Kuressaare Gümnaasium Kontserdiretsensioon ''Küünlavalgusõhtu luule ja lauluga'' Koostaja:Liis Kadakas Juhendaja:Mai Rand Kuressaare 2009 Kontsert ''Küünlavalgusõhtu'' toimus 3.detsembril 2009 Kuressaare Gümnaasiumi aulas. Esinesid muusikakooli Inspira lauljad ning etlejad erinevatest koolidest. Etlejad esitasid oma jutte ning luuletusi muusika saatel, ning lauljad muidugi laulsid oma laule. Esineti kordamõõda kord lauldi, kord eteldi lugusid. Eriliseks tegi kontserdi see, et valgustuseks olid vaid küünlad. Teosed olid väga erinevad, osad olid aeglased ning mõtlikud, teised jällegi hoogsad ja lõbusad. Kontserdit algustas ...
Elu ei ole midagi ilma sõpradeta Minu arust ilmsa sõpradeta pole elu, kuna sõbrad moodusavad meie elu ja nad toovad meie ellu rõõmu ja kurbus. Sõbrad on meile toeks nii heas kui halvas. Nad on toeks meile, kui me vajame kallistust või kedagi kes lihtsalt kuulaks. Sõbrad on usavad ja nad ei räägi jutte edasi teistele, nad lihtsalt oskavad ka kõige vajalikumaid asju varjata, isegi kui nemad seda ei taha.. Tõelised sõbrad on muidugi need kellega me saame olla koos kogu aeg, kellega viidad aega ja ta on ustav. Sõbrad on ka need kes on näiteks klassikaaslased või keegi keda sa tead ja kellele saad rääkida kui midagi on juhtund, kuid nemad ei ole sellised sõbrad nagu on need kellega oleme koos.
kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal aja eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvuliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Kolleegiumi- nõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule.
Selle karjääriga seoses pole kõik ainult positiivne, on ka negatiivseid külgi. Kuna ma oleksin kuulus, siis on paratamatult paparatsod sind igal sammul jälgimas. Kõige parem näide on David Beckham. Tema ja tema pere elu on kogu aeg luubi all. Abikaasa Victoria Beckhamist on saanud lausa moeikoon ja naine, kelle sarnased tahaksid olla paljud noored seelikukandjad. Samas soovivad paljud pahatahtlikud nende arvelt ka kuulsaks saada või raha teenida. See tekitab palju alusetuid jutte nagu näiteks need David Beckhami kõrvalsuhete teemad.Nii kannatab terve pere. Veel üks väga negatiivne külg on vigastused.Need takistavad treeninguid,võistlusi ja võivad kogu karjäärile kriipsu peale tõmmata. Olin isegi hiljuti hüppeliigese vigastusega rivist väljas. Sellised traumad paranevad väga aeglaselt ja vajavad vahel ka operatsiooni. Positiivseid külgi on natuke rohkem. Teeniksin väga palju raha, mille eest ostaksin luksusliku maja
väärkohtlemisest siis on ta ka täna õhtul siin.Mõte on selles,et läbi kogemuste nii heade kui halbade oleme koos kasvanud ja muutunud.Selliseid muutusi meis kirjeldatakse isegi filmides näiteks Harry Potter ja tarkade kivi. Kui olla täiesti aus siis mul ei olnud õrna aimugi millest ma täna räägin ja mulle tundub,et Mari oskab mõtteid lugeda kuna ilma ,et ma oleks pidanud isegi küsima ütles ta mulle millest ma peaksin rääkima. Ta ütles,et peaksin rääkima jutte oma klassist ja alustangi ühest mis mul on alati meeles kuna see räägib minust.Minu esimene koolipäev oli jube.Ma ei usu ,et ma ühe sõna ka oleks vahetanud kellegagi terve esimese perioodi peale küsimise mis ruumis tund hakkab.Ja usun ,et teistelgi oli nii välja arvatud Maril kelle vend kais 11 s klassis ja,kes oli ise väga avatud ja jutukas. Kui me täna siin istume tuleb mulle meelde kuulsa Aristotelese ütlus:hariduse juured on kibedad aga viljad magusad
1) Räägi minategelase lapsepõlvest. Minule jäi mulje, et lapsepõlves oli minategelane pigem pettunud oma elus ning ta ei tundunud olevat väga õnnelik. Tema ainuke huvi ja rõõm tunduski olevat raamatud ja raamatukogu. Tema parimaks sõbraks oli minu arvates Ilves, kes oli raamatukogu raamatupidaja. Lapse vanemad olid suhteliselt vaesed ning isa oli suurem osa ajast kodunt eemal. Muidugi siis, kui isa oli kodus, olid kõik õnnelikud ja kuulasid tema jutte väga pingsalt, kuid arvan, et isa pidev eemalolek võis tüdrukut mõjutada tugevalt. Siiski oli aru saada, et vanemad ja teised sugulased soovisid tüdrukule vaid head ning üritasid tema tuju paremaks muuta. 2) Emal ei ole enam meeles rasket puudeveokelku ega hirmu, mida ta tundis metsade ees. Oma südames häbeneb ta kunagist elu, kuid tal ei ole seda millegi muuga asendada. Vanad fotod säilitavad kannatlikult tema noort nägu otsekui asitõendit olemas olnud päevist.
