rahustamiseks Tallinnast välja saadetud karistussalgad Kose kihelkonda, kus mitmes mõisas oli keeldumist abiteost. 30. maiks kutsuti Mahtra talupojad Habajale, kus eelmine päev karistati peksuga Habaja ja Harmi mehi. Teade sellest jõudis 30. mai hommikuks tüdruk Miina Ermesega Mahtrasse Hans Tertsiuse Sepa tallu, kus parasjagu nõu peeti. Mahtras pidi sõnnikuvedu algama alles 2. juunil, seega taheti neid karistada veel tegemata teo eest. Omavahelistes juttudes öeldi nüüd välja sõna "sõda". Me ei või ennam, meie otsime abbi ja kui ea ei aita, siis akkame wasta ja sõdda piddama. Seejärel toimus Juuru kirikukõrtsis naabervaldade esindajate nõupidamine, kus Tertsius palus abi teistelt talitajatelt. Osa neist siiski keeldus ja lahkus. Samal õhtul läks Tertsius Liivimaale Kärusse vene vaimuliku juurde seadust seletama ning jõudis sealt tagasi mõni tund pärast "sõda". Laupäeval, 31
kangelaslugude vanimate versioonide juured olid sügaval keldi folklooris ja maagias. Hiljem kaunisse vormi valatud lood muutusid hiljem õukonnaetiketi käsiraamatuteks. Samuti väljendub seal poeetiline kujundlikkus, mis on inspireerinud luuletajaid ja kunstnikke tänapäevani. (Allen, 2009) Iiri mütoloogia oluliseks osaks on eepilised jutustused merereisidest vaimuvalda. Tavaliselt on nende lugude peategelased tavalised inimesed, mitte suured sõdalased. Paljudes juttudes räägitakse vaimuvalla külalistest.(,,Tadgi teekond vaimuvalda"). Tähtsal kohal müütides on ka keltidele nii oluline number 3. Ainus müüt, mis baseerub tõestisündinud lool, jutustab 4. saj. Britannias tegutsenud Rooma väejuhist Magnus Maximusest, kes tegi ebaõnnestunud katse keisriks saada. Erinevalt tema ajaloolisest eeskujust on Maximust kujutatud tõelise keisrina: ta abiellub Eleniga, vallutab Britannia ning saab selle keisriks. Kahjuks kaotab ta trooni,
ajakirjanduses. Viljaka lastekirjanikuna tegutses Roht Nõukogude Eestis. Noortele lugejatele ilmusid tema ,,Võrukael" (1945), ,,Jäneste pulmad" (1946), ,,Lapsel, linnud ja loomad" (1947), ,,Laaned ja veed" (1949), ,,Kaks poissi puhkusel" (1949) ja potuumselt valmik ,,Jutte loomadest" (1951). Rohu lastejuttude peamiseks ainevaldkonnaks on loodus, peategelasteks metsloomad ja noorukid, kes armastavad loodust ja loomi. Varasemates juttudes vastandab Roht inimeste egoismi looduse puhtusele. Nii toimub see raamatus ,,Väleküüs ja Tuhknai" (1935), mis koosneb õieti kahest jutust (sõjajärgses ümbertöötluses üheks jutustuseks koondatud). Raamat kõneleb rebase Väleküüne ja koer Tuhknai elukäigust, mis on esitatud põnevalt, nii et see haarab noori lugejaid. Jutust õhkub südamesoojust vaeste inimeste vastu, autor õpetab armastama loomi.
