Kristel Voltenberg Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja Tunnustatud põhimõtted uute arengusuundade valguses Ladinakeelne advocatus, millest tuleb eestikeelne sõna „advokaat“, tähendab tõlkes abiks kutsutut, koh- tusse kaasa kutsutud sõpra, nõuandjat, protsessiva poole esindajat kohtus.*1 Rahvusvaheline advokatuure ühendav organisatsioon International Bar Association (ametlik lühend IBA) on advokaadikutset kirjelda- nud järgmiselt: advokaadi rolliks, sõltumata sellest, kas tema kliendiks on üksikisik, organisatsioon või riik, on olla klientide usaldusväärne nõustaja ja esindaja, kolmandate osapoolte poolt respekteeritud professio- naal ning asendamatu osaline ausas ja õiglases õigusemõistmises. Kehastades kõiki neid elemente, täidab advokaat, kes teenib ustavalt kliendi huve ja kaitseb tema õigusi...
Seaduse taga peab hindama asjaolusid (väärtusi), mis aitavad jõuda õigusele vastava otsuseni. Samas ei saa juhusenormi ennast a priori kõrvale heita. Kui leiame positiivsest õigusest normi, siis tuleb see tõlgendades endale selgeks teha ning sellest tulenevalt teha juriidiline otsus. Õigus on nagu kummipael seda saab venitada ja kokku suruda. Kui venitamine ja kokkusurumine pole enam võimalik, siis on vajadus uue õiguse järgi. Tegemist on paragrahvi väänamisega, mis ongi juristide töö. Kuid seda ei tohi väänata igatepidi, vaid ikka õigeid reegleid kasutades. Õiglase lahenduse tegemiseks tuleb osata otsuseid argumenteerida ning teada teaduse reegleid. Juhul kui õiguslikku lahendust ei ole leitud ei lihtsa subsumeerimise ega ka tõlgendamisega, tuleb kasutada analoogiat. 1.4. Topik/topoi ja argumentatsiooniprotsess Kõigil õiguslikel reeglitel on oma kindel koht, kust me nad võime leida (kr k topos).
peatanud. Mõned näited. 1928. aastal tegi kirjanik Conan Doyle katset spiritismi kristlikuks muuta, katse ei õnnestunud. Suurt edu saavutas Winifred Moyze, kes 1931. aastal rajas Suure Ülemaailmse Kristliku Spiritismi Liiga. Nelja aasta pärast kuulus sellesse juba 580 kirikut. Spiritistide liikumist ründasid teised religioonid. Spiritismivastaseid väljaastumisi võeti ette 1736. aasta "Witchcrafti akti" alusel. 1945. aastal suleti juristide survel Surrey krahvkonnas asuv Redhilli spiritistlik kirik. Samal aastal esitati viimane "Witchcrafti aktil" põhinev süüdistus Sotimaalt pärineva meediumi Ellen Duncani kohta. Ajalehed nimetasid seda protsessi sajandi protsessiks. 1951. aastal võeti vastu uus seadus 2 meediumide kelmuste kohta. Nüüd oli hagejatel endil vaja otsida tõendeid, et tegemist on olnud pettusega. 1950
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normi...
Kui varasemaid analoogseid lahendeid pole, siis kohtu otsus loob pretsedendi, mida hiljem arvestatakse. Nii loob kohus oma otsusega õigust, olles seega õiguse allikaks. Kuigi Eesti õigussüsteem on põhimõtteliselt erinev anglosaksi maades kehtivast, leiavad ka meil Riigikohtu lahendid madalama astme kohtutes arvestamist kohtuasjade lahendamisel. 4. õigusteadlaste arvamused- Vana-Roomas olid õigusallikatena tuntud autoriteetsete juristide arvamused. Tänapäeval on eriti anglosaksi maades kohtutes laialdaselt kasutatud tuntud juristide, eriti kohtunike mitteametlikud kommentaarid. Ka Eesti õigussüsteemis on levinud seaduste kommenteerimine või kommentaaride avaldamine juriidilistes väljaannetes. Ka Riigikohus on mitmes oma otsuses viidanud õigusteadlaste arvamustele. 5. õigustloovad aktid- ehk normatiivaktid ehk õiguse üldaktid on sellised seadused ja määrused,
Õiguse entsüklopeedia lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioonid- õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ... Definitsioonid- (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult antud mõiste...
