byron meelde Noel Byron õnnetused · poeem ,,Childe H...
autori sõnumit. kui inimest liigselt kurnata, ei saa kunagi kindel olla kuidas see kätte võib maksta. Autor püüab selgitada seda, et ka teenijad on inimesed ja vajavad puhkust või muidu võib juhtuda midagi hirmsat. 5. Tuleta meelde novelli mõiste, tunnused, liigid ja sellest lähtuvalt otsusta, kas loetud novellid on avatud või suletud? Selgita ja põhjenda! Käsitle iga novelli eraldi! Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. 6. Selgita A.Tsehhovi loomingu iseloomustamisest lähtuvaid mõisteid ja lisa näited loetud novellidest: väike inimene- tühine, väikekodanlik inimene. "Jonõts", "Inimene vutlaris", "Karusmarjad" naerdakse väikekodanlike inimeste tühisuse üle. III kursus
Arhidektuur Itaalias ja Saksamaal *Esmajärguline kirikute ehitamine Siseruum ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid sageli kabeliteread. *Eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas Giacomo da Vignola. Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. ...
,,Paavst on jumala asemik maa peal." Ei ole jumalat maa peal, seda vaid usutakse olevat taevas. Paavst on tema asemik maa peal. Vatikanis. 2. Raamat räägib vanade eestlaste elust metsas ning sellest kuidas kõik lõpuks hääbus. Läbivaks valuteemaks on ussikeele oskamine, mille järjest rohkemad inimesed ära unustavad ning üheks suureks põhjuseks oli soov külla elama kolida, et sarnaneda kõikide teistega. Jutustus algab ajas kui Leemet on veel väike poisike ning metsas on veel piisaval inimesi, kes oskavad ussisõnu ja räägivad, et külla elama ei taha nad küll kunagi kolida. Kogu elu käib vanade tavade järgi. Mingil hetkel hakkab aga järjest rohkem inimesi külla kolima ning kuna seda teeb ka Leemeti parim sõber Pärtel, saab peategelase uueks parimaks sõbraks rästik Ints (kes on emane). Ka Leemet käib vahepeal elamas
Meloodia läks allapoole, hüppeid oli vähe. Rütm oli iseseisev ja viisist sõltumatu. Nende meloodia oli igav ja ühekülgne. Esineb 2/4 ja ¾ taktimõõdu vaheldumist. Neil leidub 5, 7 ja 11 osalist taktimõõtu. Kasutati vanu ja täiesti tundmatuid laade. Rahvalaulus on neil arenenud mitmehäälsus. Ka nende rahvalaulu säilitati suulisel teel. . Keskaeg On kaks erinevat suunda1)rahvamuusika, 2)kirikumuusika Rahvamuusika teke ja areng Eriti hakkas levima bõliina jutustus kangelase sõjaretkedest, mida esitati gusli saatel. Räägiti sõjaretkedest. Bõliinades on tekst tähtsam ja meloodia on lühike, pidevalt korduv. Lüürilised laulud Lüürilised laulud levisid 16.-17.sajandil. Olid nukrad ja murelikud laulud. Kodumaa igatsus soldati. Lüürilisel laulul on eeslaulja, kes laulab aeglaselt ja voolavalt. Viisid on suure ulatusega. Kui eeslauljale lisandub koor, muutub laul mitmehäälseks. On pool polüfooniline ja pool homofooniline laul.
poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Lüürika - (kr. keelest 'lüüra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Eepika - on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus,novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Dramaatika ehk näitekirjandus - üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms. Näiteks ood kangelasele või armastusele. Epigramm - värsivormis pealkiri hauakivil või mälestussambal. Karakter - iseloom, tegelaskuju. Süzee - sündmustik.
Ernest Hemingway (1899-1961) Ameerika kirjanik, kes juba noorena armastas jahti ja kalapüüki. Tööta ka ajalehereporterina ja 1918 läks vabatahtlikult I maailmasõtta Itaalia Punase Risti autojuhiks ja sai seal raskelt haavata jalgadest. Ta oli 4 korda abielus oma elu jooksul. Elas Euroopas ja Kuubal. Oli sõja kirjasaatja Hispaania Kodusõjas (1936-1939) ja ka sellele järgnenud II maailmasõjas. Suri läbi suitsiidi. 1954 sai Nobeli preemia. Tema looming on autobiograafiline(põhineb tema elul). Tema loomingu omapärast on nii öelda jäämäe-printsiip. See tähendab, et põhiline jääb tegelikult ütlemata. Hemingway kirjeldab küll täpselt sündmusi ja tegelaste kõnet, aga nende tundeid annab ta edasi äärmiselt napisõnaliselt. Temal ei ole pikki kireldusi. Tema loomingu tähtsaim põhimõte on humanism, aga samas usub ta, et inimlikke väärtusi tuleb vahel relvaga kaitsta. Kirjutas ta romaane. Romaan ,,Ja päike tõsuseb"(1926) Romaan kujutab sõjainval...