karjatamine, kaabakad (mõisa maalt ära minejad), kalurid. Puu langetamisega seotud uskumused: puu tuli langetada siis, kui puu on surnud (talvel). Lehtpuud võeti maha vana kuuga ja okaspuud noore kuuga (Saaremaal aga vastupidi). Kui puu võeti maha kütteks, siis kevadel ja noore kuuga. Kui puu võeti maha, et teha põllumaad, siis hilissügisel ja vana kuuga. METSAHALDJAS – esineb enamasti inimesena. Eesti juttudes esineb rohkem pika mehena. Liivimaal matsaka pikkade küünistega naisena. Võib esineda ka loomadena – hunt, karu, madu. Samuti üks esinemiskujusid on puu. Metsahaldjas on perekondlik. Metsahaldjas tegeleb: metsloomade karjane; valvab karja (mitte igaühe karja) – kristlikul ajal teeb seda Püha Jüri; leheema (Liivimaal) Urb-Eit (Eestimaal); sooema – peab vaatama, et marjad kasvaks ja loodus ilus oleks. Eksitajateks metsas on metsa surnud või metsa uputatud inimesed
· Pedagoogilistel eesmärkidel kõnelevad täiskasvanud lastele väljamõeldud olenditest, kes tulevad esile ainult fiktsioonides. · Fiktiivsed olendid saab ja tuleb pärisusundilistest olenditest lahus hoida, sest nendega ei seostata teisi uskumusi ning neist ei kõnelda ka usundilisi jutte. · Fiktsioone kõneldakse ka (päris)rahvausundi vaimolendite kohta, kuid siis kujutatakse neid teisiti kui uskumustes ning usundilistes juttudes. 23. Missugused mütoloogiliste arusaamadega on uurijad seostanud eesti sõna koll ja mumm? · hirmutusolendi välimuse kirjeldamine (nt pikkade hammastega rott, karvane mumm, verevidi hambidiga russalka, must mees) · tavakeele jaoks tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad, nt empelmüts, herneööt, koll (koill, kon'n), kadi, kägi, kärt, mekelmüts, mumm, möura, oakräun,
Vilde mahukas jutu- ja romaanilooming valmis ajakirjanikutöö kõrvalt öötundidel. Vildet võib pidada eesti esimeseks kutseliseks literaadiks, kes pole muu ametiga leiba teeninud. 10 aastaga kirjutas ta 15 raamatut. Lugejad võtsid Vilde kiiresti omaks. On öeldud, et pärast Jannseni on Vilde see, kes õpetas eesti rahvast lugema. Vildet kritiseeriti aga aatepuuduses, sopakirjanduse soetamises ja rahva maitse rikkumises. Kriitikale on Vilde aga vastanud järgmiselt: ,,Ma püüan oma juttudes aega, elu ja inimsei kirjeldada, nagu nad tõesti on, mitte nagu nad olla võiksivad, olema peaksivad või nagu neid paleusline luule teha tahaks. Ma ei kata kirjeldatava aja, elu ja inimeste vigasdi mitte kinni: niisama vähe salgan ma headus, mis neil tõesti olemas on. ma võtan tüki aega, tüki elu ja salga inimesi oleva aja, sellel kujul ja tegumoel, mida nad tõesti kannavad. Mis võin mina selle ette, et näidataval ajal muhud, elul paised, inimestel kärnad küljes on
pidasid endid Mendashi järeltulijaiks ja suhtusid äärmiselt skeptiliselt nende juttude avaldamisesse võõrale inimesel. Samas aga oli juba ka tunda, et pühalik aura vanade pärimuste ümber hakkas tasapisi kaduma ja nooremad põlvkonnad suhtusid neisse kui lihtsalt vanadesse juttudess, millel puudub sügavam sisu. Juba saamide algseimatest pärimustest võib selgelt näha inimese ja looduse vahelist lahutamatut sidet, mille ehedaimaks näiteks on fakt, et enamus juttudes esinevatest peategelastest on pool-inimesed, pool-loomad või pool-linnud. Teiste sõnadega öeldes, tegelaskujud võivad esineda nii inimese kui ka looma kujul. Samadel printsiipidel põhineb ka Mendashi abieelumisest kõnelev pärimus. Jutustuse mõte on üsna selge: inimene ja maailm tema ümber moodustavad ühe terviku. Hüljes on lihaks saanud vesi, kaaren personifitseerib õhku ja põhjapõder kajastab elusolendiks kehastunud metsa ideed
1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatu...