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
1. Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi: 1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome) Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga. Oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakkatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- Riigi tekkimist iseloomustab1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostav avalik võim. 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mit...
piiripeenrad maatükkide vahel. res nullius divini iuris- esemed, mis ei kuulunud kellelegi. res nullius humani iuris- inimeste õiguste järgi peremeheta asjad, mis võisid saada eraomandi objektideks. (vabaduses olevad metsloomad(kinnipüüdmisega muutusid püüdja omandiks), mahajäetud, ära visatud asjad- neid võib leidja omandada). Rooma juristide töödes tavatsetakse veel asju liigitada : 1)kehalisteks (res corporales)- saab tajuda kompamise teel (maatükk, ori, tooga (vana-rooma meeste üleriie)) 2) kehatuiks (res incorporales) - ei saa tajuda kompamise teel (viljakasutusõigus) ..See klassifikatsioon arvatakse olevat tekkinud kreeka filosoofia mõjul.. Nii Rooma õiguses, kui ka praeguse aja tsiviilõiguses on tähtis asjade liigitus selle järgi, kas
Õigusvorm on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 27. Õiguse väljendusvormid Õigusnormide väljendusvorme on nimetatud õigusvormideks ja ka õiguse allikateks. Õiguse väljendusvormidest on olnud kasutusel: 1) õiguslik tava (vanim õiguvorm, mis toetub rahva tõekspidamistele ja harjumustele) 2) õigusteadus - juristide arvamus 3) kohtu- ja halduspretsedent (üldine reegel, kuidas lahendada järgmisi samasisulisi asju) 4) leping (määrab kindlaks lepingupoolte õigused ja kohustused) 5) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 6) normatiivne akt (kõige levinum. Dokument, mis sisaldab kohustuslikke käitumisreegleid) 28. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana
normid · on tagatud mittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga. 3. Positiivne õigus on riigilt lähtuv tahteõigus, mis fikseerib subjektiivse õiguse ja juriidilise kohustuse. Ta on sotsiaalse kontrolli eriti effektiivne vahend ja vorm. Positiivne õigus on allika osas tekkinud algselt tavaõiguse aluselt, mis riikluse arengu käigus üles kirjutati, kuid allikaks on ka pretsedent, leping, tuntud juristide arvamus jne. Riigi avaliku võimu organisatsiooni poolt loodud ning kogu kehtivat õigusnormistikku täh. mõistega positiivne õigus. loomu õigus e. mõistuse õigus põhineb kas ilmalikul ilmutusel, inimloomusel või- mõistusel. Loomu õiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele e. ülipositiivsele õigusele
illegaalsete (põrandaaluste ehk mitteformaalsete) korporatiivsete organisatsioonidega. Illegaalsete korporatiivsete organisatsioonide näiteks võiks juristidele tuua kuritegeliku organisatsiooni - maffia konkreetsed vormid (Cosa Nostra, Hiina Triad jne). Legaalsete osas peaks piiritlema omakorda: 1) seadusandluse üldalustel, kuid ise vabatahtlikult kujunenud korporatiivseid organisatsioone (nt poliitiline erakond; jahimeeste selts; Eesti Juristide Liit jne) ning 2) seadusandluse alusel, kuid riigi poolt asutatud ja riigi rangele kontrollile allutatud korporatiivseid organisatsioone, mis sulavad juba avaliku võimu organisatsiooni (nt Kaitseliit - vt riigi osa loengumapp skeem nr 1 lk 82 - riigi poliitilise süsteemi sekundaarsed elemendid, I rühm). P.3.4. Õigusnormid kuuluvad samuti sotsiaalsete normide hulka. Neid iseloomustame aga järgmises paragrahvis, sest õigusnormide mõistega seondub lahutamatult mõiste õigus.
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sak...
1) kontinentaalne e romaani-germaani õigussüsteem (kodifitseeritud õigus) (ka Eesti) 2) retfertdine õigussüsteem e. Common Law (nii kodifitseeritud kui ka kohtupretsedendid) 3. Õiguse allikad Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusakt 4. Õigusnormi mõiste Käitumiseeskiri, mis on formuleeritud õiguslausena. õiguslike tagajärgede esilekutsumine sisaldub alati õigustloovas aktis täitmiseks kohustuslik üldiselt e. impersonaalselt võib olla väljendatud konkreetse käsuna, keeluna jne. 5. Õigusnormi loogiline struktuur Eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt: Hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused
NEID KA res nullius divin iuris e. Res nullius humani iuris- need olid inimeste õõiguste järgi peremeheta asjad, mis võisid saada eraomandi objektiks. Vabaduses olevad metsaloomad- kinnipüüdmisega muutuvad püüdja omandiks.Peremeheta on ka res derelictae- mahajäetud, äravisatud asjad, kuid mitte lihtsalt kaotatud asjad. Neid võib leidja omandada. Rooma juristide töödes liigitatakse asju: 1. Kehalised-res corporales. Asjad, mida saab tajuda kompamise teel-quae tangi possunt. NT:maatükk, ori, tooga 2. Kehatud-res incorporales. Asjad, mida ei saa tajuda kompamise teel-quae tangi non possunt.NT.viljakasutusõigus Liigitus selle järgi, kas peame asja juures olulisteks tema individuaalseid, konkreetseid tunnuseid või iseloomustame teda liigitunnustega: 1
ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani-germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Neid väljendusvorme nimetatakse õiguse allikaks: tavaõigus, kohtu- ja halduspretsedent, õigusteadus e juristide arvamus, leping, õigusakt Eesti õiguskorra õiguse allikaks on õigustloovad aktid. 2. Õigusnormi mõiste. ÕIGUSNORM (ÕN) on kehtestatud korras vastuvõetud õiguse üldaktis kirjapandud üldiseks täitmiseks kohustuslik ettekirjutus, mis on väljendatud konkreetse käsuna või keeluna või ka õigustusena. *ÕN sisaldub alati õigustloovas aktis (üldaktis) *ÕN on täitmiseks kohustuslik üldiselt s.t impersonaalselt
Sajandi ratsionaalsuse leviku ja Corpus iuris civilis'e taasavastamise ning valitsejate kerkimisega. Rooma õigust kasutati eeskujuna ka kanoonilises õiguses. Keisrid tahtsid riigis kindlustada üleüldist õigusrahu ja sellega kindlustada oma positsiooni. Rooma õiguses oli õigus valitseja teha ja muuta. Õiguse üleskirjutamine keskaja teisel poolel, õiguspeeglid, Sachsenspiegel: Tänu 12. sajandil rajatud juurastuudiumitele, tekkisid haritud ja jõukas juristide klass, üha enam palkasid nii linnad, kaupmehed kui valitsejad neid oma teenistuste lepingute, seaduste ja korralduste koostamiseks ja üleskirjutamiseks. Ka tavaõigust hakati üles kirjutama, selle tekitas ka vajadus korraldada ühtne õiguskord kogu valitsejale alluvas alas, et kindlustada üldist rahulolu ja oma võimu. Puudusid ühtsed, kõiki kriminaalõigusi küsimusi haaravad riigiseadused, aga avaliku kohtuvõimu elavnemine nõudis juhtmaterjale
kas muutuvad Eesti olud nii kiiresti, et kolmveerand kehtivatest seadustest tuleb ühe aasta sees muuta või tullakse järjepanu vastu huvigruppide tellimusele? Või advokaatidele, kes ainsatena selles seaduspadrikus oma kitsamas valdkonnas veel orienteeruvad. EPL-ED kirjutab 13. juulil 2016: "Viimasest kümnendist leiab kolm aastat, mil riigikogu on muutnud ära tervelt kolmveerandi kõigist kehtinud seadustest ning viimane selline oli aasta 2014..." (viite järgi on hinnangu andjaks Eesti Juristide Liidu president Jüri Heinla). Samasugust kriitikat on Eestis väga nõudlikult esitanud näiteks Jaanus Tehver (Eesti advokatuuri juhatuse liige) arvamusartiklis "Kes teab, millised teod on Eestis karistatavad?" (EPL 01.08.2016): "Seadusi muudetakse nii sageli, et paljud inimesed ei tea karistusnormide sisu. Normid kaotavad oma peamise, preventiivse mõju." Jaanus Tehver rõhutab, et KUI RIIGI SUNDI RAKENDATAKSE VALIKULISELT, SIIS SEE ON OLEMUSELT LÄHEDANE OMAVOLILE
protsessi alalt. Kogu aine "Institutiones" on jaotatud kolme suurde rühma: personae, res, actiones. Tekst on jaotatud nelja suurde raamatusse, need omakorda tiitlitesse, mis kannavad vastavaid pealkirju, hiljem on tiitlid jaotatud paragrahvideks, tiitli numereerimata algus kannab nimetust principium. 2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on "Digesta seu Pandectae", mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvõtteks, väljavõtteid on kõige enam Ulpianuse ja Pauluse teostest. Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole. XXC, XXXI, XXXII raamat pole jaotatud tiitliteks, vaid neil on ühine pealkiri "De legatis". Tiitlid jagunevad fragmentideks ehk lex´ideks. Üldse on Digestides 432 tiitlit ja 9123 fragmenti
o Codex Iustinianus (529) Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel Code Napoleon 1804 Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch 1811 Ladina õiguskeel tänapäeval Codex Iuris Canonici 1917 Kanooniline õiguse koodeks Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristide kommunikatsioonivahend Hõlbustab Euroopa kohusüsteemi ühendamist ing muudab juriidilise kirjanduse rahvusvaheliselt mõistetavaks Ladina juriidilised terminid Euroopa Äriühendus- Societas Europaea Euroopa Kohtu materjalidest väljend: fumus boni iuris hea, s.t juriidiliselt korrektse ja faktidega põhistatud õiguse hõng ehk esialgsee õiguskaitsevahendite kohaldamise taotlus on tõenäoliselt põhjendatud Õigusteaduse keel Õiguspraktika keel
Seda saab antud küsimustes teha aga üksnes rahvahääletusel. Sellise kaitseklausli lisamine referendumil heaks kiidetud põhiseaduse täiendamise seadusse pidi kaitsma Eesti riigi ja rahva suveräänsust. Nagu teada, pole aga enamik riigikogu liikmeid soovinud riigi suveräänsuse kaitseks rahvahääletust korraldada, kuigi selleks andsid põhjust nii Lissaboni lepinguga kui ka ESM asutamislepinguga ühinemine. Paljude juhtivate juristide (Allar Jõks, Indrek Teder ja 9 riigikohtu liiget, kes hääletasid ESMi asutamislepingu põhiseaduspärasuse vastu) arvates pole ESMiga ühinemine kooskõlas Eesti põhiseaduse sätetega. Eesti riigikohtu 12. juuli 2012. aasta otsuses ESMi asutamislepinguga ühinemise kohta on kirjas, et „Üldkogu hinnangul ei ole PSTS volituseks legitimeerida ELi lõimumisprotsessi ega piiramatult delegeerida Eesti pädevust ELile.