"Kuhu päike ei paista" (1888) "Kõtistamise kõrred" (1888) "Karikas kihvti" (1893) ""Linda" aktsiad" (1894) "Külmale maale" (1896) "Raudsed käed" (1898) "Mahtra sõda" (1902) "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) "Prohvet Maltsvet" (19051908) "Jutustused" (1913) "Mäeküla piimamees" (1916) "Tabamata ime" (1912) "Pisuhänd" (1913) "Side" (1917) "Rahva sulased" (lõpetamata, Looming 1934/13) jutustus "Jobu" "Minu esimesed triibulised" 7. Loovülesanne: ,,Külmale maale" tegelaste krüptogramm:
Rasedusest teada saades, mõtles Roosa teha aborti, kuid Mikaeli vanemad hakkasid teda meelitama, andsid talle raha ja korteri ning lubasid tema eest hoolitseda. Algul paistis see Roosale siiras, kuid kui vanemad väljakannatamatult uudishimulikuks muutusid, tundus see tüdrukule hoopis tagamõttega plaaniks osutuvat. Lõpuks jäi siiski laps Miia Mikaela Roosale ja kõik lahenes õnnelikult. Peategelaseks võib nimetada raamatus Mikaelit, kes on küll surnud, kuid kelle ümber jutustus kaudselt käib. Mikael oli lugemisvaegusega, kuid elurõõmus noor poiss. Koolis ei õppinud ta hästi erinevalt oma vennast, kes oli tarkus ise. Ta käis palju joomapidudel ja tarbis vahel tujutõstmiseks Rotilt (narkodiilerilt) saadud narkootikume. Nooruk mängis trumme bändis Desibel, koos sõprade Papa Tatsa ja Japega. Mikaeli tüdruksõber Roosa sai peale Mikaeli surma teada oma rasedusest. Ka Roosat võib paigutada loo keskele
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE MART SANDER Referaat Juhendaja: Karen Stimmer Tallinn 2012 SISUKORD 1. ELULUGU .................................................................................................................... ..........3 2. TEATER ........................................................................................................................ ..........3 3. FILM JA STUUDIO ................................................................................................................3 4. KUNST .......................................................................................................................... ..........3 5. RAAMATUD ................................................................................................................ ...
elu põgus reegel. 4)Boccaccio ,,Dekameron" ( 13491353)räägib 7 tütarlapsest ja 3 noormehest kes 1348 aastal puhkenud musta katku eest linnalähedaase villasse lähevad. Igal õhtul räägib keegi neist novelli. Pilgatakse rumalust, vaimulike liiderlikkust, silmakirjalikkust, kohtunike äraostetavust, armuviha jne. Novell kui kirjanduszanri rajaja. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ning lõpus on puänt. Novellizanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Lühiproosa zanr, uudisjutt. 5)Sonett on Petrarca loodud luulevorm. 14 värsirida, 4 salmi, 2 katrääni(4 rida), 2 tertsetetti(3 rida). Süliriim: riimiskeem a a c d b b d c
