Pajatus Kristin Kaskema 2012 Mis see on? Rahvajutu alamvorm, Lihtne ja lühike, Mütoloogilise sisuga, Tagapõhjata rahvajutt, Aluseks on kindel elujuhtum ja isik Tihti jutustaja endaga sündinud huvitav lugu, naljakas juhtum, ebatavaline või värvikas sündmus Tavaliselt juhtunud lähiminevikus, Endast või mõnest rühma raames tuttavast isikust Vormilt argine ja lõdva struktuuriga Mereröövlist parun (Saaremaa pajatus) Tagamöisa parun Puksim oli olnd suur mereröövel, kes pannud mere äärde tulesid, et laevad nende järgi kurssi vöttes söidaksid karidele, kus siis neilt käidi kaupu röövimas
,,Läänerindel muutuseta", Erich Maria Remarque, romaan Intriig. Intriigiks on sõja areng raamatu käigus ja selle mõjud inimese psüühhikale. Teose kesksed sündmused on: lahingud, kus peategelase Pauli sõbrad, klassikaaslased, kokku 7 poissi on läinud vabatahtlikult sõtta; paljud neist saavad vigastada ja surevad; keset raamatut saadetakse Paul kahenädalasele puhkusele; peategelane (Paul) saab teada, et ta emal on vähk; peale puhkust suundub noormees vangilaagrisse valvuriks; mõne aja pärast saadetakse ta uuesti rindele tagasi, kuid ei leia enda tuttavaid; eksib rindel ära ja lööb pussiga prantslase maha, kes temaga koos mürsulehtris lõpuks sureb; saab oma kaasvõitlejatega kokku; saadetakse talu valvama koos sõpradega; naasevad rindele, kus Paul ja Albert saavad raskelt vigastada; Paul paraneb ja läheb taas rindele, kus ta 1918.a oktoobris langeb, näol tasane ilme. Erilisi taustteadmisi ei anta iga tegelase kohta, öelda...
Umbes I aastatuhande keskpaigaks eKr kujunes välja tõeline ainujumalakultus - monoteism. Siinai mäel Moosesega lepingut sõlmides andis Jahve iisraelllastele ka nende seaduse. Selle kõige tähtsam osa oli kümme käsku need võtsid kokku nende peamised tõekspidamised. Neid nimetatakse tänapäevani Moosese seaduseks. Hammurapi seadustekogu kõrval on Moosese seadus küige tuntum muistse Lähia-Ida õigusnormide kogum. Moosese seadused oled veidi kergemad. Tulihingeline jutustaja prohvet. Nad olid veendunud, et edastavad jumala sõnumit ja tegid selleks ükskõik mida. Jahve oli nende arust ikkagi ainujumal ja kui nad täitvat prohvetite kohustusi, siis hiljem on neil helgem tulevik. Kunagi sündivat Taavei soost salvitud kuningas messias, kes taastab Iisraeli muistse hiilguse. Siis mõistavad kõik rahvad, et Jahve pole mitte ainult Iisraeli jumal, vaid kõikide rahvaste jumal. Saabub tuhandeaastane rahuriik, kõik rahvad elavad vennalikult.
"Kellavärgiga apelsin" A Clockwork Orange kultusromaan Anthony Burgess . Udo Uibo Peategelane Alex, 15 a. Jutustaja rollis. Tulevikuühiskond. Päevad möödusid 4 "kärsaga" vägivallatsedes, varastades ja vägistades. Irooniline on seejuures, et poiss armastas muusikat Beethowenit Mozarti jms. Sellest muusikast sai ta inspiratsiooni vägivallaks. (Siinkohal üks lõik raamtust.) Kui aga Sõbrad reedavad. Tapab vanamemme ja satub vangi. (vana karistus all) 2 a veedab sealses vägivaldses keskonnas olles üsnagi pühalikuna kuni nendega liitub homoseksuaalne vang, kelle ta taplemise käigus tapab
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S
Sisukord Eelmine Järgmine tütrega TUNTUMAD TEOSED Esimene romaan "Kesaliblik" Romaan "Kivine pesa" Romaan "Üks neistsinatseist" Rannatriloogia "Õitsev meri", "Taeva palge all", Hea sadam" Näidendid "Vaese mehe ututall", "Neitsid lampidega" Võõrsil ilmunud "Tee kaevule" "Päike küla kohal" "Kevadine maa" A. Mälk on üks viljakamaid eesti kirjanikke, hea stiiliga ladus jutustaja. Sisukord Eelmine Järgmine ÕITSEV MERI 1935 Tegevuskoht: Atla lahe ümbrus, Harilaid, Salava saar, karid. Teema: rannaelu väärtustamine, ausus, töökus, julgus, vähenõudlikkus Peategelane Hannes satub abielu tõttu sisemaale, ei harju, tuleb oma rannakülla tagasi. Tunnistati aasta parimaks romaaniks. Sisukord Eelmine Järgmine TAEVA PALGE ALL 1937 Tegevuskoht: Sõrve, mida kirjanik tundis Mõntu päevilt, tegevus toimub endise
Ahatha Mary Clarissa Christie ,,Saladuslik juhtum Stylesis" Novell leiab aset Inglismaal Esimese Maailmasõja ajal Stylesis Essexi maakonna mõisas. Mõisa omanik on jõukas lesk Emily Inglethorp, kes abiellus äsja endast tükkmaad noorema mehega, Alfred Inglethorpiga. Emily kaks kasupoega, John ja Lawrence Cavendish, elavad Stlyesis, nagu ka mitmed teised inimesed. Ühel hilisööl ärkavad Stylesi elanikud, et leida surev Emily Inglethorp. Tema surma põhjuseks juhtub olema strihniinne mürgitamine.Kapten Hastings, maja külaline, võtab endale appi oma sõbra Hercule Poirot, kes peatub lähedal asuvas külas, Styles St. Marys.Poirot viib kokku kõik sündmused, mis ümbritsevad mõrva. Päeval, mil Emily tapeti, vaidles too ülemeelikult kellegagi, kõige tõenäolisemalt oma mehe Alfrediga või kasupoja Johniga.Tagantjärele paistis ta üsna murelik ja ilmselt koostas uut testamenti, mida keegi kunagi ei oleks leidnud. Ta sõi natuke...
