Linnakirjandus Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused. Need olid suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. Neid kujutati rumalate ja ahnetena ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisil. Prantsusmaal on eriti tuntud " Rebaseromaan ", kus tegelasteks on loomad. Dante Dante on itaallane, keskaja kuulsaim poeet. Ta elas 1265 1321. Võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Elu lõpuaastad tuli Dantel mööda saata pageduses. Dante peateos on poeem " Jumalik Komöödia ", mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapildist. Teater ja maskeraad Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklikud etendused arenesid välja jumalateenistustest. Järk-järgult arenes välja kiriklik näitemäng müsteerium. Algul mängisid preester ja kooripoisid, hiljem tegelastena ka koguduseliikmed. Algul mängiti kirikus, kuid see jäi suuremate lavastuste jaoks kitsaks ja neid hakati etendama kirikuesisel
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance `taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus `inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suures ...
ühistegevuse kaudu, intellektuaalne elukäsitlus on allutatud sentimentaalsele korrale); äratuslik (äratusjutlustaja kõnedel või massiline usuline liikumine; pikemat aega ärkamislaine); sunnitud (äärmuslikud usuliikumised, lühiajaline ja piiratud hoiakute muutumine, kaob kohe kui survegi) 10. Toimetuleku mõiste, toimetuleku strateegiad. - 1) tähenduse ja mõtestamisega meetodid (stressori usuline ümberdefineerimine nagu Jumala karistus, deemon, jumalik väeilming jne) - 2) juhtimise ja kontrollimise meetodid (koostöö Jumalaga, jumaliku sekkumise ootamine, Jumala usaldamine, intensiivne palvetamine jne) - 3) lohutuse ja Jumala ligiolu leidmine (vaimuliku abi otsimine, keskendumine usulistele tegevustele, usuliste kahtuste väljaütlemine ja usuliste piiride seadmine) - 4) teiste ja Jumala läheduse otsimine (teiste aitamine usulistel motiividel, suhetega rahulolematuse väljendamist)
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance ‘taassünd’) nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.–16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus – isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus ‘inimlik’) nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal – antiikkirjandus on suu...
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
Renessanss 14.-16. sajandil Euroopas pr. renaissance - ümbersünd järgnes keskajale antiikaja kunsti/kirjanduse taassünd seati esile ühiskond,tähtsustati iseenda universaalsust inimeste usku jumalasse nõrgestasid: -leiutised(tükikunst,mikroskoop) -uued teoorias(Kopernik,Galilei,Gutenberg) -maadeavastused(Kolumbus,Vasco de Gama,Marco Polo) Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Nad olid veendunud inimeste piiramatus arenemisvõimes. Keskuseks sai Firenze. Kirjanikud Fransesco Petrarka-sonett Giovanni Boccaccio-novell Thomas Moore-utoopia Michel de Montaigne Fransesco Petrarca: ,, ...see vaid näib nii, et ma elasin vürstide juures, tegelikult elasid vürstid minu juures,'' 1304-1374 Oli päris Firenze lähedalt 1312. aastast elas Prantsusmaal ja õppis õigusteadust. 1327 nägi kirikus Laurat-naiest,kellesse kiindus ning kes inspireeris tema loomingut. Laura-mitmetähenduslik nimi: - loorber ehk kuulsuse sümbol - l'aura-...
14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR) Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest,...