Need lood olid väga teravaks kriitikaobjektiks. See oli nähtav, et Puskini kirjanduslik tee oli langusel. Puskin võttis enda peale vahendaja rolli. Puskin peidab oma võtteid, ent siiski annab ta signaale, et me neist mööda ei läheks. Moto on võetud ,,Äbarikust" loomatalitaja jutustab Mitrofanile lugusid. Motodega näitab Puskin, et kirjandus on lugude allikas ja et see on mäng kirjandustraditsiooniga, kirjandusega. See on tuntud süzeede ümbermängimine. Juttudes on parodeeritud maailmaklassikat (nt ,,Talutüdruk- preili" vastab ,,Vaesele Liisale" ja ,,Romeole ja Juliale"). Me peame aru saama, et paroodia ei ole mahategemine. Paroodia ja iroonia ei tähenda alati midagi halvustavat, aga need on ühele ja samale situatsioonile/objektile teisitivaatamine. Ta annab võimalust vaadata seda sama lugu hoopis teisest vaatevinklist. Ta annab võõrandumist. Väga tõsised lood muutuvad koomiliseks ja koomilistes lugudes on midagi traagilist
Vendade puhul heitiski ette seda, et inimesed lasevad kergelt tuulde oma annet. Gümnaasiumi viimastes klassides hakaks ise kirjutama, esialgu vaid oma lõbuks.1879. aastal Astub Moskva ülikooli arstiteaduskonda. 1880. aastal õnnestub tal jutuke ajakirjas avaldada, Antosa Tsehhonte oli pseudonüüm. Jutud on eelkõige humoorikad, eesmärgiga lugejaid naerutada. Sellest ajast näiteks ,,Kiri õpetatud naabrile". Mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muutus loomingu ja temaatika osas. Paljuski on juttudes purjus kaupmehed, naiste salakavalus, meeste seiklused, humoorikas sisu. Kuna oli nõudlik enda suhtes, vaatas ka kriitiliselt ümbritsevat. Talle ei meeldinud väikekodanlikkus (materiaalsuse tähtsustamine, vaimsetest väärtustest mitte lugu pidamine, oma arvamus pm puudub, arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks
puudutada evolutsioonilisi protsesse või olla seotud müstiliste sündmustega nt ta tegelased muunduvad muuks olendiks), ühiskondlik olend -> looduslikuks olendiks. Ühiskondliku positsiooni võtab sisse perekond, takistab tegelike võimete realiseerimist, toimub pidev rahuliku (loodusiku) paiga otsimine –korduv motiiv. Kolumbuse motiiv.. vajadus või tahe olla Chrisopher Columbus; see on otsimise/avastamisrõõmu sünonüüm. Heinsaar üritab oma juttudes avastada/kaardistada indiviidi endaga seotud uusi territooriume, maastikke...sest kujutluspoolt loodud maailm ei lõpe kunagi otsa. Eriti illustreerib seda romaan „Artur Sandmani lugu“. Selle kaudu üritaab tegelane rutiini ja ettemääratuse maailmast end lahti rebida. Tähtis on sisemaailm, mitte väline, meditatsioon, mitte action jm. Tegevus toimub reaalsuse ja kujutleva pingeväljal; tihti tema tegelased muunduvad, paljunevad jms. Tema kirjutamisstiil on tema elu jooksul
Vendade puhul heitiski ette seda, et inimesed lasevad kergelt tuulde oma annet. Gümnaasiumi viimastes klassides hakaks ise kirjutama, esialgu vaid oma lõbuks. 1879. aastal Astub Moskva ülikooli arstiteaduskonda. 1880. aastal õnnestub tal jutuke ajakirjas avaldada, Antosa Tsehhonte oli pseudonüüm. Jutud on eelkõige humoorikad, eesmärgiga lugejaid naerutada. Sellest ajast näiteks ,,Kiri õpetatud naabrile". Mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muutus loomingu ja temaatika osas. Paljuski on juttudes purjus kaupmehed, naiste salakavalus, meeste seiklused, humoorikas sisu. Kuna oli nõudlik enda suhtes, vaatas ka kriitiliselt ümbritsevat. Talle ei meeldinud väikekodanlikkus (materiaalsuse tähtsustamine, vaimsetest väärtustest mitte lugu pidamine, oma arvamus pm puudub, arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis
soomepoistest olnud, kuid hetkel veel kadunud soomepoiss. Eesti lipp oli igal juhul tornis. Paljud arvasid, et Eesti on nüüd Saksast eemaldatud ja vaba, kuid ei miskit. Eestlased võitlesid oma riigi eest nii, kuidas suutsid. Kui neil oleks olnud piisavalt laskemoona ja muud vajalikku, oleksid nad venelastele tuule alla teinud, sest eestlane on siiski järeleandmatu ja teab mida ta tegema peab - Eestimaa vabastama! Häid võrdlusi või ütlemisi: ''Nagu mohikaanlased ammuloetud juttudes.'' Nende endi seast juhi all Soomest tulnud poolhullude kohta. Juht Pärlin olevat öelnud , et kuhu ta selle lastekarja üksi saadab :'' Teiste supp ja lastekari'' Teiste supp- Saksa-Vene sõda ja soomepoisid, pluss siis veel need kämbud. ''Patül läks paanikasse sattunud meestele vastu: kepi najal ja longates, mädanev haav reies. Ta polnud ei ärevuses ega õieti isegi mitte tige. Läks nagu meister vabrikus seadma korda masinaosa, mis ajutiselt on hakanud tõrkuma
