lahendaks mured. Mina arvan , et kunstnik mõtles maalile valmistades et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Maalis sain mina nii aru, et olgugi kes sa elus oled, ei ole tähtis kas paavst, aadlik , kuningas või tavaline inimene, surres läbime me kõik sama teekonna. See pilt on minu jaoks kui tee lõpp enne surma. Et kui sa oled läinud mööda mehest kes seisab seal pukis oled sa surnud, sealt läheb edasi tee juba kas põrgu või taevasse. Selle jutustaja puki kõrval istub luukere kes on juba surnud ning mängib muusikat lahkunutele. Samuti on kõik lahkujad ühenduses luukerega, igal surnul on oma luukere või ,,surm" kes neid läbi väravate juhatavad, kõik luukered tantsivad.Sellepärast on ka maalinimi minu arust ,,surmatants" . See on minu nägemus sellest maalist, ja sellest mida võis kunstnik mõelda seda valmistades.
Lpuks tapab ta Quilty. Ning ta lheb vangi, kus ta sureb. Lolita. Lolita oli pitsakas, kaval , ilus , noor ja naiivne vike tdruk. Lolita oli mitme noga. Samas ta pirtsutas nagu vike laps ning samas osaks tiskasvanud mehe enda srme mber keerata. Ta oli kaval , ta teadis kuidas ja millal milliseid nuppe vajutada , et mees teeks nagu tema tahab. Samas ta oli vike tdruk kes ji varakult oma emast ilma ja ji oma kasuisa meelevalda, tal ei olnud ju kedagi teist. Jutustaja (vib eeldada siis ka, et autor arvab samamoodi) rgib, et see pole miski, mille le uhke olla, kuid see on vaimne haigus ning selle vastu on raske videlda, nagu teistegi vaimsete haiguste vastu. Teose jutustaja aga ei otsinud selle haiguse vastu ravi.
Pärimusmuusika Ait Mina käisin koos klassiga Viljandis, pärimusmuusika aidas. Pärimusmuusika aidas kogunesime me ühte saali, kus oli palju sepistatud asju ning istusime kuulama. Ruumi kujundus oli väga vanamoodne, mis meeldis mulle väga. Meile räägiti mitmete pillide ajaloost ning meile mängiti nendega lugusid. Jutustajad olid 2 meest ja 1 naine. Peamine jutustaja oli ansambli Metsatöll liige Lauri Õunapuu. Räägiti hiiukandla, kandla, torupilli, parmupilli, lõõtsa ja akordioni ajaloost, milleks neid kasutati ja nende saamis lugu. Huvitav oli kuulda, et torupille on olemas mitut sorti, et igal maal on torupill erinev. Lõbus oli kuulata vana lõõtspilli mängu, mis kõlas väga imelikult, nagu oleks olnud vanalajal kõrtsis. Lauri Õunapuu mängis meile kah palju pille nagu näiteks, hiiukannelt, kannelt, torupilli ja lõõtspilli
*Aaria Itaalia k 'õhk' on saatega vokaalmuusika zanr. Ooperis või kantaadis on aaria ulatuslik soolonumber. Kontsertaaria Aaria on ka zanr. Instrumentaalaaria on meloodiline ja sarnaneb vormilt vokaalaariale.* Aaria see on koht, kus tegelane oma tundeid välja elab. Meeleolu ei muutu ühes aarias. Retsiatiiv jutustatakse kõike. Oratoorium tuleneb sõnast palvesaal. Erinevus ooperist: puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Keskne tegelane on jutustaja. Koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Kantaat esitas solist kammerans. Saatel Sümfooniaorkestri koosseisu kuuluvad: puupuhkpillid: nt flööt, oboe vaskpuhkpillid: nt trompet, tuuba keelpillid: nt viiulid, vioolad löökpillid: kellamäng, kastanjetid
· Remark- märkus, selgitus lugejale/vaatajale · Draama- tõsine näidend, näitekirjanduse zanr 2. Millised on draamakirjanduse välised väljendusvahendid? Nendeks on dialoogid, remargid, stseenid ja vaatused. Ehk kõik üleval toodud mõisted peale draama. 3. Loetle Vana-Kreeka teatrile iseloomulikke jooni. Kohad paiknesid orkestras, toimus vabas õhus, näitlejaid oli vähe (2-3) ning näitlesid ainult mehed, maskid, koor ehk jutustaja, etendused toimusid päeval. 4. Kes pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile, millal see toimus? Lydia Koidula, 1870.a 5. Nimeta esimesed algupärased Eesti näidendid. ,,Saaremaa onupoeg" ; Maret ja Miina ehk kosjakased" ; ,,Säärane mulk" 6. Miks on Tammsaare Eesti teatri ajaloos tähtis inimene? Nii tema enda kirjutatud näidendeid kui ka tema romaanide põhjal tehtud näidendeid on Eesti läbi aegade suure menuga lavastatud. 7
Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Andersoni seadus jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid: pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega, pajatuse puhul pole jutustaja ega publik võõrad ja loo tegelased pole anonüümsed. ,,ma
Nõo Põhikool (Willy Russell) Verevennad (Eesti Draamateater) Lavastaja Tiit Ojasoo Juhendaja: Linda Trummal Koosatja: Annika Adder 10.05.06 Osades Jutustaja Tõnis Mägi Mrs Johnstone Kärt Tomingas Michel(Mickey) Veiko Täär Edward(Eddie) Andres Mähar Mrs Lyons Helena Merzin Mr Lyons Jüri Lumiste Linda Katrin Pärn Sammy Riho Kütsar Lapsed, nukujuhid, pulmalised, politseinikud, naabrid etc Janek Joots Marika Barabanstsikova Indrek Taalmaa Tamlet Tuisk Tantsijad Marika Aidla Maarja Paugus Valmar Pan...
katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Tema pere Tooma pere 1930. aastail: ema Ruudu (1882-1969) - vasakult teine, isa Jüri (1863 - 1940) - vasakult kolmas, Juhan - allreas paremalt esimene. Tema looming Smuul kirjutas peale luule ka proosat ja draamat, ta oli suurepärane lugede jutustaja. Smuul oli teatriuuendaja, kes tõi oma draamadesse spontaanselt tingulikke võteid, vahemänge ja allegooriat. Tema teosed "Karm noorus" "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" "Muhu monoloogid" "Polkovniku lesk" "Jäine raamat" Tema raamatud Muhu muuseum Koguva küla Muhu saare läänerannikul on Eesti talurahvaarhitektuuri üks väljapaistvamaid näiteid, mis on paelunud etnograafide tähelepanu juba 20
kirjandusest otsis, niisiis on see vaid üks väike aspekt tema loomingust. Jutustuses "Vanad ja noored", mis ilmus 1903. aastal, tuleb Tammsaare tagasi realistliku elukujutuse juurde, kuid juba väga tammsaarelikul moel. Juba selle looga on selge, et Tammsaare on eepiline kirjanik, kes jutustab konkreetset lugu. Samuti tuleb esile kirjanikule omane anakronism (väärasse ajajärku paigutatu, konteksti nihkesse asetamine) ja peamine vahend selleks - jutustaja. Jutustaja roll ja jutustaja kui tegelane on Tammsaare loomingu oluline ja huvitav aspekt, jutustaja ilmub välja peaaegu igas tema teoses. Ning muidugi tulevad "Vanades ja noortes" sisse Tammsaare loomingule omased ja hiljem aina põhjalikumat süüvimist leidvad motiivid: õigus, noorus, surm ja sünd, kannatus. Järgneva paari aasta jooksul kirjutas Tammsaare väga vähe ilukirjanduslikku loomingut, sest põhienergia kirjutamiseks võttis töö ajalehetoimetustes. Elu Tallinnas ja töö
(muusikas võetakse kasutusele:trillerid ja eellöögid) Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid(amatid,guarnierid, a. stradivar) levinuim muusika instrument: viiul ja orel! Ooper: Ooperi sünnimaa on Itaalia. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri "Daphne"(1597) ja "Orpheus ja Eurydike"(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdit. Retsitatiiv on kõnelaul. Oratoorium: Oratooriumi erinevus ooperist puudub lavaline tegevus, domineerivad koorid, kesktegelaseks jutustaja, sisu antakse edasi vaid muusikaliste vahenditega.Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Kirikukontsert: Väljapaistvam meister oli Claudio Monteverdi. Instrumentaalkontsert: Väljaarendaja ja kuulsaim helilooja oli Antonio Vivaldi. Fuuga: Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G.Fr.Händeli ja J.S.BAchi looming.Mõlemad mängisid orelit. Tantsusüit: 1. Allemande saksa tants 2. courante prantsuse tants 3. Sarabande hispaania tants 4. Gigue Soti hüppetants Tähtsamad heliloojad:
tegutsevaid inimesi tegelikkus on näitekunsti oluline tunnus. Võib oletada, et dramaatika on välja kasvanud rituaalist mõlema aluseks on tegus, sooritus. Dramaatika on dialoogiline tekst on tegelaste otsekõne. Autori remargid on vähemuses ning on eraldaud sulgude või erineva fondiga. Monodraama koosneb vaid ühe tegelase kõnest Autori kohalolek on näidendites varjatud tegelased pöörduvad otse vaataja poole. Eranditeks on teosed, kus tegevust juhib üks tegelane jutustaja ntks. Kõne on tegevuslik rääkimise situatsioon mõjutab tegelasi ja tegevust, samas sooritatakse kõne abil tegusid ehk kõne akte, mis muudavad olukorda. Seega on tegutsemine ka sõnaline. Draama on suunatud teatrile kirjanik võtab näidendit kirjutades arvesse teatri tehnilisi võimalusi.1 Lugemisdraamad teosed, mille suur maht, keeruline probleemistik või lavastamise piiratus lavatehnikat arvesse võttes. Neid on võimalik mängida, kui
Jahilt tulnud konstaabel võttis suuna Ado poole. Ta märkas erinevaid sõjasaake Ado hüti ees. Aknast nägi ta Ado võltsraha joonistamas. Ta pidas õigeks Ado vahistada isegi, kui too on tema sugulane. Ado ei olnud nõus konstaablit sisse laskma. Seetõttu läks ametnik külateele abi kutsuma, et kurjategija kindlalt kätte saada. Vanker ukkus ametnikule peale ja ametnik suri. · Lugu oli jutustatud kõiketeadva jutustaja poolt. Jutustajat ennast tekstis ei olnud. Tekst oli jutustatud 3 isiku vaatenurgast. Ta teadis kõike nagu oleks näinud sündmusi eemalt.
Sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, sarnanes ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid ühele artistile. Kirikukantaat- kujunes Saksamaal tähtsaks. Tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatutest, vaimuliku luulet. Kantaati loodi ühele või mitmele artistile.Soliste oli tavaliselt neli.Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu antakse edasi ilma lavastuseta, vaid hoopis muusikaliste vahenditega. Sündis roomas. Keskseks solistiks oli jutustaja, annab edasi põhilise süzee. Tähtsamaks alaliigiks sai passioon-Jeesuse kannatuste lugu, tekst võetud Uuest testamendist.Sonaat tähistati barokiajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblitele loodud instrumentaal teost. Esitati kirikus esinemiseks kui ka kammermuusikana.Kontsert on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile.Süit eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt intsumentaalpalda tüsukkel.
