jutustamine. 21.1.Anakrooniad (analepsis ja prolepsis) Analepsis tagasivaade, nt Viivi Luik ,,Seitsmes rahukevad" Prolepsis ettevaade, nt J.Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk" 22.Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja)? Diegees (diegesis) fiktsionaalne maailm, kus lugu aset leiab. 11 Jutustaja positsioon tekstis: Heterodiegeetiline jutustaja asub väljaspool lugu, seisab hierarhia tipus (nagu Jumal), omab juurdepääsu kõikidele sündmustele ja tegevuskohtadele, omab loost enam infot kui tegelased on ka nn. kõiketeadev jutustaja, on lugejale usaldusväärne, suunab lugeja hinnanguid tegelastele ja loole. Liigub ajas ette ja taha, teab rohkem kui tegelased ja lugeja. Heterodiegeetiline jutustaja ei pruugi siiski näha tegelase(te) sisse. NB
ise, et pääseda tsensuurist). Lugejaga seostub ka lugemisnauding (ootused, pingelisus jm). Proosateose mõju lugejale: korrastuselement kaootilises maailmas ja võõrituselement rutiinses maailmas. Teos. Kirjandusteos on ennekõike sõnakunstiteos (kirjapandu ja sõnad). Nende abil sisenetakse kirjandusteose maailma. Kirjandusteose vaatepunkt. Kirjandusteose avaneb lugejale mingist vaatepunktist, s.o paigast/teadvusest, kust sündmustikku nähakse. Teose jutustaja on teose sündmustikku edastav hääl. Mina-jutustaja kõneleb toimunust lähtudest enda vaatepunktist (s.o piiratud vaatepunktist). Piiratud vaatepunkt kasutab sisemonoloogi (e sisekõnet) ja teadvuse voolu (tegelase hüplikud mõtted) tehnikaid. Tema-jutustaja (e kolmandas isikus) võib edastada ühe tegelase piiratud vaatepunkti, kuid vahel pole see piiratud üknses ühe tegelase taju-ulatusega. Kõiketeadev jutustaja
ellusuhtumist. Aeg. Teose sündmustiku ajaks on I maailmasõda. Psühholoogiline aeg tuleb ilmsiks selle läbi, kuidas tegelaste mõttemaailm sõja vältel muutub. Autor oli ise just sõjast tulnud. Teos põhineb autor sõja memuaaridel. Teema. Teose teema on sõda koos kõikide selle mõjudega. Peamõte on ehk see, et tuua vaatajani sõja tegelik olemus. Sõnum. Sündmustik on jutustatud peategelase Pauli vaatenurgast. Jutustajaks on kirjanik ise. Jutustaja on ka ise sündmuse osaline. Jutustaja muutmine muudaks oluliselt jutustust. Teose sõnum on see, et sõda on võimu näitamise viis. Teos ise loob sõja-kriitilise maailmapildi, kus autor leiab, et on palju teisi variante, kuidas konflikte lahendada. Keel ja stiil. Teose keeleks on igapäevakeel ilma otsese slängita. Stiil on korrektne, hästi lahti mõtestatud laused. Keel ja stiil sobituvad väga hästi teose endaga. Keel ja stiil on igapäevased, seega on lugeda hea, kõik mõtted on selged ja arusaadavad.
Riim ja kõlakujundid a) 12. Mis on narratiiv? Narratiiv ja aeg a) Narratiiv jutustus b) Peamine kogemuse ja taju ajakorrastamise vahend c) Argielu sündmused põimuvad erinevate jutustustega, aitavad orienteeruda kultuuriruumis 13. Kirjandusteose vaatepunkt a) Sarnaneb maaliga kujutatud kindlast vaatepunktist b) Kirjandusteose vaatepunkt on paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse. i. Teose jutustaja on hääl, mis edastab teose sündmustikku 1. mina-jutustuse puhul kõneleb mina-jutustaja toimunust oma vaatepunktist lähtudes a. piiratud vaatepunktiga jutustus: edastab sündmustiku ühe tegelase vaatepunktist, jättes avamata teiste tegelaste siseelu. i. Loo pinge areneb teadmatuse ümber lugejale
Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, kuhu purjetati. Saared olid tühjad ilma taimestiku ja loomastikuta (va. Suured sinised linnud). Nad nägid 5-6 saart, millel vahet ei olnud. Öö saabudes randusid nad saare lähedale, mis oli ümmargune, nagu ketas, mis merre on heidetud. Selle oli rikkalik taimestik. 7 meest saadeti randa, jutustaja nende hulgas. Meri oli vaikne, kuid päikese loojudes muutus see mustaks. Metsas silmasid nad imelikke oksi. Nende lehtede vaehl oli pime. Jutustaja ronis puu otsa, nii kaugele kui silm seleteas, ei olnud näha inimtegevust. Jutustaja otsustaks öö veetmiseks puu otsa magama jääda, samas kui teised magasid puu all. - Ta ärkas väga hilja. Keegi ei vastanud ta hüüetele. Kaaslased olid ta maha jätnud, ning laev millega nad saare lähedale randus, kihutas täiel jõul saarest eemale
Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, kuhu purjetati. Saared olid tühjad ilma taimestiku ja loomastikuta (va. Suured sinised linnud). Nad nägid 5-6 saart, millel vahet ei olnud. Öö saabudes randusid nad saare lähedale, mis oli ümmargune, nagu ketas, mis merre on heidetud. Selle oli rikkalik taimestik. 7 meest saadeti randa, jutustaja nende hulgas. Meri oli vaikne, kuid päikese loojudes muutus see mustaks. Metsas silmasid nad imelikke oksi. Nende lehtede vaehl oli pime. Jutustaja ronis puu otsa, nii kaugele kui silm seleteas, ei olnud näha inimtegevust. Jutustaja otsustaks öö veetmiseks puu otsa magama jääda, samas kui teised magasid puu all. - Ta ärkas väga hilja. Keegi ei vastanud ta hüüetele. Kaaslased olid ta maha jätnud, ning laev millega nad saare lähedale randus, kihutas täiel jõul saarest eemale
Eno Raud ,,Sipsik"(1962) Teoste analüüsil lähtepunktiks: - zanr - süzee - tegelased - põhiteema, põhisõnumid - olustik (nt realistlik / fantastiline; milline konkreetne ajastu) - jutustaja. Mis lastele võiks meeldida? Mis võib jääda kaugeks? Kuidas hindad eakohasust? Illustratsioonid ja kujundus. Kuidas toetavad autori teksti? Kas pilt jutustab lisaks mingit oma lugu? Kas pakub lisadimensioone? Kui teksti ja piltide autor on sama inimene (nn autoriraamat), siis kuidas sel juhul tekst ja pilt suhestuvad? -zanr: Lastekirjandus, muinasjutt -Süzee: Sipsik on riidest nukk, kelle Mart õmbles oma õele Anule sünnipäevaks. Esmapilgul
