"Puhastustuli" Pärast pôrgut läbivad Dante ja Vergilius puhastustule, mida on kujutatud leegitseva mäena. Grotesk ja satiir taanduvad. Dante laubal olevad 7 P-tähte (patud) üksteise järel läbipuhastustule mäe minnes kaovad. Puhastustule tipp maapealne paradiis, oled pattu kahetsenud, Vergilius jätab Dantega hüvasti ja uueks teejuhiks saab Dantele Beatrice 3. ,,Paradiis" Seda on kujutatud ring-ringilt jumaliku valguse poole tôusva püramiidina. Vergilius ei saa astuda üle paradiisiläve, sest on pagan. Nüüd tuleb Dante saatjaks armastatu Beatrice, kes viib Dante "kümnendasse taevasse", kus Jumal end talle ilmutab valguse ja armastusena. (Beatrice'ile pühendas Dante pärast oma armastatu surma teose "Uus elu", mis oli tolleaegses Euroopa kirjanduses uudne: ükski
kroonimistseremooniaks. Neile peagi antav jumalikult seadustatud kuninglik võim ei lubanud tulevastel monarhidel siseneda sellesse kõige pühamasse kuningate sisseõnnistamise paika lääheportaali kaudu, kuna sel juhul võinuks tunduda, et nad tulevad rahva seast. Eelkõige aga poleks seda tõenäoliselt võimaldanud Reimsi peapiiskoppide püüdlus oma positsiooni tugevdada. Olles pidavalt sunnitud kaitsma oma õigust kuningaid kroonida, nõudsid peapiiskopid, et nad saaksid monarhia jumaliku legitiimsuse isiklikult uuele valitsejale oma kroonimisrituaaliga üle anda. See sarnases paavsti võimutäiusega, mida taheti nimelt kuningale rõhutada, kui too põhjatransepti keskportaali kaudu sisenes. Lääneportaalil , mille kaudu juba kroonitud kuningas väljus, kujutatakse neid ideid programmilise piltide seeriaga. Kolm sissepääsu on asetatud lääneseina ette justkui triumfikaareks ühendatuna. Nende kõrged tümpanonid pole ehitud skulptuuride, vaid roosakendeja siirudega
Referaat 2010 Anubis hieroglüüfkirjas Anubis (Kreeka k.), Inpu või Anupu või Ienpw (Vana Egiptuse k.). Vana Egiptuse jumal šaakali pea ja inimese kehaga. Tema ülesanne oli saata surnuid surnuteriiki. Esmakordselt mainiti teda Vana Riigi püramiidides leitud kirjades, mis kirjeldasid vaarao matuseid. Sellel ajal oli ta kõige tähtsam surnute jumal, kuid Keskmise Riigi ajal asendus ta Osirisega. Talle anti erinevaid nimesid seoses tema rolliga matusel. Näiteks: Tema, kes ta on oma mäel, mis väljendab tema tähtsust lahkunute ja nende haudade kaitsjana, ja Tema, kes ta on palsameerimispaigas, seostades teda mumifitseerimise protsessiga. Nagu ka paljud teised Vana Egiptuse jumalad, oli tal erineva...
1. Kui palju Tallinna Linnaarhiivis leiduvaid inkunaableid on kajastatud Briti Raamatukogu inkunaablite andmebaasis? http://istc.bl.uk/search/index.html otsisin siit Tallinna järgi otsides andis 70 vastet. Panin aga tähele, et mõnede taha oli kirjutatud ,,Tallinn arch" ja mõnede ,,Tallinn acad" Eeldasin, et arch tähistabki linnaarhiivi, acad aga akadeemilist raamatukogu. Seega vaatasin veel siit http://istc.bl.uk/search/browse.html? operation=scan&numreq=25&fieldidx1=norzig.posessingInstitution&fieldrel1=exact&fieldco nt1=Tallinn ning pakun, et Linnaarhiivis olevaid inkunaablid on seal andmebaasis kajastatud 21, mitte 70 tallinn arch 18 tallinn arch (imperfect) 3 2. Mitu 1468. aastal trükitud inkunaablit on kirjeldatud Baieri Riigiraamatukogu inkunaablite a ndmebaasis? Esita vastuses nende identifikats...
Õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: -ladinakeelne -trivium + muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Eesmärgiks ei olnud rohked ja sügavad teadmised, vaid jumalakartlikkuse kasvatamine. Parimaks vahendiks distsipliin ja erakordne rangus. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. Martin Luther - Inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas SELLEKS OLI TARVIS: Emakeelset jumalateenistust Emakeelset piiblit Lugemisoskust Reformatsiooniaegsed ümberkorraldused hariduses: Algatajateks: Martin Luther ja Philipp Melanchthon 1) Rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost. 2) Katoliku kiriku poolt tuima ja üksluise õpetamise asemele tõi M.Luther lapsepärasuse nõude, s.t. õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega
Tahvlil kirjeldatakse, et Shamash oli saanud pahaseks maa, selle inimeste ja valitsejate peale. Lisaks jutustab tahvel, et jumal lasi Nabu-apla-iddina valitsemise ajal enda kujutisele vastava mudeli leida, kuna too oli vääriline valitseja. Vastavalt tekstile pidi see preester kuningalt väga väärtusliku õiguse saama, kes suutis jumaliku kujutise õigele kohale tagasi seada. Selle kuninga valitsemist pidi jumal autasustama enda tagasitulekuga. Tekst tahvlil kinnitab ja laiendab templi privileege. Tahvli ajalooline sõnum seisneb selles, et pärast sajandeid võimuvõitlust ja kaost Shamash pöördus tagasi oma linna, mil Nabu-apla-iddina oli astunud troonile. Reljeefil näeme protsessiooni: preester juhib kuningat, kellele järgneb jumalanna. Reljeefi keskosas asub päikeseketas ning
Kuna paljud protesteerisid Turgot uuenduste vastu, siis saadeti ta erru ja reformid tühistati. Kokku kutsuti notaablite kogu(tähtsaimad isikud riigis), et kehtestada üldine maamaksu kohustus, kuid see ei õnnestunud. Riik oli pankrotis ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. Järgnes Suur Prantsuse revolutsioon, kuninga kukutamine ja vabariigi loomine. Absolutism 1) monarh püüdis seaduslikult moodustatud võimuorganid maha suruda. 2) Kuningad lähtusid jumaliku õiguse postulaadist. Rõhutasid oma võimu jumalast antud seaduslikkusest. 3) Lähtusid riigi huvi teooriast- kui riik on kuidagi ohustatud, siis ei ole valitseja tegevusel piiranguid. (õigustus türanniale) Luis XIV, Friedrich Wilhelm I(Preisimaa), Maria- Theresia(Austria) Valgustatud absolutism Valgustuse mõjul tekkis 18. saj kriitiline õhkkond olemasoleva ühiskonna korralduse suhtes. Paljudes riikides viidati vajadusele riiklike institutsioonid ümber korraldada
Õigus ja usk on üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja institutsioonid. Kui õigus ja usk kuuluvad kokku ja kogu õiguse allikas on Jumal, siis saavad õiguse haldamisega tegelda need ja ainult need, kelle kätes on ka usu eest hoolitsemine. Õiguse autonoomsus. Õhtumaa kultuuritraditsioonile on usu- ja õiguselus omane teatud dualism, mis on oma alguse saanud antiigist. Juba Antiik-Roomas räägiti usust ja õigusest, eristati jumaliku ja inimliku päritoluga õigust, vastavalt fas ja ius. Roomlased tegid selget vahet keisril ja patriarhil. Peaaegu kõikjal on kaks teineteisele vastanduvad instantsi, kelle ülesanne seisneb inimliku elu korraldamises, kuid erineval moel. Kristlik kirik võttis selle seisukoha üle ning õpetas, et keegi pole ühekorraga ,,kuningas ja preester". Jumala ja keisri võim ning riik ei olnud üks ja seesama. Keiser ei olnud Jumal, samas
välja usulise kogemuse eri tüübid) - usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond. Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused. Usulise kogemuse struktuur. - selgitas välja usulise kogemuse struktuuri: usuline kogemus koosneb primaarsetest (intuitiivne mõtlemine tunnetus Jumalast ja Tema omadustest ja tegutsemist & mina- funktsioon inimese mina suhe jumaliku reaalsusega) ja sekundaarsetest komponentidest (kujutulus & tahe) 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega. Usulise kogemise mudel ja selle elemendid. - 3gruppi: MINEVIK: õppimine, tagasivaade, mõistmine, lahendus; OLEVIK: situatiivsed kogemused; TULEVIK: hoiakute muutmine, tegutsemine - mudel: psüühika (usulise kogemuse sisu võimalik piikond), konkreetsus-integreeritus (psüühika integreerituse ulatus alates üksikfenomenist kuni kogu psüühika
Jaanus Tammiste Avatud Ülikool I kursus Teoloogia tänapäevased probleemid. Eksami küsimuste vastused 1. Kas Jumal (või Taevane Isa) on olemas? Loomulikult on. Kui ma nii ei arvaks, ei õpiks ma teoloogiat vaid võib-olla majandust või midagi muud. Tõtt öelda ei ole ma alati arvanud, et Jumal on olemas. Samas ei ole ma kunagi juurelnud selle üle milline ta on. Tähtis on ta minu jaoks, et ta olemas on. Raske on Teda ka kuhugi paikselt elama panna kui ei tea, milline ta on. Kui ta on nagu heebrea keelne ,,ruah" või vaim, või nagu Polüneesia mana, siis kas tal ongi vaja paikset elukohta. Levinud on arvamus, et Jumal elab taevas. Aga miks mitte paradiisis? Ja kas paradiis asub taevas? Vaevalt, et Aadam ja Eva taevast al...
14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR) Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest,...
