Viimases numbris oli samuti artikkel naiste ordinatsiooni kohta, mis oli täis kisendavaid ebatäpsusi. /.../ Tallinn: Ajaleht peaks olema täpne. Usuõpetajate Liidu jumalateenistus toimus Tartu Peetri kirikus, mitte Tartu Pauluse kirikus, nagu väitis ajaleht. Kõik ajalehed kirjutasid, et praost H. Meri maeti Harju-Jaani kalmistule, ,,Eesti Kirik" aga, et Järva-Madise kalmistule. Korrektuur peaks asjatundjate asi olema O. Tallinna jutlus oli meelevaldselt töödeldud. (KK 22_1, 1990: 26) Samuti tuleb silmas pidada, millise rubriigiga on tegemist: nt arvamused, juhtkirjad ja kolumnid on allikana teise kaaluga kui uudised ja erinevate sündmuste kajastamised. Ühel juhul on tegemist autori, kes enamasti on ka n-ö arvamusliider, juhtival ametikohal ja autoriteetne vaimulik või kirikuliige, enda mõtetega. Teisel juhul, nt praostkonna sinodite ülevaadete puhul, on küll
Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamine 6)kiriku pea ei olnud paavst, vaid riigivalitseja 7)tsölibaat kaotatakse 8)pastor on jutlustaja, kirikuõpetaja-ülesandeks seletada piiblit 9)kloostrid kaotatakse 10)usu aluseks piibel, mitte annetamine, ega muud sellised Kiriku varad läksid valitsejatele ja valitsejad rikastusid nende arvelt
MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE...............................................................
LääneEuroopa ülikoolis, see aga polnud teiste seisuste ja ameti puhul tavaline. Toomkirikute juures tegutses toomkool, mida juhatas üks toomhärradest skolastik. Õppetöö ladina keeles. Lisaks laulmisele, usule ja ladina keelele õpetati pisut matemaatikat. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudusteks, mida teenisid kogudusepreestrid. Jumalateenistusi peeti ladina keelsetena, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus. Sügavamaid teoloogilisi teadmisi kogudusepreestrilt ei eeldatud, piisas vaid lugemisoskusest ja tähtsamate palvete tundmisest. Preester pidi õpetama: meie isa palvet 10t käsku Ave Mariat. Preestrit pidasid üleval mõisast maksev kümnis ja annetused. Preestri ülesannete (7 sakramenti jagunemine) : ristimine leeritamine laulatamine
Rasedus Lapsed jne. · Püha lehm o Lehm kui elu allikas o Jumalate kingitus o Maa sümbol o India sümbol Budism · Triratna kolmikhaare Buddha õpetaja/ virgunu Dharma õpetus/seadmus Sangha kogukond/ kogudus · Gautama Siddhartha Buddha , elas 80 aastatseks . kuskil 5-6 sajand eKr, Saakjamuni saake rahva pühamees- oli sealt külast pärit ; virgunu= Buddha ( 35.a) õpetus · Buddha esimene jutlus - lihasuretamine lihtsalt vaimse valu asendamine füüsikalisega, ei vabasta Dharmaratta pöörlema / veeremapanek ,, seaduseratta käimalükkamine" o Kesktee o 4 õilsat tõde Dharma · Neli õilsat tõde 1. Õilis tõde kannatusest viis isiksuse moodustajat valmistavad kannatust( vorm, tunne, mõtestamine, meeleolud, teadvus) 2. Õilist tõde kannatuste põhjustajast 3
varastamas. 1640. aastal peeti Viru-Nigulas Pada mõisas nõiaprotsess Kongla Anni üle. Aastatest 15201818 on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma. 1637 valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. 1641 anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Joachim Jheringi poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Jheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust öelda oma pastorile üles. Peagi unustati Jhering koos oma esimese aabitsaga. 16431645 Taani-Rootsi sõda 1645 Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile; juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis. 1656 Vene väed tungisid Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa Ida-Eestist. 16561661 Rootsi-Vene sõda, mis lõppes Kärde rahuga.