Tõsi, üleminek uuele kvaliteedile õigusmõtlemises on võtnud suhteliselt palju aega. Eestis on tõsiseid märke läbimurdest õigusmõtlemise tänapäevasele tasemele. Samas tuleb nõustuda taasiseseisvumisjärgse esimese Riigikohtu esimehe R. Marustega, kes väitis, et meie mõtlemist piirab ajalooline traditsioon, positivistlik arusaam õigusest, mis oli levinud Euroopas ja ka Eestis 20. sajandi esimesel poolel. Ta lisas, et see ei ole ainult kohtunike probleem, vaid juristide ja õiguspoliitikute probleem tervikuna. Kui vähemalt Euroopa kultuuriruum on väärtusjurisprudentsile ümber lülitunud aastakümnete vältel, siis meie oleme silmitsi olukorraga, kus tuleb teha selline ümberlülitus suhteliselt lühikese aja jooksul. Kohtunike kutseühingu esimees A. Jõks ütles 1997. aastal, et kohtunikke raputas diskusioon õiglase ja väärtustele orienteeritud õigusemõistmise ning seadusest tuleneva kohtupidamise kohast Eesti õigussüsteemis
dsp.unibo.it/ seminari/paper_guarnieri_piana.pdf. 566 JURIDICA VIII/2011 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses Norman Aas peaprokuröri kandidaat omaks oma töö tegemiseks vajalikke teadmisi ning tal oleks laiem toetuspind ka õigussüsteemis ja juristide seas. Riigi peaprokuröri valik ise on Eestis üksnes poliitikute käes. ProkS § 16 lõike 1 kohaselt nimetab riigi peaprokuröri justiitsministri ettepanekul ametisse Vabariigi Valitsus, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Kuigi ametisse nimetamise otsuse teeb lõppastmes valitsus, on Riigikogu õigus- komisjoni arvamuse ärakuulamine oluline, sest võimaldab saavutada eri võimuharude vahel suuremat kon- sensust, samuti võimaldab arvamust avaldada opositsioonil
inimloometööna ( www.the latinlibrary.com/ius.html) Korpus õiguslikke tekste, mis jaotatakse nelja ossa. Algselt kolmes osas. · Institutsiones. Justinianuse institutsioon, põhines Kaiuse kogul, mis võttis kokku rooma õiguse alused. Pm juura õpik, mis seletas lahti õigused ja rooma üh mõisted. · Codex Justinianus. Kõikide keisrite Arianusest Justinianuse ediktide ja korralduste kogud. 4600 seadust. · Digestae. Jagatud 50ks raamatuks, Rooma juristide tõlgendused rooma õiguste ja seaduste kohta. Võtab kokku rooma juristide loomingu. Kõige enam on seal Ulbaniust(?) tsiteeritud ning Julius Paulust. Kõikidele tõlgendustele anti seaduslik tähendus. Kokku 31 seadust. Palju leidub hüpoteetilisi situatsioone, mis oleks kui .... Ja kuidas rooma õigus seda situatsiooni siis lahendaks. · Novellae. Lisandus peale Justinianust, osa, mis võttis kokku keisri korraldused ja
.........................................15 Õigusteaduse õpetamise viisid...........................................................16 KOKKUVÕTE..............................................................................16 KASUTATUD ALLIKAD..............................................................17 SISSEJUHATUS Juba antiikajal oli võimalik omandada kõrgharidust, kuid puudusid kõrgkoolid ehk ülikoolid. Kõrgharidust oli siis võimalik omandada filosoofide, kõnemeeste, juristide või poliitikute käe all. Enamasti oli antiikajal võimalik kõrgharidust omandada neid isikuid vaadates ja kuulates. Esimesed Ülikoolid tekkisid keskajal umbes 11 sajandil Euroopas. Tegelikult enne termini studium generale loomist, mis tähendab ülikooli, olid koolid, mis pakkusid kõrgemat haridust juba loodud. Seda ajalist perioodi on nimetatud ka eel-renesanssiks. Ülikool oli asutus, mis pakkus kõrgemat haridust ja mille staatuse oli kinnitanud kõrgeim autoriteet nagu näiteks paavst
Tänapäeva tundumad (suuremad) õigusperekonnad on romaani-germaani ja anglo-ameerika. Õigussüsteemid on mandri-euroopa, anglo-ameerika ja islami. 24. Õiguse vormi (õiguse allika) mõiste. Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 25. Õiguse väljendusvormid. Õiguslik tava, õigusteadus ehk juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 26. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana. Eesti põhiseaduse paragrahv 3 deklareerib, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa Tähtsaimaks rahvusvahelise õiguse dokumendiks on 1945.a asutatud ÜRO põhikiri ja Inimõiguste ülddeklaratsioon. 27. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana
Salajased kroonikad sai ta avaldada alles peale asjaosaliste surma. Hilisemast ajast on tuntud ajaloolased keiser Alexios Komnenose tütar Anna Komnena ja üks keisririigi helegeim pea Michael Psellos. 5. ja 6. sajandil paistis Bütsants silma oma kõrgkoolidega. Nelja õppeasutuse töö tugines antiikpärandile ja kuna need häirisid õigeusu kirkuid, tegid keisrid neile koolidele lõpu. Kiriku algatusel avati 425. a Konstantinoopolis kristlik kõrgkool, kus oli tähtsal kohal juristide väljaõpetamine. Seadusi õpetati neile ainult Justinianuse koodeksi järgi. 1045. a alustas Konstantinoopolis tegevust filosoofia- ja õigusteaduskonnaga ülikool, mille hiljem lisandus patriarhi akadeemia ja meditsiinikool.(Palamets 1991: 51-53) Arhitektuur ja kujutav kunst Peamisteks esindushoonte ja kunstiteoste tellijateks olid Bütsantsis keiser ja kirik. Õigeusu
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise Õppetool ETEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................. 3 Ettevõttepraktika aruanne 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................4 3. ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID ..................................... 5 4. JUHTIMISTEGEVUS ....................................................................... 6 5. ASJAAJAMISE KORRALDUS ........................................................... 8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS .................................................. 9 7. TURUNDUSTEGEVUSE ÜLDISELOOMUSTUS ...................