Idamaad 1. Egiptuse ajalugu, riik ja ühiskond Alam- ja ülemegiptus; 5000 eKr eeldünastiline periood 4000 eKr piltkiri 3000 eKr Varadünastiline periood 1950 eKr Keskmine riik 1550 eKr Uus riik 1075 eKr Hiline periood 525 eKr Pärsia ülemvõim 30 eKr Rooma ülemvõim Kuninga võim oli piiramatu. Kõige kõrgem preester. Preestrid rikkad, templid, hea haridus. Püramiidid, 2600 eKr Giza Arvukas ametnikkond. Noomid, nomarhid. Talupojad, maa kuulus vaaraole, harisid vaarao maad. Rangete reeglite järgi. Käsitöölised. Lossides, rangete reeglite järgi. Sõjavägi enamuses talupojad, Orjad endised talupojad, kes ei täitnud kohustusi. Orje polnud väga palju. Valdav osa elanikkonnast elas maal. Perekond mees, naine ja alaealised lapsed Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga. Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor leh...
d) Camus - sisyphose müüt c) Karl Raimund Popper - (1902s Wienis)1934. a ilmunud raamatuga „Uurimise e) Kant - Otsustusvõime kriitika loogika" pani ta aluse kriitilise ratsionalismi filosoofilisele suunale. 4) Õige või vale d) Lucius Anneus Seneca - rooma stoitsismi esindaja, keiser Nero õpetaja ja Dzainism on monoteistlik - alge tattva vale kasvataja, eetiline jumala idee - inimvaim ja jumalik mõistus on tihedalt seotud 5) Mehed e) Antisthenes - küünikute koolkond, eitasid materiaalset heaolu, 5 sajandil eKr. a) Aristippos - kürenaikude koolkonna esindaja, Sokratese õpilane, oluline on meeleline Küünikud rõhutasid isiku teo- ja sõnavabadust tunnetamine, hedonistlik moraal - vaba on see, kes püüdleb naudingute poole
näoilmeid, palju vaimukaid-vürtsikaid üksikasju, mis mõnikord tõusevad lausa omaette väärtuseks. See ilmekas detailirikkus toob ka olustikku kujutavatesse piltidesse uue mõõtme (Jaan Oadi sari omaaegse Kihnu eluolu ainetel). Ent samas kehtivad naivistlikus kunstis ka kõik "päris" kunsti reeglid: kompositsioonitaju, värvimeel ja piiritunne, autori ainuomane käekiri ning suutlikkus oma valitud vahenditega pakkuda vaatajale elamust. Siingi peab olema see raskesti seletatav jumalik säde, ilma milleta kunsti ei sünni. Ja nii saab selgeks, miks mitte igaüht, kes omamoodi mõtleb ja natuke abitult joonistab, ei saa kuulutada kunstnikuks. See, kuidas üht või teist kunstisuunda nimetatakse, on alati tinglik, sest sõna maht on väike ja kunst oma pidevas muutumises ja tegijate paljususes on ikka rikkam, mitmekihilisem ja tabatum kui termin, millega teda püütakse iseloomustada. Nii on see ka naivismiga
Oli kuningavõimu veendunud vastane. Kuulsaim traktaat ,,Aeropagitica". Kuningavõimu taastamise järel kaotas Milton kogu oma vara ja jäi pimedaks, just siis kirjutas ta oma suurteose, religioosse poeemi ,,Kaotatud paradiis". Aineseks Vana Testamendi Esimene Moosese raamat, tegelasteks esimesed inimesed Aadam ja Eeva, Saatan, Jumal, Jumala poeg, peainglid Gabriel, Rafael ja Mikael. Sisuks religioosne sümboolika ja jumalik ettehooldus, viimane küll mitte täielikult, sest Milton ülistab vaba tahet ja mõistusejõudu patu kirele vastupanemiseks. Jumal annab inimesele armu, kui ta poeg inimsoo patud enda kanda võtab. Sümboolseid tagamaid võib leida Inglise revolutsioonist. Järgnev poeem ,,Taasleitud paradiis" kajastab Kristuse ja Saatana vaidlust, mille Kristus siiski võidab. Kõlama jääb inimlik paatos, usk inimkonna tulevikku. LA FONTAINE (1621-1695)