Tänapäeva tulevikuromaanide puhul torkab silma zanri sisuline muutumine : varasemate teoste usku ja optimismi asendab sünge pessimism. Utoopia- hüpoteetiline ideeaalriik või ideaalne ühiskond. Kõnekeeles nim utoopiliseks häid, kuid mingitel põhjustel mitteteostatavaid ettepanekuid. Rotterdame Erasmus (1469-1536) oli tollase Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi. Ristiusk tähendas talle eelkõige humanistlikku eetikat. Ta ei jaganud usureformaatorite fanatismi ega jumaliku ettemääratuse ideed, vaid kaitses humanistina isiksuse vabadust. Kirjamehekuulsuse tõi talle keskaegsest narrikirjandusest inspireeritud lad keelne filosoofiline satiir ,, narruse kiitus". Tema sõnutsi sünnitab narrus riike, narruse toel ,, püsivad võimed, ametnikud, usk, nõukogud ja kohtud- ja inimlik elu ei ole üldse midagi muud kui narrimäng." Erasmus lähtub elu dialektikast, muutumisest ja uuenemisest. Narrus, mis tunnistab oma rumalust ja suudab ennast
1. Prohvet Muhammed oli pärit araablaste hulgas kõige suursugusemaks peetavast Quraisi hõimust. 2. Muhammed kasvas orvuna, kuna ta isa suri juba siis, kui ta veel sündinudki polnud ning ema, kui ta oli 6-aastane. 3. Juba enne seda, kui Jumal ta prohvetiks valis, oli Muhammed tuntud kui kõige usaldusväärsem ja ausam inimene Mekas. 4. Ta oli tuntud ka kui As-Sad' ehk Aus, kuna tema suust ei ole iial kuuldud valet. 5. Kui Prohvet oli neljakümnene, sai ta samas koopas esimese jumaliku ilmutuse. 6. Prohvet õpetas Mediina elanikele Jumala käske ning nood hakkasid teda rohkem armastama kui iseendid. 7. Juba teismelisena hakkasid talle tema iidolikummardajast rahva ebamoraalsed kombed vastu. 8. Kui Muhammed oli 25-aastane, hakkas ta tööle rikka 40-aastase lese Khadiza heaks, hoolitsedes tema kaubanduse eest. 9. Pärast Khadiza surma abiellus Muhammed mitmete naistega, kuid seda poliitilistel ning sotsiaalsetel põhjustel, nagu tema positsiooniga mehelt oodati. 10
Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad)
Ta tuli väja kleidi ideega, mis oli valmistatud üheksast kilost kullast ja mille kaelus oli kaetud 300 kraadiste teemantidega. See kleit oli täielik hullumeelsus ja seda kandis lauljatar Françoise Hardy. See oli märk kulla ja kõrgmoe vahelise kirgliku suhte algusest. Tema töödes avaldub isikupärane käekiri, puhas ilu ja maailmakultuuri täpne tunnetamine. Rabanne`i loomingu allikaks pole soov teha ,,ilusaid riideid" või shokeerida, vaid inimese, eelkõige naise igavese ja jumaliku olemuse esile toomine. Paco Rabanne on öelnud, et moevallas on disaineril kõik õigused, v. a õigus naist naeruvääristada. Rabanne`i erakordselt vabameelsest ja sõltumatust lähenemisest moele annavad aimu ka ta sagedased sõnavõtud moeloojate diktatuuri vastu, sest ,, Mitte naine ei pea teenima moodi, vaid mood naist". 2 RABANNE`I MOEMAJA Oma moemaja asutas Paco 1966. aastal, ta on teinud kostüüme
45) Tsunft – käsitööliste ühendus 46) Gild – kaupmeeste ühendus 47) Skraa – tsunfti põhikiri 48) Moslemit 5 põhisammast: Usutunnistus Viis korda päevas palvetatakse näoga Meka poole Paastumine Almuste jagamine Kord elus palverännaks Mekasse 49) Mošee – moslemite pühakoda 50) Medres – moslemite poistekool 51) Sakramendid - Kristuse poolt seatud ja Kiriku kätte usaldatud tõhusalt toimivad jumaliku armu märgid, mis on meeltega tajutavad 52) Mitra - kõrge kolmnurkne peakate paavstil 53) Tiaara - muistne valitsejate peaehe, kolmekordse krooni kujuline kuhjakas peakate 54) Ketser – inimene, kes kritiseeris kirikut 55) Inkvisitsioon - kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas 56) Benediktlane – mungaordud, rajajaks Benetictus, kandsid mustasid kuubesid 57) Tsistertslane – mungaordud, nime on saanud Citeaux’i kloostri järgi, kandsid valgeid kuubesid
Omal ajal ei olnud kuulus, 20.saj kuulutati moodsa maailmaluule eelkäijaks. Kuulsaim teos: "Tiiger". William Wordsworth-Avaldas koos S.T. Coleridge'iga luulekogu "Lüürilised ballaadid". Suurepärane looduslüürik ning luulekeele uuendaja. Iseloomustab teoseid: värske ja kerge poeetiline väljendus, argikeele sulandamine luulesse. Loodus!! Nägi ilu igapäevastes asjades. Samuel Taylor Coleridge- Kirjutas lopsakalt fantaasiat ja värviküllast luulet. Ime lummuses võib inimene jõuda jumaliku tõe tundmiseni. Hindas folkloori(eriti rahvaballaade). Romantikute põlvkona tähtsaim kirjanduskriitik. George Gordon Byron- Lapsepõlv möödus karmi ja maalilise looduse keskel. Esimesed loomingulised katsed olid lembeluules. "Jõudetunnid"- nooruslikud värsid armuelamustest ja meenutustest lapsepõlvest. Loodus=vabadus. Byronism-romantiline maailmavaade. Romantismi eredaim geenius, vabadusvõitleja ja suur humanist. Mõjutas tohutult kaasaegset ja hilisemat kirjandust.
