Filmi ,,Idioot" retsensioon Romaani autor on Fjodor Dostojevski. Filmi lavastaja on Rainer Sarnet, produtsent Katrin Kissa, filmis mängivad Risto Kübar (vürst Mõskin), Katariina Unt (Nastasja Flippovna), Tamber Tuisk (Rogozin), Ain Lutsepp (kindral Japantsin), Tiina Tauraite, Ülle Kaljuste, Juhan Ulfsak jt. Film esilinastus 12.oktoobril 2011 Coca-Cola Plazas. Film räägib naiivsest vürst Mõskinist, kes asub päästma hukatusse minna otsustanud Nastasja hinge. Filmi võib käsitleda kui kirglikku ja põletavat armastuslugu või filosoofilist jutustust inimesest, kelle vahetu käitumine tekitab teistes moraalset rahutust ja igatsust headuse järele. Film on enamasti väga romaani sarnane, enamus tegevusi on samad, ainult lõpp oli tehtud natukene teismoodi. Filmis vürst Mõskini ja Nastasja abiellumise kavatsusest juttu polnud. Film hakkab tegevusega Varssavi-Peterburi rongis. Peategelane vürst Mõskin saabus Sveitsist vaimuhaigl...
Adrakohtunik – tegelesid põgenud talupoegade ülesotsimise ja tagastamisega. 19. Dateeri. Jüriöö ülestõus – 23.aprill 1343-1345 Esimene säilinud Eestikeelne trükis – 1535 Liivi sõda – 22.jaanuar 1558-1583 20. Millega said Tuntuks? I.Schenkenberg - Hertsog Magnus – Taani kuninga vend, kelle anti Saara-Lääne alad W.V.Plettenberg – Liivi ordumeister B.Notke - kunstnik J.Koell – jutustaja, kes tõlkis eesti keelde luteliku katekismuse B.Russow – kirjutas Livimaa kroonika S.Wanradt - teostas luteliku kateismuse M.Sittow - eesti kuulsaim maalikunstnik B.Hoeneke – kroonik. Õigustas ordu käitumist läbirääkimistel Paides.
Romaan, jutustus, novell, laast, reisikirjeldus on proosakirjanduse žanrid. Vokaalmuusika žanrid on laul, romanss, kantaat ja oratoorium. Kunstnik loob mitmes žanris. Žanritest on kunstnik harrastanud eriti natüürmorti. Žüriil tekkis raskusi teose žanri määratlemisega. Eepika jutustav ilukirjandus jutustavate ilukirjandusžanrite üldmõiste eeldab jutustaja olemasolu eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi on proosa- ja värsskõnes eepilisi teoseid esikohal on jutustav element, mis seondub kirjeldava või dialoogilise esitusega Eepika žanrid eepos romaan jutustus lühijutt novell laast ehk miniatuur reisikiri valm muinasjutt
teele suunata. Kuid siiski sai lõpuks hirm Dorianist võitu. Ta kartis näha end lagunemas ja muutumas. 1.8 Minule Dorian ei meeldinud. Ta oli nii enesekeskne ning suutis mõelda ainult endale. Ta ei saanud aru, kui teda taheti aidata. Oma muredega ta ei tõmmanud vaid enda, vaid ka teised halva tee peale ja õnnetuste poole. Veelkord, ta elas momendis ja ei suutnud arvestada tagajärgedega endale ega teistele. 2.0 Lord Henry: Teadja, äärmiselt seltskondlik, naistemees, jutustaja, rahulik, abivalmis. Ta oli lahedalt seltskondlik. Rõõmus ja sotsiaalne. Ta ei ajanud inimesi teistele teedele ja akepteeris neid nii nagu nad olid. Henry oli Dorianile väga hea sõber. Nad jagasid kingitusi, said üksteisega vabalt rääkida ja oli just selline inimene keda Dorian vajas. Ta pakkus talle emotsionaalset tuge. Kuigi Henry tutvustas Dorianile halbu seltskondi, ei süüdistaks ma Henryt eriti Doriani allakäigus. 2
legendide juurde ja lõi ,,Faustis" sügavalt rahvusliku suurteose. ,,Faust" ei mahu päriselt näidendi zanripiiridesse teose mahukuse ja keerulisuse tõttu. Selles teoses puudub jaotatus vaatusteks, vahelduma on pandud erinevaid värsivorme. Oluline koht on teose mitmehäälsuses ja seepärast on see ka raskesti tõlgitav. Sel ajal oli Goethe sissevõetud klassikalisest ideaalist ja sellest lähtudes tõi kirjanik suurteosesse antiikdraama eeskujul arvukaid koore. Koorid on pandud mitte ainult jutustaja osasse vaid nad on ka tegelased, kes sündmusi aktiivselt mõjutavad. ,,Faust" on realistlikult kujutatud olustik, kus tegelased segunevad fantastiliste kujunditega. ,,Fausti" üldine ülesehitus meenutab Dante ,,Jumalikku komöödiat". Teoses teeb Goethe tegelaste läbi kriitilisi üldistusi ühiskonnaelu ja poliitika kohta. Ta annab fantaasiale voli ja läbi allegooriliste tegelaste toob esile elukülluse ja vaatepunktide paljususe.
selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi. Modernistlikul tekstil puudub klassikaline kompsitsioon- algus,keskpaik ja lõpp. Kasutab unenögusid, müütilisi arhetüüpe,motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist jne. Luulest kaob traditsiooniline meetrum,seda asendab vabavärvss või vabarütm. ; Samuti puudub kaausaalsus, teksti osade vahel ning aja vool on segi paistatudm sündumste loomulik kronoloogia lõhutud. Muutub ka vaatepunkt, jutustaja ei ole eanm kõiketeadja ega hinnangute andja. Kirjandustekst sarnaneb spontaanse argikõnega,olles sageli fragmentaarne,selega kompstitsioonita viimast asendavad assotsinatsioonid, tagasiöördumised,kordamised,ümberütlemised,hüped ühelt teemalt teisele; laused on sageli lõpetamata; esineb grammatilisi vigu või ebatäpsusi. Vabavärsilised luulses said tähtsaks suulistest kõnest pärist intonatsioonid,,rõhjud,pausid jms. Teksti sugenes eri
arendanud endas ,,geniaalset, piiritut, õudset kannatusvõimet", kuid selle haiguse põhjus pole mitte maailmapõlgus vaid enesepõlgus. Harry vaevab end pideva eneseanalüüsiga ning on jõudnud arusaamisele, et ta on lõhenenud inimeseks ja stepihundiks, kusjuures lepitada neid kaht poolust ei suuda. Tema hundipoolus põlgab tema mugavust armastavat inimlikku poolt, inimlik aga omakorda vihkab metsikut Stepihunti. Jutustaja arvates Harryt kasvatatud tahte murdmise vaimus, mille tagajärjel ongi ta õppinud ennast vihkama. Tema arvates saab olla üsnes kas kodanlane või hunt ega suuda leppida mõlema olemasoluga. Ta on püüdnud maailma armastada ja sellega kohaneda, kuid armastuseta iseenese vastu on võimatu ka ligimesearmastus. Harry Hallery eeskujul hakkab jutustajagi nimetama seda Stepihundiks, kuna see nimi tabab hästi
,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu üh...
instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai sellest jumalateenistuse lahutamatu osa. Selle esindajateks said Alessandro Scarlatt, Georg Friedrich Händel. 5. Oratoorium- Esitas solist, koor ja orkester koos, laval pole liikumist. Tekkis Roomas, eelkäijateks liturgilised draamad. Erines ooperit, kuna puudus lavaline tegevus. Sisu anti edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Keskseks tegelaseks oli jutustaja. Tekst oli kas itaalia- või ladinakeelne. Solistide aariates ja ansamblites väljendasid tegelased omi tundeid. Koori tähtsus suurem kui ooperis. Passioon oli oratooriumi alaliik, selle sisuks olid Jeesuse kannatused. Esindajateks Heinrich Schütz ja Hendel. 6. Passioon- Loo tegelased esitasid otsekõnega või koor ja rahvahulk oma repliikidega. See on oratooriumi alaliik, tekst põhineb Uue Testamendi 4. Evangeeliumil. 7
sajandit, oli pühak eelkõige kuulus surnu. Ähmase elukäiguga, imetegusid korda saatnud isik, kellele jumalaarmastuse pärast olid eluajal osaks saanud kannatused ja tagakiusamine. Nende säilmetel oli oluline roll kultuste ja legendide kujunemisel. Pühakute füüsiliste säilmete austamise traditsioon sai alguse juba kiriku algusaegadel. Pealtnägija on kirja pannud loo 155. aastast, mille kohaselt kristlik kogukond kogus kokku püha Polykarpose luud, mis jutustaja sõnul olid ,,väärtuslikumad kui kalliskivid ja peenemad kui puhas kuld" seejärel viisid kristlased pühaku säilmed sobilikku paika, kuhu rahvas võis koguneda ,,tema märtriks saamist tähistama". Märtrite haudadest olid saanud kokkusaamispaigad, kus kristlased pidasid armulauda ja mälestasid oma pühakuid. Säilmetest oli saanud ainus kokkupuutepunkt pühaku ja inimese vahel. Väga levinud olid lood imetegevatest reliikviatest, mis tegid inimesi terveks ja paremaks. ,,Ja Jumal tegi
Mälgu talu renoveeriti mereainese kujutamisega, rannaromaanidega. Haabersti linnaosa valitsuse eestvõttel, kuid müüdi 2000. a lõpus ehk Jüri Mõisa linnapeaks A. Mälk on üks viljakamaid eesti kirjanikke, hea oleku ajal erakätesse naftaärimees Barasevile. Uue omanikuga sõlmiti leping, millega ta stiiliga ladus jutustaja. kohustus üht tuba muuseumina säilitama ning sinna ka külastajaid lubama. 2003. a otsustas 1937. a sai August Mälk kui parim rannakirjanik omanik aga muuseumitoa omavoliliselt kaotada, sest ei pidanud selle säilitamist enam vajalikuks. president Pätsilt kingituseks Lagle talu Tallinna Tänasel päeval on toas olnud kultuuriväärtused
eksisteerivad vaid inimtegevuse raames. Inimeste igapäevase sotsiaalse tegevuse all mõeldakse tõlgendusi, määratlusi, seletusi, mida inimesed üksteisega suheldes ümbritsevale maailmale, aktuaalsetele sündmustele, teiste ja iseenda tegevusele, üksteisele ja iseendale omistavad. Tähendused muutuvad inimeste kogemustest, teadmistest, tegevusest ja suhtumisest sõltuvalt ja on mõeldamatud väljaspool keelt“ (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 19). „Valikuid, mida jutustaja oma esitluses teeb, mõjutab rida teadlikke ja mitte teadlikke tegureid“ (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 8). Lugusid saab rääkida ja neile mõtet anda erinevat moodi. Lood ning sõnavalikud jutustades on erinevad ja lähtuvad inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest taustast, haridusest, elukogemusest. Lisaks vaadeldatakse ümbritsevat keskkonda kui tähtsaimat faktorit inimelus, mis sisaldab endas sotsiaalseid, psühholoogilisi ja
