rajaja.. Alustas psühholoogiaga, kuid elu lõpu poole haaras juba teisi valdkondi nii palju, et tema teosed ei mahtunud enam psühholoogia raamidesse. See on põhjus, miks paljud psühholoogid suhtuvad tema õpetusse teatava ettevaatlikusega. Tuli välja huvitava hüpoteesiga pärilik ei ole mitte üksnes geneetiline materjal, vaid ka teatud rudimentaarsed tajumuselid arhetüübid. See seletab sarnaste ideede esinemist üksteisest täiesti sõltumatutes kultuurides. Paljud suhtuvad Jungi ideesse ettevaatlikult, ent sisimalt pole see radikaalsem kui moodsa närviteaduse jutt nn neurokognitiivseist struktuuridest (nt universaalne inimlik kaldubus otsida põhjalikke seoseid) Alateadvus. Sigmung Freud. Alateadvus kujutas endast midagi mälu prügikasti sarnast. Kõik, mis inimese jaoks oli ebameeldiv kogemus, sai surutud alateadvusesse. Jungil on asi teisiti, temal jaguneb alateadvus individuaalseks ja kollektiivseks. Teadvus kasvab välja alateadlikest protsessidest
unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jpm. Freudism psühhoanalüüsi tuntuim variant, mille järgi on inimest ajendavaks jõuks tungid (määravaiks eluinstinkt, mis samastub põhiliselt suguinstinktiga ja surmainstinkt ehk hävitamise instinkt) Neofreudism nad pöörduvad sugutungi kõrval või selle kiuste ka teiste inimeste liikuma panevate jõudude poole. Analüütiline psühholoogia Carl Gustav Jungi ideed, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Pöörab tähelepanu rohkem patsiendi seisundi mõistmiseks tema probleemsele vahetule konfliktile. Jungi järgi jaotub inimene ekstraverdiks ja introverdiks. Humanistlik psühholoogia C. Rogers ja A. Maslow. Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu
Lihula Gümnaasium Referaat Jackson Pollock Autor: Kadri-Liis Kukk Juhendaja: Maris Roost Klass: 12 Lihula 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Elulugu 3. Tsitaate Pollockist;Abstraktne kunst 4. Jackson Pollocki film Eesti Kunstimuuseumis;Looduslik keha lõuendilinal 5. Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid 6. Fotod;Pollock jõudis lõpuks Euroopasse 7. Abstraktne kunst Ameerikas 8. Abstraktne kunst Ameerikas 9. Abstraktne kunst Ameerikas;Kokkuvõte 10.Kasutatud kirjandus -1- Elulugu Jackson Pollock sündis 28. jaanuar 1912 aastal Codys Wyomingis (1890 aastast USA osariik) ja kasvas üles Arizonas ja Californias.Ta õppis Los Angeleses. Aastal 1929, järgnedes oma vennale Charlesile, kolis ta New Yo...
Proseminari teemadeks olis enamasti esteetilise kasvatuse küsimused, eri maade koolisüsteemid, õpilase tundmaõppimise meetodid jne. 1933.aastal ilmus Elangol raamat ,,Lapsepõlv ja iseloom", mis 1935.aastal toimunud raamatuaasta puhul arvati saja parima eesti raamatu hulka(teine trükk ilmus 1940.a.). Samal ajal avladas ta ajakirjas ,,Kasvatus" mitu pikemat mitmest numbrist läbi käivat kirjutist. Ühest neist andis ta ülevaate psühhoanalüüsi teooriatest; analüüsis Freudi, Adleri, Jungi seisukohti ning nende rakendatavust pedagoogikas. Teise pikema artikli avaldas Elango noorsoo seksuaalsest küpsemisest. Ka selle kirjutamisel lähtus ta Viinist kogutud materjalidest. 1934.aastal ilmus Elangol ,,Noor-Eesti" kirjastuse väljaandel raamat ,,Kasvatusteadus", mis oli mõeldud õpikuks kesk- ja kutsekoolidele, kus õpetati pedagoogikat. ,,Elava teaduse" jaoks tegi Elango mitu tõlget soome ja saksa keelest. Aastatel 1936-1940 toimetas ta kirjastuse ,,Koolikooperatiiv" tellimusel
Tegutseda jõutakse aastajagu. 1907 Tulekahjus hävib "Endla" järjekordne üürikodu. Hävib pea kogu seltsi varandus, sealhulgas ka arhiiv. Õnnetus toob uuesti päevakorda asjakohase seltsimaja ehitamise. Otsust vastu võttes on seltsil 7500 rubla. Kutsutakse üles liikmeid maja obligatsiooni peale laenama a 100 rubla. Laenu tehakse ka kolmest rahaasutusest, mis kõik saavad endale tulevases hoones kontoriruumid. Kavandite võistlusele saabunud töödest valitakse välja arhitekt H. Jungi ja insener G. Hellati projekt. Maja fassaadi plaani valmistab arhitekt E. Wolffeldt. 1910 23. mail 1910 pannakse majale pidulikult nurgakivi. Rahalistest raskustest hoolimata edenevad ehitustööd kiiresti, jõudes järgmise aasta sügiseks lõpule. Moodustatakse seltsidevaheline teatrikomisjon, kuhu kuulub 16 liiget kõigist Pärnu seltsidest. "Vanemuise" juurest kutsutakse tagasi Aleksander Teetsov, kes on "Endla" Seltsi palgal sinna kogemusi hankima saadetud - temast saab