leedulaste poole. Leedulased tulidki appi ja purustasid orduväe Turaida all. Alles seejärel sõlmiti rahu, mis siiski osutus ajutiseks. 1304 a. moodustas ordu Riia linna ja Riia peapiiskopi vastu suunatud nn. Tartu konföderatsiooni. Eeskätt tõi valitsejatevaheline vaenutsemine kaasa kannatusi lihtrahvale ja takistas maa arengut. Jüriöö ülestõus 1. Eesti kirjaniku Eduard Borniköhe esimene jutustus “Tasuja” rääkis Jüriöö ülestõusust 23. Aprillil 1343. 2. Ülestõusnud piirasid 10 000 mehega sisse Tallinna linna ja läkitasid saadikud Turusse abiväge kutsuma. Rootsi kuninga asevalitseja lubaski mõne nädala pärast abiväega Tallinna all olla 3. Paraku ei olnud ülestõusnul oma edu enam kusagile arendada, jäi vaid loota, et abivaja Soomest jõuab kohale enne ordut 4. Väidetavasti 3000 eestlast surma sai. Neli päeva hiljem,täpselt kokkulepitud
Teadus ja kunst toovad kaasa pahesid. Ta uskus, et headus on olulisem kui mõistus. Idealiseeris inimese looduselähedust. 13 Nimetada olustikulise ja sentimentalistliku romaani mõisted, esindajad ja nende loomingu tähtteosed (Richardson ja kiriromaan, Fielding, Sterne, Diderot) Olustikuline romaan oli realistlik ja selle hetke olusid peegeldav. Sentimentaalne romaan oli haledat olukorda kirjeldav jutustus teos. Richardson (“Clarissa”), Fielding (“Tom Jones, ühe leidliku lugu”), Sterne (“Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia”), Diderot (“Rameau vennapoeg”, “Nunn”) 14 „Tormi ja tungi" liikumine Saksa kirjanduses, muusikas ja vaimuelus aset leidnud eelromantiline liikumine. 15 Herderi osatähtsus ning seos Eestiga Eestiga on ta seoses selle kaudu, et ta oli kontaktis Põltsamaa pastori A. W. Hupeliga.
ANTIIGIST 19.SAJANDINI ANTIIKAEG Aeg (algusajaks peetavad sündmused ja lõpp)- Homerose eeposte loomine; esimeste antiikolümpiamängude pidamine; 800 eKr-500 pKr Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? Põhimõtteliselt kõik sai alguse antiikajast(teater; olümpiamängud; uued žanrid) Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus.- ratsionalism ja mõõdukus; vabadus; hinnati füüsilist väljanägemist(nõrgad vastsündinud visati kaljult alla); haridus oli oluline; olümpiamängud Antiik-Kreeka haridus ja kasvatus. Taheti teistest üle olla(olümpiamängud); koolid allusid riigile; kuulsus ja au Antiik-Kreeka jumalatele omast üldiselt: välimus, iseloom, elupaik- loodusliku ja loomuliku välimusega; elasid Olümpose mäel; inimese moodi nii iseloomult kui välimuselt Eraldi teada: Zeus- peajumal Hera- Zeusi naine ja õde; kõrgeim jumal...
1.Esimesed tsivilisatsioonid ja viljaka poolkuu piirkond-Tsivilisatsioon on tulnud lad.keelest ja tähendab kodanik;riiklik. Tsiv on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond,kus tuntakse kirja,on kujunenud riiklus,arenenud religioon ja viljeletakse kõrge tasemelist kirjandust ning kunsti. NT Egiptus, Vana-Rooma ja Mesopotaamia Poolkuuala-Ühiskond,kus riigikorraldus,majandus,teadus,kunst ja religioon esmalt välja kujunesid,paiknesid valdavalt Eufrati ja Tigrise ning Niiluse jõe orgudes ja nendevahelisel alal ehk nn viljaka poolkuu piirkonnas.Nendes piirkondades oli regulaarne üleujutus,viljakas pinnas ja niistussüsteemis,tänu millele asutus seal piirkonnas tihenes. 2.Egiptuse religioon ja kultuur-Egiptuse religioon kujunes mitmete hõimude ühendamise teel,siis tõi iga hõim kaasa oma jumalad.Igahõimupiirkond austas oma püha looma, mis oli seotud selle piirkonna jumalaga. Nii kujutatigi jumalaid kas selle loomana või loominimesena.Tähtsaim juma...
