laps on õppimises maha jäänud, tuleb esmalt turgutada lapse minapilti, seejärel aidata teda asjakohaste eesmärkide püstitamisel ja õppimisoskuste omandamisel. Tal tuleb õppida märkama, mil viisil tema käitumine mõjutab seda, kuidas teised temaga ümber käivad (ibid). Andekate laste õpetamisel ja arendamisel on oluline koolis kasutada diferentseeritud õpet. Kui andekatele lastele anda lahendada raskemaid ja keerulisemaid ülesandeid, lasta koostada jutukesi, anda neile võimetekohast tööd tahavad andekad lasped tunnis kaasa täätada ega sega tundi. Õpetamisel tuleks kasutada laiendatud ja süvendatud õppekavasid. Oluline koht andekate laste arendamisel on ka olümpiaadid, suvelaagrid, huviasutused. See on meeldiv võimalus andekate õpilaste omavaheliseks suhtlemiseks.(Kondoja 2005, 24) 21 Paljude maalaste peamiseks arendajaks on jäänudki kool. Tuleb leida väljundeid, et
Fondi ja Tartu Keskkonnahariduskeskusega, Eesti Ornitoloogia Ühingu nõul ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Stiftung Naturschutzfonds Glücks- spirale ja Saksa fondi 5000xZukunft rahastamisel ilmunud õppematerjal, mis on koostatud eesmärgiga arendada, mitmekesistada ja parandada keskkon- nahariduslikku õppetööd lasteaedades ja koolide algklassides. Õppematerjal tutvustab Eestis enam levinud linde (16 liiki). Õppevahend sisaldab liikide bioloogilist kirjeldust, mänge, jutukesi, luuletusi, mõistatusi ja eestlaste rahvapärimust, et luua paremaid võimalusi lindude tundmaõppi- miseks ja õueõppe korraldamiseks nii lasteaedades kui koolide algklassides. Õppevahend koosneb kahest osast: · metoodiline materjal, mis on mõeldud täiskasvanule, · õppematerjal liike iseloomustavad pildid koos liigikirjeldustega. Materjali koostajad on püüdnud kokku koguda eesti rahvapärimustes, -lau- ludes ja -juttudes esinevaid seletusi lindude elu- ja päevarütmi kohta
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha ...
Eisen von Schwarzenberg oli nende juht. August Wilhelm Huppel - Põltsamaa pastor. Andis välja saksakeelseid geograafilisi raamatuid. Koos Põltsamaa kohaliku arsti Peter Wildega andis välja esimest eestikeelset ajalehte "Lühhike öppetus..." 1765 Kooli korralduse kava - igas mõisas pidi olema kool, mida pidi ülal hoidma kohalik mõis. Lõuna-Eestis. Enamasti seda seadust ei rakendatud. Arvelius ja Willmann - kirjutasid jutukesi rahvale lugemiseks. 1731 - esimene teadaolev maarahva kalender. XVIII sajandi teisel poolel hakkas eestis levima ratsionalism (Descartes). Harituimateks inimesteks said kirikuõpetajadja arstid. Nad hakkasid inimesi õpetama ja nõustama, kuidas eluga paremini toime tulla. Torma kirikuõpetaja Eisen von Schwarzenberg hakkas tegema rõugete vastast vaktsineerimist; avaldas kirju, kus rääkis pärisorjuse kaotamise vajalikkusest; arvas ka et teorent toob vähem kasu, kui raharent.
