Kes on selles süüdi, kuidas tänapäeva noored käituvad ? Noorte käitumine muutub iga aastaga üha hullemaks. Viimasel ajal kirjutatakse tihedamini ajalehtedes juttu noortest, kes tapsid kellegi või varastasid midagi. Kes selles süüdi on, et noored sedasi käituvad? Kas vanemad , kes ei toeta oma last piisavalt või äkki sõbrad, kes selle eest ahvatlusi pakuvad? Neid põhjuseid võib olla mitmeid, kuid kõik algab siiski kasvatusest. Kõik saab alguse perekonnast, kuidas laps üles kasvatatakse ning tema eest hoolitsetakse. Edaspidises elus mängib väga tähtsat rolli see, kui palju vanemad oma pisipõnnile tähelepanu pööravad
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
aastasena üksinda Moskvasse rongiga sõita vene keelt oskamata, oli ikka päris julge tegu. Treeningu kirjeldused venemaa laagrites oli samuti väga huvitav lugeda, ,,Koolist soovitati õpikud kaasa võtta, aga mida sa kurat seal iseseisvalt õpid, kui tuleb päevas seitse tundi trenni teha" lk 53. Kui raamatu algus tundud natuke igav, siis enam seda küll öelda ei saa, väga mõnusalt ja otsekoheselt on peatükid kirjutatud. Raamatus ei ole juttu ainult korvpalli mängust ja tulemustest vaid ka Martinist kui ,,pahapoisist", suitsu vargusest Palace´i poest, joomingutest sõpradega, purjuspeaga autojuhtimist ja ka kasiinokirest. 18-aastaselt saada leping Iisraeli meeskonnas Maccabis, on tõeliselt suur julgus see vastu võtta ja samas unistuste täitumine. Üldiselt oli huvitav lugeda kuidas ta juutide kombeid üritas austada ja millised olid summad mida ta seal teenis.
..................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -3- SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulamine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta! See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. Käesolevas arvamustöös püüame selgeks teha, kuidas kuulata ,,partneri vajadusi", millised on peamised kuulamistakistused, milles seisneb aktiivne kuulamine ja kuidas seda kasutada. Kuulamisoskus
Meelike Saarna ,,Kahe südamega tüdruk" Teos räägib neljast tegelasest, kellel on igal ühel isiklikult üks suur probleem. Nad kõik on mingil määral pettunud armastuses ning otsivad ja ootavad seda õiget, kuid kahjuks peavad leppima eluga sellisena nagu ta on. Mattias (dr. Paapuu psühhiaater) Tema pbroleem on, nagu teistelgi teose tegelastel, armastus. Ta on abielus naisega (Sigrid), kuid nende kooselu on muutunud rutiinseks. Nimelt ei ole Mattias nende voodieluga rahul, see tähenab tgelikult, et neil seda ei olegi. Seepärast ka mõtleb mees tihti teisele, veetlevale ja ilusale naisele Ireenile, kes on abielus. Nad käivad tihti söömas ja neil on koos ülimalt lõbus. Mehe mõtted on koguaeg temast, ta ootab kuguaeg aise telefonikõnet.. Jõuludeks ostab ta naisele kalli parfüümi, tal ei ole rahast kahju, kuid oma kodusootavale naisele ta ei raatsiks ost...
.......................................................................................................... 10 2 1. Sissejuhatus Referaat põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine". Tegu on raamatuga, mis on kirjutatud maastikuarhitekti poolt ning on mõeldud põhiliselt abimaterjaliks üliõpilastele. Põhi tähelepanu referaadi koostamisel langes kompositsioonile maastikukujunduses. Peamiselt on juttu erinevatest maastiku kujundamis meetoditest. Eesmärgiks referaadi koostamisel oligi välja tuua maastiku kujundamise protsessi erinevad nüansid, millega tuleb arvestada, et luua igati harmooniline, esteetiliselt hea väljanägemisega ning funktsionaalne lahendus. 3 1. Ruum ja vorm Ruumi mõistet ei saa üheselt defineerida. Filosoofias jaotatakse ruumi mõiste kaheks, ehk siis abstraktseks ja tajutavaks
,,Mäeküla piimamees", ,,Kippari unerohi", ,,Kauka jumal", ,,Isa Goriot"; ,,Punane ja must". Väga paljudes raamatutes räägitakse eelkõige rahast ja selle mõjust inimestele. Selle mõju võib olla nii hea kui ka halb. Hea sellepoolest, et raha olemasolu muudab inimesed rõõmsaks ja heatahtlikuks ja halb sellepoolest, et raha mõjutab vägagi palju inimeste omavahelisi suhteid. Inimesed võivad muutuda ülbeteks ja upsakateks. Rahal on palju võimu. Eelpool mainitud viies raamatus oligi juttu rahast ja selle mõjust inimestele. Mõnigi raamat oli sarnane. Mäeküla piimamehe peategelane Tõnu Prillup oli vana mees, kes jäi leseks ja abiellus oma naise õega(Mariga). Mari tundis kohustust abielluda Tõnuga ja hakata oma õe lastele kasuemaks. Mäeküla mõisnikule Kremerile hakkab Mari meeldima ja ta teeb Prillupile ettepaneku vahetada Mari piimatalu vastu. Prillup oli alati tahtnud saada sama rikkaks kui mõisnik ja nüüd talle avalduski võimalus
Selleks, et Eesti varauusaja ajalooga paremini tutvuda valisin raamatu ,,Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816.a." mille autor on Heino Gustavson. See raamat pani mind palju mõelda ja jättis tugeva mulje. Raamatu autori esimesed sõnad on ,,see raamat räägib vanast, kuid peaaegu kõik, millest siin juttu, on tänapäeva lugejale uudne". Arvan, et mitte ainult uudne, vaid ka hirmuv ja sokeeriv. See raamat avas mulle, tänapäevasele inimesele, silmad, sellele, kuidas see elu varem käis, ja millised olid inimeste hädad. Selle abil sain jälgida seda, kuidas arenes meditsiin, kuidas muutus inimeste arusaamine meditsiinist, ning milline elu oli vanas Tallinnas katkude ja näljahädade ajal. Praegu me ei pööra suurt tähelepanu meditsiinile, sest see on nii palju arenenud, et me ei pea
uut energiat ja nii edasi ja nii edasi kuni lõpmatuseni või seni kuni rihm või dünamo või elektrimootor ära kuluvad. Kas inimestele on üldse vaja igavesti liikuvad masinat ? Nagunii tahaks järgmised põlved selle korraks seisma jätte, et vaadata kuidas seda uuesti tööle saab panna. Sajast aastast minu arvates täiesti piisaks, et masin teeks töö terve ühe inimpõlve, ka kümme aastat oleks normaalne aeg masina iseenesest ühte juttu töötamisest, sest pole ju raske seda siis enam aeg-ajalt sellele ise energiat juurde anda. Sel juhul ei saa seda siiski igiliikuriks nimetada, sest matemaatikas pole väljendit "peaaegu igavene" . On olemas kas "igavene" või "mitteigavene" ja "peaaegu igavene" tähendab siiski mitteigavest. Inimese elu on üürike ja 1000 aastat on tema jaoks sama hästi kui terve igavik. Saab rõõmustada neid inimesi kes on rahul ka masinaga mis töötab terve igaviku.