Ivan Dmitrits- närviline ja umbusklik, raske leida sõpru, välimus tal kahvatu ning kõhna kehaehitusega. ,, Inimene vutlaris" Põhiidee- oli selles kuidas inimesed endasse sulgevad ning see teistele ei meeldi, ning kui vutlari inimene sureb, siis teised selleüle hinges rõõmustavad selle üle. Belikov- endasse tõmbunud õpetaja, kes abiellus Varjaga, vutlari inimene Varja- rõõmus, kuid kahjurõõmu tundev, ilusa välimusega naine. Buskin- novellis justkui jutustaja rollis. ,,Maja ärklitoaga" Põhiidee- Kui sa oma elus milleski loobud või ütled lahti, siis ei pruugi enam sa seda tagasi saada, või ei suuda seda enam saavutada. Monsieur N- keerulise sisemaailmaga kunstnik Zenja- elurõõmus tütarlaps, nautis teha lihtsaid asju, sõbralik, avameelne. Liidia- tegeles paljude asjadega, meeldis teisi aidata. Haigla kirjeldus- Maja väljastpoolt oleks justkui mahajäetud: korsten pooleldi varisenud,
aastane. · Teda jäävad leinama tema vanemad, tema parim sõber ja ennekõike tema tüdruk Roosa, kes avastas, et ootab Mikaeli last. · Roosa ei saa oma perelt abi ja nii hakkab Mikaeli perekond teda tohutult toetama. · Roosale tundub, et tema ellu sekkutakse liiga palju. · Lapsega on tal peale sünnitust probleeme. · Lõpuks asjad laabuvad ja elu läheb edasi. Teose teemad · Sõbrad · Mõistmine · Armastus Raamatu tegelased · Mikael(Mikke), loo jutustaja, kes on saanud surma. · Roosa, Mikaeli tüdruksõber. · Sirkku, Mikaeli ema. · Matti, Mikaeli isa. · Jape, Mikaeli parem sõber. · Tuomas(Tumppi), Mikaeli vanem vend. · Seija, Roosa ema. · Rott, Mikaeli sõber, müüb uimasteid. · Papa, Mikaeli sõber, bändikaaslane. · Tatsa, Mikaeli sõber, bändikaaslane. · Anne, Roosa parim sõbranna. Peategelaste iseloomustused Mikael oli väga sõbralik, tal oli palju sõpru, kuid kahjuks hukkus ta jalgratta õnnetuses
ANTIIKAEG Vana Kreeka 2000eKr – 338Ekr Makedoonia Suurriik 388 ekr -0 Vana Rooma 1000 ekr -476 pkr KESKAEG 476 pkr – 1453 pkr UUSAEG 1500 pkr -20sajandil algus Aristokraatlik valitsemisviis- võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. Türannia- võim oli koondunud ühe aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. Demokraatlik valitsemisviis - võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Hellen- see on greek , kes räägib Kreeka keeles . Barbar- see on inimene greekase eest, kes ei räägi kreeka keeles. Homeros -(VIII sajandil eKr. e. )Legendaarne Van...
Raimond Kaugver Meie pole süüdi Autor käsitleb romaanis mõningaid noorte seadusrikkumistega seotud probleeme. Peategelane, ühe 18-aastase kurjategija isa, püüab selgitada põhjusi, mis viivad seadustest ja moraalinormidest üleastumisele nn. Heast perekonnast pärit noori. Raamatu jutustaja on isa, kelle poeg on ootamatult koos oma kolme sõbraga andnud peksa kahele vanainimesele, mille järel üks neist sai surma. Raamatu jooksul meenutab isa lugusid varasemast elust, et leida väike põhjenduski oma poja teole. Kuigi ta leiab minevikust palju tegusid, mis viitavad poja agressiivsusele, kuid samas õigustab igat tegu ja aina korrutab, et meie pole süüdi, meie pole kasvatamises midagi valesti teinud jne...
MODERNISM – 20. SAJANDI ALGUS KIRJANDUSES / lk 111-115 1. Millised sündmused mõjutasid-muutsid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul ühiskonda? 2. Missugused muutused toimusid samal ajal kirjanduses ja kunstis? 3. Mida tähendab l’art pour l’art (loe: laar pur laar) ja milline kunstikäsitlus selle mõiste taga on? 4. Mis on modernism? Millal sai modernism kirjanduses alguse ja mis ajani see kestis? 5. Miks tekkis modernistliku kirjanduse kõrvale massikirjandus? MODERNISTLIKU KIRJANDUSE PÕHITUNNUSED (õpik, lk 113-115) tekstil puudub klassikaline kompositsioon – selge algus, keskpaik ja lõpp teksti pidevus võib katkeda, seosed selguvad alles tagantjärele kasutatakse unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist luules asendab traditsioonilist meetrumit ehk värsimõõtu vabavärss või vabarütm sündmuste ajaline kulg on segi paisatud vaatepunkt: jutustaja-kirjanik pole kõiketeadja, lugu jutustatakse ...