maailmakõiksuse tekkimisest teadlikuks? Kreeka filosoofid püüdsid seletada asju looduslike põhjuste järgi, nad polnud enam arvamusel, et jumalad on loonud maailma ja jumalad on ülimad. Hakati tasapisi taipama, et maailma teke on seotud ja kooskõlas loodusega. Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu, otsides ja leides kõigi loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumaliku tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus. Niisugune maailmapilt oli omane ka muistsetel kreeklastel. Samas aga lõi Kreeka tsivilisatsioonmaailma ajaloos esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale sellise uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemisest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Jumaliku tahte olemasolu ei esitatud, ent selles hakati üsna
India tants üksikute, üksteisele järgnevate tardunud pooside rida. Iga liigutus väljendab midagi konkreetset. Oluline silmavaade. Vanakreeka muusika Vanakreeka kultuuri võib pidada Lähis-ida kõrgkultuuride jätkuks ning viimase ja kristliku kultuuri vaheastmeks. Musiké muusade kunst (muusad Zeusi 9 tütart, eri kunstide kaitsjad). Lauldes ette kantud luule. Vahetult seotud tantsuga. Muusika arvati olevat jumaliku päritoluga. Muusika leiutasid ja esimestena harrastasid jumalad. Kreeklased pidasid luulet, muusikat, tantsu, teatrit jne jumalate kingituseks inimestele. Muusikuid ja poeete pidasid nad jumaliku andega prohvetiteks, samal ajal kui kujutava kunsti meistritesse suhtuti kui käsitöölistesse. Kreeka muusikaõpetus 1) Oktaav, helisid käsitleti arvudega seoses. Helilaadid: dooria(mehelik, kasutati
Tema õpetus tugineb põhiliselt Pühakirjale, kasutades Platoni ja uusplatoonikute motiive. Augustinus ei saanud küll olla platoonik ega uusplatoonik, sest nende koolkondade mõned iseloomulikud õpetused on kristliku usuga täielikult ühitamatud, nagu näiteks loomine eelnevalt eksisteerivast mateeriast, hinge eeleksistents ja emanatsiooniõpetus.1 1.2. Ajaloofilosoofia Augustinuse ajaloofilosoofias on keskne koht vastakatel jõududel, mis tulevad esile jumaliku maailmaplaani teostumisel. Maine-poliitiline valitsuspiirkond (civitas terrena) ja Jumala kogukond või riik (civitas Dei) jäävad teineteisest lahutatuks, isegi kui nad on selles maailmas väliselt kokku põimunud. Civitas terrena't ei samastata ühegi riigi ajaloolise kujuga, pigem on see kõigi nende osaduskond, kelle ülimaks hüveks on osasaamine maistest asjadest ning keda iseloomustavad rahuldamatu saamahimu, isekus ja võimuiha. Civitas Dei
Seetõttu oli Spartal ka kogu Kreeka võimsaim maavägi. Riigikorraldus sarnane totalitarismile, kus võim on koondunud väikese hulga isikute kätte. Riiki juhtisid kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhid ja kõrgemad preestrid. Muudes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia. Riigiametnikest olid tähtsamad veel 5 efoori. FILOSOOFIA JA TEADUS ptk. 19 (lk.135-140) Maailmas toimuvat seletati ka kreeka ühiskonnas jumaliku tahtega, kuid selle kõrval (esimest korda maailma ajaloos!) püüti asju seletada nende sisemistest looduslikest põhjustest lähtuvalt, tekib filosoofia (kr. k phileo+sophia=armastan+tarkus=tarkuse-armastus). Esimesed filosoofid tegelesid maailma seletamisega ja probleemiga, millest maailm on tehtud. Thales (6. saj eKr) uskus, et maailm on tehtud veest; tema õpilane Anaximandros uskus hoopis, et apeironist (meeleliselt tajumatu alge, millest kõik on tekkinud). Demokritos (5.-4
7. saj. eKr (612 eKr 539 eKr) UUSBAB LOONIA Usk lk 5962 Mesopotaamia religioonile oli iseloomulik: preestrid juhtival kohal palju vastandlikke müüte ja petusi seotus riigivimuga phjendas ja kinnitas valitseja positsioone kuningaid ei jumalikustatud, nad olid vahetalitajateks ilmaliku ja jumaliku maailma vahel rahvap rased jooned jumalad entropomorfsed ehk inimn olised. T htsamad neist: taevajumal Anu, tuule,tormi, vihma ja piksejumal Enlil, maaaluste vete ja sügavuste jumal Ea, t htsaim jumalanna Istar (armastuse ja viljakuse jumalanna) igal linnal oli oma kaitsejumalus
Jaan Undusk "Stalinismi müstilised ja maagilised märgid" - kokkuvõte ("Maagiline müstiline keel", Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 1998) Juhan Smuuli "Poeem Stalinile" oma retoorilises ümbruses "Poeemi Stalinile" kasutatakse mõjuva argumendina, kui räägitakse Teise Maailmasõja järgsest ikaldusperioodist eesti kirjanduses. Omas ajas kasutati seda manipuleerimiseks, näitamiseks, et eesti kirjanikud on lojaalsed. Kirjandusuurijad ei ole tahtnud seda poeemi eriti puutuda Arvatakse, et see teos eksisteerib käsu korras, mitte vabadusest olla nagu 'päris' poeesia peaks. Selline seletus on aga ebapiisav. Osaliselt on sellele poeemile lihtsalt liiga tehtud. Smuul ise eitab tellimust. Tema jaoks oli Stalini nimi lipp ja rusikas. Ei tundu eriti tõenäoline, et Smuul lihtsalt lömitaks. Poeemis esineb mitmeid kristlikke motiive, samuti Stalini surma puhul kirjutatud poeemis "Stalin". Järgnevas analüüsis vaadeldakse "Poeemi Stalinile" 'h...
Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal: SANDRO BOTTICELLI Juhendaja: Uno Trumm Koostaja: Lenne Lahtvee Kunda 2009 Sandro Botticelli on sündinud 1. märtsil 1444. või 1445. aastal Ognissanti vallas Firenzes, Itaalias. Sünnijärgne registreeritud nimi oli tal Alessandro di Mariano Filipepi. Sandro oli neljas laps. Hüüdnime Botticelli, mis tähendab väikest vaati või tünni, pani Sandrole tema vend ning see sobis noorele kunstnikule suurepäraselt. Sandro Botticelli on itaalia vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli üks omapärasemaid ja geniaalsemaid renessanssi meistreid ning ta õppis Filippo Lippi käe all, kuid sai mõjutusi ka Verrocchio´lt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda tähtsaimaks õpilaseks sai hiljem Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Botticelli maalis eelkõige Medicite perekonnale portr...
