sõbra abistamisega. Oluline on hoopis see, et kutsetegevusena ei tohi edaspidi õigusteenuse pakku- misega tegeleda advokatuuri mittekuuluv või õigusnõustaja kutsetunnistust mitteomav isik. Eesmär- giks on olukord, kus õigusliku probleemiga kimpus olev inimene võib astuda sisse ükskõik millisesse büroosse ning alati eeldada, et ta saab sealt asjatundlikku juriidilist nõu. 5 RTL 2001, 37, 510. 6 Kindlasti tuleb aga tunnustada Eesti Juristide Liidu tegevust tema ümber koondunud õigusbüroode juristide süsteemse koolituse organiseerimisel. 122 JURIDICA II/2002 Kes on õigusnõustaja? Virgo Saarmets Kvaliteetne õigusteenus ja õigusnõustaja
paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisili ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. 3. õiguse allikad Õigusvorm (e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud v tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajalooloise arengu protsessis on õigusvõrmidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 4. õigusakt Õigusakt on juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus, toob kaasa teatud õiguseid ja kohustusi. Õigusakt on pädeva organi või ametiisiku poolt vastuvõetud kirjalik otsus, millega luuakse, lõpetetakse või muudetakse õigussuhteid. Õigusakt võib olla: 1)õigust loov akt ehk üldakt 2)üksikakt 5. seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?
Riigi valitsemiseks loodi tugev administratiivaparaat. Revolutsiooni ajast säilis jagunemine depert- mangudeks. Nende eesotsas olid prefektid, keda varem nimetas ametisse esimene konsul, nüüd keiser. Keiser nimetas ametisse ka kõik linnapead. Arendati välja politseiaparaat, kusjuures erilist rõhku pandi salapolitseile. 1804. aastal kehtestas Napoleon ,,Tsiviilkoodeksi" , teise nimega ,,Napoleoni koodeksi". Selle oli välja töötanud juristide kogu Napoleoni eesistumisel. Koodeks kaitses eraomandust, sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees ja usuvabaduse. Kõik 2281 paragrahvi koondati ühte köitesse. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. ,,Napoleoni koodeksis" puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel, olulised eelistused olid perekonnapeal. ,,Napoleoni koodeksile" järgnesid ,,Kriminaalkoodeks" ja ,,Kommertskoodeks".
RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED Demokraatliku tsiviilühiskonna riikliku poliitika üheks tunnuseks on ühiskondlike suhete reguleerimine õiguse kaudu ja legaalsuse põhimõtte järgimine. Selliselt käsitlevad ühiskonnakorraldust Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu. (Peeter Järvelaid jt. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu Ülikool, 1996, lk 3.) Riigist ja õigusest rääkides rõhutavad õigusteadlased ikka, et organiseeritud ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissüsteemi olemasolu. Selleta ei ole inimeste ühine eesmärgistatud tegevus võimalik. (Kiris, 2012, lk 8.) Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel arenenud ja muutunud. Tänapäeval seostatakse sotsiaalset võimu riigi ja
jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama video, vidi, visum, re nägema respondeo, spondi, sponsum, re vastama, vastust andma (st juristide vastused üksikisikute järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta) - ere accipio, cepi, ceptum, ere saama, vastu võtma ago, egi, actum, ere hagema; (asja) ajama (st nõuded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks) facio, feci, factum, ere tegema, sooritama, moodustama, looma constituo, tui, tutum, ere määrama contraho, traxi, tractum, ere sõlmima, teostama
pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt. Kogu aine "Institutiones" on jaotatud kolme suurde rühma: personae, res, actiones. Tekst on jaotatud nelja suurde raamatusse, need omakorda tiitlitesse, mis kannavad vastavaid pealkirju, hiljem on tiitlid jaotatud paragrahvideks, tiitli numereerimata algus kannab nimetust principium. 2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on "Digesta seu Pandectae", mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvõtteks, väljavõtteid on kõige enam Ulpianuse ja Pauluse teostest. Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole. XXC, XXXI, XXXII raamat pole jaotatud tiitliteks, vaid neil on ühine pealkiri "De legatis". Tiitlid jagunevad fragmentideks ehk lex´ideks. Üldse on Digestides 432 tiitlit ja 9123 fragmenti
