Paradiisilinnud elavad põhiliselt Uus-Guineal. Nende fantastilised pulmatantsud on maailmas kordumatud. Isased paradiisilinnud uhkustavad imekaunite värviliste sulgedega, mis võivad olla kummalise kujuga: kerajad, narma- ja lehvikutaolised jne. Liigid erinevad üksteisest suuruse, noka kuju, eluviiside ja värvuse poolest. Sellele vaatamata kuuluvad kõik paradiisilinnud ühte ja samasse värvuliste seltsi. Toitumine Paradiisilinnud hangivad toitu harilikult puude otsast. Üksikutel liikidel on toidu suhtes erinevad nõudmised. Paradiisilinnud toituvad puuviljadest, lehtedest, pungadest ja õitest. Lisaks söövad nad putukaid ja muid tillukesi elukaid. Paradiisilindudel on erinevad nokad, mis on kohastunud eri liiki toidu söömiseks. Näiteks Suur-Paradiisilinn...
Sisukord: Sissejuhatus Logo tutvustus Enne II Maailmasõda Autode tootmine II Maailmasõda Sõjajärgne ajalugu Tänapäev ja uus disain 7. seeria BMW E38 BMW X5 Kasutatud kirjandus BMW AG (lühend saksa keelest: Bayerische Motoren Werke AG) BMW AG on Saksamaal Münchenis asuv autode ja mootorrataste tootja. BMW tütarfirmad on Mini ja Rolls-Royce, minevikus ka Rover. BMW logo tutvustus BMW logoks on stiliseeritud lennukipropeller: ring, mis on jagatud neljaks Baieri lipu värvides osaks. BMW peakorter Münchenis, Saksamaal. Baieri lipp Enne II Maailmasõda BMW asutas Karl Friedrich Rapp oktoobris 1913. Algselt oli BMW lennukimootorite tootja (Bayerische Flugzeug- Werke). Milbertshofeni linnaosas Münchenis. 1916a. Sõlmis firma lepingu Austria-Ungari...
Kadunud Tsivilisatsioonid Silver Sepp 7a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Maajade kadunud tsivilisatsioon Maajade eelkäijad rändasid Siberi piirkonnast üle Beringi väina praegustele Mehhiko aladele viimase jääaja käigus aastatel 11000-6000 eKr. Nad olid algselt kütid ja korilased. Aastaks 2000 eKr õppisid nad vilja kasvatama. Nad kasvatasid põhiliselt maisi ja ube. Nad elasid koobastes ja avatud laagriplatsidel. Hiljem hakkasid nad koonduma väikestesse küladesse, mis asusid rannikualadel Olmeci tsivilisatsiooni algul, hiljem said küladest suuremad linnad. Igas linnas olid templid. Maajade keel arenes ja aastaks 700 eKr arenes Maajadel välja kiri. Aastaks 400 eKr hakkasid Maajad tegema kalendrit, mis oli kivist. Aastaks 300 eKr kujunes Maajadel välja klassi süsteem kuhu kuulusid kuningad, aadlikud jne. Aastaks 100 eKr kujunesid Maajadel välja suured linnad. Asustati Teotihuacáni nim...
9.peatükk. Atticus ja Nirksilm räägivad räägivad Tom Robinsoni kaitsmisest (Atticus on advokaat ja ta kaitseb üht Tomi nimelist tumedanahalist). Käes ongi jõulud, Nirksilm sai onu Jackilt ühe kitlitäie kakluse eest. Hiljem Nirksilm seletab onule et ta polnud tegelt süüdi vaid süüdi oli hoopis Francis (tädipoeg), kes nimetas Atticust mustade mestidemeheks. Õhtul kuulab Nirksilm Atticuse ja Jacki juttu pealt. Sõnum: Iga vanem loodab, et tema lapsed tulevad oma küsimustega tema juurde, selle asemel et kuulata linna jutte! Iga vanem loodab, et lapsed küllaldaselt usaldavad neid ! 10.peatükk. Nirksilm räägib mrs. Maudiega, et Atticus on vana ja ei oska midagi erilist. Jem ja Jean märkavad linna ääres hullu koera Tim Johnsoni. Atticus laseb tam aha. Lapsed saavad teada, et Atticus oli parim Maycombi laskja....
Vars on püstine, viltjaskarvane ja 3-5hõlmaliste täkiliste lehtedega. Leherootsud enamasti lehelabast lühemad. Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja alusega, ülemised piklikmunajas või munajad, õied 2 -või 3kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas, võrdlemisi suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist - septembrini. Tööstuslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatult ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm, külvinorm 8-10kg/ha. Taimed tärkavad 8-18päeva pärast. Et reavahede harimist õigeaegselt alustada, soovitatakse külvata koos kiiresti tärkava salati või sinepiga, et read oleksid nähtavad. Salati -või sinepitaimed eemaldatakse pärast altee tärka...
Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Ujumine sobib kõigil...