Dionysos lasi Midasel soovida ühe soovi. Midas soovis, et kõik mida ta puudutab, muutuks kullaks. Kodus hakkas ta sööma, kuid kõik muutus tahkeks kullaks. Midas otsis Dionysose üles ja palus talt halastust. Dionysos soovitas tal pesta end Paktolose jões. Pärast seda hindas Midas hoopis karjamaade jumala Paani vilepillimängu. Ühel päeval võistles Paan Apolloniga pillimängus ja nad kutsusid mäejumala Tmolose vahekohtunikuks. Paan mängis barbaarse laulukese, kuid Apollon jumaliku meloodia. Tmolos hindas rohkem Apolloni laulu, kuid metsaserval seisnud Midas ütles, et talle meeldib Paani lauluke rohkem ja kui tema seda arvab, siis peavad kõik nii arvama. Siis nõidus Apollon talle eeslikõrvad, et ta tulevikus "veel paremini kuuleks". Midas mässis pea paksu turbanisse, aga lõpuks kasvasid ta juuksed liiga pikaks ja ta pidi teenri neid lõikama kutsuma. Ta ei lubanud teenril kellelegi rääkida, et tal eeslikõrvad on
Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud, kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Posei...
Sümboolika Valge on universaalne värv, mis sobib kasutamiseks praktiliselt kõikidele inimestele kuna see värv ei tekita äratõukavat tunnet. Paljude rahvaste jaoks sümboliseerib valge värv headust, ausust, täiuslikkust, vooruslikkust ja rahu. Vana-Roomas kandsid vestaalid valgeid kleite ja loore. Antiikajal tähendas valge maailmast võõrandumist. Kristlastel tähendas valge sugulust jumaliku valgusega. Valgetes riietes kujutati ingleid, pühakuid ja jumalakartlikke. Mõnedes maades kandsid valgeid riideid preestrid ja kuningad, mis süboliseerisid pühalikkust ja suursugusust. Sellegi poolest oli valgel ka teine tähendus. Näiteks slaavlased riietasid valgesse surnuid ning neid kaeti ka valge surnuriidega. Mõned Aafrika ja Austraalia hõimud värvisid surnukeha valgeks. Hiinas ning ka teistes Aasia ja Aafrika maades sümboliseerib see värv leina.
Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus. Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust jumaliku kõiketeadmise ees. Raamat sisaldab traagilist irooniat. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees. Ka raamatu kangelane armastab oma rahvast ning onnende päästmise nimel kõigeks valmis. Kuuldes ennustajalt, et riigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku
Toora- ehk käsk, 1-5 Moosese raamatud Totemism ja selle erivormid Tootem- lind, loom või taim, kellega tajutakse sugulust ja kellest arvatakse end põlvnevat. Tootemobjekt on püha. Rühmatotemism- looma tüüp üldiselt. Individuaalne toteism- konkreetne loom kellega tajutakse sugulust. Soototenism-meestel ja naistel on erinevad tootem loomad. Nautlev totenism-võib tappa ja süüa. Loobuv totemism-tootem asja ei tohi tappa ega süüa. Askees ja selle erivormid Askees- keha piinamise kaudu jumaliku valgustatuseni jõudmine Positiivne askees- söögi, joogi jms liialdused Negatiivne askees- toidust, joogist, rääkimisest, pesemisest, vahekorrast loobumine Miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi Riitused, mis aitavad viia inimese ühest sotsiaalsest või seksuaalsest seisundist teise. Tavaline: lapsepõlv, teismeiga ja täiskasvanu. Teine asi on see et teed ära riituse ja saadki lapsest täiskasvanuks. See on nagu trepiastmel olemine, oled ära ja saad järgmisse levelisse
Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovib valitseda oma riiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus. Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust jumaliku kõiketeadmise ees. Raamat sisaldab traagilist irooniat. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees. Ka raamatu kangelane armastab oma rahvast ning onnende päästmise nimel kõigeks valmis. Kuuldes ennustajalt, et riigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab
pühitsemisel tunnistab Saalomon, et ükski ehitis ei suudaks mahutada kõikvõimsat Jumalat:,,Aga kas Jumal tõesti peaks elama maa peal? Vaata, taevas ja taevaste taevas ei mahuta sind, veel vähem siis see koda, mille ma olen ehitanud." See on Saalomoni inimlik ülestunnistus Jumala kõiksusest. Ühtlasi tõestab Saalomon, et ka iga inimese südames on olemas jumalikkus. Ta palvetas, et inimesed oskaksid oma südamed pöörata enese Jumala poole, ja mõistaksid: usk iseendasse tagab inimesele jumaliku jõu ja annab talle kindla teadmise: kõiksus on olemas (kõik sinus on olemas). Lisaks templile lasi Saalomon endale ehitada uue suurejoonelise lossi tohutute sammassaalide, trooni- ja kohtusaaliga. Seda kuningapaleed Siionile püstitati kolmteist aastat. Varustuslinnade, sõjavankrite ning ratsanike linnade ehitamisest on Esimeses Kuningate raamatus juttu. In teada, et Saalomon lasi ehitada laevu Punase mere ääres Eeloti lähedal Esjon-Geberis
Kas ainult univeraaliad sisaldavad tõelist olemist samal ajal kui üksikmõisted on ainult tuletised või on universaaliad tuletised, mis inimesed on endal loonud. Realistid: ainult tõeliselt olemas olevad on universaaliad. ja teised nominalistid.. Wilhelm Champaux (1070 - 1121) Ainuke asi mis kõiki inimesi kirjeldab ongi mõiste inimene. Nominalistid leiavad, et universaaliad on ainult sõnad. Pierre Abelaerd (1079 - 1142) kontseptualism - universaaliad on enne inimesi ja asju ideedena jumaliku vaimu sisuks. Inimvaim suudab abstraktsiooni abil uni taibata. Mõisted pole suvakad, abst tulemus. Inimtunnetuse seisukohalt omavad universaalsust üksnes sõnad. Sõna juures 2 osa sermo-tähendus. vox- hääl, kõla Ah jah.. whutever 5. PILET REENA KONSPEKT 1. Milles seisnes antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolud Jumala ja inimese käsitlemine Hera: jumalik ürgtuli ari: esimene liikumapanija, iseennast vaatlev vaim. Stoi: panteistlik jumal=kõik
