Guten Morgen. Ich heiße ....... Ich besuche das ........, die 11(elfte) A klasse und ich bin 17 Jahre alt. Das ist alles/ Das wäre alles für heute/für dieses Thema. - See on kõik tänaseks. Es gebe immer von mir das Beste. - Ma annan endast parima. Wer kes? Was mis, mida? Wo kus? Wohin- kuhu? Mit wem- kellega? womit- millega? woher-kust? wann- millal? warum miks? woz- milleks? wessen- kelle? wie kuidas? missugune? welcher- missugune? wem kellele? Reisen Ich reise selten aber mir gefällt es zu reisen. Ich und meine Familie reisen järlich, im Sommer. Wir sind in Finnland, Lettland, Dänemark und in Estland an schönn Orten gewesen. Ich bin in London in den Sommer ferien gewesen. Mir gefällt das sehr. Die Esten reisen meistens in die Nordländer, in die wärmeren Länder. Sehr interessant sind auch exotische Orte. Die Esten besuchen China, Thailand, die USA, Polen, Großbritannien USW. In Estland ist Tourismus entwickelt, aber das...
vanavanemad, vanavana-vanemad, teab oma onusid ja tädisid. Mina ja Laps oskab nimetada, kus tema vanavanemad, vanavana- keskkond vanemad ja onud-tädid elavad (linnas, maal, linnaosad). Keel ja kõne Laps saab aru kuuldust ning suudab küsimustele vastata. Matemaatika Laps koostab kahe kujundite hulga järgi matemaatilisi jutukesi (naised sugupuus ringid, mehed ruudud). Kunst Laps valmistab sugupuu erinevaid tehnikaid kasutades. Laps kleebib sugupuus ringidele ja ruutudele pildid pereliikmetest. Muusika Laps laulab laule, mis räägivad perekonnast ning perekonnaliikmetest. Liikumine Laps mängib Eesti rahvamänge ning tantsib rahvatantse.
Arvamusjutt Olukord kooliraamatukogus Kooliraamatukogud on tänapäeva lastele väga tähtsad. Kuna kõigis väike linnades polegi linnaraamatukogu. Kust siis peaksid lapsed endale raamatuid laenutama? Raamatud on hariduse saamise juures väga tähtis osa, sest raamatute lugemine arendab lapse silmaringi. Inimene kes loeb palju raamatuid oskab ka hästi kirjutada kirjandeid ja jutukesi. Meie kooliraamatukogu on suhteliselt väike ja sellepärast on seal ka vähem raamatuid. Kuid see ei takista kedagi raamatuid lugemast. Kooliraamatukogus saab ka mängida lauamänge , õppida ja ka loomulikult lugeda. Seal on väga hubane ja tore olla. Tavaliselt käivad seal algklassi lapsed mängimas ja väikseid juturaamatuid lugemas. Raamatukogus saab lugeda ka ajakirju ja ajalehti. Sisu poolest on raamatukogu olukord väga hea , aga raamatute laenutamise poolest minuarust mitte.
Jutukese koostamise aluseks on kaks hulka. Kahe etteantud hulga järgi on võimalik koostada kuus jutukest. 1. Hulkade ühendamine. 2. Saadud ühendist ühe osa eemaldamine. 3. Saadud ühendist teise osa eemaldamine. 4. Saadud ühendist mõlema osa eemaldamine. 5. Esimese ja teise hulga võrdlemine. 6. Teise ja esimese hulga võrdlemine. Jutukesi võib koostada kahel viisil: a) kokkulepitud teema raames moodustavad lapsed jutukesi kindlas järjestuses, kusjuures igaüks neist on omaette tervik; b) jutukeste järjekord pole oluline, sest kõik koos moodustavad terviku. 2. Liitmise ja lahutamise õpetamine. 1) Mida tähendab üleminekuta ja mida üleminekuga liitmine (lahutamine)? Too näiteid. Üleminekuta : 14 + 2, 16 – 2 Üleminekuga: 9 + 3, 12 – 3 2) Millise algoritmi järgi toimub peast liitmine ja lahutamine? Näiteks: kirjutage
Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas. Ta on Eesti kirjanik ja ajakirjanik, Kivirähk on veel kirjutanud romaane, jutte, näidendeid, lasteraamatuid ning tele- ja filmitekste. Elulugu Andrus Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. keskkoooli. Ta on töötanud Päevalehe ja Eesti Päevalehe toimetuses kolumnisti ja huumorikülje toimetajana. Aastal 1996 astus ta Eesti Kirjanike Liitu. Looming Andrus Kivirähile meeldis juba poisikesena kirjutada jutukesi. Tema loominguline tee algas 15- aastaselt humoristlike tekste kirjutades. Kivirähk sai tuntuks naljajuttudega ,,Ivan Orava Mälestused". Rehepapp Rehepapp ehk November" on Andrus Kivirähki romaan, ilmus 2000. aastal. 2008. aastaks oli ,,Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari, mis tegi Kivirähku 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Rehepapp ehk November Teoses elab ühel määrdunud maal kummaline segu
1. Miks nimetavad teksti autorid romaanivõistlust inimtundmise võistluseks? 2. Kuidas väljendub romaanivõistluses autori surma idee? 3. Mis sina arvad, miks ei kirjutata enam mahukaid proosateoseid, vaid romaani nime all üllitatakse pigem jutukesi? 4. Seleta lahti lause "Kirjandus saab ilma piltideta palju paremini hakkama kui näiteks kinokunst ja teater ilma kirjasõnata." 1. Kirjanik analüüsib läbi raamatu tegelaste iseennast - raamatus kajastuvad tema mõtted, maailmapildid, tundmused kõige täpsemini (kuigi need ei pruugi otseselt kajastuda). Seetõttu on raamatute kaudu inimest lihtsam tundma õppida, kui reaalses elus (sest reaalses elus ei saa öeldut mitu korda
Matteus - kuldnokk / pan Kleksi loo autor Anatol Kikerik- habemeajaja Filipi poeg Glu-Glu - puudel koerte paradiisist 18. Kelleks muutub Matteus pärast nôidusest vabanemist?......... pan Kleksi loo autoriks 19. Mis saab pan Kleksist? ................................................khaani vôlumütsi roosa nööp 20. Kirjelda koolipäeva pan Kleksi akadeemias. Esimene tund on kleksograafia ehk tindiplekkide tegemine. Plekkidest moodus-tatakse kujutisi, juurde kirjutatakse luuletusi vôi jutukesi. Sellele järgneb tähtede kudumise tund, haigete asjade ravimine ja geograafia tund - gloobusega jalgpallimäng. Tarkusi ôpitakse ka muinasjuttudes seigeldes. (lk 35-43)