Eluraamatul ei ole kordustrükki ,,Mina eksisteerin maailm eksisteerib ja mina tean, et maailm eksisteerib. Ongi kõik," ütles Antoine Roquentin Jean-Paul Sartre'i kuulsas filosoofilises teoses ,,Iiveldus". Kalvinistidel oli elukäsitluse keskmes jumalik ettemääratus, nad püüdsid leida laitmatut olemust, mis oleks issandale meele järgi. Oma eluteel püüame iga hinnaga vältida vigu, sest teame, et elu on laua külge liimitud liivakell ning tehtut muuta ei saa. Elu koosneb valikutest, soovidest ja vajadustest. Minöör saab eksida vaid korra, elu ei ole arvutimäng, kus saab uuesti otsast alata. Meie eksistents ei ole ka film ebaõnnestunud kaadreid välja lõigata ei ole võimalik. Loodusseadusi ei luba rikkuda isegi
1. Puudub rajaja. 2. Puudub väljakujunenud õpetus ning usutunnistus. 3. Puudub pühakiri. Olemas pühad tekstid: ,,Jutustused ennemuistsetest sündmustest" müüdid, legendid jumalatest. ,,Jaapani ajaraamatud" kroonikad, kus rõhutatakse keisrile jumalikku päritolu. 4. On animismi (loodusjumaluste austamine, loodusobjektide hingestamine) sugemetega. Nt: Fudji mägi. Usk ei ole täielikult animistlik, sest esinevad ka personaalsed jumalused. 5. On polüteistlik. KAMI jumalus, jumalik mägi. Kamid on peajumalad, loodusvaimud, esivanemate hinged, ajaloolised isikud jne. Peajumalaks päikesejumalanna Amaterasu (,,taevas särav"). Temale on pühendatud peatempel Ise pühamu. Sümbol: peegel, juveelid, mõõk. Toitumisega seotud jumalatest tuntud eelkõige Inari (,,riisimees") teda kujutatakse rebasena, kellel on pudipõll ees. Veel on tuntud jõukusejumal Daikoku. 6. Palvetamine: nii templites kui kodus. Palvetamise mõte: jumalad annavad palvetajale õnne ja edu. 7
kuritöö eest vangi. Juhtunu Margareta ja tema perega näitas, kui valele teele Faust oli sattunud. Oma õnne nimel oli raamatu peategelane nõus isegi inimese tapma, mida ükski korralik usklik inimene ei oleks teinud. Paraku oli Faust armastusest pimestatud ning ei mõistnud, et soovides saada õnnelikuks ja olla armastatud, hävitas ta lõpuks ühe noore naise elu. Õnneks on ütlus, et eksimine on inimlik ja andestamine jumalik ka selles raamatus äratuntav. Seda tõestab meile fakt, et kuigi Faust satub valele teele korduvalt, nagu näiteks Helena vaimuga last saades, siis surres saab ta siiski oma patud andeks, sest surivoodil kahetseb ta neid sügavalt. Lisaks näitab Issanda suhtumist inimese ekslikusse tema ütlus proloogis ,,Kes otsib, ikka eksib teel", mis väljendab kõnekalt, et ükski inimene ei saagi olla ideaalne ja eksimatu
2. Muinasaeg. Ajaloo perioodid 1) muinasaeg (8 milj. 3000 eKr) 2) vanaaeg (3000 eKr 476) 3) keskaeg (5.-16. sajand) 4) uusaeg (1600-1900) 5) lähiaeg e. uusim aeg (20. saj.; 1914-1991) C. Darwin inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale. Kreatsionism loomisõpetus; uskumus/seisukoht, et inimkonna, elu, Maa ja universumi tekkes või arengus on osaline jumalik jõud. Inimkonna kujunemise etapid inimahvid > australopiteekused (peaaju arenenum, kahel jalal, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, Aafrikast) > Homo habilis > Homo erectus > neandertallased > Homo sapiens. Usund kiviaja inimesed olid loodusega väga lähedalt seotud. Ümbritsevas maailmas kogeti palju salapärast, mida ei osatud seletada. Mõistatuslikud olid uni ja unenäod, surm ja haigused, hirmu tekitasid äike ja tormid