Inglise sonett (ehk Shakespeare'i sonett) tõstetakse esile puänti (üllatav pööre) Armastusteema, erootilisus, ihar suunatus objektile, autori lüürilise mina väljendus. Sonett kuulub lüürika valda. Sonett on vormilt ja ka sisult ballaadist erinev. Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)? Vaatepunkt - paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse Aeg Jutustaja hääl, mis edastab teose sündmustikku Tegelased - teose kõige olulisem komponent Viivad sündmustikku edasi Nende kaudu avaneb teose ideestik Nendele on suunatud lugeja huvi Jagunevad: peategelased kõrvaltegelased episoodilised tegelased Teose kompositsioon ... on kirjandusteose ülesehitus Ühendab teose allosad tervikuks Proosateos koosneb kahest tahust: loost ja tekstist
Väike Prints Raamatu jutustaja kohtub Väikese Printsiga esmakordselt pärast lennuõnnetust, mille käigus ta kukkus Sahara kõrbes alla. Ta leidis Väikese Printsi hommikul enda kõrvalt, palumas, et lendur talle lamba joonistaks. Lendur sai aru kui eriline Prints on, kuna tema ainukesena tundis tema lapsena joonistatud pildilt ära boamao, kellel oli elevant kõhus. Pärast lamba joonistamist sai jutustaja teada, et Väike Prints elab ühel väikesel asteroidil nimega B612, kus oli palju ahvileivapuu seemneid, millel ei tohtinud lasta suureks kasvada, ja kus kasvas üks lihtsameelne, kuid nõudlik roos, kelle märkused panid Printsi ta kodust lahkuma. Esimesena külastas Väike Prints planeeti kus elas maailmavalitsejast kuningas, kes rõõmustas väga lõpuks ühte alamat märgates, ning rääkis pidevalt, et võim põhineb mõistusel.
Balzacist selline pilt: ,Just eraelu on see, mida ta nii võimsalt kujutab. Ning kuidas on tal õnnestunud kõike ütelda, kõike teada, kõike näidata lugeja üllatunud silmale? Selle koletu ja- lutuskepi abil. Hr de Balzac on nagu rahvasõbrast prints, kes maskeerib end, et külastada vaeste hurtsikut ning rikaste paleesid, keda nad tahavad proovile panna, hr de Balzac varjab end, et vaadelda." Ka ,,Isa Goriot" alguses ilmutab Balzac end sellise kõiketeadva ning kõikjale nägeva vaatlejana. Jutustaja, kelle vaatepunktist romaan avaneb, seisab väljaspool romaani sündmusi, teades rohkem kui tegelased. Ta on kursis proua Vauquer' minevikuga, tema pansioni käe- käiguga mitmekümne aasta vältel. Ta mõtleb isa Goriot' loo üle kõikide Pariisis juhtuvate lugude kontekstis. Ning ta pöördub otse lugeja poole, manitsedes viimast, et see romaani tõsiselt suhtuks. Selline väline ja kõiketeadev jutustajapositsioon on Balzacile omane. Balzac näeb korraga
Kord (kõrvalekaldumised faabulast, süzee moodustavad:anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) Vaatepunkt "Vaatepunkti" kaks tähendust: tegelase asen ruumis ja ajas/hinnang, hoiak, mentaalne visioon, nägemine Diegees- rääkimine vastandub jäljendamisele, fiktsionaalsele väljamõeldud maailm Jutustaja: autor-jutustaja (heterodiegeetiline), jutustaja-tegelane (homodiegeetiline) Jutustamise vorm (esimene või kolmas isik) Jutustaja teadmise määr (kõiketeadev või piiratud teadmisega jutustaja) Kirjandusteose kompositsioon Introduktsioon- üldine sissejuh, mis pole tegev otseselt seotud Ekspositsioon- esialgne inff tegelastestminevikusündmustest Sõlmitus- sündmuste algus
maa+katolik; 1524- pildirüüste liikumine Tln-Tartu (juhib Hoffmann rae vastu) Haridus/Kultuur: Koolid: toomkool, kloostrikool, linnakool; 1739- Anton thor Helle-tõlkis piibli est k; 1525- esimene teadaolev trükis jumalateenistuse käsiraamat (Lübecki rae otsus-raamat põletati); 1535- Wandradt(kirj) ja Koelli(tõlkis est) katekismus. Haritlased: J. Pulck-Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitel; H. Carvel- kloostri ülem; J. Koell- Pühavaimu kiriku jutustaja. Hinnus-talupoegad koormis, kindlaksmääratud naturaalandam, kümmnis-talupoegade koormis, kümnendiku talu saagist, teotöö-talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema, hinnus-naturaalmaks, maomanikule maa kasutamise eest, gild-tsunftide ühendus, tsunft-käsitööliste ühendus, bürgermeister-rae juhatuse liikme nimetus, linnafoogt-esindas maahärrat rae juures, skraa-tsunfti põhikiri, missa-jumalateenistus,
hilisem naine naine Ellen Ellen,,Nelly" ,,Nelly"Dean Dean loo peamine loo peamine jutustaja, jutustaja,tööline tööline Vihurimäel Vihurimäel 4. Armastus ja vihkamine; armastus ja kättemaks Vihkamine ei tee olematuks armastust, armastus on tugevam kui vihkamine. ,,Vihurimäe" räägib sellest, kuidas armastus, mis on puhas ja õrn, võib muutuda
tegelikkuse,unemaastiku või hoopiski millegi muuga. Romaan on kirjutatud minavormis ning see jutustab mehest, kes rändas ühes vägagi kummalises majas. Minategelane kohtub seal mitmete huvitavate persoonidega ja võtab osa erilistest sündmustest. Minule tundus vahetevahel seda teost lugedes, et see hetk ,astudes üle salapärase maja läve, oleks peategelane sattunud justkui teispoolsusesse. Seda arvamust sisendas ka minategelase dialoog daamiga, kes küsis mehelt, et kas jutustaja usub elu pärast surma. Müstilises hoones olevad ruumid ja tegelased tundusid väga saladuslikud ja erinevad, kuid romaani lugedes tekkis minu sisemusse tume ja sünge tunne.Tegelased näisid tõsised, mõtlikud ning kahvatud. Minategelane aga erines nendest näos oleva roosaka jume poolest. Mida rohkem ma ,,Hingede ööd" edasi lugesin, seda enam tundus selle teose sündmustik ning tegelased mulle unenäo või teispoolsusena.