Tegelaste tasandil viitab Greimasi aktandile, Todorovi baaspredikaadile jne. [Üldiselt püüavad strukturalistid tegelaste tasandit analüüsides vältida trad. lähenemist, tegelaste kirjeldamist psühholoogilistes terminites. Mingid mõjutused siiski Jungi arhetüüpidest. Enamasti tegeldakse grammatilise subjektiga teksti grammatikas. Karakter on strukt. analüüsist senimaani puudunud, nüüd on hakatud selle vajalikkusest rääkima] Jutustuse tasand seostub jutustaja ja lugeja probleemiga. Millised on jutustaja ja lugeja märgid. See on tasand, kus kahe alama tasandi elemendid integreeruvad, see tasand ilmnebki läbi madalamate tasandite integratsiooni, olles viimane tekstisisene tasand. Kõiki B poolt kirjeldatud tasandeid läbib ühendamise ja jagunemise mehhanism. Jutustuse tasandist rääkides rõhutab eriti segmenteerumist ja integratsiooni. Elemendid mis moodustavad süžeelise järgnemise terviku võivad olla eristatud
ülekandeks näidendi vormi. Erinevused: 1) Draamas ei ole enamasti jutustajat, kes vaataks tegelasi kõrvalt, seletaks lugejale/vaatajale nende käitumist, räägiks olulistest minevikusündmustest. 2) Draamas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem, tihti on näidendites üks tegevuskoht või siis toimub üks vaatus ühes ja teine teises kohas. 3) Draamas on inimese siseelu kujutamine keerulisem; kuna puudub jutustaja, siis ei saa seda alati otsesõnaliselt või üksikasjalikult kirjeldada. Inimese siseelu avatakse näidendis tavaliselt tegelase kõne, käitumise või ruumi abil, tegelane võib oma tunnetest ja mõtetest rääkida monoloogina. 4) Draama keskendub enamasti inimestevahelisele suhtlemisele ja suhetele ning elu teatraalsusele. 5) Draama on tavaliselt mõeldud teatris esitamiseks, sellest lähtuvalt kirjanikud
ülekandeks näidendi vormi. Erinevused: 1) Draamas ei ole enamasti jutustajat, kes vaataks tegelasi kõrvalt, seletaks lugejale/vaatajale nende käitumist, räägiks olulistest minevikusündmustest. 2) Draamas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem, tihti on näidendites üks tegevuskoht või siis toimub üks vaatus ühes ja teine teises kohas. 3) Draamas on inimese siseelu kujutamine keerulisem; kuna puudub jutustaja, siis ei saa seda alati otsesõnaliselt või üksikasjalikult kirjeldada. Inimese siseelu avatakse näidendis tavaliselt tegelase kõne, käitumise või ruumi abil, tegelane võib oma tunnetest ja mõtetest rääkida monoloogina. 4) Draama keskendub enamasti inimestevahelisele suhtlemisele ja suhetele ning elu teatraalsusele. 5) Draama on tavaliselt mõeldud teatris esitamiseks, sellest lähtuvalt kirjanikud
levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) 18.2. Esindajad: Kaarle Krohn, Walter Anderson, Carl Wilhelm von Sydow jne 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? 19.1. Iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi vms) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda 19.2. Ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt realt jutustajatelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides) 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA on asutatud aastal 1927
levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) 18.2. Esindajad: Kaarle Krohn, Walter Anderson, Carl Wilhelm von Sydow jne 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? 19.1. Iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi vms) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda 19.2. Ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt realt jutustajatelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides) 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA on asutatud aastal 1927
Teine Verhovenski prototüüp on kirjanduskriitik Belinski. Belinski ei nõudnud Lääne-Euroopa kopeerimist, ta pidas oluliseks ka vene kulruuti arvestamist. D-le meenutavad Verhovenski suhted Varvaraga Turgenevi suhteid Viardot'ga. Karmazinov (vn k karmazinnõi tumepunane) punane värv viitab tema seosele revolutsionääridega. Ta nimi meenutab ka Karamzini sentimentalismi esindaja. Tekstis nimetatakse seda tegelast suurkirjanikuks. Nii nimetab teda jutustaja. D vastab Suitsu autorile nii suurkirjanik põlgab kõike, mis on Venemaal. ,,Kurjad vaimud" Keskne süzeeliin. Keskne tegelaskond on noorem põlvkond, Verhovenski poeg Pjotr. Oluliseks on ,,Revolutsionääri katekismus" seda dokumenti peetakse laiahaardelise programmi aluseks Vm-l algas terroristlik liikumine. See dokument on trükitud Genfis. Arvatakse, et selle dokumendi autoriteks on sh Bakunin, kes elab välismaal ja üritab ette valmistada Vm revolutsiooni
Biograafia Alexandre Dumas vanem, sündinud Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie (24. juuli 1802 Villers-Cotterêts, Aisne'i departemang 5. detsember 1870, Puys, Dieppe'i lähedal) oli prantsuse kirjanik, kes on tuntud ajalooliste seiklusromaanide poolest. Ta on kõige loetum prantsuse kirjanik maailmas. Kirjaniku sünnitunnistusel oli nimeks Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie. Davy de la Pailleterie nimi pärines vanaisalt, kes põlvnes normanni aadlisuguvõsast. Kirjaniku isa läks oma isaga riidu ja hakkas kasutama ema nime Dumas. Umbes 1815. aastast hakkas kirjanik kasutama üksnes nimekuju "Alexandre Dumas". Nagu paljud, nii alustas Dumas'gi luuletajana, seejärel jätkas näitekirjanikuna, kirjutades ühe esimestest modernsetest romantilistest draamadest Prantsusmaal "Henri III ja tema õukond" (Henri III et sa cour, 1829), mille edukus aitas suuresti kaasa teatrielu suurtele ümberkorraldustele XIX sajand...