Veelgi on loendamatu hulk saagasid ja laule, mis mälestavad Tuatha De'd, kes teenisid kui varasemad kõrged kuningad, kui sõdalased, luuletajad, nägijad ja druiidid, kelle ülev intelligents, inspiratsioon ja maagilised võimed juhtisid paljude otsuseid, kuninglikku kohust; ning kes hiljem, ''haldjatena'', elades maa all vallides, koobastes ning ''kristalli ja kulla paleedes'', panevad toime imesid, mis on surelikkusele seletamatud. Muide, Tuatha De Danann ei olnud esimene Iirimaale jõudev jumalik rass. Enne neid olid tulnud teised -- võimalik, et valmistada maa ja inimkond ette meele ärkamisele. Neist kaks, Partholon ja Nemed, olid saabunud laevades ''teistest maailmadest''. Partholoni rass leidis Iirimaa viljatu, puudest, murust lageda väljana -- nagu inimese elu, kui puuduvad intellektuaalsed anded ja oskused mida nad suunavad . Kuid 300 aasta kestel, mil nad valitsesid, maa õitses, ''sirutus ja laienes'' imeväel, et kasvavat populatsiooni mahutada ning vastuseks töötamisele
Vajati midagi lisaks Vanale Testamendile - evangeeliumid (Jeesuse elu, õpetust käsitleb kirjutis) + lood apostlitest + Johannese ilmutusraamat. Vana Testament 3. saj kreeka keelde, Uus kohe kr.k. 4. saj lõpul Hieronymus tõlk. piibli ladina k. Palju tähelepanu õigele uskumisele - dogmaatikale. Piibli järgi raske mõista. Kuj. välja õige, ortodoksne usk. Ägedad vaidlused Kristuse olemuse pihta - ariaanlus(Kristus pole igavene ega jumalik) - keelati, monofüsiitlus (Kristusel ainult jumalik loomus) - samuti keelati; loomused üh. Pidi hülgama kõik maise - lihasuretamine e askees. Tagakiusamise ajal põgeneti kõrbetesse - eremiidid (erakud), mungad. Meeldis teistele - tekkisid kloostrid - muut. popiks ka rikaste hulgas. Haridus-, kultuurikeskused. Augustinus - haritud, pärispatuõpetus - inimene patune, sõltub Jumala armust osalt. "Jumalariigist" - germaanlaste rüüstest Roomale 410. a - Jumala hoolimatus keisri suhtes. Inimeste valik taeva ja põrgu vahel.
Ariadne lahkus koos Theseusega Kreetalt, kuid noormees jättis magava Ariadne Naxose saarele. Viljakusjumal Dionysos hoolitses hüljatud, meeleheites neiu eest ja võttis ta endale naiseks. Ariadne pulmakink kroon tõsteti Põhjakrooni tähtkujuna taevasse. Ariadnest sai taimekasvujumalanna, keda Naxosel eriti austati. Teise müüdi kohaselt tahtis Theseus kuningatütre tänulikkusest Ateenasse kaasa võtta ning temaga abielluda, kuid Dia, hilisemal Naxose saarel, tappis jumalik kütitar Artemis neiu, kuna ta oli truudust murdnud Dionysosele, kellega teda kultuses ühendati. Hilisema pärimuse järgi röövis Theseus ta Dionysoselt ning alles hellenismi ajal hakkasid luuletajad ja kunstnikud looma pilti truudusetu Theseuse poolt mahajäetud vaesest tüdrukust. Hüljatud Ariadne saatus ja tema suhted Dionysosega on kunsti meelisteema: maalikunstis Tizianil, muusikas C. Monteverdil, G. F. Händelil, J. Haydnil ja paljudel teistel (.