surmahirmu, taodeldes surematust läbi oma teoste, mis elavad pärast autori surma edasi (Meerloo, 1968). Kõik need teooriad on "kompensatsiooniteooriad" ja on vastuvõetamatud humanistlikele psühholoogidele, sest nad tõrjuvad eeldust, et loovus on iseseisev ja sisemine inimlik jõud (innate human drive). Humanistlikud psühholoogid ja terapeudid usuvad dünaamilis-holistlikku loovuse teooriat. See sisaldab Jungi teooriat, eeldades kollektiivse alateadvuse olemasolu, mis hõlmab kogu inimrassi ajaloo mälestusi ja kogemusi, sisaldades isegi teadmisi ajalooeelsest ja inimese-eelsest perioodist. See kollektiivne alateadvus kutsub esile arhetüüpe ja sümboleid, mis moodustavad kreatiivsete ideede reservuaari. Jung väidab, et sisemine loominguline jõud on omane kõikidele inimestele (Jacobi, 1965). Ta vastandab selliseid arhetüüpe nagu persoona (sotsiaalne roll, mida me mängime)
varieeruvad vastavalt ajastule ja ühiskonnatüübile(näiteks kehtisid 19.saj teised kultuurinormid kui tänapäeval), tungisoovid aga, mille kultuur on väljatõrjumisele määranud, on Freudi järgi universaalsed ja muutumatud ja on immuunsed ühiskondlike ja ajalooliste muutuste suhtes. 8.Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. Garl Gustav Jung: 1906 algab Freudi ja Jungi koostöö. Freudi kelle vabade assotsiatsioonide meetod seoses unenäopiltidega oli psühhoanalüüsi arengus tähtis ja Freud arva,et unenäo paemine ülesanne on viidata patsiende kompleksidele.Jung aga arvas, et unenäo funktsioon on ulatuslikum.Vabade assotsiatsioonide vallandamise võivad võtta enda peale ka nt mediteerimine, abstraktse maali vaatlemine, lihtne vestlus tavalisel teemal vms.Jung arvas,et unenäo puhul vaid
Superego tekib siis, kui vanematel on olnud väga palju nõudmisi. Nõustamispsühholoogia 18.03 Jungi teooria järgi tuleb introverdi energia seestpoolt ja neil on vajadus üksinduse järele, et nende sisemaailm areneks. Sõpru on neil vähe, aga suhted sõpradega on väga tugevad. Ekstravertide maailm koosneb välistest objektidest. Objektiivsed faktid ja juhtumid. Kohanemine keskkonna ja inimestega on väga hea. Vajavad suhtlemist ja loovad kiiresti sõprussuhteid. Jungi puhul räägitakse enantiodromiast. Varem või hiljem muutub kõik iseenda vastandiks. Tuleneb Herakleitoselt. Kompensatsioon mingisugune puudujääk kompenseeritakse mingil teisel alal või teises suhtes. Nt lühikest kasvu kompenseeritakse eduga äris või intellektuaalsel tasandil. Psühhopatoloogia tuleneb suures osas probleemidest ja konfliktidest, mis ilmnevad ema-lapse vahelistes suhetes, kuid see võimendub teiste stressorite kaudu. Analüütiline psühhoteraapia: neljas faasis.
isiksuse psühholoogilised tüübid (ekstravert ja introvert) kollektiivne alateadvus arhetüüp Alfred Adler tõi psühholoogiasse järgmised olulised mõisted: kompenseerimine üleolek alaväärsuskompleks sünnijärjekord Erik Erikson Arengu psühhosotsiaalne käsitlus Erich Fromm Karen Horney Isiksuse käsitlus Carl Gustav Jungi (1875 1961) poolt Jungi teooria aluseks on psühholoogiliste vastandite teooria. Jung näeb kõiges vastandeid: ka kõige suuremas raevus kellegi vastu toimivad mingil määral sellele vastupidine hoolitsus teiste eest ja vanemliku ning religioosse kasvatuse mõju. Kultuurilisel tasandil on Jungi järgi vastandid spirituaalsus ja seksuaalsus, kuid need on "seotud vastandid." Vastandite puhul pole tegemist mitte kolme võimalusega kahe äärmuse ja
olulisim osa on EGO. · Vari isiksuse need aspektid, mille lähemast tundmaõppimisest oleme mingil põhjusel hoidunud ehk loomuse tumedam pool. Mõtlematu tegutsemine tekitab sinus varju. Kui õnnestuks näha oma varju, muutuksime immuunseks moraalse ja vaimse nakkuse ja laimu suhtes. MINA vastasspool. Kehastab neid omadusi,mis meile teistes inimestes kõige vähem meeldib. · Suurim panus Jungi isiksuseteoorias on tüpoloogia. Viisid, kuidas indiviidid harjumuspäraselt reageerivad maailmale: - introversioon energia tuleb seestpoolt, vajadus üksilduse järele, nad pole hüljatud, vaid see nende isiklik valik. Sõpru vähe, aga olemasolevad suhted tugevad. - ekstraversioon koosneb välistest objektidest, objektiivsed faktid ja juhtumid, vajavad suhtlemist, kohanemine väga hea, loovad kiiresti sõprussuhteid.