NOVELLE Edgar Allan Poe 19. jaanuar 1809, Boston - 7. oktoober 1849, Baltimore Novelle: Ligeia Usheri maja hukk William Wilson Ligeia Minavormis jutustus elust, kahest abikaasast, kellest esimene, Ligeia, oli südamele armsaim teine, Rowenna, vaid vari mehe silmis Ligeia iseloomustus: "väga vana päritolu", "sõber ja kihlatu", mees oli unustanud ta perekonnanime, nägu kaunis kui "oopiumunelm", suured tumedad"gasellisilmad", brünett, sale, elevandiluu nahk Elu ajal mees ei osanud Li armastust hinnata, aga kui haigus tolle endaga hauda kaasa hakkas viima, siis abikaasa mõistis,
Väga rangelt oli peetud töötamise- ja puhkuseaegu, mille tõttu jäi ekspeditsiooni meeskonnal piisavalt jõudu. Peamiseks veojõuks oli koerad, kelle kasutati ka roaks teistele koertele ja meeskonnaliikmetele. Roald Amundsen jõudis esimesena lõunapoolusele ja lendas üle Põhja-Jäämerest seega oli ta esimene inimene, kes oli mõlemal poolusel. 5 Kasutatud kirjandus (Centkiewicz, Mees, keda kutsus meri: jutustus Roald Amundsenist, 1988) Poola keelest tõlkinud Aarend-Mihkel Rõuk. https://et.wikipedia.org/wiki/Roald_Amundsen http://entsyklopeedia.ee/artikkel/amundsen_roald1 http://www.eestiloodus.ee/artikkel4302_4262.html 6
sünnikohast Pärnusse. ▪ Alghariduse sai Lydia oma isa käest. ▪ 1854. aasta sügisel läks Lydia Koidula Pärnu Linna Tütarlastekooli. ▪ Sealses koolis sai Lydia selgeks prantsuse ja vene keele. (eesti ja saksa keelt ta juba oskas) Kirjandusliku tegevuse algus ▪ Kooli kõrvalt abistas Koidula oma isa ajalehetöös. ▪ Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus Pärnu Postimehes ja see tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. ▪ Hiljem väljus ulatuslikum jutustus eri raamatuna "Ojamölder ja tema minia", mis äratas tähelepanu ka väjaspool Eestit. Kolimine Tartusse ▪ 1863. aasta lõpus oli Jannsenite perekond tingitud kolima Tartusse. ▪ Asusid elama Tiigi tänavale. ▪ J.V. Jannsen hakkas välja andma "Eesti Postimeest" ▪ Nagu ka eelmises lehes, hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama. Eesti Postimees ▪ Oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus Koidula peale. ▪ Nüüdsest hakkas Koidula avaldama artikleid, mis
kujutati põhitegija Frans välja Hollandis; maalid; kujunes illusionistlikult Hals, kes tegi nii põhitegija oli välja Hollandis; (lisanditega); tihti grupi kui üksik Cornelis de Heem põhitegija Jakob pildi aineks mõni portreesid; van Ruisdael; jutustus (satiiriline, maalidel oli romantilised moraliseeriv või tavaliselt mingi loodusvormid; peidetult pikantne); olustikuline heletumeduse põhitegija Jan tegevus, mis efektid; ärevad/ Vermeer van tagas elavuse ja traagilised
Loomulikult erinevad poiste ja tüdrukute eelistused, tüdrukud valivad Teele, poisid Tootsi. Arno on pingereas 2. 3. kohal, huvitav on aga, et pillimehele ja kommijagajale Imelikule eelistavad vastajad Jorh Adniel Kiirt ja Tõnissoni. Nojah, eks olnud Kiir moekast kodust pärit 9 koolivend, kel nööpidega saapad, uhked tritsud ja kuulsad ,,Kiire ristjatsid". Analüüs: see on tüübirikas jutustus, kus möödunud sajandi lõpule iseloomulik maakooli olustik avatakse mitmekesises esteetilistes värvinguis, realistlikud stseenid vahelduvad humoristlike ja lüüriliste episoodidega. Õpilaste psüühika meisterlik avamine on kirjanikul võimaldanud luua omapärase tegelaskonna ning eesti talulaste karakteritesse koonduvad jooned, mis teevad ,,Kevade" mõistetavaks ka teistele rahvastele. Rahutu ja seiklusi otsiv Joosep Toots ning mõtisklev unistaja Arno Tali, aga huvitavad karakterid
