,,vaevades vapper Odysseus" ,,kaugele-ambuv Apollon" ,,kõrgekõuene Zeus" ,,roos(i)sõrmine Koit, vara sündind" ,,vänderdi astuvad veised" ,,kanniksetõmmukad lained" ,,Maa-süleshoidja Poseidon" 14. Nimeta ja kirjelda suulise traditsiooni elemente kreeka eepikas. Suulise traditsiooni elemendid: üleskutse muusale ,,Ilias": Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast ,,Odüsseia": Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast... 15. Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad eepika ja lüürika? Eepika vs lüürika * ilmselt samaaegsed * eepikas sündmused jutustaja pilgu läbi, lüürikas minakõneleja * eepos narratiiv lüürika - situatsioon NB!Kreeka lüürika ei järgnenud eepikale orgaanilise arengu tulemusena Viited laulukultuurile juba Homerose eepostes
1.В роли именного сказуемого (lauses täidab öeldistäidet rolli): Москва – столица России. – Moskva on Venemaa pealinn. Таммсааре – великий писатель. – Tammsaare on suur kirjanik. 2.В роли обращения (pöördumise rollis): Расскажи ,дедушка, мне о своём детстве. – Vanaisa, jutusta, mulle oma lapsepõlvest. 3.В роли приложения (lisandi rollis): Мой брат инженер – технолог. – Minu vend on inzener – tehnoloog. NB! keda? mida? У тебя книга есть? - Kas sul on raamat on? Selles käändes eessõnu ei ole. Окончания существительных в именительном падеже. Nimisõna lõpud nimetavas käändes. Мужской род
«Kas sul oli keegi veel kaasas?» «Jah, sir. Läksin sinna koos....» «Oota -- oota üks hetk. Sinu kaaslase nimi pole praegu tähtis. Me kutsume ta ette parajal ajal. Kas te viisite sinna midagi?» Tom kõhkles ja näis kohmetuna. «Räägi välja, poisu, ära karda. Tõtt austatakse alati. Mis te viisite sinna?» «Ainult ühe ... ühe ... surnud kassi.» Tekkis naerukihin, mille kõhus kõhe summutas. «Me toome siia selle kassi luukere. Nüüd, mu poiss, jutusta meile kõik, mis juhtus; jutusta täiesti vabalt, oma sõnadega, ära midagi vahele jäta ja ära karda.» Tom alustas, esiteks kogeldes, kuid sattus siis pikkamööda hoogu ja sõnad voolasid üha vabamalt. Veidi aja pärast ei olnud midagi kuulda peale tema hääle; kõik pilgud olid temasse kiindunud; kohalviibijad rippusid ammuli sui.ja vaevu hingates tema sõnade küljes, tähele panemata aega, kaasa kistud jutustuse õudsest võlust. Tagasihoitud ärevus saavutas haripunkti,
10 Kõik hakkasid kirjutama ajaloost kui retoorikast ning see seisukoht sai väga populaarseks, olla seda veel praegu- gi. Keegi võiks ju vaadata, kas Eesti poliitiline retoorika Jannsenist Pätsini muutunud on. . . Loomulikult omavad teistele määratud tekstid retoorilist vormi, see ei olegi küsimus. Samas on ju erinev, kas kirjutada lugemiseks teistele kutselistele ajaloolastele või rahvale. White tees, et teadmisi ei ole, siiski loomulikult ei kehti. On ka ajaloolasi, kes ei jutusta — näiteks Burk- hardt, Huizinga, annaalide koolkond. . . nemad nii ei jutustanud. Kui see on aga nii, ei ole ühtegi õigustust väita, et jutustus on ainuke ajaloo vorm. Järjekorrast rääkimine on siiski jutustus ja ajaloo puhul on tegemist jär- jestustega. Enne oli nii, pärast oli nii. . . Uurimuse puhul ühest olukorrast, milles eelnenule viidatakse ainult möödaminnes, on jutustus situatsioonist, hetkest. Samas järjestustest kirjutamine on ajaloolise uurimuse üks kompo- nente
