Kuna Irmal oli hea tunnistus, siis arvati, et selline tark tüdruk ei tea mustast ja ropust tööst mitte kui miskit, niisiis läkski ta tädi Annale appi pesu triikima ja rullima. Irma leidis omale uue töökoha hr. Rudolfi juures toaneitsina. Kojamadam hirmutas aga Irmat mingisuguste õdede mõttega, et majahärral Rudolfil olla kombeks neid iga natukese aja tagant vahetada, et ka Irma pidavat üks neist olema, küll ta varsti näeb, kui siit ära läheb. See jutt ajas Irmale hirmu nahka Kui Irma oli juba Rudolfi juures tükk aega töötanud jõudis Lonni arusaamale, et Irma Vainu on Rudolfisse armunud. Rudolf oli tundnud huvi Irma meeste kohta, see peale tembeldas Irma Eedi enda peigmeheks, samas mainis aga ära, et tegu on ühepoolse armastusega. Majas leidis natukese aja möödudes aset esimene koos lõunatamine ning Irma küünitades millegi järele kapi otsas,
http://www.reason.com/UserFiles/Image/ riggs/smokingromanian.png Koolis käiakse üldiselt innuga,kuid viimasel ajal on paljude noorte elusid kõvasti mõjutanud peod. Kui selliseid kokkutulekuid isegi pidudeks nimetada saab. Noored kogunevad kuskile kokku juuakse ja tehakse veel sada imelist asja ning kooliasjadega ei tegeleta. Jutt ei käi sugugi mitte nädalavahetustest,vaid pigem tervest nädalast. Olles ise kooliõpilane, olen päris kindel, et sellise elustiiliga ei saavutata just eriti head karjääri. http://www.funatiq.com/images/crazy-drunk- http://upload.wikimedia.org/wikip man.jpg edia/commons/0/0b/Drunk_wom an_vomits.jpg Loomulikult on ka tänapäeva ühiskonnas korralike ning edukaid noori. Neile tuleks
Vanemate inimeste mälestused meie veekogude vähirikkusest on lausa muinasjutuliselt uskumatud: jõevähki toodi söögiks vanni, pesukausi või kotiga. Neid püüti nataga ja käsitsi, polnud mingeid piiranguid. Vanarahva uskumuse kohaselt ei tohtinud püüda kuudel, mille nimes oli rtäht. Vähipüük oli heinatööde ja õitsiööde, üldse suviste looduses olemiste üks lahutamatu ja meeleolukas osa. Nüüdseks on kõigest sellest vaid mälestus. Vanaisavanaema soe jutt äratab meis ehk veel vaid südametunnistuse kribalad ning paneb vahest üksikuid mõtlema meie veekogude tühjusele. MAGNUS KRUUSING VIIMSI KESKKOOL 6c KLASS 2008/09 21.01 JÕGI LOODUSE ÕPETUS LÕHE Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala. Eesti keeles kasutatud ka nimesid lohe, laks. Lõhe kasvab tavaliselt 1 meetri pikkuseks ja kuni 10 kg raskuseks, haruldasemad on kuni 1,5-meetrised ja 46 kg raskused isendid. Väliselt sarnaneb meriforelliga.
Jaagupipäev Kaili Helü Keili Kull Tep07 Sai nime Eesti rahvakalendri järgi on 25. juuli jaagupipäev, millega lõppeb heinatöö ja algab viljalõikus. Päev on oma nimetuse saanud Uue Testamendi apostli Jaakobuse järgi. Jaagupipäev on oma nime saanud ka kirikukalendri järgi. 25. juulil mälestatakse Jeesuse jüngrit Jaakobust, kelle hukkas 44. aastal tema uskumuste tõttu Juudamaa valitseja Heroodes Agrippa. Ilm Milline ilm on jaagupipäeval lõunani ehk hommikupoolikul, selline talv on jõuludeni; õhtupoolne ehk pärastlõunane ilm ennustab jõulujärgset ilma. Käole hakkab odraokas kurku minema ja ta lõpetab kukkumise. kui on udu, tähendab see head kartulisaaki. Rituaalsed toidud Uudseleib ja uudsepuder, värske kartul, kala. Värske leib Töökeelud Keelatud oli maasikate korjamine jääd uniseks. Üldiselt ei tohtinud käia kapsaaias. Mida te...
Mats ja Vurle tänapäeva Eestis Kui kellelegi öeldakse tänapäeval mats, siis kohe kindlasti mõeldakse halbu kombeid, ebaviisakust ja igaljuhul peaks see olema solvav. Mats ei oska teatud olukordades ja kohtades vastavalt käituda. Võib-olla ta räägib ülearu ning suust tuleb teiste jaoks mõttetu jutt, või siis röhitseb söögilauas, ütleb midagi ebasobivat ning ise ei saa arugi, et võiks piinlikust tunda. Vurle on näiteks hoopleja ja endast heal arvamusel inimene, ja seda öeldakse pigem naljatledes, mitte solvanguna. Ta valetab pisiasju ja üritab igal võimalusel endast kõigist paremat muljet jätta. A.H Tammsaare teostes on aga Mats ja Vurle hoopis midagi muud. Mats on traditsiooniline ja püsiv. Ta hoiab tugevalt kinni sellest, mille
Tekst 9. Ühenda lahtrid nii, et "Tekst" jääks vasakule Tekst 10. Kirjuta smamoodi nagu kõrval oleval näidisel A l Ka alla rk l Üles nu a 45 11. Murra teksti ridu Siinne jutt tuleb teha mitmesse ritta! 12. Pange numbrid erinevatesse raha vormingutesse - , kr, EEK, $ 25,00 100,00 kr 10,00 EEK $1,00 13. Eemalda rahavormingud 10,00 20,00 14. Muuda komakohtade arv 3 kohta pärast koma 2,23456 14 20,12 23,567898 15. Muuda rea kõrgus vastavalt lahtris olevale numbrile 20 40 5 Tere 16
Gustav Suits 09.09.2011 · 1883-1956 · Aleksandri Gümnaasium, Tartus · Tartu Ülikool, keeletaeduskond · Helsingi ülikooli, filosoofia kandidaadina lõpetas · Peale ülikooli jäi Helsingisse elama · Töötas ka Tartu Ülikoolis professorina · Suri Stocholmis. · ,,Elu tuli" esikkogu 1905. Tähtteos. · Eeskujud: E. Leino ja Petöfi. · Sisemise rikastumise idee. · Kaks ühendusluuletust: ,,Üks ennemuistne jutt" pühendatud Kreutzwaldile, ,,Käkimäe kägu" põhendatud Juhan Liivile. · ,,Tuulemaa" 1913 : teemaks tuul. Tuul võib leegi kustutada. Pettumise teema, lootuste ja purunemiste teema, ideaalide ja tegelikkuste vastuolu. Hakkab vaatama loodusesse. Pühendusluuletus: ,,Kerkokell" (tartu murdes) ning räägib emast luuletuses. · Kevade, suve, sügise ja talve luuletused. · Kolmas kogu: 1922 ,,Kõik on kokku unenägu". Raskem, pettumused, sõnastu...