kasutuselevõttu täituski valitseja eesmärk. Samal ajal rajati Euroopas esimesed õigusteaduse ülikoolid, sõlmiti esimesi seaduslikke kokkuleppeid ning õigus muutus järjest rohkem integreeritumaks igapäevasesse ellu. Kultuuriline põhjus Renessanssi ajal arenesid inimeste teadmised füüsika, astronoomia, geograafia ja teiste teadusharude kohta. Õigusteadus polnud erandiks. Antiikajast pärit Corpus Iuris Civilist peeti paljude juristide poolt perfektseks õigusallikaks. Kuna taassünni ajal toimusid mitmetes kultuuriharudes muutused, siis olid valitsejad ka õigusavastuste suhtes avatumad. Majanduslikud põhjused 12. sajandist alates hakkas tõusma linnade ja kaubanduse tähtsus. Linnades oli suurem konsentratsioon inimesi, mis tähendas, et rohkematel inimestel oli võimalik minna ülikooli õigusteadust õppima. Kaubanduse kasvades kasvas ka vajadus lepingute järgi, mis võimaldaks rahulikku kooselu. Soodsad võimalused
Psühholoogia ekspertiisist Sissejuhatus. Kuriteo asjaolude väljaselgitamise täielikkus ja põhjalikkus sõltub eelkõige kriminaalmenetluses osalevate juristide (uurija, prokurör, advokaat, kohtunik) ametialastest (professionaalsetst) oskustest. Samal ajal sõltub aga resultaat sellest, millisel määral kasutatakse kriminaalmenetluses mittejuriidilisi eriteadmisi, mis ei ole üldlevinud ja ei kuulu õiguse valdkonda. Erialaste teadmiste kasutamine kriminaalmenetluses saab toimuda ainult täpselt õiguslikult määratletud raamides. Oleme oma loengutes vahepealsetel aastatel psühholoogia eriteadmiste
Pärisorjuse puhul toetusid marxistid varauusaegsele pärisorjusele. Keskaegne pärisorjus Marxi teooriasse ei sobi tihti. Pärisorjus feodaalsõltuvuse raskeim vorm. See definitsioon välistab, et orjus oli feodaalne süsteem, kuigi oli. Pärisorjuse eesmärk saada tootjatelt kasumit. 16.09.09. 11.Kuidas defineerib orjust Rooma õigus? 1529 Justianusnkeisriks, alustas Rooma seaduste kokkukogumist. Kasutas komisjoni, töötamaks läbi viimase 500 aasta juristide kirjandust, neist tehti digestid. Koodeks (Justianuse) sisaldab suuremat osa kogutud keisrite korraldusi (Arianusest Justianuseni), neid oli üle 4500, kokku 40 raamatut. 39 juristi tsitaadid. Seaduste interpreteerimine, digestisse koondunud rooma juristide arutelud. Uued seadused on rooma õigused, mis tuli peale seaduste kogumist. Alates 16. sajandist corpus juris civilis. 5000 tsitaati orjade kohta digestites. Servus üldine termin, orja seisundi, tegevusala ei ütle midagi
12 Litsentsi eriliik on patendilitsents, mis tähendab patendivaldaja luba kindla tasu eest kasutada leiutist, patenti, kaubamärki või kaubanime. Litsentsi soetusmaksumus kapitaliseeritakse, kui soetusväljaminekud on olulised. Kui litsentsi soetusmaksumus on mitteoluline, kantakse see kohe kuluks. 13 On majandusüksuse asutamisega seotud väljaminekud (lõivud, juristide tasud, audiitorite tasud, aktsiaemissiooni kulud jms), mida käsitatakse perioodikuludena. 14 Uurimistegevuse tulemina tekkivat immateriaalset vara ei kajastata. Uurimistegevusega seotud väljaminekud kantakse kuluks nende tekkimise perioodil 15 On kulud uue tehnoloogia arendamiseks ning rakendamiseks toodete tootmisel ja teenuste osutamisel.
b) õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, c) seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, d) õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, e) avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, f) üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest, g) juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta. Seejuures on oluline, et eristatakse õiguse instituuti (nt abielu) ja juriidilist instrumenti (nt nn legal due dilligence), mis on juriidilises praktikas konstrueeritud ja sellisena kasutatav praktilise töö vahend. (Rosentau 2004, lk 27). Õiguse otstarve Nõudlus sotsiaalsete normide järele on olemas siis, kui üksikisikud on huvitatud sellest, et iga
Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna. Vandeadvokaat peab olema vähemalt 24-aastane. Pärast advokatuuri juhatuse otsust vandeadvokaadi kutsenimetuse andmise kohta annab advokaat vandeadvokaadivande. Vastavalt advokatuuriseadusele on advokaadid kohustatud läbima perioodilise täiendusõppe. Advokaatide täiendõpet korraldab Eesti Advokatuuri juhatus. Samuti on võimalik ennast täiendada Eesti Juristide Liidu korraldatavail õppepäevadel ja seminaridel. Advokatuur organiseerib muuhulgas advokaatide erialast täiendamist, suhteid juristkonnaga, riigiasutustega ja mitmete kodu- ning välismaiste organisatsioonidega ning osaleb aktiivselt õigusloomes. Samuti korraldab advokatuur avalik-õigusliku funktsiooni täitmist riigi poolt makstava tasu eest kaitseülesannete täitmist ning esindamist tsiviil- ja haldusasjades.
