Meie aga mängisime seni jalgpalli. Kell sai 7 ja rahvas hakkas kogunema, neid aina tuli ja tuli kuni enam ei tulnud. Rahvast oli pea 100 ringis, ning muidugi oli seal ka hulganisti vanu sugulasi kes tahtsid sinu käest kuulda kuidas sa viimased 3 aastat elanud oled, ning kui suureks sa oled kasvanud. Pidu veins kuni kell oli saanud umbes 2öösel olid kohale jäänud ainult meie pere, minu vanaema-vanaisa ja onu pere. Me istusime lõkke ääres grillisime vahukomme ja ajasime juttu. Eriti tore oli kuulata onu juttu kuna ta oli veidikene svipsis. Ta rääkis no selliseid lugusid oma noorus päevilt, et suu jäi lahti, nii vene sõjaväest kui ka pidutest ega ta muidugi praegugi eriti vana ju pole sai alles 40. Kuid üks lugu meeldis mulle teistest enam, ta rääkis, et oli eelmisel suvel olnud linnahalli lähedal, ning näinud seal ühte ilmselgelt eksinud meest, kui ta lähemale läks sai ta aru, et tegmist on kuulsa
tühistele asjadele,soomlased on nagu eestlased ,raha suhtes mõtlevad nad väga hoolikalt üle mida nad ostavad ja kas neil on seda vaja.Kuna nii Eestiski ja Soomeski tuli paaraastat tagasi euro ,siis igatevad ka soomlased tagasi oma marke nagu eestlasedki oma kroone.Soomlased kurdavad väga eurode üle,sest sellega läks neigi elu kalliks nagu meie maal. Soomlastele pole iseloomulik ebaolulise jutuajamine, neile on pigem tähtis vaikuse kuulamine ,kui tühine jutt. Soomlased kuulavad juttu väga hoolikalt.Täpselt sama teevad ka eestlased. Soomes on väga oluline sprot,eriti tähtis on soomlaste spordisaavutused. Neile meeldib, kui teiste riikide inimesed nende tublisid sportlasi või kultuuriinimestega ning saavutustega kursis on. Soomlastele pakub huvi, mida mujal maailmas nende riigist kirjutatakse ning kuidas teised suhtuvad nende riiki. Nagu enamus eestlastestki on suur osa soomlastest luterlased. Samuti on mõlemas riigis võimalus saada kirikuõpetajaks ka naistel
Meister räägib ka oma raamatust, kus ta kirjutas samuti Pilatusest ja oma suurest armastusest (Margarita). 5. Varenuhha (Varieteatri admin) läheb Rimski teadet edastama seoses Stjopa kadumisega, aga mustad maagid võtavad ka Varenuhha oma valitsemise alla, kasutades teda Rimski lõksupüüdmiseks, aga viimasel õnnestub kukelaulu peale põgeneda. Hirmunud Rimski sõidab kiirrongiga Moskvast minema. 6. Ivan Nikolajevits näeb unes Pontius Pilatuse juttu jätku (sellest, mis Woland talle rääkinud oli), kus Ha-Nostri (Jesua) lüüakse risti. 7. Varieteatri raamatupidaja Vassili Stepanovits on peale eelneval päeval toimunud maagi nr segaduses. Ta üritab viia etendusel kogutud raha rahandusosakonda. Teekonnal läks ta Vaatemängude komisjonist läbi, kus must maag oli juba teinud oma töö (inimesed laulsid sunnitult, komisjoni esimeest esindas ainult tema ülikond rääkides jne). Raha andmisel süüdistati
Richard Johannes Roht Sissejuhatus Sündis 12. Aprill 1891 aastal. Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas Karaski külas Tinno talus. Kui R.Roht oli 6aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli kitsi ja vanameelne talumees. Noorus kui sünge argipäev. Noor kirjanik kiindus loodusesse. Loodustaju oli Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks. Lugema õppis kuue aastaselt. Suri Pääskülas 22. augustil 1950 aastal. Maetud Metsakalmistule Haridus Kooliteed alustas Roht kohalikus Karaski külakoolis Õppekavas domineerisid katekismus, kirikulaulud ja piiblilood Edasi õppis noormees Kanepi kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis; viimases luges ta usinasti ka ilukirjanduslikke teoseid. Lõpetanud Võru linnakooli astus ta 1906. aasta talvel H.Treffneri eragümnaasiumi, mille pidi aga majanduslike raskuste tõttu pooleli jätma. Töö Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele ajalehtedele sisult väheütlevaid jutukes Aastal 1930 asus kirjanik T...