loetust, vastase väejuhatuse plaanist. Leitnant tegi järsku suured silmad ja ütles: ,,Vaat just, seda peab teadma, mis vaenlane kavatseb.'' Teine kord sain kiita saali kogunemisel. Õpilastele anti kätte teemasid, mis tuli neil endil koostada, olid ka vaimuliku sisuga hommikud, kus praost Aunver andis poistele piiblisalme seletada, salmi järgi pidi jutu kirjutama ning saalis ette kandma. Mul on see salm veel praegugi meeles ja olen oma juttudes ka kasutanud: ,,Kes oma vitsa ei pruugi, see vihkab oma poega''. Mõned poisid lugesid paberi pealt, aga ma ajasin kaela püsti, ja rääkisin oma jutu pikkamööda peast ära. Seekord direktor Kiisel kiitis. Ma polnud üldse mingi ladus vestleja, aga seekord kukkus hästi välja. Kolmas kord on mul meeles. Gümnaasiumi ajal oli meil niisugune aine nagu statistika, mida andis inspektor Meresmaa. Tuli lahendada statistika ülesandeid. Oli päris keeruline kontrolltöö
Oma usu kaitsemine apologeetika. Religiooni ees on uued küsimused/väljakutsed, kuidas religioon suhestub uue maailmaga (uusimad teadusandmed ja iidsed traditsioonid). Uued kultuurid selleks, et usku saaks levitada tuleb õppida uusi kultuure. Maailm muutub pidevalt: teadus ja religioon, meditsiinieetika, abort/eutanaasia?, millal algab/lõpeb elu?, mis on elu? 2. Müüdiline õpetust antakse edasi juttudes müütides. Müüt on lugu jutt olulisest. Müüdil on algus ja lõpp (kosmoloogilised, eshatoloogilised), sageli räägib inimese algusest, maailma algusest. Müütide mudelid: sageli õpetavad kuidas käituda ning on eeskujuks; annavad teatud prototüübid; põhjendavad mõnda tava, nt miks midagi tuleb teha. Seega müütides rõhutatud väärtused on alati ühiskonna jaoks olulised. Müüt ei ole teaduslik teooria, vaid järeldus,
mõned aastad hiljem. J. Järve "Vallimäe neitsist" (1885) alates võime hakata rääkima ajaloolise jutustuse hoogsamast harrastamisest. Andres Saal (1861-1931) Bornhöhe kõrval ajaloolise jutustuse teine oluline esindaja, see moodustabki Saali loomingulise tuuma. Autori kujunemist mõjutasid tema kaugele ulatuv ajaloohuvi, ahvusliku mõtte avamise püüdlused, eestluse väärtustamine kadakasaksastumise ja paljuvenestamise ohtudes. Juttudes arendag hoogsat seikluslikku tegevust, loob kireva ja põneva süzee, põimib osavalt tegevusliine, tegelased põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised, elavad kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Menukamad ja kaalukamad teosed: "Vambola" (1889), "Aita" (1891), "Leili" (1893), milles käsitletakse eestlaste muistset vabadusvõitlust. Ajaloolise jutustuse zanris olgu Bornhöhe ja Saali teoste kõrval veel mainitud J.Järve "Karolus" ja A
hukatusse. Voltaire üritas dialoogi viia tavakõne tasemele. Kutsus üles mitte ehitama teose teksti üles ühes keeles(ühes kontseptsioonis), nt madalate asjade puhul kasutada madalat karakteristikat. Nt talutüdruk rääkiski nagu taluinimene jne. Tollases teostes polnud kombeks kasutda ei- tea-mis-keelt, rääkima pidi viisakalt. On kirjutanud palju raamatuid, kus tema pilk läheb idamaadesse. Võõrandutakse oma enda kultuurpildist ja oludest. Kõigis Voltaire'i juttudes on iseloomulik idamaisus. 1732 ,,Zaiir", ,,Peruu indiaanlased" jne. Ühelt poolt eksootika ja teiselt poolt valgustuslik võõrandumine. Üks juhtivateks teemadeks on fanatism üheski teemas ei pea olema fanaatik. Nagu ka tänapäeval: ära ahelda enam ühe puu külge jne. Voltaire võtles fanatismi vastu. Võib olla kriitiline ja mõtleja, aga mitte fanaatiline. On märgata ka kriisi tema arengus. Tekkisid ka teised teised mõtlejad, kellega ta nõus polnud
Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine Kas keel peegeldab või loob tegelikkust? Keelelise relatiivsuse hüpotees Erikeeli rääkivad inimesed, saavad maailma asjadest teisiti aru. Uku Masingu (1909-1985) vaateid Eestlane pole SAE (Standard Average European) vaid boreaalse kultuurkonna esindaja Erinevused keeles ja meeles Erinevused juttudes ja maailmapildis Grammatilise soo puudumine kui viide sidususele ümbruskonnaga mitte inimese eraldumisele selelst Tuleviku puudumine kui staatiline kõiksuses olek, mitte “areng” või “pürgimine” selels suunas Täis- ja osasihitis kui viide tegevuse olemusele mitte tegevusele endale või resultaadile Eesliidete nappus, mis sõnade tähendusi kardinaalselt muuta saavad, kui
Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine · Kas keel peegeldab või loob tegelikkust? Keelelise relatiivsuse hüpotees Erikeeli rääkivad inimesed, saavad maailma asjadest teisiti aru. Uku Masingu (1909-1985) vaateid · Eestlane pole SAE (Standard Average European) vaid boreaalse kultuurkonna esindaja · Erinevused keeles ja meeles · Erinevused juttudes ja maailmapildis · Grammatilise soo puudumine kui viide sidususele ümbruskonnaga mitte inimese eraldumisele selelst · Tuleviku puudumine kui staatiline kõiksuses olek, mitte "areng" või "pürgimine" selels suunas · Täis- ja osasihitis kui viide tegevuse olemusele mitte tegevusele endale või resultaadile · Eesliidete nappus, mis sõnade tähendusi kardinaalselt muuta saavad, kui viide
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...............................