Vaimukas ja ajakajaline on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas. "Muhu monoloogid" (1968) Muhu murrakus kirjutatud monoloogide sari, mida ilmestab huumor ja hea rahvalik keel. Smuuli loomingu üheks tippsaavutuseks peeti reisikirja- päevikut Antarktikast "Jäine raamat". Teises reisiraamatus "Jaapani meri, detsember" (1963) on juttu teadlaste elust Jaapani merel. Smuul ei hooli klassikalistest draamareeglitest, ta on ennekõike jutustaja. Tema näidendid on usu vastane draama "Lea", "Kihnu jönn ehk Metskapten", näidend jutustab kapteni ja tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on allegoorilise näidendiga.
tärkab kirg. Hiidneitsi kirg on nii joobnustav kui ka kurnav. Noormees püüab korduvalt põgeneda, kuid hiidneitsi saab ta kätte. Noormees ei suuda seda kirge, mis teda jõust tühjaks kurnab, enam taluda ja tapab hiidneitsi. Saarelt põgenedes eksleb ta merel, nähe erinevaid laevu, tundes tulitavat päikest ja meeletut nälga. Öösiti käib ka randades. Kodumaale jõudes saab aru, et miski pole endine ja rändab aina edasi. Esimeses vaatluses käib jutt merele minekust, kus jutustaja rolli alustab poiss. Jutt käib mere elust, kus mõnel ööl magad lageda taeva all vaadates ilusaid tähti, aga nagu vastupidi jutustades on kõik vastupidine. Antakse väga põhjalikult silmade ette pilt, milline sisemine tunne valitses sel hetkel kui valgust nägi vaid käe pikkuses. Mõte kas oled pimedaks jäänud, jäljendati väga hästi. Teises vaatluses jutustati saartest, kuni jõuti põhi saareni, mis sai ka pea kohaks.
Tema arvates oli neil palju vaba aega, kuna nad ei tegelenud õppimisega ning seega oli raamat mõeldud ka aja sisustamiseks. Kõigis tema lugudes, mida mina lugesin oli naistel väga tähtis või keskne koht ning paljudel juhtudel on naised ka meestest targemad. Seda võib näha loos, kus noormees hakkab neiule lugu jutustama, kuid teeb seda konarlikult ning esitades valesid fakte. Selle peale paneb tütarlaps ta teravmeelselt paiks ning ka loo jutustaja ise saab aru, kui rappa ta oma looga läks. Seega on raamat huvitav kõigile lugejatele, kuna ei muutu ühekülgseks vaid selles pilgatakse rohkem või vähem kõiki tegelasi. Tema sada novelli kajastavad värvikalt ajastule iseloomulikku argielu ning annavad sellest autori seisukohast vaadatuna hea ülevaate. Üsna selgelt tuli välja, et paljusid inimtüüpe saab samastada ka tänapäeva inimestega. Iseloomulik tegelastele oli püüd jätta endast muljet,
puud ja põõsad oli geomeetirliselt pügatud purskkaevud, skulptuurid germain boffrand 1667-1754 heldad värvid, heleroosa, roheline põhirõhk oli sisekujundusel Saksamaal kunstielu ei ole tsentraliseeritud Üksikutes piirkondades kujunes välja silmapaistev arhitektuur: Austria Viini hakati eriti suurejoonelisel ehitama 1683 1683 türklased piirasid Viini Johann Bernhard Fischer von Erlach 20 juuli 1656-5 aprill 1723 zwriefalten Joshua REynolds eklektitsismi jutustaja kuningliku kunstiakadeemia esimene presdient peamiselt portretist
TÖÖLEHT: Piret Tali ,,Pioneer Viru tänavast. Stagna-aja koolilood" 1. Seleta mõistete tähendusi: tuusik, suure vaevaga saadud luba, et kuhugi puhkama sõita, või pioneerilaagrisse saada Artek, pioneerilaager eeskujulikele pioneeridele oivik, eeskujulik õpilane (pioneeri)malev, noortele pioneeridele esimese töökogemuse saamiseks (suvel) pilotka, pioneeri müts oktoobrilaps, esimesest kuni kolmanda klassini enne pioneeriks saamist olid oktoobrilapsed patseerimine, mõttetult ringi kusagil käimine patseerimine, öösel magaja näo hambapastaga määrimine venestamine, vene keelele eelisseisundi andmine,vene kommete ülevõtmine seflus, õpilased sügisel kolhoosis tööl ÜKT, ühiskondlik kasulik töö köögitoimkond, sööklas lauakatmine ja koristamine pioneeride maja, pioneerid kogunesid seal ja said ülesandeid, töö tegemiseks, huviringid, mängud raudne eesriie, piiride sulgemine, vaba teabev...
parem olla ja võimutsed. Pidas end esteediks. Ja siis see ülesanne, kus tuli paigutada tegelasi iseloomustavad sõnad õigetesse lahtritesse. Dorian Gray Basil Hallward Henry Wotton Elu lõpus tabab häving. Erudeeritud kunsti ja Pillub sententse. Äratab tähelepanu. kirjanduse küsimustes. Äratab tähelepanu. Ei tunne vastutust oma Lühike ja intensiivne Võluv jutustaja. tegude tagajärgede eest. loomeperiood. Väärastunud elufilosoof. Hävitaja. Üksildane. Silmakirjalik. Mängukann. Pani end oma teostesse Võluv jutustaja. Dändi. liialt. Ebatavalised eluviisid. Sarmikas. Otsib jumaldamisobjekti. Vaimukas salongilõvi. Käib teatris, ballidel Loomisele pühendunud. Valitsemishimuline.