Shakespeare` i Hamleti kõhklused- kahtlused ja etteheited emale M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Margarita kättemaks kriitik Latunskile, Jesua andestamine Pontius Pilatusele A. S. Puskin "Jevgeni Onegin"- Jevgeni Onegin ja Vladimir Lenski (duell) · ahnus heldus H. de Balzac "Isa Goriot"- Anastasie/ Delphine ja isa Goriot - emand Vauquer ja isa Goriot E. Vilde "Mäeküla piimamees"- Tõnu Prillup ja Ulrich von Kremer Tsehhovi novell "Karusmarjad"- jutustaja vend · egoism/ üleolekutunne altruism/ teistega arvestamine F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"- Rodion Raskolnikov ja Sonja Marmeladova Raskolnikovi teooria harilike ja haruldaste inimeste ehk "täide" ja "Napoleonide" kohta J. Rooste novelli "Pornofilm ja pudel viina" nimetu peategelane · pealiskaudsed suhted siiras armastus ja sõprus H. de Balzac "Isa Goriot"- Anastasie/ Delphine ja isa Goriot J. Rooste novella "Pornofilm ja pudel viina" peategelane A. S
· Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jüriöö ülestõusu ajal. · Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes oli väga katoliiklik ja korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone. · Johannes Blankenfeld - Vana-Liivimaa vaimulik, Tallinna ja tartu piiskop, hiljem Riia piiskop. Oli abiks luteriusuga võitlemiseks Eestis.. · Martin Luther - Usupuhastuse algataja Saksamaal. · H. Marsow - Tartu esimene protestantlik jutustaja, Martin Lutheri õpilane. · J. Lauge - Niguliste kiriku õpetaja, kes oli üks peamisi usu- uuenduse kandjaid. · M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. · Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. · Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane).
Mis on kirjandusteadus? Filoloogia haru, mis uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne, selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat; kirjandusteaduses kasutatakse keelt teatud viisil ja termineid teatud tähenduses; Humanitaarteadustes tõestatatakse uurimisel oma tulemusi teisiti kui nt loodusteadustes. Samuti on küsitav tulemuste kontrollitavus. Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimus, neid nähtusi, mida uurimus tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta. Mis on kirjandus? üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõ...
Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. ( Üks tuntuim Alessandro Scarlatti 1660-1725 ) Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632-1687 ) · http://www.youtube.com/watch?v=bUH9XZYp7H8&list=AL94UKMTqg-9AP- 0Y3GyYzj24GSSiKjtZ6 zizzle · Oratoorium- erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega.Keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. · Passioon- oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. KIRIKUKONTSERT Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17
No-teater- Samuraide ja ülikute teater, mis põhineb pantomiini laadsel tantsul ja muusikal. Etendusel on dekoratsioonideta lava, näitlejatel puust maskid, igal maskil joonistatud kindel iseloom. Kostüüm jätab jalad katmata, jala liikumised on väga tähendusrikkad. Liigutakse vähe ja kogu tegevus on pingeline meditatsioon. Bunraku- jaapani nukuteater. Nukk inimesesuurune, juhitakse vaatajate silme all kimonosse riietatud nukujuht ja tema kaks mustas kostüümis olevat abilist. Osaleb ka jutustaja, kes esitab shamiseni'i saatel vanu ballaade. Koto- kannab jaapanlaste jaoks kosmoloogilist sümboolikat. Tema kumer kaas on nagu taevas , lame põhi nagu maa ja kõlakasti õõnes sisemus sümboliseerib kõiksust. Koto on 13, 17 või 21 keelega näppepill, mida mängitakse põrandal. Iga keele all on liikuv sild ehk roop, mille abil pilli häälestatakse. Koto siidist keeltel mängitakse elevandiluust plektroniga. Shamisen- pika kaelaga 3- keeleline lauataoline pill, mida mängivad geishad
BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL Üldine taust: Barokki võib kirjeldada sõnaga “ebatavaline”. Rooma - katolikukirik kasutas barokk-kunsti tundeküllast jõudu, et suurendada rahvas usutunnet. Euroopa riikides valitses monarhia. (kuningad) Laastavad kodusõjad. Katoliku kiriku järjekordne lõhenemine (reformatsioon) viis kolmekümneaastase sõjani, mis oli üks majanduslikult ja psühhiliselt laastavamaid sõdu. Barokk sünnimaa on Itaalia (keskuseks sai Rooma). Ajastule omane on detailide ülekuhjamne (mida rohkem, seda uhkem). Tähelepanu oli tunnetel. Muusika rändas üha enam haritud kodanlaste ellu. Barokk oli väliselt toretsev ja elunautiv. Ülepaisutatult priiskav õukonnaelu. Seisuste süsteem varises kokku (rikas ja vaene). Aadli seisus ei hoolinud ega tundnud huvi tavakodanikest. Barokkajastu lõi pingutatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmisliku tundelisuse. Barokk (portugali keeles - barroco) ehk EBAKORRAPÄRASE KUJUGA ...