Arutlus ,,Ei-noh, leebe tekst..." Lugesin Vaapo Vaheri artikklit ,,Pisaravalajad ja pohhuistid", mis kergelt öeldes oli väga irooniline jutt. Tema puhul ei meeldinud mulle tema kriitika ning lähenemispunk, samas sõnavara oli tal hästi valitud. Kõige rohkem,mis mind häiris oli tema arvamus olümpial osalenud eestlastes. Esiteks, annavad kõik maksimumi ,mitte et üks ei pingutanud ja teine andis endast rohkem,niimodi ei saa vaadelda, minuarust andsid kõik maksimumi. Teiseks, ei lähe Erki Nool, Kerth Kanter ja Aleksander Tammert ning teised keda Vaapo Vaheri seal jutus nimetas, ise sinna vaid neid valitakse tulemuste põhjal
Minu meediapäev 24.september.2013 Hommikul ärgates ja kööki sööma minnes käis köögis Vikker raadio, millegi pärast ei pööranud ma sellele suurt tähelepanu, ilmselt selletõttu, et eelmine päev tapeti naabri koera poolt minu enda koer. Hommikul autoga kooli sõites käis autos Ring FM. Sead kuulan ikka, sest selt tuleb päris head muusikat. Paraku sel uudiseid sel ajal ei lastud. Oli ainult hommikuprogrammi jutt mis niikuinii meelde ei jää, kui just keegi mõnda head nalja ei tee. Koolipäev möödus ilma meediata, sest ega vahetunnis ei viitsi netis istuda ja uudiseid lugeda, vaja ikka midagi korraldada. Võibolla on selle põhjuseks ka see et pole just kõige nutikam telefon, kuid mulle meeldib ikkagi inimestega näost näkku rääkida mitte nutitelefoni ekraani näppida. Koolist koju sõites kuulasin nagu tavaliselt telefonist kõrvaklappidega muusikat. Selle
see räägib võimu ärakasutamisest suhtluses. Lavastus on ülesehituse poolest loogiline ja sujuv, väga hästi on kasutatud keskkonda (auditooriumit). Ülikooli professori ja õpilase vahel tekib suhtluskonflikt, kuna osapooled ei ole üksteisega rahul. Etenduse kvaliteet sõltub paljuski näitlejate oskustest. Selle lavastuse puhul oli näha, et näitlejad teavad, mida nad teevad. Emotsioone väljendati ka kehakeeles ning seda oli hästi aru saada. Vahepeal oli professori jutt arusaamatu, kuna oli kasutatud palju võõrsõnu. Väga hästi oli lahendatud vaatused ja näitlejate liikumine. Olukorrad, kus kasutati vägivalda, olid hästi mängitud ja tundusid realistlikud. Sisu sarnases palju päriselule, kuna tihti arvatakse, et töötades paremal ametikohal, võidakse seetõttu teistega üleolevamalt suhelda. Samuti arvatakse, et haritud inimesed on teistest tähtsamad või paremad. Ühiskonda puudutav probleem oli selgelt välja toodud.
INDIA: ~3000 e.m.a DRAVIIDID; ~2000-1500 e.m.a - AARIALASED (aaria sanskriti keeles - aristokraat või aristokraatlik olek ja käitumine) Hindu 11.saj - MUHAMEEDLASED Kasisüsteem e. Varnasüsteem: 1)BRAHMANID (sanskriti k.) (preester, usujuht) VALGE ; brahman - maailmavaim 2)KSHATRIYAD (aadlikud ja sõdurid) PUNANE 3)VAISYAD (põllutöölised ja kaupmehed) KOLLANE 4)SUDRAD ( orjad ja teenijad) MUST Puutumatud ehk PAARIAD on kastivälised -->> haridzanid jumalarahvas KARMA- saatus, inimese elutegevuse ja selle tagajärg MOKSA e. vabanemine- vabanemine sansaariast SAOHUD-asteedid, kes mediteerivad *2 maailmavaadet hinduism (~80%) ja budism HINDUISM- 2500 e.m.a - OM(AUM) BRAHMA-looja jumal VISHNU-säilitaja, elu hoidja 10 taaskehastust AVATAARA; jaguneb rama, krishna, buooha, jeesus kristis SHIVA- hävitaja Genisha-Shiva poeg Hanuman-Rama saatja, ahvinäoga jumal HINDUISMI PÕHITÕED: *kedagi ei tohi tappa ega vigastada *ei tohi v...