mini põhiseaduse järelevalveks? Kelsen juhtis tähelepanu tõsiasjale, et küsimust, kes peaks kaitsma põhiseadust, ei saa lahendada mõistete lahtipakkimise või õigusnormide tõlgendamise teel. See on õiguspoliitiline küsimus, mis nõuab igakülgset arupidamist, poolt- ja vastuargumentide kaalumist, süüvimist institutsionaalsesse tegelikkusse. Samasugust avatud arutelu ootab Eestis viimastel aastatel juristide meeli kütnud põhiseaduse alus- põhimõtete ehk nn kaitseklausli temaatika, mida võib vaadelda vaidlusena selle üle, milline kohus peaks kaitsma Eesti põhiseaduses sisalduvaid õigusi ja põhimõtteid. On oht, et teineteisele hakkavad ilma sisuliste põhjendusteta vastanduma kaks juriidiliselt ainuõigena näivat ja samas ühildimatut seisukohta. Ühe seisukoha järgi seab Eesti Vabariigi põhiseadus aluspõhimõtetele viitamisega otseselt
avanud raamatu ja leidnud lahenduse. Nõuti ranget koodeksi paragrahvide järgimist. Friedrich II arvates kujutas juristkond endast takistust ratsionaalselt funktsioneeriva õiguskorra vastu. Seadused olid ideaalsed, kuid kohtunikud ja juristid olid oskamatud ning seega on võimatu reforme ellu viia. Filosoof Leibniz arvas, et Rooma õigus on koostatud printsiipide järgi, millega kombineerides on võimalik lahendada kõiki ettetulevaid õiguslikke juhte. Seega on kohtunike ja juristide roll minimaalne. Friedrich II leidis, et see seadustekogu peaks olema eeskujuks ka teistele riikidele. Kui panna kirja kõik ühiskonnas tekkivad probleemid, siis saavad nad kõik ka lahendatud. Hoolimata pingutustest ei saanud seadustekogu täiusliku seadusandluskunsti eeskujuks, nagu autorid olid lootnud. Ülesanne ühiskondliku- ja eraelu suhteid detailidena reguleerida oli liiga pretensioonikas ja lahendamatu, ehkki seadusele püüti
Tsiviilõigus (kodanike õigus), välismaalase suhtes olid eraldi õigused ja seda nimetati kodanikeõiguseks. Nendest kahest sündis kokku Rooma õigus. Rooma õigus arvestas eriomandil põhinevaid kaubandus ja ühiskondlike suhteid. Vabriigi aegses Roomas kuulus õigusallikate hulka ka rahvakoosolekute ja senati otsus, aga keisririigi ajal sai õigusloojaks ainult keiser. Autoriteediks oli vaid kõrgete juristide ja nõuandjate otsused. Peale selle ühtlustati juriidilineterminoloogia. Sellega pandi alus õigusteadusele. Rooma õigus sai hilisemate Euroopa õigussüsteemida aluseks. Hiline Rooma keiserriik ehk dominaat Rooma riigi lagunemine Sõdurkeisrid Nimetati dominaadiks, kuna keisri poole pöörduni sõnadega dominus et deus, mis tähendab tõlkes isand ja jumal. Seda aega on ka nimetatud hilisantiigiks. 3. sajandil elas Rooma läbi
Siiani 20 konverentsi Esimene püüdlus RV suhtlust korrastada - Liikmed kõikjalt maailmast - Esimene konventsioon tegeles abielu, jurisdiktsiooni, lastega Praeguseks teemased seinast seina RVÕ allikad Üld- ja erikonventsioonid, mis sisaldavad riikide poolt tunnustatud sätteid Rahvusvaheline tava, kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat Õiguse üldprintsiibid, mida tunnustavad tsiviliseeritud riigid Kohtuotsused ja juristide seisukohad RVÕ probleemid Riikide suveräänsuse ja iseotsustamise küsimus Kes ikkagi tagab, et õiguson õigus? Kes karistab, kui keegi teeb midagi valesti? Erinevate maailmade erinev arusaam õigusest Inimõigused Väga keerulises seisus üle maailma Lisaks kodanikuõigused jne Ürouniversaalne inimõiguste konventsioon Ei ole ühtegi seadust, mis igalpool oleks sama! ÜRO universaalne inimõiguste konventsioon