● Väljendab kahe sõnaga (nt lohutab kurba või omandisuhet. haiget saanud kaaslast, ● Vaatab pildiraamatut. naerab ja rõõmustab Osutab raamatus pildile ja koos heatujulise nimetab pildil oleva kaaslasega). eseme, kujutise. ● Mõistab selgelt ● Kuulab eakohaseid väljendatud keeldu “Ei jutukesi ja laule. tohi”. Sillaotsa kool (2020). Sillaotsa kool (2020). Sillaotsa kool (2020). Õppekava. Külastatud Õppekava. Külastatud Õppekava. Külastatud aadressil aadressil aadressil https://www.sillaotsa.edu. https://www.sillaotsa.ed https://www.sillaotsa.ed ee/et/kooli-oppekava u.ee/et/kooli-oppekava u
kolmel alal: eesti koolikirjanduse, ajakirjanduse ja keele arendamisel. Masingu kõige töörikkam eluperiood (1815.aastast kuni surmani) möödus Tartu-lähedase Äksi kihelkonna pastorina. Juba varem oli temalt ilmunud "ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud "Luggemisse lehhed" (1823) ja "Arvamise-Ramat" (1823). Masingu aabitsad erinesid varasematest selle poolest, et neis oli kõrvuti käsuõpetusega ka ilmalikke jutukesi. Masing ei mõelnud vaid laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid. "Marahwa Näddala- Leht", mida ta toimetas neli aastat (1821-1823, 1825), sisaldas rohkesti õpetlikke kirjutisi põlluharimise, loomakasvatuse, tervishoiu ja kaubanduse alalt. Selleks, et meie "marahwas pühhapäewiti wähhemalt süüd teeks, möllaks, kõrtsi paigus priiskleks, tapleks ja ennast ei raiskaks", kirjutas Masing teose "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818). Sellega seadis ta endale
Kui see 360-ga korrutada, on tulemuseks täpselt üks päev Phileas Fogg ja Passeportout jõudsid kohale varem! Nende ümbermaailmareis kestis ainult 79 päeva. Jules Verne ise turismist suurt ei hoolinud. Ta oli liiga vaene, sest hakkas kirjanikuks vastu oma jõukate vanemate tahtmist. Isa, Nantesi mainekas advokaat, loobus lõpuks ohates tõrksat poega soliidse kodanliku elukorralduse poole juhtimast. Bulvarinäidendeid ja ajakirjades ilmunud väikesi jutukesi kirjutades tuli Jules Verne kuidagi toime, vahetevahel andis ema pisut lisaks. Alles siis, kui Verne perekonnaajakirja kaastöölisena kindla ametikoha sai, hakkas asi paremuse poole liikuma. Ajakiri avaldas reisikirju ja populaarteaduslikke artikleid. Ta tutvus nende autoritega: avastajate, maadeuurijate või teadlastega. Verne´is tärkas huvi. Esimene romaan, mis tegi ta üleöö kuulsaks, kandis pealkirja "Viis nädalat õhupalliga". Tema kangelased asusid teele maakera südamesse,
aastal Tartu Ülikoolis kõrghariduseni. Ta töötas pensionipõlveni Võru linnaarstina. 2. tegutses aktiivse liikmena Õpetatud Eesti Seltsis (ÕES); 3. suur osa Kreutzwaldi kirjanduslikust loomingust on rahvavalgustusliku eesmärgiga ta oli ka üks esimesi populaarteaduslike väljaannete asutajaid (almanahh "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"); 4. Kreutzwald oli viljakas kirjanik, kes mugandas saksa keelest eestlaste jaoks õpetlikke jutukesi ("Viinakatk", "Kilplased", "Reinuvader Rebane" jt); 5. Kreutzwald kasutas jutuloomingu alusena eesti muinasjutte, olles selles valdkonnas teerajaja nii sündis muinasjutukogumik "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mis sai eestlaste hulgas väga populaarseks ("Vaeslapse käsikivi", "Kullaketrajad" jt); 6. Lydia Koidula talendi avastaja ja kujundaja; 7. Faehlmanni Kalevipoja-ainelise töö jätkaja ja eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" looja (ilmus
Kunsti on õppinud mitmetes kunstikoolides : Riias, Peterburis. Põhitegevuseks oli kunst, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi ning illustreeris ka lasteraamatuid. Kirjanduse ja kunsti kõrvalt töötas ka Võrus ja Tartus gümnaasiumi joonistusõpetajana, hiljem ka õppejõuna Tartu kunstikoolis ,,Pallas". Ajakirjandus 1900 .aastast alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh Lastelehes. Aastatel 1906-1907 ilmus lasteajakirjas Laste-rõõm, koos Enno ja Söödi loominguga ka Vahtra loomingut. 1910. aastal töötas Viljandi teataja toimetuses. 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja Ronk. 1917. aastal Pealinna Teataja korrespondendina viibis ta esimesel ülevenemaalisel nõukogude kongressil. 1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid Töörahva Elu ajalehe rajaja ja toimetaja
Harriet Beecher-Stowe pärines sügavalt usklikust Uus-Inglismaa jutlustajaperekonnast, tema isa Lyman Beecher oli kuulus presbüteri vaimulik. Harriet Beecherist sai õpetaja ja ta abiellus teoloogi ja piibliteaduse professori Calvin E. Stowe´ga. Ta sünnitas seitse last, kirjutas nii palju, kui aeg võimaldas, hingekosutavaid jutukesi ja oli sügavalt nördinud mustanahalise elanikkonna kohtlemise üle. Harriet Beecher-Stowe kirjutas 550-leheküljelise "Onu Tomi onnikese" vähem kui aastaga ja sellest sai 19. sajandi Ameerika ilmselt kõige kurvem ja tagajärjekam romaan. Algselt pidi ajakirjas "National Era" ilmuma kõigest lõdvalt seotud järjejutt. Aga elust võetud tegelaskujud heasüdamlik onu Tom, kelle tema tegelikult lahke isand rahapuudusel lurjusest orjakauplejale edasi müüb; ilus Eliza, kes põgeneb