Tavakeele kasutuses tähistab sõna "abort" üldjuhul esilekutsutud aborti, st raseduse katkestamist embrüo või loote elu lõpetamisega ning surnud embrüo või loote eemaldamisega emakaõõnest. Abort, see on midagi, mis igale inimesele näib erinevalt. Mõnele tundub see hirmus ja "sündimata lapse" tapmine kuid mõned pooldavad seda. Mina kui veel noor inimene olen täielikult abordi keelustamise vastu. Kogu see aeg, mil olen näinud pilte ja kuulnud jutte abordist, olen pidanud seda kohutavaks ja vastikuks loote tapmiseks. Kuid nüüd, kui olen veidi vanem olen enda mõtteviisi selle koha pealt muutnud. Mina arvan, et abort on valik, see küll tõesti näeb välja mitte kõige ilusama teona, kuid kuidas oleks siis kui inimene jääb rasedaks kuid ei soovi last ning abort oleks keelustatud? Kas olukord oleks sama võrdne kui Hiinas või Jaapanis? Siin on kaks argumenti, millega olen mina täiesti nõus: " Paljude naiste
majakesega. Päev läbi lastakse muusikat, süüakse-juuakse, lauldakse ja tantsitakse ning mängitakse erinevaid seltskonnamänge. Kuna minu emal on veel lisaks kolm õde ja kõigil neil on mehed ja mitu last , on meil kokkusaamisi sünnipäevadeks ja muudeks juhtudeks minu arust natuke liiga palju . Iga kord pakutakse samu, kordumakippuvaid toite nagu keedukartul, kartulisalat ja rosolje, millest on ausalt öeldes juba kõrini, ning räägitakse samu jutte, nagu vigane vinüülplaat. Samuti on mu tädide pojad-tütred minust kõik nooremad ja see võib vahel igavaks muutuda. Lõppude lõpuks on pere ikkagi sulle alati abiks , kui sul seda vaja on ja ma olen väga õnnelik , et mul see olemas on. Ma arvan, et see tuleks hoida lähedal, kuid mitte liiga lähedal. Tuleb leida tasakaal koosoleku ja privaatsuse vahel ja kindlaks teha , et vanemad ja õed ning vennad eraellu liigselt ei sekkuks.
Salinger ja Holden romaanis ,,Kuristik rukkis" Salinger on ameerikas New Yorgis sündinud proosakirjanik. Ta on kirjutanud mitmeid jutte, kuid tuntumaks on teda teinud romaan ,,Kuristik rukkis". See on rahvusvahelise tunnustuse pälvinud raamat, milles kirjanik väljendab peategelase Holdeni kaudu inimese ja ühiskonna vastuolusid. Holdeni meelest ei küsi mõistmine ja eluolust arusaamine vanust. Nimelt oli noorukil õde Pheobe, keda Holden pidas arukamaks kui mõnd täiskasvanut. Just Pheobe oli see, kellega poiss mitmeid kordi oleks tahtnud suhelda ja kurta oma muret seoses probleemidega koolis.
, , . 1911 . - , 1913 . , . . , , . , . 1932 . «-». . , . 1945-1963 . « », 6 . 1965 . . 14 1968 ., . , , . 20 -- « », (« », 1945; « », 1955; « », 1957; « », 1959; « », 1960; « », 1963). · "Jääminek", 1948 · "Suvepäevad ja teisi novelle", 1957 · "Valitud teosed", 1966 · "Soe leib ja teisi muinasjutte", 1979 · "Pillikeel: jutte muusikast ja muusikutest", 1983 · "Kulunud sineliga vanamees" 1988 - 20- . . . 1965- . . . , · , , . , , , . , , , , . ? , , : , , . , . ? -- «, » · . · , , , . · , , , , . .. 22 1975 , " .. ", " .. " 1992 - " ". 30 2013 . " ..". - , 2005
novelli lehitsedes, et oma mõtteid eemale viia kõikidest maailma probleemidest. Mulle meel- dib peale rasket päeva õhtul lugeda Douglass Adams'i romaani ''The Hitchhiker's Guide to the Galaxy'', mis räägib mehest, kes on sunnitud koos ühe tulnukaga läbi kosmose rändama, kuna maa hävitati galaktilise kiirtee ehitamiseks. Muidugi kena osa minu loetud raamatutest moodustab ka kohustuslik kirjandus. Igal aastal peavad õpilased lugema raamat raamatu järel igasuguseid erinevaid jutte. Vahel võib tunduda, et kohustuslik kirjandus on lihtsalt aja raiskamine, aga tegelikult võib juhtuda nii, et õpilane leiab endale uue lemmikraamatu kohustuslikku kirjandust lugedes. Näiteks eelmisel aastal pidi meie klass lugema Andrus Kivirähki teost ''Rehepapp ehk November'', millest on saa- nud üks minu lemmikraamatutest ja on ka minu arvates üks raamatutest, mida kõik eestlased peaksid lugema. Samuti avaldas sügavat muljet John Boyne raamat ''Poiss triibulises pidaa-
viib. 10. Teos on üles ehitatud 10le päevale, millest meie lugesime 3 päeva = 30 novelli. Teoses on 7 naist ja 3 meest, kes katku tõttu Itaaliast ( Firenzest) lahkusid. 1 vanem naine tegi ettepaneku linnast üheskoos lahkuda. Läksid lossi elama, kus valiti nende seast 1, kes on ühe päeva kuninganna. Kuninganna ülesanne oli anda igaks päevaks teema, mille kohaselt tegelased/jutustajad pidid igal päeval kell kolma kokku saama, et jutte vestelda. Kui jutud vesteldud, siis nad võisid mängida, tantsida, laulda ja kui kuninganna/kuningas ütles, et aeg puhkama minna, siis nii tehtigi. 11. 3. päev 10. novell ühel Barberias elaval mehel oli üks ilus tütar Aibech, kes oli 14 aastane. Tüdruk tahtis jumalat teenida ja ta oli kuulnud, et Tuba kõrbes pidi selleks võimalus olema. Tüdruk saadeti ühe mehe juurest teise juurde kuni lõpuks Rustico juurde
,,Koloss", ,,Ülestõusnute mahalaskmine" ja tegi mitmeid graafiliste lehtede seeriaid ,,Sõjakoledused", ,,Kapriisid". Prantslased. Hoogne Eugeene Delacroix kujutas värvirohkete piltidega ajaloolisi motiive: ,,Chiose veresaun", ,,Sadanapalose surm" või ka kaasaega ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele". Theodore Gericault kujutas sünge ja ebatraditsioonilise pildiga tõsielu sündmusi ,,Meduse'i parv". Inglismaa. William Blake kirjutas kokku piibli ja mütoloogia sugumetega jutte ning illustreeris neid akvarellvärvide abil, William Turner maalis enneolematult maastikke ja merd (peetakse impressionistide eeskujuks), kasutas vastandvärve, kaotas kujutatava kontuurid, saavutas vihma, lumetormi, udu veelainetuse efektse edastamise ,,Lumetorm merel", ,,Orjalaev". Sveitslase Johann Heinrich Füssli looming oli kui lõputu unenägu või painaja.