"Carmen" Prosper Merimee Tauri Udras Carmen Raamatu kirjutas Prosper Merimee Avaldati 1845 aastal Merimee oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoleeg Prosper sündi 1803 ja suri 1870 Pariisis Sündmustik Teose jutustaja kohtub ja sõbruneb don Jose`ga Minategelane kohtub Carmeniga, kes tema kella varastab Minategelane kohtub don Jose´ga vanglas, don Jose käest leiti minategelase kell Don Jose jutustab minategelasele oma armuloo Carmeniga Don Jose oli korralik sõdur, kes aitas Carmeni põgenema Don Jose hakkab elama röövli elu Ta armub Carmen´sse Nad abielluvad ning Carmeni armastus mehe vastu lahtub Nad tülitsevad ning don Jose tapab Carmeni Don Jose annab end võimudele üle
kaks last Eesti keeles kolm raamatut 14. 02.1989 andis Iraani toonane usujuht ajatolla Rollh Khomeyn välja Rushdie tapmist nõudva fatw (preemia 3 miljonit USA dollarit) - 09. 2012 suurendati poole miljoni võrra "Kesköö lapsed" romaan 1981 Lehekülgi 446 Inglise keeles rahvusvaheline tunnustus India ja Pakistani ajalugu aastatel 1915-1977 maagiline realism, ajalugu Booker Prize ja James Tait Black Memorial Prize 1981 Tegelased Seleem Sinai - peategelane ja jutustaja - mitmeid hüüdnimesid - keeruline ja segane sugupuu - sünnib ööl, mil India saab iseseisvaks - tilkuv nina - ühest kõrvast kurt - üks sõrmeots läinud kiusamise tagajärjel Padma Mangroli - Seleemi armastatu ja abikaasa - kuulaja roll raamatus - tormakas, lihaseline, karvane Tegelased Aadam Aziz - Saleemi vanaisa - patriarh, arst Ahmed Sinai - Saleemi isa - ärimees - alkohoolik, vägivaldne Amina Sinai - Saleemi ema ja Aadam Azize tütar
Proosateksti olemus: · Proosas puudub rütmi regulaarsus · Proosas domineerib teatud loogiline ja grammatiline kord · Proosat kirjeldatakse stiili eripära kaudu · Proosa kirjanduslik esteetika tekib pikkamisi. Euroopa kirjanduse proosat on mõjutanud ladina keeles kirjutet rooma klassika stiil ja lauseehitus. Selle kõrval oluline stiililine eeskuju Piibel. Proosateose kesksed elemendid: · Vaatepunkt ja jutustaja ( kust ja kuidas sündmustikku kirjeldatakse) · Tegelased (pea- ja kõrvaltegelased) · Kompositsioon (teose ülesehitus); teema, detail, motiiv, konflikt · Ideestik Proosazanrid: · Eepos (kr. k epos, lugu, laul) · Romaan ja tema alaliigid. Jaotatakse ka kirjanduslike stiilide alusel (romantiline romaan, realistlik romaan, modernistlik ja postmodernistlik romaan) · Novell · Jutustus · Miniatuur · Essee 7
13 Narratiivi mõiste. Mis on süžee ja faabula? Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Millist tüüpi proosateosele on see omane? Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokusseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Narratiiv on rida sündmusi mingis ajalises järjestuses, sel on algus, keskpaik ja lõpp. 1) sündmused 2) ajaline korrastatus 3) jutustamine (esitus) 4) tegelased 14 15
Väike prints sümboliseerib lapselikku lootust, armastust ja süütust, mis meis kõigis kuskil sisimas tallel on. Raamatu mina-tegelane/jutustaja on juba elukogenud. Väiksena tahtis ta kunstnikuks saada, kuid kui täiskasvanud ei taibanud, et tema joonistuse näol on tegemist boaga, kes elevanti seedib, röövis see temalt julguse sel alal karjääri teha. Väike prints on esimene, kes näeb asju avarama pilguga: ta näeb elavanti boa kõhus. Kuni väikese printsiga kohtumiseni on jutustaja olnud üksildane. Kui väike prints on müstiline karakter mingist teisest maailmast, siis piloot on lihtne inimene, kes aja jooksul areneb. See on karakter, kellega lugeja saab samastuda. Oluline tegelane on ka väikese printsi roos. Ta on uhke ja üldse mitte tagasihoidlik. Esiti põhjustab ka see mõnes mõttes printsi lahkumist, kuid ära olles taipab prints, et olenemata roosi iseloomust
Ta ei pea neid rumalaks, kuid on alati tasakaalukas ja kaine mõistusega ning ütleb alati tarku õpetussõnu. Kohati teevad teiste rumalused ja ebaõnnestumised talle isegi nalja. Siiski on ta külas igati lugupeetud mees, kes häda korral alati appi kutsutakse. Probleemidele oskab ta alati lahendused leida. Selle põhjal jätabki Rehepapp elutarga mehe mulje, kes on alati mõistuslik. Rehepapi tegelaskuju avaneb lugejale läbi jutustaja. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga Ümbritsevat maailma võtab Rehepapp iseenesestmõistetavana, ta ei püüa millegi vastu väga võidelda. Ta laseb asjadel kulgeda nii nagu nad kulgevad, samas püüab halba ära hoida. Ummikut tema jaoks ei ole, alati leidub mõni lahendus. Kuna ta on kogenud ja intelligentne, siis oskab ta näha erinevaid võimalusi heal eesmärgil ära kasutamiseks HINNANG Romaani lugedes saab hea ülevaate eestlaste põhilistest iseloomujoontes
meeldinud, Jane oli väga ilus, tark ja korralik tüdruk. New Yorkis liikudes mõtleb Holden tihti tüdrukule, kuid ei leia kunagi õiget hetke talle helistada. Veel on juttu Sally Hayesist, kellele Holden pikka aega meeldis ja kellega Holden kinos käis ning Mr Antolinist ja Mr. Spencerist, kes olid Holdeni õpetajad. Lisaks kaks nunna, kellele Holden 10 dollarit annetas ja üks prostituut oma sutenööriga. V Teose ülesehitus. Süzee ja faabula Raamat algas jutustaja, Holden Caufieldi kirjeldusega oma elust ja koolist Pensylvanias. Ta kukkus läbi neljas aines ja pidi seetõttu koolist lahkuma. Enne lahkumist vestles ta oma ajalooõpetajaga, kes selgitas talle, et too ei ole tema tundides absoluutselt midagi õppinud. Kui Holden koolist lahkus, kohtus ta rongis ühe oma kooli poisi emaga ja valetas talle, et on Rudolf Schmidt, kuigi viimane oli Pencey kooli koristaja. Ööseks läks ta Edmondi hotelli. Seal üritas ta
Väike prints sümboliseerib lapselikku lootust, armastust ja süütust, mis meis kõigis kuskil sisimas tallel on. Raamatu mina-tegelane/jutustaja on juba elukogenud. Väiksena tahtis ta kunstnikuks saada, kuid kui täiskasvanud ei taibanud, et tema joonistuse näol on tegemist boaga, kes elevanti seedib, röövis see temalt julguse sel alal karjääri teha. Väike prints on esimene, kes näeb asju avarama pilguga: ta näeb elavanti boa kõhus. Kuni väikese printsiga kohtumiseni on jutustaja olnud üksildane. Kui väike prints on müstiline karakter mingist teisest maailmast, siis piloot on lihtne inimene, kes aja jooksul areneb. See on karakter, kellega lugeja saab samastuda. Oluline tegelane on ka väikese printsi roos. Ta on uhke ja üldse mitte tagasihoidlik. Esiti põhjustab ka see mõnes mõttes printsi lahkumist, kuid ära olles taipab prints, et olenemata roosi iseloomust igatseb ta teda ning et aeg, mis ta roosiga veetis teda kastes ja tema eest
Barokk kunsti- ja muusikastiil portugali keeles: ebakorrapärane, lopergune pärl 16 sajandi lõpp.18. sajandi I pool Muusikas tähtis inimlik, maine aspekt, õpetus inimese tundeseisundist Afektiõpetus "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi." Renè Descartes Rubens Riik, see olen mina! Ludvig XIV Uued zanrid ooper orkestrimuusika Barokk instrumentaalmuusika vokaalmuusika Barokk Barokk "OH" või laskuv noot tähendas ohet Teatraalne Kiriklik Kammerstiil stiil Sooloaariad;...