Küsimused lk.77. "Õiguse vormid ehk allikad": 1.Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud? Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on olnud õigusvormina kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja haldus-pretsedent, leping, normatiivne ehk õigusloov akt, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja Euroopa Liidu õigusaktid.. 2.Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? Euroopa Liidul on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast ja teisest õigust. Esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, mis on Liidu õiguslikeks alusteks ja kõigile liikmesriikidele kohustuslikud
Samuti nagu ka teiste meditsiinialade arenemine, on ka neuroloogia ja psühhiaatria arenemine tihedalt seotud loodusteaduse edusammudega. Tänapäeval on psühhiaatria üldtunnustatud üks arstiteaduse rohketest erialadest. Kellelgi pole kahtlust, et psüühikahäired on haiguslikud nähud, mille diagnoosimine ja ravimine kuulub psühhiaatrite pädevusse. Kunagi ammu arvati, et võibolla kuulub psüühikahäirete uurimine ja nende korrigeerimine teoloogide, filosoofide, juristide või meedikute kompetentsi. Praegusl ajal on psühhiaatriaosakonnad ja haiglad valdavalt vaba ning säästva reziimiga raviasutused, kus intensiivse kompleksse raviga saavutatakse silmapaistvalt häid tulemusi haigete tervise ning elu- ja töövõime taastamisel. 4 2. PSÜHHIAATRIA ARENG Neuropsühholoogia uurib psüühiliste protsesside seost aju struktuuride ja
Õigusnorm ei ole üldine ega abstrahheeritud nagu RG stisteemis. CL- on olemuselt kaasuistlik, kohaldatav üksnes üksikjuhtudel, kuid kohtulahenditest võib välja lugeda õigusnormi, mida saab kasutada samadel juhtudel. Tuleb hoolikalt kaaluda juhtumite tehiolusid, sest need ei ole kunagi identsed. Seega iga uus lahend erineb eelmisest, nii muutub ja täieneb CL süsteem pidevalt. Suure arvuliste seaduste kohaselt selekteerub üldreegel e. printsiip. Õigusteadlaste ja juristide osa on tehiolude hoolikas eristamine iga üksiku kaasuse kaupa. Siiski toimub viimasel ajal CL süsteemi riikides kodifitseerimine, kuid ka see kohtulahendite alusel. 11. Riigi ajaloolise tekkimise teooriad: Platoni arvates riik ja inimene on üheealised, s.t. inimkond pole kunagi ilma riigita eksisteerinud. 1) Patriarhaalne teooria: Aristotelese arvates on inimühiskonna organisatsioon 3 astmeline: a) Perekond: hõimu või veresugulus, kuhu on võetud ka teisi inimesi.
seisundite kohta. Psühhiaatria ja kliiniline psühholoogia käsitleb emotsionaalse seisundi tugevaid muutusi häiretena, juriidilise diskursuse raames eeldatakse, et need on normi piires olevad seisundid. Emotsionaalse stressiga sseotud psüühikahäired on mitmekesised, erineva sümptomaatika ja dünaamikaga. Afektiteooria käsitles afekti kui monoliitset nähtust. Emotsionaalsete seisundite hindamine on oluline teema, kus psühholoogide ja juristide ühistegevuse valdkonnas on vaja täpsustada diskursuste piire ja mõistete tähendusi. Asjaolust, et psühhiaatria ja psühholoogia diskursuse raames käsitletakse ülitugevat emotsionaalset reaktsiooni häirena (Äge stressreaktsioon) ei peaks tulenema selle seisundi käsitlemine häirena ka juriidilise diskursuse raames. Kliinilise psühholoogia teadmistest lähtuvalt saab anda põhjendatud hinnangu isikul tugeva