psühholoogiline romaan), mahu järgi (lühiromaan, epopöa) ning vormi järgi (värssromaan, kiriromaan) jutustus - novelli ja romaani vahepealne eepika zanr, on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber ja vabam vorm, romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam, jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö, see esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline novell (short story vms) - novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt, zanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio epopöa antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem, praegusel ajal mitmeosaline romaanisari novellett novelli pisem õde (või vend :))
tantsukavad. Näitlejad, keda olid kokku üheksa, tegid oma tööd hingega ja mängisid oma rollid hästi välja ning tänu sellele tõid nad ka vaatajatele huvitava etenduse. Etendus tuletas meelde aega nagu istuks aastataguses ajalootunnis. Räägiti 1940. aastatest, mil toimus okupatsioon Nõukogude Liidu poolt. Hästi jäid meelde kaks naist, Liis Laigna ning Kadi Viidas, kes kehastasid läbi etenduse erinevaid inimesi ja samas oli nende peal ka jutustaja osa. Tänu neile sai veelgi paremini aru, mis etenduses täpselt toimub. Laval oli vähe rekvisiite ning needki ainult laud, paar tooli, kaks kardinat ning kõrgem alus. Viimase peal toimusid erinevad tegevused, näiteks alguses kasutati seda kui rongi kupee, hiljem aga juba tantsulavana. Lugu rääkis pritsimeestest, kes läksid päästma Konstatin Pätsi ning, et keegi teada ei saaks, kes nad tegelikult on, pidid nad hakkama rahvatantsijateks
Sina oled ainult vahend, läbi kelle see toimub. MacDonaldi järgi on päris auditooriumi ees rääkida kõige lihtsam, sest siis saab jälgida kuulajate näoilmeid ja saab neilt tagasisidet. Neljas kord on MacDonaldil esinemine publiku ees. Parem kui korduvalt ja korduvalt iseendale jutustada, on jutustada kellelegi, oma lapsele, sõbrale vms. Just niimoodi harjutamine teeb meistriks. (Otsi ise võimalusi, et rääkida lugu koolides, lasteaedades.) Oluline on ka ruum, kus jutustamine toimub. Jutustaja ei tohi alustada juttu enne, kui kõik on end kuulama sättinud ja tal on silmside kõigi kuulajatega. Kui oled oma jutu sisse juhatanud, tee paus ja heida pilk kõigile kuulajatele. See, mida pead tegema, ei ole niivõrd jutu ümberjutustamine või esitamine, vaid pigem suhtlus kuulajatega. Sa pead rääkima oma kuulajatele, nii et nad sind mõistaksid. Sinu mõtted peavad olema suhtlus kuulajatega. Kui kuulajad on jutumaailmas, on nad sinu võimuses. Lase oma kehal liikuda nii, nagu see tahab
kolis ta koos perega Berni. ·Alates 1919. aastast elas Hermann Hesse peamiselt Montagnolas Tessini kantonis. ·Hesse elas Montagnolas surmani, 9. augustil 1962. aastal. LOOMING ·Kirjanduslikku tegevust alustas luulega ja impressionistliku proosaga. ·Herman Hesse loomingut läbivad mälestuskillud lapse põlvest ja noorusest. ·Kogu elu jooksul huvitus ta lapse psüühilisest arengust ning kasvatuse ja hariduse mõjust sellele. ·Hesse oli samaaegselt luuletaja, jutustaja, esseist, kriitik ja maalikunstnik, aga ta huvitus ka muusikast. "STEPIHUNT" Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku
Algtekst rekonstrueerimise idee kaudu. Kõik olemasolevad teisendid põlvnevad samast tekstist, mis on arhetüüp. Tekstide võrdlemine võimaldab iga teksti arhetüübini taandada. Teisend = variant laul = tüüp (kõik laulud pärit ühest tekstist, mida ei saa taastada). NSVL ajal olid kõik tekstid tüpoloogiliselt kategoriseeritud. 4) Variant kõik üleskirjutused lugudest. Tüübi realiseering. Iga konkreetne rahvaluule esitlus. 5) Andersoni seadus jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid: pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega, pajatuse puhul pole jutustaja
Näiteks, üks pilt koosneb kolmest osast, eespool need kolm osa on ühtede joonistustega aga teiselpool ka veel omakorda kaks osa maalitud. Mõned maalid koosesnesid niimoodi väga mitmest erinevast teisest maalist. Kõige erilisemaks maaliks pidasin mina just ''Surmatantsu''. Juba selle maalisuurus on eriline ning need luukerd ja inimesed seal kõrval. Luukered oleks nagu rõõmsad inimeste kõrval, inimesed aga sünged ja mornid. Esimesel figuuri pildil on jutustaja, kelle kõne algeb sõnadega: '' Head olevused,vaesemast ja rikkamast soost, nüüd vaadakem seda pilti, vanad,nooruksed ja ühte tervet ajaloost, et kõrvale ei saa end hoida inimesed kui kohal Surm on, nagu siin kõik näha võime. '' Järgneb Surma pöördumine surelike poole ning Surma ja surelike vaheline dialoog. Hõbedast leidus muuseumis:Gildide hõbedat, Kirikuhõbedat (mida on Eesti muuseumide
et korrastada atonaalsust. Seeria koosneb 12 kromaatilisest helist, mille algse järjekorra määrab helilooja. Ei tohi sisaldada tonaalseid elemente. Helirida võib transpodeerida ja viia teise registrisse, samuti oli kasutusel peegel,vähi,vähipeegel käik. 6.Schönberg kantaat "Ellujäänu Varssavist" *1947aastal loodud Ameerikas * Põhineb pääsenud juudi ülesmärgetel. Holokausti sündmustik. * kantaat, mille teksti pani kokku Schönberg ise * jutustaja,meeskoor, suur orkester. *teksti esitatakse rütmiseeritult, kuid seda ei tohi laulda! *Teose sünge sisu väljendub väga hästi muusikas, mis on samuti väga pingeline ja dissonantne. * Esiettekandel valitses saalis haudvaikus, kuid peale pausi kostis tormiline aplaus ja teos läks kordamisele. 7. Bergi viiulikontsert. Eiras rangeid reegleid. * 2osaline, mis jaguneb veel omaette kaheks, seega tuleb aeglane-kiire-kiire-aeglane. Moodustab sümmeetria.
