Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Peale Põhjasõja lõppu tõlkis eesti keelde piibli. AUGUST WILHELM HUPEL tõlkis saksa keelest kalendrite näol. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, kehtestati Balti erikord. Kuna elukorraldus Balti provintsides erines eesti keelde palju teoseid ja oli äksi ja pültsamaa pastor. ilmaennustusi jne. Kalendrisabades ilmus saksa keelest tõlgitud jutte. Sai ülejäänud Venemaa sisekubermangude omast, tuli uuel võimul kohalike ka kodus õppida (ema õpetas), kodukoole käidi pidevalt kontrollimas. aadlike privileegid säilitada. Sellega sooviti vältida baltisaksa opositsiooni 1730. aastate alguses jõudis Eestisse VENNASTEKOGUDUSE ehk
Sündis 24 detsemberil 1843 Vändras J. V. Jannseni esimese lapsena Lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli Sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami Juba noorelt asus isa kõrval tööle ajalehtede Perno Postimees ja Eesti Postimees juures 1863 avaldas oma esimese raamatu tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" 1863 kolis pere Tartusse Lydia töötas kümme aastat ajalehe Eesti Postimees praktilise toimetajana Avaldas seal arvukalt jutte ja luuletusi Tema eluajal anti neist välaj "Vainulilled" ja "Emajõe Üübik"(1866 ja 1867) Kirjutas ja lavasta "Vanemuise" Seltsis näidendeid "saarema onupoeg" (1870) "Kosjakesed" (1871) "Säärane mulk" (1872) suurem osa tema loomingust jäi kogumata ja avaldas postuumselt pseudonüümi soovitas Jakobson talle (1867) abiellus 1873 arstiteaduskonna lõpetanud Eduard Michelson asus elama Kroonlinna tegi koos mehega pika reis Saksamaale
ja igati peenem. · ,,Vares Villemi reis maailma lõppu" (1993). Rohkete illustratsioonidega lastejutt varesepoeg Villemist, kes tahtis kangesti maailma lõppu näha ja pesast põgenes. · ,,Vares Villemi jõulud" (1993). Raamatus on kolm väikest ja südamlikku jõulujuttu: jõululumi, kõige laisem päkapikk ja vares Villemi jõulud. · ,,Väike Kahvatu Kummitus ja teised lood" (1994), on põnevaid, lausa üllatavate tegelaste ja sündmustega jutte, nagu seda juba raamatu pealkirja järgi võib oletada. Näiteks kohtame Paganamaal elutseva Noorpaganaga, aga samuti on tore tutvuda Väikse Kahvatu Kummituse endaga. Ka öökulli ja öökolliga on põnev kokku saada, et nendega koos kollitada. · ,,Väike Sabatäht" (1994) on südamlik jutustus lastele Väiksest Sabatähest, tema seiklustest maailmaruumis ning lõpuks langemisest Saaremaale ja Kaali meteoriidikraatri tekkimisest.
hooliks neist, aga ma usun, et oma lahkumisega põhjustab ta vaid suuri hingepiinu ja oleks parem, kui naised teda ei kohtakski. Ma usun, et elu pärast Toomase lahkumist on suur piin ja mõni õrnema hingega naine on valmis need piinad lõpetama. Aga Toomas sellest ei hooli. See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam ei huvita. Tähtis on vaid tema enese heaolu. Sellepärast räägib ta pidevalt naistele ilusaid jutte elust koos temaga, aga see kõik on vale. Toomas ei oskagi vist tõtt rääkida või pole tõel tema jaoks lihtsalt mingit tähtust. Ta kõnnib üle inimeste, jättes neile vaid tühipaljad lootused, mis peagi purunevad. Aga juhtub ka seda, et isegi Toomase kõige ilusamad sõnad ei suuda mõnda inimest ära petta. Siis käitub ta löödult, on nukker ja sõnakehv. Aga see muutub, kui ta on edasi liikunud ja omale uue ohvri leidnud, keda hullutama hakata. Toomas fantaseerib pidevalt ja
6. Kes oli Oliine? V: Oliine oli Ingeri sugulane üle mäe. Vana lapi naine. 7. Miks Inger tahtis üksi sünnitada? V: Ta kartis, et sünnib ka jänesemokaga laps ja häbenes seda. 8. Mis juhtus Ingeri kolmanda lapsega? Miks? V: Inger tappis oma kolmanda lapse, sest laps sündis jänesemokaga. Inger mattis lapse metsa. 9. Kuidas tuli välja mida Inger lapsega tegi? Mis Ingerist sai? V: Oliine leidis metsast haua ja levitas jutte, mis jõudsid ka kohtu kõrvu. Inger määrati 8 aastaks vangi. 10. Milline oli Inger vangist tulles?(välimus, käitumine)Millise oskuse omandas ta seal? V: Inger oli ilus, ta jänesemokk oli kinni õmmeldud. Ta oli peene käitumisega ja palju muutunud, oli upsakas. Ta omandas vangis väga hea õmblemise oskuse. 11. Iisaku lapsed, palju neid oli ja nimed? V: Ingeril sündis 5 last, elus neist olid 4. 1. Eleseus 2. Siivert 3. laps suri 4. Leopoldiine 5.