com/2002/0529/design_1-2.html Joonis 5 http://www.gardenvisit.com/garden/thames_barrier_park Killukesi Londonist http://www.estravel.ee/index.php?main_id=63,3733,4104,4111 Lühikokkuvõte: Käesolev seminaritöö on kirjutatud aines planeermise alused. Töö on jagatud kolme osasse. Esimeses osas seletatakse lahti mõiste ,,postmodernism", räägitakse tema tekkimisest ja arenemisest. Ühtlasi seletatakse lahti postmodernsele planeerimisele iseloomulikud tunnused. Teises, töö põhiosas, on juttu postmodernsest maastikuplaneerimisest, sellega seotud probleemidest. Teksti aluseks on võetud M. Herbberti artikkel ,,Re-enclosure of green space in postmodern urbanism". Kolmandas osas toome ühe näite postmodernsest maastikuplaneerimisest Eesti põhjal ja teise Inglismaa põhjal. Postmodernism Et mõista postmodernismi peab kõigepealt selgeks tegema modernismi alustalad. Modernism on seotud valgustusajastuga. Valgustus ajastu, mis sai alguse 18ndal sajandil, on segatud ideede,
Selleks tuleb otsitava teksti ümber panna jutumärgid. Otsinguga targad lapsed leitakse lehed, kus esinevad küll mõlemad sõnad, kuid need ei pruugi olla samas lauses ega isegi samas tekstis. Kui sind huvitavad konkreetselt targad lapsed, siis kasuta jutumärke: "targad lapsed". 2. Sõnade kaasamine ja väljaarvamine Kui saad oma otsingule vastuseks miljon veebilehte, millest 99,9% pole asjakohased, kasuta mittesoovitavate sõnade väljaarvamist. Leidmaks veebilehti, kus on küll juttu koertest, aga ei oleks juttu kutsikatest, kasuta sõna otsingutulemustest väljaarvamiseks miinusmärki vahetult sõna ees: koerad -kutsikad. Sõna tingimusteta kaasamiseks kasuta plussmärki. Leidmaks veebilehti, kus on juttu koertest, ei ole juttu kutsikatest, aga kus kindlasti esineb sõna dogi, kirjuta: koerad -kutsikas +dogi. Leidmaks veebilehti, kus esineb kas üks või teine sõna, aga mitte mõlemad, kasuta märksõna OR. Otsing puudel OR terjer leiab kas puudleid või terjereid.
Poiss ei reageerinud mu tunnetele ja see oli õige käitumine. Ta teadis mida ma ta vastu tunnen. Ma kirjutasin poisile MSNi et ta meeldib mulle. Poiss vastas et talle mina ei meeldi. Talle meeldib teine tüdruk ja palus minul temast üle saada. Ma mäletan et nutsin peale seda terve öö kuni mulle lollakale ei tulnud naljakas mõtte pähe. Nimelt et ma meeldin talle tegelikult aga ta lihtsalt häbeneb seda tunnistada. Ma mõtlesin kui kirjutan temast ja minust juttu siis ta saab aru et ma ei teinud nalja. Siis oleme me koos. Nii ma tegingi. Kirjutasin pikka kahe leheküljelise jutukese minust ja temast. Andsin oma juttu ka talle lugeda, aga ta lihtsalt naeris mu üle. Tollel hetkel saingi aru et mu tunded tema vastu on kadunud. Imelisel kombel lihtsalt nagu käega maha tõmmatud. Tundsin suurt kergendust sellest. Jooksin raamatukokku ja hakkasin naerma. Mulle tekitas nalja see kuidas ma inimest nägin ja millinne ta tegelikult on.