teiste autorite põhiidee edasiandmist oma sõnadega, st parafraasi. PLAGIAAT Plagiaat on teise inimese mõtete, kirjutise, andmete esitamine oma nime all, viitamata tegelikule autorile. Näide: Elus on oluline teha tööd ja näha vaeva, küll siis tuleb ka armastus. ÜLESANNE 1 KOOSTA REFEREERING (2 LAUSET) “Traditsiooniline romaan on jutustava kirjanduse suurvorm, milles jutustaja (autor) vahendab teose sündmustikku, tehes seda neutraalselt ja kõiketeadjalikult. Vahel on autor oma tegelastesse kiindunud ja siis muutub tema tekst (autoritekst) tegelase vaatekohast nähtuks. Sellist autoriteksti nimetatakse siirdkõneks. On ka minavormis kirjutatud romaane ja raamjutustusi, milles autor laseb jutustajal sündmusi edasi anda.”(Lunter, A., 2003:39) VÕIMALIK REFEREERING Traditsioonilises romaanis on autor
- Tema tegelaste saatust kontrollivad juhuslikud eksimused, asjaolud, meelelised seisundid Jutustajapositsioon - „Võõras“ ja „Katk“ – nö väline vaatepunkt: *jutustaja ei anna hinnanguid, tal ei ole eelistusi *jutustaja on otsekui kõrvaltvaataja, ehkki ta ei asu sündmustest väljaspool - Siit Camus’ (Kamüü) arusaam enesetunnetusest: inimene on endale sama võõras kui teised talle - Kõrvalt vaatav jutustaja pole enam sama, mis 19.sajandi ja 20.sajandi alguse romaanides: *siis: kõiketeadev, kõikenägev, võimeline kõike objektiivselt hindama *Camus’ varasemates romaanides: jutustaja ei hinda, ei kommenteeri, kuid ta ka ei näe ega tea kõike Maagiline realism Tunnusjooned: - olulised ei ole mitte fantastilised elemendid ise, vaid see, kuidas need tekstis esinevad - sündmused toimuvad reaalsuse ja irreaalsuse piiril
Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. ...
saamiseks. Klassitsistlikus eeposes jääb autor tagaplaanile, mõtestab end jõu- või inspiratsiooniallika esindajana. „Sissejuhatuseks“ taotleb minevikku tagasipöördumist, laulud kiidavad kunagist aega ja püüavad seda taaselustada, tagasi tuua. Juba osas „Soovituseks“ tuleb sisse tugev nukrusemotiiv. Taga igatsetakse muinasaega (= kadunud aeg). Klassitsistlikus eeposes on üldiselt jutustaja tagaplaanil, aga romantilises või romantismimõjulises on jutustaja personifitseeritud, avaldades pidevalt subjektiivset arvamust tekstikommentaarina. Tekstis on jutustaja arvamus ja meeleolu. „Kalevipoja“ jutustaja on reljeefselt tekstist esile tulev, rõhutatakse tema subjektiivsust. „Kalevipoja“ jutustaja kõneleb eeposes oma meetodist. Selle eepose juurde kuulub see, et jutustaja on lugeja kaasaegne: ta jutustab oma kaasajast lähtuvalt, vaatab tagasi minevikku, nii et eristab olevikku ja kadunud minevikku – romantiline element
Vincet Willem van Gogh . Vincet Willem van Gogh sündis Hollandis Groot-Zundertis Breda lähedal 30.märtsil 1853.aastal paljulapselises protestandi pastori perekonnas. Külas veedetud lapsepõlv jättis temasse kogu elu kestva armastuse looduse, eriti töötavate inimeste vastu. Kümneaastase poisikesena tegi ta esimesed pildid natuurist ja kopeeris meelsasti talle meeldinud graafilisi lehti . Kuna tulevase kuntsniku isa teenis pidevalt väikestes kogudustes , kannatas perekond pidevalt puudust. Sellepärast tahtis isa väga aidata oma vanemat poega Vinceti heale järjele. Lootusetu ja ühepoolne armumine pansionaadi omaniku tütresse kutsus Vincetis esile sügava depressiooni. Esialgu tulid, firmaomanikud talle vastu ja viisid ta 1874.aastal üle Pariisi, lootes ,et miljöövahetus noormehele soodsalt mõjub. Prantsusmaal kohtus Vincet Millet´ ja Corot´iga , kes jäid ta sõpradeks surmani. Lõpuks ei suutnud noormees sealgi rahu leida ning kaotas ...
1.1 Selles raamatus käsitletakse puberteedi hirmu, igatsust ja tõrkumist , mida tunneb iga nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja õpetajate juttu "kasvuraskustest", mis läheb üle. Ta tahab vehkat teha ja üksi olla. 1.2 Raamatu esimeste lehekülgede jooksul toimub tegevus Pency koolis, kus peategelane ja jutustaja Holden Caulfield õppis. Kohe alguses mainib Holden, et teda on halva õppeedukuse tõttu (kukkus eksamitest läbi) koolist välja heidetud. Viimastel päevadel koolis külastab noormees talle sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele, et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Suhtumisega direktorisse, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks, näitab
maamajad pärineb veel 19. sajandi algul väga populaarsest inglise õudusromaanide traditsioonist. Heathcliffis kehastunud halastamatu, hambaid kiristav kurjus ja tunnete taltsutamatus, mis haarab lõpuks pea kõiki tegelasi, oli midagi ennekuulmatut ja täiesti uut. Lool pole moraali, mis mahendaks sokki. Õiglast karistust ei järgne, Heathcliff ei pea oma tegude eest vastutust kandma, ta triumfeerib kuni hauani välja. Toimunu on saatus, millesse ei suuda sekkuda isegi jumal. Jutustaja tõstab küll vahepeal mässu, aga ta on lihtne teenijatüdruk, ja tema kristlikud üleskutsed mõjuvad nii jõuetute ja naiivsetena, nagu püüaks ta deemonit ahjuroobiga eemale peletada. Heathcliffi vägivald ja üleolek saavad jõudu juurde. Veelgi skandaalsem oli peategelasest hoovav alateadvuslik seksuaalenergia. Pikakasvuline ja tugeva kehaehitusega Heatcliff jätab kõik teised mehed varju. Isabella laseb koos temaga jalga, kuigi mees kohtleb teda algusest peale halvasti
Bartholom2us Hoeneke - kroonik, kes kirjutas Jyrioo ylest6usust. Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jyrioo ylest6usu ajal. Johannes IV Kievel - Saare-L22ne piiskop, kes oli v2ga katoliiklik ja korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone. Johannes Blankenfeld - Vana-Liivimaa vaimulik, Tallinna ja tartu piiskop, hiljem Riia piiskop. Oli abiks luteriusuga v6itlemiseks Eestis.. Martin Luther - Usupuhastuse algataja Saksamaal. H. Marsow - Tartu esimene protestantlik jutustaja, Martin Lutheri 6pilane. J. Lauge - Niguliste kiriku 6petaja, kes oli yks peamisi usu- uuenduse kandjaid. M. Hoffmann - Saksamaalt p2rit kasuksepp, kelle juhtimisel l2ks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes 6ppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare-L22ne piiskopkonna toomkapiitlisse. Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane).