tähenduste üle, mida lahendas lõpuks kirikukogu. Kujunes välja nn õige e ortodoksne usutunnistus(kr.k orthodoxia-õige usk). See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati väärõpetusteks e hereesiateks(kr.k ekslik valik). Jumal oli üks ja ainuke, kuid esines kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Ariaanlus-piiskop Ariuse õpetus, millele pani aluse laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus- eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond kloostrid(ld.k claustrum-suletud kogukond)-
Antiik kirjandus 12.01.12 Kultuur on termin mida kasutatakse paljude erinevate omavahel seostatud nähtuste iseloomustamiseks. Siiski kasutatakse seda sõna peamiselt 3s tähenduses: 1. "Kaunid kunstid" (kino, kirjandus jne ) 2. Inimtegevus üldse (maaharimine, toidu valmistamine, sotsaalsed suhted jne) 3. Mõnd üksikut sotsiaal gruppi iseloomustavad hoiakud (tavad, kombed jne) Sõna kultuur võeti sellistes tähendustes kasutusele 18-19 saj. Eelistatakse kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. · Kõrgkultuur: elukutseline kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt, erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud kui rahvastiku indendeedi ja rahvusliku kristiisi? Kandja. · Massikultuur on laia tarvekunst, mida luuakse rahapärast, ning see töttu püüab vastutulla võimalikult laia publiku maitsele ja oodustele, ma...
Francesco Petrarca (20. juuli 1304 19. · Oma suurteoseks pidas ladinakeelset juuli 1374) eepost "Africa", mis pärineb aastast 1342 · Itaalia renessansi vanema põlvkonna suur · Eepose põhiteemaks oli roomlaste võit humanist ning luuletaja Kartaago üle · Renessansilüürika kui ka humanistliku Ka filosoofiliste teoste autor: filoloogiateaduse rajaja · "Üksildasest elust" ülistab · Kirjutas enamiku teoseid ladina keeles eemaletõmbumist elukärast raamatute · Itaalia sonett ehk Petrarca sonett maailma Euroopa luule levinuim kinnisvorm · "Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse · Sündis Arezzo linnas, Kesk-Itaalias puhuks" lohutusraamat · Õppis õigusteadust Montpellier's (1317) · "Maailmapõlgusest" autori pihtimus ja Bolognas (1323) maise armastuse ...
Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju suundi, kuid pole keskset organisatsiooni, dogmasid ega usutunnistusi. Hinduism võib olla nii riituslik maagiline kui ka filosoofne. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu. India etnilise usundina pole tal rajajat. Jumalaid ja muid mütoloogilisi olendeid on miljoneid, kellest tähtsaimad on Brahma (looja, keda sisuliselt ei teenita), Visnu ja Siva ning jumalik loov vägi Sakti. Hinduismi ajakäsitus on tsükliline: Brahma päev tähendab maailma kestmist terveid ajastuid, siis maailm hävib ja saabub Brahma öö (mitteolemine), kuni koidab taas uus Brahma päev ja nii senikaua, kuni kestab aeg ja olemine. Hinduism kui õpetus on üheaegselt poluteistlik, sest on palju jumalusi monistlik, sest tunnistatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaimu panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges
Renessansi kirjandus 1. Seletada mõisted grotesk, minajutustus, indulgents, ketser, rüütliromaan, pikareskne romaan. Grotesk - on kummastav kirjutamisviis Minajutustus - minavormis esitatud jutustus Indulgents - katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine Ketser - kristluses hereesia pooldaja Rüütliromaan - on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr Pikareskne romaan - oli uusaegse realistliku romaani esimene aste 2. Seletada mõisted humanism, petrarkism, poeem, lindprii, pastoraalromaan, naturalism, itaalia sonett, tees, farss, šeikspiroloogia, realism. Humanism - on inimese ja inimlikkuse väärtustamine Petrarkism - on Petrarca luulekunst ja armastusfilosoofia Poeem - Poeem on pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus Lindprii - tähendab seaduse kaitse alt väljas olemist ...