Watson- positiivne emotsionaalsus, Depue&Collins- tegutsemisvalmidus, Ashton- sotsiaalne tähelepanu Ekstravertsuse komponendid viiefaktorilises mudelis Cattelli (tsüklotüümia e heatahtlikkus, surgentsus e domineerivus, parmia e impulsiivsus) Tellegeni käsitluse (positiivne emotsionaalsus; tegutsemisvalmidus; heaolu ja sotsiaalne lähedus). Ekstravertsuse paiknemine interpersonaalsete omaduste ringmudelis ja Depue/Collinsi mudelis Ekstraversuse mõiste muutumine - Jungi ja eysencki järgi ekstravert ka natuke kergemeelne ja ebausaldusväärne. Puudub teistel - Tellegen& Hogan- ekstraverdid ambitsioonikad, töökad - Costa McRae- kehtestav domineeriv Ärevuse ja neurootilisuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid. - Costa& McRae- ärevus, vaenulikkus, masendus -Tellegen- neg emotsionaalsus, stressreaktsioon, võõrandumine - Cloninger- N ja I segu Impulsiivsuse mõõtmine. Gray ja Eysencki ettekujutused ärevuse, impulsiivuse ja ekstravertsuse suhetest
süsteemide, vaid ka loovalt andekate inimeste (eelkõige kunstnike) poolt. Ka psüühiliselt haiged inimesed võivad häälestada end sellele, et tuua oma alateadvusest esile mitmesuguseid arhetüübilisi komplekse, samuti isiklikele "kosmilistele" elamustele, st. inimese ja kosmose ühtse rütmi leidmisele ning kosmilise energia hoomamisele, tajumisele ja ümberkujundamisele. Sellel ideel rajanevad ka mõned kaasaegsed meditsiini (näiteks Jungi psühhiaatria) ning kunsti ja kunstiloo teooriad (3.). 4.MEDITATSIOON JA RELIGIOONID Meditatsioon ei ole religiooniga seotud. Meditatsioon on meele treenimise tehnika. Buddha kyamuni, ajaloolise buda õpetatud samtha vipassan tehnika pole midagi uut. Indias oli see tehnika olemas juba kaua enne Buddhat. Ka kyamuni Buddha on kasutanud ning elustanud neid tehnikaid ja ta õpetas neid ka oma õpilastele. Hinduistlikud, budistlikud ja dzainistlikud mediteerimise meetodid on samasugused.
1. Milliseid uurimismeetodeid kasutatakse organisatsioonikäitumises teaduslike tulemuste saavutamiseks? 1. Vaatlused 2. Juhtumite analüüsid 3. Küsitlused 4. Eriuurimused 5. Eksperimentaalsed uurimused 6. Laboratoorsed eksperimendid 7. Intervjuud 2. Kirjeldage erinevaid isiksusjoonte teooriaid. Hippokratese ajast: inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 4 temperamenditüüpi. 2 isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus- introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Weiss (1996): väitis, et on olemas viis põhilist isiksuse parameetrit, mis määravad kindlaks inimese käitumise. Need võtmejooned on: - Meeldivus – indiviidi võib tajuda meeldivana või väga ebasõbralikuna - Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja ...
Tungide teooria Raamatus "Teisel pool mõnuprintsiipi" seletab Freud täpsemalt oma tungide teooriat - seksuaal- ja agressiivsustung, mis pidevalt segunevad, on peamised edasiviijad elus. Isiksus koosneb miskist ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego see tunnetab tõelist `mina'. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus on õpetus erinevatest psühholoogilistest tüüpidest. Jung püüab kirjeldada kuidas in erinevad, kas saab grupeerida, kirja panna; ekstra-ja introvertsus. Rmt ,,Psühholoogilised tüübid". Põhineb vaimseenergia suunatus sisse-või välja poole. Ekstraversioon ja introversioon. E: + elav suhtleja, kiire kohaneja, ei tõmbu endasse. - pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, pole enesekriitiline
Raamatus "Teisel pool mõnuprintsiipi" seletab Freud täpsemalt oma tungide teooriat - seksuaal- ja agressiivsustung, mis pidevalt segunevad, on peamised edasiviijad elus. Isiksus koosneb miskist ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego see tunnetab tõelist `mina'. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus on õpetus erinevatest psühholoogilistest tüüpidest. Jung püüab kirjeldada kuidas in erinevad, kas saab grupeerida, kirja panna; ekstra-ja introvertsus. Rmt ,,Psühholoogilised tüübid". Põhineb vaimseenergia suunatus sisse-või välja poole. Ekstraversioon ja introversioon. E: + elav suhtleja, kiire kohaneja, ei tõmbu endasse. - pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, pole enesekriitiline
Vältimatult tekivad raskused ja näivad falsifikatsioonid. Kui raskused lähevad käest ära, tekib kriis. Kriis lahendatakse, kui tekib täiesti uus paradigma, mida hakkab pooldama üha rohkem teadlasi, kuni vana paradigma hüljatakse. See katkestus on teadusrevolutsioon - seisneb selles, et teooriat vahetab teadlaskogukond tervikuna, nii et jäävad üksnes vähesed teisitimõtlejad, kes uuest teadlaskogukonnast välja jäävad. Kollektiivne alateadvus ehk teadvustamatus on Carl Gustav Jungi õpetuse järgi inimese alateadvuse kõrval teine alateadvuse vorm, mis sisaldab inimsoo minevikust pärit kogemuste jälgi ja mis on kõigil inimestel enam-vähem ühesugune. Ehk mõjude kogum, mille me pärime esivanemailt, kogu inimrassilt ja isegi oma loomseilt esivanematelt kaugeimas minevikus (armastus ema vastu, usk üleloomulikesse jõududesse). Kollektiivne alateadvus sisaldab arhetüüpe - teatud isiku, objekti või kogemuse universaalseid sümbolistlikke esindusi.