tõlkis artikleid. Abielludes kolis Kroonlinna. Koidula kirjutas põhiliselt isamaa luulet, kuid ka armastus-ja loodusluulet. Kuulsaimas isamaalised luuletused: ,,Eesti muld ja Eest süda", ,,Kodu", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani". Luuletuste põhiteema armastus, uhkus, igatsus kodumaa suhtes, põlgus orjalikkuse vastu. Muudel teemadel kuulsaim luuletus: ,,Ema süda". Luulekogud: ,,Vainulilled", ,,Emajõe ööbik". Lisaks luuletustele kirjutas ka jutte: ,,Loigu perenaine" realistlik taluelust jutt, räägib abielust rahaahne mehega. Koidula kirjutas ka esimese eesti algupärase näidendi: ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", mis kujutab hariduse tähtsust, mulkide, tartlaste vahelistest vaenust. Vana taluperemees Peeter ei sallinud mulke, kuid tema tütar Maie armastab mulk Märti, isa tagab et Maie abielluks Erastu Ennuga, kes ka Peetrile äriidee tangu müümiseks soola hinnaga annab
REFERAAT Bibian Luik HEIKI VILEP KELA I/AÜ Tartu 2008 Biograafia Sündinud 27.03.1960 Tartus. On (vaba)kutseline (laste)kirjanik, õppinud Tartu X Keskkool, EPA (elektrifitseerimine), TRÜ (matemaatika), TPedI (matemaatika)Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 2003. Kuuluvus: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Erakond Eestimaa Rohelised, Sõltumatu Ametiühing Kirjanike Kodu, Eesti Lastevanemate Liit, Tartu Pillimeeste Klubi. Loominguline biograafia Raamatud 2001 Luulekogu ,,Alateadvuse alla" 2002 Lasteuulekogu ,,Tere" 2003 Jutustus ,,Kapiukse kollid" 2003 Lasteuulekogu ,,Minu laul" 2003 Jutukogu ,,Lendav õunapuu" 2004 Jutustus ,,Vaikuse hääled" 2004 Jutustus...
ühe Otto Reinhold von Holtzi loo pealkiri ,,Jut on se Koroke, öppetus on se Iwwa". 11. Peter August Friedrich von Manteuffel kutusuti hulluks krahviks kuna tal olid ebatavalised huvid,talurahvasõbralikkuse ja eluviiside poolest. 12. Sentimentaalset kirjandust iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus ja emotsionaalsus. 13. Otto Wilhelm Masin oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Lõi ,,Maarahva Nädala-Lehe", milles olid sõnumeid, jutte ja vanasõnu. Masing märkas kirikukirjanduse ja rahva vahel lõhet ja tasandas seda. 14. Kristjan Jaak Peterson Temast võib lugeda eesti kirjanduse algust. Kirjutas oode ja karjaselaule. Looming oli sügava, elu mõtet otsiv. Eesti keele ausse tõsjta. Tema luulet mõjutas antiikaeg. Tuntuimad teosed: ,, Kuu","Laulja"
URAAN Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas (diameetri järgi). Uraan on diameetrilt suurem, kuid massilt väiksem kui Neptuun. Uraan avastati juhuse tõttu William Herschel poolt, kui ta uuris taevast teleskoobiga 13. märtsil, 1781. aastal. Algul ta arvas, et see oli komeet. Teda on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte (varaseim ülestähendatud märkamine oli 1690. aastal). Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 24. jaanuaril 1986. aastal. Suurem osa planeetidest pöörlevad telgedel, mis on peaaegu risti ekliptika tasapinnaga, aga Uraan telg on peaaegu paralleelne ekliptikaga. Voyager 2 möödumise ajal näitas Uraani lõunapoolus peaaegu täpselt vastu Päikest. Sellest tuleneb veider fakt, et Uraani polaaralad võtavad vastu rohkem energiat Päikeselt kui tema ekvatorjaalsed regioonid. Planeet on sellele vaatam...
Robbie Williams oli oma soojendajaks valinud Olly Mursi, kes kogus kuulsust saates ,,The X Factor". Kuna Olly laule olin eelnevalt üsna pingsalt kuulanud, siis pakkus minu jaoks see väga suurt ärevust, et ka just teda laval näha võib. Kõige enam meeldis mulle tema esituses ,,Dear Darlin'", kuna see oli tol ajal üks minu lemmikutest lugudest. Ta suutis väga hästi rahva üles kütta, kuna esituste vahel rääkis ta erinevaid põnevaid jutte ning pani rahva kaasa kuulama. Soojendusartistina tuli ta oma tööga väga hästi toime. Robbie saabumine lavale oli ekstreemselt suurejooneline seda sõna kõige otsesemas mõttes. Ta laskus lavale oma peakujult, mis oli lava kohale konstrueerituid mitmeid päevi. Sisenemine toimus võimaste leekide ja tossude saatel, mis tõid kananaha ihule. Esimene laul sobis teemasse väga hästi, selleks oli ,,Let Me Entertain You". Ka tema rääkis oma esituste vahepeal erinevaid lugusid
suhtes füüsilise jõu kasutamist, mille käigus võidakse tekitada kehavigastusi.. Siia kuulub näiteks peksmine, löömine, asjade lõhkumine ja äravõtmine.. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Vägivalda esineb ka õpilaste ja õpetajate vahel. Aga seda vähem, kui õpilaste vahelist. Mõnikord on tundides niimoodi, et õpilased ei taha tööd kaasa teha. Nad räägivad oma jutte, lärmavad või jalutavad lihtsalt vaba voliliselt oma kohalt ära. Õpetaja ei suuda õpilastele sõnadega vastu hakata, vaid võib kätega õpilast korrale kutsuda ning tekib füüsiline vägivald. Nii juhtus ka eelmine nädal Lihula koolis. Toimus õpetaja ja õpilase vahel käsikähmlus. Seekord jäi kaotajaks õpetaja, kellel tuli koolist lahkuda. Aga vaimne vägivald õpetaja poolt on hullem. Õpetaja hakkab lihtsalt õpilast solvama ja teiste kaasõpilaste ees maha tegema
Ning nii on juhtunud ka minuga, ilukirjandus on tugevalt muutnud minu arvamust erinevate elu väärtuste, kuid ka pahede, näiteks sõja kohta. Üks raamat, mis on tugevalt muutnud minu arvamust sõja kohta on Meg Rosoffi poolt kirjutatud ,,Nii ma nüüd elan". Tegu on sõjajutustusega, mis räägib sõja koledustest ning selle ebaõiglusest. Vanemad ning vanavanemad on tihti rääkinud mulle sõjast ja Eesti NSV ajast ning tol ajal valitsenud koledustest. Ma kuulasin alati nende jutte suure huviga ning arvasin, et tean mida tähendavad sõja jubedused. Kuid lugedes seda raamatut mõistsin, et eksin rängalt. Raamatut lugedes möödus iga peatükk hulga pisaratega. Raamatus oli erakordselt elavalt kirjeldatud, mida näeb tsiviilelanikkond sõjas, kuidas sõda lahutab perekondi ning hävitab suhteid, kuidas rahvas õieti ei teagi kellega võideldakse, kes on vaenlane ning kes on oma. Nüüd kui olen raamatu rohkem kui korra läbi lugenud arvan, et tean, mida tähendab sõda.