Kerttu Rakke ja Sass Henno. Kaasaegne eesti kirjandust põhineb sammuti elul enesel nagu ka varasemad teosed. Põhilisemad teemad mida käsitleb Peeter Sauter oma raamatus ''Pori'' on enesetapu probleemid, igapäevane noorte elu ja prostituudid. Sauteri kirjutatud raamat ''Indigo'' kirjeldab tema põlvkonnakaaslaste elu 80. ndatel. Andrus Kivirähnu kitjutatud teos ''Rehepapp'' räägib vanade eestlaste tegemistest ja uskumustest, kuid seda veidi müstilisemalt. Raamatus tuleb juttu ka armastusest mõisapreili ja Hansu vahel. Tegelasteks on seal kratid, kodukäiostjad ja teised ebatavalised olevused. Raamatus oli põhirobleemika ahnus, vilja ja küttepuude vargused ja ka tapmine, sõnavara on üldiselt normaalne, kuid kõige ebameelvivama ja ropuma suuga on Õunaendel. ''Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle'' on Andrus Kivirähnu poolt kirja pandud veidi ropu sõnavaraga teos, mis on antud järje kolmas ja ka viimane osa,
") (rule (if superphylum is värviline and saatekava is jah) (then type.ajakiri is Kroonika/Nädal)) (rule (if superphylum is värviline and saatekava is ei) (then phylum is ristsõna)) (question saatekava is "Kas ajakirjas peaks olema saatekava?") (rule (if superphylum is kuulsused and kuulsused is jah) (then type.ajakiri is Teleleht)) (rule (if superphylum is kuulsused and kuulsused is ei) (then phylum is maakodu)) (question kuulsused is "Kas ajakirjas peaks olema juttu kuulsatest isikutest?") (rule (if phylum is maakodu and maakodu is jah) (then type.ajakiri is Maakodu/Maamajndus)) (rule (if phylum is maakodu and maakodu is ei) (then phylum is lugejatekirjad)) (question maakodu is "Kas Teid huvitavad artiklid maakodu/suvila teemadel?") (rule (if phylum is lugejatekirjad and lugejatekirjad is jah) (then type.ajakiri is Saladused/Jana)) (rule (if phylum is lugejatekirjad and lugejatekirjad is ei) (then type.ajakiri is soovitud_ajakirja_pole))
.......12 Pilt 6: algelised tööriistad Kokkuvõte...........................................................................................................13 Kasutatud kirjandus.............................................................................................14 2 Sissejuhatus Selles referaadis saab teada paljutki inimese ajaloost ning sugulusest simpansiga. Järgnevad teemad käsitlevad inimest kui liiki pisut on juttu geneetikast, saab teada, kui vana on liik tegelikult, kes kuuluvad sugupuusse ning kust pärineb ning milline kõikumine on inimliigis toimunud nende rohkuse suhtes. Lisaks jutule on lisatud pilt nii koljudest, algelistest tööriistatest, simpansi ja inimese skeletist ning tehtud tabeli kujul ka võrdlus teemal, mis neid kahte eristab. 3 Inimliik ja selle vanus
Sissejuhatus Komposiitmaterjalid on tänapäeval mõjutamas kõiki tootmisvaldkondi, ka mööblitööstust. Uute tehnoloogiate abil saab saavutada materjalidele omadusi, mis toote kvaliteeti suuresti tõstavad. Mõndadest tehnoloogiatest tuleb ka edaspidi juttu. Komposiitmaterjalide kasutamine on eelkõige mugav tarbijale, kuna toode areneb ajas edasi. Pehme mööbli puhul on tähtsaim sisu, mis tagaks tarbijale mugavuse ja hoiaks keha õiges asendis, ning sobiv kattematerjal, mis oleks vastupidav, kergestihooldatav, kuid samas ka nahale meeldiv. Pehme mööbli valmistamine Pehme mööbli elementidena valmistatakse harilikult · Diivanite istmed ja seljatoed · Pehmete tugitoolide istmed ja seljatoed
söömine 0:20-0:30 vähe Trenni minek ja tulek 0:40-0:50 Liiga palju Trenn 2:30-3:00 Piisav aeg Koduste tööde tegemine 3:00-4:30 Piisav aeg pesemine 0:15-0:20 vähe koristamine 0:45-1:00 Liiga palju Räägin juttu või istun arvutis 0:30-2.00 Liiga palju Poes käimine 0:15-0:25 vähe ANALÜÜS Küsimus Teie vastus Kes või mis "varastab" minu Minu aega varastab juttu räägimine ja arvutis istumine aega Millele kulutan enda arvates Enda arvates liiga palju kulutan aega toidu liiga palju aega valmistamisele,arvutis istumisele,juttu räägimisele ja trenni
Tänan trahteri omanikku ja astun uksest välja. Nüüd astun linna keskväljaku poole kuhu pidi mu kaup saabuma. Kohale jõudes märkangi, et saadetis on kohal. Klaarin tõllamehega arved, ja tänan teda. Kaubaks on karusnahad, mesi ja vaha. Proovin osa kaupa kohapeal maha müüa, kuigi see ei õnnestu, sest kohalikel pole selliste kalliste asjade vastu huvi. Pakin oma kauba tõlla ja lähen tagasi võõrastemajja. Teel sinna märkan palju vanu tuttavaid kaupmehi, kellega ajan juttu, kuna mul kuhugile kiiret pole. Jõudes tagasi võõrastemajja, ootab omanik mind juba. Teretan teda viisakalt. Tal on kuidagi väga kaval nägu peas. Ta teeb minuga juttu, küsides: ,,Mis kaupa see kaupmees siis müüb?" ,,Eks ikka karusnahku mett ja vaha, tahad osta?" küsisin ma. Tema vastas: "Jah!" Müüsingi talle paar nahka ja paar kilo mett. Me mõlemad olime tehinguga rahul. Peremees pakkus ka lõunasööki ja ma olin sellega nõus
sarapuuhekk Punamütsike lippas teelt kõrvale ja hunt Hunt ütles, et ta läheb ka teda vaatama, ta läks lühemat läks samal ajal vanaema juurde teed ja punamütsike pikemat teed Uks oli lahti Uks oli kinni Kõrva, silmad, käed, suu Käed, jalad, kõrvad, suured hambad Lõpus pääses nii vanaema kui ka Sellest polnud juttu punamütsike hundi kõhust Moraal- hunti asemel mõeldud mehi, kes mahejuttu ajavad väikestele tüdrukutele Tuhkatriinu Vennad Grimmid Perrault Pealkirjas ,, ... ehk kristallkingake" Rääkis vana naise surmast Polnud juttu sellest