Nüüd küsis ta Ekkelt, et kas minna külasse või siis magama. Ekke mõtles hetke ja mõlemad läksid ära magama. Pühapäeva hommikul kui inimesed hakkasid kirikusse minema sättis praost oma marjaleti kiriku juurde hakkama ja käskis Ekkel seal seista, ehk keegi tahab osta, et kui ta ise seal seisaks siis tunneksid kõik nagu kohustust marju osta. Kui rahvas jutlusele läheb hakkab ekke äri minema, ta juurde tulevad külapoisid ja ostavad marju. Kui jutlus läbi on mõtleb Ekke, et nüüd saab ta praosti käest sõimata, sest korvid on kõik täis. Aga praost on üllatavalt õnnelik oma seitsme krooni ja kolmekümne sendi üle, mis oli ta saanud kasumit. Koju jõudes pani ta selle suurelt raamatusse kirja, et oli saanud kasumit, sest muidu on ta ainult töölistele välja maksnud ja sisse pole midagi tulnud. Sellest aga ei saanud ekke aru, et kui ta töölistele maksis kümneid kroone korjamise eest ja sai ainult
tal lõpetada. Nüüd küsis ta Ekkelt, et kas minna külasse või siis magama. Ekke mõtles hetke ja mõlemad läksid ära magama. Pühapäeva hommikul kui inimesed hakkasid kirikusse minema sättis praost oma marjaleti kiriku juurde hakkama ja käskis Ekkel seal seista, ehk keegi tahab osta, et kui ta ise seal seisaks siis tunneksid kõik nagu kohustust marju osta. Kui rahvas jutlusele läheb hakkab ekke äri minema, ta juurde tulevad külapoisid ja ostavad marju. Kui jutlus läbi on mõtleb Ekke, et nüüd saab ta praosti käest sõimata, sest korvid on kõik täis. Aga praost on üllatavalt õnnelik oma seitsme krooni ja kolmekümne sendi üle, mis oli ta saanud kasumit. Koju jõudes pani ta selle suurelt raamatusse kirja, et oli saanud kasumit, sest muidu on ta ainult töölistele välja maksnud ja sisse pole midagi tulnud. Sellest aga ei saanud ekke aru, et kui ta töölistele maksis kümneid kroone korjamise eest ja sai ainult seitse krooni
ümberehitada, aga see maksis ning sellepärast tõsteti kirikumakse. 3) Humanism uus inimesekeskne maailmavaade läks vastuollu keskaegse kirikliku maailmavaatega. 4) Saksamaa oli killustatud kiriku tegevust võimude poolt ei piiratud Muutused: · kirikus ja kultuuris 1) rahvuskeelne jumalateenistus 2) vaimulike abielu oli lubatud 3) kloostrid suleti 4) kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid 5) indulgentside müük keelati 6) kesksel kohal jutlus ja kirikulaul 7) seitsmest sakramendist jäi järele kaks - ristimine ja armulaud ( ilmalikud said ka veini ) 8) Piibli tõlkimine rahvuskeelde 9) inimeste lugemaõpetamine 10) laiem hariduse levik · poliitika ja majandus 1) kiriku vara ja maavaldused võõrandati ja need läksid ilmalike kätte 2) riigipea sai ühtlasi ka kirikupeaks paavst ei puutunud enam üldse asjasse 3) paavstivõim vähenes või uutes kirikutes kadus sootuks