Indias ei tunta Sufiste üldse. Neid võib seal kohata täiesti juhuslikult, kuigi sufism tulnud india filosoofiast. Tänapäeval harrastatakse sufismi Egiptuses, Sudaanis, Kesk-Aasias, Põhja Aafrikas. PEAMISED TÕEKSPIDAMISED On ainult üks jumal. Jumal on kõrgeim hüve. Jumal on kõikide asjade allikas, eksisteerib iseenesest ja pole kellegi loodud. Jumal on kogu looduses ja kõiges. Mateeria on vaid ajaline ja muutlik nähtus. Igas inimeses elab jumal. Inimese loomuses on jumalik säde ja sisemine jumalus ehk vaim on inimese tõeline Mina. Iga inimese hinge vaadatakse kui peegit, milles peegeldab Jumala kuju. Sufide arvamuse põhjal ongi inimesed siin ilmas ainult selleks, et jumal näeks ennast - enda suurepärast peegelpilti. Usuvad taaskehastumisse, kuid nendel on väga umbmäärased õpetused selle kohta. Nad ei pööra väga suurt tähelepanu õpetustele ja arvavad, et püüelda tasub vaid ühtse elu poole, ühinemise poole jumalaga. Vaim ja hing on surematu.
VANA-INDIA Koostas: Jane Õ. Vana-India riik § Lõuna-Aasias Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks § Kahe suure jõe vahel-Induse ja Teine tase Gangese. Kolmas tase § Hindustani poolsaarel Neljas tase Viies tase Looduslikud olud § Himaalaja mäestik kaitseb Gangese Induse tasandikul on suvel sademeid madalikku põhjatuulte eest ning seal vähe ja ulatuslikum põlluharimine on on aastaringselt sademeterohke võimalik ainult kunstliku niisutamise troopiline kliima ja seega korral. ( Selles piirkonnas...
1.Varauusaegsed leiutised ja nende mõju ühiskonna arengule. *Paber ja trükikunst-trükiraamatuid võis toota palju ja kiirsti, suurenes inimeste arv, kes seda endale lubada said. *Kompass- võimaldas määrata suunda ka rannikust kaugel. Ladina puri-võimaldas sõita vastutuult, kasutati koos raapurjega. Karavell sobib ookeanisõiduks, suur purjepind, tormikindlam ja kergemini manööverdatav. Karavellil purjetasid maadeavastajad Indiasse ja Ameerikasse. *Mehaanilised kellad- paigutati kirikuste ja raekodade tornidesse. *Pealtvoolu vesiratas- pani liikuma sepalõõtsad. *Püssirohi, püssid, püstolid, suurtükid- Tulirelvad loodi 14.saj alguses, suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru, toru täideti püssirohuga ja süüdati süütenööriga. Püssiga tabas vaenlase kiiremini ja kaugemalt kui külmrelvaga. Püssi sihtimiseks ja laengu süütamiseks oli vaja kahte meest. 2. Renessanss ja humanism Itaalias ja Põhja-Euroopas. Olulisemad esindajad. Antiikajale ise...