rahvuslikuks autoriteediks, moodustades omalaadse silla eelärkamise ning ärkamisaja vahel. Kreutzwaldi laiahaardelises kirjanduslikus tegevuses võib näha kahte suurt poolust: ühiskondlikku, rahvavalgustuslikku ning romantilist, lüürilist. Kogu Kreutzwaldi loomingulise perioodi vältel võib jälgida autori missioonlikku, teadlikku ja kavakindlat tegevust eestikeelse kirjasõna arendamisel. Esmalt hakkas ta maarahva tarbeks mugandama eesti keelde õpetlikke-harivaid jutte, millega tõi eesti lugeja lauale kõige kaasaegsemat saksa romantilist ajaviitekirjandust ja rahvaraamatuid. Ta oli seisukohal, et maarahvale tuleb pakkuda lugemisvara, mis on mõistetav ja ka taskukohane. Suur osa Kreutzwaldi teostest oli rahvavalgustusliku eesmärgiga, näiteks ,,Wina-Katk"(1840), mille eeskujuks on peetud sveitsi autori H. D. Zschokke teost . Rahvavalgustuslike töödega püüdis Kreutzwald arendada lugejate silmaringi ja levitada teadmisi
Tal oli naine, kes oli harjunud teda ootama, kui mees lahkus, teadis naine, et enne lume tulekut, ei tule ka tema mees. Kas Nipernaadi oli romantiline unistaja või südametu valetaja? Põhjenda! Ma arvan, et Nipernaadi oli unsistaja, tänapäeval nimetaksime me selliseid inimesi teiste ärakasutajateks ja manipuleerijateks. Ta küll valetas, kuid oma valedega ta kelllegi kahju ei teinud, peale murtud südamete muidugi. Ta ei olnud rahaahne, ta vaid rääkis ilusaid jutte, mis ei vastanud küll reaalsusele, kuid eksisteerisid tema unelmates, tema peas ja ehk ka südames. Hiljem kindlasti tema raamatutes. Keda naistest ja kuidas Nipernaadi valetamisest hoolimata aitas? Ma arvan, et see oli Kati. Tüdrukule meeldisid väga loomad, samuti oli ta pärit vaesest perest. Kuna mees rääkis talle, oma uhkest talust, kus on palju loomi, uskus ta, et Nipernaadi viib ta oma tallu, kuid see ei olnudki tema talu. Kui Toomas hakkab
mõtteid. See teos õpetab, et õnn peitub pisiasjades ning leidub otse meie silme ees. Tegelased oskasid lihtsatest asjadest rõõmu tunda ja lohutust leida. Kui kogu maailm ümberringi kokku variseb, siis leidub alati midagi, mille nimel edasi pingutada ja võidelda. Ehtne näide sellest, et lootus sureb viimasena. Nad olid mehed, kellel puudusid unistused ja plaanid, sest nad elasid hetkes. Pärast kokkupuudet surmaga ei uskunud nad jutte inimlikkusest ega polnud naiivsed. See raamat pani palju elu üle järele mõtlema, sest tegelikult me keegi ei tea, kui kauaks meid siin ilmas on. Mihkel Raua raamat „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ on üks nendest raamatutest, milles tunnetan seda miskit, mis paneb seda raamatut lugema kuni viimaste lehekülgedeni. Selline teos näitabki seda, kui hea üks kirjanik olla võib. Peale selle raamatu
Libahunt nüüd ja vanasti Ammustel aegadel uskusid inimesed, et libahundid on osa loodusest ja nendesse suhtuti loomulikult. Uskumused muutusid ajal, mil tähtsaks sai usk. Tänu usule hakati libahunte hukka mõistma. Seda peamiselt seetõttu, et neid hakati seostama kurjuse ning Jumala teotusega. Keskajal suurenes huvi nende olendite vastu, kuna inimesi, keda kahtlustati libahundiks olemises, hukati avalikult. Jutte libahundist ei kohta me ainult rahvapärimuses, vaid ka 20. ja 21. sajandi kirjanduses. Lood libahundist köidavad inimesi tänase päevani. Eesti rahvausundis teati, et libahundiks võis saada nõia needmise läbi või ise maagilisi toiminguid tehes. Viimase variandi puhul tõmmati näiteks hundinahk selga, määrati end nõiutud võidega, tehti kolm ringi ümber nõiutud kivi, või loeti nõiasõnu. Rahvapärimuse kohaselt moondas inimene end hundiks õhtul ja sai tagasi inimeseks
ühiskonna õigele teele suunamine. Piibel- ristiusu peateos. Osadeks Vana ja Uus Testament. Uus Testament jaguneb omakorda neljaks evangeeliumiks. Juhuluule- salongi- e. tarbeluule, perekondlike ning seltskondlike sündmuste (nt pulmade, sünnipäeva, ristsete) puhuks kirjutatud värsid, pühendusluule. Estofiil- eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Kalendrilisa- osa kalendrist, asudes seejuures kalendri lõpus; sisaldas endas ilukirjanduslikke jutte. Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag. nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta, ajaviiteks õpetlike juttude, valmide ja luuletustega. AASTAARVUD: 1525- Lübecki raad leidis vaadist katekismus, mida peeti vanimaks eestikeelset teksti sisaldavaks raamatuks. Pole säilinud, sest Lübecki raad arestis vaadi ning põletas selle, kui ,,luterliku jõleduse". 1535- trükiti Wanradt-Koelli katekismus.