Jutt Eesti keelest Suurte keeltega võrreldes tuleb tõdeda, et eesti keel on tõesti väike keel, kuid kui võrrelda eesti keelt kõnelejate arvu poolest teiste keeltega, siis on näha, et rohkem kui pooltel tänapäeva keeltel on alla 10 000 kõneleja ja see tõstab eesti keele kõrgele kohale.Kõik keeled on EL-is võrdselt ja eesti keel kuulub Uurali keelkonda. Uurali keel on väga käänderikas, kõige käänderikkamad uurali keeled on ungari, udmurdi, komi, soome ja eesti keel. Uurali keeled kasutavad muutelõppe ja tunnuseid seal, kus indoeuroopa keeled kasutavad omaette sõnu. Näiteks soome keel väljendab omandisuhteid spetsiaalsete liidetega(taloni 'minu maja', talosi 'sinu maja', talonsa 'tema maja') ning soome keeles on isegi neli tegevusnime. Kõige vanema ja rikkama kirjakultuuriga Uurali keel on ungari keel. Vanim soome- ugri keeles kirjutatud tekst on 12. sajandi lõpust pärit ungarikeeln...
,,Lugu Igori sõjaretkest" Peategelased Igor Svjatovit- Igor on vürst: vapper, mehine, kodumaad armastav, kuid järelemõtlematu ja lühinägelik, pigem hoolitseb enda, kui kodumaa uhkuse eest. Vseslav - Olgovitide vürstisoo rajaja. Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib jutt tema kurja saatuse üle. Peategelased Svjatoslav - Kiievi vürst. Igori nõbu. Süüdistab Igori ja Vseslavi minekut sõjakäigule. Süüdistab neid ka selles, et nad tahtsid au ja kuulsuse omavahel ära jagada. Oleg Gorislavitits - Olgovitide vürtsisoo rajaja. Tänu temale on kogu vene Peale rahval hädad tapatalge Lühitutvustus Novgorodi - Severskis (Kiievis) valitseb vürst Igor ning kallale tungib polovetside hõim. Toimub võitlus. Igor saadetakse sõjaretkele
Seega poisid pidasid teda juba piisavalt suureks ega ei mõelnud tagajärgedele. Ma arvan et poiste süü oli mõnes mõttes väiksem kuna pärast selgus et tüdruk ise tahtis ja talle olevat see isegi meeldinud. Tüdruku naiivsus kindlasti ei andnud poistele õigust end seksuaalselt ära kasutada. Poisid olid juba täisealised ja nad oleks pidanud ennem mõtlema mitte tegutsema. Minu arust viis tüdruku esialgse kaitsja nii kaugele teiste poiste jutt, et nad mõnitasid ja õhutasid teada teole. Jõugu ninamees pääses kuna tema kohta ei olnud piisavalt asitõendeid. See ei ole päris õige, sest ta õhutas teisi ja ei hoidnud end asjast eemale. Ma arvan et tüdruk tahtis välja paista ja äge olla. Ta tahtis näidata et ta ei ole enam mingi laps. Näidendi lavastaja on Viktor Rõzakov. Näitlejate nimed on Alina Karmazina, Märt Avandi, Roland Laos, Lauri Lagle ja Mihkel Kabel. Lava kujundus meeldis mulle, sest see oli
Kehakeel Kehakeelega seoses võib nii mõnelgi inimesel tekkida küsimus: mis kasu on kehakeele tundmisest? Vastus on ilmselge – kui on saanud selgeks, mida teatavad žestid märgivad, võib hakata “lugema”, mida teised inimesed tegelikult mõtlevad. Sõnades on suhteliselt kerge valetada, märksa raskem, isegi võimatu on seda teha kehakeelega. Žestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida lausutud sõnad ilmselgelt edastavad. Näiteks inimene, kelle jutt kõlab enesekindlalt ja kes on vestluses sõnarohke, võib näidata ennast närvilise ja tõrjuvana, kui tema kehakeelt uurida. Mina kasutan praktiliselt iga päev kehakeelt. Kuna töötan klienditeenindajana, siis kasutan kehakeelt tööl olles kogu aeg. Mitteverbaalse suhtlemise all võiksin ära mainida pilke, näogrimasse, keha üldist hoiakut, kulmukergitust, silmapilgutust, naeratust,õlgu, käte ja jalgade asendit ja liigutusi. Kassas töötades on just kõik ne...
Koostaja: Anna Popova HT13-KE Kliendi rahulolu on mõõdik, mis iseloomustab toote või teenuse vastavust kliendi ootustele. Klientide rahulolu trendide jälgimine võimaldab näha ettevõtte juhtimisotsuste tulemuslikkust. Kliendirahuolu on oluline Kliendirahulolust sõltub ettevõtte konkurentsivõimelisus. Jutt halvast teenindusest levib inimeste seas kiiresti, võib juhtuda, et ühe kliendi asemel kaotab ettevõtte võibolla kümme klienti. 86% klientidest räägib halvast klienditeenindusest edasi vähemalt 9-15 sõbrale. 26% klientidest postitab ebameeldiva kogemuse internetti läbi sotsiaalmeedia. Praktiliselt kõikidel ettevõtetel, kes loovad suurepäraseid kliendikogemusi, on kõrgem töötajate säilimise protsent kui nende konkurentidel.