Naisel oli suur huvi lugemise vastu. Lugemine ju harib inimest, täiendab tema arusaamist elust, loodusest, teistest rahvastest. Raamatuid oli raske saada. Endale ostmiseks puudus raha. Mõnikord juhtus, et taludes töötades leidus seal ka võimalus raamatuid või ajalehti lugeda. Vanatädi ise räägib oma haridustee alguseks olnud raamatust ,,Pambupeedu lood." Selle oli isa saanud osta jõulukingiks. Tädi oli siis umbes 4-5 aastane. Isa näitas raamatus pilte ja luges ise juttu ette. Tütrele näitas tähti. Lühikesi sõnu prooviti koos lugeda. Huvi oli küll, aga lugemine ei tulnud kergesti. Isa-ema käisid mõlemad tööl. Laste õpetamiseks polnud kuigi palju vaba aega. Talvised päevad olid lühikesed. Ega siis polnud toas elektrivalgust. Tuba valgustas õlilamp. Seda ei tohtinud kaua põletada. Pealegi tööinimesed tahtsid magama minna, et varakult tõusta. Vanatädi perekond vahetas elukohta ja nii sattusid nad elama ühte tallu, kus
Ristiusu püsimajäämine ja levik Järgenvas tekstis on juttu kristluse sünnist, mis mees oli Jeesus ja kelleks teda peeti. Väga oluline on kindlasti teada kuidas sai alguse üldse kristluse levik ja mis sellele kaasa aitasid. Samuti on juttu, kes olid apostlid ning mis rolli nad mängisid kristluse levimisel. Põhjalikult on käsitletud ka Rooma riigi esialgset suhtumist kristlastesse ja hilisemaid ristisõdu, mille eestvõtjaks Rooma paavsti ise oli. Juudi soost rändjutustleja Jeesus elas ja tegutses 1.saj pKr, kes kuulutas peatselt saabuvast jumalariigist. Peamisteks tingimusteks jumalariiki pääsemiseks pidas ta siirast usku ja armastus Jumala ning ligimeste vastu. Jeesus rõhutas korduvalt, et Jumalariiki ei pääse mitte
südamega uskuda midagi, mida mina ei mõista. Ja ma ei saagi seda mõistma, sest olen kasvanud ja elanud usuga teadusesse. Senini on aga teaduslikult tõestamata, kas Jumal eksisteerib või mitte, niiet las see olla igaühe südameasi. Kunagi oli mul plaanis Piiblit lugema hakata, kuid see plaan jäi sinna kuhu ta jäi, sest juba paari esimese lehega andsin alla - teadsin, et lõpuni poleks ma niikuinii jõudnud. Uuesti pole aga proovinud Piiblit lugeda, sest tean, et seal on juttu asjadest, mis minu normide ja arusaamaga maailmast kokku ei käi. Kuna mina Jumalasse ei usu, ei võta ma seda juttu lihtsalt tõsiselt. Matteuse evangeeliumit lugedes oli mul ausalt öeldes igav. Juba tsitaatide otsimine tekitas minus mõtte - kas tõesti inimesed elavadki nende õpetuste järgi? Paari koha peal hakkasin ma muigama, paari koha peal küsisin endalt no mida veel?, paar kohta jäi arusaamatuks jäi mulje, justkui räägiks Jeesus oma õpetuses iseendale vastu.
juhtuda, et ta ei suuda teise inimese probleemidele keskenduda. Tihtipeale on suhtlemisel kõige suuremaks takistuseks just halb kuulamine. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima, vahel piisab ka noogutamisest. Kui kellegi kohta öeldakse, ,,Hea suhtleja", siis tihtipeale mõeldakse selle all inimest, kes suudab vabalt igas olukorras rääkida ja ka igas olukorras inimest ära kuulata. Vahepeal me kuulame küll mida meie partner räägib, aga siiski jääb osa juttu arusaamatuks või ei saa lihtsalt jutu põhimõttest aru, järeldus on see, et kuulaja ei ole südamega asja juures. Et partnerit kuulata tuleb teda austada. Et tõeliselt kuulata tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja teadvustada, millised on kuulaja tunded ja millised rääkija omad, see aitab paremini partnerile keskenduda. Läbikukkumisele on vestlus määratud siis, kui hakkame hinnanguid andma, nõu
Lõpuks tuli ta oma toast välja, kõigile nähtavale. Kõik kohkusid – ema ja õde hakkasid nutma, ülemus tormas toast välja ja isa ründas Greorit ja suunas ta oma tuppa tagasi, kus ta oli raamatu vältel enamuse ajast üksinda. Õde oli esimene, kes teda külastas ja talle süüa viis. Teised pereliikmed ei julgenud Gregorit vaatama minna ning arutasid, mida edasi teha. Päevad läbi oli Gregor oma toas ja kuulas nende juttu pealt. Juhtus paar konflikti Gregori ja tema isa vahel. Ta ema tahtis teda näha, kuid teised pereliikmed takistasid teda. Hiljem, kui perekonna elu hakkas allamäge veerema - neil jäi raha väheks, nad vallandasid oma toatüdruku ja võtsid kolm üürniku enda juurde elama. Gregorit hakati järjest halvemini ja halvemini kohtlema ning lõpuks ta isa ja õde jõudsid otsusele, et Gregorist pole mingit kasu ja temast on vaja lahti saada. Emale see mõte ei
(Õnnepalu, 2007) Jaan Kross oli kirjanik, kes seisis püsti ilma, et vajaks kedagi enda ümber. (Hennoste, 2007) 9 Lisaks Eestile oli Jaan Kross väga tuntud ka Soomes. Ta oli suur Soome kaasmõtleja ja sõber. Jaan Krossil oli Soomes suur sõpruskond, kellel ta iga aasta korra külas käis. Jaan Krossilt sai alati läbimõeldud, täpselt kaalutletud, rahulikke vastuseid. (Zetterberg, 2007) KOKKUVÕTE Esimeses peatükis oli juttu Jaan Krossi eluloost. On räägitud tema esivanematest, koolielust ning õppetööst, samuti eluraskustest vangilaagris ja kirjanikutee algusest. Esimesest peatükist saab veel teada Jaan Krossi abieludest ning tema lastest. Teisest peatükist saab informatsiooni Jaan Krossi loomingu kohta. Eraldi on välja toodud romaanide, novellide ning luule iseloomustused ning ka loetelud ja kogud. Lisaks saab teada ka Jaan Krossi kirjutatud näidendite kohta.