mis omakorda tugevdab rahvuslikku eneseteadvust. Faehlmann lähtub Petersoni tõlgitud mütoloogiaraamatust – sellega pannakse alus eesti pseudomütoloogia levikule ja kasutamisele. Peterson uskus, et nii eestlastel kui soomlastel oli polüteistlik jumalasüsteem (jumalikud olendid, erinevad jumalad) – seda arendab Faehlmann edasi. Faehlmann lisab Petersoni materjalile rahvasuust kuuldud katkendeid. 1866 avaldab Faehlmanni jutukesi Pärnu Postimees (läks 20a, kuni lõpuks jutukesed eesti lugejani jõuavad). 1867 ilmub Cr. R. Jakobsoni kooliõpik, mis on märgilise tähtsusega teos 19.saj eesti kirjanduskultuuris – seal Jakobson trükib osa Faehlmanni jutte ümber. Alates ärkamisajast on jutukesed kuulunud rahvuskirjanduse kaanonisse, neil on alati olnud pedagoogiline kaanon. Nendega taheti õpetada rahvuslikku eneseteadvust. Ka Jakobsoni õpikus esitleti Faehlmanni lugusid kui tõest rahvuslikku pärimust
(”tükkideks”). Õppides suunatakse last keskenduma väiksematele osadele. 5. Assotsiatsioon ehk seoste leidmine ja loomine: siduda uus info juba lapsele tuttava teabega; õpetada kasutama sümboleid, koostama mõttekaarte; kasutada positiivseid kujutlusi, sest aju jätab kergemini meelde positiivseid ja meeldivaid kujutlusi; seostada teave mingi sõna või tegevusega, kasutada meeldejätmise hõlbustamiseks salme, riime, jutukesi. 6. Küsimustele vastamine ja küsimuste esitamine: alustada konkreetsete küsimustega, nt üksikasjade, juhtnööride, tegevuse kohta ja leitakse vastav sõnastus (koht) tekstis. Konkretiseerimiselt on vaja liikuda üldistamisele. Üldistamiselt liigutakse küsimustega uuesti konkreetsusele. Õpetaja ei tohiks leppida õpilaste mälupõhiste vastustega, vaid vastus tuleks seostada tekstis sõnastatuga. Samas tuleks kasutada ka tekstis väljendatud mõtte ümbersõnastamist
Õpetajaraamat Uut materjali esitades tuleb meeles pidada: · laps ei suuda korraga palju uut informatsiooni vastu võtta ja meelde jätta, piisab paarist uuest sõnast või ühest uuest korraldusest; · mida emotsionaalselt tähtsam ja lähedasem on õpitav teema, seda paremini võta- vad lapsed selle vastu ja seda aktiivsemalt ka osalevad. Uue materjali esitusel on asendamatud lood ja mängud. Jutukesi jutustades või lugedes kasutab õpetaja mitmekesiseid vahendeid teksti ilmestamiseks. Kasutada saab pilte, käpiknukke, mänguasju. Samuti aitavad kaasa laul, tants ja pantomiim. · Uut teksti, väljendit või sõna võib tutvustada nn "õpetaja abimees", nukk või loom, kes oskab ainult eesti keelt. Näiteks õpetaja alustab uut teemat kahe käpiknuku- ga, kellest üks alati küsib ja teine vastab.
B astus valgete poolel Denikini armeesse arstiks. Jäi ise peagi tüüfusesse, aga paranes. Tagasi tsiviilelus, võttis ta vastu otsuse mitte kunagi enam arstina töötada. Hakkas tegelema kirjanduse ja teatriga, mis olid talle väga tähtsad. I teos mõjutatud haridusest: "Noore arsti märkmed". 1919 ilmus, '21 tegi ümber. Seda avaldati järjejutuna meditsiiniajakirjas, raamatuna Bi enda eluajal ei ilmunudki. 20ndate algul elas provintsilinnas ja kirjutas jutukesi. '21 kolis Moskvasse ja otsustas asjaga sügavamalt tegelema hakata. Moskvasse polnud kuskilt provintsist niisama lihtne tulla. Bi ümber tekkis aga suhteliselt kiiresti tollaste kirjandustegelaste seltskond. Ise tegutses B peamiselt ajakirjanikuna. '23 sõitis B korraks Kiievisse tagasi, nostalgia. Bi perekonnas seis nukker. Kiievikomandeeringu mõjul kirjutas olukirjelduse "Kiievi linn", mille pühendas oma emale, kes tolleks ajaks oli tüüfusesse surnud. B oli
tohiks. Need maad, mis ei olnud veel päriseksosmisel, ka siin tuli renditingimusi pehmendada. Mitmel pool, kus tegelikult ei oldud raharendile üleminemist, nõutakse teorendi lõpetamist. Lehe veergudel tutvustab Jakobson Venemaad ja hakkab vene olusid idealiseerima. Leht saab üsna kiiresti populaarseks. Suur osa EP senisest lugejaskonnast tuleb üle. Kasvab nii lehe lugejate kui kaastööliste geograafia. Väidetavalt 925 kaastöölist, kes oma jutukesi saatnud olid. Leht on olnud kõige poplaarsem Viljandi- ja Pärnumaal. Väidetavalt ainult 12 kihelkonnal ei olnud Sakalaga sidet. Lugejate arv. 1878 2299 lugejat, 1879 3342 (?) lugejat. Leht jõudis ka Viru- ja Harjumaale, samuti Tartu- ja Võrumaale. Nõrgemini esindatud Lääne- ja Saaremaal. Sakala võtavad vastu kõik rahvusliku liikumise toonased juhid suure vaimustusega. Peagi hakkavad aga kõlama ka mitmed kriitilised noodid. Peamine, mis
Matemaatilis-loogilise õppija jaoks on huvitav võrrelda, klassifitseerida ja sorteerida asju või nähtusi, kokku panna puslesid, leida seoseid, arvutada. Lapsel võiks lasta tegeleda oma kollektsiooni korrastamisega jne. Lingvistiliselt võimekate laste köitmiseks on head sõnamängud, võib lasta täpselt kirjeldada ja kirja panna või lindistada, mida ta teeb või näeb, arvu- tamisoskuse parandamiseks võiks lasta kirjutada jutukesi, kus tegelased peavad mitut sorti asju kokku loendama, varuge tema jaoks paberit, juturaamatuid või diktofon jne. 24 Intelligentsus ja erivõimed Ruumilise võimekusega lapse jaoks on lihtsam omandada informatsiooni pildilisel kujul – näidake talle fotosid või jooniseid, laske tal üles joonista- da loodusvaatluste või katsete tulemusi, kasutage selge graafikaga raamatuid, kunstiteoseid jne.