· Vajadusel tee kõne ajal märkmeid · Kõne lõpetamisel täna helistajat helistamise eest, lõpeta kõne hea sooviga.. 2. Kliendiprobleemi käsitlemine · Kuula klienti tähelepanelikult, vajadusel tee märkmeid · Jää rahulikuks ja ära samal ajal tegele muude asjadega · Vajadusel palu kliendilt luba helistada tagasi,et täpsustada olukorda ja otsida lahendust 3. Kliendile helistamine (sh mobiiltelefoni numbrile) · Mõtle enne helistamist, millest on jutt, vajadusel kirjuta ette märkmed, otsi välja võimalikud abimaterjalid . · Kontrolli kliendi andmeid · Hoia telefoni juures paber ja pliiats, et saaksid teha märkmeid · Tutvusta ennast (firma nimi, ametikoht, nimi)ja informeeri klienti, miks helistad · Kuula klienti tähelepanelikult, püsi vestlusteema juures · Kõne lõppedes täna klienti ja soovi talle kõike head 4. Telefonikõne ootelepanemine ja suunamine · Küsi kliendilt, kas ta on nõus jääma ootele
,,Lugu Igori sõjaretkest" Peategelased Igor Svjatovit- Igor on vürst: vapper, mehine, kodumaad armastav, kuid järelemõtlematu ja lühinägelik, pigem hoolitseb enda, kui kodumaa uhkuse eest. Vseslav - Olgovitide vürstisoo rajaja. Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib jutt tema kurja saatuse üle. Peategelased Svjatoslav - Kiievi vürst. Igori nõbu. Süüdistab Igori ja Vseslavi minekut sõjakäigule. Süüdistab neid ka selles, et nad tahtsid au ja kuulsuse omavahel ära jagada. Oleg Gorislavitits - Olgovitide vürtsisoo rajaja. Tänu temale on kogu vene Peale rahval hädad tapatalge Lühitutvustus Novgorodi - Severskis (Kiievis) valitseb vürst Igor ning kallale tungib polovetside hõim. Toimub võitlus. Igor saadetakse sõjaretkele
Carmeni põgenema Don Jose hakkab elama röövli elu Ta armub Carmen´sse Nad abielluvad ning Carmeni armastus mehe vastu lahtub Nad tülitsevad ning don Jose tapab Carmeni Don Jose annab end võimudele üle Minategelane luba don Josed aidata Romantilisuse näited Raamatu algul põgenetakse kaunile aasale Carmenit kirjeldatakse kui ilusaimat ja kordumatut naist Kirglik vabaduse igatsus Carem oli oma vabaduse nimel kõigeks valmis Kujutatakse maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust eksootika, tugevad karakterid, metsikud kired, röövlid, salakaubavedajad, mustlased, nõidus ja ebausk aitavad tekitada romantilist miljööd Romantilisele kangelasele iseloomulikud jooned Don Jose pidi põgenema Ta armus lootusetult Ta pidas endas tihti võitlusi, tema elu oli raske Ta allus igale Carmeni soovile Ta ei suutnud otsustada mida teha, kas elada röövli elu või põgeneda Ameerikasse
Jago näitab Cassio ja Desdemona süüta suhet halvas valguses ja Otello saab armukadedaks. Jago lasi varastada taskurätiku, mille Othello oma naisele kinkis. Jago andis Othello'le taskurätiku ja valetab, et nägi seda Cassio käes. Otello neab oma abielu ja vannub kättemaksu. III vaatus Desdemona kurdab, et on rätiku kaotanud. Othello kuulab pealt Jago vestlust Cassioga ja usub, et jutt on Desdemonast. Näitab Jagole siidrätikut. Othello kavatseb Desdemona ja Cassio tappa Jago soovitab Desdemona kägistada Othello kaotab enesevalitsuse IV vaatus Naine ärkab Maur avaldab oma viha põhjuse ja on otsustanud, et Desdemona peab surema Ta palub armu, kuid Othello siiski kägistab naise Cassio tappis Roderigo Ta kuuleb sureva Desdemona viimaseid sõnu
Ernst Enno 1875-1934 Marve Kamm 2018 Kuusalu 10 fakti Sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas 1875.aasta 8.juunil. Isa oli Ennol endine Valguta mõisa kutsar,hiljem kõrtsi pidaja. Peres valitses sügavalt usklik õhkkond. Peres oli veel peale Ernsti kolma last:Leopold,Emilia ja Paul. Alustas haridusteed 8.aastaselt Lapetukme vallakoolis. 1886.aastal jätkas õpinguid Tartus,H.Treffneri eragümnaasiumis. Halb matemaatika oskus ei lasknud tal peale 6.klassi lõpetamist lõpuklassi edasipääseda. 1904.a.Aprillis,asus Enno tööle Postimehes 1909.a.abiellus Olga Elfride Sauliga(Ella) 1910.a.sündis tütar-Liki Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus Nii läbisegi jooned Mets kohab, mets ja süda -kes mõistaks ütelda,mis võimata veel öelda,ja mõista võimata. Tuul tuleb kust, ei tea,ei tea, kuhu läeb -kust kõik, mis on, ei mõista,sul üksi tunne jääb.Sii...
Õpetaja küsib, mida hea hunt veel teeb? Lapsed ütlevad, et rumalusi ei tohi teha. Õpetaja palub lastel kasvatada endas head hunti. Seejärel pöördub ta laste poole ja küsib: Mis päev täna on? Lapsed loendavad kõik nädalapäevad ette. Seejärel hakkab õpetaja lugema ette juttu. Lapsed kuulavad, mida õpetaja loeb. Õpetaja loeb lastele juttu ette väga ilmekalt. Lapsed kuulavad teda huviga. Õpetaja küsib kas see oli tõsine jutt? Lapsed arvavad, et see oli tõsine jutt. Kelle hammas oli haige? Õpetaja palub, et tõstame käe, kui midagi räägime. Õpetaja laseb lastel palju rääkida. Õppetegevuses valitseb kord. Õpetaja palub lastel käsi püsti tõsta, kes on hambaarsti juures käinud. Õpetaja palub lastel püsti tõusta. Õpetaja koos lastega teevad kätega ringe, näitavad nagu sõtkuksid tainast siis venitavad käes hästi pikaks ja lõpuks hüppavad jalgadega ette ja taha. Seejärel palub õpetaja ringi moodustada, et hakata ühte tantsu tegema
raputama. Mõned liigutused on päris meie ürgkogukondlikust minevikust. Hammaste paljastamine on säilinud ajast, kui mindi vastasele hammastega kallale ja ka tänapäeva inimene teeb nii, kui ta tigedalt muigab. Naeratus oli algselt ähvarduse väljendus, praegu aga tähendab see muude sõbralike liigutustega koos rahulolu või heasoovlikkust. Õlgade kehitamine on üldtuntud liigutuse hea näide ja tähendab seda, et inimene ei tea või ei saa aru, millest on jutt. See liitliigutus koosneb kolmest osast: laialilaotatud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Nii nagu sõnalised keeled erinevad üksteisest sõltuvalt kultuuritüübist, nii erineb ühe rahvuse mittesõnaline keel teise rahvuse omast. Samal ajal kui mingi liigutus on ühe rahvuse piires üldtuntud ja selge tähendusega, ei tarvitse sel teise rahvuse jaoks mingit mõtet olla või tähendab see siis hoopis vastupidist. TUNTUD ASENDID JA LIIGUTUSED
räägi; ah-jaa" jms.(verbaalsed, hõlbustamine, julgustamine). Vaikiv kuulamine on väliselt passiivne, kuid nõuab keskendumise tõttu pingutust ja sisemist aktiivsust. Esitatakse vähe küsimusi ja antakse minimaalselt vastuseid. Vaikselt kuulatakse, et: · väljendada huvi, toetust, arusaamist; · hõlbustada raskest probleemist rääkimist; · aidata ebakindlal partneril kindlust leida; Vaikiv kuulamine on vastunäidustatud; kui: · rääkija jutt on selge sihita ja laialivalguv; · rääkijal on, mida varjata; · rääkija tahab teada kuulaja arvamust; · rääkija on liiga jutukas ja unustanud end rääkima. Selgitamine, täpsustamine on tagasiside rääkijale, repliigid, mis teevad partneril jätkamise kergemaks, kuid ei sisalda nõusolekut: · "Selgitage palun lähemalt..." · "Ma ei saanud hästi aru, kas..." · "Korrake palun veel..." · "Jätkake, ma kuulan hoolega..." · "Rääkige sellest palun lähemalt.