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...
maailm tekib ta kehast. Tema täidest saavad musta peaga inimesed. Kujutelm, et inimene on ürgolendi või maa parasiit. Läänemere-Soome loomislood (Kalevala?): India kosmoloogia mõju selles eeposes. Alguses vesi. Jumalanna satub vette. Siis tuleb lind ja teeb pesa jumalanna põlvele, haudub, mille tagajärjel läheb j. põlv kuumaks ja ta raputab seda, munad kukuvad maha ja sellest tekib kõik. Väga sarnane Purusa looga, samuti mõnede germaani mütoloogia lugudega. Karjala juttudes alguses meessoost olend. Germaani lugudes tavaliselt alguses muna pole. Noorem Edda: Kõigepealt loojast endast, Odinist. Talle antakse ka muid nimesid, 12 nime. Monoteistlik, ainujumala sarnane. Lõi kõik asjad, inimese, hinge, põrgu. Pahad inimesed põrgu. Küsitakse mida ta enne taeva ja maa loomist tegi. Teises loos Üümir - esimene ürgolend, hallahiiglane. Lõpuks jõutakse Odinini. Kõik need erinevad kosmoloogilised lahendused germaani mütoloogias ei ole üksteisega vastuolus.
lähedasemale, too kaugemale referendile.Kui referendid asusid kaugel, kasutati pikemaid fraase. Kuigi eesti keele ühiskeeles on kaks ruumiliselt vastanduvat demonstratiivpronoomenit (see ja too), kasutasid katsealused ainult demonstratiivi see. Täpsustava asukoha määrajana lisati proadverbe siin, siit, seal või sealt. Pildinarratiiv Võrreldes lastega kasutavad täiskasvanud määratlejaid rohkem juba varem mainitud referendile viitamiseks. Kui laste juttudes kasutati määratlejaid peamiselt just esimeste mainimiste korral, siis täiskasvanud lisavad määratleja pigem NP-le, mille referent on juba teada või mis on saadaval. Võrreldes laste narratiividega olid täiskasvanute omad ligi poole võrra pikemad. Terminid ja nimed (lisaks eelpool paksus kirjas olnutele): süllogism - Süllogismi mõiste tuleb kreeka keelest syllogismos ja tähendab järeldus.Süllogismi kui loogilise mõttetehnika võttis esimesena kasutusele Aristoteles.
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO ...