Veneetsia koolkond, esindaja Claudio Monteverdi (1567 1643), 1607 ,,Orfeus" NB! Esimest korda avamäng. 1608 ,,Ariadne" 1642 ,,Poppea kroonimine" 1597 Peri ,,Daphne" 1600 Peri ,,Eurydike" Da capo aaria ABA 3 osa, esimene ja viimane osa korduvad(on samasugused) Kantaat iseloomustab üks tunne või meeleolu terve kantaadi vältel (kõige lühem) Oratoorium lähenes palju ooperile, aga puudus lavaline tegevus. Alati on jutustaja, kes loeb tekstilist osa vahele (ulatuselt kõige pikem ja laiema tegevustikuga) Passioon (teise sõnaga kristuse kannatuse lugu) - tuletatud neljast evangeeliumist: Matteus, Markus, Luuka, Johannes · Kõiki esitatakse koori, solistide ja orkestriga. · Läbiv temaatika oli vaimulik · Kõigis vormised on aariad(ka duetid) Kõige rohkem kirjutanud J.S. Bach ja G.F.Händel Vanamuusika ansambel ,,Hortus musicus" (est
See ajastu valitses 16.saj lõpust 18. sajandi alguseni. Stiil saab nime portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab veidrat, ebareeglipärast. Sellel ajastul eksisteerivad koos nii vana kui ka uus muusika. Kunstiteoste sisuks eelistati valida igapäevast elu või antiiklegende. Stiil ülistas kaunidust, toresust, kangelaslikkust ja liikumist. See oli suurte kontrastide aeg. Itaalia TUNTUMAD heliloojad: Claudio Monteverdi (1567- 1643), Areangelo Corelli (1653-1713), Antonio Vivaldi (1678-1741). Barokkooperile pani aluse Claudio Monteverdi. Ooperite ülesehitus oli lihtne ja tegevusi vähe. Saateorkester koosnes keelpillidest ja klavessiinist. Sisu tavaliselt eluline, ajalooline või koomiline. Uueks zanriks saab tantsusüit ja võitis populaarsust kogu Euroopas. See koosnes paljude rahvaste erinevatest tantsudest. 4 tantsu muutuvad kohustuslikuks. Need tantsud on: 1 ALLEMANDE - 2 osaline saksa tants rahulikus tempos. 2 - COURANTE - 3 osaline p...
Väga ilus. Suudab pea segi ajada igal mehel. Carmenil on olnud väga karm lapsepõlv. Aga Carmen on tugev isiksus. Don Jose ja Carmen kohtuvad tubakavabrikuga seotud sündmuste kägus. Carmen töötab seal ja haavab ühte naist. Sõjaväelased kutsutakse kohale, et ta arreteerida. Carmen võetakse kinni. Aga kui Jose on teda vangi viimas, siis Carmen räägib ta oma võluga ära. Nad lavastavad põgenemise. Siin teab Jose oma esimese vea. Novelli kolmandaks tähtsaks tegelaseks on mina jutustaja. Sellesse võib suhtuda nagu see oleks Merimee ise. Ta on muisuskaitseinspektor. Ka mina tegelane kohtub Carmeniga. C puhub mesijuttu ja viib koju. Selle käigus varastab kuldse uuri kella. Carmen kaob minategelase silmapiirilt. Enne lahkumist ta imestab, et enne lahkumist tuleb C juurde sama salapärane mees, keda ta oli enne tee peal näinud. Ta annab mina tegelasele nõu C-st eemale hoida. Mina tegelane ühel päeval kohtub jälle salapärase mehega
Carmen on mustlasneiu, kes saab alati mis tahab. Ta on väga lõbus ja lõkerdab naerda kogu aeg. Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku ning litsaka käitumisega. DonJosé on kurjategija, kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole ta üldse halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Teos lõpeb armastatu surmaga ning on kurva lõpyga. Teos algas sellega, kuidas jututaja kohtus oma avastusretkel donJosé'ga. Jutustaja teejuht Antonio tundis tagaotsitava röövli ära ning andis andis ta vastu ööd politseile üles. Seda kõike raha pärast. Jutustaja ütles donJoséle, et ta põgeneks. Hiljem saadi donJosé ikkagi kätte ning määrati hukkamisele. Enne seda aga kohtus ta uuesti jutustajaga ning rääkis talle kogu oma eluloo. DonJosé kohtus Carmeniga juba poisikesena. Carmen oli teistest erinev ning donJosé armus temasse. See armastus jäigi ühepoolseks. Nende teed ei käinud koos
Raivo Adlas Raivo Adlas on sündinud 31. jaanuaril 1940. aastal Harjumaal Kiisal. Ta lõpetas 1964. aastal EPA agronoomiateaduskonna ja 1965. aastal Vanemuise teatri õppestuudio. Täiendas end Leningradis G. Tovstonogovi reziilaboratooriumis. Aastatel 19681991 töötas Vanemuises. Seejärel töötas mõnda aega lavastajana stuudioteatrites ning aastatel 19931995 Pärnu Endlas. Aastast 1995 töötab ta taas Tartus Vanemuise teatris. Noorena tahtis saada autojuhiks. Ta ise küll õppis näitlejaks, kuid arvab ,et näitlejaks saab veel mitut teist moodi. Ta arvab ,et Eestis on väga palju kohti, kus näitlejaks saab õppida. Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav. Lavatee: - 1968 1991 Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja - 1990 1993 Tartu rahvakultuurikesk...