kirjutusviis muutus autoriteetseks (Meyer 2007, lk 59) Seaduste keele muutumine ja tõlkimine Tahvlite seaduste keelekasutus pole jäänud täpselt samasuguseks nagu see 3. saj. eKr . Ainsad teadmised, mis meil tänapäeval XII tahvli seadustest on, 1 ,,kui on kompromiss, siis väljakuulutamine" Dictionary of Latin Law Terms 6 pärinevad kohalike juristide üleskirjutistest, millest ,,mõned refereeringud on täpsemad kui teised" (Meyer 2007, lk 61). Tänapäeval on kogutud üle 100 katkendi ja mälestuse õigusallika kohta (Ilus, lk 33) Ajapikku muudeti seaduste keelt ka teadlikult seda nimetati ,,concepta verba" sõnaseadmiseks (Meyer 2007, lk 62). Kuigi tahvlite keelt muudeti, ei vahetunud roomlaste austusväärne suhtumine seadustesse (Meyer 2007, lk 63) Kuna tahvlite sisu oli suunatud vaid Rooma riigi kodanikele, säilisid seadused kuni 4
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Avalik võim- seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim. Territoorium-riigipiiriga piiratud maismaa,territoriaal-ja siseveed, õhuruum nende kohal,maapõu nende all,atmosfääris asuvad riigi lennu-ja kosmoseaparaadid,kauba-ja reisilaevad avamerel riigi lipu all,sõjalaevad. Rahvas- kodanikud,kodakondsuseta isikud. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia,vabariik. Persident on täidesaatva riiigivõimu tipuks,teine aga rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 3. Millised on riikliku korralduse vormid?unitaarriik,föderatsioon. 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse p...
Kuna oleme kõvad investeerijad, siis ootame alles seda positiivse rahavoo saavutamist. Aga kõik tasapisi, noor firma alles ju. · Jutustage meile raskustest ja kriisidest ettevõtte tegevuse algetapil. Eks see kõige raskem ongi nö lumepall kokku saada. Kui see pärast veerema hakkab, siis tead, et oled millegagi hakkama saanud. · Millist abi saite väljastpoolt ettevõtet? (Nt kogenud nõuandjate, juristide, raamatupidajate, maksuspetsialistide käest). Kuna meie firma omab ka lepinguid ja dokumente, siis lasime need juristidel üle vaadata, et kõik seadusega kooskõlas oleks. ESA-lt saame palju abi. · Milline oli Teie perekondlik olukord ettevõtte rajamise ajal? Kas tundsite oma lehedaste inimeste tuge või tõi ettevõtte rajamisega seonduv kaasa konflikte? Eks see võttis mingil määral ka oma aja ära, aga konflikte küll ei lasknud tekkida.
Õiguse tekkimine.- Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Riigi mõiste. Riigi funktsioon.- Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. · Õiguses väljendub riigi tahe. · Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Mis on riigiaparaat, selle süsteem. kodanike ühiskonna institutsioon. Õiguse mõiste.- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem.- Ühiskondlikke suhteid reguleerivate õigusnormide teatud kvalitatiivselt määratletud ühtsus. · Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. · Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. · Nimeta õiguse allikad. - Õiguse allikas on õigunormi väljendamise viis, mis on kasutusel...
riigivõimu ja ulatudes tegevuselt väljaspoole riigi piiregi (http://www.hot.ee). 3.5. Konstitutsiooniline demokraatia Konstitutsioonilises demokraatias ülimaks arbiteriks on riigi põhiseadus. Kõigepealt peab põhiseadus ise olema demokraatliku arutelu tulemus ja seejuures peab omakorda määratlema demokraatia olemuse küllalt ühemõtteliselt ja täpselt, et sellele tuginevad probleemikäsitlused ja otsusetegemised ei sõltuks ainuüksi juristide ja kohtunike endi subjektiivsetest tõlgendustest (http://www.hot.ee). 3.6. Korporatiivne demokraatia Korporatiivset demokraatiat võiks defineerida kui valitsemissüsteemi, milles riigi poolt tunnustatud korporatsioonid või assotsiatsioonid esindavad piiratud hulka tähtsamaid huve ühiskonnas ning osalevad nii poliitilistes läbirääkimistes kui ka vastavate poliitiliste otsuste täideviimises. Eristatakse riigi- ja liberaalkorporatismi. Esimest seostatakse rohkem küll
Sel ajal kujuneb välja klassikalise eraõiguse alused – iushonorarium – ius pretorium kui kohtuametnike ja ius aedilicium kui tsiviilametnike õigus) ja jurisprudents. (õiguse alliakd: 12t seadused, tavaõigus, senati ja magistraatide korraldused,rahvakoosoleku otsused, kokkulepped isikute vahel) - 27 e.m.a – 283 – toimub üleminek vabariigist monarhistlikuks impeeriumiks. Printsipaadi ajajärk.Alguses jätkub klassikaline õiguse areng, kuid järjest enam hakkab taanduma juristide osa õiguses jaõigus läheb üle keiserlikesse seadustesse ja keisri kohtuaktidesse. (õiguse alliakd: imperaatorite aktid,senati otsused, preetorite ediktide kogu) - 283 – 527. dominaadi periood. Toimub lääne-roomas klassikalise jurisprudentsi allakõik ja õiguseprutaalsus. Samas ida-roomas jurisprudentsi üleskäik. - 528 – 565. kodifitseerimise periood. 2.1 Riigikorrast lähtudes: • 754-510 kuningriigi aeg 510-27 vabariigi aeg 27 e.m.a – 565 m.a
juristid lahendavad asju erinevalt, juristid on suhteliselt jõukad ja seega võidakse end alaväärsena tunda. Juriste eristab teistest erialane ettevalmistus, juriidilise tegevuse professionaalsus ja tegevuse allutamine õiguse doktriinidele, teooriatele, käitumisjuhistele Juristiks tuleb õppida, et vähendada pingeid juristi elukutse ja ühiskondliku arvamuse vahel, et olla kompetentne. Juristide ettevalmistus hakkas Euroopas II sajandil Bütsantsis, läänes hakkas see Bolognas ja Pariisis 11. sajandil. Roomas mõisteti haridusega juristi all mehi, kellel oli kohustus õigust luua. Nüüd on juristid objektiivse õiguse elluviijad. Nüüd on juristide hulgas ka naisi (20 saj). Õiguse õppimine ei ole lihtne terminid, abstraktsioonid, loogika, liigutakse üldiselt üksikule. Algul õpetatakse õigusteooria distsipliine, sellega selgitatakse erinevaid kategooriaid.