ning tudeeris Viinis impordiäriga seonduvat. 1938. aastal pöördus Salinger Saksa vägede invasiooni tõttu tagasi Ameerikasse. Samal aastal astus ta Ursinuse kolledzisse, kuid katkestas taas õpingud. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas vastuluure korpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 1946-1951 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu "Hapworth 16, 1924" avaldas ta 1965. aastal ajakirjas The New Yorker Holden Caugfield peategelane (seitsmeteistaastane nooruk) Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud
Rööv aga ebaõnnestus ning surma sai nii Guiglielmo tütar kui Gerbino. Novellides antakse mõista, et usk ei ole kõige tähtsamal kohal. Inimene ei pea teenima jumalat, kui ta seda ei soovi. Aeg, kus uskmatuid taga kiusati, on nüüd läinud. Raamatust võime leida kohti, kus solvati vaimulikke ning petetakse ja kasutatakse omakasupüüdlikult ära munki ja usumehi. Mulle meeldis see raamat. Alati on hea lugeda jutte, mis ei ole liiga positiivsed. Kõigel ei pea olema õnnelikku lõppu ning samuti ei ole mõtet varjata reaalsust, mis meid ümbritseb. Novellid olid omavahel hästi seotud. See, et oli välja toodud inimesed, kes neid lugusid jutustasid, oli minu meelest väga hea. Nii peitus nende väikeste lugude taga ka üks suur jutustus, mis neid kõiki ühendas. Kristiina Uusna 10 B
Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastuZimmermanni koolikorralduse kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid koolide loomisega kehvemad lood. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, ilmaennustusi jne. Kalendrisabades ilmus saksa keelest tõlgitud jutte. · Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. · Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. · Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud . · 18.sajandi teisel poolel hakkas laiemalt levima ilmalik kirjandus peamiselt maarahva kalendrite näol. Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa
Poeg olid haige, haavatud sealt, kust riided polnud katki ja riided olid augulised sealt kust keha polnud haavatud. Ta oli mürgi pommi plahvatuse kätte jäänud. Nägu oli must. Jakob sonis, otsis vahel oma pampu, kukrut ja riideid. Üles ärgates käskil emal tema sonimistest mitte välja teha. Maret ei tahtnud hetkekski poja juurest lahkuda, kuid käis siiski vahepeal inimesi üle jõe venega sõidutamas. Ta kurtis teistele pojaga juhtunut, kuid ei saanud neid abi, vaid kuulis jutte teistest sõjas käinutest ja valitsuse kirumist. Kord kuulis kelleltki, et arst olevat kirukumõisa tulnud. Maret läks kiiresti tohtrit kutsuma. Arsti lubaski tulla. Arst imestas, kuidas Jakob suutis selliste haavadega koju tulla, ta ütles, et kui ema ta eest hoolitseb siis poeg saab terveks. Kirjutas Jakobile rohu ja lahkus. Järgmise päeva õhtul Jakob suri. Öösel tuli metsavahi naine surnut pesema
" kostis rebane. Raamatu järgi tähendab see sidemeid looma, ehk sõprunema. Taltsutamise tagajärjel on mõlemal teineteist tarvis ning nad on mõlema jaoks ainukesed maailmas. ,,Igaühelt tuleb nõuda ainult seda, mida ta anda võib". Lahtiseletatult võiks seda öelda ka nii, et kui sul on kausitäis õunu, siis pole mõtet oodata, et need maitseksid nagu sefiiritort, sel juhul sa pettuksid. Samuti pole mõtet oodata väikevennalt, et ta räägiks sinuga sama põnevaid jutte nagu su sõber, kes on sinuga ühevanune, väikevennalt võib oodata et ta teeb sulle lihtsalt nalja. Ka kassilt pole mõtet oodata, et ta käituks nagu koer ja jookseks sulle saba liputades vastu ja lakuks su kätt, kass kõnnib ikka omapead. Aga samas võib kass olla tore sõber ja üllatada sind ootamatult külje alla pugemisega. ,,Tuul ajab inimesi kord siia, kord sinna. Neil pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks." Kui sa ei pea lugu oma kodust ja perekonnast, siis sa muutud
metsas joostes. Koos on nad nüüdki, lasevad (koos) paadist rakette, tantsivad (koos). Külamehed arvavad, et Villu tantsib end nii Kõrbojale peremeheks. Hommikul palub Villu kõiki Kivimäele, kus lubab aupauke lasta. Anna tuleb vaid pika keelitamise ja lubamise peale viinavõtmine maha jätta. Kivimäel juhtub õnnetus. Viga saavad Villu parem käsi ja veel terve parem silm. Hospitalist naaseb murtud mees. Jätkab töötegemist. Kivimäe jätab rahule. Rahvas levitab jutte, nagu saaks Villust Annale mees. Villu ise peab seda ilmvõimatuks. Vigasena ei iial. Ennemini/ennem otsib üles Eevi, oma eelmise armastuse, kellega tal on poeg, ja lubab ta katkule tuua, kui ainult isa nõus on. Isa on, kuid pulmi teha ei luba. Seetõttu jätab Villu Eevi kosimise esialgu katki. Taas pidu tantsuplatsil. Taas joob Villu end purju ja tantsib. Taas pannakse talle jalg taha nii, et ta koos Annaga pikali lendab. Aga enam ei tõtta Villu norijatele tasuma. Lahkub koos Annaga
paljudega. Oma esimeste koostööpartneritega oli tal kana kitkuda ja tema rivaalide lugudest võib välja lugeda sõnumeid, mis laimavad Snoopi. Tänapäevaste staaridega tal palju suuri probleeme pole tekkinud, sest eelmise sajandi hip-hop sisaldas tohutult rohkem rivaalitsemist kui tänapäevane. Pillioskuse kohta ei ole midagi mainida, kuna ise ta ühtegi pilli reaalselt ei mängi. Snoopi ja tema heliloojate stiili ja mõttemaailma avas see kontsert kindlasti, sest tema lood pajatavad jutte narkootikumidest ja priiskavast eluviisist nagu ka nende elud. Arvan isiklikult, et Snoop Doggi esitusviis oli just selline nagu see olema peaks ja see oli ka originaalne. Esituse kohta ühtegi halba sõna ei ole. Lavaline liikumine ei mängi sellise muusikastiili juures eriti rolli ja seda on raske kommenteerida. Valgustus oli alguses vinge ning paljulubav, kuid peagi tüütas see mind ära, sest see oli kogu aeg üksluine. Kostüümid on