Esemete hulkade võrdlemine Eesmärgid: · Kujundada kahe hulga võrdlemise oskus esemetest paaride moodustamise teel · Luua esmane kujutlus hulga püsimisest(hulga püsimine iseenda suhtes ja ühe hulga püsimine teise hulga suhtes) · Luua esmane kujutlus terviku ja osa võrdlemisest Tekstülesannete eelkursus Eesmärgid: · Arendada loendamis,- vaatlus- ja väljendusoskust · Kahe antud esemete hulga järgi koostada matemaatilisi jutukesi · Luua esmane kujutlus tekstülesandest · Hulkadevaheliste seoste kaudu avardada kujutlusi ümbritsevast tegelikkusest Arvudeõpetus Valdkonnad: · Numeratsioon, kus selgitatakse arvude 1-10 saamislugu, tutvutakse arvude reaga ja uuritakse selles valitsevaid seoseid, õpitakse kirjutama numbreid ning otsitakse arvudele kasutamisvõimalusi igapäevategevustes · Arvutamist, kus tuletakse liitmese ja lahutamise ülesanded 5 piires, treenitakse nende meeldejätmist
loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üks-ühesesse vastavusse Kehtiva õppekava järgi õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7aastane laps: Modelleerimine on käeline, sõnaline ja /või mõtteline tegevus, mis: koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi asendab reaalsed objektid neid lihtsustavate mudelitega rühmitab esemeid asendi- ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi Ruumilised kujundid on: võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt kera järjestab kuni viit eset suuruse järgi silinder
Töö Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele ajalehtedele sisult väheütlevaid jutukes Aastal 1930 asus kirjanik Tallinna. Sattunud suurtesse võlgadesse, kirjutas ta kergemeelselt paljudele vekslitele võltsitud allkirju. Eesti vabastamise järel jätkas Roht intensiivselt kirjutamist, avaldades jutustusi, lasteraamatuid ja romaani "Kaks perekonda". Tegevus Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele ajalehtedele sisult väheütlevaid jutukesi. 1912-1914 ilmusid Rohu esimesed novellikogud. Esimese maailmasõja algul Roht mobiliseeriti. Ta õppis lipnike koolis ning võttis hiljem ohvitserina sõjast osa Rumeenia rindel. 1918.a. abiellus R.Roht "Vanemuise" primadonna Elli Põderiga 1921 siirdus Roht Berliini, kus toimetas lühemat aega ajakirju "Aeg" ja "Euroopa Elu". Looming Alustas 16-17 aastaselt impressionistlike proosapaladega Tunnustuse võitis suvitusromaaniga "Hümnid Paanile"
Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus läks kaduma suur osa rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Talurahva kalendreid, mis alguses olid vaimuliku sisuga, kuid muutusid ajapikku üha ilmalikumaks, pakkusid mitmesuguseid õpetliku sisuga jutukesi. Hakkasid ilmuma juba ka omaette juturaamatuid, kuid need olid pigem õpetlikud mitte ajaviitelised. 20. August Wilhelm Hupel - Põltsamaa pastor Johan von Michelson - 1783 sai täiskindraliks, armeekomandöriks ja Venemaa kõrgeima - Püha Andrease ordu kavaleriks. 21. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19. sai. algul Baltikumis ? * esimene talurahvaseadus nn. '' Iggaüks'' * hiljem asendati '' Iggaüks '' uue seadusega, millega loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid
Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus läks kaduma suur osa rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Talurahva kalendreid, mis alguses olid vaimuliku sisuga, kuid muutusid ajapikku üha ilmalikumaks, pakkusid mitmesuguseid õpetliku sisuga jutukesi. Hakkasid ilmuma juba ka omaette juturaamatuid, kuid need olid pigem õpetlikud mitte ajaviitelised. 20. August Wilhelm Hupel - Põltsamaa pastor Johan von Michelson - 1783 sai täiskindraliks, armeekomandöriks ja Venemaa kõrgeima - Püha Andrease ordu kavaleriks. 21. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19. sai. algul Baltikumis ? * esimene talurahvaseadus nn. '' Iggaüks'' * hiljem asendati '' Iggaüks '' uue seadusega, millega loodi vallakohtud, kus
muinasjuttu. Lood pajatavad sellest, kuidas vanasti Eestimaal elati, töötati ja mida inimesed uskusid ja kartsid, kuidas nad suhtusid loodusesse ja said läbi metsloomade ja lindudega. "Puuvaras ja Metshaldjas", "Kaevust saadud õnn", "Näkk sulaseks", "Ussikuningas", "Rahakatel", "Imekivi", "Seitse venda ja seitse õde", "Pöialpoiss". Kui isa kinkis raamatuid Illustreerinud E. Maisaar Raamat sisaldab jutukesi ja meenutusi lapsepõlvest. Kui isa kinkis raamatuid jutuke räägib sellest, kuidas lapsed ootasid isa linnast tagasi, sest ta tõi neile alati raamatuid. Annale meeldisid ilusad ja haledad raamatud, aga Juhanile seiklusraamatud. Vahest valmistasid nad ka ise teepakipaberist raamatuid. Jutuke Aino ja Leeni kodus rääkis sellest, et lapsed tahtsid emale head meelt teha, aga tegelikult tegid hoopis vastupidi...parandasid vanu riideid
JAAN VAHTRA Sündinud 23. mail 1882. aastal Võrumaal, Mooste vallas, Kaaru külas Kitse talus. Pere kolis taludest tööd otsides tihti. 1893-96 Vanaküla vallakool. Õpiraha teenis taludes . 1896-99 Räpina kihelkonnakool. Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli.