identiteedi liikuvus, iseotsustav hoiak, kehalise diskursi erinevad tasandid (poliitlis - ajalooline, seksuaalne, meditsiiniline). Kätlin Kaldmaa (1970) põhjamaine tugev naiselikkus, "Lugu Keegi Eikellegitütre isast", "Islandil ei ole liblikaid" (boreaalne maagiline realism, isalndi suguvõsa lugu läbi naisliini, võitlus algelementidega, fragmentaarne, erinevad jutustaja hääled, müüdid, lugude jutustamine), "Väike terav nuga" (naisvaatepunkt, mis keskendub eri juttudes küll lapsele, noorele, asmastajale, rasedale, tähtis on kehataju, naise vaade seksile, kõigest lõikab läbi "väike terav nuga"- mingi traagiline sündmus, kannatus, trauma, sotsiaalne ebaõilgus, muinasjutuesteetika ja lüürilisus, ei lase tagaplaail olevat sotsiaalset jõhkrust esile), "Kaks armastuslugu". Mudlumi debüütromaan ,,Tõsine inimene" (2014) võib lugeda jutukogu, aga ka fragmentaarse romaanina, naiskirjanduse seisukohalt huvitav ajakäsitlus (mineviku ja oleviku
Kasvas Läti lähistel. Isa lätistunud liivlane, ema saksastunud eestlane. Gümni ei lõpetanud, vaid hakkas Lätis ajakirjanikuks. Töötas saadikuna. I MS ajal põgenes Riiast Eestisse ja jäigi siia. Sõbrustas Visnapuuga. Kuulus Siurusse, kus sai tuntuks. 1920ndatel jõuab suuremale kirjanduslikule tasemele. Oli Vanemuise direktor, 1930ndatel Tallinnasse. Kirjutas peamiselt lühijutte, kuid ka mõned novellid, romaanid. Kirjandusse tuligi novellikirjanikuna, juttudes fantaasiaküllasus, eksootilisus ja õudus. Tegelastel naljakad nimed: Nipernaadi, Siimon Vaa, Katariina Jee jne. 1928 novellikogu “Toomas Nipernaadi”. Seal on (talle varem iseloomulik olnud) tegelaste grotesksus juba vähenenud. Novellikogud “Saatana karussell”, “Idioot”. 1935 “Isade maa” kujutab Vabadussõda, milles ta sõjaväeametnikuna osa võttis. 1939 romaan “Karge meri”. Elu lõpu poole vähenes loomingus fantaasia osakaal, suurenes tõepärasus. Eesti kirjanduse
eeltesti tulemustest ning õpetati talle eeskätt neid lausemalle, mida ta oma jutustuses vähe või üldsegi ei kasutanud. Laps kasutas oma jutustuses ka pärast õpetamist vaid ühte aega väljendavat põimlausemalli (kui). Seega tuleks arendada metoodika seda osa, kus tegeleti aega väljendavate lausetega. Metoodika osa, kus tegeldi tegelaste tunnete, mõtete ning käitumismotiivide esiletoomisega, arendati tegevuste läbiviimisel pidevalt, kuna lapse juttudes esines selles osas rohkelt mõttelünki. Arendusperioodi lõpuks esines mõttelüki jutustustes märgatavalt vähem. Laps jutustas, tuues esile nii tegelaste kavatsusi, tegevusmotiive kui ka mõtteid. Siiski tuleks edasi tegeleda jutu tegelaste emotsioonide/ tunnete märkamise ja teadvustamisega. Ka võiks töötada jutustatud loole pealkirja leidmisega, mis oletatavasti aitab kaasa üldistamisele (makrsostrateegia).
on ta lugudes oluline. Jaiki nügiti 20ndatel ja 30ndatel retseptsioonis kuhugi äärealadele, ta ei saanud elu ajal elavaks klassikuks. Klassikuks kuulutamine sündis mingil moel takka järgi 20. - 21. saj vahetusel ta tuntus tõuseb. Kasutab mõnedes kohtades võrukeelset dialoogi. · Samuti kasutab ta ka õudust ta on (võru)maalähedane. Samas aga ta ei ole nii ilustatud kui oli Gailit. Juttudes: öö, hämarus, pimedus, imelikkus, une ja ärkvelolupiir, koledus, tondid, surm, põnevus. Võrumaa juttude puhul pole selge, kellele adresseeritud, kuid 30ndate kandis toimub nihe ja hakkab selgemalt välja tulema lastekirjanduse stiil. Kui mingi tuntus Jaikile elu ajal tuleb, tuleb see lastekirjanuse kaudu. Jaik on üks väheseid inimesi, kes on Kirjanikkude Liidu palgal ja tegeleb igapäevaselt selle tööga.