Seal pidid nad kõigest kirjutama. Rassile anti umbes 10 lehte paberit ja 1 pliiats. Kui ta need paberid oli otsast otsani täis kirjutanud siis soovis ta veel paberit. Paberit tõi talle hoopis tema päris isa kes vabastas ta käeraudadest ja andis talle terve ploki paberit ja 3 pliiatsit. Olari oli leitud surnuna metsast kus oli ta ise end üles poonud. Rass arvas et tal on vanglas uus elu alanud Tegelased ja arvustus Rass Loo jutustaja. Poiss, kes elas koos Sädega, kuigi armastas Renitat. Ta oli arukas, ning oskas hästi valetada. Ta elu unistus oli saada arstiks, kuna ta isa oli ka arst. Raha teeniti varastamisega ja hiljem hakkas müüma narkootikume (sai Olksi käest), ning sellepärast võttis politsei nad kinni (samuti sellepärast, et oli pooleldi vastutav Olksi surma üle). Säde Rassiga elav tüdruk, kes käis poistega palju läbi. Läks rassiga tülli, kuna suudles suvalise mehega klubis. Mõssa Rassi vend
nad ise kord olid, mida tundsid, mõtlesid ja rääkisid, ja missuguseid kummalisi asju mõnikord ette võtsid siis järgmise raamatuga püstitas ta endale juba kõrgemaid eesmärke. "Huckleberry Finni seiklused" mõjub algul "Tom sawyeri" järjena, on aga kirjanduslikus mõttes huvitavam. Lugu on jutustatud Hucki vaatepunktist ja tema kõrvalseisjapo sitsioon lubab tal formuleerida aktuaalseid, ajakriitilisi mõtteid, mida "Tom sawyeri" loo jutustaja ei saanud endale võimaldada. Aukartlikult, ent umbusaldusega jälgib Huck ühiskonda, mille liikmed on ta pärast Tomiga läbielatut armulikult enda hulka võtnud. Ta näeb egoismi ja ahnitsemist, pealiskaudset moraali, mis näiliselt järgib kristluse ja korralikkuse seadusi, mida aga esimesel võimalusel rikutakse. Parim näide on suhtumine mustanahaliste sse. Mõlema romaani sündmused toimuvad orjapidamise ajastul, mida peetakse jumala poolt määratuks ja mille õigsuses ei kahelda
teose ,,Novelle" (1828) Ta määratles Goethe novelli nimelt kui ühte erakordset, ent tõestisündinud juhtumust. Goethe seadis esiplaanile tegevuse range ühtsuse novellis, välistades nõnda kõrvalepisoodid- ja tegelased. Saksa romantikutest on novelliteooriasse veel jälgi jätnud näiteks: - F. Schlegel, 1981 novell on sobiv esitama mingit sügavalt subjektiivset meeleolu või vaadet kaudselt ja just kaudsus ja sümboolsus võib novellis saavutada oma suurima võlu. Samuti rõhutas ta jutustaja tähtsust, esitus peab köitma, novell kui anekdoot. - L. Tieck sõna novell ei tohi samastada juhtumuse, loo, jutustuse ega anekdoodiga. Kõige tähtsamaks pidas ta pöördepunkti, mis tema sõnul eristab novelli teistest proosazanritest. - F. T. Vischer- võrdles novelli romaani, anekdoodi ja idülliga. Novell annab tema sõnul maailmatervikust vaid väljalõike (romaan annab hõlmava ettekujutuse), ei näita isiksuse
Vaimukas ja ajakajaline on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas. "Muhu monoloogid" (1968) Muhu murrakus kirjutatud monoloogide sari, mida ilmestab huumor ja hea rahvalik keel. Smuuli loomingu üheks tippsaavutuseks peeti reisikirja-päevikut Antarktikast "Jäine raamat". Teises reisiraamatus "Jaapani meri, detsember" (1963) on juttu teadlaste elust Jaapani merel. Smuul ei hooli klassikalistest draamareeglitest, ta on ennekõike jutustaja. Tema näidendid on usu vastane draama "Lea", "Kihnu jönn ehk Metskapten", näidend jutustab kapteni ja tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on allegoorilise näidendiga.