murtsemine. Uuemad õpikud tõrjuvadki turult välja vanad, sest neid lihtsalt enam ei kasutata. Kui siis harval juhul, migi konkreetse sündmuse puhul. Mitte kunagi varem ei ole eesti laste lugemisvara rikastanud nii palju teatmekirjandust kui nüüd. Palju tehakse ja nõutakse koolides referaadi tegemist. Referaate antakse aga koolis kõvasti, küll lindudest, küll madudest, metsadest ja maailmajagudest.Vene koolid annavad õpilastele üles ka eestikeelseid jutukesi ja ülevaateid, näiteks Tallinna ajaloost, Eesti loodusest. 11. Uute toodete vajaduste selgitamine sihtgruppides Kooli raamatukogu töötaja koostöös õpetajate, kooli juhtkonna ja samuti ka lapsevanematega peaks välja selgitama fondi täiendamise strateegia, mida, kuidas ning kui palju oleks vaja fondi täiendada ja vastavalt võimalusi arvestades ka plaani ellu viima. V OSA 12. Toote hinnakujunduse strateegia sihtgruppidele Tasuta teenuste pakkumine
kohutavam tapja; teravaim kuulmine; väledaim vastsündinu; kõige nupukam tööriistategija; kõige entusiastlikum ühiselu; pikim ränne ja palju muud. Kokkuvõttes võib öelda, et raamat räägib loomariigi üllatavamatest võimetest, liikumisest, kasvust ja perekondadest. 5) "Seda kuuske peab kuulma" Aili Paju, Arne Ader Raamatus on hästi tabatud pildid looduses olevatest lindudest, loomadest ja taimedest ning nende juures huvitavad, kaasahaaravad jutukesed. Neid jutukesi sobib lugeda lastele igas vanuses, neid on põnev kuulata. 6) "Looduse radadel. Maailma looduse teejuht" Chris Packham Raamat innustab inimest minema loodusesse ja avastama elu kõige uskumatumates paikades, õpetab hindama ja märkama seda, mis meid kõikjal ümbritseb. Raamat käsitleb loomi ja taimi nende elukeskkonnade järgi, alates metsadest-rabadest kuni kõrbete ja arktiliste jääväljadeni. Raamat räägib, mida looduses otsida ja mida kuulata ning mille suhtes olla ettevaatlik
Patent nägi ette kooli asutamist igasse suuremasse mõisa. Neist said hiljem küla- ehk valla koolid. 18. saj. lõpuks oskaks 60% talupoegadest lugeda. Eestikeelsed trükised 18.saj. 1739. aastal ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle.18. sajandi alguses hakkasid ilmuma talurahvakalendrid. Alguses olid need vaimuliku sisuga, kuid hiljem muutusid üha ilmalikumaks, pakkudes mitmesuguseid õpetlikke jutukesi. Usuelu Põhjasõja tagajärjel olid paljud luterliku kirikud kannatada saanud või hävinud. Talurahvas seas tugevnes taas rahvausund ja hakati ohverdamas käima ning peeti kodudes ohvriaedu. Võistlesid kaks luterliku kiriku religioosset suunda pietism ja ratsionalism. Pietistid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks ainult pähe vaid mõistetaks sügavamalt. Nad kutsusid üles talupoegi meeleparandusele ja neil õnnestus usk rahvale lähemale tuua
kujundamine. 1857 tegi Tolstoi oma esimese välisreisi Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse ja Saksamaale. See reis valmistas talle suure pettumuse. Sealne kultuur ja kodanlik kord olid talle eemaletõukavad. Kui ta naasis reisilt, üritas ta rahvast aidata. 1859-1862 avas ta talulastele kooli, kuhu kutsus noori õpetejaid ja õpetas ka ise. Ta asutas pedagoogilise ajakirja ja avaldas seal oma artikleid. Kirjutas ise aabitsaid, jutukesi. Ta tundis tugevat sidet talurahva ja lastega. Ta uskus, et laps peab õppima oma huvist. Ta väitis, et talurahva kultuur on kõrgkultuurist kõrgem ja kirjanikud peaksid talurahva loomingust eeskuju võtma, sest nad on ehedad ja peegeldavad rahva eluvaateid. Ta järgis vabakasvatuse põhimõtet lapsed käisid, kui tahtsid ja tegelesid, millega tahtsid. Tolstoi abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga aastal 1862. Sofja oli haritud, hoitud, aga nende vanusevahe oli suur
ajakirjanduse ja keele arendamisel. Masingu kõige töörikkam eluperiood (1815.aastast kuni surmani) möödus Tartu- lähedase Äksi kihelkonna pastorina. Juba varem oli temalt ilmunud "ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud "Luggemisse lehhed" (1823) ja "Arvamise-Ramat" (1823). Masingu aabitsad erinesid varasematest selle poolest, et neis oli kõrvuti käsuõpetusega ka ilmalikke jutukesi. Masing ei mõelnud vaid laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid. "Marahwa Näddala-Leht", mida ta toimetas neli aastat (1821-1823, 1825), sisaldas rohkesti õpetlikke kirjutisi põlluharimise, loomakasvatuse, tervishoiu ja kaubanduse alalt. Selleks, et meie "marahwas pühhapäewiti wähhemalt süüd teeks, möllaks, kõrtsi paigus priiskleks, tapleks ja ennast ei raiskaks", kirjutas Masing teose "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818). Sellega seadis ta endale eesmärgi anda
Masing saavutas väljapaistvaid tulemusi kolmel alal: eesti koolikirjanduse, ajakirjanduse ja keele arendamisel. Masingu kõige töörikkam eluperiood möödus Tartu-lähedase Äksi kihelkonna pastorina. Juba varem oli temalt ilmunud ,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud ,,Luggemisse lehhed" ja ,,Arvamise-Ramat". Masingu aabitsad erinesid varasematest selle poolest, et neis oli kõrvuti käsuõpetusega ka ilmalikke jutukesi. Masing ei mõelnud vaid laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid. ,,Marahwa Näddala-Leht" sisaldas rohkesti õpetlikke karjutisi põlluharimise, loomakasvatuse, tervishoiu ja kaubanduse alalt. Selleks, et meie ,,marahwas pühhapäewiti wähhemalt süüd teeks, möllaks, kõrtsi paiguse priiskleks, tapleks ja ennast raiskaks", kirjutas Masing teose ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemised".