temasse. Mõlemad arvasid olevat võitnud nende kahe vahelise jonnaka võistluse. Ida andis taas Aarnele süüa. Aarne rääkis kollasele kassile kahe tüdruku armastamisest. /-/ Teatriöö. Aarne ja Indrek harjutasid taas Dürrenmatti kuuldemängu ,,Sügisõhtul". Kõrgel ülakorrusel provintsi kohal. Märkamatult saabus proua direktor. Too keelas Dürrenmatti lavastamise. /-/ Veel üks tantsupäev. Oli 5 aprill. Kevad lähenes. Tantspidu. Aarne ei tahtnud tantsida. Läksid Maiaga juttu rääkima kuhugi klassi. Rääkisid tulevikust. Aarne tahab saada kuulsaks ja armastatuks. Aga Maia ei taha. Ütleb, et temast ei saa midagi. Et miks peab kõigist midagi saama. Maia haavas Aarnet, kui oli öelnud, et ta pole joonistanud ühtki pilti. Maia lubas Aarnele, et ta hakkab maalima poisi pärast. Kui Aarne piisavalt sunniks Maiat siis leiaks ka tüdruk endale elumõtte. Maia ise tahtis, et teda sunnitaks.Nad lahkusid koolist. /-/ Kahtluste päev
on või isegi kellega ta tuttav ei ole, on tal midagi halvustavat või häirivat öelda. On üsna masenduses noor poiss. Holdenil ei ole vistrikke (järeldan seda sellest, et kui ta kellestki rääkis, mainis ta ära kohe vistrikud, aga enda kohta ta ei maininud midagi halba), ta on pikka kasvu ja siilisoenguga. Ta joob, suitsetab kohutavalt ja ajab ligi naistele. Kõiki ülejäänud tegelasi nimetaksin mina kõrvaltegelasteks. Võtame näiteks Holdeni noorema õe Pheobe, kellest on küll palju juttu, kuid peategelane ta siiski ei ole. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Loomulikult seda ei juhtunud, aga lugedes tekkis mul selle koha peal nii mõnus tunne ja lihtsalt selle pärast, et see nii armas tundus. Vahel Pheobe küll turtsus ja tujutses, aga see käis tema vanusega kaasas. Järele mõeldes on
ühtki pilti. Maia lubas Aarnele, et ta hakkab maalima poisi pärast. Kui Aarne piisavalt sunniks Maiat siis leiaks ka tüdruk endale elumõtte. Maia ise tahtis, et teda sunnitaks.Nad lahkusid koolist. /-/ Kahtluste päev. Tädi Ida otsis oma Eesti Entsüklopeedia kolmandat köidet. Ta süüdistas Aarnet, et too on selle maha müünud. Kutsus teda kutsikaks. Aarne eitas. Ida jutustas oma pettumusest poisi vastu. Aarne mõtiskleb 1949. aasta küüditamisest. Tädi rääkis veel segast juttu, oli viha täis Aarne vastu ja tahtis teda lüüa. Poiss haaras aga ta käest kinni. Tädi kirjutas Aarne emale kaebekirja ja tahtis, et poiss selle posti viis. Aarne jättis kirja viimata. /-/ Ema ja poja päev. Aarne ema saabus Tartusse tädi Ida kirja peale. Tädi Ida kaebas Aarne emale poisi kohta. Lõpuks nutsid mõlemad. Lõpuks nad istusid koos diivanil, nutsid ja laulsid: ”Kas ema südant tunned sa …?” Aarne vihastab ema peale, et ta nutab
Kersti Kaupo EV (plaatija) KATUSEAKNAD Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Vana - Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest. 3 Katuseakendest üldiselt Katusealuste väljaehitamine on saanud hoogu kinnisvarahindade tõusuga,
Võrumaa Kutsehariduskeskus Arlis Lepamets KATUSEAKEN Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest. 3 Katuseakendest üldiselt Katusealuste väljaehitamine on saanud hoogu kinnisvarahindade tõusuga,
Ürgaega võib nimetada ka muinasajaks või esiajaks. Muinasaja perioodid võib jagada kolme rühma: -kiviajaks, -pronksiajaks, -rauaajaks. Kiviaeg jaguneb omakorda kolmeks: -paleoliitikum(algas 2 miljonit aastat tagasi), -mesoliitikum(algas pärast jääaja lõppu), -neoliitijum(algas savinõude kasutuselevõtuga). Ürgaja kunstist rääkides tuleb kindlasti juttu teha seinamaalingutest, mis olid mitmevärvilised ja realistlikud. Kiviajast on leitud algelisi loomakujukesi, inimesi kujutati harva. Koopa-ja kaljumaalingute tehnika oli mitmekesine. Kujutisi loodi: -kivisse piirjooni kraapides, -kontuurjoontesse värvi kandes, -pehmele seinale puupulga või sõrmega joonistades. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, mis segati veega. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvesid.
Nad saavad käia koos kinos, kontsertidel, linnas , parkides jne. Noortel on rohkem tegevust, nad on aktiivsemad ja samas ka õnnelikumad . Sõpruskondadel on vahel lahkhelisi , kuid enamasti on nad tülideta . Noored , kes kuuluvad sõpruskonda on kindlasti õnnelikumad , sest nad ei pea veetma aega üksinda. Sõpruskonnad koosened väga headest sõpradest. Rääkides tüdrukute sõpruskondadest, nad naervad ja lõbutsevad koos. Räägivad juttu , klatsivad ja teevad filmiõhtuid. Oma kogemuse puhul , teades , et ma ka kuulun kuhugi, on mul palju kindlam tunne , ma saan oma muredest rääkida enda sõpradele , kes mind alati aitvad. Ma saan teha nalja või ise teise nalja üle naerda nii , et kõht kõveras. Sõpruskonnad on väga positiivse auraga. Nad aitava noorel igapäeva elus toime tulla oma murede ja rõõmudega. Aitäh , tähelepanu eest, ja tänan teid , et te kuulasite mind,
Etanooli muundumine organismis ja kahjulik toime Etanool, ehk etüülalkohol, kuid tavakeeles tuntud kui lihtsalt alkohol, on tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine. Etanooli valmistamiseks on põhiliselt kaks viisi. Esimeseks viisiks on eteeni katalüütiline hüdraatimine, ning teine viis on taimsete materjalide kääritamine. Järgnevas tekstis tuleb juttu sellest, kuidas etanool muundub organismis, ning kuidas see meile kahjulik on. Etanool mõjub meie organismile kui mürk, kuna see tekitab joovet. Peamiselt kannatavad etanooli tarbimise all maks, süda, aju ja vereringe, ning sellest võib tekkida palju pöördumatuid tervisehädasid. Pikaaegsel etanooli tarbimisel võib tekkida ka sõltuvus, mida nimetatakse alkoholismiks. Etanooli tarbimisel muutub see organismis etanaaliks, see omakorda äädikhappeks ning lõpuks CO2-ks ja veeks. Etanool mõjutab inimese närvisüsteemi, ning see imendub ka meie verre. Inimestel on maos alkoholi-dehüdrogenaas, mis o...