edasi. Just sellisel moel leiab ego libavastuseid hinge sügavale ühtsuse-, ohutuse- ja armastusepüüdlustele.Iseenesest on selline püüdlus igati põhjendatud ja puhtsüdamlik. See on Jumala kutse. Teie poole pöördub teie olemus. Teie oletegi Jumal! Jumal on ühtsuse-, ohutuse- ja armastuseenergia. Iga inimene püüdleb tingimusteta armastuse ja Energia vastuvõtu poole, mida te nimetate Jumalaks. Tegelikult on see püüdlus täieliku mõistmise ja sellega oma jumaliku Mina poole. Jumalikkus on sisenemine tingimusteta armastusse. Ainus moodus seda leida, on minna läbi hirmu ja seda ümbritseva pimeduse. Ja seda saavutatakse pöördudes sissepoole, selle asemel, et pöörduda väljapoole. Teie teadvust kasutatakse kui varje laialiajavat valgust. Teadvus ongi valgus. Tal ei ole tarvis pimedusega võidelda, kuna juba tema juuresolek ajab pimeduse laiali. Imed juhtuvad siis, kui teadvus pöördub sissepoole. Kuid ego tegutseb täpselt vastupidises suunas
vastuseisuga mitmeid slaavlasi oma võimu all hoidvale Türgile. Sergei, Vronski ja teised suunduvad rongiga Serbia poole, et olla abiks. Levin suhtub intsidenti skeptiliselt. Kitty hakkab muutuma murelikuks Levini sünge tuju tõttu. Viimane on süüvinud elu mõtte küsimusisse, kuid tunneb ennast suutmatuna neile vastata. Ühel päeval ütleb üks talupoeg talle, et elu mõte ei seisne mitte kõhutäitmises vaid Jumala teenimises ja headuses. Levin võtab selle nõuande vastu jumaliku märgina ja tema elu on äkitselt täidetud usuga. Hiljem selsamal päeval otsivad Levin, Dolly ja Dolly lapsed varju äkilise äikesetormi käest ning avastavad et Kitty ja Levini noor poeg on ikka veel väljas. Levin sööstab metsa ning näeb suurt tamme, mille murrab välk. Ta kardab halvimat, kuid tema naine ja poeg on siiski terved. Esimest korda tunneb Levin tõelist armastust oma poja vastu ja Kittyl on hea meel. Levin mõistab, et elu mõte on heas, mida ta suudab sinna sisse panna.
õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate (ex opere operato) õndsakstegevate vahendite kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse (1215) järgi transsubstantsioon. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab kasutama Jumala antud armu. Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle
Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus. Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust jumaliku kõiketeadmise ees. Raamat sisaldab traagilist irooniat. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees. Ka raamatu kangelane armastab oma rahvast ning onnende päästmise nimel kõigeks valmis. Kuuldes ennustajalt, etriigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab
sammastega. Terrassidele kavatseti istutada mirdipuid ning muid taimi, mis annavad healõhnalisi vaikusid suitsutamiseks jumalateenistusel. Tempel pidi muutuma selleks Pundi "jumalikuks maaks", kust egiptlased vedasid sisse kallihinnalisi kaupu. Hatsepsut saatis oma ekspeditsiooni Punti (praegu Somaali?), mis asetses Aafrika rannikul lõuna pool Punast merd. Templi seintel kujutatakse ekspeditsiooni tulemusi väga üksikasjaliselt: "Laevad olid väga raskesti lastitud Pundimaa imedega, jumaliku maa igasugu healõhnalise puuga, mirdivaigu ja tooreste mirdipuude virnadega, eebenipuuga ja puhta elevandiluuga, Emu rohelise kullaga, kaneelipuu, viiruki, silmasalvide, paavianide, määrkasside, koerte, pantrite, orjade ja nende lastega. Midagi taolist ei olnud toodud ühelegi kuningale, kes kunagi on elanud põhjas". Egiptuse võimsus kasvas hoogsalt, kuid põhjas ei olnud kõik korras. Thutmosis I poolt alistatud Aasia maad ei tahtnud jääda Egiptuse andamlasteks
Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus. Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust jumaliku kõiketeadmise ees. Raamat sisaldab traagilist irooniat. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees. Ka raamatu kangelane armastab oma rahvast ning on nende päästmise nimel kõigeks valmis. Kuuldes ennustajalt, et riigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku
,,Religiooni vaenlased on alati teda süüdistanud pimeduses ja haaramatuses. See süüdistus muutub aga kõrgemaks kiituseks niipea kui võtta arvesse religiooni kõrgemat eesmärki edastada hämarat ja sünget lugu: patu ja pattulangemise lugu. Ta ilmutab tõsiasja, mis ei allu mingitele ratsionaalsele seletusele. Inimese patusust ei saa seletada ükski loomulik põhjus pole seda tekitanud ega tinginud. Samuti ei saa seletada lunastust, mis sõltub jumaliku armu käsitamatust aktist. See antakse vabalt ja seda eitatakse vabalt, ükski inimlik tegu ega saavutus ei või seda ära teenida. Ainus vastus, mille religioon näib andvat, on see, et Jumala tahtmine on end meie eest varjata." (E. Cassirer ,,Uurimus inimesest") Kuid võib kergesti juhtuda, et muigame allegooriliste tähenduste üle, mis tänapäeva lugejaile tunduvad naiivsetena. Ometi võib enamikule meie enda nö peenematele ja keerulisematele