Tsehhov Anton Tsehhov, 1860-1904, Venemaa. ( arenemine) Segaseisuslane erinevalt teistest. Isa oli mitmekülgne (kirjandus, muusika), kuid samas ka range. Pere lapsed pidid aitama isal poodi pidada. Isa pankrotistus ja põgenes Moskvasse. Pere läks sinna järgi. Anton lõpetas gümnaasiumi ja läks siis ka Moskvasse, asus Moskva ülikooli arstiteadust õppima. Esimene teos oli · Jutustus "Kiri õpetatud naabrile". Kasutas antonüümi Antosa Tsehhonte. Alguse looming oli peamiselt humoristlik. Kirjutamine oli tema jaoks mõnu, tuli väga kergelt. Esialgu oli peamine eesmärk lugejat naerutada, talle lõbu pakkuda. Ülikooli kõrvalt tegeles Anton enesekasvatuse, ja -arendamisega. Eesmärk oli saada targemaks ja oma võimeid arendada. Kritiseeris teisi, kel polnud kõrgemaid eesmärke ja ei suutnud end arendada. Periood 1880-1888. Kirjutas humoristlikke ja satiirilisi novelle
Neil oli ainus tütar, kes sündis aastal 1933, ehk aasta pärast abiellumist ja nimeks sai Aili. August Gailiti naine Elvi Vaher-Nander sündis 1898 aastal ja suri 1981 aastal.Ta naine elas 83 aastat. Aastal 1944 põgenes Gailit koos oma perekonnaga Rootsi. Gailit oli novelli, romaani-ja följetonisti kirjanik. 1920. aastatel oli August Gailit kirjanduselu kesksemaid kujusid. Tema üks esimesi raamatuid oli "Kui päike läheb looja" ja see raamat on sugemetega jutustus. Tema kirjanduslikule stiilile on omased erakordsuse taotlus ainevalikus, tüpaazis ja sõnastuslaadis, absurdi ja groteski rakendamine inimeksistentsi kujutamisel, mis võib kalduda ka sarkasmi. Gailiti kuulsus põhineb tema romaanidel "Toomas Nipernaadi" (1928) ja "Ekke Moor" (1941), mis tõid eesti keelde ja kirjandusse "nipernaadi", romantilise hulkuri kujundi. Tema viimaseks teoseks jäi ''Kas mäletad, mu arm ? '' ja aasta pärast seda ta suri.
Kunstilisest täisküpsusest ja isikupärast annavad tunnistust Piibliaineline ekspressionistlikku laadi draama ,, Juudit" ja romaan ,,Kõrboja peremees". Loomingu üldiseloomustus Loomingu üldiseloomustus Tammsaare teoseid on tõlgitud enamasti vene ja inglise keelde. Ta kirjutas oma teoseid enamasti neil hetkel õhus olevatest ühiskonna probleemidest. Kõikides tema teostes on realism. Olulisemad teosed Jutustus, 1903 ,,Vanad ja noored" Jutustus, 1907 ,,Rahaauk" Näidend, 1921 ,,Juudit" Romaan, 1922 ,,Kõrboja peremees" Romaan (5köiteline), 1926 1933 ,,Tõde ja õigus" Romaan, 1939 ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Näidend, 1936 ,,Kuningal on külm"
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa
vajub lõpuks keevasse ookeani. Odin Sõjameeste jumal ja sõjaõhutaja, valitseja Valhallas. Valdas nõia-, loitsu- ja luulekunsti. Aitas sõdalastel oma kaheksajalgsel hobusel Valhallasse jõuda. Thor taeva- ja päikesejumal. Usaldusväärne, tema haamrilöögid olid pikne ja vankrikolin mürin. Frej Vaanide perekonnast. Rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, edendas taimekasvu ja sigivust. Suured genitaalid. Saagad muinasislandi jutustus, suuline, anti põlvest põlve edasi. Erik Punase saaga, Ynglingerite saaga. 15. Peatükk Keiser Justinianus (517-565) Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Sõjaväekorraldus palgaarmee. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus olid väepealikud strateegid, kellele kuulus seal nii sõjaline kui tsiviilvõim.Väe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said teenistuse eest maatüki. Nad olid
Realism-tegelik,esemeline kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast objektiivset kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. Eduard vilde(1865-1933), oli pagenduses euroopas,tegeles kutselise kirjanikuna tallinnas ja berliinis, tõi kirjandusse kaasaegseid suhteid ,kujutas külaelu,tema juhtmõteks oli et näidata inimesi nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi:varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest.20 saj luule eelkäia, kirjandusse suundus tänu ajakirjandusele,täiendas oma haridust tartus treffn...