Vokaalmuusika jaguneb 1) kantaat-cantata täh it keeles laulma, 1620 kas esimest korda vokaalizanrina. Koosnes kahest-kolmest aaria paaridest ja retsitatiividest(kõnelähedane laul), esitati alati saateansambliga. Tänapäeval on vokaalsümfooniline suurvorm mõeldud esitamiseks koorile, solistile, sümf.orkestrile. 3-osaline. Vaimulik ja ilmalik kantaat. A. Scarlatti(it). 2) oratoorium sama koosseis mis kantaadil, lisandub jutustaja roll. Puudub lavaline liikumine, dekoratsioonid, mõõtmetelt nagu ooper, lähedane suhe piibli vaimuliku tekstiga. Jesus christ superstaar-tänapäevane oratoorium. J.Peri muusikalised draamad. 3). Ooper. Esimene ooper 1607 c.monteverdi ,,orpheus". A)opera buffa-koomiline ooper B)opera seria tõsine ooper. Kaunis, võimas, suurejooneline ülepakutud. 1637. avati esimene ooperiteater Veneetsias. Ooperis valitseb bel canto stiil- ilus laul e laulev stiil. Primadonna-
Arvustus filmile ,,Idiocracy" Tuleb tõdeda, et ma ei olnud sellest filmist mitte midagi kuulnud, rääkimata selle nägemisest. Esmane reaktsioon, kui õppejoud lausus, et toimub filmivaatamine, oli muidugi see, et mis jama me nüüd siis vaatama hakkame? See tuleneb tõenaoliselt sellest, et üldiselt koolis komöödiaid ei vaadata. Kui uurisin selle filmi kohta veidi internetist, selgus, et see on samalt tegijalt, kes on teinud valmis filmi "Office Space", mis on minu arvates super film ja hästi ülesehitatud komöödia. Ei jõua ära imestada, et ma Idiocracy-st mitte kui midagi kuulnud ei ole. Filmielamus oli minu jaoks väga meeldiv, no tõesti "awesome" film. On võetud situatsioon või õigemini olukord, mida kardetakse ja millepärast keelitatakse noori õppima ja viidud see äärmuseni. Esialgu, kui jutustaja ütles, et aeg on edasi läinud, ei osanud kohe kindlasti midagi sellist oodata. "Uusaja" alguses selles filmis valmistas veidi pettumust see,...
suudavad. · Tsükli lõpp jääb justkui õhku rippuma mis nendest kahest mehest edasi saab, mis neile saatus toob, jääb kõigil ise fantaseerida. SOOLOLAULUD VÄLJAPOOL TSÜKLEID · Kõige kuulsam on noore Schuberti loodud ballaad "Metshaldjas"Goethe tekstile. · Sisust: läbi pimeda metsa ratsutab isa, kellel kaasas haige ja palavikus laps, kes näeb viirastusi metshaldjast, kes kutsub teda oma (surnute)riiki. · Keerulisus: mitu tegelast 1. jutustaja erapooletu tegelane, alustab ja lõpetab loo. 2. haige laps dramaatiline tegelane, laulmismaneer on ärev, kaeblev. 3. metshaldjas intonatsioonilt rahulik ja meelitav. 4. isa kõnelähedane laulmine, rahulik ja rahustav. Klaverisaatel oluline roll muutub vastavalt tegelaskujule ja tekstile. Ajalooliselt kanti seda laulu nelja esitaja poolt ette, tänapäeval esitab üks laulja.
MUINASJUTT LAPSE ELUS MIS ON MUINASJUTT? Pärismuinasjutt Ime ehk nõidusmuinasjutud, Novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud Legendilaadsed muinasjutud Muinasjutud rumalast kuradist Loomamuinasjutt Kunstmuinasjuttudeks nimetatakse kirjanike loodud muinasjutte. Tuntumad autorid on vennad Grimmid, Andersen, Kipling, Marsak, Hauff. MUINASJUTU KAUDU... Saab laps teadmisi inimestest, loomadest, suhetest, õiglusest ja ebaõiglusest jne Toetame lapse hingejõu arengut ja pakume tuge fantaasia arengul(muinasjuttude uurija J. Steit) Kujundame arusaamu elust. Tekib lapsel side loomade ja lindude, aga ka puude ja kividega: kõigel võib olla hing. Õpib laps lugema,kirjutama,arvutama Saab lapsele selgitada rahvakalendri tähtpäevi Muinasjutt lahutab lapse meelt ja teeb lapse õnnelikuks MUINASJUTU VALIK Eakohane jutt väiksematele lühem, lihtsam, kordustega. Arvestada laste ealiste iseärasustega Kõnearenduse aspekt Aastaaja...