Keiserlik kokk 1.Esimesel suvistepühal oli Metslovil vaba päev. Ta ei teadnud mis sellega peale hakata. Lõpuks otsustas ta jalutama minna. Jalutades märkas ta inimesi kellega ta oleks tahtnud juttu teha ,aga ei teind kuna ta oli masnenduses. Niiviisi jalutades kohtas ta ka inimesi kes olid tema arvates imelikud. Niisiis oli ta õnnetu ja jalutas kurvalt ja tüdinenult ringi. Siis läks Metslov oma kööki, ning hakkas vaatama mis köögis toimub. T tappis mõned kärbsed ja vaatas ,kui ruttu võib ruum kaotada oma elulõhna. Nüüd tuletas ta meelde ,kuidas on lood siis kui on majas inimesed, ja kuidas tuleks sööki reserveerida. Metslov oli õnnelik oma köögiriigi üle.
Eneseanalüüs Oleksin raamat: „Üksilduse kummalised teed.“ Tihti mind ei mõisteta ja raske on leida uusi tuttavaid, kuna olen omaette hoidev. Raamatus on palju halle toone, kurba ning raamatu lõpu poole positiivset juttu. Raamatus on sellised pealkirjad: enda paremini mõistmine, oma mina leidmine, olevikus elamine, terviklikuma elu elamine, rahu leidmine, kuidas teistega kergemini suhelda, julguse leidmine ja üksildusega võitlemine. Igaüks meist on loodud ühtekuuluvuse jaoks ja kõigil on õigus täisväärtuslikule elule. Kui kirjutaksin raamatut, siis teemad, mida välja tooksin oleks oma kogemuste kirja panemine ja enda sisemiste deemonitega võitlemine ning lahenduste leidmine.
Tööjõupuudus võib olla tingitud paljudest asjaoludest. Kuum toob välja, et mõne vaatleja hinnangul õpivad Eestis inimesed liiga kaua. Ja liiga paljud omandavad kõrg-, mitte kutsehariduse. Ettevõtjad tunnevad aga puudust oskustöölistest. Seega taas tuleb teha juttu ammu räägitud kutseharidusreformist. Samas viitab Lambing, et küsimus ei pruugi alati olla kvalifitseeritud tööjõu, vaid sobiva hinnaga tööjõu nappuses. "Ei saa nii räigelt öelda, nagu mõned teevad, et tõstke palka, küll siis ka töötajad tulevad," arvab Raie. Ma ei taha väita, et tööjõupuudus pole Eestis probleem. Kindlasti on tänase majanduskasvu juures ettevõtteid ja terveid majandussektoreid, kus saaks rakendada rohkem inimesi. Kuid
Röntgenfotoaparaat Triinu Meier 11.B VPG Juttu tuleb Mis on röntgenkiirgus? Kasutusvaldkonnad Mis see on? Kuidas töötab? Röntgenkiirgus * Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,0110 nm. See on kõige tuntum kasutuse tõttu meditsiinis, kus sellega tehakse röntgenpilte. Röntgenkiirgus on nime saanud Wilhelm Conrad Röntgeni järgi, kes seda nähtust esimesena põhjalikumalt uuris. Kasutusvaldkonnad Meditsiin Fotograafia Astronoomia
huvitavaks teha. Nad peaksid viima õpilasi väljasõitudele, et nad teaksid, mis maailmas toimub ja näeksid seda, mida muidu ei näe. Kui koolilapsel läheb halvasti, siis peaksid just need olema, kes näevad ja aitavad.45 Mulle meeldib see, kuidas õpetajad hästi vastu peavad meie vingumistele ja hädaldamistele, kuid ikkagi suudavad meile asja selgeks õpetada. Minu meelest on kasulik kuulata ,,kooli bosside" juttu, sest neid teadmisi läheb meil endal tulevikus vaja, mitte neil.37
Faust on rahutu. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. · Mefisto: kuri deemon, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda · Margareta: tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. 6.) Küs: · Kas peaks end meeleheitest ,,kuradile" müüma?
Maailma rahvaste muusika Juudid Muusika õp. 7.kl Maylen Väits Reelika Jõuram Margus pärtelpoeg Juutidest v Tänaseks ligi 13,8 milj juuti v Juudid usuvad judaismi v Juudid elavad teiste rahvaste hulgas? v Rahvusriigiks Iisrael v Nende käsuõpetus on Toora v Tooras on juttu ka muusikast Iisrael Juutide muusika v Enamik laule moll-helilaadis v Juudi rahvamuusika on saanud mõjutusi rahvastelt, kelle hulgas nad on elanud v Tuntumad pillid : sofar, halil v Laulu saateks mängisid mitmesugused pillid Klezmer v Sõna"Klezmer" tähendas algselt muusika-instrumenti. Hiljem tähistas see nii muusikuid kui muusikastiile v Klezmer- muusikas on aluseks harmoonilise molli 4.astmelt ehitatav helilaad v
vallutmiskes nagu räägitakse ei ole nii palju relvastust vajagi. Küsiti arvamust nii arvamuslaul istujatelt kui saate vaatajatel. Saate vaatajad said kaasa saates lüüa Twitteri abiga kasutades #etvfoorum. Saate juht sai oma tööga hästi hakkama ning mulle meeldis see, et ta nimetas selle inimes nime, keda ta küsis ning kui teised tahtsid mdagi kaasa rääkida siis nad ei katkestanud juttu vaid ootasid enda järjekorda viisakalt. Saatejuht hoidus enda arvamuse väljnedamisest ning lasi kõigil enda avramust välja öelda ja alles siis andis sna edasi. Isegi oma miimikaga ei andnud ta mingeid erilisi emotsioone välja, Ta ei naeratnud ega kortsutanud nägu. Kahjuks saate lõpus katkestas ta Loone juttu kuna aega oli sate lõpuni väha ning ta soovis teistele samuti võiamlust lõpusõnade ütlemiseks anda.