loodusõpetus, geograafia jne.) ja annab olulisi oskusi edaspidises elus toimetulekuks. On suurepärane, kui koolis leitakse võimalus orienteerumisega tegelemiseks. Väga teaduslik, sporti, kehalist treeningut ja selle läbi enese arengut ülistav jutuke sai siia kirja pandud. Mitte küll ise välja mõeldud aga selle kirjutamiseks päris mitu tunnikest ja pereliikmeid kaasates vaeva sai ju nähtud. Ja mismoodi vaeva nähtud? Ikka tänapäevasel kombel netiavarustes surfates, teemakohaseid jutukesi ja arvamusi otsides ise samal ajal arvuti taga küüru kasvatades ja lihaseid suretades. Samas hakkasin juurdlema, et mida ma muidu samal ajal oleksin teinud kui ei oleks tarvidust siin targutada kehalise kasvatuse ümber. No kaks üpriski tõenäolist tegevust oleksid olnud puude riita ladumine või maja värvimine. Seega siis täna ma kehalise kasvatusega ei tegele, sest hetkel läheb juba kolmas tund seda jutukest kirja pannes ja mitte minul üksi vaid ikka pereliikmetega kahasse.
· Ära võrdle oma hindeid ja edasijõudmist kellegi muu kui iseendaga - kuidas oled arenenud võrreldes eelmise aasta või eelmise kuuga. · Püüa leida seos õppeaine ja endale seatud eesmärkide vahel (mida üldse tahad saavutada). Pealegi on haridus üks võimalustest saada elus seda, mida tõeliselt tahad. · Et koolimõtetest puhkust saada, leia mõni uus trenn või muu hobi. Tegele loominguga: joonista, laula, tantsi, mängi pilli, kirjuta jutukesi, tee käsitööd... Kõik see aitab vabaneda pingetest ja leida tasakaalu. Samas ei maksa end ka "koolivälisega" üle koormata - nii võib sulle tunduda, et enam ei jätku aega õieti millekski ning esimene, mis tegemata jääb, on kodutöö... · Tegelikult vajab ju iga inimene kuhugi kuulumise tunnet. Umbes nagu Pipi Pikksukk tundis puudust lihavõttevaheajast. Sinul on see olemas. Räägi sõprade, vanemate, koolipsühholoogiga
Laps hakkab huvi tundma täiskasvanu poolt jutustatud muinasjuttude ja jutukeste vastu. Maimiku kõnesse ilmub palju küsimusi- lisaks mis- küsimusele hakkab laps küsima:"Kus?","Miks?","Millal?". Hakkab tarvitama grammatilisi vorme, KOLMEAASTANE LAPS Kuulab huviga täiskasvanu juttu ja seletusi ja saab aru jutu sisust, Täiskasvanu abiga kordab tuttavaid jutukesi, Kõnesse ilmuvad mitmesõnalause ja lühem liitlause, Kasutab aktiivselt tegu-, omadus- ja määrsõnu, Küsib palju, eriti:"Miks?", Kasutab ka minevikuvorme, Väikelaps teeb kõnelema õppides tihti üsna tüüpilisi grammatilisi vigu. Näiteks ütleb ta "olin" asemel "olisin" , "õega" asemel ütleb ta "õdega". See ei tähenda lapse vigast keelekäsitlust, vaid laps püüab oma kogemustele
Aja ja töö planeerimine ei pruugi olla Sinu tugevateks külgedeks. Milline võiks olla Sinu väärtus grupi jaoks? Sulle meeldib aktiivselt osaleda grupitöös. Keskendud tavaliselt olukorra positiivsetele külgedele ja näed asju heas valguses. Ühistegevuses soovid anda oma parimat, nii et teised kui ka ise sellest kasu saaksid. Kuna tunned end õnneliku ja vabana, oskad Sa vajaduse korral hästi grupikaaslaste pingeid leevendada. Sul on tavaliselt varuks naljakaid jutukesi, mis lahutavad meelt ja alandavad stressi. Sinu soojus ja ergas maailmavaade ärgitavad ka teistes positiivsust ja aktiivsust. Et oled tavaliselt sõnaosav, oskad Sa hästi oma ideid propageerida ning tekitada entusiasmi ka teiste ettepanekute suhtes. Tõenaoliselt Sa ei soovi konflikte ja annad endast parima, et neid ära hoida. Soovid, et kõik omavahel hästi läbi saaksid. Mida Sinu käitumises võib valesti mõista?
Raamat annab hea võimaluse oma emotsioonide koondamiseks ning oluliste mälestuste talletamiseks. · Muinasjutud ja jutukeste kirjutamine: Muinasjutud sobivad hästi eelkooliealistele. Muinasjutu võib ette lugeda ning sel teemal pildi joonistada. Muinasjutt toetab joonistamise protsessi ning võtab vähemaks ärevust midagi ise välja mõelda. Jutukese võib lugeda enne kunstilist tegevust või toetavalt selle ajal, samuti on arendav ning infortmatiivne lasta lastel kirjutada jutukesi enda valmistatud tööde põhjal.(Tartes- Babkina,H; 2010) 1.2 Kunstiteraapias kasutusel olevad materjalid: Savi tekstuur võimaldab luua kolmemõõtmelist vormi, olles tihedas puutekontaktis. Savi saab puudutada ning savi poolt saab olla puututatud. Saviga töö annab võimaluse haarata tegevusse mõlemad käed ja kogu keha: haaramine, tampimine, voolimine. Pintsli ja pliiatsiga töötamisel ei ole otsest puutekontakti valmiva kunstitööga.