sealt kogu aeg siinsele kodule vastuvõtmatut ja võõrast. Loo põhimõte seisneski faktil, et sa võid parimsõber küll olla, aga kui su sõbranna on erirahvusest, siis tähendab see ka tihti erievaid põhimõtteid. Ta võib olla sõber sinuga, aga kas ka sinu rahvuse ja kodumaaga? Järgmine lugu rääkis isast ja pojast, kes õhtuti konutasid sauna eelruumis juttu rääkides ja päeval koos tööd tehes. Poeg Karl-Eerik leiab ühel päeva oma isa kiirköitja, kus on vahel pikem jutustus millestki. Tegemist oli isa kaua aega tagasi kaduma läinud köitega. Kooliajal olevat ta huvi tundnud ilukirjandusliku loomingu vastu ja tegelenud sellega tehnikumis, kus ta õppis pärast põhikooli. Isa annab siis selle pojale lugeda ja palub hilisemat arvamust mitte ainult enda teada jätta. Lugu pärines isa koolieast ehk siis paarikümne aasta tagant. Lugu rääkis poiste kambast , kes tõmbasid tänaval möödakäiatel mütse peast ära. Ühesõnaga tegemist oli sulikambaga.
Teos näitab, et elurõõm ja armastus käivad kokku ja teisiti ei saakski see ju olla. Lood armukadedatest meestest, kergemeelsetest abikaasadest ja naiivsetest armukestest on alati rahvale huvi pakkunud. Suletud novell sündmustiku arenedes põnevuse üha kasvab, kuni jõuab ootamatu ja üllatusliku lõpplahenduseni (puänt). avatud novell mis ei pruugi lõppeda puändiga. Novell (itaalia keeles novella ´uudis´), lühijutt: tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Novelli lõpus on tavaliselt üllatav pööre (püänt).Boccaccio- räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms
Sergei Prokofjev (1891-1953) Elulugu Sergei Prokofiev oli vene helilooja, kes on tuntud omapärase muusikalise stiili poolest. Sündis 23.04.1891 aastal Sontsovkas(praegu Ukraina). o Tema isa Sergei Alekseevich Prokofiev oli põllumajanduslik insener.Ema Maria oli hästi haritud naine,kes oskas o hästi klaverit mängida.Ta oli poja suur mõjutaja. o Sergeil oli õnnelik lapsepõlv.Enne Sergeid,oli vanematel kaks tütart,kes surid imikueas. Esimesed lomekatsetused tegi ta 5-aastasena.Teda peeti imelapseks. o Oma esimesed 13-st aastat veetis mõisas,kus nautis kõiksugu privileege. o Muusikatunde hakkas ta võtma alles seitsme aastaselt.Teda ei sunnitud klaverit mängima,ta ise oli öelnud,et o klaver on kui tema parim sõber. o Üks kord aastas viis ema oma pere Moskvasse või Sankt Peterburgi ,kus nad käisid alati oopereid vaatamas. 1904 aasta kevadel otsustas Sergei ema,et poeg ei saa Sontsovkas oma karjääri...
Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasma...
sajandi lõpus e.m.a tekkis Iisraeli riik. Juudid on ajaloos pidanud palju sõdu oma riigi kaitsmise nimel ja elanud aastasadu teiste valitsejate võimu all. Judaismi usuõpetuse aluseks on Vana Testament ehk Moosese raamatud. Ainujumal on Jahve, maailmast väljaspool elav vaim, kõige looja ja kohtumõistja. Ajalooliselt on kujunenud kaks kombestikult erinevat suunda: askenazim ja sefardim. Judaismi pooldajaid on maailmas umbes 13 miljonit. Iisraeli asustamine juutide poolt Moosese raamatu jutustus Aabrahamist ja tema otsestest järglastest võib viidata sellele, et muistsed heebrealased tulid Kaananisse (tänapäeva Iisrael), kolme peamise lainena. Esimene neist seostub Abrahami ja Hebroniga ning toimus u. 1850 e.m.a. Teine sisserändamislaine oli seotud Aabrahami pojapoja Jaakobiga, kes nimetati ümber Iisraeliks. Heebrealaste kolmas asustuslaine toimus umbes 1200 e.m.a, kui Egiptusest saabusid Kaananisse hõimud, kes väitsid end olevat Aabrahami järglased
Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. Rimski-Korsakov on tuntud ka rikkalike orkestrihelide kokkusulatamise tõttu, mis avaldub eriti "Hispaania cappriccio`s" (1887). See orkestripala on poeetiline muusikaline jutustus hispaanlastest ja lõunamaisest loodusest, milles instrumentide väljenduslikud ja virtuooslikud omadused on täiuslikult ära kasutatud. Anni Larin 11B Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi , süite ning 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. 1978
1)ajalooallikad:ARHEOLOOGIA-uurib perioode,kus kirjalikud allikad puuduvad,tehakse väljakaevamisi.ETNOLOOGIA- uurib rahvaste tavasid,kultuuri,elamuid,rõivaid ja kogu eselist materjali.Kroonikad on kirjalikud allikad.2)inimese kujunemine:AUSTROLOPITEEKUS-liiguvad kahel jalal(käed pikemad kui meil)aju arenenum kui ahvil.HOMO HABILIS: (tekkis Kiviaeg e. paleoliitikum)oskas valmistada tööriistu.HOMO ERECTUS:2/3 inimese ajust,head ja paremad tööriistad.HOMO SAPIENS:Aafrikas. U 200000a. Tagasi,täiuslikumad tööriistad(luust ja savist).3)kunst kiviajal:35000- 13000 aastat tagasi pärinevad esimesed kunstisaavutused-kujukesed ja koopamaalingud.Tuntumad koopamaalingud:Lascaux(Prantsusmaa),Altamira(Hispaania).Inimesed lootsid tänu koopamaalingutele jahiõnne.4)metallide kasutusele võtt:Ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamise sai alguse Lähis-Idas IV lõpupoole eKr.Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema pronksi(vase ja ti...