rõõmutunnet. Tänapäevases ühiskonnas on palju probleeme ning paljud ei saa tunda pererõõme, kuna lapsetoetused on väikesed, palgad on minimaalsed ja seepärast ei saa osad inimesed lubada endale lapsi. Need inimesed elavad nukralt oma rutiinset elu edasi ja ootavad helgemaid aegu. Õnneks on peresid, kes saavad nautida lasterõõma ning nad elavad õnnelikult koos vanavanematega. Vanavanemad jutustavad oma lastelastele jutte ajast, mil nemad noored olid. Need jutud mõjutavad väga palju väikese lapse elu, kuna too tahaks ka näiteks seigelda, maalida või isegi tantsida. Nendest juttudest areneb välja laste mõttemaailm, kus omakorda arenevad unistused ja tuleviku ootused. Väikelapsed armastavad oma vanevanemaid mitte ainult sellepärast, et nad poputavad neid, vaid ka sellepärast, et vanavanemad on need, kes unistusi kõige rohkem toetavad. Isade ja emade roll on peres erinev
Jannsen pani oma lehele suuri lootusi: see pidi saama eestlaste harimise, rahvusliku uhkuse kasvatamise ja moraalse parandamise vahendiks. "Perno Postimehe" kaudu hakkas ta populariseerima ka omanimetust "eestlane", seni kutsuti eesti keeles endid tavaliselt maarahvaks, pöördudes esimese numbri juhtkirjas lugejate poole: "Terre, armas eesti rahvas!" Jannseni ajaleht populariseeris ka uut, häälduspärast kirjaviisi ning avaldas üldiselt õpetlikke jutte, manitses inimesi endid harima ja eestlaseks oleku üle uhkust tundma, Jannseni sõnadega: "ärgem tundkem häbi selle pärast, et me eestlased oleme, vaid selle pärast pärast, et me harimatud oleme!" "Perno Postimees", mis lühikese ajaga sai rahva seas väga populaarseks, pani aluse ka järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele: 1857. aastast peale on alati ilmunud vähemalt üks eestikeelne ajaleht. 1862. aastal oli tellijate arv juba 2262 (lugejaid oli mitu korda rohkem,
....................................... 9 Kasutatud kirjandus....................................................................... 10 2 Sissejuhatus Minu referaat räägib Eduard Vildest, kes oli Eesti vanim ning ka auväärseim proosa kirjanik. Näiteks oli just tema see, kes hakkas esimesena avaldama pakse algupäraseid romaane. Vilde mitmeid jutte ning romaane iseloomustab kõige väljatoomine ning üldiselt mitte millegi varjamine näiteks on ta kirjutanud talupoegade peksmisest üksikasjalikult. Niisiis ei ole Eesti ühes suuremas proosa kirjanikus mitte mingit väga rahulikku hingeelu. Referaadis toon ära põhiliselt Vilde eluloo ning ka tema kirjutustest. 3 Elulugu Eduard Vilde (4
selles piirkonnas ajutiselt töö tõttu. Aastal 1815, kui Charles oli kolmeaastane, kutsuti isa Londonisse tagasi ja perekond asus elama Fitzrovia asumisse. Tema suurepärane mälu võimaldas tal lapsepõlvekogemusi kasutada hiljem ära oma loomingus. Kirjanikuna alustas tegevust pseudonüümi Boz all, kirjutades skitse ajalehtedele. Tema esimene raamat, "Bozi visandid", ilmus 1835 ning sisaldas aastail 18331835 ajalehtedele kirjutatud jutte ja tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust. Aastal 1836 telliti Charles Dickensilt ühe kunstniku joonistuste juurde tekstid. Sellest kujunes välja tema esimene romaan "Picwick-klubi järelejäänud paberid", mis tegi ta maailmakuulsaks. Dickensi 1860. aastate tuntumad romaanid on "Suured lootused" (1860 1861) ja "Meie ühine sõber" (inglise "Our Mutual Friend"; 18641865). E. Brönte ja õed:
Eestlane on unistaja ja hea luiskaja ning samas kergeusklik. A.Gailiti romaani ,,Nipernaadi" peategelane rändab külast külla ja luiskab enda kohta erinevaid lugusid. Tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Toomas püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub tal üsna hästi, aga alati, kui ta kuskilt külast lahkub murrab ta kellegi südame. Külarahvas on väga kergeusklik ja alati jäädakse Nipernaadi jutte uskuma ning satutakse neist vaimustusse. Inimestele meeldib fantaseerida, aga kui keegi teine seda teeb, siis ollakse naiivsed ja võetakse seda kohe kui tõde. Eestlast on kirjeldanud oma loomingus mitmed Eesti mainekad kirjanikud. Nad on kujutanud eestlast kui ahnet, omakasupüüdlikku ja naiivset, aga ka kui tublit ja töökat inimest. Paljude raamatutegelaste ja tänapäeva inimeste vahel võib paralleele tõmmata. Kirjanikud on oma teostes kujutanud
Jõulud vanasti Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad. Nad leiutavad igasuguseid nippe, kuidas inimesi kauplustesse...
saatesõnadega: AVITA, Tallinn 1996 · "Pärtliöö" (romaan). Tõlkinud Tatjana Hallap. Europeia-sari, Tallinn 1997 · "Lokis; Ille'i Venus" (novellid). Tõlkinud Laine Hone. Järelsõna "Ühteaegu romantik ja realist": Rein Põder. Sari Klassikalised lood. ER 2001 · "Etruski vaas" (lühijutud). Tõlkinud Sirje Keevallik. Varrak, Tallinn 2003 · "Sinine tuba" (novell). Raamatus: "Kinnimüüritud tuba. Kuulsaid jutte: hirmu, õudust ja põnevust." Tallinn, Ilo 2009. Inglise ja prantsuse keelest tõlkinud Triin Sinissaar, koostanud, toimetanud ja järelsõna Kalle Kurg.