ning tüdruk selle peale sõnakesti ei lausunud. Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist. Peategelane muutub teose jooksul palju - kui ta alguses hoolis vaid varast, siis lõpu poole mõistis mees, et ka armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud, unistused. Alguses nii silmipimestavalt hea võimalusena tundunud pakkumine muutub lõpuks Prillupile ebameeldivaks. Mees kahetseb oma tegu, kuid selleks on juba liiga hilja. Ka kõige kangem
9 Moskva metroo Moskva metroo on Moskvas alates 1935. aastast töötav metroo. Moskva metroos on 12 liini 182 metroojaamaga ja kogupikkusega 301,2 km. 2009. aastal oli metroos 2 392 200 000 reisijat. Moskva metroo on juba ise imeline kunstiteos. See pole tavaline metroo. Tema seinu kattavad kaunid kaunistused ja veel palju miid. See on tõeline mesistriteos. Kokkuvõtte Eelnev jutt oli väike ülevaade Moskvast, tema ajaloost ja tema vaatamisväärsustest. See siin on muidugi imetilluke jutt, mis puudutab Moskvat. Et kirja panna kõik faktid Moskvast, siis selleks on vaja juba raamat kirjutada. Aga kogu eelneva juttu põhjal võib väit, et Moskva on tõesti Venemaa süda. Seda nii mitmeski mõttes. Kuid arvan, et ta on Venemaa süda oma ehitiste, oma ajaloo ja kõige sellepärast, mis sellega seondub. Ta on eriline linn, mis on rikkas oma vaatamisväärsuste ja
tekib juurde, mõned kaovad aga kasutuselt. Inimkeele kasutusala ei ole piiratud. Loomuliku keele omandamise võime on kaasasündinud, formaalkeeli omandatakse ainult õppides. Formaalkeel väldib mitmetähenduslikkust. Loomulik keel ei suuda seda vältida (ega peagi). Formaalkeele väljendusjõud on väike, loomuliku keele oma on suur. Diskursusteave: ,,Tal on kollane põrnikas" (teame, et niimoodi nimetatakse autot, saame kontekstist aru, et jutt on autost). 9. Loomade keel vs. loomulik keel. Loomade suhtlus on võimalik, kuid nad kasutavad signaale, mitte sümboleid. Signaalid on automaatsed, ei sõltu keskkonnast, indiviidist jms. 10. Kas mõni keel on keerukam või primitiivsem? Ükski keel ei ole primitiivne, vaene jne. Struktuuride rohkus/vähesus pole primitiivsuse/kõrge arungu näitaja. Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel, sellest jääb jälg keelesüsteemi (laenamine jms). Ükski keel pole puhas
kanep, amfetamiin, või siis kokaiin. Tihedamini manustatakse kanepit, seda suitsetades, kuna kuuldavasti on see kõige ,,süütum" narkootilineaine, peale seda muutub inimeste käitumine (kes seda manustasid, ehk siis suitsetasid), väga rahulikuks, hakkavad kihistama, mõne ajapärast tekib neil suur nälg ja lõppeb see magama minemisega, ei midagi vägivaldset ega häirivat kui kedagi just lõbusad ja naervad inimesed ei sega. Kuid kui nõmetakse ninast sisse amfetamiini on jutt hoopis teine, inimesed muutuvad väga energiliseks, räägivad väga palju seosetut juttu, tammuvad ringi, otsivad endale tegevust näiteks hakkavad pidudel koristama. Need kes on amfetamiini manustanud ei saa und ja on selle aine tõttu öö läbi üleval ja kui lõpuks magama saavad, magavad tihtipeale 12-24 tundi järjest. Paar korda olen ka juures olnud kui on näiteks, peegli pealt kokaiini triipe tehtud-
Kroonika on ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamisteks ajalooteosteks. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks valdavalt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Katekismus on lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanikest viljelesid oodi Pindaros, Horatius jt. Pastoraal on karjaselaul vm. karjase- või maaelu idülliliselt kujutav teos. Pastoraal...