kuju. Tunneb rõõmu, et ainuüksi tema ilmumine kutsub esile muigeid ja naeru. Ta on rikkusejumalanna Plutose tütar. -,,Narruse kiitus" jätkab narridest pajatava saksa rahvakirjanduse satiirilist traditsiooni. Sebastian Brant(1457-511) satiiriline poeem ,,Narrilaev" räägib keskaegse maailma narrusest pseudoõpetuse tõttu. Thomas More (1478-1535) Londoni jõukate juristide perest. Hea sõber Rotterdami Erasmusega. Inglismaa troonile tõusnud Tudorite dünastia ajal tekkisid mitmed humanistide ringid. Esimene Oxfordis, millega oli seotud ka More. Peamised humanistlikud teosed: ,,Kuningas Richard III elu ja valitsemise traagiline lugu" ning ,,Utoopia". Kirjutatud aastatel, mil oli Londoni serifi asetäitja. Esimeses näitas, milline valitseja ei tohiks olla, teises kujutas ideaalset ühiskonda. ,,Utoopia"
ÕIGUSEÕPETUS. KORDAMISKÜSIMUSED I 1. Õiguse tekkimine. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide ...
Roomas parandati võimu, mitte vara. Lex Potalia- seadus, millega inimene hakkab nõudeid vastutama vara, mitte isikuga. Edictum Perpetum- igavesed ediktid, see on üks rooma eraõiguse allikatest. Rooma õiguse allikad- Institutiones (õigusõpik-isikud, asjad, tehingud, hagid), e.P, Viitamise seadus (juristidele viitamise seadus, seisukohad olid seal kirjas) 1454 pkr Justianus käsib koostada Juris Civilis- koodeks, milles on koos eelmised allikad., juristide seisukohad ja Justianuse enda koodeks, et pärast rahvasterännet avalik õigus/võim taas keskajal üles ehitada. u.a 300 keiser Constantinus (Suur)- teeb ristiusu Roomas ametlikuks usuks. Kirik vastutab, et ilmalik võim viiks ellu jumalikke väärtusi. Rooma piiskopid sai hakata ise endale järeltulijat vaatama. Rooma paavst on jumala asemik maal, paavst otsustab, kes valitsejatest kõlbab ja on õigustatud teisi valitsema. Thomas Aquino(st) ja tema ÕN käsitlus: Nelikjaotus : 1
Leonardo noorpõlve looming näitab, et ta suutis oma õpetajat ületada enne õpingute lõppemist (Buchholz 2006:7). Leonardo suguvõsa oli Vinci külas elanud enne tema sündi juba 200 aastat. Tol ajal oli tihti kombeks võtta küla nimi omale perekonnanimeks. Mitu põlvkonda da Vinci mehi oli töödanud juristina ka Leonardo isa oli jurist. Kuigi Leonardo seda ametit jätkata ei saanud, sest seda ametit võisid pidada ainult abielupaaride pojad. See reegel oli kehtestatud juristide gildi poolt(Phillips 2006: 10). ´´Tobias ja ingel´´ Varajased õppetunnid Leonardo puutus kokku ka omavanustega ja nendega ta mängis pallimänge, näiteks keeglit ja jalgpalli, ning lõbustas ennast lihtsate mänguasjadega nagu vurride ja rõngastega. Tal tekkis eriline side oma onu Francescoga, kes hoolitses perekonna oliivisalude, viinamägede ja nisupõldude eest. Leonardo hakkas tema käe all omandama põhilisi põllutöö harimisoskusi.
ALLIKA AJALOOLINE KÄEKÄIK, KEHTIVUSAEG Seadus ise pärineb 5. sajandist e. Kr. Tekstid, millest fragmendid on kogutud, on kirjutatud ajavahemikus 1. sajandist e. Kr. kuni 6. sajandini p. Kr, üks tekst on läbivalt redigeeritud veel 9. sajandil. Cicero kirjutas, et tema ajal õpiti koolis tahvlite tekstid pähe, ehkki 1. sajandil e. Kr. ei olnud see enam üldiselt kombeks. Roomlaste õigusideaali kehastavate XII tahvli seaduste tähtsuse kindlaim tõend on aga nende lakkamatu tsiteerimine juristide töödes. Veel tuhat aastat pärast nende sündi koostatatud Justinianuse Corpus iuris sisaldab ikka veel tsitaate sellest vanast õigusmälestisest ning austavaid kummardusi selle poole. Allika sisuline analüüs AJALOOLIS-KRIITILINE INTERPRETATSIOON IV tahvlis oli säte mis kõlas nii: " SI PATER FILIUM TER VENUM DUIT, FILIUS A PATRE LIBER ESTO"-Kui isa on müünud poja kolm korda(orjaks), on poeg isa võimu alt vaba.