Don ja doña tiitlite kasutamine on lugupidamise märk ning neid kasutatakse ainult härrasmehe või daami eesnime ees. Hispaanlased on seltsivad ega varja oma tundeid, neile meeldib inimestega kohtuda ja selleks otstarbeks määravad nad pidevalt kokkusaamisi. Tutvumisel on traditsiooniks kujunenud suudlemine mõlemale põsele, mille tõttu võib tutvumine venida üpriski pikaks, kuna ära tuleb suudelda kõik silmapiiril olijad. Hispaanlased armastavad juttu ajada ning nad teevad seda igal pool ja igal ajal. Üheks kõige ebaviisakamaks kombeks peavad hispaanlased lahkumist inimeste seltsist, kellega nad parajasti koos viibivad, enne kui üks nendest pole lõpetanud oma juttu, millest iganes ta ka siis ei räägiks. Ja kuna vahelesegamine on ebaviisakas, on neil pea võimatu kuhugi õigeks ajaks jõuda. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole Hispaania religioosne maa. Ta on küll katoliiklik,
5.Sessioonid ja cookied: 20p. A)Selgita paari lausega, mismoodi saavutatakse, et sisseloginud kasutaja ei pea saidi igal lehel uuesti oma nime ja parooli sisestama. Selgituses ootan konkreetse tehnika seletamist - kus, mida ja mismoodi hoitakse - mitte üldist juttu. Lehelt sisestatud name Jaan ja password kala saadetakse päringuparameetrina serverirakendusse, kes vastab lehega, mille päises on lisatud cookie, näiteks name=Jaan ja password=kala, ning iga järgmine sisestus brauseris paneb name ja password cookied alati automaatselt serverirakendusele kaasa. (Ülesanne teisest KT variandist) Selgita paari lausega, mismoodi saadab server cookie brauserisse ja mida brauser selle
Noored ei mõista vanu ja vanad ei mõista noori see on olnud nii juba sajandeid. Miks on see nii, et põlvkonnad peavad omavahel pidevat võitlust ja selgusele ei jõuta arvatavasti niipea? Või peaks ütlema, et nad peavad hoopis võimuvõitlust? Kas väide, et noorus on hukas, on tänapäeval õigustatult öeldud? Iga põlvkonna esindajad on kurtnud või üritanud vahel lausa appi karjuda, et noorus on hukka läinud. Tõsisasi on see, et sellist juttu räägivad enamasti eakamad isikud, kelle lapsepõlv on juba kauges minevikus ning tihtipeale lahterdatud kausta, mida võib nimetatatud unustatud mälestusteks. Kui nemad väidavad seda tänapäeva noorte kohta, siis on vähe tõenäoline, et samal ajal on neil mõtetes tõsiasi, et aastakümneid tagasi mõeldi neist samamoodi. Inimese vananedes ununevad paljud asjas, olulisemaks saab perekond ja karjäär ning muututakse
Sealt minnakse lauluga kuhugi talusse, kust tüdrukuid leiab. Seal viidetakse üheskoos natuke aega. Üks ehk kaks poissi jäävad esimesse talusse. Teised lauluga edasi teise talusse. On aeg koju minna, koguvad kõik poisid jälle kokku ja lähevad lauluga minema. Väga harva tuleb ette, et poiss üksinda tüdruku juurde läheb ja seda vaid siis kui ta tüdrukut oma kindlaks pruudiks peab.“ J.Liiv kirjutab: „Ehal käies mindi sinna, kus tüdrukud magasid, aeti juttu, tehti nalja. Mindi edasi, mõned jäid maha tüdrukute juurde. Kellest tüdruk lugu pidas, selle poole pöörati nägu, vähem tähtsam poiss jäeti selja taha pikutama, juttu aeti ühiselt.Niisugused seljataha jäetud nimetasid ennast „kesavälja vahtijateks“. Tüdrukud, kelle pool poisid hulganisti käisid , pidasid ennast kuulsaks ja ka nende emad kõnelesid uhkustades selle üle. Oli ka niisuguseid vanemaid , kes ehalkäijaid ei sallinud. Enamasti olid isad rohkem selle vastu, kui emad
muretseda, Riided sai ta annetustest. Sedasi möödus terve aasta kuni lõpuks leidis ta oma esimese sõbra. Nad said väga hästi läbi ja kõik sujus kenasti. Ta sai ka töö ja jäi rohkem paiksemaks. Ta õppis laulma ja ta laulis kenasti. Ühel päeval küsis sõber mille pärast ta üldse sellisesse olukorda sattusid. Poiss rääkis kõik mis oli temaga juhtunud ja mida ta oli läbi elanud. Ühte ei suutnud sõber aga uskuda. Hääl mis oli posis juttu järgi nii jube ,et pidi kooli ja kõige muuga hüvasti jätma oli tema meelest nii kaunis ,et ta võis isegi esineda. Muidugi tänu oma tarkusele poiss ka esitas oma sõbrale igasugu huvitavaid asju. Seega mõtles sõber välja viisi kuidas seda tõestada. Ühel kaunil päeval läksid na linna kuna neil oli tarvis uusi asju. Poiss ja ta sõber mmuretsesid uued asjad ja lasi need ka kohe selga jätta. Poiss ei saanud midagi aru ,et sõbral oli midagi plaanis kuna nad olid seda kgu aeg teinud
Agnes kartis oma isa pärast, kuid siiski läks ta Gabrieliga kaasa, sest joostes oli ta vahepeal oma jala vastu kivi ära löönud. Gabriel jättis Agnese revolvriga metsa varjule ning tõttas ise põlenud mõisalaagrisse sööki ja riideid neiule tooma. Tagasi jõudis ta alles koidikul. Ta oli toonud neiule junkru riided ning leiba. Agnes hakkas järgneval teekonnal Tallinnasse kandma nime junkur Georg võõrastele. Päeval poolel teel istusid nad maha, sõid ja rääkisid juttu. Gabriel jutustas Agnesele oma möödunud elust, kuni käesoleva hetkeni. Pärast jutlemist otsutasid nad edasi liikuda, kuid neid üritas röövida Siim, kes Gabrielile üldse ei meeldinud. Gabriel võttis Siimu sõjariistad selga ning andis leivakoti Siimule kanda. Nüüd asusid nad kolmekesi Tallinna poole teele. Kätte oli jõudnud õhtupoolik, kui peatuti heinaküüni lähedal ning Agnes heitis küüni heina sisse magama.
kass ootas pimedas ukse ees. Linnutee oli selgelt näha. tundub kõik nii selge ja ilus. Otsijad Meil pole isamaad ja kodu on võõras sootuks ainult teed avatud teed ja lootus lõkendav lootus rahugi pole meil õnn tuleb endast heita otsime linnu kauneid linnu mida ei leita põleme valusas leegis meie ei ela vanaks arm viha ja lein kõik peab saama sõnaks oleme võõrad siin kes kuulab me tumedat juttu sõprade lõbusast ringist vargsi lahkume ruttu üksindus saadab meid ja maailm hülgas meid sootuks on ainult avatud teed ja meeletu lõkendav lootus Luule analüüs · Luuletus "Otsijad" on inimestest, kellel pole oma kodu ega isamaad. · Nad otsivad omale uut elupaika, kuid ei leia seda õiget. · Uutes paikades ei tunne nad end koduselt ega suuda uusi sõpru leida. · Inimeste endine kodu on laastatud (nt. sõjas) · Nad tunnevad viha ja leina. · Lootus ei kustu neis kunagi.