Lisaks oli ta üleüldiselt tark inimene, mis tähendab, et ta teadis, mis informatsioon on vajalik ning kust seda saada. Puudulikuks jäid tema teadmised oma naisest ning sellele mõtles ta ka tihti. Ta teadis ka palju tuttavatest, kellega ta suhtles ning nemad usaldasid teda, kuid oli ka asju, millest ei räägitud. Tekst oli minu jaoks tõsiseltvõetav, sest Rieux rääkis endast kolmandas isikus. See tegi raamatu minu jaoks põnevamaks ning mõtlesin ka sellele, kes võiks jutustaja olla. Kuna keskne tegelane tundus olevat doktor, siis arvasin ka, et tema on jutustaja, kuid polnud selles kindel. Väga huvitav oli ka see, et Rieux rääkis mitme inimese vaatepunktist, sest tal olid lihtsalt ka teiste materjalid. See oli teistmoodi ning mulle meeldis, et sai teada ka sündmustest, milles mees ise ei osalenud. Selles teoses oli katku kujutamine küllaltki detailne – oli küll ka
viisist, kuidas seda vahendatakse. Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade). Anakroonia võib kasvada välja tekstist (ilma loosisese põhjenduseta); selle võib luua (kõiketeadev) jutustaja; selle võib luua mõni tegelane ja siis on see looga seotud. Tähtsat eristab tühisest anakrooniate loomise võime. Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. *heterodiegeetiline – väljaspool lugu (hierarhia tipus) seisev *homodiegeetiline – jutustaja kui üks loo osalistest *autodiegeetiline – peategelane kui jutustaja *kõiketeadev jutustaja – lugejale usaldusväärne, suunab lugeja hinnanguid tegelastele ja loole. Sageli realistlukus romaanis. *ebausaldusväärne jutustaja – jutustab edasi kellegi kolmanda poolt läbielatud sündmust
Selgub, et need valdkonnad on täis ebakindlust, keerukust ja võimatust. Kui 19. saj realism paistis teadvat, mis on tõde ning kuidas asjad maailmas on, siis modernistide teosed ja tegelesed ei ole selles enam nii kindlad. Modernistlik teos loob oma reaalsuse, oma maailma. Lugeja peab maailma ise lugemise käigus looma. Jutustaja ei näe igale poole, hindab olukordi valesti, ei tunne tegelaste minvikku ega tea nende õigeid nimesid. Jutustaja ei püstita enam küsimust, kas toimuv on hea või halb, õiglane või ebaõiglane. Sündmusi ei esitata enam kronoloogilises järjestuses. Ajaline järgnevus muutub tabamatuks, läheb segamini. Modernistlikud autorid leiavad, et lood ei peagi millestki jutustama, oluline on see, kuidas jutustatakse või räägitakse. Võõrandumisefekt sunnib vaatajaid jälgima näidendit kriitilise kõrvalseisjana. Modernistlik kirjandus ei paku meelelahutust, vaid tahab edastada ärevust olukorra
Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku ning litsaka käitumisega. DonJosé on kurjategija, kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole ta üldse halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Teos lõpeb armastatu surmaga ning on kurva lõpyga. Teos algas sellega, kuidas jututaja kohtus oma avastusretkel donJosé’ga. Jutustaja teejuht Antonio tundis tagaotsitava röövli ära ning andis andis ta vastu ööd politseile üles. Seda kõike raha pärast. Jutustaja ütles donJoséle, et ta põgeneks. Hiljem saadi donJosé ikkagi kätte ning määrati hukkamisele. Enne seda aga kohtus ta uuesti jutustajaga ning rääkis talle kogu oma eluloo. DonJosé kohtus Carmeniga juba poisikesena. Carmen oli teistest erinev ning donJosé armus temasse. See armastus jäigi ühepoolseks. Nende teed ei käinud koos. DonJosé sai korrakaitsjaks, mille tõttu ta ka uuesti Carmenit nägi. Carmen oli kuriteopaigal ning oli ka selle osaline
Modernistlik romaan( Virginia Woolfi romaanid) võib olla tõielikult kirjutatud tegelase teadvuse vooluna. Mina-vaatepunkt on piiratud vaatepunkt, teised sõna ei saa. 2) tema-jutustaja e. kolmandas isikus jutustus võib samuti esitada ühe tegelase piiratud vaatepunkti. Iga mina-jutustuse võiks ümber kirjutada tema-jutustuseks, ilma, et vpunkt muutuks, sest ühe tegelase sisevaadet võib edastada nii mina-kui tema- vormis. 3) kõiketeadev jutustaja sündmusi jälgiks nagu jumalik pilk, kelle vaatepunkt on piiramatu. Kõiketeadev jutustaja võib oma teadmisi lugejaga jagada erineval määral: võib loos toimunut selgitada, analüüsida, aga ka hoopis piirduda sündmuste kiretu esitamisega st. Jjlgida vaid sündmuste välist kulgu. Kõiketeadev jutustaja võib tegelasi iseloomustada, nende mõtteid lugeda, tema vaatepunkt on liikuv- st. Erinevad tegelased saavad õiguse loo MI oma silmadega vaadata.