Müsteeriumietendused ja passioonimängud inspireerisid nende lavalist esitust. Aegamisi tungisid sisse monoodia elemendid. Eristatakse kahte tüüpi esitusi: a) lavategevusega, läheneb vaimulikule ooperile b) kontsertliku esitusega Muusikaliselt koosnevad oratoorium ja passioon järgmistest elementidest: * sooloaaria (duett jne.), sisult lüüriline vaatlus, tihti obligato- pillidega * retsitatiiv, mida enamasti laulab jutustaja, evangelist, kannab sündmuste arengut * koorid, mõtisklustena vahelepaigutatud koraalid, aga ka dramaatilised massistseenid Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Madalmaade koolkonnas a capella motetina. Oratooriumi heliloojad: SCHÜTZ, CHARPENTIER, HÄNDEL, BACH Oratoorium, passioon, vaimulik ooper ja vaimulik kontsert on omavahel tugevasti seotud, näit. on Bach'i "JÕULUORATOORIUM" tsükkel kuuest kantaadist. Ilmalik oratoorium
Õige pea algas uus sõda. Sõda algas edukalt eestastele. Kuid nad tasapisi väsisid. Uru läks duelli pidama saksaväe juhiga, mis oli algul tasavägine. Uru haavas saksaväe juhti surmavalt ja see kukkus maha, aga kui Uru selja pööras tõusis sakslane nagu surnuist üles ja liikus Uru poole. Sakslane pussitas Urut silma ja samal ajal sai sakslane, Uru prantslasest sõbra poolt, noolega pihta. Langesid nii Uru kui ka sakslane. Eestlased olid võidelnud endale vabaduse tagasi. Jutustaja lõpetab filmi sellega , et vangi võetud mehed karistati nii, et nad ei pidanud mitte ühetgi tööd tegema. Eestlased tegid kõik tööd ära ja ehitasid isegi mõisad neile. Ilmselgelt ei saa see tõsi olla, sest eestlased ei ole sellise iseloomuga, et teeks teiste töö ära. Eestlased on enda ettehoidev inimene. Minu arvamus on sellest filmist negatiivne. Mulle ei meeldind see kuidas eestlasi kujutati. See film oli täis imelikke veidrusi, mis minu meelest on väga nõme. Film
Käisime viiendal novembril Tiigi seltsimajas kuulamas Dan Yashinsky loengut. Alguses kui Tiigi seltsimajja jõudsin vaatasin, et issand jumal. Siin on ainult vanemad inimesed, kindlasti on siin väga igav. Õnneks oli hoopis vastupidi. Kahjuks pidin varem ära minema ja ei saanud täiesti lõpuni olla, kuigi oleksin väga tahtnud, sest sel hetkel kui lahkusin oli loeng minu jaoks juba väga väga huvitav. Alguses kui Dan rääkima hakkas sain kohe aru, et ta on väga hea jutustaja. Teda kohe tahtsid kuulata. See on minu jaoks anne. Ta suutis panna sind kuulama isegi kui sa seda teha ei tahtnud. Ta jutustas nii põnevalt ja kaasas publiku. Tema hääl oli selge ja tugev, diktsioon super. Usun, et isegi need inimesed, kes inglise keelt ei oska said temast väga hästi aru. Usun, et ta rääkis ka natuke lihtsamate sõnadega kui tavaliselt, kuna oleme eestlased ja paljud ütlesidki, et ei oska inglise keelt. Mina isiklikult isegi ei kuulnud seda tõlki, kuna kogu mu
AARETE SAAR Loo kangelane ja jutustaja on 17-aastane noormees Jim Hawkins. Ta peab koos emaga Inglismaal kõledal Atlandi ookeani rannikul Admiral Benobow´ nimelist võõrastemaja. Kui seal palub ulualust vana merekaru Billy Bones, kellel kaasas saladuslik meremehekast, muutub õhkkond ärevaks. Tundub, et kapten peidab end kellegi eest, kartlikult peab ta päevad läbi pikksilmaga valvet, kas ei ole ehk võõraid lähenemas. Ta annab Jimile raha, et see tuleks otsekohe teatama, kui mõni pime või ühejlgne mees välja ilmub
juba väga tammsaarelikul moel. Juba selle looga on selge, et Tammsaare on eepiline kirjanik, kes jutustab konkreetset lugu. Ning kuigi vormilt realistlik jutustus, ei tegele see tegelikult niivõrd välise ühiskonna detailse kirjeldamisega (vrdl Metsanurk või Balzac), vaid eelkõige inimsuhetega, inimesega (vrdl Dostojevski). Samuti tulevad esile kirjanikule nii omane anakronism (väärasse ajajärku paigutatu, konteksti nihkesse asetamine) ja peamine vahend selleks - jutustaja. Jutustaja roll ja jutustaja kui tegelane on Tammsaare loomingu oluline ja huvitav aspekt, jutustaja ilmub välja peaaegu igas tema teoses. Ning muidugi tulevad "Vanades ja noortes" sisse Tammsaare loomingule omased ja hiljem aina põhjalikumat süüvimist leidvad motiivid: õigus, noorus, surm ja sünd, kannatus. Järgneva paari aasta jooksul kirjutas Tammsaare väga vähe ilukirjanduslikku loomingut, sest
Romaan ,,Meie aja kangelane" Lermontovi teos ,,Meie aja kangelane"on 19. sajandi psühholoogilise realismi põhiteoseid. Kõige pealt seepärast, et peategelast Petsorinit ei kujutata erandliku, titaanliku isiksusena, vaid just nimelt ,,meie aja kangelasena", kelle omistatakse oma ajastu ja sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psüühilisi jooni. Autor püüab teadlikult olla võimalikult objektiivne jutustaja. Autor avaldas iseenda mõtteid kangelase suu järgi. Autor ja peategelane sulasid üheks isiksuseks.Romaanile andis omapära ülesehitus, kus autor jälgib inimesi väljaspoolt ja mitmest aspektist. Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järk-järgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust.