vägivaldsete tõlgenduste tohutu kude. Tõlgendamise printsiibiks pole niisiis midagi muud kui tõlgendaja, ja võibolla just sellise tähenduse andiski Nietzsche sõnale psühholoogia. Teine järeldus on, et tõlgendus aina peab tõlgendama iseennast, ja et seega paratamatult peab iseenese juurde tagasi tulema. Jung, Freud neuroosid hüsteeriaJung psühhoosid (kinnis) ideed Jung alustas Freudi toetades. Jungi assotsiatsioonide uuringud ja kompleksiteooria toetasid Freudi väljatõrjumisteooriat. peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest
Kokku jõudis ta kirjutada ligi 500 muusikakriitilist artiklit. Ta oli ka ajalehe Budapesti Napló Budapesti Päevik muusikakriitik Ta pidas vastu veidi vähem kui kümme aastat: 1919 tappis ta kolme revolvrilasuga oma naise, ja pärast ebaõnnestunud katset põgeneda üle piiri välismaale võttis sisse surmava annuse mürki. · novellivalimik - Võluri surm. Csáth oli Ungaris esimesi psühhoanalüüsi asjatundjaid ja propageerijaid, kes oli tuttav ka Jungi varajaste töödega, oluliselt mõjutas teda ka freudism Gyula Juhász (1883-1937) luuletaja, ajakirjanik, · Eesti keeles ilmunud: Igavene Anna Elust · kõige traagilisema saatusega luuletaja Nyugati esindajate hulgas üksindus, maaelu isolatsioon, eemaletõrjutuse tunne pealinnast · 20-ndatel töötas ajakirjanikuna · 1925: luulekogu Testament ilmumine · tema lüüriline palett ei ole nii mitmekülgne ja esinduslik kui teiste Nyugati kirjanike
Näiteseltskond viidi ekstaatilisse seisundisse ja sündisid tipplavastused. 13.Võrrelge Evald Hermaküla ja Kalju Komissarovi teatrit 1970.-1980. aastail. Evald Hermaküla pidas tähtsaks näitlejakeskset teatrit, vaba mängu ja improvisatsiooni. Hermaküla teatri missiooniks oli oma rahvuslike juurte ja rahvusliku vaimu tajumine ja kehastamine. Tema lastelavastused oli mängulised ja folklooripõhised. Lavastused üldiselt psühholoogilis- modernistlikud, Jungi suur mõju ning teater oli kui enesetunnetuse protsess. 1980. aastatel hakkab ta huvi tundma idamaade teatri vastu ning alustab eesti algupärase teatri otsinguid. Tema lavastuste atmosfääri on päris loometee algusest peale kuulunud teatav eemalolek niinimetatud argisest ja olmelisest. Tema lavastajaloomingut on mõjutanud väga tugevalt asjaolu, et ta ise oli väga orgaaniline näitleja. Kalju Komissarovi lavastused kuulusid uuenduslikku liini. Tema lavale toodud ,,Protsess" väljendas
· Ühiskonnaelu tervikmuster. Iseorganiseerumine, koostegevuse summas sünnib uus väärtus, muutus on isearenev nähtus, mida ei saa ette kindlaks määrata ega juhtida. · Kultuur. Sümboolsed tähendused: koosolekud, struktuur, hierarhia, reeglid, rutiinid. Jagatud tähendussüsteemid: keel, uskumused, tseremooniad, väärtushinnangud, ideoloogiad. · Valitsemine. Valitsemisvahend, mis edendab eliidi huve. 4. Kirjelda, kuidas Jungi poolt defineeritud funktsioonid mõjutavad indiviidi efektiivsust erinevate ülesannete täitmisel. Inimestevahelised erinevused seisnevad funktsioonides, mille abil inimesed sise- ja väliskeskkonnas orienteeruvad (kuidas nad eelistavad informatsiooni tajuda ja töödelda). Ekstravertsus vs introvertsus Viitab sellele, kust inimene ammutab energia tegutsemisks- kas sise- või välismaailmast.
FK eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Osakeste järgi: Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 Sedimenteeruvad (lihtdispersioonid, kiiresti, on suspensioonid, eraldatavad tavalise emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ...
milleks ja miks, tahab näha kohest kasutegurit, meeldivad juhendid ja käsiraamatud Õpistiilid Infotöötlusprotsesside eripärale toetuvad stiilid Väljast sõltuvad Välisest keskkonnast sõltumatud Impulsiivsed - tegutsevad kiiresti Refleksiivsed tegutsevad aeglaselt, edukamad raskete ül puhul Isiksuseteooriatele (peamiselt C. G. Jungi isiksuseteooriatele) toetuvad stiiliteooriad. Teadmiste loomusest lähtuv stiilisüsteem (J.Royce): Ratsionaalne stiil Empiiriline (kogemusel põhinev) stiil Metafoorne (piltliku, ülekantud tähendusega) stiil Motivatsiooni- ja sotsialisatsiooniteooriatel põhinevad stiilisüsteemid F. Marton: Süvakihtidesse tungijad Pinnapealselt õppijad Õppima õpetamine
võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt (Bachmann, Maruste) PSÜHHODÜNAAMILISED TEOORIAD: psühhodünaamiliste teooriate põhiküsimus: mis jõud paneb inimese liikuma, isiksuse motivatsioon? Sigmund Freud, Carl Gustav Jung, Alfred Adler – psühhoanalüüsi koolkonna tuntumad liikmed Freudi teooria – motivatsioon tuleneb sugutungist ja libiidost Jungi teooria – motivatsioon tuleneb inimeses peidus oleva kollektiivse alateadvuse arhetüüpse ja müütides ning kultuurisümboolikas väljenduvast algest Adleri teooria – motivatsioon tuleneb võimu- ja üleolekutungist ning alaväärsuskompleksist Paul Costa ja Robert McCrae – tunnusjooned taanduvad neljale faktorile: 1) temperamendi avaldumine ekstravertsuse-introvertsuse mõõtmes 2) avatus kogemusele, selle avaldumismäär
vastuolust sellesse õnnestus tal sinna jääda kuni projekti lõpuni 1943. aastal. 1943 toimus New Yorgis ka Pollocki esimene isikunäitus ja Pollock sõlmis aastase lepingu tolleaegse New Yorgi kõige prestiizikama kunstikoguja Peggy Guggenheimiga. Guggenheimi galerii grupinäitusel avastas Pollocki tööd ka kunstikriitik Clement Greenberg, kellele Pollock hilisem kuulsus suuresti tänu võlgneb. Mitmed aastad raviti Pollockil alkoholismi ja depressiooni, ning sel ajal tutvus ta Carl Jungi teooriatega, mille alusel hakkas ta välja töötama oma isikupärast maalimisviisi. 1945. aasta oktoobris abiellus ta oma kauaaegse kunstnikust kallima Lee Krasneriga, misjärel koliti Springsi East Hamptonis New Yorgi osariigis. Elukohaks sai puust maja, mille lähedal asuvast küünist sai peagi Pollocki stuudio. Küün oli täiuslik stuudio Pollockile, katsetamaks voolava värviga. Ta hakkas lõuendeid põrandale asetama ja leiutas nõnda tehnika, mis sai nimeks dripping ('tilkuv')
Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal.
Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad
Mis on interpreteerimine? Tegelemisel kirjanduse ja teiste "kaunite kunstidega", tekib vajadus interpreteerida, sõnastada tähendusi. Kõik saab alguse uurija sisemisest hoiakust, sättumusest ja kalduvustest. Üldjoontes on olemas kaks võimalust. Esimene on lasta end kaasa tõmmata teadvuse voolust, mõtetest, mis uuritava objektiga tegelemisel sugenevad, nautida ootamatuid assotsiatsioone ja käike. Sellise lähenemise võlu on ootamatusel ja prognoosimatusel, kunagi ei või teada kuhu välja jõutakse, milline on tulemus. Teine moodus on rakendada hierarhiliselt korrastatud mõistelisi struktuure ja seoseid. Sellise metoodika puhul paigutuvad üksikud märgid ehituse üldisesse konteksti, mis hakkab neile andma tähendusvälju. Uurija liigub üksikuid seiku ja vihjeid mööda mõistete hierarhiasse, madalamalt meeleliselt tasandilt kõrgemale, teoreetilisele. (vgl. Toomas Muru: Paabeli...
1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatu...
omadused ja alateadlikud tendentsid (jutu lõpetamine, pildi lõpetamine, jutu kirjutamine, pildi joonistamine). Alaliigid: - Hinnangtestid: ütle mulle, mida valid või soovid, ja ma ütlen, kes sa oled - Konstruktiivtestid: joonistamise testid, hinnatakse pildi detale, objektide paigutus jne - Tõlgendamistestid: kaks pilti ühes, tindiplekkide-test, mida inimene näeb. - Assotsiatsioonimetoodika: Jungi test, välja toomaks inimese alateadvuses esile toomiseks. Öedakse sõna, esimesena pähe tulev öeldakse Suure viisiku teooria: viie tunnusjoone alusel kirjeldatud isikuse omadused. Isiksusepsühholoogi uurijate Costa ja McCrae kirja pandud, inimese isiksus on suhtes keskkonnaga. - Neurootilisus: kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone, heas halba (emotsionaalne stabiilsus) - Ekstravertsus: kalduvus kogeda positiiveid emotsioone, suhelda
psühhoanalüüs on troonilt heidetud, ent Freud jätkab semiootika piire nihutavate mõtlejate inspireerimist. Pole patt hõigata, et kogu post-eesriide tagune, on freudismist kui värskelt kallatud eetrist läbi imbunud. Lacan, Zizek, Kristeva, aga ka Foucault, Derrida, Deleuze/Guattari on vaid mõned nimed loetelust, mis näib kaugele tulevikku kanduvat. Loodetavasti on selle ajavormi tingimuslikus mõõtmes reserveeritud koht ka Kaldalu nimele, kuna just Freudi ja Jungi teooriate lepitamine on seatud minu bakalaureuse-õpinguid lõpetava uurimistöö põhifookusesse. 21 Kokkuvõte On viimane aeg pöörduda tagasi Lääne tsivilisatsiooni inimese nelja ideaaltüübi juurde, kellest me oleme seni maininud vaid kolme: poliitilist, usu- ja majandusinimest. Kahekümnes sajand tõi ilmale neljanda inimtüübi psühholoogilise inimese (homo psychologicus), kes ei
Kui leiti iseloomu sarnasuse, arenes edasi psühholoogia. Nagu korrelatsiooniuuringud- uuriti, kas iseärasused on sarnased, mõjutavad üksteist. Laiem taust- tõsisem tulemus. Peamised suunad: 1. Psühhodünaamiline e psühhoanalüütiline (vanim) 2. Humanistlik 3. Isiksusejoonte teooria 4. Kognitiivne käitumine CARL GUSTAV JUNG Suuresti tuntud. Palju naisi, põgeneb eksootilistele reisidele nt Alžeeriasse. 2) Jungi sarnasusõpetus. Mille poolest kõik inimesed on üksteisega sarnased. 1. Esiteks inimmõistuse erinevad kihid. (ühine kõigil) a. Pindmised kihid on seotud grupiga, perekond, rahvus, rassid. Sügavamal need kihid, mis ühised loomariigiga. 2. Õpetus arhetüüpidest – teatud ettevalmistamise süsteemid, mis on ühteaegu nii sümbolilised arusaamise ja käitumise skeemid.