tsüklist väljumine) · Meie oma ,,mina" ja asjade väline külg on vaid meelepete ja illusioon (maaja, maya), mis eksisteerib vaid niipalju kui inimene talle ise väge annab · Neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha) 2. Kannatusel on põhjus (avidya, teadmatus) 3. Kannatusest (sh. samsaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana) 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine). · Neli põhipahet: 1. Kõigi kuue meele (sealhulgas mõtlemine) kaudu saadav nauding 2. Lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma 3. Väärusk 4. Nõmedus e. teadmatus (rumalus). · Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb) 2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega) 3
Soovides olla teistega samasugune või veelgi ägedam, tuleb tihti mängu alkohol. Siis on vaja näidata, kes jaksab rohkem juua ja hakkab viimasena oksendama. Kuid selliseid olukordi peaksid noored vältima. Noored peaksid endalt küsima, mida tal selle tegevusega võita on ning mida ta sellega saavutab. Arvatavasti on enamikul noortel olemas kogemus, kus nad on pidanud rääkima purjus inimesega, ning tihti pole see väga meeldiv olnud. Seda iseloomustaks segane jutt, rumal käitumine ja muu alkoholiga kaasnev. Kui sa ei joo, ei suitseta ega tarbi muid sõltuvusttekitavaid aineid, peaks tulemus oleva meeldiv sul pole mäluauke, mida sa peaksid hommikuti täitma; su pea ei valuta; enesetunne on hea ning ka rahakott on märksa paksem kui muidu. Kõige olulisem on see, et sa hoiad seejuures oma tervist. Peamine, mida tahaksin öelda alkohol ei ole lahendus millelegi! Olla koos sõpradega, teha sporti või muud põnevat - elu on hoopis parem
hirmutavale välimusele oli ta ilus seest poolt. Frollo (armastas Esmiraldat) välimusel polnud midagi viga ,siiski Esmeralda ei kihutanud talle naiseks ,sest nägi kui surnud mees Frollo seest oli. Seega veel üks näide sellest ,et sisemine ilu on tähtsam inimese juures ja kui see on siis välimusele enam ei pööratagi nii suurt tähelepanu. Nii ka Esmeralda harjus lõpuks Quasimodoga ära ning ei näinud tema inetust. Kuigi see on väljamõeldud jutt Quasimodo ja Esmeralda kohta ,siis tegelikult päriselus see ka kehtib, küllaga inimkonna elu on muutunud nii mugavaks ,et kaugelti igaüks ei viitsi otsida oma õnne sealt kohast, mis esmapilgul tunudub inetu.
tegelik põhjus? Mardu põhjendas, et käib sadamas suuri laevu ja kraanasid vaatamas. Tegelik põhjus oli, et Mardu ei saanud päevagi ilma Abrukat nägemata olla. 4. Kuidas leidis Mardu varese? Varesepoeg rippus kadakaladvas. Mardu tuli koolist ja leidis lõhutud linnupesa koos 4 linnupojaga õhtuhämaruses, kellest üks oli elus, kui ta koolist tuli. 5. Miks ei tahtnud Mummi alguses varest koju jätta? Varesel oli ühe tiiva peal valge jutt. Vanaema arvas, et see on saatuse märk, et see on äratehtud nonn ja käskis linnu uksese välja visata. 6. Miks ei sallinud Mardu Leemetit? Mardu arvas, et emal pole uut meest tarvis. Leemet jõi palju ja haises viina järgi. Leemet oli varesetapja. 7. Kes oli luigetapja ja miks teda nii kutsuti? Mardu vanaisa oli luigetapja. Kui Mardu ema oli noor jäi ta raskelt haigeks. Rohi oli
Mina kui Giza püramiidide giid Kui mina oleksin Giza püramiidi giid , siis enne püramiidide juurde minekut ma teeksin kokkuvõtte. Minu jutt oleks järgnev: kõigisse kolme püramiidi- kuningate Hufu (Cheopsi), Harfu (Chephreni) ja Menkure (Mykerionose) hauakambritesse- murti sisse juba muistesel ajal ning kõik nende imepärased aarded varastati.Püramiididel on tipud kadunud , kuna 19 saj. levisid juttud nagu oleks püramiidide suuremad aarded peidus tippus nii siis hakkasid aarde otsjad aardeid otsima ja nad pidid pettuma ,kui olid püramiidid rikkunud.
Kes uskus tema hullusesse, kes mitte? Ta nägi hullumeelsust kui võimalust võita aega, et hauda plaani Claudiusele kätte maksmiseks.Hull ta polnud. Kuid tema hullusesse uskusid kõik, peale Horartio keda ta usaldas ja Claudiuse kes küll nägi läbi tema hulluse teesklemist, kuid ei adunud mis selle põhjus võib olla. Kes kirjutas rändnäitlejatele ette stsenaariumi, mida mängida ja milline eesmärk tal oli? Stsenaariumi kirjutas ette Hamlet, sest ta tahtis saada kinnitust, et vaimu jutt on tõsi. Millisel eesmärgil saatis kuningas Hamleti Inglismaale? Millega see reis lõppes? Kuningas saatis Hamleti Inglismaale eesmärgiga ta teel tappa, kuid Hamlet nägi kuninga plaani läbi ja kavaldas Claudiuse üle. Kuidas hukkus Ophelia, mis temaga juhtus? Ophelia uppus, kas oma käeläbi või mitte on spekuleeritav. Oli traumeeritud luhtunud armastusest ja isa surmast. Kuidas suri Gertrud? Kas kuningas oleks võinud ta päästa?
ruttu orust välja ja sööstis kiiremas korras korravalvurite juurde. Loomulikult keegi ei uskunud vanamemme lugu. Aga oli samas orus käinud ja näinud seda tumadate tiibadega olevust. Siis astus noormees paar sammu edasi ja tõstis käe ja lausus: ,, Mina olen ka seda tumedate tiibadega olevust näinud''. Sellepeale otsustasid korravalvurid ikka asja kontrollima minna ja nemadki kadusid orus ära. Puhkesid suured kuulujuttud, et tumedas orus on nähtud tumedate tiibadega olevust. Jutt jõudis ka ühe nõia kätte ja ta teadis kohe mida ette võtta. Ta meisterdas valmis suure plaani kuidas tumeda tiibadega olevust kinni püüda. Kogu küla nõustus aitamast. Polnudki nii lihtne teda kinni püüda kui paistis. Tiibadega tume olevus oli veelgi tugevamaks muutunud. Ainus võimalus oli teda kinni püüda kohvri abil. See kohver oli sellepoolest eriline et sinna sisse oli püütud kõik teised maagilised olevused. Niisiis paigaldati lõks üles oru äärde.