soost valitseja isa). Probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid. Mõned kloostrid olid väga rikkad ja nendes elavad mungad ja nunnad olid majanduslikult kindlustatud. Suur probleem oli pappide madal haridustase, suhtusid eitavalt reformidesse. Nikon ja kirikureform 17.saj kerkisid Moskvas esile vaimulikud, kes taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuste muutmist (olulisemal kohal kõnekeeles peetud jutlus, kirikuraamatute teksti kindlaksmääramine, võeti ette kreeka keelest tehtud tõlgete ja ümberkirjutiste võrdlemine) Uuendajate ja vanameelsete vastasseisu lahenemisel sai otsustavaks patriarh Nikoni tegevus. Ta avaldas ettekirjutusi reformide läbiviimiseks eelkõige jumalateenistuse korras. ° Kuidas kummardada ° Kuidas risti ette lüüa (3 sõrme) ° Kuidas kolm korda halleluujat laulda Osa vaimulikke keeldus uuendusi läbi viimast ja Nikon vabastas nad ametist. Peagi heideti
olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks? 1906, 1913 Vanemuise teatrimaja avamine, Estonia teatrimaja avamine. Asutatakse Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkond 1919 1922 võetakse vastu riigilipu seadus, sini-must-valge trikoloor seadustatakse. 1923 toimub esimene iseseisvusaegne (muidu VIII) üldlaulupidu. Asutatakse Eesti Haridusliit vabaharidustöö koordineerimiseks. 1927 .Tallinna Toomkirikus I eestikeelne jutlus, mis sümboliseerib kiriku üleminekut saksa koguduselt eestlaste kätte. 1935 Perekonnanimede korralduse seadus, mis paneb aluse nimede eestistamise kampaaniale. 1940 Eestis teostub kommunistlik riigipööre.Keelatud kirjanduse hävitamine, seltside sulgemine, aga ka ,,töötava rahva lastele" tasuta haridus Tartu Riiklikus Ülikoolis. 1.-2. aprill 1988 Toimub Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum. Eestile nõutakse
suure ala. Jaakko Ilkka oli talupoegade juht. Klaus Fleming surus maha selle ülestõusu. Suri 2500-3000 talupoega. 1604 kuningaks Karl. Puhkes kodusõda karli ja Sigismundi vahel. Soome aadlid toetasid Sigismundi, aga karl võitis. 1604 kuulutas Karl end kuningaks, aga valitses tegelikult juba varem. Soome aadlid tapeti või vangistati, sest olid Sigismundile truud. Fleming suri enne ära. Katoliku kiriku asemele luterlik kirik. Au sisse emakeelne jutlus. Agricola pani aluse soome kirjakeelele. Õppis Vittenbergis Lutheri käe all, hiljem oli piiskop. Lõi soomekeelse vaimuliku kirjanduse. Soome kirjakeele isa. Tõlkis soome keelde piibli ja mitmeid vaimulikke teoseid. Esimene oli 1543 Abckiria (esimene soomekeelne raamat). Eesmark, et inimesed oskaksid lugeda ja kirjutada, et igaüks saaks ise Piiblit lugeda. Tema tekstides erinevate murrete elemente. 1548 Uus Testament, 1544 palveraamat. Kirjutas oma teostele pikki eessõnu. 9.aprill
Võtan varjupaiga Buddhas, võtan varjupaiga dharmas, võtan varjupaiga sanghas. Veelkord võtan varjupaiga... (Kolmekordne pühendusmistõotus) On olemas kolme tüüpi budasid: täielikud budad (Buddha) teevad virgumise läbi ja hakkavad seda õpetust õpetama; õpilasbudad (arhant) kuulevad virgunu õpetust ja jõuavad virgumiseni; erakbudad ei räägi sellest, et nad on virgunud; Taevased budad valitsevad buda väljasid, valitsevad kehastused (nt buda Amithaba). Buddha esimene jutlus Dharmaratta pöörlema/veeremapanek; budismis on neli õilsat tõde: 1. õilis tõde kannatusest inimene on terve oma elutee kannatustes 2. õilis tõde kannatuse põhjusest janunemine 3. õilis tõde kannatuse vaibumisest 4. õilis tõde teest kannatuse vaibumisele Tee kannatusest vabanemiseni käib 8 astme kaudu: õige vaade, mõte, kõne, tegu, eluviis, püüdlus, tähelepanelikkus, keskendumine.