liiga ema moodi. Teos lõppeb nende suhte paranemisega. Nii alguses kui lõpus esineb Sokratese motiiv. Küsitlemise motiiv – seos motoga. Õpetaja-õpilane, ainult vaimses kasvamises on võimalik inimese muutmine. Tegevusaeg ja selle roll teoses (ajakujutuse võimalusi): Esimese Eesti vabariigi ajal, 30. aastad, suvi, kokku umbes kuu, Isebel ja ta ema on immigrandid/põgenikud, ühiskondlikud normid Tegevuskoht ja selle roll teoses: Eesti, Tallinn. (kirjanik kirjutanud meenutusena) Kes on jutustaja (miks autor on teinud sellise valiku): kolmandas isikus, piiratud kõiketeadev jutustaja. Võimaldab tuua paremini sisse romaani psühholoogilist külge. Jutustaja ei ava Isebeli mõttemaailma, et hoia salapära Martini vaatepunktist. Kelle vaatepunktist jutustatakse: Martini vaatepunktist, et näidata tema sisemisi heitlusi. Teemad: surm, Sokrates, 30 päeva = elu pikendus, armastus, petmine, üksindus, abielu, siseheitlus, saatus, hingepagulus (kodumaatus, üksildus, veidi tõrjutud seisus)
sõltuv ja isegi viimsele teekonnale minnes ei tekitanud liigset tüli. Lugu on oma olemuselt üsna sünge. Minu arvates on see suure tähendusega, et peategelane oli kirstude valmistaja. Sai ju ta ometigi mingeid kulusid oma elus kokkuhoida, tehes ise oma naisele kirstu. Kahjuks ei selgu seda, kas ta sai ka nii öelda enda pealt kokkuhoida. Jutust ei tule välja, kas Jakov tegi endale kirstu või mitte. Oli ju teada, et kohe sureb ka ära. Selles novellis pole jutustaja eriti pööranud tähelepanu deitailidele. On lühidalt kirjeldatud linna kus tegelased elavad, kodu, põhiliselt peategelase tegemisi ja mingil määral ka kõrvaltegelaste omi. Samas jutustaja suudab peategelase mõtteid lugeda. Neile on selles jutus antud üsna palju ruumi ja tähendust. Alat eii pruugi jutustaja ja tekstuaalne autor ühtida. Pole teada autori otseset seost kirjedatud sündmustega. Selle loo peaegelane tundub esialgu olevat lame tegelane. Ehk siis lihtne ja muutumatu,
Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku ning litsaka käitumisega. DonJosé on kurjategija, kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole ta üldse halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Teos lõpeb armastatu surmaga ning on kurva lõpyga. Teos algas sellega, kuidas jututaja kohtus oma avastusretkel donJosé'ga. Jutustaja teejuht Antonio tundis tagaotsitava röövli ära ning andis andis ta vastu ööd politseile üles. Seda kõike raha pärast. Jutustaja ütles donJoséle, et ta põgeneks. Hiljem saadi donJosé ikkagi kätte ning määrati hukkamisele. Enne seda aga kohtus ta uuesti jutustajaga ning rääkis talle kogu oma eluloo. DonJosé kohtus Carmeniga juba poisikesena. Carmen oli teistest erinev ning donJosé armus temasse. See armastus jäigi ühepoolseks. Nende teed ei käinud koos. DonJosé sai korrakaitsjaks, mille tõttu ta ka uuesti Carmenit nägi. Carmen oli kuriteopaigal ning oli ka selle osaline
Väike prints sümboliseerib lapselikku lootust, armastust ja süütust, mis meis kõigis kuskil hinges peidus on. Raamatu mina-tegelane/jutustaja on juba elukogenud. Väiksena tahtis ta kunstnikuks saada, kuid kui täiskasvanud ei taibanud, et tema joonistuse näol on tegemist boaga, kes elevanti seedib, röövis see temalt julguse sel alal karjääri teha. Väike prints on esimene, kes näeb asju avarama pilguga: ta näeb elavanti boa kõhus. Kuni väikese printsiga kohtumiseni on jutustaja olnud üksildane. Kui väike prints on imeline tegelane mingist parallelsest maailmast, siis piloot on lihtne inimene, kes aja jooksul areneb. Teos suunab lugejat taasavastama oma lapselikku, süütut hinge ning nägema asju avarama pilguga. See meenutab, et need täiskasvanute "tähtsad asjad", millega me nii tihti tegeleme, ei pruugi tegelikult sugugi nii tähtsad olla. Raamatute lugemine mulle tavaliselt eriti suurt rõõmu ei tekita, kuid see teos haaras mind
Paljude eesti poste saatuseks oli võidelda võõras sõjas ja võõras mundris, oli ka neid, kes mobiliseeriti N liidu sõjaväkke, Nii juhtus ka siis Autori endaga, kes sattus eesti ajateenistusest punaaremeesse. · Autor kirjeldab 1941 aasta suve Eesti territoriaalkorpuse võistleja silmade läbi. · See on fragmentaarium, mis pakub kimbu lihtsaid eesti elulugusid · See on raamat surmaminejatest. Surnud on jutustaja ise, noormees nimega Jaan Tamm, kes lamab Pihkvamaa punases mullas, ja jutustab lugu oma lühikese elu lõpukuudest.. Sõjas olles nad ei tea, mitte midagi mis saab. Kõik on suur küsimärk. Tsitaat: ,,Ma ei tea, kas ma suren täna, homme, ülehomme või jään ehk isegi ellu selles meeletus sõjas" · Jutustaja peab monolooge ja mõtiskleb selle üle, mis toimub sõduri hinges, kuidas noored sõdurid kiiresti vananevad