· Lesk pajatab, kuidas tal haiglas niivõrd igav oli olnud, et sanitaril enda juurde käskis tulla, sanitar polnud aga lese jutust huvitatud ja julges teda kritiseerida sanitar oli lese arvates jultunud olevus, ei midagi erilist väärt. · Lese arst lausub naisele: ,,Te olete selles palatis kõige tervem haige! Te olete kogu haiglas kõige tervem haige! Kas teil häbi ei ole?" · Vanemõde nimetas leske ussiks. Noor arst, kes lauas istudes lese juttu oli kuulanud, muutub näost kaameks ning minestab. 2.OSA · Autor avaldab oma arvamust lese suurepärase kõnevõime kohta ning arvab, et polkovniku lesk isegi ei sure vaikides ta räägib oma haigustest nii, et terve inimene jääb haigeks, kui puudutada alkoholi teemat, unustab naine kõik muu ning võib rääkida lõputult sellest, kuidas alkohol on tervisele lausa kasulik.
ainult ühes toas, üks koht oli näiteks selline, kus Tiit Sukk ehk Norman Bassett pani Ain Lutseppa ehk härra Jenkinsi söögituppa lukutaha ning siis nad pidasid kahekõne, Tiit ühel pool ust, Ain teisel pool. Osa ruumidest tuli tõesti välja mõelda, aga see polnud raske, lihtsalt kui keegi läks söögituppa, siis räägitigi seal suurest lauast ja kummutist, mille sahtlites olid noad ja kahvlid, kohe tuligi silma ette, et keset tuba suur laud jne. Köök, kui oli juttu tee tegemisest ning pesumasinast, mis hirmsat häält tegi, tuli silma ette köögi kapid, kus peal oli veekeetja, väikene laud, millel oli juba teekann ning teekotikesed sees ja loomulikult ka pesumasin. Magamistoaga sama lugu, voodi ning suur riidekapp nagu igal teisel inimesel. Ruumi järgi sai juba otsustada, et seal majas elavad rikkad, seintel kallis lilleline tapeet, kahekorruseline maja, pererahval, Ericul ja tema naisel olid kallid riided.
mitte keegi teine ei kuule. Selle peale tõuseb tüli, mille kõrtsmik lahendab. Pärast seda sündmust mõistab Pearu, et Andresel on palju rohkem vigureid varuks kui temal. Teose esimese osa lõpus lahkub peretütar Maret naaberpere Joosepiga omaette elama. Noor Andres suundub kroonut teenima, noormees ei ole kindel, kas ta tuleb Vargamäele tagasi ja peremeheks tulemine on üldse kahtluse all. Romaan ,,Kõrboja peremees" on teos, milles on juttu vanade ja noorte suhetest, armastusest ja takistustest, mis ei lase õnnelikult elada. Teose peategelaseks on Katku Villu, kes on keerulise iseloomuga noor mees. Ta ei ole kuigi seltsiv, pigem tagasihoidlik ja vaikne. Samas oli ta mõnikord ka riiakas tülitses tihti tühiste asjade pärast. Kõik teadsid tema kergesti süttivat iseloomu. Teisest küljest oli ta ka väga töökas, pärast
Minu teemavalik tulenes sellest , et meil toimus loos klassis ja mina sain endale kaltsiumkarbonaadi . Kaltsiumkarbonaat on sool ja seetõttu esineb ta tihti kristalses olekus . Sellel on palju erinevaid vorme ja kasutusviise .Juttu tuleb selle raviomadustest ja kasutusest tööstuses , põhiline vorm kaltsiumkarbonaat on lubjakivi , millest ka räägitakse. Kaltsiumkarbonaat on sool , mis koosneb kaltsiumist ja anioonist nimega karbonaat . Seda kasutatakse paljudes alades , millest ka juttu tuleb. Seda kasutatakse nii ravimitena kui ka ehitusaladel . Kaltsium ise on aga perioodilisustabelis A-rühma metallides , perioodis IIA , tema aatomi number on 20 ja tema aatommass on 40,08 . Kaltsiumkarbonaat on aine , milleta oleks inimkonnal raske teatuid asju valmistada . Kaltsiumkarbonaadi valem Kaltsiumkarbonaadi tähendus ja olekud looduses. Kaltsiumkarbonaat (CaCO3) on keemiline aine , mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca 2+) ja karbonaatioonist (CO32)
Eda tal lahkuda. Meezi naine aga sai Edast teada, kuna mees ei tahtnud enam oma naisega koos olla ja Meez kolis Eda juurde, kus oli 2 kuud ja siis läks ühe üliõpilase juurde ja Eda katkestas lõpuks mehega kõik suhted. Ta kohtus taaskord oma kunagise bändiliikme Askoga kellega ta oli lõpus koos. Joosep ja Eda kohtusid üle aastate haiglas. Nimelt oli Joosepi naine rase ja sünnitas. Eda oli samas haiglas ämmaemand ja hiljem rääkisid nad kohvikus juttu. Aga see oli ka kõik. Nad ei tahtnud olukorda minevikuga ära rikkuda. Üldiselt oli tore raamat, olgugi et see mulle esimesel korral ei meeldinud. 6 ARVAMUSED Selle raamatu valisin ma sellepärast, et kirjanduses pidime valima eesti kirjaniku teose. Ma polnud alguses Jan Kausist midagi kuulnud ja mulle pakuti seda raamatut. Nüüd ma võtsin ennast kokku ja lugesin selle läbi. Täitsa tore raamat oli.