Teada ka kohad,mis on olulised rahvauskumusele. Kindlale pühakule, tavaliselt seotud igapäevaeluga. Pühakutel spetsiifikad. Kui religiooni mõistetakse maagilisena, pole see siiski vastandus ristiusuga. Kerjusordud – oluline roll ristiusu levitamisel. Sant – Sanctus (püha). Seotud kerjusmunlusega. Kihelkonna vaimulikud ei osanud kohalikku keelt, seetõttu kerjusordudes ka palju kohalikku rahvast. Jutlustamiseks vajalik keeleoskus. Ladinakeelne jutlus sõnamulin, arusaadav vaid ülikoolides. Arheoloogid – Eesti erinevad piirkonnad aktsepteerisid ristiusku erineval ajal. Üleminek kristlusele matustele Põhja- ja Lääne Eestis kiirem (M. Mägi). 1241 lepingud saarlastega, kirjas kristlik nõudmine. 15 saj Riia provintsiaalsinodid ja Valga maapäeva maakorraldus. 1422 Valga maapäeva korraldus – ristimine, järelvalve, paganluse väljajuurimine. Sakramendid. 16. saj algus Saare-Lääne psk sarnased korraldused
HARIDUS JA KULTUUR VANA-LIIVIMAAL Kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimisel moodustasid toomkapiitli, see oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, sest enamik neist oli õppinud ülikoolis. Toomkirikute juures tegutses toomkool, mida juhatas üks toomhärradest. Jumalateenistusi e missasid peeti ladina keeles, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus. Sügavamaid teoloogilisi teadmisi preestrilt ei nõutud, piisas lugemisoskusest ja tähtsamate palvete tundmist. 16. sajandi algul tehti Liivimaal veel üks katse kirikuelu kindlamatesse rööbastesse lükata. Saare-lääne piiskopid Johannes Orgas ja Johannes Kyvel hakkasid korraldama regulaarseid kogunemisi , kus nad andsid juhtnööre maarahva õpetamiseks. 1517. aastal olid neil kasutusel juba üksikasjalised materjalid katekismuse õpetamiseks eestlastele eesti keeles.
3. Kirikupeaks sai kohalik ilmalik valitseja, mitte näiteks preestrid. 4. Hakati väärtustama tööd ja ametialast edu. Tagajärjed usus ning kultuuris: 1. Ladinakeelne jumalateenistus asendati kohaliku keelega. Ka piibel tõlgiti emakeelde. 2. Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused. Kirik pidi olema pühakoda valgete seintega Võis olla paar maali (altarimaali). 3. Kesksele kohale tõusid kirikulaul ja jutlus 4. Sakramentide vähenemine. Jäid alles ainult ristimine ja armulaud. 5. Vaimulike suhtes kaotati tsölibaadi nõue. 6. Kloostrid suleti 7. Pühakute kultus kaotati 26. REFORMATSIOON SVEITS JA INGLISMAAL Sveitsis levis protestantism hoopis teistmoodi. Sveitsis oli reformatsiooni läbiviia J. Calvin. Calvini õpetus saavutas edu nii Sveitsis, Madalmaades, Sotimaal, Inglismaal ja ka Prantsusmaal. Calvini
kesa ei lõigata juukseid ega habet 2.kanghal-kamm 3.kara-raudkäevõru 4.kirpan-väike mõõk või pistoda 5.kattsha-lühiksed püksid või põlvpüksid 19. Milline oluline sikhidest meeste riietusese ei alga k-tähega? turban 20. Kuidas nimetatakse sikhide sümbolit? Budism 1.Mida tähendab nimi "Buddha" ? Ärganu, virgunu 2. Milline on Buddha nimi ja suguvõsa nimi? Siddhartha, suguvõsanimi-Gautama 3. Kus pidas Buddha oma esimese jutluse ja kuidas seda nimetatakse? Sarnathis, nn Benaresi jutlus 4. Loetlege neli õilsat tõde koos sanskritikeelsete nimetustega. 25 1) teadmine kannatusest. Kogu eksistents on kannatus duhkha, pl dukkha, vaevarikas olemasolu sansaaras 2) teadmine kannatusi põhjustavast ihast kaama; 3) teadmine kannatusest vabanemisest nirvaanas, mis tähendab vaibumist ehk teadvuse kõrgeimat seisundit, kus inimene on täielikult vabanenud sansaarast; 4) teadmine kannatuse kaotamise kaheksaosalisest teest astangikamarga. 5. Loetlege kaheksaosalise tee astmed.