Anakrooniaid ehk tekstis esinevaid ette- ja tagasivaateid võiks oma päritolu järgi jagada kolme rühma: Prolepsis – tekstis esinev ettevaade Analepsis – tekstis esinev tagasivaade Jutustajatüübid heterodiegeetiline - väljaspool lugu, hierarhia tipus seisev, sageli kuid mitte alati omab juurdepääsu kõigile sündmustele ja tegevuskohtadele, omab loost enam infot kui tegelased, enamasti lugejale usaldusväärne. Alatüüp nn. kõiketeadev jutustaja, taotleb usaldusväärsust ja autoriteeti, suunab lugeja hinnanguid tegelastele ja loole. Esineb sageli realistlikus romaanis. homodiegeetiline – teose kõrvaltegelane, sündmusi ja tegelasi esitatakse tema perspektiivist, on soodsal positsioonil sündmuste esitamiseks, ta võib olla erapoolik ja ka ebausaldusväärne. 4 autodiegeetiline - peategelane kui jutustaja. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam
kangelasliku seiklust, vaid ta kujutab seda nii nagu tegelikult on. Romaani peategelaseks on Billy Pilgrim, kes suudab ajas rännata. Kord on ta sõjas, teine kord jällegi Tralfamadori planeedil, siis jälle Dresdenis sõjavangina või haiglas hulluna. Nii läbib romaan kogu Billy eluloo. Lisaks veel jutustab romaan täpsemalt Dresdeni pommitamisest ning sellest kohutavast vaatepildist, mis avanes Billyle. Jutustaja heidab ette ka inimeste maailmavaatele, kuna inimesed on liiga isekesksed ning ei vaata maailma laiemalt. 2. Iseloomusta romaani vormi. Milliseid postmodernistliku romaani tunnuseid võib leida romaanist? Loetle ja lisa igale tunnusele selgitus. 1)Romaanis on segamini väljamõeldud ja ajalooliselt teadaolevad sündmused. Näiteks: jutustaja räägib Dresdeni pommitamisest ja siis vahe peal teeb ajarännaku Tralfamadore planeedile
Narratiivianalüüs. Loovkirjutus-harjutus Kalli Kolberg Lisapunktide saamine: iga korrektse ümberkirjutuse eest 5 p. Kirjuta lõigust variant, milles on autodiegeetiline ja ebausaldusväärne jutustaja J. R. R. Tolkien „Kääbik” Me jäime sellesse lahkesse ja vastutulelikku majja väga pikaks ajaks ajaks, vähemalt kaheks nädalaks, ja lahkumismõte tegi meil südame raskeks. Jätta maha see soe maja ja need kõige vastutulelikumad inimesed, keda eales olen kohanud. Ma oleks rõõmuga alatiseks sinna jäänud. Isegi juhul kui mul oleks olnud võimalik end vähimagi vaevata tagasi kääbiku-urgu soovida, mida ma väga soovisin, sest kääbiku-
Aeg: Teose sündmustiku aeg oli millalgi pärast sõda, sest Ida rääkis sellest ning austas eestlust. Raamatu tegevus toimus sügisel, talvel ja lõppes kevadel. Autor Mati Unt oli teose kirjutamise ajal ise alles keskkoolis. Teema: Teose teema on noorte suhted ja keerulised ajad. Oma elumõtte leidmine, kellegagi koos olemine, vaidlused perekonnas ning lahkarvamused. Oskus väärtustada õigeid asju ning õigel ajal järele anda. Sõnum: Sündmustik on jutustatud Aarne vaatepuntist. Jutustaja oli keegi kolmas isik. Jutustaja on tagaplaanil. Jutustus näitab lugejale õelamat maailmapilti ning mitte nii igapäevaseid olukordi. Keel ja stiil olid teoses lihtsad. Oli rohkem dialooge, kuid ka parajalt seletust ning jutustavat poolt. Sarnased teosed on võibolla mingid kas vanemad või ka tänapäevased noorte elust, probleemidest ja armumistest rääkivad romaanid.
B Andrus Kivirähk ,,Liblikas" Romaan ,,Liblikas" on ilmunud 1999. aastal. Romaani autor on Andrus Kivirähk, kes on sündinud 1970. aastal. Kirjastus Tuum on avaldanud teose kahel korral, 1999. ja 2007. aastal. Romaani tegelased olid August Michelson, Erika Tetzky, Paul Pinna, Theodor Altermann, Ants Lauter, Kurnim, Onu Leks ning hall koer. August oli peategelane, loo jutustaja ning Estonia näitleja. Erika oli tantsija, ,,liblikas", ning Augusti abikaasa. Paul ja Theodor olid teatri loojad ning samas ka näitlejad. Kurnim ja Onu Leks olid Augusti parimad sõbrad, ning viimaks hall koer, kes oli ,,surm" ja teatri hirm. See on lugu Estonia algusaastatest, kus tegutsesid veel näitlejad jumala armust, kus loodi inimesi ja tehti ka argielust kunst, mitte ei tehtud tööd. Mäng oli nende inimeste jaoks reaalsem kui argielu.