(Kool) (klass) (Nimi) Libahunt Arvustus (kuupäev) AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904-1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjan...
maailmaservast teise ning igapäevaelu on kolinud Internetti. Enam ei peaks isegi kodust väljumagi, toidu võib koju tellida, tööd võib teha ning inimestega suhelda Interneti ja arvuti abil. Samas on see muutnud inimkonna suhteliselt haavatavaks, mõni osav häkker võiks mõne hiireklõpsuga võimu võtta terve infrastruktuuri üle. Mulle isiklikult meeldib, et ma saan Interneti teel tasuta suhelda tuttavate ja sugulastega, kellega telefoni teel pikki jutte rääkida oleks ilmselt hirmkallis. Samuti on palju mugavam liigelda autoga kui jala. Tehnika kui erinevate toimingute sooritamisviis mängib samuti minu igapäevaelus olulist rolli, kasvõi koristamise, õppimise ning poes käimise juures. Ilma kindlate reeglite ja harjumusteta oleks raske õppimisele või igapäevatöödele keskenduda. Muidugi on muutunud ka traditsioonid, keskajal poleks mina kui naissoost isik üldse haridust saanud.
olema kui vahendid saamaks veelgi kindlust enese väärt olemuses. Viga on selles, et enamasti ei jagu eneseimetlejal hoolivust ja mõistmist kaasinimeste tarvis - ühepoolsed suhted aga ei kesta kuigi kaua, sest keegi ei taha olla ärakasutatav. Mulle loob positiivse tunde muusika ja loomad. Väiksena kui mul kass oli ja ma hästi kurb olin, siis ma alati silitasin kassi ja rääkisin temaga, sest ta ei saanud rääkida minu jutte kellelegi edasi. Praegu kui ma vihane olen, siis ma lähen oma tuppa ja hakkan laulma või kuulan mp3-e. Autor: Maris Ennusaar
ülikoolis, kuid jättis selle pooleli, reisis Euroopas ning tudeeris Viinis impordiäriga seonduvat. 1938. aastal pöördus Salinger Saksa vägede invasiooni tõttu tagasi Ameerikasse. Samal aastal astus ta Ursinuse kolledzisse, kuid katkestas taas õpingud. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas vastuluurekorpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 194651 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu "Hapworth 16, 1924" avaldas ta 1965. aastal ajakirjas The New Yorker. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
Kui too tundmatu sai teada, et gaskoonlaneon de Treville'i kaitsealune, siis oli ta asjast väga huvitatud, ning varastas oimetult d'Artagnanilt tema väärtusliku kirja. Enne kui võõras jõudis kõrtsist lahkuda, märkas d'Artagnan teda vestlemas imekauni mileediga. Pariisi saabudes müüs d'Artagnan oma setuka maha ja läks kohe järgmisel päeval härra de Treville'i jutule. Ootetoas kuulis ta kardinali laimavaid jutte, mis ei sobinud tema isale antud lubadsega austada nii kuningat kui kardinali. De Treville'i, kes uskus juttu, et ta kiri on varastatud soovitas tal minna kaardiväkke teenima, et ta võiks hiljem saada musketäriks. Härra de Treville'i kabineti aknast nägi ta meest Meung'ist, ning tormas talle järele. Trepil tormas ta otsa haige õlaga Athosele, kes ta seepeale duellile kutsus. Sama tegi ka Porthos, kelle kallal ta teravmeelitses ning Aramis, kelle d'Artagnan pani piinliku olukorda.
Lydia Koidula 1843-1886 Lydia Emilie Florentine Jannsen sai oma kirjaniku nime Koidula Carl Robert Jakobsonilt, kes nägi noores luuletajas ja tema loomingus eesti rahva ärkamise algust koidu aega. Ta sündis Vändras. Õppis isaga kodus. 1854 hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. Sealt on pärit esimesed kirjanduslikud katsetused. Ta tõlkis ja mugandas saksa keelest jutte isa ajalehe ,,Perno Postimees" tarbeks. 1862. sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami (pärast koolilõpetamist). Tema peamiseks tegevus alaks sai isa ajalehe ,, Eesti Postimees" väljaandmine ja kirjanikutöö. 1873. abiellus Koidula sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kes suunati pärast õpinguid Tartu Ülikoolis tööle Kroonlinna. Koidula jäi kodumaad igatsema see väljendus ta luuletustes. 1886. suri Koidula ja maeti Kroonlinna kalmistule. 1946. toodi
1869 aasta suvel tegid geoloogid ja avastaja Major John Wesley Powell esimese paadiretke Suure kanjoni pikkusest. Kanjon sai föderaalkaitse alla 1893 aastal. 39 aastat pärast Powelli ekspeditsiooni nimetati kanjon rahvuslikuks monumendiks. 1919. aastal, kolm aastat pärast Rahvusliku Pargi Teenisuste loomist loodi Suure Kanjoni Rahvuspark. Huvitav infomratsioon uuritava „objekti“ kohta Suure kanjoni kohta on jutte leitud koobastest 1909 aastal. Väidetavalt need koopad sisaldavad Egiptuse ajaloolisi esemeid. Ainus tõendus selle kohta on ajalehe trükk Phoenix Gazette-s. Huvitav infomratsioon uuritava „objekti“ kohta Rees Griffiths’i kummitus 6. veebruaril 1922, Rees Griffiths hukkus, kui talle kukkus peale suur kivi. See juhtus kui ta õhkas radu ja tunneleid. Ta armastas kanjonit nii väga et ta viimane soov oli, et ta maetakse kanjonisse.
Suri 9. juunil 1870 oma maakodus Kenti krahvkonnas Highamis Gads Hill Place'is Maetud Westminster Abbeysse Ellen Ternan Westminister Abbey TÄHTSAMAD TEOSED *,,Tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust" Ilmus 1835 esialgse nimega "Bozi visandid,, Kirjaniku esimene raamat Sisaldas aastail 18331835 ajalehtedele kirjutatuid jutte ja tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust *,,Oliver Twisti seiklused" Ilmus 18371839 igakuise seeriana kirjandusajakirjas Bentley's Miscellany Novell; ajalooline ilukirjandus; ühiskonnakriitika Peategelane Oliver Twist on vaene orb, keda vaestemajas halvasti koheldakse. Näljasena ja ühegi pennita põgeneb ta Londonisse, kuid langeb seal mõrtsukate ja pikanäpumeeste jõugu küüsi, mida juhib kurjategija Fagin. *,,Jõululaul" Ilmus 1843
Kadunud põlvkond Saksa kirjaniku Erich Maria Remarque teos ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab sõja õudusi ning selles osalenud elukogenematute ja noorte 19-aastaste koolipoiste osalemist selles. Noorsugu läks võitlema koolipingist oma õpetaja algatusel vabatahtlikena, kuid koolis õpituga polnud seal midagi peale hakata. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Raamat räägib Paulist, kes läks sõtta koos oma kuue klassivennaga. Peale sõja nad elus palju muud ei näinudki. Hommikul ärgates ei võinud iial teada, kui kaua veel elada lastakse. Kogemusi oli poistel vähe. Nad ei teadnud elust muud kui kõigest meeleheidet, surma ja hirmu. Selliste mõtetega on raske edasi elada. Iga päev kõlavad kõrvades ainult pommi- ja püssipaugud. Remarque kirjutab: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud." Ne...