Evolutsionistlikud mõtlejad ja antropoloogia institutsionaliseerimine Adolf Bastian (1826-1905): Arst ning etnoloog, etnograafia isa Rajas etnoloogiamuuseume saksamaal Reisis palju, nt Austraalias, Peruus, Indias, ning tulemusena kirjutas teose ,,Inimene ajaloos" Eristas kahte tüüpi mõtteid: 1. Elementaarmõtted mõtted, mida hiljem hakati kutsuma kultuuriuniversaalideks, moodustasid koos kognitiivsed struktuurid; mõjutas Jungi ideid; sarnasused kultuuride vahel tulenevad evolutsioonilisest kultuuride sulandumisest 2. Rahvamõtted esindasid kultuuri neid aspekte, mis on paiguti erinevad, tulenevad erinevast ajaloost, keskkonnasündmustest Järeldas, et kõigil inimestel peavad olema ühtsed mentaalsed protsessid kuna on universaalsed mõtted Elementaarmõtted võtavad igas keskkonnas kohaliku kuju Tylor, Sir Edward Burnett (1832-1917):
Erinev võib olla seksuaaltungi objekt (seda kirjeldab liibido kateksis e. hõivang e. paine), tungi eesmärk (kas seksuaalsuhe või sublimatsioon) kui ka seksuaalse erutuse allikas (erogeenne tsoon). Freud märkis, et mõnel inimesel on suurem osa liibidost paigutatud miskisse (erootiline tüüp), mõnel minasse (nartsislik tüüp), mõnel aga üliminasse (obsessiivne tüüp). Eriti suure ebaproportsionaalsuse korral pole see enam isiksusetüüp, vaid juba isiksusehäire. C. G. Jungi järgi tähistab liibido kogu psüühilise energia sfääri, kõiki ihasid ja kalduvusi millekski. S. Freudi. järgi on liibido seksuaaltungi energia. See lepitamatu erinevus katkestas psühhoanalüüsi isa S. F. ja kroonprintsi C. G. J. isiklikud suhted ja kulmineerus S. F. kirjas C. G. J.-le 1913. a. septembris sõnadega “...olen sunnitud oma hõivangu sinu pealt ära tõmbama.” Psühhoseksuaalse arengu faasid näitavad, millisesse erogeensesse tsooni liibido
E.Frommi arvates kaasneb inimese kui sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerimine e eralumine. Sellega aga omakorda kaasneb üksildus tunne. Üheks oluliseks käitumise motiiviks ongi püüe ületada üksildustunnet. Analüütlises psühholoogias saab määravaks mitteseksuaalne jõud. (Välja arendajaks C.G.Jung). alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kui isiksuse tüüpe tähistavate mõistete mõjus kasutuselevõtmine. Humanistlik psühholoogia (E.Erikson,C.Rogers,A.Maslow,R.May) rõhutatakse, et psühholoogia ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Harva kasutatakse eksperimente pigem eelistatakse vaatlust ja vestlust. Humanistliku suuna rüpest on välja kujunenud mitmed teraapiad ja inimest abistavad kontseptsioonid.
Hiljem jagas Freud isiksuse kolmeks: mina, ülimina (väärtuste ja normide kogu) ja miski. Freudi järgi peaks ka ühiskonda defineerima inimisiksuste kaudu. Ühiskonna seatud piirangute ja tungide vahel valitseb alatine vastuolu. Jung töötas välja teooria, mis seletab, et alateadvus koosneb isiklikust alateadvusest ning kollektiivsest ehk absoluutsest alateadvusest. Kollektiivne alateadvus moodustab inimisiksuste aluse ning koosneb arhailistest ja mütoloogilistest kujunditest. Nii Jungi kui ka Freudi teooriad on tõestamatud. Psühhoanalüüsi baasil on välja töötatud erinevaid kultuuriantr teooriaid- nt konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria- Ruth Benedict (1887-1948), avaldas 1934 ,,Kultuurimudelid"- kultuur nagu indiviidki on enamvähem püsiv mõtlemise mudel, st kultuur on indiviidi laiendus. Psühholoogiline ühtsus tagab ka kultuuri ühtsuse. Peamine on jälgida kollektiivse tegutsemise struktuuri. Kolm põhilist mudelit, mille alusel peamiselt tegutsetakse:
dramatiseeringuid. 1975-81 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 1981-92 Noorsooteatri lavastaja, 1992-2003 Draamateatri lavastaja · Vaino Vahing töötas psühhiaatrina, samal ajal kirjutas näidendeid, arvustusi. Psühhoanalüüs sobis hästi teatriuuenduse teoreetilist tausta täiendama. Vahing pidas oma kodus nn salongi, mis oli noorte teatri- ja kunstiinimeste kohtumispaik. Psühhoanalüüsi tõi sisse ja Jungi teooriad. Teatriuuenduse ideed ja teoreetiline baas · Artaud ja Brechti süntees · Brook, Grotowski · Teatri vabastamine kirjanduse lõa otsast, teatri kui autonoomse kunsti rõhutamine · Füüsilise tegevuse suurem osatähtsus, senisest erinev häälekasutus · Mäng, improvisatsioon · Tinglikkus, metafoorsid · Pöördumine juurte ja teatrikunsti ürgsete lätete juurde (folkloor) Panso rünnak: · Avalik kiri õpilasele · 1970 artikkel Sovetskaja kulturas.
Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuvõtvalt- tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon Kuni tänaseni on 2 peamist teaduspõhist lähenemist: Sotsio-kognitiive- toetus sotsiaalpsühholoogiale ja kommunikatsiooniteooriatele Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine S.Freudi, Jungi töödele Alates 20.saj teisest poolest Institutsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale, reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. (oluline kuna kliendid muutusid targemaks, nõudlikumaks, tahtsid teada, mille eest nad raha välja käivad) Suunad reklaami efektiivsuse mõõtmisel: Starch’s model (1923) Noticed --> read --> understood --> desired --> action Strong’s model (1925)
Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 1.) Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Dispergeeritud süsteem e. peenendatud süsteem süsteem, kus on enamasti üks faas maatriksiks ja teine faas või faasid, mis on jaotatud väikeste tükkidena suurema faasi sees, kuid mitte molekulidena (nagu lahuses). Näiteks kolloidid. Dispersioonikeskkond analoogia lahusti. Nö. maatriks, milles on peenendatud kujul teine faas Dispergeeritud faas analoogia lahustunud aine. Aine, mis on dispersioonikeskkonnas peenendatud kujul. Dispergeeritud faasi vaadeldakse lihtsustatuna kui kuupi. Kui see oleks ühes tükis, siis oleks ta kuup ruumalaga V. Dispergeeritud faas on aga peenendatud, mistõttu...