1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGU...
1 CONTRACTUS – LEPING 1.1 Contractus Rooma eraõiguses Leping on juriidiline fakt, mille alusel tekib obligatsioon ehk võlaõigussuhe. Lepingu all mõistetakse kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatu obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele, muutumisele või lõppemisele. Kuid Rooma õiguse järgi ei ole mitte iga selline kokkulepe tehnilises mõttes contractus. Vastupidi, rooma juristide arvates paljas kokkulepe obligatsioone ei tekita. Selleks on vajalik, et pooled annaksid oma kokkuleppele kindlaks määratud vormi, või annaksid üle kokkuleppe objekti. Leping loetakse sõlmituks momendist, kui pooled on lõplikult ja täielikult kokku leppinud kõikide antud lepingu jaoks olulistes punktides ja see kokkulepe on vajalikul viisil ka väljendatud. Lepingud jagunesid: a) Verbaalsed – suuliselt sõlmitud lepingud b) Literaalsed – kirjalikult sõlmitud lepingud
peaks ühiskonnas edendama kompromisse ja konsensusi erinevate gruppide vahel. Iga sotsiaalne grupp omab vetoõigust. (G.Kurian, lk 83) 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia Konstitutsioonilises demokraatias on ülimaks riigi põhiseadus. Kõigepealt peab põhiseadus ise olema demokraatliku arutelu tulemus. Demokraatia olemus määratletakse ühemõtteliselt ja täpselt, et sellele tuginevad probleemikäsitlused ja otsusetegemised ei sõltuks ainuüksi juristide ja kohtunike endi subjektiivsetest tõlgendustest. (D. Robertson, lk.88). 1.11 Korporatiivne demokraatia Valitsemissüsteem, milles riigi poolt tunnustatud korporatsioonid esindavad ühiskonna piiratud hulga tähtsamaid huve ning osalevad poliitilistes läbirääkimistes ja vastavate poliitiliste otsuste täideviimises. Liberaalkorporatismi seostatakse peamiselt tööliste, ametiühingute, 6
ühtsust tuli otsida ilmalikust õigusest ja õiguse ilmalikustamisest. Usuküsimused olid muutunud kokkuleppeliseks ning üksnes maine eesmärk praktilisest rahukindlustamisest võis leida veel eurooplaste üksmeelse heakskiidu. Kirikuõiguslased tegid esimese sammu ilmaliku rahvusvahelise õiguse suunas maailma valitseval Ibeeria poolsaarel. Jesuiit Franciscus Suarez (1548-1617) võttis oma loengus „Seadustest (De legibus)“ juristide ja teoloogide ees kokku oma aja õigusteooria. Rahvusvahelist õigust tuli eristada tsiviilõigusest. Rahvusvahelise õiguse allikateks pidid olema rahvaste tavad ja nende lepingud. Usk ei olnud enam õigusprobleem kui rääkida rahust rahvaste vahel. Rahvaste vahelise õigusliku suhtlemise ainus mõõdupuu oli praktiline eesmärk. Samal aastakümnel tõusis päevakorda rahvusvahelise õiguse esimene suur teema, milleks oli merede vabadus. Enne 17
otsused-Senat oli vanemate kogu. Riigi tekkimisega eksisteeris edasi. Tema roll oli seaduste välja kuulutamine. Imperaatorite korraldused - monarhia ajal kaotas rahvakoosolek tähtsuse, senati roll oli lõppenud. Impeeriumi ajal oli Keiser ainuke õiguse allikas. Piiratud monarhia ajal oli keisri loodud normide nimetus Constitutiones. Neid oli 4tk. 1.Edicta 2.Mandata 3.Rescripta 4.Decreta. Dominaadi ajal kadusid kõik liigid. Keisri välja antud õigusnormid said nim.LEX Juristide tegevus- 3 saj ekr, hakkas tekkima ilmalik jurisprudents. 2saj ekr hakkas välja kujunema klassikaline õigus. Toimus jurisprudentsi õitseng. Keisrid andsid silmapaistvatele juristidele eriprivileegi. Tekkisid kaks koolkonda 1prokuliaanid 2 savininaanid. 3. Keiser Justinianuse kodifikatsioon Elas 483-565. Aastast 527-565 õnnestus ühendada tal Rooma mõlemad pooled. Tema poolt oli loodud komisjon, kes tegeles aastatel 528-534 õigusega, ning selle
(magistraatide) korraldused (ediktid). Hiljem sai peamiseks õigusloojaks keiser. Bütsantsi keisri Justinianuse (527-565) korraldusel koostati süstematiseeritud kodanike õiguste kogu (corpus iuris civilis) Kiriku suhtes nõudis Justinianus piiramatuid õigusi ja taotles kokkulepet monofüsiitidega s.o. ketseritega. Aastal 529.e.kr sulges ta paganliku filosoofiakooli. Tema ministri Tribonianuse juhatusel koostati Rooma juristide töödest, nende seletuste ja kommentaaride ning endiste keisrite ning Justinianuse enda poolt antud seadustest õiguste kogud, mis hiljemalt sai tuntuks Corpus iuris civilis`e nime all (kodifitseeritud Rooma õigus).Too seadustekogu oli keisriteaja seaduste kodifitserimispüüe ja Ida-Rooma juriidiliste koolide tegevuse tulemus. Algselt polnud Corpus iuris civilis`e materjal kavandatud seadusetekstidena, vaid selle toimetajad