RAHVUSLIND- SUITSUPÄÄSUKE • valiti rahvuslinnuks 23. juunil 1960. a • püha lind, õnnetooja lind RAHVUSKIVI- PAEKIVI • valiti rahvuskiviks 4. mail 1992. a • leidub rohkesti maa põhjaosas ja saartel • kasutatakse sise- ja välisviimistluses, ehete valmistamisel • kergesti töödeldav RAHVUSEEPOS “KALEVIPOEG” • eesti ennemuistne jutt 20 laulus • koostas Fr. R. Kreutzwald • esmatrükk august 1861. a • ilmunud 17 trükki
Eestlased pole lihtsalt harjunud selle mõttega, et on olemas erinevaid inimesi. Suure tõenäosusega oleks Eestis olukord teisiti, kui homoseksuaalsusest oleks räägitud kui igapäevasest nähtusest. Meile on kaua räägitud, et homoseksuaalsus on psüühiline häire ja sellest peab vabanema. Hakatakse kohe mõtlema, et kui homoseksuaalsus on okei siis järelikult ka pedofiilia ja nekrofiila on samuti normaalne nähtus. Ja siin on ka näha, et inimesed pole teadlikud, millest käib jutt. Inimesed, kes tänapäeval avaldavad kõva häälega arvamust ja seda pigem kooseluseaduse negatiivsest poolest, on üles kasvanud ajal, mil homoseksuaalsust peeti karistatavaks teoks. Inimestel on sellest tulenevalt tekkinud arusaam, et kuna see tegu oli karistatav, siis järelikult on see midagi halba, valet ja sündsusetut. Seda aega, kus homoseksuaalsust on vaadatud ning käsitletud veidi neutraalsemast vaatenurgast, on olnud liiga vähe, et muuta täiskasvanute
Sellel filmil puudub kuntstiline väärtus. Kinoliidu esimees oli Kaljo 23 aastat. Kinoliidu praegune maja tehti tema ajal. Enne seda oli seal Poola saatkond. Nad said moskvast raha ja tegid kinomaja. “See aeg oli hea,” väidab Kaljo, “sest siis käis palju rahvast.” Kinoliit oli koht, kuhu tuldi ka nukrutsema ja kaebama oma asju, istusime ja rääkisime, see ei olnud ametlik jutt. Kaljo käis ka sõjaväes. Ta oli enne seda omakaitses ja ta isa oli kaitse liitlane. Neil oli kodus kaks püssi. Ja kui tuli mobilisatsioon, ei olnud neil peres mingisugust ohkimist, ta lihtsalt ütles: „Jah, kõike head, mina lähen.“ See oli täiesti normaalne asjade käik. Tallinnfilmist teati Kaljo Saksa sõjaväes olemisest. Sel ajal ei saanud enam ära ja ei tulnud kõne alla ka ära minna , sest Kaljol oli väike tütar. Ta abiellus 1947.aastal ja tütar sündis 1948
Aeg möödus, kuid ikka polnud Arlenat näha ning Patrick tulebmuretsedes mere äärde Arlenat otsima, kuid ta oli närvis, kuna ta polnud terve päev Arlenat näinud. Poirot´it pani see mõtlema, kellega küll võis ta minna hommikul vara kohtuma. Patrick ja Emily Brewster lähevad ise paadiga Arlenat otsima ja avastavad Piksilahest tema laiba...ning sellega algab pikk uurimine. Mulle meeldis Agatha Christie raamat, kuna see oli krimi jutt, mida ma pole enne lugenud ning see oli huvitav ning põnev.
Kui teised autod nägid uue kuuega Baierimaa liikurit, tekkis kõigil klomp kurku. Kui Raul oli teiste autodega kõrvuti, vajutas poiss jala sirgeks ja mõne sekundi jooksul, mil rõõmsalt vilisev turbo saavutas rõhuks 1,3 bari, jäid kõik teised maha nagu postid. Suurest ehmatusest olid korraga kõigil pahatahtlikel autodel aiste vahele tekkinud ilma turbota lahjad diiselmootorid. Kui nad veel surnud pole, siis elavad nad siiamaani õnnelikult koos. Sellest ajast peale on liikunud jutt, et esmamulje võib olla petlik ja et mõista, mis tegelikult kellegi südames toimub, tuleb teda tõeliselt tundma õppida. http://www.youtube.com/watch?v=7uPPxK6VrZE
1. Jumalad: Hera taeva- ja abielu jumalanna Poseidon merejumal Ares sõjajumal Athena tarkusejumalanna Aphrodite armastuse- ja ilujumalanna 2. Ilias ja Odüsseia: Autor Homeros Aeg 650 eKr. (Odüsseia) ja 762 eKr. (Ilias) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odysseia - Odysseuse imelised ja muinasjutulised eksirännakud pärast Trooja sõda. 3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, ...
Kui oleks siis me oleks väga vaesed ja elaks kuskil ,,totaalses prügikastis". Muidugi ma sureks ka väga noorelt, sest narkomaanid vist ei ela väga kaua kui nad ei suuda kohe tarvitamist lõpetada kui nad on alustanud. Sest mida kauem nad on narkootikume tarvitanud seda raskem on seda lõpetada või isegi pole võimalik lõpetada. Sest paljud, kes lähevad haiglasse ravile, et tarvitamist lõpetada surevad ära, sest nad ei suuda ilma narkootikumideta olla. Selline jutt ajab mulle juba hirmu nahka ja ma isegi ei taha narkomaane näha, rääkimata narkootikumidest. Seega ma ei hakka mitte kunagi narkootikume tarvitama ega ka neid müüma.