Ajaloo kontrolltöö Koolid- · Haridust anti ainult poistele · Tekkisid toomkirikute ja kloostrite juurde (13. saj toomkirik) Haapsalu, Tallinn, Tartu · 1432. a tekkis esimene linnakool- Oleviste kiriku juurde. Vaeste poiste kool. · Järgmised koolid tekkisid maale. Neid ei olnud palju (Luurimaal) · Õpetajaid polnud · Miks? Talupoeg ei olnud valmis kooli jaoks · Ülikoolid olid Saksamaal (Johannes Pulck kõrgeim kirikuametnik) · Lugemisoskus oli kolmandik eestlastest Lugemisvarad- · Esimene raamat trükiti 1525 (pole säilinud) · Siiani vanim, trükiti 1535 Wandrat-Koelli katekismus · Eesti keelde tõlkis Johann Koell (jutustaja), Wandrat pani selle kokku · Piibli tõlkimine eesti keelde (Hans Susi). Lõpetas vaeste poiste kooli. Sai katku. Tallinn ostis selle pooliku piibli talt ära · 1773. a täielik piibel · 14. saj tekib koduõpetaja. Rikkad õpivad kodus, vaesed ...
Kesktahvlil on kujutatud ristilöödud Kristust, keda leinavad Neitsi Maarja, Maarja Magdaleena ning evengelist Johannes. Edasi kõndides nägin jällegi üht hauaplaati, täpsemalt Johannes Ballivi hauaplaati. Hauaplaadil on kujutatud teda luukerena. Edasi kõndides jäi silma kõige huvitavam maal, mis kannab nime ,,Surmatants". Maali autor on Bernt Notke. Mainiks ära ka, et see maal on üks kuulsamaid kunstiteoseid tänases Eestis. Maalil on kujutatud 7 tegelast. Need on : Jutustaja, Surm, Paavst, Keiser, Keisrinna, Kardinal ja Kuningas, kes on kutsutud Surma poolt ühisesse ringtantsu. Maali sügav mõte on selles, et kes sa ka ei oleks suur või väike, vaene või jõukas, ikka oled sa surelik inimene. Muuseumis käiguga jäin rahule, sest see oli siiski palju huvitavam, kui alguses arvasin.
,,Jahmatus ja värinad" Amelie Nothomb ,,Jahmatus ja värinad" on äratuntavalt autobiograafiline teos, kus jutustaja räägib oma üleelamistest ühes Jaapani suurfirmas töötades. Kõigepealt alustab ta tööd tõlgina. Tema ülemus palus tal tõlkida üht lihtsat kutset pühapäeval golfi mängima Adam Johnsoniga, kuid Amelie ei saanud sellega hakkama. Päevade möödudes ei pandud teda isegi tähele, et ta töötas seal. Tal paluti tuua ainult kohvi teistele töötajatele ning isegi sellega suutis ta valmistada piinlikkust väliskülalistele vigast jaapani keelt rääkides
Ilmselt vastuseid on mitmeid, kuid üks peamisi põhjuseid oli ilmselt see, et kirjanik kajastas teoses nägemusi, mida ta ise Esimeses maailmasõjas läbi pidi elama, kuid see polnud ainuke põhjus. Nimelt kajastas ta iga sõduri läbielamisi sõjas. Seda on selgelt romaanis näha, kuna kirjanik rõhutas sõdurite sarnasusi ja ühtsust. Rõhutus seisneb peamiselt selles, et kuigi jutustus on kirjutatud mina-vormis, ütleb jutustaja Paul Bäumer alati ,,mina" asemel ,,meie". Seega on märkimisväärne asjaolu, et see mis puudutab ühte sõdurit, puudutab ka teisi sõdureid. Mõnes mõttes on see aspekt filosoofilise tähendusega, kuna selline põhimõte kehtib mingil määral ka päriselus. Lisamata ei saa jätta ka selle, kuidas kirjanik sõjakoledusi kirjeldab. Jubedused, millest romaan jutustab peaksid inimesi tõsiselt sõjast mõtlema panema. Nii naljakas või kurb kui see ka poleks, toimub pärast raamatu laialdast
Gregoriose koraal ühehäälne,saateta,rooma katoliku kiriku laul Missa-katoliku kiriku jumalateenistus või esimene mitmeosaline teos solistidele,koorile,orkestrile. Oratoorium-vaimulik oope.Pole lavategevust.tegelased:solistid,koor,orkester,jutustaja K:sümfoonia nr.8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suur...