M Koppel TARNEAHELA JUHTIMINE Ettevõtte tarneahel- mis see on? Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärk on tutvustada ettevõtete tareneahela mõistet logistikas. Töös tuleb juttu tarneahela mõistest, tarneahela juhtimisest ning ettevõtte tarneahelast X ettevõtte näitel. Ennem kui hakkan kirjutama ettevõtte tarneahelast, tuleb teada, mis on siis ültse tarneahel? Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on klendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva trantspordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga.Tarneahel on jada
Tere austatud õpetaja ja klassikaaslased! Mõeldes ja endamisi arutades otsustasin Teile rääkida pimedatest ja juhtkoerakasutajatest. Nimelt kuidas neid nähes käituda ja mida kindlasti mitte teha. Valisin just nimelt selle teema, sest olen igapäevaselt ja väga tihedalt seotud juhtkoerakasutajatega ning olles teemaga niivõrd hästi kursis, oskan välja tuua põhiprobleeme ning nende lahendusi. Loodan, et kuulate minu järgnevat juttu tähelepanelikult, vältimaks juhtkoerakasutaja ja juhtkoeraga valesti käitumist. Esimene asi, mida juhtkoerakasutajat nähes teha ei tohi, on koera kutsumine erinevate häälitsuste ja vilistamistega. Kõige sagedamini on taolisteks ''kutsujateks'' vanaprouad ja väiksed lapsed, kes koera nähes kohe pöördesse lähevad. Igasugune taoline tegevus mõjub juhtkoerale häirivalt ning see võib ta panna unustama, et teeb oma tööd. Seesugune olukord eksitab omakorda ka pimedat.
suurt tähte. Igas salmis algab esimene suurtäht stroofi alguses ning teine suurtäht salmi kolmanda värsi alguses. Luuletust lugedes leidsin järgmised kõnekujundid: Võrdlus pimedus, kurbus ja õud otsekui rahe Epiteet ruttavaid ringe, tundmatu jõud, vägevad varjud, küpsevas külluses, kohisev aed, kõrged ja kõikuvad kõrkjad, teradest täidetud päis, olgu su pisarad pealgi kõrvetav-mõrkjad, sügavad salved, kuivanud lehed, kiirgavad päevad, marulist juttu, tasaseks tõlgiks, tähitu öö. Isikustamine Otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe, ähmastab selgust mu põues üks tundmatu jõud, vägevad varjud mind kõrgusest valvavat näivad, helgib mu kohisev aed, käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed, kiirgavad päevad! Kuis mõistan te marulist juttu, tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Luuletust lugedes leidsin järgmised lausekujundid: Kordus - Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge,
suurt tähte. Igas salmis algab esimene suurtäht stroofi alguses ning teine suurtäht salmi kolmanda värsi alguses. Luuletust lugedes leidsin järgmised kõnekujundid: Võrdlus pimedus, kurbus ja õud otsekui rahe Epiteet ruttavaid ringe, tundmatu jõud, vägevad varjud, küpsevas külluses, kohisev aed, kõrged ja kõikuvad kõrkjad, teradest täidetud päis, olgu su pisarad pealgi kõrvetav-mõrkjad, sügavad salved, kuivanud lehed, kiirgavad päevad, marulist juttu, tasaseks tõlgiks, tähitu öö. Isikustamine Otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe, ähmastab selgust mu põues üks tundmatu jõud, vägevad varjud mind kõrgusest valvavat näivad, helgib mu kohisev aed, käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed, kiirgavad päevad! Kuis mõistan te marulist juttu, tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Luuletust lugedes leidsin järgmised lausekujundid: Kordus - Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge,
lahkelt leiba ja valati ka teed. Räägit meile Mahra sõjast natuke ja siis, et ei hakkaks igav mängiti ka põnevaid mänge. Siis suundusime me mahtra talurahvamuuseumi, kus giid rääkis juba täpsemini talurahva elust. Ta rääkis nende kommetest ja seadustest, näitas erinevaid tööriistu millega tehti tööd tollel ajal. Aeg möödus kiiresti ja mõne aja pärast me läksime bussi tagasi ja suundusime Tallinna poole. Bussis paljud mängisid kaarte, kuulasid muusikat ja rääkisid niisama juttu, kui ma alles jõudsin istuda kohale. Me rääkisime siis Silveriga juttu ja selgus, et talle see reis meeldis ja, et võiks rohkem siukseid väljasõitte korraldada. Ma panin kõrvaklapid pähe ja panin silmad kinni ja kui tehin lahti olime juba Tallinnas.
Viljandi Maagümnaasium Seitseteist tundi plahvatuseni Autor: Jaan Rannap Ilmumisaasta: 1975 Kokku on selle saja leheküljelise raamatu sisse suudetud ära mahutada 9 erinevat juttu, mis kõik suuremal või vähemal määral seostuvad kooliga. Iga jutu sees on justkui idee, mida autor püüab meieni tuua läbi nende lugemise. Jutustan kaks juttu ,,Iseloomustus" ja ,,Seitseteist tundi plahvatuseni" Esimeses jutus antakse õpilastele ülesandeks kirjutada oma pinginaabri kohta iseloomustus, pärast peavad nad aga kirjutama kirjandi kõigi klassikaaslaste kohta. Ants iseloomustab oma kirjatöös kõigi kaaslaste halvemaid külgi. Pärast töid tagasi andes ütleb õpetaja Antsule nii halba iseloomustust pole ma veel enda kohta kirjutanud. Sellega tahtis autor ilmselt öelda, et austa teisi, siis austatakse ka sind.