1227 lõppeb Henriku kroonika ära, sõjalised sündmused ei lõppenud selle aastaga. Läbi 30. aastate veel leidsid aset pidevad sõjalised konfliktid kus ka eestlased täielikult osalised olid. 30. aastate sõdadest sidusat ja faktitäpset jutustust kokku panna on peaaegu võimatu. Me vaatame suurel määral Henriku silmade läbi. Henriku kroonika kohta on uurijad väitnud, et sedavõrd kui Henriku kroonika on võrreldav teiste faktiteadmistega, on see väga täpne, aga ta ei jutusta nendest asjadest, mis pole talle oluline või ta ei soovi avaldada. Mis oli Baltikumi vallutamise taga? Kes oli see jõud, kes seda korraldas? Bremeni ministerieedist oli juba juttu. Traditsioonilisemates käsitlustest on pigem nähtud Liivimaa vallutamist palju suuremates seostes, juhtitud tähelepanud paavstidele kui suunavatele jõududele, mis pole aga niivõrd õige. Teiseks see, et eriti dokumentaalsest
"Minevikust kirjutatakse tänapäevale, adressaat on praegusajas ning seetõttu pole esmatähtis tema adekvaatsus olnule, vaid kirjutatu tänane mõju, emotsioon meie kõikide elavate seas ning selle projektsioon meie tulevastele tegudele." (Julius Ürt, "Ainult luuletaja olen tahtnud olla", Noorte Hääl, 23. november 1986) Ta esitab küsimuse, kas me suudame nendest lugudest õppust võtta ja teistmoodi toimida kui tegelaskujud. "Harala elulood" mitte ainult ei jutusta elusaatustest, vaid aitavad tragöödiaid ära hoida ka tulevikus, hoiatades lugejat. Astrid Reinla võrdleb teost eesti küla eeposega. Eesti küla arengulugu on "Harala elulugude" abil toodud lugeja ette koos murrangumomentide ja kriisidega. Need pole esitatud järjestikku nagu ajalooõpikutes, vaid karakteersete üksiksaatuste hetkvalgustamisega. Ta väidab ka, et "elulood jätavad lugejale ulatusliku mõtteruumi. Epitaafivormi tõttu on nad lakoonilised, nii et paratamatult tuleb
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüüria...
--- 39 Mõisted loodusgeograafiline asend Eesti põhikaart geokronoloogiline skaala mandrijää moreen moreenküngas mareentasandik voor mõhn sandur kõrgmäestik madalmäestik kurdmäestik noor mäestik vana mäestik lauskmaa kõrgustik lavamaa madalik ürgorg orund aluspõhi aluskord pealiskord pinnakate Oskused 1. Iseloomusta Euroopa ja Eesti geograafilist asendit ja piire. 2. Nimeta Euroopa suuremad poolsaared, saared, mered, lahed, väinad, jõed ja järved. 3. Jutusta jääaegade mõjudest pinnamoele Euroopas ja Eestis. 4. Too näiteid Euroopa ja Eesti pinnavormide tekke ja geoloogilise ehituse seostest. 5. Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust: aluspõhja, pealiskorda ja pinnakatet. 6. Iseloomusta Euroopa nelja pinnamoe järgi eristuvat piirkonda, nimeta Euroopa suuremad madalikud ja mäestikud. 7. Iseloomusta maavarade paiknemist Euroopas. Loetle seal kaevandatavad tähtsamad maavarad. 8. Iseloomusta maavarade paiknemist Eestis
Lõikame mööda joont. Paneme pildi täpselt joonte peale jne. Õpetaja tutvustab pildiseeriaid eraldi või kahekaupa. Kordamisel räägitakse töölehe kõigist pildiseeriatest, rõhutades konstruktsiooni kui ..., siis. · Õpetaja jutustab tekste üksikute lausete kaupa, esitades küsimusi ja vastates neile ise. · Kordamisel jutustab tekste vaid lausetega, mis on töölehe tagaküljel, ega katkesta küsimustega. · Kordamisel õpetaja ei jutusta tekste, vaid osutab piltidele, tegelastele, asjadele ja lapsed püüavad tekste ise jutustada. Kui sajab lund, siis vanaisa võtab lumelabida. Näidake, kus sajab lund! Kus on auto? Auto on lume all. Kus on vanaisa? Kus on lumelabidas? Mida vanaisa teeb? Koristab lund. Ta teeb tee puhtaks. Tüdruk ütleb: "Kui mul on juuksed sassis, siis ma kammin juukseid." Kas tüdruku juuksed on sassis? Mis tüdrukul käes on? Kas ta kammib juukseid? Kas nüüd on juuksed korras