terviklikkuse printsiibil. Nad leidsid, et inimese taju valib alati lihtsaima variandi ja avastasid, et inimese tajus inimene grupeerib alati sarnased kujundid üheks ning suudab täiendada puuduolevat informatsiooni. Tegelesid ka inimeste loovate protsessidega. * Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond loojaks S.Freud (võiks öelda, et üks tuntuim humanitaarteadlane kõige rohkem läbi aegade tsiteeritud, järgmisena võib nimetada selleks alles Jungi, seega Freud on väga mõjukas). -) 1895 a. loetakse psühhoanalüütika alguseks, sest siis ilmus raamat, mida loetakse selle koolkonna algatajaks. Selle raamatu kirjutasid S. Freud ja J. Breuer ning selle nimi oleks eesti keeles ,,Etüüdid hüsteeriast" raamat ühest J. Breueri patsiendist, Anna O.'st, kes põetas aastaid oma isa ning pärast isa surma varises kokku, tekkis osaline jäsemete halvatus, isiksuse lõhestumine, emakeele unustamine, ei saanud juua, sest tekkis okserefleks jne
Mäluprotsessid Meeldejätmine Meeldejätmine e omandamine on mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatud seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Assotsiatsionism on lähenemisviis, kus püütakse psüühilise nähtusi seletada nende mehhanistliku seostamise abil. Assotsiatiivne eksperiment on Carl Gustav Jungi poolt pakutud projektiivtesti vorm isiksuse varjatud afektiivsete komplekside väljaselgitamiseks. Omandamine kui individualiseeritud protsess sõltub paljudest teguritest: a.i.1.a.i.1. Psüühilise aktiveerituse suunatus omandamisele. Omandamist soodustavaks teguriks on vajadus omandamiseks. Tahte osavõtu alusel eristatakse tahtelist ja tahtmatut omandamist. ; Omandamissoodsalt toimib omandatava materjali või omandamisprotsessi emtosionaalne köitvus.
Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917) 1871 Primitive Culture Creation - foundation Antrop. kõige tavalisem tuumperekond, monogaamiline perekond on väga tavaline igal pool. Meeste naiste kooselu sellises vormis nagu tänapäev . Katoliku kiriku abielu lahutumatuse põhjendusmüüt. Antropoloogiliselt pole see väga tavaline. Probleem, et on mingid müütilised põhjendused, mis sarnanevad primitiivsetes ühiskondades olnud põhjendusmüütidega. otsiaalsete suhete mobiilsus on.... Evolutsionistlik antropoloogia läheb veidi teistmoodi nende loomislugude kallale. Miks on üldse hakatud selliseid lugusid rääkima, et oli selline suur hiiglane ja jumalad mõtlesid, et temaga tuleb midagi ette võtta, ta tapetakse, tema kehast saab maa, verest jõed, järved, mered... Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja...
Ülimina- on inimese moraali alus, südametunnistus. Maailma sündides on inimesel ainult Miski, mis koosneb siis peamiselt seksuaalsetest ja agressiivsetest instinktidest. Mina hakkab arenema lapse 6.-8. elukuul ja kujuneb põhiliselt välja 2.- 3. eluaastaks. Ülimina hakkab Minast arenema 5.-6. eluaastal. Selleks, et vanematega hästi läbi saada, võtab laps omaks nende tõekspidamised hea ja kurja suhtes. Ülimina kujuneb välja 10.-11. eluaastal. Carl Gustav Jungi analüütiline isiksuseteooria Ta eristas oma analüütilises teoorias järgmisi isiksuse tasandeid: teadvus, isiklik alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Eriti olulisel kohal on kollektiivne alateadvus, milles peitub inimkonna ühine kultuuriline mälu. Seal eksisteerivad teatavad üldised motiivid ja mõistekombinatsioonid. 6.3 Tunnusjoonte teooriad Selle suuna esindajad usuvad, et keskkond määrab isiksuse puhul üsna vähe, sest isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja väga püsiv
algne" + typos "tüüp, mudel") on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. Carl Gustav Jung > erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid >arhetüüp, kollektiivses alateadvuses püsiv idee või kujund, 4 arhetüüpi: mina, vari, anima, animus, (ka laps, üliinimene (kõikvõimas), kangelane, ürgema/kõige ema, vana tark mees, Tola) Jungi teooria kohaselt on kirjandus kollektiivsesse alateadvusse talletunud arhetüüpide väljendus. Meisterlik kirjanik loob lugejaile juurdepääsu kollektsiivses mälus peituvate arhetüüpide juurde, nii turgutab psüühika osi, mis on vajalikud nii isiksuse täiustumiseks kui inimkonna vaimse ja emotsionaalse heaolu jaoks. Müüt. Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks Seletavad maailma olemust > sarnane eesmärk tänapäeva teadusele
algne" + typos "tüüp, mudel") on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. Carl Gustav Jung > erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid >arhetüüp, kollektiivses alateadvuses püsiv idee või kujund, 4 arhetüüpi: mina, vari, anima, animus, (ka laps, üliinimene (kõikvõimas), kangelane, ürgema/kõige ema, vana tark mees, Tola) Jungi teooria kohaselt on kirjandus kollektiivsesse alateadvusse talletunud arhetüüpide väljendus. Meisterlik kirjanik loob lugejaile juurdepääsu kollektsiivses mälus peituvate arhetüüpide juurde, nii turgutab psüühika osi, mis on vajalikud nii isiksuse täiustumiseks kui inimkonna vaimse ja emotsionaalse heaolu jaoks. Müüt. Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks Seletavad maailma olemust > sarnane eesmärk tänapäeva teadusele