ropustne, seal on palju eelarvamusi. See külaruum on kuidagi suletud, klaustrofoobiline, sealt pole väljapääsu. Omaette küsimus on see, kui palju Õunapuu on kasutanud selle küla loomisel varasemat eesti kirjandust. Seal on kinldasti mingi olulised kokkupuutepunktid. See küla on alati mingi mõttes linna vastand. See küla gootika kaheldamatult vastandub linna korrapärale, kultuurile. Kui need kaks jõudu kokku puutuvad, tekib alati mngi konflikt ja toob kaasa häda. Nendes juttudes kohtame esmalt tuttavat realistlikku fiktsiooni, kus kõigepealt näeme korralikke kristlikke inimesi, kes on alandlikud ja edaspiüüdlikud. Selline tuttav realistlik külakirjeldus on midagi sellist, mis esitab meile sellise normaalse kristliku, edasipüüdliku maailma. Õunapuu külakujutuse puhul on realismi kõrval aga suur osa ka müstikal arusaamatustel, nõidusel, unenägudel. Nii, et mingisugune selline normaaln, rahulik elu
Seega võib öelda, et sport on seotud sellega, kes on kes ühiskonnas ning milline on tema majandusliku heaolu tase. See loob omakorda tingimused majanduslikuks ebaõigluseks spordis. Kui arutletakse selle üle, kes on kes ühiskonnas, on paljud arvamusel, et tippsportlased teenivad suurt raha ning loovad spordi kaudu sidemeid hilisemaks paremaks toimetulekuks "tavalises" elus. Sellist arusaama rõhutatakse sageli "postipoisist miljönariks" stiili juttudes, kuna paljud kõrgelt tasustatud sportlased on pärit madalast sotsiaalsest klassist. Alljärgnev peatükk on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike tegurite omavahelise suhtega. Vastust püütakse leida järgmistele küsimustele: 1. Kuidas on sport seotud majandusliku ebavõrdsuse ning majandusliku heaolu ning ebaõnnega? 2. Kuidas on sotsiaalne klass seotud spordiharrastuse mudelitega ühiskonnas? 3
Olles omandanud oskuse erinevaid tunnuseid tähele panna, muutub selline tegevus automaatseks ja me ei oskagi enam täpselt põhjendada, miks me just nii või teisiti teisele inimesele vastu reageerisime. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 26 Pertseptsioon ehk isikutaju Kenaks näiteks partneri (inimese) märkamise kohta on erinevates juttudes kirjeldatu. Lugege ja pange tähele, kui palju tunnuseid seal ära toodud on. "Talle järgnes mees, kelle käitumises oli märgata aupaklikkust. Ta mõjus tõepoolest üsna võõrapäraselt. ..... See oli üks pikemaid ja mustemaid habemeid, mida ma olin kunagi näinud. .... kandis kuldraamiga näpitsprille ja tema näojooned olid veidralt liikumatud. .... tegelikku ellu aga paistis ta olevat kummaliselt sobimatu. Tema hääl oli võrdlemisi sügav ja õline
reformid olid vägivaldsed ning polnud kooskõlas vene rahvuse traditsioonidega. Leiti, et Peeter eiras venelaste religioossust, ta tegi riigi tähtsamaks kirikust. Peeter pööras ka liiga suurt tähelepanu indiviidile, kuid tegelikult on venelastele tähtis hoopis kooslus, kogukond. Slavofiilid olid konservatiivid. T käsitleb vene rahvust oma teoses kui noort rahvust. Enamik lühijutte selles raamatus räägib talupoja ja mõisniku vahelistest suhetest. Turgenev on paljudes juttudes romantik. Ta pooldab sügavat psühholoogilist analüüsi. Tüüpilised olukirjelduste autorid mingi psühholoogiaga ei tegele. Vene talupoegi on kujutatud tekstides ,,Lauljad", ,,Kaks mõisnikku" jne. T rõhutab, et vene talupoja iseloom pole välja kujunenud. Tekib lõpetatuse puudumine. Tugevalt kerkivad esile üksikud jooned tugev füüsiline jõud või vägivaldsus. Tekib selline tunne, nagu inimene oleks alles hakanud kujunema, kuid pole teinud läbi mingit protsessi
Eesti draama ajaloos ei ole olnud perioodi, kus oleks heatasemelisi näidendite kirjutajaid. Mati Unt (1944-2005). Unt alustab kohe proosaga, saab sellega tuntuks, Krossi kirjandusse tulemine viibib, kuna on Siberis ja mujal. Kross jõuab proosasse 70ndate paiku. Pärit Voore keskusest. Tema isa sai keskuse veerele asunikutalu Vabadussõjas osalemise eest. Unt dramatiseerib mäletusi, nihutab fakte paigast, et põnevam oleks. Unt oli kassiarmastaja, maamaja müüdi ühe kassi eest? Kõigis juttudes, mida Unt on jõudnud rääkida, paistab silma, et tegemist on maapoisiga, kes tahab väga sellest keskkonnast välja. Maalt-linna hakkab liikuma. Esmalt keskkooli Tartusse Forseliuse kooli. Seal on kirjanduskallak, süvendatud õpe. Õpetaja mõju Undile olemas, ambivalentne mõju. 62 lõpetab keskkooli, tuleb ülikooli ajakirjanduse erialale. 62-67 ülikoolis ja hakkab 66ndast aastast tööle Vanemuise kirjandusala juhatajana. Saab selle töö pärast Rummot. 66-72 töötab Vanemuises.