Matemaatilis-loogilise õppija jaoks on huvitav võrrelda, klassifitserida ja sorteerida asju või nähtusi, kokku panna puslesid, leida seoseid, arvutada; võiks lasta õpilasel tegelda oma kollektsiooni korrastamisega jne. Lingvistiliselt võimekate laste köitmiseks on head sõnamängud; võib lasta täpselt kirjeldada ja kirja panna või lindistada, mida laps teeb või näe;, arvutamisoskuse parandamiseks võiks lasta kirjutada jutukesi, kus tegelased peavad erinevaid asju kokku loendama; varuge tema jaoks paberit, juturaamatuid või diktofon. Ruumilise võimekusega lapse jaoks on lihtsam omandada informatsiooni pildilisel kujul näidake talle fotosid või jooniseid; laske üles joonistada loodusvaatluste või katsete tulemusi; kasutage selge graafikaga raamatuid, erinevaid kunstiteoseid jms. Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid; laske salvestada
Palju eeskuju saadi kreeklaste töödest. Enamik ajast kõneles õpetaja, õpilasi küsiti vähe ja neile anti üldse vähe sõnaõigust. Peamiselt tegid õpilased märkmeid, seetõttu jäi räägitav sageli segaseks. Õpilased hiilgasid sellega, et tõid koju ja näitasid ette tihedalt täiskirjutatud tahvlikesed märkmetega. Kuid päris passiivne õpilase roll ka ei olnud. Ta pidi tunnis tegema kirjalikke töid, luulet, proosasse ümber panema, arendama mõnd sentensit, kootama väikesi jutukesi luule või mütoloogilistel teemadel. Tõlkimine grammatikuse õppeprogrammi arvatavasti ei kuulunud. Pärast grammatikuse kooli lõpetamist läks noormees riitori juurde kooli, kuigi osaliselt tegelesid retoorikaga juba grammatikused . Riitori ülesanne oli anda oma õpilastele kogum võtteid, et neid ette valmistada poliitilise ja kohtuoraatori praktiliseks tugevuseks. Riitorid olid samuti spetsialiseerunud keele järgi oli kreeka riitorid ja ladina riitorid
hallikassinised silmad, arglik ja tagasihoidlik loomus). Nagu kirjanik ise mainib: ,,Minus pesitseb ema arglik veri". Kui Oskar Postile läks, kohtlesid vanaisa ja vanaema teda erilise hellusega. Vanaisa, kellel oli loomupärast huumorimeelt, jutustas poisile kentsakaid lugusid. Veelgi suurem oli vanaema juturepertuaar. Seda teadis väike Oskar, seepärast palus ta järelejätmatult: ,,Jutusta, vanaema, mulle jutukesi!" Kõige enam olnud ta huvitatud sündinud loost ,,Sõda Leipzigi linna all", mida vanaema on talle kümneid kordi jutustanud. ,,Kena legend Siniallikast, Sootulukesest - needki on temalt pärit," lausub kirjanik, tagasi mõteldes vanaema jutustatud lugudele, mille päritolu jäänud talle teadmatuks. Haridustee Nupukas Oskar õppis kodus nagu iseenesest rehkendama, samuti lugema. Tähtede õppimisel oli tal juhiks ema, kes oli kolm talve käinud Änküla koolis
Oma hindeid ja edasijõudmist ei tohiks võrrelda kellegi muu kui iseendaga - kuidas oled arenenud võrreldes eelmise aasta või eelmise kuuga. Tuleks leida seos õppeaine ja endale seatud eesmärkide vahel (mida üldse tahad saavutada). Pealegi on haridus üks võimalustest saada elus seda, mida tõeliselt tahad. Et koolimõtetest puhkust saada, leia mõni uus trenn või muu hobi. Tegele loominguga: joonista, laula, tantsi, mängi pilli, kirjuta jutukesi, tee käsitööd... Kõik see aitab vabaneda pingetest ja leida tasakaalu. Samas ei maksa end ka "koolivälisega" üle koormata - nii võib sulle tunduda, et enam ei jätku aega õieti millekski ning esimene, mis tegemata jääb, on kodutöö... Räägi sõprade, vanemate, koolipsühholoogiga. Ehk aitavad nemad sul lahendust leida. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada. Üksi oma murega jäämine soodustab probleemi ühekülgset nägemist
5 VENE AEG 26. Ptk Keisrinnade sajand (18.saj) Balti erikord (lk 140) Uusikaupunki rahuga olid balti aadlikud niisiis saanud kinnituse oma Rootsi aja lõpul käest libisema kippunud võimule. Administratiivsed piirid jäid samaks: P-Eesti mood Eestimaa kubermangu, Lõ-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Eristaatuses oli Liivimaa alla kuuluv Saaremaa, kus oli omaette rüütelkond. Sisuliselt valitsesid Eestit 3 rüütelkonda: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa oma. (tähtsamad- Eesti-ja Liivimaa oma, üks keskusega Tln, teine Riias) Immatrikuleeritud aadlikud-aadlimatriklisse kantud aadlikud, kes ei kuulusid rüütelkonda. Koos prkliikmetega kokku oli kahe kubermangu matrikliaadlikke kokku u 2000. Maapäev-kummagi kubermangu (Liivimaa, Eestimaa kubermang) aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks (nagu Rootsi ajalgi). Seal oli otsustav sõnaõigus vaid rüütelkondade liikmeil. Ja nagu R ajal, nii oli ka nüüd rüütelkonna...