Palju oli juttu inimeste vahelistest suhetest ja himudest, millele ei suudetud järele anda. 3. Kandvad ideed olid loetud novellides pettused ja eneselunastused. Jutu algul olid inimesed isekad ja patused kuid lõpus otsustasid ennast muuta ja paremaks hakata. Enda halvad teost heastada ja lunastatult rahus surra. Igas loos oli peidus moraal. 4.1 Teoses esineb raamjutustust. Terve see raamat ongi raamjutustust. Raamatus esinevad tegelastena jutustajad, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teksti alguses ja lõpus, raamivad teost. 4.2 Teoses ei esinenud tegelaste pihtimusi ja monolooge. 5.1 Tegelasteks on himurad nunnad ja preestrid, sarvekandjatest abielumehed, ametnikud ja hauaröövlid. 5.2 Tegelastele on omased järgmised omadused: On kahte liiki tegelasi, ühed on hästi kitsid ja pahatahtlikud ning lisaks veel ahned. Omakasu püüdlikud ja suure võimuga
Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas. Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Tema valmistatud on ka Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltar. Maal surmatants koosneb paljudest erinevates piltidest kuid tänapäevani on säilinud vaid mõned. Maali esimesel osal on jutustaja, sellest on arusaadav et maal jutustab mingit lugu. Surmana on pildil kujutatud musta luukere, mida võib minuarvates mõista kahest erinevast küljest. Luukere võib tähistada lihtsalt surma või ka katku. Tol ajal mõisteti ka musta värvi all katku. Maalil edasi liikudes kohtad kõrgetest seisustest kuningaid, paavste, preestreid, mida rohkem rohkem maalilt edasi liikuda seda madalamaks muutusid seisused. Kõikide nende umber keerles surm samamoodi
Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustamine-põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule Jutustus-tegelasi kujutatakse arengus, võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti, esitatakse tavaliselt jutustaja vaatepunktist Karakter-tegelase individuaalsed loomuomadused(päritolu, huvid, välimus jne) Kompositsioon- koostisosade ühendamine tervikuks Komöödia-koomilise sisuga, naeruvääristatakse inimese pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni, lõpevad enamasti õnnelikult Kulminatsioon-tegevuse pinge haripunkt Kõnekujund-sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavaimad: epiteet, metafoor, võrdlus.
Vabadused võisid olla märksa suuremad kui tragöödias. Võeti kasutusele tegelaste tüpiseerimine (inimene kehastas mingit kindlat karakterit) 10. 17. sajandi proosa: autorid, psühholoogilise romaani algus. Baltasar Gracian y Morales - oli hispaania kirjanik ja filosoof. Tuntuimad teosed “Käsioraakel ja arukuse kunst”, “Criticon”. John Bunyan - oli aktiivne puritaan, baptistist jutustaja 12 aastat oma elust veetis vanglas. 1675 kirjutas ta “palveränduri teekond”. Teose populaarsus võrreldav piibliga. Hans Jakob Christoffer von Grimmelshausen - Peateos on „Simplicissimus“ Marie-Madeleine Pioche de La Vergne oli prantsuse kirjanik, üks suurimaid varase romaani arengu mõjutajaid. Pariisis elades sai kirjanduslike rühmituste keskuseks figuuriks, osaledes poliitikas
Lause “Eks ta ole” ilmub romaanis „Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda“ pärast igat surma ja selle mainimist, võrdsustades need, olgu surmad siis loomulikud, juhuslikud või tahtlikud ning kas need esinevad massilises või väga isiklikus plaanis. See pealtnäha labane fraas kajastab Tralfamadori filosoofiat, mis trööstib Billy Pilgrim’i, et kuigi inimene võib konkreetsel hetkel surnud olla, on ta elus kõigil teistel minevikuhetkedel ning, mida saab aja jooksul ikka ja jälle läbi ajarännaku külastada. Billy hindab Tralfamadori surmale reageerimise lihtsust ja iga kord, kui ta kohtub surnud inimesega, kehitab ta lihtsalt õlgu ja ütleb: „Eks ta ole.“ Samal ajal illustreerib fraasi kordamine ka seda, kuidas sõda muudab inimesi vähem tundlikumaks surma suhtes, sest iga passiivse mainimisega „eks ta ole“, räägib jutustaja hukkunute arvust delikaatselt, viidates surma traagilisele paratamatusele. „Kui tralfamadoorlane näeb laipa, mõtleb ta ...