Tööleht nr 4 Leida Laiuse filmi ,,Mäeküla piimamees" kokkuvõte. 1. Mari ja laste suhted Mari ja laste suhted filmis olid väga head. Vaatamata sellele, et Mari ei pidanud end nende emaks, tegeles ta nendega väga palju. Lapsed olid tema seltskonnas õnnelikud, kuna Mari oli natukene lapsik. Kui nad midagi koos tegid siis oli alati kuulda naeru ja kilkamist. Lapsed soovisid alati, et Mari neile jutte räägiks, nt linnast. Kui aga Mari hakkas linna mõisniku juurde minema, siis lapsed muutusid kurvaks ning hakkasid ka nutma, see näitab nende kiindumust oma kasuemasse. 2. Tõnu surm Tõnu surm sai alguse sellest, kui ta Maasikaga kõrtsis omi muresid jagasid. Nad võtsid napsu ning lõid tantsu, kuniks tuli aeg koduteele asuda. Kuna väljas oli külm, siis Tõnu juuksed ja habe olid härma läinud, ning tasapisi hakkas Tõnu ise ka külmuma. Enne surma nägi ta
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas Õpetaja mõju lapse sotsialiseerumisele Britta Sims (KELA II) Olla lastele positiivne eeskuju (eriti selles, mida plaanitakse lastele õpetada, sest nad on väga tähelepanelikud). Selgitada lastele, mida, kuidas ja miks midagi tehakse, et nad paremini aru saaksid. Räägitud teemadel teha ka praktilisi tegevusi, sest lapsed õpivad kõige paremini ise läbi tehes. Teha vahet, kas lapsel esineb puudusi sotsiaalsete oskuste omandamisel või sooritamisel. Õpetaja saab lastega arutleda erinevate emotsioonide teemal (millised on, kuidas ära tunda ja toime tulla). Õpetaja saab lastega koos luua rühmareegleid rääkida, mida sobib teha ja mida mitte. Õpetaja peab tunnustama ja väärtustama iga last. Lastega tuleks arutleda, et iga inimene on indiviid ning eriline. Rääkida ka sellest, et inimesed mõtlevad erinevalt ning sellega t...
· Rõhutas, et eestlased peavad saama suureks vaimult Hurda ja Jakobsoni vahel oli rahvuslikus liikumises suur lõhe Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu Hurt kuulus. Jakobson oli aktiivne kiriku kritiseerija, ta kritiseeris kirikut mitte kui religiooni vaid neid baltisakslasi, kes kirikut omakasuks ära kasutasid. Jannsen ja Jakobson olid tülis sellepärast, et Jannsen oli mõõdukam, Jakobson aga radikaalsem, seetõttu Jannsen oma ajalehes Jakobsoni jutte ei avaldanud. Esimene üldlaulupidu 18-20 juuni 1869 Tartus Eestvedaja Jannsen, eesmärk eestlased üle maa kokku kutsuda, esimene kord kui see jälle võimalik oli Tulemus : kasvas eestlaste rahvuslik kokkukuuluvustunne, laulupidu andis jõudu ja julgust tulevikuks Eesti Aleksandrikooli komiteed 1860ndad Eestvedaja : Jaan Adamson, president: Jakob Hurt Eesmärk: rõhutada hariduse tähtsust, anda eestikeelset haridust Tulemus: saadi raha kokku
Tänapäeval näiteks Luteri kirikus öeldakse, et kümme käsku on põhiline, mida peab läbi lugema ja teadma, ning muu ei oma nii palju tähtsust. Kui kõrvale jätta see, mis arvati paar põlvkonda tagasi või see, mida usutakse praegu, arvan, et õndsaks ei ole võimalik saada, sest sellist olevust nagu ,,Jumal", ,,taevas" või ,,põrgu" ei olegi olemas. Inimene sureb ära ja ta ei pääse kuskile hingekirja, mida ennem usuti, vaid jääb maa peale püsima. Kui kuulda jutte, mida Jehoova tunnistajad käivad oma kogukondades ja uksest ukseni rääkimas, tundub see kõik esmapilgus utoopiline ja võimatu, aga kui järele mõelda milliseid kummalisi juhtumeid on toimunud nn ,,kummituse" läbi, ei tundugi see enam nii müstiline. Vanasti elasid inimesed rohkem Jumala järgi, et saada paremal juhul taevasse või halvemal korrale põrgusse. Kui tehti pattu, siis pidi andestust paluma, aga tänapäeval on inimeste õndsaks