· mõõda lillede pikkust kindla nöörijupiga 6-7 aastased · leia nööri abil õige lill (nööri pikkus vastab ühe kindla lille pikkusele) · mõõda kahe lille vahelist kaugust (õpetaja valib lilled) · mõõda silma järgi lille kaugust endast, kontrolli mõõtevahendiga (samm, nöör, jne) · nimeta sügiskuud, millal loodus sätib puhkama · leia kõige noorem ja kõige vanem lill · mõtle välja matemaatilisi jutukesi ja lahenda (10 astrit õitsesid aias 2 närtsis ära, palju järgi jäi) 2.4 Kunst/käeline tegevus Looduslikud värvid Arutlege lastega, millega vanasti joonistati, värviti söega, taimedega. Vaadelge loodust ja leidke, millega oleks võimalik värvida. Paluge lastel korjata taimi, mis nende arvates võiks paberile jälgi jätta. Õpetajal võib olla ka eelnevalt valmis kogutud erinevaid taimi, mida antud lähiümbruses ei kasva, kuid millega oleks hea värvida (nt aroonia, pihlakas jne)
asju, mida kommenteerida. Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel Laps oskab: · oma arvamust väljendada; · Teiega vestelda; 7 · täita lihtsaid korraldusi; · mõista esemete funktsioone ning tegevusi tähistavaid sõnu; · vastata küsimustele, mis algavad sõnadega kes/mis. Laps muutub iseseisvamaks ning hakkab täitma lihtsamaid ülesandeid. Ta kasutab mängimisel kõnet ning talle meeldib kuulata lühikesi jutukesi. Laps tahab igapäevastes toimingutes aktiivselt osaleda. 3-4 aastaste kõne areng Smith' ja Cowie (2008) sõnul on 3 aastase kõne üldjuhul mõistetav täiskasvanutele ka väljaspool perekonda. Sõnavara sisaldab umbes 1000 sõna, lausungid on muutunud pikemaks ja keerukamaks, laps suudab teatud piirangutega osaleda vestluses, kuigi teemakäsitlus toimub olevikus. Sõnavara sisaldab omadussõnu, sõnu tervikobjekti osade tähistamiseks;
.......................................23 b.Arendusrühma tegevused.......................................................................................................23 Lugemispäevik a. Logopeedilised jutukesed Me kõik teame, et mingi oskuse kujunemiseks on vaja seda harjutada. Kõnelemiseks on oluline saavutada nii suulihase hea liikuvus kui ka koordinatsioon. Pati ja Malle jutukesed on mõeldud toetamaks problemaatiliste häälikute õiget hääldusoskust. Vahvaid jutukesi kuulavad lapsed meeleldi, eriti kui jutukeste juurde kaasata mänguasju reaalsete tegelastena. Jutukesi võivad lisaks õpetajatele või logopeedidele kasutada ka lapsevanemad. See annab neile võimaluse emotsionaalset lähedust pakkuvat ja arendavat koostegevusust oma lapsega läbi viia. Jutukeste allosas on juhised, mis selgitavad läbiviidavat tegevust või häälitsust. Jutukeste tekst võimaldab silpe hääldada mitmeid kordi. Sellised kordused kinnistavad hääliku õiget hääldamisoskust
Erandiks võib olla r-häälik, sageli ka s ja k. Kolmeaastase lapse sõnavara kasvab kiiresti. Nüüd tahab ta palju teada saada ja küsimusigi on tal palju. "Kus?" "Millal?" "Miks?" küsimused on orienteeritud seoste selgitamisele. Kolmeaastast last iseloomustavad järgmised oskused (Mänd 2003): hakkab tarvitama grammatilisi vorme, kuulab huviga täiskasvanu juttu ja seletusi, saab aru jutu sisust, täiskasvanu abiga kordab tuttavaid jutukesi, kõnesse ilmuvad mitmesõnalause ja lühem liitlause, kasutab aktiivselt tegu-, omadus- ja määrsõnu, küsib palju, eriti: "Miks?", kasutab ka minevikuvorme, nimetab ja eraldab värve. Järgnev tasand suhtlusprotsessis laps-laps on niisama tähtis kui eelpool kirjeldatud lapse ja täiskasvanu vaheline suhtlemine. Suhtlemise laps laps tasandi eripäraks on suhtluspartnerite võrdsus, mida ei ole lapse ja täiskasvanu vahelises suhtes
20. Nimetage olulisemaid renessansiajastu kirjanikke, filosoofe, esseiste, luuletajaid, kunstnikke Kirjanikud ja luuletajad: Francesco Petrarca humanist ja luuletaja. Loomin koondatud ,,Laulude raamatusse". Giovanni Boccaccio kirjanik, humanist, poliitik. Täätas notarina. ,,Jumalate genealoogia", ,,Dekameroon". Franco Sacchetti lüürik, luuletaja, novellist, poliitik. ,,Kolmsada novelli" annab ülevaatetollastest elutavadest. Osa jutukesi on ajaloolised anektoodid. Luigi Pulci luuletaja. ,,Suur Morgant" parodeerib moes olnud rüütlieepika ideaale. Vittoria Colonna poetess, kes on kirjutanud hulga usulisele ja moraaliküsimusele pühendatud luulet. Thomas Moore humanist, kirjanik, luuletaja. Suurim teos on ideaalset riigikorda kavandav romaan Utoopia". Thomas Wyatt luuletaja, kes lõi inglise luules sonetivormi. Martin Luther kirjanik, reformist
võimekust. Selgus, et nii mõnelgi kolmemehel oli kõrgem intellekt kui nelja-viielisel. "Kui need endassetõmbunud lapsed aasta pärast suu lahti tegid, särasid nad oma vaimukuse ja loomingulisusega," meenutab Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduskonna doktorant Mare Leino tavaklassi murelapsi, kes aasta jagu õpetaja individuaalsemat lähenemist kogeda said. Uues klassis uute kaaslaste keskel selgus, et enamikul neist oli mõni kaasasündinud anne. "Nad oskasid kirjutada köitvaid jutukesi, joonistasid hästi ning olid omavahel sõbralikud, teisisõnu sotsiaalselt arenenud," kirjeldab ta. Kõik lapsed ei allu standardsetele nõuetele, järeldab Mare Leino, kes ühe lahendusena pakubki erinevate õppemetoodikatega klasse. Ta räägib hästi vaiksest tüdrukust, kes talle sobivas klassis muutus aastaga suurepäraseks organisaatoriks. Võõrkeele eriklassist välja visatud poisist sai aga vahvate luuletuste kirjutaja, kel oli edu ka käelises tegevuses