Lesk pajatab, kuidas tal haiglas niivõrd igav oli olnud, et sanitaril enda juurde käskis tulla, sanitar polnud aga lese jutust huvitatud ja julges teda kritiseerida sanitar oli lese arvates jultunud olevus, ei midagi erilist väärt. Lese arst lausub naisele: ,,Te olete selles palatis kõige tervem haige! Te olete kogu haiglas kõige tervem haige! Kas teil häbi ei ole?" Vanemõde nimetas leske ussiks. Noor arst, kes lauas istudes lese juttu oli kuulanud, muutub näost kaameks ning minestab. 2.OSA Autor avaldab oma arvamust lese suurepärase kõnevõime kohta ning arvab, et polkovniku lesk isegi ei sure vaikides ta räägib oma haigustest nii, et terve inimene jääb haigeks, kui puudutada alkoholi teemat, unustab naine kõik muu ning võib rääkida lõputult sellest, kuidas alkohol on tervisele lausa kasulik. Polkovniku lesk halvustab jällegi arste, pidades nende ametit ei millekski,
ei õnnestu) Peale seda proovib Maria panna Lindat kutsuma teda oma pitzaama peole, Priit küsib Tanelilt kas saab ka poistega õhtul hängida ja Tanel on nõus. Tanel ja Linda lahkuvad.Maria ja Priit näevad kuidas ujumiskostüüm ära kaob, mis Marial seljas oli. Laul hakkab mängima ja Maria ütleb, et pole õige aeg lauluks. Algab tüdrukute pidu. Nad teevad üksteisele juukseid, lakivad küüsi, kammivad juukseid ja räägivad lihtsalt juttu. Poiste peol proovid Siim rakulkaga tabada vihast lindu. See on mäng. Priit läheb Taneli juurde ja räägivad juttu. Algab laul „ Like me” ( see number sarnaneb Grease „Summernights” numbrile, kus laulavad tüdrukud ja poisid) Peale pidu saavad Maria ja Priit kokku, et rääkida kaugele on nad jõudnud. Mitte väga kaugele. Maria hakkab kartma, et ei saa kunagi filmist välja. Maria läheb surfama koos Taneliga. Peale seda nad räägivad ja Maria saab
talle käsu andis sillad täpselt õigel ajal õhata. Anselmo oli Robert Jordan 'i teejuht. Kui Pablo jõudis Robert Jordan 'i juurde, ja sai sillaõhkamise plaanist teada, siis talle ei meeldinud see. Anselmo ja Pablo sõimlesid sellel teemal ja lõpuks oli Pablo nendega ühte meelt. Nad jõudsid hobusteni ja Pablo eputas nendega Robert Jordan' i ees. Robert Jordan tundis juba siis, et Pablo on äraandja. Nad jõudsid laagriplatsi ja ees ootas neid mustlane. Nad rääkisid juttu ja said hästi läbi. Neil tuli juttu eelmise õhkija kohta ja Robert valetas, et ta tappis end ise, kuigi seda tegi Robert Jordan. (Et piinad lõpetada). Maria tõi koopast neile süüa ja Robert Jordan armus. Maria oli noor ja habras tütarlaps, kes fasistide vangistusest välja pääses. Antud salk päästis ta Pablo naise Pilar 'i käsul ära ja tõid endaga kaasa. Robert Jordan rääkis Pilar 'iga ja leidis, et ta on sillaõhkamise poolt
TÕMBA UTTU! Helga Nõu Tegelased Joonas- Peategelane Evelin Liana Evelin Marko On ka teisi tüdrukuid ja poisse aga neist ei tule loos eriti juttu. Peategelane Joonas Karu. Viieteistkümne aastane koolipoiss. Ta on pubekas ja nolk, aga teab rohkem elust kui teised enda vanused. Ta elu käib ümber raha. lühikokkuvõte Joonasel pole koolis palju sõpru ja ta üritab neid juurde saada. Üks päev märkab ta Markot. Ta on pealt näha vaikne. Joonasel on tulemas klassiga Rootsi minek. Joonas harjutab selleks korraks rootsi keelt, et teistele tõlkida. Asja lähevad Joonase jaoks halvasti
Isa- ja onurolli mängiv Gorgibus oli juba liiga vana ja väsinud kasvatamaks ja ülalpidamaks sellist kahte eputist ja otsustas nad mehele panna. Tüdrukud polnud sellest mõttest eriti vaimustuses. Neile tulid kohale kaks kosilast, kellega Gorgibus ise täiesti rahule jäi. Neil oli vara, mis tähendas, et tüdrukud ei pea millestki puudust tundma ja pärinesid ka headest perekondadest. Tüdrukutele aga ei meeldinud, et noormehed kohe juttu alustasid abieluettepanekuga. Nemad soovisid mademoiselle de Scudery raamatu järgi kujunevat suhet- et algul oleksid tunnete mahasurumine, vastupuiklemine, vanemate vastuolek ja muu säärane ning lõppeks peale pikka seiklusterada romantiliselt. Ühesõnaga suhtusid tüdrukud kosilastesse väga ebaviisakalt ja käitusid samamoodi, mis pani meestele pähe mõtte neile kuidagi kätte maksta. Selleks nad saatsid tüdrukute juurde oma teenri
ajakirjanik. On kirjutanud kokku 13 romaani, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Paljud varasemad teosed on põhinenud Piibli juttudest. Raamatu lühitutvustus Simon kasvab oma tegelikke vanemaid tundmata üles onu ja tädi peres. Liigutavale perekonnaloole on taustaks elu Teise maailmasõja eelses Rootsis. Kesksele kohale tõusevad peresidemed ja inimlik headus. Raamatu positiivsed omadused Teos oli huvitav, sest palju oli juttu juutide olukorrast ning nende üleelamistest. Kirjeldati lihtinimeste arvamust sõjast. Teoses oli nii vihkamist, armastust, sõprust kui ka kurbust. Kirjeldati ka perekonna omavahelisi suhteid, mis tihtipeale tundusid liialt keerulised ja rasked, kuid probleemid suudeti alati ületada. Raamatu negatiivsed omadused Mõnikord oli natuke liiga palju kirjeldamist (nt loodus), mis vahepeal muutus igavaks. Ka sellesse teosesse oli kirjanik sisse toonud mütoloogilised tegelased, mis
sõjameesteg Iseloom-realistlik a suhtleb sõbralikult toon,üleolevuse puudumine, 13saj algus Rüütli roman. Anomüümse Nibelungide laul Koosneb 39 spiilmani loodud episoodist-nim eeposes pole juttu avantüürideks alaloosündmustestesi jaotatakse 2 ossa 1 os plaanil kuningapoja Esiplaanil traagiline saatus 2 os- armastus,abiellu kriemhildi Pea teg- Kriemhild ja kättemaksust. hagen
Mina suhtlejana Mulle meeldib väidelda, lihtsalt lobiseda, nalju rääkida ja kuulata. Mul ei ole otseselt olukordi, kus mul oleks suhtlemine kõige meelidivam ja kus tunneksin hirmu see on siiski ainult suhtlemine. Tavaliselt ma passiivne vaatleja suhtlusolukordades ei ole, võib-olla ainult siis kui ma saan aru, et keegi räägib väga lolli juttu ja kui ma teda parandama hakkaksin siis ta räägiks veel rohkem. Ma olen hästi aktiivne olukordades kui millegi üle vaieldakse eriti veel siis kui ma tean selle teema kohta palju.Tavaliselt saavad inimesed ikka aru mida ma mingi lausega öelda püüan. Ainult siis ei pruugi aru saada kui ma räägin palju ja kiirelt, siis mõtlen isegi vahepeal - mida ma nüüd öelda tahtsingi ? Ma oskan hästi valida sobiva ja kui vaja siis ka viisaka suhtluskanali.