Kuna olen nende kuude jooksul suhteliselt palju puudunud , enda haiguse tõttu , siis ei ole ma küll koguaeg kohal olnud , aga kui rääkida hinnetest , siis katsun ma alati teha asjad järgi ,et mitte väga maha jääda teistest ning mitte koguda endale puudulikke hindeid ja hunnikus tegemata kodutöid/arvestustöid. Mina olen rahul, et just selle kooli valisin . Väga hea meel on, et ei kuulanud teiste halbu jutte selle kooli koha ja otsustasin siia tulla. Loodan, et midagi halba ei juhtu ja ma lõpetan selle kooli uue ametiga ja paljude uute sõprade abiga saab see kindlast palju lõbusam olema. Andra Leppikson Mt-12
*1863 Eesti Postimees *1865 Vanemuise laulu- ja mänguselts *hümni sõnade autor * väga saksameelne *EÜS'ile ,,Kalevipoja" õhtud *1869 korraldas esimese laulupeo Tartus (18.-20.06) *1890 suri Tartus *Johann Köler *Peterburi Eesti patriootide esindaja *keisri õuemaalija *Villem Reiman *edendas karskusliikumist *Fr. R. Kreutzwald *andis välja kalevipoja *Fr. R. Faehlmann *hakkas koguma kalevipoja jutte *tema eestvedamisel loodi ÕES *Lydia Jannsen *Lydia Koidula *"Emajõe ööbik" *kirjuta näidendeid ja pani aluse tänapäevasele teatrile *"Saaremaa onupoeg" *"Säärane mulk" *Karl August Hermann *pärast Jannseni hakkas toimetama Postimeest *tema ajal sai see päevaleheks ETTEVÕTMISED *Laulupidu *18.-20. 06 1969 *Tartus *eestvedaja oli Jannsen *Künnivõistlus *1874 *korraldas Jakobson
suurimaks väärtuseks meie keelt- eesti keelt. Väärtus on minu jaoks midagi, millega teistest erinen ja just see keel, nendest sõnadest kokku pandud laused, selle kõla, kui ütlen emale „Tere hommikust!“. See on suurim väärtus Eestis. Minu ema, vanaema ja nende tutvusrindkond väärtustasid oma lapsepõlves vaba aega, et ei peaks hilisõhtuni õues tööd rügama, et saaks kasvõi paar tundi väsitava päeva möödudes oma vanematega koos jutte vesta, kuulata vanaisa mälestusi nooruspõlvest. Nad rääkisid tunnetest ja oli näha emotsioone, nad väärtustasid aega, mis saab ka selle kulutamata otsa. Kuhu on see kõik kadunud? „Hei, olen internetiajastu ning kolin nüüd pikemaks ajaks sinu juurde, et ühiselt ülejäänud elu koos saaksime veeta!“ Tulid külalised. Niinimetatud „külalised“. Nad hakkasid järk järgult massi sulanduma, vaadates vanu väärtushinnanguid nagu vana ajalehte ja asendasid need uute, uhkematega
Euroopa on juba pikemat aega vaevelnud pagulaskriisis, aga just viimasel ajal on see läinud järjest hullemaks. Üha enam pagulasi tahab tulla Euroopasse. Suurem osa neist on sellised, kes põgenevad sõja või millegi hirmsa eest, aga palju on ka neid, kes tulevad siit lihtsalt paremat elu otsima. Lugedes internetist kõike seda, mida ajalehed pagulastest kirjutatavad, tekkib hirm. Tekkib hirm nii pagulaste kui ka oma kaasmaalaste suhtes. Pagulastest räägitakse igasuguseid jutte, et nad tulevad siia vaid varastama, tapma, röövima ja vägistama. Samas kui lugeda artiklite kommentaare ja kuulata seda, mida räägivad meie kaasmaalased nendest, tekkib ka hirm, aga teistsugune hirm. Kuidas saavad inimesed teiste inimeste suhtes nii kohutavalt õelad olla? Kes tahab pagulasi põlema panna, kes tahab, et nende paat põhja läheks või et keegi nad lihtsalt maha lööks. Lugedes inimeste kõnesid Sõbraliku Eesti kõnefestivali lehelt, saan ma aru, et väga
Läti Henriku Liivimaa Kroonikas 3.Millal trükiti esimest korda eestikeelne tekst raamatusse? 1525.aastal. 4.Milline oli kirikukirjanduse ülesanne? Levitada kirjasõna, arendada lugemisoskust, laiendada silmaringi. 5.Mis sajandil hakkas ilmuma ilmalik kirjandus? 18.sajandil. 6.Nimeta esimene eestikeelne kalender- Eesti-Ma Rahwa Kalender 1731 ajaleht-Lühhike Öppetus August Wilhelm Hupel 7.mis rahvusest olid need, kes kirjutasid esimesi jutte eesti keeles? Saksa rahvusest Nimeta mõned:Friedrich Wilhelm Wilmann, August Wilhelm Hupel, Otto Wilhelm Masing. Kristian Jaak Peterson- 1801- 1822 14. märts 1801 sündis Riias, ta isa oli Viljandist Lätti elama asunud. Ta ema oli Anna Elisabet Mihhailovna. Hariduse sai Riia kubermangugümnaasiumis. Kooliajal kirjutas põhiosa oma luuletustest, pidas ka päevikut. 1819 astus Tartu ülikooli usuteaduskonda, läks hiljem üle filosoofiateaduskonda.