ka tema võib haiget saada. Tegeliku lugejana samastasin ka mina end, aga mitte niivõrd konkreetsete tegelaste, vaid rohkem situatsioonidega. Arvan, et selle teose puhul on tegemist kõiketeadva jutustajaga ehk siis sündmused on kord ühe, kord teise tegelase vaatepunktist. Selle teose puhul on sagedamini esitatud Aino ja ka Kulno vaatepunktid, kuigi ka Karl Raismik, Muhem, Hilda mängivad olulist rolli, kuid kaovad tihedamini tahaplaanile, kui kaks esimest. Kõiketeadva jutustaja puhul on esitatud tegelaste kohta lühikesed iseloomustused. Tegelastest lähemalt: Aino on noor 21-aastane neiu, kes on harjunud tähelepanuga, ent kes seda mängeldes ära kasutab. Ta on uljaspäine, muretu, kohati naiivne nind veetlev. Aino on suhteliselt keerulise siseeluga, algul lakerdab naerda, hiljem ei suuda ta enam selgust saada asjade mõttest ja oma kohast siin elus. Autor kujutab seda tegelast muutuvana, kelle siseelu teose teeb kannapöörde. Aino on endast küllaltki heal
Kirjandus! 1)Kirjanduse põhiliigid:Eepika, Lüürika, Dramaatika 2)Eepika: eepilised teosed kirjeldavad enamasti sündmusi, ent esineb ka tundekirjeldusi. Põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Kirjeldatakse päriselt asetleidnud sündmusi, kui ka väljamõelduid. Jutustava(eepilise) teose 3 põhitunnust: Süzee-tegevustik Karakter-inimloomust ja ajastut esindav kirjanduslik kuju Miljöö-keskkond Eepika= Romaan-palju probleeme, mitu süzeeliini, palju tegelasi Eepos-ulatuslik jutustav värssteos Novell-tiheda sisu ja väheste tegelastega jutustus, millel enamasti on vaid 1 keskne teema. Jutustus-novelli ja romaani vahepealne
VANA-KREEKA INIMENE Kuulaja ning vaataja Nägemine, mälestusmärk, mälestus Uudishimulikud ja tähelepanelikud kreeklased on terased vaatlejad ja andekad jutustajad. Mõlemaid omadusi näeme kahe suure jutustaja Homerose ja Herodotose teostest. Neid autoreid võlub maailma detailiderohkus ning neile meeldib käsitleda igapäevast inimtegevust. Samuti iseloomustab autoreid soov näha ja tundma õppida. Herodotos alustab oma teost "Ajalugu" üldistava väitega, et "inimesed usaldavad vähem seda, mida nad kuulevad, ja enam seda, mida näevad." Autorid püüdsid luua inimeste suurtele tegudele verbaalset mälestusmärki. Herodotos oli üks esimesi proosakirjanikke, kes lõi suuremahulisi teoseid ja
Modernism: keskseid probleeme on inimese mina, tema identiteet; ei tea kes nad on; peitub keegi teine v isegi mitu kedagi teist; ei määra oma identiteeti ise vaid on teiste inimeste võimuses; toob inimese keha ja seksuaalsuse teemasse mingi pidetuse, otsimis- ja eneseleidmisvajaduse; m.teos loob oma reaalsuse, oma maailma; m.tegelane on üksi ning üsna nõutu; realistlik loomingumeetod püsis elus ja arenevana ka 20.saj (Remarque, Hemingway); jutustaja ei näe igale poole, hindab olukordi valesti, ei tunne tegelase minevikku jne, ei püstita küsimust hea v halb; sündmusi ei esitata kronoloogilises järjekorras; m.luules pinevus ja ängistus, muudab kõige tuttavamad asjad ja tunded võõraks; laused lõpetamata, kirjavahemärke pole, pealkiri ei lähe kokku sisuga jne; m purustas tavapärased arusaamad inimese mina, psühholoogia, keha ja keele kohta; teosed tõmbasid tähelepanu eelkõige oma vormile.
,,Kalevipoeg" 10. lugu. Jutustaja palub valgust, et rääkida Kalevipoja seiklustest ja kutsub üles, et minna Kalevipoja seikluste kohta informatsiooni otsima ja alustab siis kuuldu jutustamist: Kalevipoeg kõndis pikka maad, et hobust osta, aga tark lind hoiatas teda, nii et Kalevipoeg läks teisele teele. Samal ajal toimus tüli pahareti poegade vahel, nad ei tahtnud enam koos järves elada, see jäi neile kitsaks. Pahareti pojad otsisid uut kodu ja lõpuks leidsid Kikerpära soo, mis neile sobiks, kuigi isegi peni ei teeks sinna omale pesa. Seejärel mõtlesid nad, kumb saab soo pärisperemeheks. Mõlemad tahtsid saada. Nad hakkasid omavahel sellepärast kaklema. Samal ajal läks sealt mööda Kalevipoeg oma sõpradega ja pahareti pojad kutsusid teda riidu lahendama. Kalevipoeg käskis neil selgitada tüli põhjust ja vanem poeg seletas. Ta vastas seejärel, et suurem osa läheb suuremale ja väiksem osa väiksemale ...
mis võeti kasutusele 9ndast-19nda saj 1 pooleni. 11 saj 2 poolel tekkis vaba organum kus põhihääl oli tavaliselt alumine ehk teises hääles . 4.Passioon Passioon on solistidele koorile ja orkestrile kirjutatus teos , mille sisuks on kristuse kannatused . Passion on oratooriumi erikuju . Passioonide muusikalised numbrid jagunevad järgnevalt : 1) AARIAD JA ANSAMBLID , 2) RETSITATIIVID (kus jutustaja selgitab sündmuste käiku) , 3) KOOR mis sümboliseerib rahvast ning annab toimuvale hinnanguid. Kuulsamad passioonid on : Johan Sebastian Bachi : ,,MATTIUSE PASSIOON" ja ,,JOHANNESE PASSIOON" Mattiuse passioon 1.osas jutustatakse naisest kes võitis kristuse pea kalli salmiga ( Kristuse ja tema jüngrite sõõmaajast) , ( Ööst Ketsemanni aiast) ja (Kristuse vangistamisest) 2. osa sisuks on kohtuotsus , jüngerite lahtiütlemine kristusest ja risti löömine Kolgatal.