salamisi pesumaja jooksupoisi ametit pidades kokku oma ,,Spordileksikoni" peatoimetajaga. Ta peab käituma nii, et säilitab väärikuse, kuigi kaotab töökoha. Valudes vaevlev president Roosevelt peab ,,käituma" Staliniga - tal on oma valikukriteerium , ja nii otsustatakse Baltikumi andmine Moskva meelevalda. Krossi teosed sisaldavad alati mingilgi tasemel poliitilist pinget. 7. Selgita pealkirja, kuidas mõista allegooriat? Sõnasta teose peamõte. Jumaliku sädemega leitud pealkiri «Paigallend» - tähendab, et paigal küll, aga ikkagi lend; soovi korral ka vastupidi see ühendab Ullo Paeranna saatuse teose teise plaaniga. Sest Krossile armsaks saanud kombel (markantseimaks näiteks «Professor Martensi ärasõit» ja «Tabamatus») on peategelasel teadagi teisik. Seekord ei kuulu ta üldsegi inimkonna esindajate hulka. Paerand ja Estland on kaksikvennad kuni viimse veretilgani, nii et Ullo isalgi tuleb
ja tema järgijad et kuna kõik koosneb omitest ja surm tähendab vaid inimese hing ahela lagune mist, siis pole mõtet teda karta. Surmahirmust üle saades ja mõistlikult elu nautides saavutabki inimene hingerahu. Epikurose usest suure ma populaarsuse saavutas aga teine koo toitsism (see nimetus tuleneb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa: stoitsismi rajaja Zenon. tavatses tutvustada oma vaateid Ateena agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastu hakkamine seega halb ja mõttetu. Tark inimene, ütlesid stoikud, lepib oma saatusega, teades kindlalt, et kõik, mis jumalad sündida lasevad, on hea. Kõigepealt tuli aga oma himudest lahti saada, sest just himud ja soov neid rahuldada ei lasknud inimestel stoikute meelest saatusega leppida. Paratamatuse mõistmine ja himudest vabanemine vabastas inimese ühtlasi ka kõigist muredest ja tõi kaasa
Siinkohal toetan mina siiski pigem idealistlikku maailmavaadet, mis kirjeldab reaalsuse põhiolemust kui vaimu ning mateeriat kui vaid kõnepruuki, millel puudub reaalses elus vaste. Usun kindlasti, et inimesel on lisaks kehale hing, mis kas liigub pärast keha surma järgmisesse kehasse oma eesmärki lõpule viima või saab osaks Universumist. Kui nüüd puudutada immanentsuse ja transtsendentsuse teemat, siis võib läheneda sellele mitmeti.Immanentsus kui jumaliku jõu omadus viibida kõiges olemasolevas eristub transtsendentsest kui maailmast eraldiseisva jumala konseptist, ent ometi pole need mõisted teineteise täielikud vastandid. Jumal, minu veendumuse järgi Universum, võib olla inimeses transtsendentsusega vastuollu sattumata. Nietzsche kuulutusega “Jumal on surnud” mina nõustuda ei tahaks. Ma ei usu, et oleme täielikult omapead, pigem tuleks edasi püüelda transtsendentse ja varjatud tõe poole.
olemasolust, et pärandada omandit järglastele aga see ei olnud ainus siduv tegur. Naise ja mehe rolli perekonnas on eri piirkondades ja aegadel mõistetud erinevalt. Kuigi rohkem on olnud maid ja aega, kus naisel puuduvad õigused kodust väljaspool tegutsemiseks. Kodus on naine küll vastutaja ja korraldaja aga ta pidi siiski mehele täielikult alluma. Heebrea tsivilisatsioonis toetuti perekonnale kui algüksusele, perekonda ja perekonnaelu nähti jumaliku teenena isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel. Kuigi perekond oli patriarhaalne, austati naisi rohkem kui enamikes kultuurides. Seksuaalelu kuulus küll abiellu, kuid sellega liialdamist ei peetud õigeks. Samas ei lasknud ranged ,,abielulised kohustused" mehel ja naisel üksteisest võõrduda. Üksikuid inimesi oli vähe, sest abielluti napilt enne suguküpsuse saavutamist ja leskede uuesti abiellumist peeti igati õigeks.
arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul 5 Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos Üks suuremaid efekte, mida Valgustusajastu lõi, oli see, et enam ei peetud riigipead jumaliku võimu saadikuks ning seega eksimatuks. Avastati, et võim peaks siiski põhinema loogilisel mõtlemisel ja poliitilisel strateegial. See oli igati positiivne muutus, kuna nüüd said riikide etteotsa ka õpetatud monarhid, kes suutsid läbiviia edukaid reforme lihtrahva elu hõlbustamiseks. Selle ajalooperioodi juhtfiguurid uskusid, et suudavad süstemaatilist mõtlemist rakendada kõigis inimelu aspektides ning samuti riigijuhtimises ja ühiskonnakorralduses
Renessanss 1. Üldine info ajajärk Lääne- ja Kesk-Euroopa maades, mil toimus kultuuriline murrang üleminek keskajast uusajale sai alguse 14. saj, oli Itaalias kõige ulatuslikum vahel loetakse algusajaks täpset kuupäeva - 8. aprill 1341 (lihavõttepühad) - Rooma senaator andis Kapitooliumil luuletaja Petrarcale loorberipärja (antiikaja komme, traditsiooni taassünd); Petrarca ütles: “tõe näitab kätte luuletaja, keda ajendab armastus” Renessanssi iseloomustavad - EELKÕIGE humanism & suur huvi antiikkultuuri vastu - maise ja rõõmsameelse elu ülistamine humanistid (ladina keeles humanus = inimlik) - filosoofid, teadlased, kunstnikud ja kirjanikud, kes asusid võitlema inimese õnne eest humanism – elutunnetus, mis hindab kõrgeima väärtusena vaba, mitmekülgset ja väärikat isiksust keskpunkti ...