.. kuna lugu, mida romaan vahendab ei ole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. Loo korrastatus. Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade); sündmuste kestus (kiirus, rütm) – stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav ja koondav jutustamine. Jutustajatüübid 1)heterodiegeetiline– väljaspool lugu, (hierarhia tipus) seisev (sh. nn. kõiketeadev jutustaja NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev); 2)homodiegeetiline – jutustaja kui üks loo osalistest (võib olla ka ebausaldusväärne) ja 3) autodiegeetiline jutustaja– peategelane kui jutustaja. Fokusseerimine. Kes kõneleb? Vs. Kes ‘näeb’? Loo esitamine läbi teatud prisma, mingist vaatepunktist + kognitiivsed, emotsionaalsed aspektid. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: Nullfokuseerimine (kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv
aga tähtsal kohal. Lavatehnika ja eriefektide algelisus - renessansi näitekirjanik usaldas publiku fantaasiat, lavatehnika ja eriefektid olid olematud, seda suurem roll oli tekstil. "Sagräännahk" Honorè de Balzac 15. Peostseen romaanis ,,Sagräännahk (vt loetud lõik lk 5664). Kuidas segunevad selles realismi, fantastika ja groteski elemendid ja jutustaja sotsiaalne kommentaar? Peostseen kui elu allegooria. Peostseenis väljendub realism ja fantastika näiteks naiste kirjeldamisel. "Üks neist oli pahe hing, teine pahe ise ilma hingeta." Samas ei saanud Raphael ja Emile lõpuks aru, kas toimuv on unes või ilmsi. Nende kõge tavatumad unes esinevad nähtused valdasid neid elavalt. Grteski elemendid olid samuti naistekirjeldamisel esindatud. Näiteks Aquilinat kirjeldati nii, et ta oskab naerda kui deemon ja nutta kui ingel.
Traditsiooniliselt sisaldas haiku viidet aastaajale. Mis on eepika? Eepika on suurima mahuga kirjanduszanr, mis omab vastet pragmaatilises keelekasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus, elulugu, reportaaz jne). Milliseid küsimusi võiksime eepilisele tekstile esitada? Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Mis perspektiivis me näeme tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündmustik ja tegevuse aeg omavahel suhestuvad? Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades. Jutustamismeetod rõhutab sündmustikku
See oli küll huvitav, kuid jäi minu jaoks kuidagi raamatu tegevistikust välja ning tundus samaaegselt vajalikult ning ebavajaliku lisana. Raamatu peamine sõnum on see, et armastusel on suurepärane võime inimesel pea segi ajada. Sa võid küll mõista, et see, millega sa tegeled on vale ning isegi soovida sellest loobuda, kuid kui see hoiab sind su armastatuga koos eirab inimene pahatihti oma sisetunnet ning talitab vanamoodi edasi. Tegevistiku annab raamatu alhul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see,
kõrval võib rääkida ka tegelase sisekonfliktist, milleni viivad vastuolulised tunded, kired, kalduvused ning kohustused ja moraalsed veendumused. Intriig teose sündmuste kulg tegevuste ja vastutegevuste ahelana Moto teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte, mis selgitab peatüki või kogu teose ideed, tõstab esile olulist. Raamjutustus, -novell, -romaan kompositsioonivõte; üks jutustus sisaldab endas veel teise jutustuse või terve seeria jutustusi. Tegelaseks jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teose alguses ja lõpus, raamivad teost. Nt Boccaccio ,,Dekameron". KIRJANDUSE PÕHILIIGID Liik ehk zanr on väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega kirjandusvorm. Nt eepika zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell jne. Igal zanril võib omakorda olla alazanre ehk zanritüüpe, nt romaanizanril arenguromaan, kiriromaan. 20.sajandil piirid eri zanride vahel
NOVELL ja JUTUSTUS NOVELL - Tihe sündmustik - Vähe tegelasi - Üks keskne teema - Lõpus puänt - A. Gailit, F.Kafka, A.Tsehhov, F.Tuglas JUTUSTUS - Jutustaja vaatepunkt ja kohalolek - Miljää - Tegelased arenevad - Süzee kaldub ka ealiinist kõrvale - Piirid on laiemad - A. Tsehhov, I.Turgenev, E.Vilde, M.Twain MINIATUUR - Miniatuur ehk LAAST - Proosa väikevorm, pisiteos - Viimistletud sõnastusega meeleolupilt - A.H.Tammsaare, L.Koidula - Väga lühike - Tegevustlikku vähe või üldse puudub - Detailne sõnastus - Terviklik kogupilt - Lüüriline meeleolu või losoofiline mõtiskllus
Ülejäänud tegelased on kergelt omanäolised, kuid mitte midagi väga ekstravagantset. Ühe suurema grupi moodustavad tegelastest salakaubavedajad, kelle hulka võib lugeda ka Jose ja Carmeni. Väheolulistest tegelastest, keda on vaid kaudselt mainitud, moodustasid suurima rühma sõjaväelased. Väiksemateks gruppideks võib pidada rongatrahteri pidajaid ning Carmeni ohvrid. Peategelasteks olid Jose ja Carmen. Kõrvaltegelasteks jutustaja, salakaubavedajad, Carmeni ja tema jõugu ohvrid, sõjaväelased ning mustlased, kes Carmenit siin-seal aitasid. IV. Tegelaskujude analüüs. 1. Tegelase koht üldises tegelassüsteemis Üldises tegelassüsteemis oli kõige olulisem koht Josel, kes oli mõlemas raamatuosas oluliseks tegelaseks. Samuti oli seda ka Carmen, kuid temast oli esimeses pooles vähem juttu. Mina-tegelane mängis olulist rolli vaid raamatu esimeses pooles. 2