· "David Copperfield" (autobiograafilise taustaga, 18491850; eesti k 1937, 1991, 1999) · "Oliver Twist", eesti keeles ka "Oliver Twisti seiklused" (18371838; eesti keeles 1927, 1964, 2001, 2002, 2006) · "Jutustus kahest linnast" (1859; eesti keeles 2000) · "Jõululaul" (eesti keeles 1999, 2001) · "Parimad tondijutud" (eesti keeles 2005) · "Lugu, mis nõuab mõistvat suhtumist." (Novell.) Raamatus: "Kinnimüüritud tuba. Kuulsaid jutte: hirmu, õudust ja põnevust." (Novellivalimik.) Kasutatud kirjandus : http://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Dickens http://ilmareestikeel.blogspot.com/2010/11/charles-dickensi-elu-ja-looming.html http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Dickens
"Ja päike tõuseb" Millest olid mõjutatud teoses kujutatud tegelaste elu ja suhted? Meil kõigil võivad olla ettekujutused sõjast, olles näinud filme ja pilte ning kuulnud jutte oma vanavanematelt või õpetajatelt, kuid mitte keegi meist ei tunne selle tõelist olemust. Sellest saavad aimu vaid need, kes on olnud sõjaga reaalselt seotud. Raamatus olid tegelased üle elanud sõja. Seepärast olid nad oma elus väga kadunud, segaduses ja teadmatuses. Nad on seest tühjad ja alustavad justkui taas enda ja oma elu mõtte otsimist. See on see, mida teeb sõda inimesega. Sõjas ei hooli sa põhimõtteliselt mitte millestki muust kui enda elus hoidmisest ja pääsemisest
sõjaväeakadeemias.Käis ka New Yorgi ülikoolis,kuid jättis selle pooleli,reisis Euroopas. · Saksa vägede invatsiooni tõttu pöördus tagasi Ameerikasse,läks ka uuesti ülikooli, kuid jättis pooleli. · Võttis osa lühijuttude kirjutamise kursusest,kirjanduslikuks debüüdiks sai jutustus "Noored" · 1942 aastal läks Salinger sõjaväkke,teenis Teises maailmasõjas vastuluurekorpuses · 1946-1951 avaldas palju jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis", millest sai kohe bestseller ning autorist noorte iidol. · 1953 aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hampshirei osariigis ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. · Viimase jutu mille ta avaldas oli "hapwort16,1924" · Pärast seda pole ta midagi uut trükis ilmutanud,ta on teinud takistusi oma varasema loomingu taasavaldamisele ning peletanud endast eeamle huvilisi ja biograafe. · J.D
Nõukogude ajal töötasid mitmetes rahvamajades kultuuritöötajad. Nende ülesandeks oli pidusid korraldada, filme näidata, seltsielu arendada ja muid kultuuriüritusi teha. Tänapäeval selliseid inimesi enam ei ole, kes igapäevaselt pühendaksid end rahvale. Omavalitsustes on küll aktiivsemad eestvedajad, mõnikord ei ole neidki. Nemad aga ei suuda kogu rahvast endaga kaasa vedada. Ka meie vanavanemad jutustasid oma lastele jutte ja lauldi õhtuti ühiselt laule. Mõnikord vanemad õpetasid lastele pilli mängima. Tänapäeva ühiskonnas näeb sellist pilti haruharva. Lapsed käivad ringides, mis maksavad, valdades tehakse kärpeid, kes saab ja kes ei saa huvialakooli. Kui varem oli rahvas igapäevaselt kokkuhoidvam ja tehti koos midagi, siis tänapäeval on kõik iseenda eest väljas. Välismaailmast tuleb nii palju uut ja huvitavat koguaeg juurde, et sageli unustame oma kultuuri hoidmise tähtsuse üldse ära.
kuskil ,,nurgas" tujutseda ja terve maailma peale vihane olla. Nii nagu ka autor tõi välja punktid, kus ta arutles Tõde ja Õiguse tegelaste vahel, kuidas peategelase naaber Onu Pearu oli vägivaldne ja vihane kuid kohati humoorikas, viskas nalja ja ei võtnud oma elu nii tõsiselt nagu peategelane Andres, nii arvan minagi, et kõik mis on naljakas, eks seda enam nii tõsiselt võetagi sest reaalselt tõsiseid jutte ei saa ikka naljaga öelda sest keegi lihtsalt ei usuks neid. Autor ironiseerib selles artiklis põhiliselt selle üle, kuidas soomlased käivad Eestis alkoholi tarbimas, viies sellega meie koha ,,joodikute edetabelis" kõrgemale kui muidu. Ta arvas veel, et tegelikult ei peaks seda edetabelit täie tõsidusega võtma ja tuleks juua ikka nii nagu endale on parem ja viisakam. See tähendab seda, et parem oleks napsitada mõõdukas koguses, et saaks oma teatud valusid leevendada või
Vaadeldes Rändavaid Pilvi Autor: Oskar Luts Lehekülgede arv: 202 Tegelased:Andres, Arno, Karu, Amman, Lombach, Roose, Frieda, Peeter, Anna, Frantzen, Juhan Simmi, Heino Eino jne 1. Ennustamine Millest võis raamat rääkida? Millest raamat tegelikult rääkis? Autor hakkab rääkima oma lapsepõlvest. Oskar jutustab oma esimesest koolitalvest Palamuse kihelkonnakoolis. 2. Tsitaadid Lause raamatust lk Põhjus, miks see meelde jäi. 1.Nüüd ma õieti ei tea isegi, mida 5 1.Esimese lõigu kohta kõlas see väga ma pean tegema oma mälestuste imelikult. neljanda jaoga. Kas pean plagieerima iseend? 2. - . 33 2.See kõlas väga imalikuna, et eesti keeles . ei tohtinud rääkida oma kodumaal. 3.See on väga raske haigus. Tihti 3.T...