Kõik selle laps-neitsi küljes oli nii nõiduslik, ilus, nii meelt ja mõtteid vangistav, joobnustav, kuid siiski nii ilmsüüta lapselik! Ja need silmad, need suured, sügavad ning säravad silmad! -- Jaanus ei näinud üksvahe ülepea muud midagi kui neid silmi. «Sa oled tõesti kasvanudv -- suureks ja -- nägusaks,» kohmas ta vastuseks. «Vaata, vaata, sa hakkad kergemeelsete noorte rüütlite viisil tütarlapsi meelitama. Aga nüüd istu ja jutusta mulle, mis sa oled teinud kõige selle aja, mil ma sind näinud pole.» Nende sõnadega istus ta pingile; Jaanus võttis 55 istet tema kõrval. Sealjuures langes neiu pilk raamatule, mida Jaanus oli lugenud. Ta võttis raamatu, mis pärgamendile oli kirjutatud, ja kirja silmates hüüdis ta imestades: «Sa loed ladinakeelseid raamatuid? Kust sa õppisid ladina keelt?». «Ma hakkasin juba kloostris ladina keelt õppima. Parast aitas mind vana eremiit, kes on
Neid keelelisi oskusi on üksikasjalikult kirjeldatud seda raamatut läbivates juhtuminäidetes. • Kasutage tegusõnu ja kesksõnu (keeldude asemel): näiteks pigem „näod siiapoole ja kuu- Rõhutamaks juhtimis- ja distsiplineerimiskeele põhimõtet „vähimast-enima-sekkumiseni“, lake...“ kui „palun ära jutusta sel ajal, kui mina räägin“, mis ütleb õpilasele ainult seda, mida on need oskused siin kokkuvõtlikult välja toodud. Neid oskusi illustreeritakse, arendatakse ja me ei taha, et ta teeks. uuritakse igas näites ja juhtumikirjelduses. • Lõpetage sõnadega „tänan“ või „kohe“, kui õpilane kõhkleb ja vajalik on tema kohene
- TP trükiti 18 korda vähem kui SLÕ o Said sa veel midagi teada? - LL trükiti 12 korda rohkem kui TP o Kas peame andmetesse veel midagi kirjutama? o Kokku? SKEEM VI klassis kasutame SLÕ trükiti 72 900 TP trükiti 18 korda vähem ? LL trükiti 12 korda rohkem Skeemi tegemisega paralleelselt toimub analüüs, et kuhu pean noole vedama? JUTUSTA SKEEMI JÄRGI! Kui trükiti vähem, siis teise juurest esimese juurde nool. Peab kohe küsima, et mida siis trükiti rohkem. Sama moodi kolmanda reaga. Seosed ja suhted tuleb mõlemat pidi läbi kirjutama. Lühendite puhul tuleb need lastega kokku leppida, et nad teaks mida need tähendavad. Enne VI klassi küsimuse kirjutamiseks joon alla, hiljem lõppu koondsulg ja sinna taha. Lahenduse otsingu käigus märgitakse skeemile tehted ja nende järjekord (mida reaalsuses teha eriti ei saa)
jäänud märkamatuks, läbistas seda nähes nagu mingi värin. Vend ei näinud midagi, ta oli ümber pöördunud ja mängis mileedi lemmikahviga, kes teda oli kuuest tõmmanud. «Olge teretulnud, härra,» ütles mileedi häälega, mille eriline õrnus oli vastuolus halva tuju tunnustega, mida d'Artagnan äsja oli märganud, «te olete täna omandanud igavese õiguse minu tänule.» Nüüd pöördus inglane uuesti nende poole ja jutusta võitluse käigust ühtegi üksikasja unustamata. Mileedi kuulas teda suurima tähelepanuga, ometi oli kerge märgata, milliseid jõupingutusi ta tegi, et varjata jutustuse ebameeldivat mõju. Veri tõusis talle näkku ja ta jalake liikus kannatamatult kleidi all. Lord Winter ei märganud midagi. Olles lõpetanud jutustuse, lähenes ta lauale, kus olid kandikul pudel hispaania veini ja mõned klaasid. Ta täitis kaks klaasi ja kutsus viipega d'Artagnani jooma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