1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). Palavik Luulekogul on selline pealkiri, sest luuletused on kõik väga sünged ja samas ka raskesti arusaadavad. Luuletustes on palju juttu verest, haigustest ja samas on mõnes luuletuses ka juttu palavikust endast. Luulekogu kujundaja on S. Liibergilt. Luulekogu kujundus on lihtne, ei mingeid pilte, ainult luuletused. Luulekogu on väga väike, õhuke ja oranzi värvi. Luulekogust jätab ta minu jaoks hea mulje, sest isegi mina, laisk lugeja, viitsisin selle läbi lugeda. Tekitas minus sünge meeleolu, kuna luuletused olid väga tõsised ja samas ka kurvameelsed.
kuid isa rääkis, et Kati ärvardavat meid siit välja ajada. Sellest algas minu viha nende perekonna vastu. Olin talunud 20 aastat enda ja oma pere alandamist. Ühel päeval, kui mind oli jälle linna saadetud pererahvale toitu tooma, kuulsin ma juhtumisi kahe inimese vestlust, kus osalesid minuvanune noormes ja vanem, viisakalt riides härrasmees. Nad rääkisid väga aktuaalsest teemast sel hetkel, küüditamisest, natukene aega nende juttu edasi kuulates sain aru, et nad on selle teemaga lähemalt seotud. Räägiti uhkusega sellest, kuidas olid eelmine öö lasknud küüditada 3 rikast perekonda, väga haritud pereisadega. Leidsin et see on minu võimalus. Astusin lauale lähemale ning alustasin alandlikult juttu, vihjates pidevalt sellele, et talus, kus töötan on samuti targad inimesed, Mati, kes on ülikooliga ammu seljataha saanud, ning tema poeg Karl, kes alles õpib ülikoolis
privileeg ja samas kohustus otsustada, kuidas me edasi läheme ja millise Eesti me oma lastele pärandame. Kas siis olla võitlevate ninameeste vahel või lõplikult valida ühisel meelel alatiseks toimiv erakond? Indrek Neivelt, Eesti Arengufondi esimees, näeb probleemi selles, mida osad parteijuhid välja käivad, devalveerides tegelikult iseennast: ´´Nende lubadused tulevad parteidele bumerangina tagasi, isegi kui nad pärast hakkavad tõsist juttu rääkima, tuleb meelde, et tema oli ju see, kes lubas nelja aastaga pensionid kahekordistada või riigiametnike palka tõsta. `` Sellisel juhul pole mõtet ringiratas tammuda, astume parem kõik sammu ringist eemale, et näha, kuidas selline olukord ei toimi. Ma ei väida, et ühe parteiga oleks elu lihtsam, aga proovima siiski peaksime. Pole mõtet olla ainuke loomaliik, kes on suuteline võitluses karjaks koguneda, kui
Vaikimine ei ole negatiivne asi, vaid seda võetakse loomulikuna. Samuti ei ole vaja vaikusehetki jutuga täita. Valjuhäälset rääkimist võidakse pidada ebameeldivaks või ähvardavaks. KÜSIMUSED. Soomlased armastavad palju küsida. NALJAD ja JUTUTEEMAD. Soomlastele meeldivad üsna pingevabad ja mahlased naljad, eriti populaarne on ,,vetsuhuumor". Rääkida meeldib neile oma tervisehädadest, ravikogemustest ning poliitikast. TEISE JUTTU EI KATKESTA. Ebaviisakas on teise juttu katkestada. Tavaliselt oodatakse, et vestluspartner oma jutu lõpuni räägiks, enne kui oma juttu alustatakse. TUNDEID AVALIKULT EI NÄIDATA. PIIM. Soomes joovad ka täiskasvanud sageli toidu kõrvale piima. KOHV. Palju juuakse kohvi. RIIETUS. Soomlased riietuvad iseenda jaoks. Soome naised eelistavad mugavaid jalanõusid. RESTORAN. Restoranis söömine ja alkoholi joomine on väga kallis
Enamike piltide all on ka ilusti välja toodud foto autor ning tegevus. Minule meeldis rubriikide juures eelkõige see, kuidas nad olid eraldatud. Väga lihtne ning meeldiv oli lugeda, artiklitel olid kindlad piirid. Pealkirjad olid kokkusobivad ning nähtavad, ei pidanud mööda lehte järge pidama, et uut rubriiki leida. Tekstid algasid sissejuhatava tekstiga, mis andis ettekujutuse artiklis kajastuvaga. Otu Tungal kõnetas minu arvates kooli õpilasi ning ka vilistlasi, sest juttu tehti koolis toimuvast ning argielust. Juttu on tehtud ka vilistlastest ning lugemismaterjali ning nii mõndagi huvitavat leiab kindlasti ka Otepää kodanik, kes pole seotud igapäevaselt kooliga. Antud väljaandes meeldisid mulle kõige rohkem “ Otepää Gümnaasiumist maailmarändurist ärinaiseks” ning “ Otepää vallavolikogu aseesimees pole kunagi olnud vinguviiuldaja”. Mind kõnetavad väga poliitilised teemad ning kogemused, sest puutun nendega ka igapäevaselt kokku
ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik. Jääte ilma olulisest informatsioonist ja ei märka lähenevat probleemi. Püüdes inimeste tegude tagamaadele jälile jõuda, peate nende mõtteid lugema ning oletusi tegema, et täita lüngad omaenese kuulmisoskuses. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui
ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik. Jääte ilma olulisest informatsioonist ja ei märka lähenevat probleemi. Püüdes inimeste tegude tagamaadele jälile jõuda, peate nende mõtteid lugema ning oletusi tegema, et täita lüngad omaenese kuulmisoskuses. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui
Tegu on konspektiga, mis aitab valmistuda geograafia kliima-alaseks kontrolltööks. Juttu on atmosfääri ehitusest (atmosfääri kihid ja nende paksus, õhu tiheduse muutumine, temperatuuri muutumine jne.), ilmast ja kliimast (mõlema mõiste seletus, ilmaelmendid, kliimatekke tegurid), päikesekiirgusest ja koha geograafilisest laiusest (erinevad kiirgused; seletus, miks on suurlinnades ja suurte veekogude ääres, võrreldes ümbritsevate aladega, hajuskiirgusel suurem osatähtsus) ja pööripäevadest (kui tihti esinevad, millal esinevad, mis nendega kaasneb jne.)