Avastatakse, et puuduliku haridusega pole tänapäeval peaaegu midagi peale hakata, sest on vaid mõned väga üksikud ametid, kus nn labidamehi on vaja. Veidi arukam otsus on jätkata gümnaasiumis või mõnes kutseõppeasutuses, kus kolme kuni nelja aasta jooksul saadakse väga suur hulk uusi teadmisi. Mõistetakse, kui palju on maailmas asju, millest varem ei teatud, olenemata sellest, et põhikooli lõpus tundusid kõik eluks vajalikud teadmised omandatud olevat. Olen kuulnud palju jutte sellest, kuidas kõrgkooli minnes avastatakse, kui vähesed on tegelikult teadmised ning oskused, seetõttu tuleb palju ette juhtumeid, kus antakse lihtsalt alla ning katkestatakse õpingud. On ka neid, kes lähevad ülikooli ainult sealt saadava „paberi“ pärast, mida hiljem töökohale kandideerides näidata saab. On suur õnn, kui noorel inimesel on huviala või töö, millega ta pärast igapäevaõpinguid tegelema hakkab. Alles siis saabub teadmine, et osatakse küll ühtteist
Margus: Margus oli julge mees. Ta arvamust ei suutnud keegi muuta, kuid ta oli otsustus- võimetu. Teda ei huvitanud teiste arvamus. Isa-ema: Pereisa ja pereema olid teose algul väga sõbralikud ja hoolivad, kuid teose käigus oli näha, et inimesed muutuvad ajapikku. Lõpus olid nad väga külmad. Vanaema: Vanaema oli ainuke kes ei olnud Marguse ja Tiina suhte vastu. Mari: Mari oli kade Tiina peale, sest ta oli ilusam ja meeldis Margusele. Ta hakkas levitama jutte, et Tiina on libahunt. Talurahvas: Talurahvas ei hoolinud Tiinast, sest arvati, et ta on libahunt. Jaanus: Sulane Jaanus aitas perekonda. Ta oli kui pereisa majas peale pereisa surma. Märt: Noor sulane Märt aitas perekonda ja puges Marile, sest kartis, et võidakse ta majast välja heita. Tegevuspaik Tegevuspaigaks oli väike vana talu. Tegevus Tegevus toimus 19. sajandi alguses, kui oli Eestis orjapõlv. Teoses oli kujutatud tavaliste inimeste elu. 3 tähtsamat mõtet
ettevõtet, kus inimesi alandada ja ekspluateerida.“ Artiklit lugedes jääb mulje, et Kivisildnik on multikultuuri vastu. (http://iseseisvuspartei.ee/2015/09/18/kivisildnik-sotsialistliku- pagulasutopismi-krahh/) Inimestega manipuleeritakse meedias väga palju. Pagulaste pooldajad räägivad, et nad sisserändajad on hea ja odav tööjõud, nad teevad mustemaid töid, mida meile ei meeldi teha. Sõjapõgenike vastased inimesed levitavad jutte, kuidas nad pagulased vägistavad ja panevad toime kuritegusid. Kardetakse ka, et pagulaste tulekul suureneb terrorism. Mina arvan, et pagulasi tuleks aidata, eriti neid, kes kõige rohkem abi vajavad. Loomulikult ei saa neid võtta Eestisse piiritult, arvangi, et tuleks seada piir. Teiste inimeste aitamine peaks olema inimlik tegevus ja leian, et elanikud, kes ei osale mitte kuidagi sõjas ja ei ole süüdi, ei peaks kannatma.
Noor Kuningas Elas kord Vana Kuningas, kelle ainus tütar sünnitas poja. Külarahvas teadis selle kohta igasuguseid erinevaid jutte rääkida: Isaks oli keegi palju madalamast seisusest, kes võlujõuga Printsessi endasse armuma pani. Teised aga rääkisid,et selleks oli Rimini linnast pärit kunstnik. Kuid poeg varastati nädalavanusena magava ema kõrvalt ning anti lihtsa talupoja ja tema naise hoole alla, kellel polnud lapsi ja kes elasid metsas. Kurbus või katk tappis tund pärast ärkamist Printsessi. Hiljem suri ka Vana Kuningas, kes laskis poisi kohale kutsuda ning tunnistas ta oma pärijaks(et nende suguvõsa
vihata ning kuigi elame kahekümneesimesel sajandil, pole paljud veel harjumusest teistsuguseid arvustada lahti saanud. Niiöelda mässaja võib saada halvustava kohtlemise, kuid mittehetero jääb tihti nii halbade kommentaaride kui ka mõttetu viha kannatajaks. Vihkajad ei taha aru saada, et keegi ei ärka üleöö mõttega, et nüüd on õige aeg oma elu keeruliseks muuta, et hakkaks õige geiks. Inimesed ei tea, et leidub ka teistsuguseid, filmidest erinevaid jutte. Tihtipeale vihatakse erinevusi teadmatuse pärast, mis kaasneb. Arvustatkse iga väikseimatki detaili, mis ei ole ühiskonna üldtuntud reeglite järgi. Piisab paarist pildist või etteastest teisitimõtlejate esindajate poolt ja rahvas tõstab lärmi harjumatu vastu. Unustatakse ära või ei tahetagi aru saada, et samas maailmas, kus iga teine laul või seriaal käib heteronormatiivide järgi, peavad elama ka need, kes ühiskonna
ootustele. Kõige rohkem meeldis mulle Margus Vaheri lauldud lauludest ,,Teiselpool vett" ja ,,Kui mind enam ei ole", Birgit Varjuni esitusest aga ,,Hüvasti kollane koer". Need laulud tekitasid minus äratundmisrõõmu ja ainult häid emotsioone. Nii Birgit kui Margus on väga head lauljad ja neid oli väga hea kuulata, varem olin nende esitusi kuulnud ja näinud vaid televisiooni vahendusel. Margus Vaher ja Birgit Varjun rääkisid igasuguseid jutte seoses Urmas Alenderiga. Birgit rääkis, kuidas ta õppis laulu ,,Hüvasti kollane koer" pähe. Talle ei jäänud mõned sõnad meelde ning siis laulis tema poeg talle need sõnad ette. Birgiti ning Marguse hääl kõlas kirikus väga ilusasti. Nad suutsid kõik laulud väga puhtalt ning arusaadavalt esitada. Kuigi kirikus kajas väga palju, arvan et kirik oli selle kontserdi toimumise koha poolest ainuke võimalus. See kooslus tekitab just
( Satanic Scriptures), kus olid teemad nagu: Satanistlikud pulmad, Satanistlikud matused, rituaalid jms. Gilmore ei lootnud midagi saatana kirkult saada vaid ta pigem mõtiskles, et mida tama saab saatana kirikule anda ja panustada. Gilmore'i jaoks kõige raskeim aeg saatana kiriku jaoks oli 1980-ndate aastate Saatanlik paanika (Satanic Panic) kus tehti väga suuri eelarvamusi satanistide suhtes, valetati, mõeldi jutte välja. Kõik see lõpuks laabus kui nendel suurtel valetajatel puudusid tõendid oma jutu kinnitamiseks. Gilmore loodab et saatana kirik jätkab samas vaimus edasi - Andes mõistmist ja teadmist laiali ja ei lase teadmatutel võita.