· ANNETAMINE · Vabatahtlik almuste jagamine · Kohustuslik annetamine Kooliharidus. · Kloostri-või kirikukoolid · Õpetajateks preestrid · Eesmärk õpetada tulevasi preestreid, munki · Linnades loodi ka linnakoole · Õpetati linnaelanikke · Õpetati seitset vabakunsti · Alamaste-kirjutamine,retoorika,dialektika, · Ülemaste-geomeetria,,aritmeetika,astronoomia,muusika. Ülikool · Kõrgem õppeasutus · Tekkepõhjuseks vajadus juristide järele · Esimene ülikool loodi 1119 Bolognas · Ülikooli juhtis rektor · Õppejõud-doktor · Abilised-bakalaureused · 4 teaduskonda. · Kunstide teaduskond-sealt alustati · Jätkates võis valida · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond · Usuteaduskond · Õppijateks 14-15 aastased poisid · Õppetöö 8 aastat Suured maadeavastused 15-16 sajand. · Eeldused · Uudishimu ja maailmapildi muutmine · Teaduse mõjud-maa on ümmargune
prof.Uluotsa valitsuse ja määras selle asemele dr VaresBarbaruse valitsuse. Uluotsast olevat saanud ekspeaminister ja nii polevat temast lähtuv Tiefi valitsus ja Eesti valitsused eksiilis kunagi saanud riigi juriidilist järjepidevust kanda. Seda on väitnud üsna paljud. Paari TÜ juristi väiteid õigustab ehk asjaolu, et Eesti taasvabanemise eel polnud 1940.a sündmustik veel piisaval määral selgunud ning puudus ülevaade lääne demokraatlike juristide käsitlustest. J.Uluotsa valitsuse ametistvabastamisele juriidilise hinnangu andmisel tuleb eristada rahvusvahelise õiguse ja siseõiguse vaatenurka. Tähtsam on siin muidugi rahvusvaheline õigus, sest riigi järjepidevus ja selle säilimine on rahvusvahelise õiguse küsimus. Autoriteetseim seisukoht on pärit Genfi ülikooli professori Krzystina Mareki põhjapanevast uurimusest. Seda tsiteerib peaaegu igaüks, kes kirjutab Balti riikide anneksiooni mittetunnustamisest. Prof.Marek
See lükkab ta liikvele ning paneb mõnikord isegi hetke jõuvarusid ületama. Mingiks tähtsaks ülesandeks valmistumisel soodustab positiivne pinge ülesande õnnestumist (Medici 2004: 25). Hiljuti uuriti stressi suhtes gruppi juriste. Avastati, et need kes olid tihedamini haiged olid - oodatule täpselt vastupidiselt – kõige vähem stressis! Edasisel süvenemisel leidsid uurijad, et asi muutus selgemaks, kui hakati võrdlema nende juristide koolitusviisi. Nelja õpiaastaga pandi nad uskuma, et pingeseisundis tegutsevad nad paremini. Kui sellist pinget ei tekkinud, reageerisid nad täpselt vastupidiselt kui enamik meist (Goliszek 33: 1997). Liigse ja pikaajalise koormusega kaasneb pidev sümpaatilise närvisüsteemi üliaktiivsus. Organismi töö ajal koormav pidev ülierutusseisund ei taandu normaalsele tasemel, sest sageli on rahulik puhkeperiood liiga lühike. See suurendab haigestumisriski (Medici 2004: 26).
peapiiskop Georg III nimel. On kindel, et von Schwarzenberg ei kirjutanud seda seadustikku üksi. Samas on selge, et ta ilmselgelt juhtis seadustikku koostavate ekspertide rühma. Bambergensise eriliseks tunnuseks on väga põhjalik protsessinormide käsitlus, mis oli oma olemuselt väga keeruline, kuid põhjalik ning mida ei olnud nähtud enne üheski Saksamaa kriminaalseadustikus. Samuti oli keelatud süüdimõistmine üksnes kaudsete tõendite baasil. Kriminaalseadustik koostati Itaalia juristide kooli (Rooma kanoonilise õiguse) vaimus ja seda peetakse Saksamaa kriminaalõiguse arengu tähtsaks verstapostiks. Bambergensise eesmärk oli ühtlustada kogu riigis kohtunike ja kohtu kaasistujate tööd ja töö aluseid, ohjeldada kohtu omavoli ja olla käsiraamatuks vähem õpetust saanud kohtunikele. 1516 koostati Bambergensise eeskujul ja sisuliselt muutmatul kujul markkrahv Georg ja Kasimir von Brandenburg eestvedamisel ja oma valdustes kehtimiseks Brandenburgische
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVAL...