sajandil Saksamaal Lübecki Maria kirikule tehtud samateemalise maali järgi, aga kuna viimane hävis sõjatules siis on Tallinna maali väärtus muutunud eriti suureks. Notke Surmatants on Eesti üks väärtuslikemaid kunstivarasid mille väärtus on hinnatud 36 miljonile eurole, nii et on isegi avaldatud arvamust, et kui Eesti riik peaks minema pankrotti siis võiks maali müümine lahendada rahamured. Maal koosneb paljudest erinevates piltidest. Esimesel osal on jutustaja, sellest on arusaadav, et maal jutustab lugu. Surmana on pildil kujutatud musta luukere. Maal üritab öelda, et pole vahet mis seisusest sa oled, kui rikas, oled sa mees või naine. Surm (või katk) ei küsi seda sinult. Surma ees oleme me kõik võrdsed. See maal on ainuke maailmas, kuigi ka Lübeckis oli samasugune. Aitäh! J
poeb tegelase sisse ja autori maailmavaatelised seisukohad antakse tegelase mõtetena edasi). Antakse sageli edasi tegelase meeleolu( see tähendab, et episoodis valitseb tegelase mõtteviis). 15 september: 1. Mis on romaan? 2. Mille järgi jaotatakse romaane? 3. Millised on tegelaskuju avamise vahendid? 4. Millised on tegevuse arendamise tüübid? 5. Millest koosneb romaan? 6. Mis on tegevuse peamine edasi arendamise viis? Romaanis jutustaja võib olla kõike teadjal positsioonil. Siirdkõnele lähedane on sisemonoloog.Sisemonoloogi kõrval eksisteerib ka sisedialoog. Sisedialoogi kasutatakse tegeliku dialoogi taustaks. See tähendab, et me loeme raamatust kahe tegelase vahelist kõnet ja selle kõrval veel nende mõtteid. Mina romaanis saab lugeja teada kõikidest sündmustest minategelase vaate punktist ja see tekitab mulje, et jutustatav on autori enesega juhtunud
o On seotud ajaga (korrastatakse loo alguse, keskpaiga ja lõpu kaudu). Sündmused ilmnevad nii, nagu neid jutustatakse. Ajalist lineaarsust korrigeeritakse pidevalt. o Topeltkronoloogilisus jutustamise ja sündmuste toimumise aeg. Narratiivil on kaks külge 1) mida jutustatakse? ja 2) kuidas jutustatakse? Ajaga on narratiivis võimalik manipuleerida, sellest tuleneb ka süzee. Lihtsamalt öeldes on olemas lugu ja selle esitus. Narratiivil on jutustaja ja teda iseloomustab see, milline on tema vaatepunkt loole ja milliselt positsioonilt ta lugu esitab, näiteks mina või tema vormis esitatud narratiiv on võrdlemisi subjektiivne, kuid kõiketeadva autori vaatepunkt on kõige objektiivsem, kuna tegelased saavad üsna võrdselt tähelepanu. 13. Kirjandusteose vaatepunkt o mina-vaatepunkt lugu nähakse minategelase mõttemaailma kaudu o tema-vaatepunkt tema vormis jutustatud tekstid
• Liigse ruumi jätmine pea kohale ei ole õigustatud (v.a. kui pea kohal on midagi olulist) • Teine esineja paigutatakse teisele poole, et tegelased mingil moel vastanduksid (nt. vasakule, kui esimene oli paremal pool) • Kolmas esineja peab samuti eelnevaga vastanduma • Ühes loos peab olema kompositsioon ühtne • Arvutis peegelpilti pööratud inimene ei ole eetiline • Ei kujuta tegelikkust (peegelpildis tekib kujutis, mida ei eksisteeri) • Reporter / loo jutustaja on enamasti pildivälja keskel ja vaatab kaamerasse. • Esinejad on külje peal, sest nad on loo osa (narratiiv) • Esinejad ei vaata kaamerasse • Reporter nihkub kõrvale, kui keskkond on oluline • Liiga üldine plaan taandab reporteri (tähtsustab keskkonda) • Kirjed kujundavad formaati • Kirjamõra — digitaalne moonutamine ei ole soovitatav ega ka visuaalses kommunikatsioonis hea. • Seriifid ehk juusjooned — sabakesed tähtedel
KIRJANDUSE PÕHILIIGID: 1)Luule ehk lüürika ehk poeesia 2)Draama ehk näitekirjandus 3)Proosa ehk eepika-jutustav kirjandus näiteks:jutustus,romaan, kunst,novell,eepos TEEMAD:seiklus,armastus,ajalugu,õudus,kriminaalne,ulme,noorsoo-romaanid TUNNUSED:jutustav,süzee ehk tegevustik,karakter ehk tegelased,keda saab isesoomustada,miljöö ehk keskkond EEPIKA:tunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu MÕISTED: SÜZEE-tegevustik KARAKTER-tegelane,keda saab isesoomustada MILJÖÖ-keskkond Eepika liigid/zanr: KIRJANDUSE VOOLUD KIRJANDUSE VOOLUD ROMANTISM ROMANTISM REALISM ZANRID ZANRID
loomingus oli tal palju kirikumuusikat. Händel seevastu reisis pidevalt ja palju, esines õukondades, loomingust puudus kirikumuusika. Tema anne avaldus peamiselt ooperis. Barokiajastu uuteks muusikazanriteks olid veel oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso, fuuga. Oratooriumiumis puudub lavaline tegevus, sisu antakse üle muusikaliste vahenditega. Tekst oli kas itaalia või ladina keelne. Tähtis tegelane oli jutustaja, kes andis retsitatiivides edasi tegevustikku. Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles
Plautus-kuulus näitekirjanik Cicero-oraator Vergilius-tuntud kirjanik Titus Livius-ajaloolane nuumen-hing, hingestatus laarid-esivanemate hinged, kaitsevaimud geenius-abielukaitsja Janus-vastandite jumal Jupiter-pikse-tormijumal Juno-Jupiteri abikaasa Minerva-tarkuse jumalanna Neptunus-merede valitseja Apollo-valguse ja kunstide jumal Venus-ilu ja armastusejumalanna Diana-Jahijumalnna Vesta-kodu, kolde jumalanna pontifex maximus-ülempreester augur-ennustaja Jeesus-juudi soost ränd jutustaja Peetrus/Paulus-apostlid aatrium-lahtise laeavaga ruum amfiteater-vabaõhu teater triumfikaar-võidukaar mosaiik-värvilistest kividest kokkupandud kink fresko-niiskele krohvile maalitud pilt Constantinus Suur-keiser, kes lubas ristiusu 395-Rooma riigi jagunemine kaheks Ida ja Lääne Rooma Suur rahvasterändamine-4-6saj p.Kr, Hunnide survel liikusid germaanlased Rooa riigi aladele 476-Lääne-Rooma riigi lõpp vanaaja lõpp Vana Testament-Piibli vanem osa