Kui rääkida füüsilisest liikumisest, siis leian, et on vale öelda "noored liiguvad liiga vähe" või "noorte elu on nüüd nutiseadmetes". Muidugi leidub ka neid, kes istuvad kogu oma vaba aja arvutis, kuid mina leian, et enamus Eesti noori on energilised, liikuvad inimesed, kes vahest küll liiguvad sihitult, kuid aeg-ajalt on ka "liikumis suuni" nii palju, et raske valida, kust alustada. Selline arvamus on tekkinud mul elust enesest, mitte ajalehtedest lugedes või vanemate inimeste jutte kuulates vaid näen ise, kui palju tegelikult noored liigutavad ja üritavad. Muidugi olles ka ise noor võin öelda, et ahvatlus nutiseadme järgi tekib tihti, kui igav on ja bussis istudes ma selle ka kätte haaran, aga see ei tähenda, et kogu mu elu oleks seal või, et ma veedan kogu oma vaba-aja seda vaadeldes.Ma kuulen tihti vanemaid inimesi kaeblames, kuidas meie, noored oleme hukkas oma telefonide ja arvutitega, kuid tegelikult see nii ju päris ka ei ole
kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Ta oli arst, eesti keele uurija ja kauaaegne ÕES-i esimees. Looming Luuletused, jutud ja kunstimuistendid. F rõhutas eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. F on loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust- oodi ,,Suur on, Jumal, su ramm" ja värssdialoogi ,,Piibu jutt"- ning kümmekond epigrammi. Kõik F luuletused on kirjutatud antiiksetes värsimõõtudes. ÕESi kalendri lisadesse jutte kirjutades pidas F silmas valgustuslikke eesmärke. F loomingu tähtteosed on müütilised muistendid ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise laul", ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine" ning ,,Endla järv ja Juta". Kangelaslugude olemasolu pidi tema meelest tõendama eestlaste kunagise muinaskultuuri kõrget taset. Eesti keelde hakati F muistendeid tõlkima rahvusliku liikumise perioodil. Muistendite kaudu toetas F eestlaste
Ta taotles eestilaulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud ,,Wanemuine Kandle healed" ja ,,Rõõmus laulja". Kõik Jakobsoni teosed on uues kirjaviisis ning aitasid kaasa selle võidulepääsule. C. R. Jakobson suri 1882. aastal Kurgijal. Carl Robert Jakobson oli omal ajal üks tähtsamaid ärkamisaja tegelasi, olles sellega saksameelsetel mõisnikel pinnuks silmas. Ta on kinkinud eesti rahvale palju luulet, jutte ja muinasjutte, näidendi ja põllumajanduslikke tarkusi. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk. Tema on ka Eesti 500kroonil. Kasutatud kirjandus www.virumaa.ee/discuss/msgReader$847 http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson Pilt: www
pole võimatu, et tema unistuste maa oli Ameerika. Ameerikasse Vilde hiljem ka sattus, kuid see maa, millest ta lapsena oli unistanud, ei meeldinud talle karvavõrdki. Vilde kirjanduslik andekus avaldus väga vara. 17-aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse "Kurjal teel", mis avas talle võimaluse asuda 1883. a. sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse. Tema ülesandeks oli kirjutada sõnumeid ja teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kui vähegi mahti oli, kirjutas ta ka algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. Ajakirjanikuna töötas Vilde kõigis tollal ilmuvates suuremates väljaannetes, olles ise ka ühe rajajaks. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. 1904. a. juulis suundus Vilde Tartusse vabameelset haritlaskonda koondava ajalehe "Uudised" juurde, kus toimetas lehe
paranemist?" Sellelajal arvati et kultuuri edendamine on läbini hea, aga see mees arvas ning väitis et on ka kaasa tulnud kõlbluse langus ja sealt pärinebki tema põhimõte ,,Tagasi loodusesse." Ta ülistas seda aega kui polnud eraomandust ja kõik olid võrdsest, ta arvas et siis olid kõik õnnelikud. Ilmalikud ja kirikud proovisid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Uusi mõtteid avaldati seal kuhu politsei kõrv ei ulatunud. Selleaegseid jutte ja romaane loeti palju, sest seal oli palju valgustusaja ideid. Kuulsaimaks teoseks sai ,,Robinson Crouise." Tänu valgustusele suurenes sallivus, seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks, talurahva olukorda hakati parandama, inimesi hakati harima. Valgustajad valmistasid ette seisudevahede kaotamist ning valitsusviiside demokraatlikumaks muutmist. Valgustusajastu mõjutas arusaama kuningate ja vürstide võimu päritolust enam ei usutud, et Jumal on neile võimu andnud