LÕPUKÕNE Austatud õpetajad, koolitöötajad ning mu kallid kursakaaslased. Oleme täna tähistamas üht toredat päeva. Nimelt lõpetamist. Kolm ja pool aastat kurja vaeva näinud, ajusid ragistanud ning viimaks finishini jõudnud. Mäletate meie esimest koolipäeva? Mina kül mitte. Kuid pole hullu! On muud mida meenutada. Näiteks. Kui paljud teist pidasid Rannarit ja Kaurit vendadeks esimesed paar nädalat? Mhh? Nali naljaks. Kuid ajame vähe tõsisemat juttu ka. Me oleme kaugele jõudnud. Palju läbi elanud ning seetõttu kiitust väärt. Ja ma ei mõtle ainult kursuslasi. Pean silmas kogu töötajaskonda. Me oleme koos naernud, pead murdnud, stressi talunud ja ehk isegi pisaraid valanud. Kõik see on meid ainult tugevamaks muutnud. Tee oli raske ning kurbusega pean teatama, üha raskemaks see tee meil läheb. Kuid mis ma halvast vatran, vaatleme ikka positiivset külge. Hariduse baas olemas. Kellel soov ja huvi. Võimalus minna edasi õppima
KARULA RAHVUSPARGIS 11.B Uurimistöö eesmärk Uurida rahvastiku rahvaarvu muutusi 1) Rahvastiku üldarvu muutus Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000 ja 2012. a. 2) Rahvastiku vanuselist ja soolist struktuuri Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000.a. Ja 2012. a. 3) Inimeste sisse - ja väljarände põhjusi. 2 Töö ülesehitus peatükkides 1) Esimeses peatükis on juttu üldise taustainformatsiooniga ning ajaloolise- ja haldusjaotuse ülevaatega. 2) Teises peatükis on välja toodud uuritavate külade asukoht, iseloomustavate faktide ja rahvastiku suurus aastatel 2000 ja 2012. 3) Kolmandas peatükis analüüsin rahvaarvu muutusi aastatel 2000 ja 2012. 3 2000 a. 2012 a. KÜLAD KOKKU Mehed Naised KOKKU Mehed Naised
Peategelasteks olid Jose ja Carmen. Kõrvaltegelasteks jutustaja, salakaubavedajad, Carmeni ja tema jõugu ohvrid, sõjaväelased ning mustlased, kes Carmenit siin-seal aitasid. IV. Tegelaskujude analüüs. 1. Tegelase koht üldises tegelassüsteemis Üldises tegelassüsteemis oli kõige olulisem koht Josel, kes oli mõlemas raamatuosas oluliseks tegelaseks. Samuti oli seda ka Carmen, kuid temast oli esimeses pooles vähem juttu. Mina-tegelane mängis olulist rolli vaid raamatu esimeses pooles. 2. Tegelase iseloomustus Jose Lizarrabengoa ,,Mees oli noor, keskmist kasvu, kuid tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tema muidu vist ilusa jume oli päike juustest tumedamaks parkinud." lk. 160 Josel oli kindlasti kaasas musketon, mis enesekaitseks alati käepärast oli. Ta oli sündinud Elizondos Baztani orus. Temast taheti teha vaimulikku, kuid see ei edenenud
panna. Kuna nii munk kui ka abt eksisid reeglite vastu, otsustasid mõlemad sellest vaikida ja pääsesid sel moel puhtalt. Arvan, et autor tahtis novelliga öelda seda, et ka kõige korralikumad inimesed ei pruugi suuta ahvatlustest loobuda ning võivad reeglite vastu eksida. Selle loo puhul on novelli tunnuseks püant, kus abt, kes peaks olema kloostris teistele eeskujuks, eksib ka ise reeglite vastu ning teeb sama vea, mis munk. Minu meelest oli see jutt üsna huvitav. Teises novellis oli juttu naisest, kes ei julgenud vanematele öelda, et ta ühte meest armastab ning kohtus temaga salaja enda toas. Nad jäid vanematele vahele, kuid nood ei olnud pahased ja tahtsid, et noorpaar abielluks. Minu meelest seisnes loo mõte selles, et ei tasu varjata asju eelarvamuste tõttu, et keegi selle hukka võib mõista, sest see ei pruugi üldse nii olla. Novelli tunnuseks oli püant, kus vanematele vahele jäädes ja kõige hullemat oodates juhtus aga hoopis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