raiskamise eest; tõstis esile töökust ja tarkust ning naeruvääristas neid, kes püüavad oma kaasinimeste lugupidamist teenida ainuüksi välise kombetäitmisega. Tekste 1. Faehlmann ,,Kalendritegija kimbus" Humoristlik lugu kalendri rahulolematutest lugejatest ja selle koostajast. Seda mängiti ka külateatris Faehlmann oskas märgata ja edasi anda elunähtuste koomilist külge 2. ,,Kalendritegija kimbus" lõpukatkendi kokkuvõte * Hulk inimesi tundis trepist üles * Jutustaja ise läks toast välja * Kõik toas olijad ajasid oma joru, hädaldasid kalendri üle * Kära * Vaikne vanaeit oli nurgas * Tõusis, karjus et nad pole kalendrikohendajad vaid kalendrisolkijad * Inimesed jäid vait ja läksid välja * Keegi joodik kukkus ja inimesed naersid * Kalendrilaitjate kogudus oli otsas 3. Faehlmanni ,,Kalevipoja-muistendid" Kalevipoja surmast Kalevipoja mõõk oli Peipsi lähedal ojas
Jalgade liikumine peab edasi andma rõõmu, kurbust, viha jne. Ainsaks dekoratsiooniks on kuldsel taustal männi- kujutis tagaseinal. Etendatakse lugusid jumalatest ja kangelastest, palju kasutatakse pantomiimi. Kaasa tee- vad solistid ja koor, pillidest kasutatakse eelpoolnimetatud flöödimoodi pillid ja löökpillid. BUNRAKU-jaapani nukuteater. Etenduste kasutatakse nukke, mis on peaaegu inimesesuurused. Inimesed juhivad neid nukke ja kõik on vaatajale nähtav. Jutustaja jutustab SHAMISENI saatel vanu ballaade ja nukkudega lavastatakse siis neid lugusid. GEISAD SHAKUHACHI KOTO JA SHAMISEN KABUKI TEATER NO TEATER BUNRAKU
3.Kuidas jaguneb näitekirjanduse tekst? Stseenideks, vaatlusteks, piltideks 4.Nimeta dramaatika põhiomadused - Dialoogivorm, lavalisus, sündmustiku tihendatus, olevikus kulgev tegevus. 5.Mis on dialoog? Kahekõne 6.Mis on monoloog? Kirjandusteose tegelase mina vormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette 7.Kes on dramaturg? Näitekirjanik 8.Mis on remark? Autori selgitav märkus lavastajale või näitlejale. 9.Mis on veel draamakirjandusele iseloomulik? Jutumärgid puuduvad, puudub jutustaja 10.Nimeta klassikalise teose kompositsiooni osad - Sissejuhatus, sõlmitus, arendus, kulminatsioon, pööre, lõpetus. 11.Mis ülesanne on sissejuhatusel? Tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta. 12.Mis ülesanne on sõlmitusel? Sõlmituses tuuakse välja teose konflikt. 13.Mis ülesanne on teema arendusel? Tegevus liigub pingestatult haripunkti poole. 14.Mis ülesanne on kulminatsioonil? Teose kõige pingelisem koht, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse. 15
krimka) kujutamisviisi järgi (arenguromaan, psühholoogiline romaan), mahu järgi (lühiromaan, epopöa) ning vormi järgi (värssromaan, kiriromaan) (2) jutustus - novelli ja romaani vahepealne eepika zanr, on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö, see esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. (3) novell (short story vms) - Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt, zanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. 1. epopöa antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Praegusajal mitmeosaline romaanisari. (AHT - T&Õ) 2. novellett novelli pisem õde (või vend :) 3
narratiive uuritava fenomenide kohta. Narratiivide analüüsimine algab narratiivide eristamisega intervjuu tekstist, mille aluseks on narratiivitõlgendus. Tuleb osata määrata selle algus ja lõpp. Narratiivide äratundmiseks tekstis kasutatakse käsitlust täielikult formureerunud narratiivi struktuuri, millel on Labovi ja Waletzky järgi kuus osa, alates sissejuhatavast kokkuvõttest koodani, mis toob kuulaja ja jutustaja tagasi olevikku. Narratiivianalüüsil on kolm põhisuunda: strukturaalne, temaatiline ja narratiivjutustamise interaktsiooniline ja kontekstuaalne tõlgendamine. Analüüs algab transkribeerimisest ning narratiivide üles leidmisest.
hakati kasutama emakeelt ( Martin Luther'i ajal - Saksa keelt ) Oratoorium - kõige ulatuslikum vokaalsümfooniline teos. Oratooriumi süzee võib olla nii vaimulik kui ilmalik. Klassikaline oratoorium kujunes välja 18. saj. Inglismaal ( G. F Händel ) Passioon - on koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused. Passioonide muusikalised numbrid jagunevad järgmiselt: a) aariad ja ansamblid, kus peategelased väljendavad tundeid b) retsitatiivid, kus jutustaja selgitab sündmuste käiku c) koor, mis sümboliseerib rahvast ning annab toimuvale hinnanguid Passioon kui zanr on iseloomulik peamiselt saksa 17. ja 18. sajandi barokkmuusikale. Kantaat - mitmeosalineinstrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ka ainult koorile. Kantaat võib olla nii vaimuliku kui ka ilmaliku sisuga. Homofoonia - mitmehäälne teos, kus üks hääl on juhtiv ja teised hääled on sellele allutatud saatehääled.
''Hobusehullud'' Kokkuvõte Marian Suitso on kirjutanud ühe igati huvitava ja laheda noorsooromaani. Sellise, mis on justkui elust endast, sest siin ei ole mingeid liialdusi ega üleloomulikku sündmusi, vaid üheksanda klassi õpilased oma rõõmude ja muredega. Raamat on üles ehitatud nagu päevik, mida peab peategelane, mina-jutustaja Johanna. Ta räägib otsekoheselt ja tõetruult oma igapäevastest sündmustest ja tunnetest. Romaan on küllaltki tüse ja tegevus kirju siin on palju tõuse ja mõõnasid, naljakaid situatsioone ja kurbasid olukordasid. Rohkesti on juttu noorte omavahelistest suhetest. Johanna suhted paljude klassikaaslastega on keerulised, sest ta peab ennast pigem nohikuks ja on loomulikult hea õpilane. Tüdruk jääb sageli ette nn populaarsetele klassikaaslastele, kes on klassis kõige tähtsamad ja tegijamad. Johanna räägib ka "nähtamatutest" ehk neist, kes klassis täiesti märkamatuks jäävad. Suhted popu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