mustlaspunki ja mustlasdzässi pigem liitsõna esimene pool, mitte nii väga teine. Järgnevalt annan täpsema ülevaate mustlaspungi ja mustlasdzässi kohta. Kuna erinevate alaliikide iseloomustamiseks napib materjali, olen lisaks kuulanud tähtsamaid esindajaid, et anda parem ülevaade. Seejuures ei puuduta ma mustlasfolki, kuna see tähendab rahvaste oma muusikat, peamiselt vene, ungari, hispaania ja türgi rahvamuusikat, millest tuli juttu eelnevates peatükkides. 3.1. Mustlaspunk Mustlaspunk sai alguse 1990ndatel, mil muusikamaastikule ilmusid esimesed bändid, kes hakkasid viljelema muusikat, mis oli segu pungist ja mustlasmuusikast. Mustlaspunk sisaldab elemente nii mustlasmuusikast kui ka pungist, seejuures on iseloomulik kasutada pungile iseloomulikku rütmi, samas lisatakse pungile omastele pillidele (kitarr, basskitarr, trummid) mustlasmuusikas levinud pille, nagu näiteks tamburiini, akordionit, viiulit
JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibeli...
ometi ühte samas seisundis asja. Arvan, et vastavalt mõtteviisile inimestel kujunevad ka erinevad ütlemised ja mõisted mingi nähtuse, oleku või asja kohta. Postitiivsed inimesed, optimistid, kes on täis peale hakkamist leiavad, et klaas on pooltäis nagu oleks pool vajaminevast tööst juba tehtud. Aga negatiivses ellusuhtumisega inimeste jaoks, kes alati leiavad põhjusi virisemiseks on juttu pooltühjast klaasist. Vastavalt tujule võib ka suhtumine muutuda , kuid silme ees on meil ikka see sama poolenisti täidetud klaas. Kui ma näen keset tühjust klaasi laual seismas, siis tundub see klaas mulle tühjemana kui juhul kui klaas on kusagil asju täis topitud ruumis. Visuaalselt muudab ümbritsev ka klaasi täidetud osa suurust. Kuna kogu aeg on juttu ikka ühest ja samast pooleldi täidetud klaasist siis pole vahet
Analüüs Vikerraadio neljapäeval, 10. detsembril 19.00-21.00. Saade: Reporteritund. Kliimamuutuste mõju. Tegemist oli arutleva saatega, kus tuli juttu paljudest kliimaga seotud muutustest ja teguritest – kliima koostis, õhu koostise olemus, süsihappegaasi mõõtmine, keskmised temperatuurid Maal, taastuvenergia, elektri tootmine ja selle hinnad. Saates väljendati oma arvamusi ja diskuteeriti kliimaga seotud aspektide üle. Saatejuhi hoiak mõistlik ja sõbralik. Edasi tuli päevauudiste kokkuvõte, kus võeti kokku teemad pagulastest ja kooseluseadusest.
tahavad raha välja petta või mõnitada teisi inimesi. Minu arust jõudis idee väga hästi vaatajateni, sest näitlejad mängisid väga hästi oma osad välja ning tegid kõik vaatajatele arusaadavaks. Parim näitleja oli Alejandro666, kuna ta elas väga oma osasse sisse ja näitles väga hästi. Ta meeldis mulle ka sellepärast, et ta oli väga libekeelne, ei näinud loomulik välja ja oli päris humoorikas. Väga põnev oli, kui Alejandro666 rääkis vanaemale väga usutavat juttu ja lõpuks üritas temalt raha välja pressida. Vanaema jäi tema juttu uskuma ning kandiski Alejandrole raha. Seetõttu pidi ta näidendi lõpus ilma elektrita, küünlavalgel istuma. See katkend näitas väga hästi, millised võivad olla tagajärjed, ei tohi võõraid usaldada ja raha kellelegi anda. Natukene igavaks ja arusaamatuks jäid arvutimängud, mida etenduses mängiti. Arvutimängu stseenidest oli raske aru saada, kui pole ise selliseid arvutimänge mänginud.
tuleb ära vahetada. Õpetaja tige pilk lausa kõrvetab ihu. Ei ma dire kurja häälta taha oma kõrvadessa. Koolitükid koduseda jälle jäänud tegemata. Õpsi tige pilgutessa lausa ihu kõrvetama. Kella kõrvus kaikumassa, Kell kõrvus tiksub, pliiats peos kirjutab. pliiats peos kirjutamassa, Kõrvad kikkis kuulan õpetaja juttu. Mõttetut kõrvad kikkis kuulamaie juttu ei saa kirjutamata jätta muidu tülikas õpetaja jutukesta. õpetaja hakkab kohe küsima. Koolist tarkust Jutukesta mõttetuta nõutakse, peab igapäev ikka uuesti minema. kirjutamata ei saa jätta. Muidu kohe tülissa, õpetaja küüsissa. Koolis tarkust nõudamaie peame ikka minema iga päev uudesta.