Nimetati see planeet Vana- Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid , on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23.septem...
lk 9 Retseptid................................................................................................lk 10 KOKKUVÕTE........................................................................................lk 11 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................lk 12 2 Sissejuhatus Selles referaadis on juttu Hiina köögist. Siit saab teada infot Hiina asukoha, Hiina köögi põhinõude, traditsioonilise Hiina toidusedeli, peamiste toiduainete kasutamise, tavade, erinevate söögikordade, köögikultuuride regioonide ja söömispulkade kohta. Samuti on kirjeldatud ka kuulsamaid Hiina toite ja lisatud ka mõned Hiina köögi retseptid. 3 Hiina...
Seenest on mõeldud ja temaga katsetadud sadu aastaid ja ta on olnud hinnatud lõõgastusvahen, abiline väeotsinguil ja ka ettearvamatu mõjuga ahvatlus teadmatule katsetajale. Enamik katsetajaid on kobajad pole sidusat traditsiooni, teejuhti ega selgeid juhiseid, kuigi internetis võib sel teemal koguda terve entsüklopeediatäie juttu korjamisest, doosidest, ettevalmistustest, reisikirjeldustest ja nii edasi. Maagilisreligioosne ja läänelik kujutlus ei saagi kohtuda. Kumba valida ja mida taotleda, jääb igaühe eraasjaks. Referaadi esimeses peatükis vaatlen seeni üldiselt ja siis järgmises peatükis lähemalt punast kärbseseent. Kolmandas peatükis punase kärbseseene esinemist erinevates animistlik-samanistlikes kultuurides ja lõpuks Eestis kärbseseenest ,,teadvate" inimeste arvamust temast....
-30. aastail: Millised teadus- ja tehnikasaavutused lihtsustasid igapäevaelu (sh transport) (lk 77); Ehitati üha uusi elektrijaamu, sest elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel. Igapäeva elus tekkis inimestel vöimalus osta elektrilisi tarbekaupu ( raadiod, külmkapid, pesumasinad jne). Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Elektrienergia kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorvedurid ja laevad. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.Auto hakkas muutuma luksus esemest tavaliseks tarbekaubaks. Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused...
Silmad, kõrvad, nahk, nina ja keel on sinu meeleelundid. Nad koguvad teavet ja saadavad selle närvide kaudu sinu ajju. Aju muudab selle pildiks, helideks,puudutusteks, lõhnadeks ja maitseteks. Kuidas silmad näevad? Kõikjal su ümber on valgust. See siseneb silma pupilli kaudu ( must täpp silma keskel ). Silma põhjal muutub valgus närvisignaalideks, mis liiguvad ajju. Aju muudab signaali piltideks. Kuidas kõrv kuuleb? Kõrvalest kogub helisid ja juhib need kuulmekilele. Helid panevad selle kõrvaosa vibreerima (väga kiireti värisema). See paneb liikuma karvakesed sisekürvas, mis on ühenduses närvidega. Need saadavad informatsiooni helide kohta ajju. Pimedate jaoks on loodud eriline pimedate kiri. Tähed koosnevad kühmukestest ja neid loetakse sõrmedega kompides. Paljud kurdid kasutavad rääkimisel käsi. Seda nimetatakse viipekeelek...
Paljasseemnetaimedel pole õisi ega vilju. Nende seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel. Sellest tulenebki nende taimede nimetus. Paljasseemnetaimed on võrreldes õistaimedega liht- sama ehitusega ja ürgsemad. Nad kasvasid Maal juba siis, kui õistaimi polnud veel olemaski. Enamik tänapäeva paljasseemnetaimedest on okaspuud. Eluvormilt on nad puud, harva põõsad. Rohttaimi paljasseemnetaimede hulgas ei ole. Suurem osa okaspuid on igihaljad. Okkad vahetuvad neil järkjärgult, nii et oksad pole kunagi paljad. Kõige pikema elueaga taimed kuuluvad okaspuude hulka. Nendeks on ohtjasoomulised männid vanusega üle 4300-4680 aasta. Nad kasvavad jändrike puudena rohkem kui 3000 meetri kõrgusel USA lääneosas Kalifornia ja Nevada osariikide piiril olevas mäestikus. Meie tavalisteks metsapuudeks on okaspuud mänd ja kuusk. Suurema osa (ligikaudu 40%)...
Hõõrdejõud näitab hõõrdumisel tekkiva vastastikmõju suurust. Hõõrdejõud on alati vastassuunas liikumisele. Seisuhõõrdumisel mõjub kehale mingisugune väline jõud, kuid hõõrdejõud tasakaalustab selle ja keha ei liigu. F=-F h Liugehõõrdumisel libiseb ühe keha pind mööda teise keha pinda. Liugehõõrdumise jõud sõltub kehade kokkusuruvast jõust ja pindade omadusest. Valemid: Fh= µ * N ; N=m*g Kus Fh Hõõrdejõud(1N) µ Hõõrdetegur N Rõhumisjõud (1N) m mass(1kg) g gravitatsiooni jõud(9.8) Hõõrdetegur võtab arvesse pinna omadusi (materjal, karedus) ja määratakse katseliselt. Hõõrdumise põhjustavad pindade konarused, mis takerduvad üksteise taha või väga siledate pindade osakeste vahel tekkivad tõmbejõud. Hõõrumisjõud on suuim tahkete ainete vahel, palju väiksem ved...