soofia teaduskonnas, täitis Õpetatud Eesti Seltsi esimehe ülesandeid ning kirjutas kõik oma tähtsamad keeleteaduslikud tööd ja kirjandusteosed. Faehlmann polnud ra- hul eesti keele õpetamisega seniste grammatikate järgi, vaid rõhutas vajadust vabas- tada eesti keel saksa keele mõju alt ja koostada rahvakeelel põhinev grammatika. Oma lingvistikaalaste töödega pani Faehlmann aluse eesti keele hääliku-ja vormi- õpetusele. Faehlmanni populaarsemaid jutte oli ´´Kalendritegija kimbus´´. See esitas värvika ja humoristliku pildi kalendri koostajast. Teine tuntud jutt on ´´Tühi jutt, tühi lori´´, mida avaldati samuti kalendrilisas. Faehlmann on loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust oodi ´´Suur on, Jumal, su ramm´´ ja värssdialoogi ´´Piibu jutt´´. ´´Piibu jutus´´ mõtisklevad kaks sõpra Jaan ja Mihkel maise õnne ja elu kaduvuse üle. Ta kirjutas ka kümmekond epigrammi
· kreeklaste jäljendamine · naiste tähtsus suurenes, meestega isegi võrdsed Näitekirjandus · kõige populaarsem komöödia · tuntuimad komöödiakirjanikud Plautus ja Terentius Plautus · ligi 140 teost · juhuslikult sai kirjanikuks · komöödiakirjanik · põhilised teemad: pere, äravahetamis (segamini ajama, ära vahetema jne) · kohandas vanu jutte moodsaks · ,,Hooplev sõjamees" · ,,Kullapott" Terentius · täpne nimi: Terentius Afer (näitab et tuli Aafrikast) · aafrikast pärist ori · hiljem lasti vabaks, sai hea hariduse · rahva seas polnud nii populaarne · teosed kunstilisemad · ,,Andria" · ,,Andria" on esimene teadaolev Eestis etendatud näidend. Esitasid saksa õpilased ladina keeles. Seneca · kesier Nero kasvataja lapsepõlves
Temagi sündis enneaegselt ning oma imikueas nuttis palju. Kasvades, hakkas ta üha enam vanema venna tähelepanu püüdma ja segas teda pidevalt. Rego muidugi parema meelega tegeles väikevennaga kui õppetööga, mis tema jaoks oli selleks ajaks juba parajaks peavaluks kujunenud. Palgati abiõpetaja, sest ka ema ei saanud enam väikevenna kõrvalt hädas last piisavalt aidata. Rego on väga hea fantaasiavõimega. Talle meeldis joonistada ja jutte välja mõtelda. Tema lemmikaineks oligi kunst ja emakeel. Viimasest meeldisid eriti need tunnid, kus pidi ise lühijutu või luuletuse kirjutama. Kui pidi aga pikemat teksti lugema, tekkis tal selle kohta alati pidevalt küsimusi või katkestas lugemise, et ütelda, kuidas tema oleks käitunud või kuidas mingi asi oleks paremini välja tulnud. See olekski üks psühholoogiline faktor. Positiivne pööre sai alguse Rego ema sõbranna samalaadsest probleemist. Ka
oli väga huvitunud kirjandusest ja rahva õpetamisest. Ta tegigi selleks rahvakalendreid, kuhu kirjutas õpetlikke lugusid. Üks tema kalendritest on "Marahva kasuline kalender." Hiljem pakuti talle Eesti rahvuseepose jätkamist, kuna kirjanik, kes alustas oli vahepeal ära surnud. Kreutzwalt kohe ei nõustunud ka pakkumisega, ikka mõtles hoolikalt, kuid siiski aktsepteeris võimaluse. Kõigepealt läks ta Võru- ja setumaalt jutte koguma. Nii valmiski 20 loost koosnev "Kalevipoeg." Eepos oli vaid üks põhjustest, millega Kreutzwald Eesti rahvale meelde jäi. Järgmine väga tähtis inimene Eesti ajaloos on Johann Voldemar Jannsen, kes oli samuti kirjanik. Ta oli lisaks sellele veel õpetaja. Tema otsustas Pärnu rahvale asutada sellise ajalehe nagu "Perno Postimees." Jannsen on oma panuse isamaa kultuuri pannud ka mänguseltsi "Vanemuine" asutamisega. Loodi see siis aasta 1865. Vaid neli aastat
Mõis ja talu Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium Julia Smirnova 10.B Mõisa lühiajalugu Nii ordu kui ka piiskopkonnad hakkasid vallutatud alade haldamiseks maid läänistama saksa soost vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. Keskaja lõpuks oli Eestis rajatud ligi viissada mõisat. Valdav enamik neist olid hoonestatud tagasihoidlike puitehitistega, kuid ligi sadakond mõisat oli välja ehitatud kivist kindluselamute ehk vasallilinnustena. 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Ordu ja piiskopkondade kadudes hakkasid endised vasallid siinses riiklikus korralduses mängima järjest olulisemat rolli. Rüütelkondadena tuntud ...
eesmärk? Mulle tundub, et ajakirjanikud ja ajakirjandus ise püüab tormijooksus võita enda poole lugejaskonda, mille tõttu kaasneb infotühjus faktides ja mitte midagi ütlevad fotod. Kas tõesti on vaja soliidsel ajalehel muutuda "kollaseks" ning muretseda nii palju lugejate tähelepanu pärast? Peamiselt siiski avaldatakse lugusid mis pakuvad ühiskonnale kõneainet. Oluliseks peetakse ka ajakirjanduses jutte kuhu on kaasatud mõni tuntud ja jõukas kaaskodanik. Vähe räägitakse meie endi seas eksisteerivatest kodanikest, rohkem aga suurettevõtetest ning "ühiskonna koorekihist". Eesti meedial on tänapäeval väga suur mõjuvõim. Meediaväljaannetel on võime mõjutada uskumusi, väärtusi, sotsiaalseid suhteid ja -identiteete. Tänapäeva ajakirjanduse keelekasutus on lubamatu, sest väga palju kasutatakse ajakirjanike poolt kõnekeelseid väljendeid ning kohata võib ka slängisõnu
August Kitzberg TKJPG 12- AK Mariliis Kallion ELUKÄIK August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus 1855. aastal 1863 aastani perekonnanimeks Kits Koolihariduse sai venna juures Niitsaadu vallakoolis Armastas palju lugeda Kitzberg pidas mitut ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes ELUKÄIK Ta oli kaks korda abielus. Kirjanduslikku tegevust alustas 1870. aastail tõlketööga ja koduloolise raamatuga „Kodu-kurukesest” (1878). Pärast eesti kutselise teatri sündi keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning avaldas draamasid („Kauka jumal,” „Libahunt” jpm.) Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule Mõistab hukka sotsiaalset vägivalda. LOOMING Tema loominguline tegevus hõlmab ajaliselt pool sajand...
Arvutis sa saad lugeda ajalehti, suhelda sugulastega või perekonnaliikmetega kui nad on välismaal. Me teame, et välismaale helistamine võtab palju raha. Kuid milleks seda teha, kui sa saad suhelda välismaal olevate inimestega arvuti vahendusel. Meie põlvkond erineb väga palju vanavanemate põlvkonnaga. Sellepärast on ka vanavanematega suhtlemine keeruline. Meil pole ühist jututeemat ja nad üritavad ainult meie elu elada. Kindlasti ei ole see halb ja meile meeldib kuulata nende jutte ajast kui nemad olid noored, kuid ka meie soovime elada ja õppida oma tehtud vigadest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