Teemavalik. Teemad, mis annavad inimkeskse uudise, peavad sisaldama prominenti, konfliki, emotsioone, ebatavalist ja mõjutama lugeja igapäeva elu. Et äratada emotsioone, siis kasutada neid: ootamatused, saladuslikkus; väikesed lapsed ja väikesed loomad hädas; meile oluliste inimeste õnnehetked; samastumisvõimalus tegelastega, kes teevad midagi, mida me ise tahaks, aga ei julge või ei saa; õnnetused, mis võivad juhtuda meie endiga; huumor, nali. Info serveerimine. Autor peab olema jutustaja. - Tsitaadid annavad inimkesksust ja neid peab olema erinevalt inimestelt. Peavad olema emotsionaalsed, üllatavad. - Pakkuda palju täpseid detaile (rubiinpunane, lonkis, lösutas korvtoolis). Neid detaile saab kui reporter on ise kohal. Kirjeldada sündmusele jõudmist. - Valida need detailid, mis aitavad loo tuuma kõige paremini rõhutada, või need, mis moodustavad sellega kõige teravama kontrasti. Üleliigsed detailid välja visata. - Rääkida inimestest, mitte ideedest
najal. 1.2 Millele pöörata tähelepanu? Jutustuse puhul on väga oluline pöörata tähelepanu erinevatele aspektidele. Parimatel jutustustel on algus, keskmine osa ja lõpp. Mida huvitavam ja võimsam, seda tõenäolisem on, et seda mäletatakse. Järgmisena toon välja hea jutustuse karakteristika: 1. Keskendub positiivsele (õnnelikule lõpule) ning annab edasi edulood. 2. Omab kangelaskuju ning on edasi antud jutustaja vaatenurgast. 3. Ebatavaline sisu miski, mis köidab tähelepanu (An Educational KM Site, 2015)- Jutud on meeldejäävamad ning seetõttu käitumisele suuremat mõju avaldavad. Rikkalikud detailid, mis lugudes peituvad, on ideaalsed nn vaikivate teadmiste edasikandjad. Verbaalselt edastatavad lood on parimad kommunikeerimaks keerukatel või mitmemõttelistel teemadel nagu organisatsiooni muutumine või strateegia.
Teose vaatepunkt, aegruum, süžee ja probleemistik. Täida tabel. Vastused peavad olema sisukad ja põhjalikud, tekstinäidetega. See ruum, mis on alajaotustes, ei ole sinu vastse jaoks, kirjutad nii palju kui vaja, trükkimine lükkab alajaotusi sujuvalt edasi. Salvesta iga natukese aja tagant oma töö ( salvesta ta korraliku pealkirjaga nii, et pärast üles leiad). Kui töö valmis, salvesta, loe üle, paranda vead, salvesta ning lae üles Terasse. „Punane kuninganna“ Victoria Aveyard -------------------------------------------------------------------------------------------------- ---------------------------------- Jutustaja (minajutustus või kolmandas isikus jutustus) Minajutustus ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------- Peategelane Raamatu peategelane on Mare Barrow...
orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi. Tekstid olid võetud piiblist. 2. Kantaat. Üheosaline teos solistidele, koorile ja/või orkestrile. Sisult on piduliku iseloomuga. Kujunes välja 17. sajandi teisel poolel. Kõige tähtsamad kantaadi loojad: Scarlatti, Carissini, Händel ja Bach. 3. Oratoorium- ulatuslik mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. Keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab edasi sisu, teised solistid kehastavad peategelasi, koor kommenteerib tegevust. Ladinakeelseid kirjutas Carissini, Itaalia keelsed Scarlatti. Händel hakkas kirjutama inglise keelseid oratooriume. Barokkajastu instrumentaalmuusika Orkestrimuusika arengus tähtsaim sündmus 1700. aastal viiuli esile kerkimine. See oli seotud viiulimeistritega Cremona, Amatti, Guarneri ja Stradivari. Monteverdi hakkas esimesena kirjutama viiulile oma loomingut. 17
Kinnisidee ohrid- Hirmul on meie üle suurem võim , kui meie oskus loogiliselt mõelda. Armastus ei küsi aega. A.De Saint- „Väike prints“ 6.a joonistas raamatu jutustaja boamao, kuid näidates Väike prints sümboliseerib Exupery seda täiskasvanutele, ei mõistnud nad teda ning lapselikkust, mida ei tohiks ükski Allegooriline soovitasid tal õppida teadusi ja muid tarkusi. Seda ka inimene suureks saades unustada. muinasjutt. jutustaja tegi. Inimesed peaksid elama oma
- Muinasteadus – arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia) Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ 1919 TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor – Walter Anderson Walter Anderson (1885-1962) Sündinud ja hariduse saanud Kaasanis 1920-1939 TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule korraline Rahvajuttude enesekontrolli seadus Rahvajuttude stabiilsuse tagab see, et 1. Iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi jne) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda 2. Ta on kuulnud seda reeglina mitte üheainsalt isikult, vaid tervelt realt persoonidelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides) 3. Eri allikaid kombineeride jutustaja rekonstrueerib konkreetse rahvajutu algkuju Oskar Loorits (1900-1961) Eesti rahvaluule arhiivi rajaja ja esimene juhataja Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) Asutatud 1927