Geo töö spikker Eesti kliimat kujundavad õhumasside liikumine;Päikesekiirguse hulk;Atlandi ookeani mõju;Kohalikud iseärasused (nt Arktiline õhk,Parasvöötme mandriline õhk,Parasvöötme mereline õhk,Troopiline õhk. Läänemeri on poolsuletud sisemeri, mis on ookeaniga ühenduses vaid kitsaste väinade kaudu. Mere keskmine sügavus on 52m, kõige sügavam on Landselothi süvik 459m. Läänemeri on riimveeliik, keskmine soolasus maailmameres on 35¤Voo, Läänemeres 8-10¤Voo. Riimvesi - ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18 (mõningail andmeil 0,5...30). Läänemere Keskonnaprobleemid on: · Eutrofeerumine veekogu kinni kasvamine, mida põhjustab toitainete tõus veekogus. · Naftareostumised laeva kaitsevahendid annavad raskemetalle, mis lahutuvad vettesse. · Väike isepuhastusvõime Vesikond maaala,millelt veekogu saab oma vee Lang jõelõigu või jõe keskmine langus Langus...
Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Üldandmed .......................................................................................................................................4 3.Geoloogiline ehitus ...........................................................................................................................5 4.Aluspõhi............................................................................................................................................6 5.Pinnakate ja pinnamood....................................................................................................................6 6.Pinnavormid...
Viljandi ühendatud kutsekeskkool Margus Konnula (Contra) Referaat Rait Saar EL-07 Viljandi 2010 Sisukord 1. Elulugu ..........................................................................................3 2. Contra ...........................................................................................4 3. Contra teosed ..................................................................................5 4. Lisad ............................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus...
6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis...
Lääts- läbipaistvast ainest keha, mis kas koondab valgusvihku, või hajutab valgusvihku Kus kasutatakse läätsi- binokkel, luup, prillid Optiline tugevus- D=1:f Mida suurem on fookuskaugus, seda väiksem on optiline tugevus D-dioptria Spekter koosneb vikerkaarevärvidest Sfäär on kerapind Kumer-keskelt paksem kui servades Nõgus- keskelt õhem kui servades Fookus- kuhu koondub parallelne valgusvihk peale kumerläätse läbimist Fookuskaugus- läätse ja fookuse vaheline kaugus Parim nägemine Läätse optiline peatelg- sirge, mis läbib fookuspunkti ja läätse keskpunkti Kujutis nõgusläätses- kujutis on alati vähentatud, samapidine, päiv Võrkkest- sinnna tekib kujutis, kujutis on vähentatud, ümberpööratud, tõeline Silmalääts- kinnitub silmalihaste abil, mis muudavad silmaläätse kumerust Normaalnägemine- kujutis tekib võrkkestale nii lähedastest kui kaugetest esemetest Lühinägija- lähedale näeb hästi, kaugele halvasti, lähedastest esemetest tekib kujuti...
Ja nii see tõesti on. Üha enam tungivad teised kultuurid peale ja Eesti kultuur vaikselt kaob. Järjest rohkem inimesed reisivad ringi ja avastavad endi jaoks üha uusi ja huvitavamaid kultuure, kui on seda meie endi oma. Teistest kultuuridest pärit toidud, tavad ja meelelahutus on meie noored ära võrgutanud. Ent miks minnakse ja ei taheta üldjuhul tagasi tulla? See kõik algab riigist. Riik ei rahasta kultuuri enam nii nagu vanasti ja kaovad järjest igasugused tavaks saanud festivalid ja üritused ära ning rahvasse koguneb protestivaim. Minnakse mujale, algselt üritustele ja siis hakatakse nägema teiste riikide eeliseid ja meie riigi miinuseid ning põhjuseid, milleks siit ära saada. Tihtipeale ei taheta ka tunnistada kust me pärit oleme. Eestlased ei julge omale tunnistada, et meie esivanemad olid vaesemaist vaesemad talupojad ja...
Riigi pealinn on Pariis ja riigikeel prantsuse keel. Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Riik on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Aasta 2009. tõi endaga kaasa suuri muutusi Prantsusmaa majanduses, poliitikas ja kultuurielus. Oli kriise, nende lahendamist ning sõlmiti uusi koostöökokkuleppeid. Antud referaadi eesmärk on kajastada ja anda ülevaade toimunud sündmustest aasta jooksul Prantsusmaal. Töö koostamisel kasutatavad allikad on väljaannete ''Päevaleht'' ja ''Postimees'' artiklid, majandusportaal E24 ja lehekülg Wikipedia. 1. Eluolu Jaanuari lõpul, 29. kuupäeval, toimus riigis ühe...