1)Mida nimetatakse tsivilisatsiooniks ja tsivilisatsiooni tekkimise eeldused? Suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ning kirjandust. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Regulaarsete üleujutuste tõttu oli seal viljakas muld. Siis kui inimesed läksid üle viljelusmajandusele ja enamasti kasutati ka metalli. 2) Tsivilisatsiooni tunnused? Igas tsivilisatsioonis olid inimesed üle läinud viljelusmajandusele ja kasutasid metalli. Sellega hakkas kujunema ühiskondlik tööjaotus (mehed tegid põllutöid ja naised lihtsamaid töid). Ühiskond hakkas jagunema erinevateks varanduslikeks klassideks. Tekkisid rikkad ja vaesed. Rikastest edasi kujunesid juba riigipead ja vaesed pidid nende käske täitma. Kasutusele tuli ka kiri, selle abil hakati kirja panema seadusi, uskumusi, pärimusi, ajaloosündmusi... 3)Egiptuse ja mesopotaamia jumalad...
tsivilisatsioon. Egiptus- u 3000 a. eKr. Egiptlased võtsid kasutusele hieroglüüfid (kr. keeles pühad märgid). Kirjutusmaterjalina kasutati papüürust. Samuti võeti kasutusele päikesekalender, mille järgi otsustati Niiluse üleujutamise aeg. Egiptlased kasutasid ehitustöödel (püramiidide ehitamisel) geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses. Kirjanduses loodi lühivorme, mitte mahukaid meistriteoseid, neid peetakse novellizanri loojaiks. Kuulsaim kirjandusteos on Sinuhe jutustus. Haridust said enamasti omandada ainult kõrgklassi lapsed, kuid leidus ka olukordi, kus alamklassi lapsed said õppida. Koolis käisid reeglina poisid. Mesopotaamia- Kasutasid kiilkirja (pehmele savitahvlile vajutati märke pulgaga, millel oli kiilukujuline ots). Haridust jagas preesterkond jällegi enamjaolt ainult ühiskonna kõrgemale kihile. Suurt tähtsust omas kirjaoskus. Peale kirjaoskuse õpiti ka matemaatikat, tähetarkust ning valdavalt religioosse sisuga
Meloodilisus. Viisid on enneolematult kaunid: tunglevad, erutatud, vabalt, lainetavalt arenevad, ulatuslikud. Teemasid iseloomustab astmeline liikumine. Kõlapildid - muusikat püüti lähendada kirjandusele ja kujutavale kunstile- helidega püüti ,,kirjeldada “ ja ,,maalida”. Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentatsioonis. Vormivabadus. Programmilisus – alati on muusikas ka mingisugune jutustus, mida jälgida. Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust. Peen dünaamika ja rütmika. Kasutatakse dünaamilisi äärmusi ja vastandatakse neid kontrastidena. Muusika muutub varjamatult emotsionaalsemaks. Puhkpillid domineerivad ja leiavad kasutamist üha julgemates kombinatsioonides. Orkestriteosed muutuvad pikemaks ja orkestrikoosseisud muutuvad suuremaks. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