Jumalateenistusele tuli palju külalisi, kelle juhatasid kohale linnavärvides õlavöödega (kuldkollane ja roheline) korraldajad. Kõigepealt esitati professor F. Czerny komponeeritud juubelihümn, seejärel segakoori esituses 100. psalm. Jumalateenistuse viis läbi 32 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 24-25; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki aasta teadmata), lk 10. 11 kohalik pastor H. Struck. Jutlus oli jaotatud kolmeks osaks: meie juubelitänu, pühalik tõotus ja meie lootus. Kirikus esitati ettekanne linna ajaloost: rajamisest ja käekäigust kuni 100aasta sünnipäevani. Sellele järgnes veel palvus. Ka kreeka-õigeusu kirikus peeti jumalateenistus, millest võttis osa ka Liivimaa kuberner Schewitsch. Pärast seda peeti kreeka-vene vaimulikkonna poolt ka turuplatsil veel tänujumalateenistus. Kell 12
Skulptuur: kirikus kapiteelid,hauakivid,terrakotaskulptuurid.Esines ka puuskulptuuri. Maalikunst: M.Sitton on kõige kuulsam eestist pärit madalmaade stiili esindaja(Eestis tema maale pole säilinud,välismaal küll) Kõige kuulsam on Eestis B.Notke "surmatants",samas Notke oli pärit saksamaalt. Reformatsiooni tähtsus eesti kultuurile, reformatsiooniga kaasnenud muudatused · Luterlusega kaasnes Piibli tõlkimine eesti keelde,emakeelne jutlus S. t. pidi olema emakeelseid raamatuid,mis tähendas lugemisoskuse tõusu.1525 a."Lutheri katekismus", 1535 Wanradt-Koelli katekismus. · Tallinnas asutati linnagümnaasium, Tartusse tütarlastegümnaasium · Jesuiidid asutasid 1583 jesuiitide kolleegiumi ja gümnaasum,mida võib nim. Esimeseks kõrgemaks kooliks · Asutati tõlkide seminari · Eesti aladel hakati rääkima renessanssist.M.Sittoni tegevusaeg,A.Passeri mustpeade maja fassaad,Niguliste kiriku luukere-
argumendiks. Tõestatud punkt, kus luterluse ja katoliikluse eklesioloogias tekib lõhe. Leipzigi disputatsioon toob aga uusi liitlasi. Võidab enda poole humanistid, kes Madalmaades jaŠveitsis innukad. Rõhuasetus pisut teine – tahtevabaduse küsimus. Oluline see, et humanistide ringidest tulevad mitmed luterlikud reformaatorid, eesotsas Philipp Melanchton. Lisaks hakkab Luther palju kirjutama. 1520. aastal ilmub olulisi jutlusi jm tekste: jutlus, mis kõenelb headest tegudest, mida peetakse reformatoorse eetika varaseks peamiseks dokumendiks, kus Luther näitab 10 käsu alusel uut usu ja heade tegude vahekorra määratlust. I ja ülim heategu on usk kristlusesse. Samal aastal esitab ta reormatoorse programmi, rebib maha katoliku kiriku kolm müüri: vaimuliku võimu ülimuslikkus ilmaliku ees, pühakirja tõlgendamine üksnes paavsti meelevallas, konsiliaarne kord. Luther leiab, et ristimise läbi on kõik kristlased vaimulikus
abil saab foneeme eristada II kanoniseering (10. saj) oli loodud diakriitilised märgid (konsonantide süsteem) ja liniit vokaalide eristamiseks, lugemiseks 7 erinevat varianti Tänapäeval saab lugeda koraani kolmes erinevas süsteemis, millest kahte kasutatakse enamasti: - Hafsi Egiptuse ametlik koraanilugemissüsteem - Nafi Aafrika ametlik koraanilugemissüsteem Hadit jutlus Muhammadi käitumisest kindlas olukorras haditid kokku moodustavad sunna prohveti tava ehk tema arvamusi ja ütlusi jäädvustav kogumik (moodustati 9.saj). Konkreetse jutluse tõesuse kontrollimiseks uuriti tekkeahelat (kas jutustajad on moslemid, kas neil on hea mälu, kas nad on araabia keele kõnelejad jms). Tafsir koraani kommentaatorid on väga tähtsal kohal, kuna otsustasid, kuidas tõlgendada vastuolulisi väiteid Koraanis