Gümnaasiumi viimastes klassides hakaks ise kirjutama, esialgu vaid oma lõbuks. 79ndal aastal Astub Moskva ülikooli arstiteaduskonda. 80ndal aastal õnnestub tal jutuke ajakirjas avaldada, Antosa Tsehonta vms oli pseudonüüm. Jutud on eelkõige humoorikad, eesmärgiga lugejaid naerutada. Sellest ajast näiteks ,,Kiri õpetatud naabrile". Mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muutus loomingu ja temaatika osas. Paljuski on juttudes purjus kaupmehed, naiste salakavalus, meeste seiklused, humoorikas sisu. Kuna oli nõudlik enda suhtes, vaatas ka kriitiliselt ümbritsevat. Talle ei meeldinud väikekodanlikkus (materiaalsuse tähtsustamine, vaimsetest väärtustest mitte lugu pidamine, oma arvamus pm puudub, arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
pardale. Enamus tunnistajad kirjeldavad sündmusi peaaegu ühesuguse stsenaariumi järgi. Sooritatakse inimese meditsiiniline läbivaatus ja vahel sisestatakse inimesele mitmeid instrumente, millega tihti kaasneb trauma või valu. Väga sageli tehakse just günekoloogilisi läbivaatusi. Mõnede juhtumite korral on isegi eemaldatud inimloode. Tuntud UFO-uurija Budd Hopkins arvab seda, et maaväline sugu püüab rikastada või isegi säilitada end insenergeneetika abil. ,,Juba Põhjala juttudes ilmneb haldjate tegutsemiste põhjus inimeste seas. Vanadel aegadel nähti tulnukaid haldjatena. Nad hoiavad alal ja täiustavad oma rassi. Nad varastavad inimlapsi selleks, et neid koos elfidega üles kasvatada ja nendega liituda. Nad saavad ka abi inimestelt, kes imetavad nende enda järglasi ja hoolitsevad võõraste laste eest." Arvatakse seda, et inimese kehal olevad armid ja mäluaugud inimröövile eelnenud ja järgnenud sündmuste vahel tõendab tulnukate inimröövi tõelisust
pardale. Enamus tunnistajad kirjeldavad sündmusi peaaegu ühesuguse stsenaariumi järgi. Sooritatakse inimese meditsiiniline läbivaatus ja vahel sisestatakse inimesele mitmeid instrumente, millega tihti kaasneb trauma või valu. Väga sageli tehakse just günekoloogilisi läbivaatusi. Mõnede juhtumite korral on isegi eemaldatud inimloode. Tuntud UFO-uurija Budd Hopkins arvab seda, et maaväline sugu püüab rikastada või isegi säilitada end insenergeneetika abil. ,,Juba Põhjala juttudes ilmneb haldjate tegutsemiste põhjus inimeste seas. Vanadel aegadel nähti tulnukaid haldjatena. Nad hoiavad alal ja täiustavad oma rassi. Nad varastavad inimlapsi selleks, et neid koos elfidega üles kasvatada ja nendega liituda. Nad saavad ka abi inimestelt, kes imetavad nende enda järglasi ja hoolitsevad võõraste laste eest." Arvatakse seda, et inimese kehal olevad armid ja mäluaugud inimröövile eelnenud ja järgnenud sündmuste vahel tõendab tulnukate inimröövi tõelisust
Kaasaegsete tulnukate inimröövid ja keskaegsed legendid on omavahel ilmselgelt väga sarnased, mis tugevalt viitab sajandite tagustele tulnukate inimröövide juhtumitele. Tulnukate inimröövide motiiv on täpselt sama mida kunagi pakuti vahekordade kohta ka elfidega. Väga paljud muinasjutud pajatavad inimtittede röövimistest, vahetatutest ja meeste ning naiste röövimistest „haldjarahvaga“ järeltulijate saamiseks. „Juba Põhjala juttudes ilmneb haldjate tegutsemiste põhjus inimeste seas. Vanadel aegadel nähti tulnukaid haldjatena. Nad hoiavad alal ja täiustavad oma rassi. Nad varastavad inimlapsi selleks, et neid koos elfidega üles kasvatada ja nendega liituda. Nad saavad ka abi inimestelt, kes imetavad nende enda järglasi ja hoolitsevad võõraste laste eest.“ Ka armid on väga sarnased. Kui inimest on tõesti UFO-de poolt kaasa võetud, siis neid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