See oli küll huvitav, kuid jäi minu jaoks kuidagi raamatu tegevistikust välja ning tundus samaaegselt vajalikult ning ebavajaliku lisana. Raamatu peamine sõnum on see, et armastusel on suurepärane võime inimesel pea segi ajada. Sa võid küll mõista, et see, millega sa tegeled on vale ning isegi soovida sellest loobuda, kuid kui see hoiab sind su armastatuga koos eirab inimene pahatihti oma sisetunnet ning talitab vanamoodi edasi. Tegevistiku annab raamatu algul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see,
ajataju. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst - sündmused(lugu) - jutustamine Tüübid: *seisundinarratiiv *igavese teekonna narratiiv *päralejõudmise narratiiv *nurilejõudmise narratiiv Lugu, tekst, Jutustamine, fokuseermine & selle tüübid, vaatepunkt. Lugu - sündmuste kronoloogiline järjestus tekst - loo kunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis, loo narratiivne struktuur jutustamine - teksti esituslik aspekt Fokuseerimine - jutustaja ja tegelaste vaheline suhe. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia. Tüübid: *nullfokuseerimine - kõiketeadev jutustaja. *sisemine fokuseerimine - jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega. *väline fokuseerimine - jutustaja teab vähem kui tegelane. Tegelasi vaadatakse kõrvalt. Fokuseerimine võib loo jooksul korduvalt muutuda, see loob omapärase ebakindluse efekti. Vaatepunkt - kelle seisukohalt lugu jutustatakse. Lugude roll kultuuris
...... 39 3.4.2. Tegevuskoht ja aeg ............................................................................. 41 3.4.3. Tegelased ............................................................................................ 41 3.5. Kunstmuinasjutud ....................................................................................... 43 3.6. Jutustamistehnika........................................................................................ 46 3.6.1. Jutustaja ja vaatepunkt ........................................................................ 46 3.6.2. Keel ja stiil .......................................................................................... 49 4. HEIKI VILEPI LASTELUULE ......................................................................... 52 4.1. Lasteluulest ................................................................................................. 52 4.2. Luulekogud ,,Tere!" ja ,,Minu laul".............
Romaaniuuendus: -keskendub tegelaste teadvuse ja alateadvuse üksikasjalisele - varasem kõiketeadev jutustaja on kadunud (ta ei tea tegelaste minevikku, jäädvustusele nimesid, ajab nad segi) -Joyce'i vormimängulikkuse juurde kuulub omajagu huumorit. - sündmusi ei esitata ajalises järjekorras FRANZ KAFKA - romaanis puudub keskne sündmustik, ei juhtugi midagi -lühivormide meister (ainult 3 romaani: ,,Ameerika"; ,,Loss", ,,Protsess")
mehed tavapäraselt aega viita, lugedes koos raamatuid ja vesteldes. On torm. Mehed kuulevad veidraid hääli, mis langevad kokku raamatus kirjeldatud lohede ja rüütlite heitlusega. Ent see on kättemaksuhimuline Madeline, kelle nad kogemata elusalt matnud olid. Ta vabaneb keldrist ja tuleb raevunult venna juurde, kes samal ajal oma sõbra toas oli. Langedes vennale kaela, surevad mõlemad kaksikud. Nad kukuvad põrandale. Ehmunud jutustaja põgeneb majast ja näeb, kuidas see varemeis langeb. William Wilson Minajutustus, kus autor kohe alguses mainib, et see on ta valenimi Iseloom kujuneb varajases lapsepõlvestaadiumis: "Pärinen suguvõsast, kes oma kujutlusrikka ja kergesti süttiva temperamendi poolest on alati silma paistnud; // Läksin isekaks, minust sai kõige meeletumate kapriiside ori ja kõige ohjeldamatute kirgede ohver."
LUGEMISLEHT 1. Loetud teose autor ja pealkiri. Teose autor on Prosper Mérimée ja teose pealkiri on “Carmen”. 2. Võimalusel tutvusta lühidalt autorit, toetudes kaanetekstile või ajakirjandusele ( põhjaliku ajakirjandusele tugineva tutvustuse eest saad lisapunkti ) Prosper Mérimée (1803–1870) oli Prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Tema teosed olid romantikasugemelised, tugevaid ja kirglikke karaktereid kujutavad („Carmen”, „Colomba”) ning fantastikasugemeline („Lokis”) proosa ja näidendid. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Teda köitis müstika, ajalugu ja kõik ebatavaline, sellest ta ka kirjutas. Peamisteks kirjanduslikeks allikateks olid Hispaania ja Venemaa. Mérimée tuntuim teos on “Carmen”, mille põhjal on tehtud ooper “Carmen”. Ta tõlkis plajude tähtsate vene kirjanike töid, sealhulgas ka Puškini, prantsus keelde. Üheksateist aasta...
keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) 19. Milliseid küsimusi me võiksime eepilisele tekstile esitada? Proovige vabalt valitud teksti näitel nendele küsimustele vastata. - Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? - Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? - Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? - Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? - Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? 20. Analüüsige aja ja ruumi kirjeldamist Oskar Lutsu "Kevades" ning võrrelge seda näiteks Viivi Luige "Seitsmenda rahukevadega".