järgija; filoloogilise suuna esindaja; • Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), ketikirju, teooriaküsimusi (nt folkloori enesekontrolli seadus) jm.; Enesekontrolliseaduse funktsiooniks oli seletada vastuolu rahvajuttude stabiilsuse ja pideva varieerumise vahel ehk seda, miks püsivad traditsioonilised jutusüžeed sellest hoolimata muutumatuna, et teatud sama lugu ei esitata kunagi sõna- sõnalt ühte moodi. Rahvajuttude stabiilsuse tagab see, et 1) iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi jne) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda; 2) ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt realt persoonidelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides); 3) eri allikaid kombineerides jutustaja rekonstrueerib konkreetse rahvajutu algkuju. 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? Asutatud 1927.a
Raamatu esimeste lehekülgede jooksul toimub tegevus Pency koolis, kus peategelane ja jutustaja Holden Caulfield õppis. Kohe alguses mainib Holden, et teda on halva õppeedukuse tõttu (kukkus eksamitest läbi) koolist välja heidetud. Viimastel päevadel koolis külastab noormees talle sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele, et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Suhtumisega direktorisse, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda parimat sööki, et vanematele
" "Kui surra, siis surra!" 8.1. Teised teosest Lermontovi teos ,,Meie aja kangelane" on 19. sajandi psühholoogilise realismi põhiteoseid. Kõige pealt seepärast, et peategelast Petsorinit ei kujutata erandliku, titaanliku isiksusena, vaid just nimelt ,,meie aja kangelasena", kelle omistatakse oma ajastu ja sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psüühilisi jooni. Autor püüab teadlikult olla võimalikult objektiivne jutustaja. Autor avaldas iseenda mõtteid kangelase suu järgi. Autor ja peategelane sulasid üheks isiksuseks. Romaanile andis omapära ülesehitus, kus autor jälgib inimesi väljastpoolt ja mitmest aspektist. Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järkjärgult, kusjuures ükski
Alfid haldjad Beli jöötun, kelle Freyr tappis Sigfödr =Odin Vidarr Odini poeg, kes tapab kättemaksuks Fenriri, et too ta isa alla neelas. Hloodyn naissoost jöötun, Thori ema, Maa isiksustatuna. Fjörgyn=Hloodyn Õilsaima jumala iidsetest ruunidest Odin oli esimene ruunitundja ning kirjutamise võimu valdaja. Fjölnir Freyri poeg, poolmütoloogiline Rootsi kuningas. Hrooptr =Odin Gimli maakoht, ,,taevas". Völva nägijatar, jutustaja 2. Thrymri laul Vingthoorr =Thor Jörd=Hloodyn Thrymr tursside kuningas, kes varastas Thori vasara, et sundida jumalat Freyat talle naiseks andma Hloorrid Thor Briisinga-kee päkapikkude valmistatud kaelaehe Nooatuun Njördri mere-äärne eluase Njördr- Freyri ja Freya isa, mere, meresõidu, tuule, kalastuse, jõukuse ja vilja saagikuse jumal. Sif Thori naine. Mjöllnir Thori vasar Vör jumalanna, keda seostatakse tarkusega. 3
· Kunst ei ole vahend poliitika, religiooni ja kasvatuse vallas · Kunst on väärtus omaette · ,,kunst kunsti pärast" Oscar Wilde (1854-1900) · Pärit Inglise kõrgklassist · Noorena juba ekstravagantne (värvilised riided, populaarne seltskonnas) · Nautis elu ja ilu igas vallas, samuti luksust · 30.aastaselt abiellus, avaldus tema teine poolt (huumorisoon) · Imepärane jutustaja · Elas üle oma võimete palju võlgasid · Rahvas elas tema elule kaasa · Vanglas hakkas muutuma, hakkas ennast teistmoodi nägema · 1895 saab vanglast välja, sõbrad aitavad. Läheb Pariisi ja oma endise elu juurde tagasi vaesus ja viletsus · Näidend ,,Salome" · ,,Dorian Gray portree" · Muinasjuttude kogumik ,,Õnnelik prints" · ,,De Profundis" elu sügavustest, kannatused, elu kirgastamine Naturalism
uurida 5. On probleeme tekitavaid materjale, mille abil võib ühiselt kaaluda erinevaid lahendusi. 6 MÄNG Lugema õppimist ja kõne arengut tuleb toetada mängude abil. Õpetajal on mängudes erinevad rollid: 1) osalev õpetaja- on üks mängija laste hulgas 2) juhtija rollis- on mängu käivitaja 3) jälgija rollis- peab silmas laste vajadusi 4) loo jutustaja rollis 5) rühmavestluste stimuleerija- õpetab õpilasi juurdlema, kasutama uusi sõnu juhiste andja 7 JUTUTAMINE On vastastikusel mõjutamisel põhinev meetod. Selle abil muudavad lapsed oma mõtted looks, mille täiskasvanu üles kirjutab. Lugemise ja kirjutamise seisukohalt on lugude jutustamine üks viis kõne ja kirja ühtsuse märkamiseks: kuidas kõne muutub kirjapildiks ja loetuna jälle kõneks. 8 LUGEMISOSKUSE PÕHIELEMENTIDE ÕPETAMINE 8.1.1 Häälik ja täht
Mõnes mõttes kordub see sama ring aina uuesti ja uuesti ainult veidike erinevates varjundites. Muutusi sümboliseerib vesi. On ta vahel selge ja rahulik, vahel voolab kiirelt, vahel seisab, aurab, imendub maasse, sajab taevast. Nii on ka inimene alatasa muutuv kuid mitte kunagi päris kaduv. Lisaks kirjanikule kirjeldab autor palju ka kaht teist põhilist tegelast, Rullit ja Sihvkat. Mitte nii nagu kirjaniku puhul, ei näe me kasside siseelu vaid loeme sellest läbi jutustaja pilgu. Tegelikult ei saagi ükski inimene kassi mõttemaailma pääseda ning võib selle üle vaid juurelda ning võimalikke järeldusi välja pakkuda. Nii mõlemat kassipreilit kui ka teisi teose kasse on kirjeldatud väga üksikasjalikult. Autor on teinud seda niivõrd oskuslikult nagu oleksid kassid tõepoolest talle ise oma eludest ja mõtetest jutustanud. Lisaks kassidele on peategelase, kirjaniku, elus ka teisi olulisi inimesi, kellest saame aimu taaskord läbi tema mõtete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