aega New Yorgi ülikoolis, kuid jättis selle pooleli, reisis Euroopas ning tudeeris Viinis impordiäriga seonduvat. 1938. aastal pöördus Salinger Saksa vägede invasiooni tõttu tagasi Ameerikasse. Samal aastal astus ta Ursinuse kolledzisse, kuid katkestas taas õpingud. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas vastuluurekorpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 1946-51 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu "Hapworth 16, 1924" avaldas ta 1965. aastal ajakirjas The New Yorker. Teosed Romaan "Kuristik rukkis" 1951 Novellikogumik "Üheksa juttu" 1953 Jutustus "Franny ja Zooey" 1961 Jutustus "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 1963 "Seymour, sissejuhatuseks" 1963
Usaldusväärne kaitsja ja lõbus sõber... See-prantsuse buldog. Ja veel on ta kuni vanaduseni uudishimulik ja hea lapsuke. Buldogist jätkab seerija jutte ,,DD" kodusest armastusest, kus loodame , et lugejail aitab leida endale iseloomu ja harjumust neljajalgset kaaslast. Väärikas ,,prantslanna" võib jätkata:talitsemata julge koerake, jumaldab lapsi, tagasihoidlik söögiga, ei nurise, nagu inglise buldog, erinevatele haigustele. Kvaliteetsest suhtest võib tunda: külma, kuuma ja norskamist uneajal. Mitte kunagi ei usu, kui mulle öeldakse minu ,,prantsalne" ei norska! Need kallid, väga
rääkida. Petja oli õnnelik et Ziinake nii endast välja läks ja arvas et too ei maganud raudselt terveöö kuna hommikul olid tal silmade all sinised rõngad , siis nägi ta hommikul Sasat ja ütles ka temale et teab kõikeaga too ei teinud teist nägugi ja see õhutas Jahimeest veel rohkem tagant. Ta sai teha tundide ajal mida tahes kuna Ziinake andis saladuse pärast temale järgi , ta mürgeldas ja rääkis rumalaid jutte, mida aeg edasi läks seda rohkem tahtis Petja saladust kellelegi välja rääkida. Niisiis söögitoas ta rääkis emale et teab midagi Ziina ja Sasa juuresolekul ja ema küsis mida aga ta ei öelnud ta jälgis seda millised pilgud lendasid tema poole ja need ei olnud kõige sõbralikumad vaid väga vihased. Samal õhtul tunnis Ziinake oli teistsugune ta oli külmem ja kurjem ja lõpuks ütles et ,,vihkan sind" ,et kui jälk inimene mina olen(petja, jahimees) rääkis seda millised
1868.a.C.R.Jakobsoni "Vanemuise" seltsis I Isamaakõne,andis pildi eesti muistsest kultuurist.Elu muutus,taheti talletada rahvakultuuri.See oli rahvusliku liikumise tegevussuund.Taheti parandada kooliõpetust.I üldlaulupidu 1869. Tartus.Eesti Kirjameeste Selts Tartus 1872-1893.eesti keele korraldus,uue kirjaviisi propageerimine,rahvaluule kogumine,eesti keelsete raamatute kijastamine ja aastaraamatu väljaandmine.Selle järeltulijaks oli Eesti Kirjanduse Selts 1907,suleti 1940.taasavati 1993.1860 mõte asutada eestikeelne keskkool Aleksandrikool.Tööd juhtis Pekomitee,esimeheks J.Hurt. r.liikumise keskused olid Tartu ja Viljandimaa,ideoloogid ja rahvajuhid olid J.V.Jannsen,J.Hurt,C.R.Jakobson.1870 rahvuslik liikumine kaheks:mõõdukad(J.Hurt,teotusid sakslastele)radikaalid(C.R.Jakobson, venelastele). J.V.Jannsen(1819-1890)järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja.1857-1863 Pärnus"Perno Postimees",1864-1880 Tartus"Eesti Postimees".Kinnistas e...
mõelda.Professor Conroy osutas suurt tähelepanu ilmastikule enne Long Beachi maavärinat Kalifornias 1933.aastal,ilmaet oleks kedagi veennud.Jaapani teadlane Omori uuris põhjalikult kaheksatteistkümmend suuremat maavärinat oma kodumaal,kuid ei avastanud mingit seost nende ja ilmastikuolude vahel.Seega võime kindlalt hüljata idee maavärinate ja ilma omavahelisest sõltumusest.Järgmiseks laialt levinud väljamõeldiseks on maa avanemine värinate puhul.On rohkesti olnud liikvel jutte tohututest lõhedest,mis neelavad endasse terveid külasid.On teada ,et inimesed ja esemed on tõepoolest kadunud pinnaselõhedesse või viidud kaasa malihete pooltIgal juhul on säärased nähtused äärmiselt haruldased. 7. jaanuaril toimunud pursete tagajärjel jäi enam kui 450 000 Goma elanikku koduta. Nyiragongo vulkaani laava hävitas külasid ja paljusid Goma linna majasid. Teiste tuhandete hoonete hulgas hävis ka Kivu piirkonna adventkoguduse peakorter.