Muinasjutt-muistend; naljand-pajatus Esimene aspekt Teine aspekt - Esteetiline (meelelahutus-) funktsioon - Seotud usundilisuse maailmavaatega - Teabekeskne funktsioon - Ei ole seotus usundilises maailmavaatega Esimene aspekt: - Ajaviide - Suhtlemise osa seos tõsielu - Idee: õiglus võidab, lähtudes jutustaja sündmuse või olukorraga eetikast - Idee- pärimusrühma eetiliste normide - Viimisteltud struktuuri ja vormelikku tutvustamine ja kinnitamine (kujundliku) keelega tekst - Lõdva struktuuriga, spontaanne ülekanne Teine aspekt: - Usundilised teemad või motiivid kui kuulaja veenmine o Oma kogemuse vahendamine ja teatud viisil seletamine
KEELEMÄNGUD LASTEAIALE Õpetajate valmistatud materjalid Tallinn 2009 2 SISUKORD: § Arvu- ja numbrilaud § Jutupilt “Kevad” § Luuletuste kotike § Lastega valmistatud ühislugemise raamatud § “Olen hea jutustaja!” § Õpime aastaaegasid § Piltidega illustreeritud luuletused: arusaamist toetav visuaalne materjal luuletuste õppimisel ja teisi selle materjali kasutamise võimalusi § Toidupüramiid § Riimilift § Seeriapildid § Mõistatuspildid § Seinad kui keeletugi − seinamaterjalid § Sünnipäevarong § Koos lastega valmistatud materjal 3 § Teemaraamatud
v=JNlIy9BkZQE&t=393s peamised teosed ,,Kevad Astrahanis" 2000 ,,Luigeluulinn" 2003 ,,Kaitseala" 2005 ,,Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine" 2006 ,,Emapuhkus" 2009 ,,Viimane Monogaamlane" 2011 ,,Paleontoloogi päevaraamat" 2013 ,,Kohtumised" 2017 "paleontoloogi päevaraamat" tõukeks isa surm autobiograafiline ajasturomaan eelajalugu, lähiminevik ja olevik perepärimus ja lapsepõlv meeleline mäletamisviis (lõhnad, helid jne) 6 osa üldtoon kerge jutustaja õpib Virumaa kirjandusauhind 2014 naised köögis alates 2012 4 liiget naiselikud laululood https://www.youtube.com/watch?v=Kv_xZp2_iCM aitäh kuulamast!
! *Sõnakunstiteos- koosneb sõnadest paberil. Seda saab nautida kui midagi kirjapandut, jälgides autori väljendusoskust --> luule. ! ! *Proosateose puhul ununeb sõnaline külg. Sõnade kaudu sisenetakse teose maailma, et sealt edasi on oluline tegevus, mitte sõnad paberid (Ingl k sõna immersion--> vahendaja kadumine). KIRJANDUSTEOSE VAATEPUNKT ! Romaani tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist. ! ! VAATEPUNKT on paik või teadvus, kust sündmustikku nähakse. Kirjandusteose JUTUSTAJA on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Kui romaan on kirja pandud MINA-JUTUSTUSENA, on olukord lihtne: mina-tegelane kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtudes. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus. ! -Mõnikord kasutab piiratud vp-ga jutustus SISEMONOLOOGI- tegelase sisekõnet. Sisemonoloogi kujutatakse tavaliselt teadvuse vooluna-> tunnete ja mõtete üleskirjutused. ! TEMA-JUTUSTUS- kolmandas isikus röögitud lugu. Võib edastada vaid ühe
- proosa soosib külgnevus- ja/või järgnevussuhteid - proosa soosib mittepidevust kes näeb? - kes jutustab? -vaatepunkt -fokuseerimine Gérard Genette Shlomith Rimmon-Kenan, Narrative Fiction (1983) Algirdas Julien Greimas tekstuaalne autor kõiketeadev jutustaja Tekst / lugu ... süzee / faabula (rekonst. sündmustest) tekst - see, mida loetakse, ei pruugi olla esitatud kron. järjestuses lugu (story) - koosneb tekstis aset leidnud sündmustest & on kron. järjestatud jutustamine - sündmustest rääkimine tekstis. Faabulaks nimetatakse omavahel seotud sündmuste kogumit, millest teoses teatatakse [ ... ]. Faabulale vastandub süzee: samad sündmused, kuid esitatuna selles järgnevuses, missuguses neist
Jäätunud võõras Kristiine Kurema Jutustaja: Peategelane Maria, jutustus on mina vormis Tegelased: Ema, Isa, Joosep, Gerda, Andrus, tädi Olga, Sirkka, klassikaaslased, klassijuhataja Kuplike ja teised õpetajad Peategelane: Maria Aegruum: XXI sajandi algus Eestis Süzee: Maria kodu põleb maha ja ta ema sureb, isa enam lapsega ei suhtle Ainestik (teema): noorte elu Probleemistik: vanema surm, kodu maha põleng ja pärast seda hakkama saamine Kokkuvõtte: Kodu põles, päästjad ema ära ei päästnud. Naaber Olga, keda nad kutsuvad Olga tädiks kutsub ta enda juurde elama. Järgmisel päeval lähevad linna riideid ja kooli asju ostma, kuna kool algab varsti. Linnas ta kohtub oma klassikaaslastega ja ka nemad saavad õnnetusest teada. Samuti kohtub ka ta ühe poisiga, kes uuest õppeaastast nende klassi tuleb. Paari päeva pärast tüdruk saab aru, et isa temaga enam suhelda ei taha. Samuti kuuleb ta, et isal on uus naine. Kes on, tem...
Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; 3. Eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed. Selle uurimissuuna esindajad on näiteks Kaarle Krohn, Walter Anderson 18. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Ühe katse, kuidas seletada suulise pärimuse võimet säilitada oma põhikuju teeb Walter Anderson (1923), kes sõnastab enesekontrolli seaduse (nimetatud ka Andersoni seaduseks). Selle järgi omandab jutustaja teatud loo mitmekordse kuulamise peale (see kõrvaldab jutustaja mälust tingitud vead). Samas kuuleb ta seda lugu mitmelt erinevalt jutustajalt (see väldib iga jutustaja individuaalsusest tulenevad vead). Andersoni seaduse kriitika seisneb selles, et rahvaluule leviku niisuguse käsitluse puhul pole arvestatud loomulikku pärimuse levimise keskkonda (asustusajalugu, looduslikke piire, kultuuripiire jms). 19. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugused olid ja on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