See on samuraide ja ülikute teater, mis põhineb pantomiimilaadsel tantsul ja muusikal. Näitlejad kannavad puust maske. Kostüüm jätab paljad jalad, mille liigutused on eriti tähendusrikkad, andes edasi erinevaid emotsioone. Näitlejad liiguvad vähe. Etenduste sisuks on jumalate ja kangelaste elu. Samurai Bunraku · Jaapani nukuteater · Inimsuuruses nukud · Nukke juhivad kimonosse riietatud nukujuht ja tema kaks abilist · Osaleb ka jutustaja, kes esitab shamisen'i saatel vanu ballaade Geisad Geisad on kõrgelt haritud jaapani tütarlapsed, kes tunnevad hästi kirjandust, muusikat ja kunsti ning teenivad elatist seltskonnadaamidena Koto Kannab jaapanlaste jaoks kosmoloogilist sümboolikat. Koto on 13, 17, 21 keelega näppepill, mida mängitakse põrandal. Pilli siidist keeltel mängitakse elevandiluust plektroniga. Shamisen Pika kaelaga 3keeleline
kirjapanemises, elu ja tõde nõuab ta oma kroonikalt. Välja maalitakse keskaja Tallinna linnaühiskond oma erinevate seisustega, kõik on väga üksikasjalik. ,,Keisri Hull" (1978). ,,Rakvere romaan" (1982)- konflikt linnaõigustega Rakvere ja Tiesenhausenite mõisnikusuguvõsa vahel, kes on linna õigused anastanud: linna sunnitakse mõisat orjama, linna maad küntakse mõisale. Kodanikud püüavad oma huvisi kaitsta palvete ja kaebekirjadega. Mõisaproua sekretäri ja ühtlasi asja jutustaja Berend Falcki peetakse Keisri hullust pärit Jakob Mättiku analoogiks, küll aktiivsem ja iseseisvam. Intriigis esineb mõisa poolt, linn usaldab talle palvekirja koostamise ülesande. Liinid lõpevad-Falck lastakse lahti mõisast ja Rakvere linn kaotab ajaloolised õigused. Lootus jääb. Romaani keskpunktiks on eri sotsiaalsete rühmituste huvide vastandlikkus. Õigust otsitakse ühtedest ürikutest. ,,Professor Martensi ärasõit" (1984,pälvis J.Smuuli nimelise preemia, palju tõlgitud)
elu tervet ajajärku. Mitu kõrvaltegelast grupeerunud peategelase umber. Tavaliselt (tuleneb kreekakeelsest sõnast epos - ´lugu, jutustus, laul´) on jutustav kirjanduse piirdutakse ühe vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega kui romaanis, põhiliik. Põhitunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu. Peegeldab elu jutustamise vorm novellist hajusam, pole nii tihe, sündmused rahulikumad, väldib fantastikat. kaudu. Teosed jutustavad inimestest ja sündmustest, millest inimene osa võttis, inimese Novell eepika väikevorm (novella jutt). Pühendub inimese elu üksikule sündmusele, käitumisest, elamustest eri situatsioonides, suhtumisest mitmesugustesse nähtustesse, ei anna, mis juhtus enne või pärast
Albert Camus „Katk“ Mina lugesin teost „Katk“, mille autoriks on Alber Camus. Raamatu tegevus on antud edasi kroonika laadis, mis jutustab Oran linna traagilist sündmust. Jutu peategelaseks on doktor Bernard Rieux, kes on selle linna tuntud arst. Peale tema on veel: Cottard, Tarrou, Rambert, Paneloux. Jutu alguses esitab jutustaja küsimuse, et kuidas võtta ajast kõike? Vastuseks leiab ta, et tuleb veeta terve päev hambaarsti ooteruumis ebamugavas toolis, istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul, kuulata ettekandeid tundmatus keeles, otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita jne. Kogu lugu saab alguse sellest, et linnas hakkavad rotid surema. Kõigepealt üksikud, kuid mida päev edasi, seda rohkem, lõpuks vedelevad surnud rotid hunnikus tänavate rentslites. Millegipärast ei teinud linnavalitsus aga sellest välja, m...
1. ,,Aarete saar" 2. Robert Louis Stevenson 3 . 1883 ( ilmus aasta varem ka ajakirjas ) 4. Inglismaa 5. Loo kangelane ja jutustaja on 17-aastane poiss Jim Hawkins. Ta peab koos emaga Inglismaal kõledal Atlandi ookeani rannikul Admiral Benobow´ nimelist võõrastemaja. Kui seal palub ulualust vana merekaru Billy Bones, kellel on kaasas saladuslik ja suur meremehekast, muutub elu ärevaks. Tundub, et kapten peidab end kellegi eest, kartes peab ta päevad läbi pikksilmaga valvet, kas ei ole ehk võõraid lähenemas. Ta annab Jimile raha, et see tuleks kohe teatama, kui mõni pime või ühejalgne mees silmapiirile ilmub
Barokiajastu vokaalmuusika zanrid Kammerlaul on sooloaaria või duett, mida lauldi Basso Continou või väikese ansambli saatel. Kantaat on vokaal-suurvorm, solistile või koorile ja solistile orkestri saatel Kantaadile iseloomulikud tunnused: · Puudub arenev süzee · Ühe tunde või meeleolu domnieerimine teose vältel · Ilmalik või vaimulik Oratoorium- Vaimulik suurteos solistidele, koorile ja orkestrile. On jutustaja, kes annab edasi põhilise süzee. Öeldakse ka et see on lavastamata ooper. Oratoorium tekkis roomas 1600. aastal. Eelkäijaks oli liturgiline draama Kuulsamad oratooriumiloojad: · G. Carissini ''Jefta'' · H. Schütz ''ülestõusmislugu'' · G. F. Händel ''Juudas Makkabeus'', ''Messias'' Passioon- Oratooriumilaadne surteos, mis käsitleb Kristuse kannatusi ristil Kuulsamad passioonid J. S. Bach ''Matteuse passioon'' , ''Johannese passioon'' H
määramist algatati iga-aastane passioonide esitamise traditsioon suure reede jumalateenistustel. Bachi nekroloogi andmetel kirjutas ta passioone kokku viis, kuid praeguseks on neist säilinud kaks: Matteuse ja Johannese passioon. Lisaks sellele on olemas veel fragmendid Markuse passioonist, mille muusika on Bach võtnud oma varasematest teostest. Bachi passioonid järgivad vanu traditsioone, need sisaldavad viit eri liiki osi: · evangelisti ehk jutustaja retsitatiivid; · piibliteksti otsekõned, mida esitavad solistid, kes kehastavad ühte kindlat piiblitegelast; · koorinumbrid, kus koori roll on kehastada rahvahulka (jüngreid, ülempreestreid või rahvast); · lüürilised vahepalad, enamjaolt aariad; · koraalid. Bachi üks peateostest Missa h-moll on sarnaselt Markuse passiooonile kirjutatud varasemate teoste põhjal. Ta komponeeris selle oma elutöö kokkuvõttena ega lootnudki seda eales ette kanda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