reformatsiooniga, aitas Lutherit dokumentide koostamisel, Piibli tõlkimisel Augsburgi usutunnistus 1530 kutsuti kokku Saksa Riigipäev, sest keiser Karl V tahtis sisemiste vaidluste lahenemist, et ühineda välisvaenlaste vastu, Martin Luther ei saanud seal osaleda, tema asemel Melanchthon, esitas dokumendi Augsburgi usutunnistus; määras luterluse põhiseisukohad, kirikuteenistuse alused, missa asemel jumalateenistus, emakeelne jutlus, sakramentidest säilitati ristimine ja armulaud, hüljati kiriku väline hiilgus ja pühakujude ning säilmete kummardamine, kiriku pea ei ole paavst vaid riigivalitseja Augsburgi usurahu 1555 pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti rahu, iga vürst määras oma alamate usu, Saksa riikide jagunemine kahte rühma: · katoliiklikud riigid Habsburgide pärusmaad, Loode-Saksamaa · protestantlikud riigid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaa
Saksi kuurvürst Fredrich kolmas toetas Lutherit 1521 Vormis riigipäev, Luther jäi endale kindlaks ja ei öeldnud oma 95 teesist lahti(ehk õpetusest) Luther kuulutati lindpriiks Fredrih Kolmas peitis Lutheri Valmburgi lossi Luther tõliksi seal saksakeelde Piibli Luther võtab naiseks Katarina Suleti kloostrid, vaimulikud võisid abielluda, kiriku maad läksid riigile, kirikust kõrvaldati pühapildid ja kaunistused Pildi rüüste liikused Tähtsale kohele tõusis jutlus Luther kirjutas kirikuhümni (,,Üks kindel linn ja varjupaik") Reformatsiooniga liitus talurahvas hakati tagasi nõudma koguduse maa-alasi 1524-1525 Saksa talurahva sõda toimub Lõuna ja Keskosas Sõja ideoloogiline juht Thomas Müntzer (Mälestus sammas Lutherile paigutati 1862 ja hävitati 1949 Keilasse kiriku mõisa ette) Kaotada pärisorjus Nüüd muutus reformatsioon poliitiliseks liikumiseks vürstid tahtsid suurendada oma õigusi keisrivõimu arvel
Suurt kultuurimõju saksa aladelt avaldas suur hulk sisserännanud pastoreid. Valgustusideed levisid isiklikul mõjul ja ka trükimeediumi kaudu. Talurahvakultuuri aluseks oli talurahva kohalik traditsioon, mis oli pikema perioodi jooksul välja kujunenud. Kultuuri mõjutasid esiteks kristlus (peamiselt luterluse ja ka hernhuutluse vormis; kiriklik õpetus oli ühendajaks seisuste vahel, erinevad seisused pidid kõik luterluse eeskirju järgima – erinev oli see, et jutlus pidi toimuma rahvakeeles, mis tähendas, et talurahvale eesti keeles, teistele seisustele saksa keeles) (eestlased saksa keelt ei osanud, keeleoskajaid oli väga vähe, keeleoskus oli väga haruldane; sakslaste seas eesti keele oskus oli väga tavaline-mõisnike lapsi ümbritsesid eestlased sünnist saati). Kihelkondlikud eripärad olid väga olulised, erinevates kihelkondades erinevad murrakud, rahvariided. Teine suurim väline mõjur lisaks usufaktorile oli mõis
6. Tõlkida piibel rahvakeeltesse. 7. Tunnistada tähtsaimateks sakramentideks armulaud ja ristimine. - Lutheri ideede mõjul toimus Saksamaal 1524-1526 a. talurahva sõda. Sõja eestvedaja oli Thomas Müntzer: ,,Selleks, et saavutada maapealne jumalariik, tuleb kõigepealt lahendada rahva majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. - 1530. a. esitati Augsburgi usutunnistus, mis määratles kristluse põhiseisukohad ja kirikuteenistuse alused: * lihtne jumalateenistus. * jutlus kohalikus keeles. * pühakute kultus kaotati. * võim kiriku üle läks ilmalikule valitsejale. -1555. a. Augsburgi usurahu, millega hakkas kehtima põhimõte ,,Kelle maa(võim), selle usk." Keiser oli sunnitud seda tunnustama ja luterlus muutus katoliikluse kõrval seaduslikuks. REFORMATSIOON SVEITSIS: - Elanikke ligikaudu 1 miljon. - Piirkonniti oli jagatud kantoniteks, mis moodustasid Sveitsi liidu.