Jutustaja Hääl, mis edastab teose sündmustikku Vaatepunkt Paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse Minajutustus Sündmustik antakse edasi ühe tegelase piiratud vaatepunktist Sisemonoloog Tegelase sisekõne Teadvuse vool Edastab tegelase mõtted hüplikena Temajutustus Kolmandas isikus piiratud vaatepunktiga Kõiketeadev jutustaja Jumalik pilt, võib analüüsida ja kommenteerida toimuvat või ka vaid kiretult kirjutada. Liikuv vaatepunkt on kõiketeadval jutustajal Liikuv vaatepunkt Liikuv vaatepunkt on kõiketeadval jutustajal Tegelase analüüs: (......) Bioloogiline – päritolu ja välimus aspekt Psühholoogiline - mõtted, soovid, lootused Sotsiaalne – amet, elukoht, varanduslik seis, klassikuuluvus, suhted
Helena, maailma kõige ilusim naine, oli Menelaose abikaasa. Dioskuuride ja Klytaimestra õe suhe Parisega tõi endaga kaasa Trooja sõja. Dioskuure ehk Kastor ja Polydeukest kujutati alati valgete hobuste seljas, kuid Homeros nimetab Kastorit ratsutaltsutajaks ning Polydeukest rusikavõitlejaks jättes ta hobusest ilma. Vennad armastasid üksteist väga ja olid alati koos. Vendade erinevuseks oli see, et Kastor oli surelik ja Polydeukes oli jumalik ehk surematu. Zeusil oli erakordne suhe Argose kuninga Akrisiose tütre Danaega. Delfi oraakel ennustas Akrisiosele surma oma lapselapse käe läbi, sulges ta tütre maa-alusesse vaskkambrises. Zeus tungis sinna sisse kuldse vihmana ja neil Danaega sündis poeg. Perseus oli päästetud koos emaga Zeusi poolt. Nimelt Akrisios saatis naise koos lapsega kirstus merele, kuid Zeus vaigistas Poseidoni abiga mere ja ema ja laps jäid ellu
Viimsi Keskkool Kirjandus ja teater Referaat Andrea Aun 7.a Viimsi 2009 Teater keskajal Teatrietendusi hakati korraldama juba 6.sajandil eKr, sellal olid põhizanriteks tragöödia ja komöödia. Seejärel teatrikunst kui selline taandus, teatritraditsiooni kandsid edasi rändnäitlejad, keda ajaloolased nimetavad ka histrioonideks. Keskajal tekkis teater uuesti kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõja...
Filosoofia ehk välismaailmaga seonduvate küsimuste ja mõtete loogiline seletamine aga see ei ole õpetus. Kõik algas sellest: 1) küsimusest, miks ja kuidas maailm loodi ja kuidas see tekkis Esimene vastus sellele küsimusele oli MÜÜT (narratiiv, jumalik põhjus) Teine vastus sellele küsimusele oli filosoofiline argumenteeritud tekst ning mõistuslik põhjus. Sellega kadus ära müüt, jumala ning narratiivi vorm. Filosoofia erinevad harud: (küsimuste alusel jagatud) 1) Ontoloogia - küsimus maailma kohta (näiteks: mis on maailm? millest sai maailm alguse? kõik mis puudutab maa-taeva-looduse-inimese terviklikkust) 2) Epistemoloogia - küsimus teadmisest (näiteks: kuidas me teame, et puud seisavad paigal
Kreeklased on tõenäoliselt neid kummalisi olendeid armastanud, sest on raske leida kreeka vaase, kus neid lõbusaid veidrikke poleks kujutatud. Paan algselt oli ilmselt Arkaadia karjastejumal. Temal on inimese keha, soku pea ja jäsemetega - ta on liiderlik kui sokk. Samas on ta kardetav oma vihas, ta võib halvata inimese ja loomi paanilise hirmuga. Kükloobid - kreeka mütoloogias hiidkoletised, kel oli ainult üks tohutu suur silm, mis asetses keset laupa. Kuldlõige- jumalik proprtsioon Minos- Kreeta kuningas. Zeusi ja Europa poeg. Kassiopeia- oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Aethiopiat ei tohi segi ajada tänapäeva Etioopiaga, mida antiikajal kutsuti Aksumiks. Tüliõun- sageli midagi kõrvalist ja juhuslikku, millest saab alguse mõnikord tohutuks paisuv asi. See kõnekäänd vihjab kuldsele õunale, mille abil tülijumalanna Eris muutis jumalate rahuliku söömingu ägedaks tüliks.