Inimesed proovisid Roomast ära minna, tegi ettepanekuid enesetappu teha. · Imeraator Hadrianus tõi stabiilsuse Rooma 130 pKr. Positiivsem ajajärk. Edictum perpetuum (Igavene edikt) · 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonid, sisult eraõiguse õpik). Esimene jurist, kes esitas Rooma õiguse materjali süstematiseeritud, kasutatakse tänapäevani tema metoodikat paljudes Euroopa riikides. Tegutses Väike-Aasias, kõrgel tasemel juristide õpetamine. 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr · Rooma jahunenud Ida-ja Lääne-Rooma riigiks. · 527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik). Ida-Rooma riigi valitseja. Valgustatud keiser. Teeb palju häid asju riigi heaks, hästi koolitatud, oskab väga hästi ladina keelt ja korraldab asjad ladina keeles. Tänu sellele õn õigusteaduse keel just ladina keel. Teos koosneb kolmest osast: Institutiones (533)
avavad jälle kell 19.00 ja sulgevad kell 2.00 neljapäeviti ja reedeti. Laupäeviti on kauplused avatud kell 9.00 kuni 17.00. Pangad: 9.00 16.00 esmaspäevaks reedeni, lisaks 17.00 19.00 neljapäeviti. Ärid ja riigiasutused: 8.30 17.30 esmaspäevast reedeni. Ärge planeerige ärireise Hollandisse juunist augustini ega jõulude paiku. Need on populaarsed puhkuseajad. Kasutage äriasju ajades korrektseid tiitleid, eriti ametlikes kirjades. Osa elukutsete, nagu juristide või inseneride, tiitlid võivad olla komplitseeritud. Enne Hollandisse minekut tehke ära ''kodused ülesanded'', peate põhjalikult tundma turgu, kaasaarvatud konkurentsi. Hollandis nagu ka paljudes maades on naistel meestega võrdsed sansid eduks. Enamik Hollandi äriinimesi räägib inglise keelt, seda osates ei vaja te tõlki. Oma visiitkaarte ei pea te hollandi keelde tõlkima. Hollandlased on väga organiseeritud ja neile ei meeldi miski spontaanne. 1.7
Eraõigus jaguneb: tsiviil-, kaubandus-, majandusõigus Avalik õigus jaguneb: rahvusvaheline, riigi-, kiriku-, haldus-, kriminaal-, protsessi-, finantsõigus. 7. Kirjelda õigusallikaid ajalooliselt. Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tunnuse. Ajalooliselt on olnud õigusvormidena kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Kõige vanem õigusallika son TAVA.- Õiguseks muutunud tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskond oli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas. Kunagi toetuti otsuste tegemisel ilmsetele tõenditele, mis tegelikult ei pruukinud õigele süüdlasele
loetakse rv tavaks ja sellest siis juhindutakse) - eeldatakse seda, et osapooled keda see puudutab on seda tunnistanud ja võtnud omaks; * Õiguse üldprintsiibid, mida tunnustavad tsiviliseeritud riigid ( eelkõige on siin mõeldud Lääne riike; näiteks õigus presemtsioon, kus nt. sind süüdistatakse, siis süüdistaja peab tõestama et sa oled süüdi mitte, et sina pead ,tõestama, et sa oled süütu); *Kohtuotsused ja kõrge kvalifikatsiooniga juristide seisukohad on kui abivahendid õigusnormide tuvastamisel ( nende juristide arvamust võetakse mingis õigusemõistmises kuulda ja see on kaaluka tähendusega). RV õigusallikaid on veel palju ja nad on tihdi omavahel ka vastuolus. Kõige suuremaks probleemiks on see, et vaatamata kõikidele nendele allikatele käituvad riigid ikka nii nagu nad käituvad, nagu nad ise peavad endale oluliseks ja kuidas neil lastakse käituda. Ja kui neil lastakse käituda nii nagu
kes tegelevad õigustoimingutega professionaalselt ning kellele see on suuremal või väiksemal määral põhitööks. 3. Professionaalide korpus saab spetsiaalse ettevalmistuse, mille põhiosa on kõrgem juriidiline haridus. Kujuneb oma professionaalne erialane kirjandus ja professionaalsed erialased koolid ja ettevalmistuskohad. Ülikoolid olid allikaks, kust kasvas välja mandri-Euroopa professionaalsete juristide ühtne seisus koos oma identiteedi ja seisuseuhkusega. 4. Õigus hakkab endas järjest enam sisaldama ka metaõigust, s.t. teadust õigusest õigusteaduse, mille uurimisobjektiks on õigus ise. Õigusnormid, terminid, otsused, protseduurid saavad andmeteks, õigustoimingutes osalejate mentaliteeti lisandus mõistmine nende andmete süstemaatilise tundmaõppimise vajadusest. Sel viisil saadud teadmisi hakati tajuma osana õigusest