Üks mänguautomaat oli kettaga seal olid kangid ja keelekesed. Ratas hakkas ringi käima ja tegi väga meeleolukat heli(Pulmamarss).All kastis oli ka teisi kettaid , mis mängivad erinevaid lugusid. On ka nukk, mis pidi liigutama ja samal ajal ka muusikat mängima aga see oli katki, nii et meie ei saanud seda kuulata.Selle nimi oli ´´Poiss põrsaga.`` Läksime edasi torni poole, istusime maha ja kuulasime giidi juttu: Assauwe torn on ehitatud 1411 aastal, see on unikaalne maja. Tornis toimus eelmine aasta ka Beethoveni näitus. Eesti rahvapill on kannel, mis on 6 keeleline. Klaver nimega ´´riga`` on toodetud Eestis. Parmupill on väike ja unikaalne samuti ka Eesti rahvuspill. Sotimaal on parmupill väga populaarne. Siin toas olid veel ka: lõõtspillid,põispillid,parmupillid,sohusarved,vilepillid,karjapasunad,roopillid,torupillid,kandled, viiulid ja muud.
PAHATEADUS REFERAAT Tallinn 2013 Lugesin Ben Goldacre raamatut ,,Pahateadus". Minu jaoks väga huvitav raamat, mis rääkis erinevatest teaduslikest katsetest ning toodetest, mida tarbides on inimesed korduvalt petta saanud või eksiteele viinud. Kohati oli raske lugeda ja aru saada, kuna paljud näited olid nii teaduslikult põhjendatud. Esimestes peatükkides tuli juttu sellest, kuidas tehti katseid platseebotablettidega. Need on tabletid, millel pole mingeid farmakoloogilisi omadusi. Näiteks anti neid tablette kolledziõpilastele ja räägiti, et tegemist on erguti või uinutiga. Neile anti üks või kaks roosat või sinist tabletti ja öeldi, et nad saavad kas ergutit või uinutit. Õpilased said kõik erinevat värvi platseebot. Pärast mõõdeti katsealuste ärksust ja muid subjektiivseid tunnuseid ning leiti, et kaks tabletti avaldasid suuremat
Kui toimub inimeste vaheline suhtlus, siis on oluline, et neil oleks kindlasti silmside. Kui keegi peaks midagi mulle seletama ja samal ajal tegelema mingi muu tegevusega, siis kogu see jutt võib jääda arusaamatuks. Inimene ei süvene sellel ajal nii võrd oma juttu kui tegeleb mõne muu asjaga. Samuti on see viisakas, kui inimesed omavahel 4 räägivad ning nad vaatavad üksteisele silma. Nii on teisel inimesel parem mõista teise persooni juttu ning midagi ei jää arusaamatuks. Enda arvates olen ma hea info edastaja. Üritan ise rääkida võimalikult korrektselt ning kuulan ka teiste juttu. Samuti räägin teemadest, mille kohta ma oskan midagi rääkida ning kuulan hoolikalt teisi, kui räägitakse mõnest valdkonnast, mis minu jaoks on võõras, aga pakub huvi. 2. Mina kui teiste mõjutaja Minu arvates on võimalik mõjutada igat inimest. Kui inimene on oma põhimõtetes väga
läks vaid poolenisti korda- väliselt muutus küll hundiks, aga inimese meel jäi pähe (ta ei jaksanud murda, ega ei oskanud ka ennast enam inimeseks tagasi muuta); tagasi hobuse juurde minnes jooksis hobune eest ära; koju minnes istus ta kolde nurka maha kust peremees ta leidis, ta vedas teda salasõnul kolm korda vastupidi ümber kivi- nii sai ta jälle inimeseks. · Peale juttu ütles jutustaja vanataadile: see jutt on küll väga ilus aga see ei põhjenda veel midagi. Juut-Juhan võis sulle ka nalja ette luisata, sa ei ole teda ikka ise oma silmaga näinud. · Vanataat tõi põhjenduseks selle, et kui mitte seda, siis vähemalt on ta sarnast lugu oma silmaga näinud. · Jutustaja palus vanataadilt, et too ka selle loo ära jutustaks. · Enne kui taat vastata sai, tõusis ema (poolpime) püsti ja jalutas minema.
Ta on käinud juba pärsi mitmes koolis, kust ta on välja visatud. Holden jutustab sellest, kuidas ta koolist välja visatakse. Tema toanaaber Ward Stradlater läheb samal õhtul kohtama poisi kunagise parima sõbranna Jane'iega . Õhtul saabub Holdeni toanaaber tagasi ja nad lähevad kaklema. Samal öösel, läks Holden sealt koolist minema. Teel New York'i kohtub ta metroos ühe klassivenna emaga ja räägib temaga juttu, kuni nende teed lahku lähevad. Edasi räägib sellest, kuidas Holden ühe oma tüdruksõbraga kokku sai ja ta nutma ajas. Ta elab paar päeva ühes odavas hotellis, kus tal on ka jamasid. Kui tal raha otsa saab läheb ta koju oma õde vaatama. Koju ta ei kavatsenudki jääda, sest vanemad ei teadnud, et ta on jälle koolist väljavisatud. Poiss läheb oma kunagise inlisekeele õpetaja juurde, kust ta saab peavarju, aga mitte kauaks, sest tuleb välja, et kunagine õpetaja on pervert.