inimene. Jevgeni on vabade elukommetega mees, Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle armastuskirja, mille mees tagasi lükkab, sest ta ei taha Olga õde ära kasutada. See muudab aga kõik hullemaks, sest igatsus mida Tatjana tunneb muutub veelgi suuremaks ja valusamaks teades, et tal ei ole enam lootustki. Tänu oma linnas elatud elule ei suutnud Onegin kõrvale jääda ka Lenski ja Olga suhtele. Jevgeni ei suuda võtta Vladimiri jutte Olgast ja tunnetest naise vastu tõsiselt ja arvab, et mees on lihtsalt naiivne. Tatjanale korraldatud nimepäeva peol otsustab ta oma sõbra maapeale tagasi tuua. Ta tantsib terve õhtu ainult Olgaga ja ei lase Vladimirit üldse ligi. Seda ei suutnud armunud mees aga taluda ja kutsus Jevgeni armukadedusest ajendatuna duellile. Surma sai Lenski. Pärast kõike juhtunut ei suutnud Onegin enam mõisas elada ja suundus tagasi linna. Linna kolis ka Tatjana, kes oli abiellunud kindraliga
Kunagi ei ole maailm suutnud rahus ja üksmeelselt olla. Alati on olnud teatud hulk inimesi, kes ei saa olla ilma enda tahtmisteta ning isegi teiste inimeste surm ei ole piisav, et lõpetada. On sõlmitud rahulepinguid ja siis neid rikutud, uuesti sõlmitud ja nii läbi aegade. Osa inimesi püüdleb vaid oma unistuste poole, tallates kõik ettejääva. Ilmselt on peaaegu iga inimene kuulnud ema, isa, vanavanemate või kellegi teise endast vanema inimese jutte nooruspõlvest, et tema tegi nii vanalt seda ja teist. Kui noored seda juttu kuulevad, ei meeldi neile see õiendamine, kuid ise vanemaks saades ajalugu pahatihti kordub. Vanemate inimeste maailmapilt on sageli palju erinevam, kui noortel. Noor inimene on täis ootusi ja unistusi oma silmapiiri vallutamiseks, kuid vanem inimene on juba oma silmapiiril või alles kaugel sellest ja pahatihti surutakse noortele peale oma unistusi.
kibuvitsatihniku, mille okkad mind torgivad. Siis hakkab mul veidi parem" (lk 86) ,,Kuulama koobastest kostvat vaimudeägamist, mis mattub mägedest voolava kärestikulise jõe kohinasse, ja surmani õnnetu piiga hala oma armsama, ülla sõjamehe kalmul, mida tähistavad neli sammaldunud kivi rohus."(lk133) Werther ja inimesed Milline oli Wertheri suhe inimestesse? Huvitus väga sellest mida inimesed talle rääkisid. Tema kallim oli Lotte. Juba siis jäi tal Lottest hea mulje kui ta tema kohta jutte kuulis. Õpetas väga hea meelega lapsi ja noori. Ei lasknud ennast häirida sellest, et ta kõigile ei meeldinud. Oma arvamusest ei lasknud ta nii kergelt lahti. Näided: ,, Kahtlemata märkab mu vana sedagi, et krahv mind temast paremaks peab, ja see vihastab teda ning ta kasutab igats juhust , et mulle krahvist halba kõnelda, mina loomulikult vaidlen talle vastu, ja see teeb asja ainult hullemaks" (lk 98-99)
silmas lugu Helinaga. Urmas Lennuki poolt kogutud ja kokku põimitud merelegendidega teatritükk saigi spetsiaalselt kirjutatud just Saaremaal mängimiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kuressaare linna üks vanim ehitis - 1663 aastast pärit sadamaait on lavastaja sõnul just igati sobilik koht selle tüki mängimiseks. Lennuk on ,,Igavest kaptenit" kirjutades osavalt kokku monteerinud mitmeid merega seotud legende, muistendeid ja jutte. Narratiiv on täiesti olemas, kuid see pole päris selge alguse ja lõpuga lugu. Näidend on justkui tükk ühe rannarahva elust, pärast näidendi lõppu jätkuvad loodjutud omasoodu. ,,Igavene kapten" on lennuklikult poeetiline ning üldse mitte argine. Keele metafooririkkus ja kujundlikkus torkab tõepoolest silma, näitlejad on keelega ka sõbraks saanud ning selle kõrgstiili omaks võtnud. 3 4. Kokkuvõte
Kas tõde on olemas? Tõe definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Igapäevaselt kuuleme enda ümber erinevaid jutte ja infot. Kuid kas need on tõesed seda, ei oska keegi öelda. Läbi aegade on välja kujunenud kolm traditsioonilist tõeteooriat. Esiteks korrespondentsiteooria järgi on tõesed väited need, mis on kooskõlas tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Korrespondentsiteooria viga on see, et seda on raske defineerida, mis on tegelikkus. Pragmatismiteooria järgi on tõesed need uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab
● "Et õunapuud õitseksid" ● "Mina – kommunistlik noor" ●"Mere ja taeva vahel" Juhan Smuul "Mu noorim õde" Mu noorim õde mängis liivakastis, kui kodust alustasin sõjateed. Ma kaua, üsna kaua seisin tummalt Ta liivast kooke tegi, müüs ja ostis ja kätes hoidsin kahte liivast kätt. ja kaelas kandis rannarohust keed. Augustipäikse kõrvetades kuumalt siis lõpuks – lapse jumalagajätt... Ta käbiloomadele jutte vestis, nii lapsikuid, nii rumalaid ja häid. Ja väike käeke virgalt liiva tõstis End koduvärav avas kindlas kaares või vahel tõrjus tõrkjaid käharaid. ja vanker veeres mööda kallakut. Mull’ õeke järel’ heitis rõõmsalt naerdes Ja viimati, kui hobu rakmeis hirnus peotäie liiva, kuuma, kollakat. ja rätti surut ema vaikne nutt, siis tõusis rinda valuline õrnus Päev päeva järel – möödunud on aasta.
skulptor elas kodumaal suhteliselt vähe aega, oli tema looming siin siiski tuntud ja hinnatud. Tuntuse andis talle eesti rahvajuttude ainetel loodud mütoloogia teemalised skulptuurid ,,Koit" ja ,,Hämarik", ,,Kalevipoeg" ning ,, Linda" .Tuntud olid ka portreebüstid tolleaegsetest tuntud kultuuritegelastest nagu Koidula, Jansen, Kretzwald ning Hurt. Peale skulptuuri teoste loomiste olid tal muudki harrastused nagu muusika- ja kirjandustegevused. Tema sulest on pärit näidendeid, luuletusi, jutte, meeleolupilte kui ka arutlusi ühiskonnaelu, kunsti ja moraali üle. A. Weizenberg on siiani suureks eeskujuks praegustele ja tulevastele skulptoristidele. Kõik kolm kunstnikku J.Köler , A.Adamson ja A.Weizenberg kujutasid oma töödes eestimaisust, olles rahvuslikult meelestatud. Tänu nendele meestele sai alguse Eesti professionaalne kunst. Nad on olnud ja ei kahtle ,et on ka praegu eeskujudeks paljudele Zizzle 2012 inimestele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