töötlustega, tuleks esmalt siiski endale selgeks teha põhialused. Tundumad fototöötlusprogrammid on AdobePhotoshop, CorelPhotopaint, Gimp, PhotoImpact ja Picasa. Esmalt tuleb meelde tuletada seda, et foto eraldusvõime on omadus, mis ei sõltu ainult fotofaili salvestatud andmetest, vaid ka meediumist, kus seda faili parajasti taasesitatakse. Eraldusvõimele tuleb rohkem tähelepanu pöörata siis, kui eesmärgiks on foto paberil välja trükkida. Kui aga jutt on esitamisest arvutiekraanil, siis räägitakse eraldusvõime asemel enamasti foto mõõtmetest pikslites. Sellist lihtsustust on võimalik kasutada sellepärast, et kasutusel olevate monitoride eraldusvõime jääb suhteliselt väikesesse vahemikku ja see, et samade mõõtmetega foto on ühe monitori peal veidi suuremate mõõtmetega ja teise peal veidi väiksemate mõõtmetega, on veel vastuvõetav. Pildifaili maht oleneb tihedusest, värvussügavusest, mõõdust ja
MUINASJUTU KAUDU... Saab laps teadmisi inimestest, loomadest, suhetest, õiglusest ja ebaõiglusest jne Toetame lapse hingejõu arengut ja pakume tuge fantaasia arengul(muinasjuttude uurija J. Steit) Kujundame arusaamu elust. Tekib lapsel side loomade ja lindude, aga ka puude ja kividega: kõigel võib olla hing. Õpib laps lugema,kirjutama,arvutama Saab lapsele selgitada rahvakalendri tähtpäevi Muinasjutt lahutab lapse meelt ja teeb lapse õnnelikuks MUINASJUTU VALIK Eakohane jutt väiksematele lühem, lihtsam, kordustega. Arvestada laste ealiste iseärasustega Kõnearenduse aspekt Aastaajad ja tähtpäevad MUINASJUTU ESITAMINE Kõigil peab olema mugav. Täiuslik muinasjutt on jutustatud muinasjutt. Anda lastele aega muinasjutu tajumiseks, ära kiirusta! Nukuetendus, lavastusmäng.. Kõik meeled tegevusse! KÕIK MEELED TEGEVUSSE Hämaruses valgus ja heliefektid Looduselementide lisamine(tuli, vesi, õhk, mets)
Kreutzwald (1803 1882) Kalevipoja koostaja, Eesti keele terminite kasutuselevõtt, rahvavalgustuslikud teosed ( ,,Viinakatk"), eesti rahva kultuuripärandi jäädvustamine ( Eesti rahva ennemuistsed jutud) Faehlmann (1798 1850) Kalevipoja idee looja, Õpetatud Eesti Seltsi loomine, müütilised muistendid( Koit ja hämarik, Vanemuise laul) 1846. Kirjutas uues kirjaviisis luuletuse ,,Püha jutt". Peterson( 1801 1822) Ühendas antiikluule ja rahvaluule elemendid, tõi eesti kirjandusse oodi ja pastoraali. Koostas rootsi keele grammatika, tõlkis Soome "Finnische Mythologie", mütoloogia rootsi keelest saksa keelde. 1835 ,,Kalevala"/ 1853 alg ,,Kalevipoeg" ideena 1857 anti välja teaduslik ,,Kalevipoja" väljaanne / 1862 anti välja rahva ,,Kalevipoja" väljaanne 1857 Perno Postimees, J.V.Jannsen / 1864 Eesti Postimees , Jannsen 1869 esimene üldlaulupidu 1870 ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula 1872 Eesti kirjameeste selts ...
Tööd retsenseerib: Retsensioon Töö on iseenesest arusaadav ja huvitav. Aga on natuke liialt pikk kuna see on peaaegu 3000 sõna, aga antud sõnade arv oli palju väiksem. Veel tahaks nuriseda selle üle, et iga uus pealkiri peaks olema eraldi lehel ja kirja tüüp võiks ka arial olla. Sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud allikad olid kõik olemas. Jutt on kõik huvitav ja asjakohane. Uusi teadmisi on siin hulgaliselt. Ülesehitus on minu arust pisut segane. Tekst on nagu kõik üksteise otsas jne. Võiks olla selgemalt vormistatud, et saaks aru mis kus on. Muidu üleüldiselt stiililt on päris hea. Rea vahe on 1,5 , kirja suurus õige, tiitelleht on ka nõuetele vastavalt tehtud. Tarka materjali on siin piisavalt ja isegi ülearu. Uusi teadmisi tuli siit palju. Näiteks isegi see, et millal
3) Universaalsus kõigis organismides on ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus. 4) Mittekattuvus ükski mRNA nukleotiid ei kuulu korraga kahe kõrvutiasetseva koodoni koostisse. 3. Geeni tüübid vastavalt avaldumisele: 1) Avalduvad samaaegselt kõigis organismi rakkudes 2) Avalduvad kindla koe rakkudes 3) Avalduvad elutegevuse kindlal etapil 4) Ei avaldu kunagi 4. Transkriptsiooni reguleerimine 5. Millise molekuli osast on jutt? Nukleotiid U RNA molekul Stoppkoodon RNA molekul Nukleotiid T DNA molekul Aminohape DNA ja RNA molekulid Geen DNA molekul Promootor DNA molekul Transleeritav piirkond 6. Matriitsreaktsioon on ühe biomolekuli monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. 7. Viirus koosneb nukleiinhappest ja valkudest. Pole rakulist ehitust! 8.
Retsenseeritav töö: Eesti riik on meie endi nägu Tööd retsenseerib: Retsensioon Töö on vormistatud lihtsalt ja huvitavalt. Jutt on kõik põnev ja asjakohane. Referaat on kirjutatud arusaadavalt, kuid teemasid oleks võinud kindlasti rohkem olla, millest rääkida. Referaat on kindlasti paraja pikkusega ja vastab ka nõuetele. Samuti saan ka väita, et referaat oli kirjanduslikult korrektne ja viisakas. Tekst on liigitatud aga puuduvad taandread, mille puudumise tõttu tekib kohati raskusi ühelt teemalt järsku teisele süveneda. Töös arutleti põhimõtteliselt Eesti häid ja halbu külgi, et head küljed on
Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. a oma esimese luulekoguga ,,Wainolilled'' Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslikväljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga une s u r m ) Isikustamist süvenda...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