rikastuda. Kui Luther lindpriiks kuulutati varjus ta Saksa kuurvürst Friedrich Targa lossi umbes aastaks. Selleks ajaks oli reformatsioon juba sellise mõju ja ulatuse saavutanud, et seda ei olnud enam võimalik peatada. Luther pöördus tagasi Wittenbergi. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pildid, jumalateenistused muudeti emakeelseteks, kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaulud. Ka alamrahvas leidis, Lutheri õpetust valesti tõlgendades, põhjust rahulolematuse näitamiseks. Nad nõudsid aadlikelt tagasi kogukonna maade ühiskasutamise õigust. 1524-1525 aastal toimus Saksa talurahvasõda, talupoegade peamine soov oli vabaks saada. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja
Müller tsiteerib piiblit ja nimetab Martin Lutherit, aga Russow ei maini Lutherit. Martin Luther oli tolleaegne institutsioon, eeskuju – Mülleri tekstis on intertekstuaalsus Lutherile viidatuna. Keskaegne kirjandus rajanes teoloogiliste autoriteetidele. Russowi stiilist paistis läbi lisaks religioossele infole ka ajalugu, nii ka Mülleril – jutluste sisu on seotud sündmustega, mis hetkel inimesi mõjutavad (katk, nälg) või on toimunud – läbi kumab traagilisuse foon. Kui jutlus kõlab kirikus, on selle ümber näha ka kiriku ümbrust. Müller jutustab järgnevatel teemadel: jumal karistab pahategude eest, jumala auks tuleb südamest laulda, laulud selgeks õppida – tahab sisendada traditsiooni, inimeste patuteod näljaajal: teise inimese või looma söömine, Müller möönab traagilist aega (nälg) Kirikulaul vaagib Müller religioosse tähenduse üle, teisalt kõneleb kirikulaulu kui kunstilise teksti
teha: ta uskus, et tema hing hukkub otsekohe, kui ta teeb midagi niisugust palvetamise ajal. Kuid lõpplause lähenedes hakkas ka ta käsi koolduma ja ettepoole hiilima; ja niipea kui «aamen» oli öeldud, oli kärbes sõjavang. Tädi märkas seda ja sundis teda oma vangi vabastama. Pastor luges teksti ja esitas siis ühetoonilise suminaga oma jutluse, mis oli nii igav, et paljud pead hakkasid ükshaaval noogutama. Ja ometi oli see jutlus, mis jagas piiramatul määral tuld ja väävlit ja vähendas äravalitute hulga nii väikese pereni, et seda tasus vaevalt päästa. Tom loendas jutluse lehekülgi; pärast kirikut teadis ta alati, mitu lehekülge jutlus pikk oli, kuid harva 39 teadis ta sellest midagi muud. Seekord oli ta siiski veidi aega tõsiselt huvitatud. Pastor maalis suurejoonelise ja liigutava pildi maailma rahvaste kogunemisest tuhandeaastasesse rahuriiki, kus lõvi ja tall lebavad kõrvuti ja väike laps juhib neid
Peaks valitsema üldine külastus- ja kauplemisõigus, aga mitte rohkem. JOHAN GOTTLIEB FICHTE (1762-1814) Elu &tulemused isiksusega seotud: Mis filosoofia valitakse, sõltub sellest, milline isiksus ollakse. Seestunud meeletust usust tahte loomevõimesse. Vajadus tegutseda, mõjuda üle iseenda. Sündis Dammenaus vaeses peres. Üks esimesi säärase päritoluga filosoofe. 12-aastasena käis vanematega kirikus. Mõne päeva pärast pidas hanekarjale jutlust. See jutlus läks mõisahärrale nii hinge, et ta sponsoreeris Fichte õpinguid Jenas ja Leipzigis. Pärast mõisahärra surma teenis raha kodukooli õpetajana. Leipzigis uuris Kanti, kes olevat sel ajal olnud õnnelikeim inimene maailmas, vaatamata oma majanduslikele raskustele. Fichte sõitis Köningsbergi, kirjutas mõne päevaga "Kõigi ilmutuste kriitika katse". Ilmus anonüümselt, peeti Kanti omaks. Tõe selgudes sai Fichte üleöö kuulsaks. Asus Jena ülikooli juurde tööle