Mõtlemises, arusaamises ja väärtustes peab olema mõistete abil kord majja löödud. Õiguse kategooriateks on õiguse printsiibid, mis vahendavad õiguse ideed ja positiivset õiguse toimet. Mööda ei saa minna ka objektiivsest õigusest – seda tuleb korrigeerida õiguse printsiibi suunas. Kust tulevad väärtusmastaabid siis, kui objektiivne õigus ei ole ise selleks küllaltki selge? Kõik korras sinnamaani, kuni õigus selge. Aga tihti pole. Siit ka selekteerimise vajadus. Lahendus juristide jaoks olemas: selektsioon peab ka sellises olukorras toimuma õiguslike kategooriate abil, kui objektiivne õigus ise pole meile toeks. Võtad abiks õiguslikud kategooriad – need mis peaksid olema meie korrastatud mõtlemises. Mis on need õiguslikud kategooriad? Need on õiguse printsiibid. Need võtad appi. Need vahendavad õiguse ideed ja positiivse õiguse toimet. Õiguse printsiibid pole lahutatud õigusnormide maailmast. Need on normi kohal kõrguvad tähelepanekud õiguse kohta
Siis oli ideaaliks väga mitmekülgne inimene. 17. sajandil toimub Euroopas murrang(renessanss). Hakkas levima kella mehhanism. Arvati, et maailm on sarnane kellamehhanismile. Muutuvad lähenemisviisid teadusele. Kasutusele tulevad vaatluskatse meetod e uusaja teaduse teke. R. Descartes (15961660) Prantsuse teadlane. "Mõtlen järelikult olen olemas" kahtles kõiges v.a. enda olemasolus. Oli jõukast perest, käis juristide koolis. Peale kooli läks Pariisi ja nautis elu (hasartmängud..) teenis natuke sõjaväes. Ühel hetkel viskas talle kopa ette ja ta loobus kõigest. Põgenes Hollandisse ja elas seal üksinduses. Elu lõpus oli kuulus, Rootsi kuninganna Kristiina, kutsus ta enda juurde, et õppida filosoofiat. Seal teine kliima Descartes suri kopsupõletikku. Descartes alustas keha ja hinge suhte üle mõtlemise. Arvas, et hing ja keha on võrdsed ning sõltumatud
2) Psühholoogia kaasatakse õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistena kohtupsühholoogia forensic psychology psühholoog eksperdina psühholoog osaleb kohtuotsusest tulenevates tegevustes psüühikahäirete ravi psühhokorrigeerivad sekkumised korrektsioonisüsteemis Probleemid juristide ja psühholoogide omavahelisel suhtlemisel: - samad mõisted on erineva sisuga - kaasaegseid teaduslikke teadmisi on raske suruda õiguse traditsiooniliste mõistete raamistikku - uued teadmised psüühika kohta levivad lihtsustatud fragmentidena 1 Olulised erinevused psühholoogia alastes teadmistes:
kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikateks. Õiguslik e. sanktsioneeritud tava. (Tavaõigus - õiguseks muutunud tava). Kohtu- ja halduspretsedent. Juhtum, kui kohtuorgani otsus või haldus organi lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii kasutama. Sai alguse juba Vanas Roomas. Praegusel ajal anglosaksi kohtusüsteemiga maades, Suurbritannias. Näide: GB-s löödi kukel pea maha, kuna see oli öösel laulnud. Õigusteadus e. juristide arvamus (teatud perioodil). Algus Vanas Roomas, kus 5-le juristile anti õigus konkreetsetes asjades anda kohtule kohustuslikku konsultatsiooni. Leping. Kahe või enama poole vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus. Kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. Näiteks: Rahvusvaheliste organisatsioonide asutamis- jms. lepingud. Normatiivne akt. Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud
Taani kuninga valduste : Tallinnas, Narvas, Rakveres kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, viljandis, Paides ja Uus-Pärnud kehtestati Riia õigus, Vana-Pärnud oli kehtinud nn.piiskopiõigus. Linna võimuorganiks oli raad. XIV sajandil koosnes raad 24 liikmest XV sajandi keskpaigas senine vahetamise kord kaotati ja raehärrade arvuks kujunes 14. ´+ 4 bürgenmeistrit, kes moodustasid midagi juhatuse taolist, nendele tähtsuselt lähedane oli juristide hulgast valitud sündik, kes tundis hästi seadusi. Väiksemates linnades oli raekoosseis väiksem. Uued liikmed nimetas raad ise jõukama kihi hulgast. Maahärrat esindas rae juures linnafoogt-nendevahelised suhted halvad. Rae ülesannete hulka kuulusid linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine( rakendas abinõusi kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitses linna huve, kandis hoolt kirikute ja koolide eest, korraldas vaeste ja tõbiste ülalpidamist)
Väiketähtlühendi lõppu võib punkti panna, aga ei pea panema. Üldtuntud lühendite lõppu ei soovitata punkti panna. Kui sõnaühendi lühendamisel tekkinud punktita lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga, siis pannakse lühendi sisse sõnavahet märkiv punkt: k.a käesoleval aastal; kaasa arvatud, s.a sel aastal, v.a väga austatud; välja arvatud, e.m.a enne meie ajaarvamist. Suurtähtlühendi lõppu ega sisse punkti ei panda: EJL Eesti Juristide Liit, RE riigiettevõte. Millal on lühendis sidekriips? Sidekriipsu ei panda, kui tegemist on kogu liitsõna või selle järelosa valiktähtlühendiga: lk lehekülg, aü ametiühing, rkl riigikoguliige, kindralltn kindralleitnant. Kui ei ole valiktähtlühend, siis tuleb sidekriips lisada: põll-inst põllumajandusinstituut, rahv- vah rahvusvaheline, Lad-Am Ladina-Ameerika, v-teadur vanemteadur. Mitmest sõnast koosnevad lühendid
rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. 3.1 Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus – õiguseks muutunud tava). 3.2 Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama. 3.3 Õigusteadus e. Juristide arvamus (teatud perioodil). 3.4 Leping - Kahe või enampoolne vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. 3.5 Üldakt - Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: 3.5
rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. 3.1 Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus õiguseks muutunud tava). 3.2 Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama. 3.3 Õigusteadus e. Juristide arvamus (teatud perioodil). 3.4 Leping - Kahe või enampoolne vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. 3.5 Üldakt - Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: 3.5
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. - õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras Kõik 3 on omavahel seotud! Õiguse mõiste määratlus Õiguse mõiste on- riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või käitumiseks ja mille nõue...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