tiaara--paavsti kolmekordne kroon pühalikul puhul. mitra--piiskopi kolmnurkne kõrge peakate. casula--katoliku preestri missarüü. alba--missal kantav preestri (ja ka vaimulike abijõudude) valge särk, ka kooripoisi valge rüü. ratsionaal--piiskopi riietuse juurde kuluv ehe, ripub vabalt rinnal ja seljal,on ainult õlgadel ühendatud. pektoraal--kõrge katoliku vaimuliku rinnarist. sutaan--katoliku vaimuliku enamsti kapuutsiga (ja üldjuhul tume) mantel. talaar--kõrgete juristide ja protestantlike vaimulike ametiriietus. Katoliku vaimuliku jaoks lihtsalt üks võimalik üleriie muusuguse missarüü peal (kantakse protsessioonides, matusetalitustel jne). Pikk, avar must keep. pluviale--vaimulike kapuutsiga mantel, mida algselt kanti ainult protsessioonidel väljaspool kirikut. Alates13.saj. on piiskoppide ja teiste kõrgete vaimulike missariietuseks. piiskopikepp--piiskopisau--hinnalisest materjalist ja rikkalikult kaunistatud kepp, piiskopi ametitunnus
13. Õigusriik. - Võimude lahusus: 3 võimu lahutatud, ükski võim teise tegevusse ei sekku. - Üksikisik ja riik on võrdsed õigussubjektid - Riigi allutatus põhiseadusele - Õiguste ja vabaduste reaalne tagamine (ÜRO) - Seaduslikkuse põhimõte - Seaduse ülimuslikkus - Demokraatlik õigusemõistmine 14. Õiguse allika mõiste ja liigid. Mõiste „õiguse allikad” all mõeldakse allikaid, kust võib leida õigusnorme. - Õiguslik tava - Juristide arvamus - Kohtupretsedent - Leping - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid - Õigustloov akt 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloov akt – üldakt (normatiivakt): seadus, seadlus, määrus Õigust rakendav akt – üksikakt (mittenormatiivne õigusakt): otsus, käskkiri, korraldus 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õiguse rakendusaktid e üksikaktid.
Parlamandis menetletud otsuse eest. Ühiskondlik tegevus Siiri Oviiri tegevus ühiskondlikus elus on aktiivne. Ta on järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide liige: Rahvusvahelise Naisteklubi Zonta Tallinna Klubi Euroopa Tervise Akadeemia liige alates 2004. aastast Ülemaailmse tervishoiukorraldusega tegelevate parlamendiliikmete organisatsiooni (IMPO) liige alates 2000. aastast. Eesti Vabariigis tegutseb Siiri Oviir järgmistes organisatsioonides: Eesti Juristide Liidu liige Anti-AIDS Eesti Assotsiatsiooni president 1993-1998 ja aupresident alates1998. aastast Eesti Naisliidu taasasutaja ja juhatuse liige 1989-1996, esinaine alates 1996. aastast Eesti Invaspordi Liidu president alates 1991. aastast Aktiivse ja silmapaistva tegevuse eest on Siiri Oviirile omistatud järgmised Riiklikud autasud: Riigivapi II klassi teenetemärk Riigivapi V klassi teenetemärk Balti Assamblee teenetemedal nr 2
1. Obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid 2. Obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 3. Obligates ex delicto- deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 4. Obligationes quasi ex delicto-nagu deliktist tulenevad obligatsioonid Obligatsioonid jaotuvad: Obligationes civiles-Tsiviilsed obligatsioonid on sellised, mis on normeeritud Rooma rahva seadusandlike organite poolt või Rooma juristide interprentatsiooni põhjal. Obligationes honorariae-Honoraarsed obligatsioonid on sellised, mida on preetor oma praktikaga kujundanud. Obligatsioonil on täielik juriidiline väärtus siis, kui ta on kaitstud kohtuliku hagiga.. Hagiga kaitstud obligatsioone nim tsiviilseteks – obligationes civiles- Hagiga kaitseta obligatsioone nim naturaalseteks- obligationes naturales- Naturaalsetel obligatsioonidel on siiski oma juriidilineefekt,mis põhjustab nende käsitluse
1.Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õ on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. ÕS ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õ allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. • Õiguslik tava • ...