Seepärast ei saa mingid teaduse ja filosoofia resultaadid olla vastuolus religiooniga. Nad ei saa ka olla ohtlikud religioossele vagadusele ja ühiskonna kõlblusele. Vastupidi, tõeline moraal ja ühiskondlik kord on ohustatud just seal, kus religioon ja riik mõttevabadust piiravad. Teises küsimuses väitis Spinoza, et Vana Testament ei ole tekkinud hoopiski nii kaua aega tagasi, nagu seda teoloogid traditsiooniliselt väidavad. Piibel ei ole jumaliku ilmutuse vili, vaid on inimeste poolt kirjutatud ja nende kõlbeliste veendumuste taset kajastavate raamatute kogumik. Piibli raamatud on kohandatud nende inimeste kujutlustega, kellele nad olid määratud moraalseteks õpetusteks. Ja ka kirjutanud neid ei ole autorid, kelle nime nad praegu kannavad. Selle kogumiku koostasid variserid niinimetatud teise templi perioodil (2: 164). Spinoza ei tunnustanud Kristuse jumalikkust, kuid asetas ta inimeste hulgas esikohale.
Muusikal, poeesial ja tantsul oli kreeka kultuuris väga tähtis koht, kus muusikat vaadeldi osana ühiste väljendavate kunstide rühmast. Kujunes välja tüüpiliselt kreekalik mõiste – musike. Sõna „muusika“ tulenebki sellest kreeka keelsest sõnast ja tähendab muusade kunsti. See on lauldes ettekantud luule, kus muusika teenis poeesia huvisid ja ainult seda peeti tõeliseks kunstiks. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks väga hinnatud inimesed – jumaliku andega prohvetid. Seevastu kujutavasse kunsti suhtuti (kuni hellenismiajastuni) kui käsitöösse. Muusika kõlas unisoonis või oktaavis, harmooniat (meie mõistes) ja mitmehäälsust ei tuntud. Kreeka muusika omapära määrab lahutamatu seos poeesiaga. Kreeklaste jaoks oli muusika põhialuseks rürm, mis lähtus värsi pikkadest ja lühikestest silpidest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia (melos), mille elemendid on Platoni järgi: sõna (logos),
Filosoofia kordamisküsimused 1. Filosoofia tuleb kreeka keelest ja tähendab tarkusearmastust. Uurib inimese sise ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi. 2. Tunnetusõpetus tegeleb teadmise ja tõe probleemidega. Põhiküsimused: · Mis on teadmine? · Mis on tõde? · Mis on õppimine? 3. Väärtusõpetus on filosoofia valdkond, milles uuritakse väärtusi. Enamasti kuulub väärtusõpetuse alla esteetika ja eetika. Põhiküsimused: · Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi? · Kui vaba saab inimene olla? 4. Metafüüsika uurib olemise lähte printsiipe ja algpõhjuseid. Põhiküsimused: · Mis on elu ja mis on surm? · Mis on Jumal? 5. Filosoofia põhiküsimused: · Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? · Kes oleme meie? Kust tuleme ja kuhu läheme? 6. 1) küsimus A: Vaim sekundaarne K: Vaim primaarne 2) küsimus A: Tuleme mullast. K: Jumal lõi. A: Uute ainete ringlusesse. K:...
tähtsam kui kivinenud moraalinormid ja tal õnnestus pilgete ja laimu kiuste luua uus inimesekäsitlus, mis on väga paljus mõjutanud kogu XX sajandi kultuuri. Tollasele seltskonnale oli pöörasus seegi Freudi väide, et inimese üheks peamiseks tegutsemisajendiks on libido (sugutung) ja et selles pole midagi halba. Ligilähedaselt niisugune suhtumine oli juba ammustest aegadest valitsenud Indias ja Hiinas - neis Idamaades ei tajuta seksuaalsust millegi patuse, vänge ja ohtlikuna, vaid jumaliku väe avaldusena. Pole siis ime, et Freudi õpilased Jung ja Fromm uurisid innukalt Ida kultuuri. Freud lõi kolmetasandilise kujutluse inimisiksusest, mis käibib isiksusteoorias tänapäevani. Kõige madalama tasandi nimetas ta id'iks. Suupärasemalt kutsutakse seda alateadvuseks. See on inimisiksuse "loomalik" osa, milles tegutsevad niisugused tungid, millest meil endil pole sageli kuigi palju aimu. Siiski on võimalik alateadvustki tundma õppida, näiteks nii, et
laulud, Magnificat) ja muud kanoonilised palvetekstid. Gregooriuse laulu seotus liturgia kindla osaga ei võimaldanud ka üht ja sama meloodiat kasutada multifunktsionaalselt. Küll aga võimaldas kanooniline tekst luua lõputult uut, Sõnast inspireeritud muusikat. Olles orgaaniliselt seotud ladinakeelse tekstiga, mis määrab muusika kulgu, on tõlkimine vastunäidustatud. Sõnast lähtuvalt pidi muusika suunama inimmõtte jumaliku tarkuse ja tõe juurde. Gregooriuse laul nõuab seega mitte ainult vokaaltehnilist treeningut, vaid ka pühendunud laulustiili ja vaimset distsipliini, omalaadset objektiivsust ning muusikalist askeesi. 5 Ortodoksia liturgia Nii nagu katoliku liturgia, rõhutab ka ortodoksi liturgia sõna tähtsust muusikas. Rohkem kui katoliku liturgia, väljendab õigeusu kiriku liturgia igapäevase kõne mitmekesist ja rikast intonatsiooni. Õigeusu kirikumuusika on just laulumuusika.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