Kui Kristus oli 30-aastane, ristis Ristija Johannes ta Jordani jões. Pärast seda siirdus Jeesus kõrbesse, et paastuda nelikümmend päeva ja ööd. Usku jumalasse tõestas ta sellega, et seisis vastu Saatana kolmele kiusatusele. Kolme järgneva aasta jooksul jutlustas Jeesus Palestiinas ja kogus enda ümber rühma õpilasi ehk jüngreid. Kristlikke väljavalituid nimetas Kristus Mäejutluses "maa soolaks". Oma õpetuse põhiolemuse andiski Jeesus edasi kuulsas Mäejutluses. Jutlus on kokkuvõetav kuldses reeglis: "Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka nendele." (Mt 7:12). Jumalariigi kuulutamise kõrval saatis Jeesus korda ka palju imetegusid, mida isegi tema vaenlased ei eitanud. Imetegudega tõendas Kristus paljudele oma järgijatele, et ta on midagi rohkemat kui lihtne usuõpetaja. Tema esimene imetegu toimus Kaana pulmas, kus ta vee veiniks muutis. Hiljem tervendas Jeesus tõbiseid, näiteks pidalitõbise, äratas kolm surnut
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
Müntzer oli esimene, kes hakkas jutlusi pidama rahvakeeles. Mõnel pool tulid talurahvasõjaga kaasa ka linnad, andes kogu liikumisele teise suuna: ühendada Saksamaa kindla keisrivõimu alla (Heilbronni manifest). Lutherile oli talurahvasõja puhkemine suureks vapustuseks, kuna ta tunnetas selles ka oma süüd ja vastutust. 1522. aasta kevadel oli ta naasnud Wartburgist tagasi Wittenbergi ning asunud uue kiriku ülesehitamisele. Jumalateenistusel seati kesksele kohale rahvakeelne jutlus. Koguduse elavdamiseks ja kaasamiseks toodi jumalateenistusse kirikulaul. Mitmeid neist kirjutas Martin Luther ise, millest mõned Ein feste Burg ist unser Gott (Üks kindel linn ja varjupaik) või jõululaul Vom Himmel hoch, da komm ich her (Ma tulen taevast ülevalt) on käibel veel tänapäevalgi. 1525. aastal abiellus Martin Luther endise nunna Katharina von Boraga, mis kindlasti omas ka teatud sümboolset tähendust. Wittenbergi jäi Luther kuni oma surmani 18
nagu vabadus, vendlus, võrdsus... Teos "Reflections on the Revolution in France" Burke sellenimeline raamat ilmus 1. novembril 1790, kuid leidis koheselt ka palju vastukaja nii kriitikat kui toetust. Burke on väga kriitiline Prantsuse revolutsiooni, selle radikaalsuse ja anarhistlike tendentside suhtes. Teosel puudub väga selge struktuur, seetõttu on see kirjutatud ,,kirjana". Teosel on 3 osa: 1) Price'i jutlus Prantsuse revolutsiooni vastuvõtt Inglismaal, Prantsuse Rahvuskogu koosseis, Prantsuse loomuõiguste teooria vs inglise tavad ja traditsioon 2) Religiooni ja kiriku osa riigis nii Inglismaal kui Prantsusmaal 3) Prantsuse riiklikud institutsioonid. Teose tervikpealkiri täpsustab aga probleemi olemust veelgi Reflections on the Revolution in France and on the Proceedings (in Certain Societies in London Relative to that Event [in a letter
teatavast silmakirjalikkusest. «Teie, kes leinate, kastes silmavette aegu, mis möödas, ja päevi, mis tulemas veel, -- kõik teie ahastus lõpeb ja rahu saab meel, kui oma pisarad toote Jumala ette teie, kes leinate.» D'Artagnan ja küree olid vaimustatud. Jesuiit jäi oma arvamuse juurde. 4Sa tunned kahetsust kuradi pärast (ladina k.). «Hoiduge segamast ilmlikku maitset teoloogilise . stiiliga. Mis ütleb selle kohta Püha Augustinus? Severus sit clericorum sermo.» * «Jah, jutlus olgu selge,» ütles küree. «Teie väitekiri meeldib daamidele,» ruttas jesuiit kiiresti lisama, nähes, et tema akoluut oli teda valesti mõistnud, «sel on kahtlemata niisama suur edu nagu mõnel härra Patru kaitsekõnel.» «Andku jumal!» hüüdis Aramis vaimustusehoos. «Näete nüüd!» hüüdis jesuiit. «Maine ilm kõneleb teis veel kõva häälega, altissima voce. Te kõnnite veel mööda maise ilma radu, mu noor sõber. Ma värisen mõtte juures, et
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