Nüüd hakkab ta näitama meile väga ilusaid kive, mis ei ole töödeldud. Kõigile need meeldivad, kuid kahjuks ei jaga ta midagi meile neist kingituseks. Me siseneme bussi, lõpuks näen ka kella, kuid mida ma avastan? Reisi lõpuni on veel mitu tundi aega. Keemia õpetaja teatab, et me hakkame nüüd bussiga ringi sõitma ja igalpool ägedates kohtades käima. Kuid enne seda ootab meid veel saiaring, see olevat reisi parim osa. Sõidame pikalt, kuulame giidi juttu ja igavleme. Hakkab tunduma, et see reis kipub igav olema. Me saame korduvalt pahandada, et me ei kuula giidi juttu. Buss peatub, kõik aetakse õue. Kuulame tähelepanelikult, mis meid ees ootab. Saime just teada, et me teeme palju peatusi ja vaatame vaatamisväärsusi. Bussi tagumised õpilased, kaasaarvatud mina ei ole sellest väga huvitatud. Järgmine peatus on pankrannikul. Buss jääb seisma ja koheselt loetakse kõigile karmid sõnad peale, sest see on väga ohtlik koht
meid jutuvestjast eemale. On raske sundida end pikemaks ajaks teist kuulama, eriti kui ta juhtub üksluisel toonil kõnelema asjust, mis meid üldse ei huvita. Sageli me oleme juba ette kindlad, et vestluse teine osapool annab meile teada meile mingis mõttes vastuvõetamatut infot. Me keskendume kuulates kehvasti seetõttu, et ei loodagi midagi uut ja vajalikku kuulda. Säärase hoiaku on meis kujundanud varasem negatiivne kogemus tühja juttu ajavate inimestega. Tihti ei püüa me kuulates mitte niivõrd tabada teise isiku mõtteid, kuivõrd reageerime üksikuile võtmeärritajaks saanud sõnadele, mis kutsuvad meis esile kas positiivset või negatiivset reaktsiooni. Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Mõned inimesed teesklevad noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat, samal ajal kui tema mõte uitleb oma radu. Agarad püüavad tabada ja meelde jätta kõneleja iga sõna
3. Novell. Neifile nimi Filomena nimi Saladin nimi Juut nimi Neifile: No jah. (Kehitab õlgu.) Ja nii see lugu oligi. Filomena: See oli päris hea novell! Mulle meeldis. Saladin: Jaa! Mulle ka! ~Juut noogutab, mõmmisedes heakskiiduks. (Mhmh)~ Filomena: Hmm... Neifile lugu tuletas mulle üht teist juttu, mis räägib juudist. Kuna meil juba usust ja Jumalast juttu oli, siis ehk oleks see asjakohane. See peaks samuti manitsema teid ettevaatlikusele, kallid sõbrannad. Rumalus võib anda õnnetunde, kuid samas kiskuda viletsusse. Mõistus päästab aga suuremast ohust ning tagab kindlustunde. Näiteid on palju, kus rumalus... (Põrnitseb Neifilet altkulmu, kui see teda katkestab.) Nefilie: Ära hakka nüüd romaani lugema. Räägi see jutt. Filomena: Olguolgu. Ära riidle. Eks ma siis räägin selle, nagu lubasin enne. Noh..
tpsemalt jrgi uurida ei viitsinud. Kui keegi nd amishitega mingi kultusliku animasarja vahendusel ammu tuttav on (ja pilatakse neid Ameerikas kvasti, nagu mulle tundub), s iis ei tasu kohe kisama pista (mletan veel poleemikat selle le, kas Dwight Schultzi nimepidi mitte teada on hbiasi vi mitte), sest kindlasti leidub ka neid, kes olid kuni lalmainitud mrvajuhtumini amishite suhtes sama vhiklikud kui mina. Miks ma nende siin ldse juttu tegin - tundub kuidagi snge ja huvitav, et keset McDonaldsite ja Disneylandide dunglit asub selline oaas, kus inimesed kannavad tontlikke musti riideid, kivad htuti ksteisel klas juttu puhumas (nagu vanad eestlased peerude sees) ning transpordivahendina kasutavad vaid tallataksot vi hobujudu selle sna otseses mttes. Ja mstika, mis neid mbritseb, teeb nad kuidagi kitvamaks kui savutmbamine, ajamata kaenlaalusekarvad, vaba seks ning rinnahoidjata tolgendavad nisad. P.S
07.07 ja ka 21.12.12 ja on kindlasti ka varem arvatud. Noorte kohapealt võin kindlalt öelda et pole olemas põlvkonda mille käitumist ei ole vanemate poolt hukka mõistetud alati on arvatud et nüüd on tulevik hukkas kui mingi järjekordse uudse asjaga välja tullakse. Elus esineb nii draamat, komöödiat, tragöödiat. Need olukorrad on loomulikud tihtipeale põnevad ja kaasakiskuvad. Inimesed on juba pikka pikka aega juttu vestnud. Alustades jahikägu kirjeldamiseks koopaseina abil lõpetades uuemate filmidega. Jutu vestmine sai alguse ju tahtmisest et ka teised kogeksid põnevat ja huvitavat mida sa nägid, aga kui nägime kuidas teised meid kiitsid hakkas see meeldima ga alati ei lähe ju hästi. Inimesed hakkasid juttu põnevamaks ja uhkemaks tegema, et saada rohkem tunnustust ja kiidusõnu. Inimese välja mõeldud tekst ja jutt võib olla väga tõetruu ja kaasakiskuv kuid
Homo homini lupus (est) inimene on inimesele hunt (Plautus) Oscar Wilde ,,Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja eimillegi väärtust." ,,Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada." ,,Meist igaühes on nii taevas kui ka põrgu." ,,Vanasti oli inimestel piinapink, nüüd on neil press." Lennart Meri ,,On väga lihtne rääkida juttu, mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde." Johann Wolfgang von Goethe ,,Ma püüan virgalt oma samme seada; küll palju tean, kuid tahan kõike teada." ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Ernest Hemingway ,,Hea meelega ostaksin natukese õnne, kui oleks mõni koht, kus seda müüakse." ,,Asjade eest, mis sulle rõõmu valmistavad, võib maksta mitmeti: teadmiste, kogemuste, riski või rahaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