Elemendid muutuvad järjest mahukamaks. Funktsioonidest kõrgemal asub tegelaste tasand, selle kohal jutustuse tasand. Jutustuses 2 süntaksit: järgnevuse s ja hierarhilisuse s. Kõrgematel tasanditel Barthes eriti pikalt ei peatu. Tegelaste tasandil viitab Greimasi aktandile, Todorovi baaspredikaadile jne. [Üldiselt püüavad strukturalistid tegelaste tasandit analüüsides vältida trad. lähenemist, tegelaste kirjeldamist psühholoogilistes terminites. Mingid mõjutused siiski Jungi arhetüüpidest. Enamasti tegeldakse grammatilise subjektiga teksti grammatikas. Karakter on strukt. analüüsist senimaani puudunud, nüüd on hakatud selle vajalikkusest rääkima] Jutustuse tasand seostub jutustaja ja lugeja probleemiga. Millised on jutustaja ja lugeja märgid. See on tasand, kus kahe alama tasandi elemendid integreeruvad, see tasand ilmnebki läbi madalamate tasandite integratsiooni, olles viimane tekstisisene tasand
mitmest eesti kirjandusteosest läbi. Tähendused tekivad kirjandusteoses ainult seoste kaudu!! Kõigis teostes esinevad teatud korduvad elemendid Võib olla teadlik matkimine (nt. zanrinormide järgimine, teose mingisse traditsiooni paigutamine), eelnevate kirjandusteoste kordamine, problematiseeimine, muutmine (selle mõned vormid on paroodia, travestia, pastiss Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, C.Gustav Jungi arhetüübi mõiste) Mõju on paratamatu, midagi orginaalset pole võimalik luua (R.Barthes ,,Autori surm") Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid. On teiste lähenemisviisidega võrreldes kõige avatum, paindlikum. 38.Intertekstuaalsuse teoreetikuid (piisab kui oskate nimetada mõne) Julia Kristeva tekst kui märgisüsteemide võrk, mis on läbi põimunud teiste märgisüsteemidega. Ehk märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega
Programm Ehinil on. See ei saa väga otseselt tõlgendatud tekstide kaudu avalduda. Enam-vähem konsensus, et Eesti esimene kodumaine läbinisti sürrealistlik luulekoguks 1971 "Uks lagendikul" (Ilmus Loomingu raamatukogu sarjas). Pärissürrealiste pole palju olnud. See ei muutu peavooluks, küll värvikaks kõrvalvooluks. Ehinit Laabani taustal vaadates, on teisiti? On. Mitu asja, rõhutama seda, et Ehin väga tõsiselt võtab psühhoanalüüsi ja Jungi ideid psühhoanalüüsi suures voolamises. Psühhoanalüüsi ja sürrealismi lähedus selge. Ehini stiilis torkab silma, et kui Laaban on rõhutatult kirjandusliku või uuendusliku kirjaliku teksti autor keelekasutuse poolest, siis Ehin mõjub maalähedasemalt, maaelumotiivid, lendavad traktorid, mõnusam ja kombatavam. Järgnevates raamatutes hakkab tulema kõrvalehaake sürrealismist. Ei loobu kunagi sürrealismist
erinevate kultuuride kaudu sublimeerida. Kunst, kirjandus, religioon, teadus jms. on selle võitluse sublimeeritud produktid. 4. Mooses ja ainujumala usk (1939) pigem tegemis metafoorilise mõistulooga, kus veelgi võimendatakse ettekujutust, et kultuur kasvab välja algpatust ja ainujumala usust. Kõiki neid ühjendab üks: kulturiilminguid käsitletakse kui hüsteeria või neuroositekkimist. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 8 Carl Gustav Jungi (1876-1961) analüütiline psühholoogia C. Jung otsis kollektiivse alateadvuse näol inimkonna liigimälu, mis oleks ühtlasi ka üldinimliku kultuuri aluseks. Seega oli eesmärgiks leida need arhetüübid, mida jagaks iga kultuur, vaatamata oma näivast erinevusest. Entsüklopeedilise haardega uurija, kes valdas antiigi, hellenismi, idausundite, aafrika ja ladina-ameerika kultuuriruumide faktoloogiat ning otsib laiaulatuslike analoogiate kaudu oma ideedele tõestust.
" (Eerme 1993, lk.165). Sama autori andmeil on ilmselt kevadine ja suvine osooni hõrenemine põhjpoolkeral seoses aerosooli ebaühtlusega. Katalüsaatorite (Cl, NOx ..) effektiivsus oleneb tugevasti sellest, kas nad esinevad puhtas gaasilises atmosfääris või võtavad osa keemilistest reaktsioonidest aerosooliosakeste(tilgakeste) pinnal. Uuringud õhupallidelt on näidanud, et osoon kahaneb nimelt aerosoolikihi kõrgusel. Näiteks üks osooni miinimum on eelnevalt mainitud Jungi kihi kõrgusel. Osooni kahanemist põhjustab ka vulkaanipurske järgne aerosoolitulv. M.Chanini(1993) andmeil on esitatud teooria , et vulkaanipursete tulemusena atmosfääris moodustunud väävelhappe piisad kiirendavad keemilisi reaktsioone, mis toodavad atmosfääri klooriühenditest ohtlikke klooriradikaale. Reaktsioonid kulgevad aerosooliosakeste pinnal. Need reaktsioonid on analoogilised polaarsete stratosfääri pilvede pinnal toimuvatega. T.Frey(1993) andmeil seotakse
Pigem eraklik eluviis. 20ndate alguses saab Šveitsi kodanik. Enne 1MS käis Indias eneseotsingurännakul. Hindelist rahu ei leidnud. 1MS patsifist. Avaldas artikli, sattus kriitika alla patriotismi puudumise tõttu. Esmalt suri isa, siis olid naisel 54 närvidega probleemid ja ka poeg haigestus raskelt. Selle tagajärjel oli ka Hessel hingeline kriis, millest aitas väljuda Carl Gustav Jungi eneseanalüüs. Pärast abi sai otsekui uueks. 46 aastal pälvis Nobeli kirjanduspreemia. 62 aastal sureb leukeemiasse. Alustas kirjutamist uusromantiku, impressionistina. Kõigepealt luuletas aga oma nime kinnitas kirjandusringkondades teosega „Peter Camenzind“. On arenguromaan, peategelane ei kohane keskkonnaga ja asub otsima iseennast. On mitmed jutustused, romaanid. Käsitleb kunstniku, looja, abielu temaatikat. Pälvis tähelepanu aga ei eristunud. Eristus teosega „Demian, ühe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