Veelgi mustemates värvides kirjeldab R.Roht kihelkonnakooli, kus vanemad õpilased terroriseerisid nooremaid. 5 1.2. Richard Rohu kujunemine kirjanikuks Lõpetanud Võru linnakooli astus ta 1906. aasta talvel H.Treffneri eragümnaasiumi, mille pidi aga majanduslike raskuste tõttu pooleli jätma. Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele ajalehtedele sisult väheütlevaid jutukesi. Ka Valga reaalkoolis, kus ta jätkas poolelijäänud õpinguid, oli raskusi reaalainetega. Nii lahkus ta viimasel semestril sellestki koolist. Nüüd järgnesid paar aastat (1912-1914) Peterburis, Helsingis ja peamiselt Tartus. Napp rahaline sissetulek kirjatööst võimaldas vaid kehva äraelamist. Neil aastail ilmusid Rohu esimesed novellikogud "Igaveses labürindis" (1913) ja "Üksinduse meeleolud" (1914). Esimese maailmasõja algul Roht mobiliseeriti
on. Õpetamises saame valida erinvaid suunitlusi vastavalt sellele, millist tüüpi maastikul me töötame ja missuguseid kohalikke traditsioone seal leidub. Ka meetodid võivad varieeruda jutustamisest ja dialoogist jalutuskäikude ajal või laagritule ümber erinevate dramatiseeringute ja mängudeni. Lapsed võivad vastava aine raames ka joonistada, väikeseid skulptuure meisterdada või kirjutada omaenda jutukesi. Tuleks leida kontakte kohalike traditsioonikandjatega, et lapsed saaksid osa rahvapärimustest ja selle väärtustest.
ka kultuuritööle. Masing oli esimesi valgustuskirjanikke Eestis, saavutades väljapaistvaid tulemusi kolmel alal: eesti koolikirjanduse, ajakirjanduse ja keele arendamisel. "ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud "Luggemisse lehhed" (1823) ja "Arvamise-Ramat" (1823). Masingu aabitsad erinesid varasematest selle poolest, et neis oli kõrvuti käsuõpetusega ka ilmalikke jutukesi. Masing ei mõelnud vaid laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid. "Marahwa Näddala-Leht" sisaldas rohkesti õpetlikke kirjutisi põlluharimise, loomakasvatuse, tervishoiu ja kaubanduse alalt. Masing kirjutas teose "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818). Sellega seadis ta endale eesmärgi anda talurahvale teadmisi maakera eri paigust (Aafrika, Gröönimaa jne.), jutustada kaugete maade loodusest, inimestest, nende tööst ja mõtteviisist. ".
sajandi alguses hakkasid ilmuma talurahvakalendrid. Alguses olid need vaimuliku sisuga, kuid hiljem sageli peetud ka pärisorjuse alguseks. Positiivne visioon ajast põhineb peamiselt Karl XI ajal muutusid üha ilmalikumaks, pakkudes mitmesuguseid õpetlikke jutukesi. (1680. ja 1690. aastatel) toimunud suurele mõisamaade reduktsioonil, mille tulemusena sai riik Üks silmapaistev Eesti valgustaja oli Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel. Ta rajas Põltsamaa
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kun...
1857 tegi Tolstoi oma esimese välisreisi Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse ja Saksamaale. See reis valmistas talle suure pettumuse. Sealne kultuur ja kodanlik kord olid talle eemaletõukavad. Kui ta naasis reisilt, üritas ta rahvast aidata. 1859-1862 avas ta talulastele kooli, kuhu kutsus noori õpetejaid ja õpetas ka ise. Ta asutas pedagoogilise ajakirja ja avaldas seal oma artikleid. Kirjutas ise aabitsaid, jutukesi. Ta tundis tugevat sidet talurahva ja lastega. Ta uskus, et laps peab õppima oma huvist. Ta väitis, et talurahva kultuur on kõrgkultuurist kõrgem ja kirjanikud peaksid talurahva loomingust eeskuju võtma, sest nad on ehedad ja peegeldavad rahva eluvaateid. Ta järgis vabakasvatuse põhimõtet lapsed käisid, kui tahtsid ja tegelesid, millega tahtsid. Tolstoi abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga aastal 1862. Sofja oli haritud, hoitud, aga nende vanusevahe oli suur
kujundamine. 1857 tegi Tolstoi oma esimese välisreisi Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse ja Saksamaale. See reis valmistas talle suure pettumuse. Sealne kultuur ja kodanlik kord olid talle eemaletõukavad. Kui ta naasis reisilt, üritas ta rahvast aidata. 1859-1862 avas ta talulastele kooli, kuhu kutsus noori õpetejaid ja õpetas ka ise. Ta asutas pedagoogilise ajakirja ja avaldas seal oma artikleid. Kirjutas ise aabitsaid, jutukesi. Ta väitis, et talurahva kultuur oli kõrgkultuurist kõrgem ja kirjanikud peaksid talurahva loomingust eeskuju võtma, sest nad on ehedad ja peegeldavad rahva eluvaateid. Ta järgis vabakasvatuse põhimõtet lapsed käisid, kus tahtsid ja tegelesid, millega tahtsid. Tolstoi abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga aastal 1862. Sofja oli haritud, hoitud, aga nende vanusevahe oli suur. Ta mõtles pingsalt loodusliku ehk rahvaliku ja tsiviliseeritud maailma suhete üle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