kuni selleni, et siin tehtud tooteid peaksid kõik riigieelarvest raha saavad asutused ostma jõuda. (Neivelt, 2009) Et noor tööjõud meie riigist nii kergekäeliselt ei lahkuks, tuleks ilmselt luua rohkem ettevõtteid, kus saavad töötada ka lihttöölised ja arvestatava palga eest. Haridussüsteemis tuleks samuti rohkem reklaamida ja väärtustada kutsealasid, et noored valiksid elukutseteks võimalikult erinevaid alasid. Me kõik ei saa loota töötamist ainult juristide ja ärimeestena. Seda enam, et nendestki paljud ei saa soovitud ametipostile ning töötavad lõpuks ikkagi mõnel kohal, milleks nende haridisustase võiks ka väiksem olla. Seega on meil selle tulemusena koolitatud välja valed inimesed valedele ametikohtadele. Võimalik lahendus väljarännanud kohaliku tööjõu asendamiseks oleks ka võõrtööjõu sissetoomine, kuid ilmselgelt tooks see endaga kaasa tugevaid sotsiaalseid lõhesid ja
Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kog...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet, Lailo Halilova, Sirje Lehtmaa, Külli Raamat, Marianne Rosenfeld, Marika Kreitsman KAUGTÖÖ EESTIS Grupitöö Juhendaja: Eneken Titov Kaugtöö Eestis 2 Tallinn 2008 Kaugtöö Eestis 3 SISUKORD 1. Kaugtöö mõiste ja olulisemad alamõisted................................................................3 2. Kaugtöö populaarsus, levik, kasutamine Eestis......................................................5 3. Näide Eesti kaugtöö keskusest ja selle toimimisest.................................................8 4. Kaugtöö plussid ja miinused.......................................................
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on haka...
6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur 1) Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2) Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise 3) Normi rikkuja suhtes kohaldava mõjutusvahendi 1.1) Hüpotees- näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 1.2) Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused 1
kelle monarh valis advokaatide seast. Kõik kolm kohut püüdsid laiendada oma pädevust, tekitada teistele konkurentsi eriti soodsa protsessipidamise pakkumisega. Selle kõrval ei vaibunud ka kuningliku nõukogu õigustmõistev tegevus. Kui pooled ei otsinud või ei leidnud õigust kohtu ees, pöördusid nad kuninga poole, kes võis oma kantselei õigusemõistmises (chancery) aidata õigluse võidule range kindlavormilise õiguse vastu. Ka chancerys rakendatav õigus (equity, aequitas) juristide ajaks, see formaliseeriti kiiresti ja allutati tsunfti tööviisidele. 8 Verine reformatsiooniajastu tõi vajadusduse uue õigusemõistmise järele. Seati sisse uued kohtud privy council ja star chamber. Ka need pärinesid kuninga nõukogust. Eelkõige pidid need vastu astuuma kuritarvitustele, mis tekkisid vandemeestee instituudi kasutamisest. Vandemehed hakkasid lõpuks õigusemõistmist kohtunike käest ära võtma. Sellest tingitud
aasta sündmustele olid sümpatiseerivad ja kaasatundvad, ei tunnustanud ükski riik Tiibeti eksiilvalitsust. Suurbritannia välisministeerium teatas, et ta on tunnustanud Hiina suveräänsust Tiibeti üle vaid tingimusel, et Tiibetil on laialdane autonoomia. USA mõistis Hiina interventsiooni teravalt hukka ja teatas, et ta ei tunnista 1951. aasta nn. "17-punktilist lepingut". Mingit tegevust nende riikide nootidele aga ei järgnenud. 1959. aastal leidis Rahvusvaheline Juristide Komisjon, et on olemas tõendid genotsiidist tiibetlaste vastu, mille eesmärgiks on nende kui religioosse grupi hävitamine. Leiti, et Tiibetis on rikutud Inimõiguste Ülddeklaratsiooni 16-t artiklit. Sellest raportist julgustatuna saatis Dalai-laama ÜRO peasekretärile palve viivitamatuks vahelesegamiseks. Detsembris 1959 võttis ÜRO Peaassamblee Malaisia ja Iiri Vabariigi algatusel vastu resolutsiooni nr 1353
Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni +raamat +”Süsteemse käsitluse alused” Peeter Loorents, EBS, - kokkuvõte (raamatu ülevaade) 2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega he...
KORDAMISKÜSIMUSED Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. T...
8 Keskaegse õigusõpetamise areng oli peamiseks põhjuseks ülikoolide rajamisele ka teistes Euroopa riikides. Paratamatult õigusteadusliku hariduse kasv tõi endaga kaasa ka erinevad õiguslikud kultuurid ja praktikad. Järjest enam hakkasid keskaegsed juriidilised tekstid ja kommentaarid keskenduma protseduurilistele ja praktilistele õiguse elementidele, mis viitasid tsiviil- ja kanoonilise õiguse juristide spetsialiseerumisele. Kasvav nõudlus juriidiliste tekstide järele andis ka oma suure panuse raamatu ajaloo kujunemisele. (Woods 2005) Õigusteadus keskaegsetes ülikoolides Õigusteadus oli üks põhjusi, miks ülikoole hakkas keskajal järjest juurde tekkima. Peamiselt seetõttu, et valitsejad keelasid õppida teise välisriigi õigust ja seadusi, seetõttu hakkasidki erinevad valitsejad ülikoole looma, kus õpetati just oma kuningriigi seadust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