punaste vahel käest kätte. B astus valgete poolel Denikini armeesse arstiks. Jäi ise peagi tüüfusesse, aga paranes. Tagasi tsiviilelus, võttis ta vastu otsuse mitte kunagi enam arstina töötada. Hakkas tegelema kirjanduse ja teatriga, mis olid talle väga tähtsad. I teos mõjutatud haridusest: "Noore arsti märkmed". 1919 ilmus, '21 tegi ümber. Seda avaldati järjejutuna meditsiiniajakirjas, raamatuna B-i enda eluajal ei ilmunudki. 20ndate algul elas provintsilinnas ja kirjutas jutukesi. '21 kolis Moskvasse ja otsustas asjaga sügavamalt tegelema hakata. Moskvasse polnud kuskilt provintsist niisama lihtne tulla. B-i ümber tekkis aga suhteliselt kiiresti tollaste kirjandustegelaste seltskond. Ise tegutses B peamiselt ajakirjanikuna. '23 sõitis B korraks Kiievisse tagasi, nostalgia. B-i perekonnas seis nukker. Kiievi-komandeeringu mõjul kirjutas olukirjelduse "Kiievi linn", mille pühendas oma emale, kes tolleks ajaks oli tüüfusesse surnud. B oli tolleks ajaks juurteta
esimese arvu ära ja siis teised kohad on tühjad kastid. Kui arvuvald läheb üle viie, siis tuleb seletada mis on liidetavad, vähendatavad ja vähendajad, lastelt tuleks hakata neid nõudma teise klassi teiselt veerandilt, mitte enne. Enne ainult ise räägid nendest. Kuni viieni me üritame kõnes hoiduda väljendist, et esimesest arvust lahutame teise. Siis räägime, et sellest lahutame selle. Esimeses klassis tekstülesandeid ei lahendata, vaid matemaatilisi jutukesi. Nendes peavad sees olema õpitud arvuvalla piires arve. Kolme liidetava liitmine tuleb ka esimeses klassis sisse. 38. Arvud 20 piires. II klassi 1. veerandil jätkatakse veel tehete õpetamist 10 piires, kinnistatakse liitmis- ja lahutamistehete põhilisi seoseid, "0"-i tehtekomponendina, hakatakse õpilastelt nõudma tehtekomponentide nimetuste kasutamist oma kõnes. 36 Järgnevalt arvud 11 - 20-ni
Mõtleme nüüd, mille poolest need lood erinesid. Abi: kus lugude tegevus toimus, kes olid lugude tegelased? Millal toimusid tegevused? Lõpetamine Sina jutustasid Lauri lugu. Millised osad Algus, keskpaik ja sinu jutustatud Lauri loos olid? lõpp. Me oleme sinuga õppinud juba päris ilusaid jutukesi rääkima. Sina oled targemaks saanud ja ka meie sõbrad siin on palju targemaks saanud. Tibu ütleb, et enne ta tegi vaid lühikesi lauseid, aga nüüd õppis ta koos sinuga pikemaid lauseid tegema. Kana ütleb, et enne ei rääkinud ta jutustades tegelaste tunnetest ega mõtetest. Mis sa arvad, mida sa temale õpetasid? Et tuleb ka
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