(Neptunus), Maris (Mars). Seega viitavad jumalate nimed sarnasusele. Tuntud oli etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Latiinid rääkisid ladina keeles, tähtsaim linn oli Rooma. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist, alates hilisest vabariigist avaldasid mõju idamaad. Noumen ebaisikuline jumalik jõud, mis avaldub ebatavalisel viisil inimeste hulgas. Palju oli maaharimisjumalaid (Tellus, Liber, Silvanus, Faunus). Kodukolde kaitsjad olid laarid, kurjad vaimud olid lemuurid, kelle tõrjumiseks peeti lemuuria püha. Kardetud haigusevaim oli Febris. Peajumalate kolmik oli Jupiter, Mars ja Quirinus. Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid. Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal. Peajumalate kolmik asendati etruskite mõjul: Jupiter, Juno ja Minerva
varanduslikeks klassideks, tunti kirja millega kaasnes kõrgkultuuri areng. Egiptus 1. Millised tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni esiletõusu? Rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. 2. Kuidas seonduvad omavahel Niiluse üleujutused ja vaarao jumalik võim? Egiptlaste arust olid ühiskond ja loodus omavahel väga tihedalt seotud, seega kui kuningavõim langes, tekkis kaos ka ümbritsevas looduses. 3. Valige kaks seisust ja kirjeldage nende seisuste inimeste igapäevaelu. Kui tähtis oli nende elus religioon? Kirjutajad - nende ülesandeks oli kontrollida töötajaid kõigis üksikasjades, fikseerida kirjalikult kõigi kohustused ja nende täitmine. Religioon ei olnud eriti oluline.
Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid nimetati trubaduurideks. See luule oli pühendatud südamedaamidele. Keskaja kuulsamaiks poeediks peetakse Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Frirenze poliitilisest elust. Dante peateos on poeem ,, Jumalik komöödia´´ , mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks kaskaegsete inimeste maailmapildist. Väga armastatud olid veel Kangelaseeposed. Pikkaaega päransati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmasate koletistega. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid ,,Rolandi laul´´ . Keskaegne kirjandus oli sammuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid raha seas pühakute elulood
Nergal ja Ereskigal- allilma valitsejad Enkidu- Gilgamesi sõber, Gilgamesile võrdväärne vastane, sureb Istari kättemaksu läbi Aruru- jumalana; inimeste looja(lõi ka Gilgamesi ja Enkidu) Samhat- rõõmupiiga, kes õpetas Enkidule inimese kombeid Ninsun- Gilgamesi ema, tark jumalanna; emapühvel Humbaba-väga tugev seedrimetsade valvur, Gilgames tapab ta koos Enkiduga Lugalbanda- Gilgamesi isa Utnapist- Surippaki linna kuningas, elas üle veeuputuse ja sai surematuse selle eest Siduri- jumalik kõrtsiemand, andis Gilgamesile õpetussõnu Ursnabi- Utnapisti laevnik, kes võttis Gilgamesi kaasa Utnapisti juurde Sõjajumal Ninurta- Ellili poeg, Madu- varastas Gilgamesilt surematuse õie ning jäi ise igavesti nooreks 10 küsimust ja vastust 1. Mida tähendab Mesopotaamia kreeka keeles? (Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevahelist ala) 2. Millal valitses kuningas Gilgames Uruki linna?
1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik 1550a taastati riigi ühtsus uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg arenes sõjavägi Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal eraldus Ülem-E Alamast pealinn Teeba vaaraod maeti Kuningate orgu Egiptuse kuningas vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, tema võim oli jumalik. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Vaaraode võimu kõige suuremad kehastajad olid püramiidid. Egiptuse ühiskond oli hierarhiline, stabiilne ja traditsioonitruu, peenusteni reguleeritud. 1. Vaarao- piiramatu võim 2.Preestrid- kõige haritum ja võimsam kiht, õpetasid lapsi. Templite juures olid koolid. 3.Ametnikud- kohtunikud, ülemklass, sõjajuhid ja asevalitsejad. 4.Kirjutajad- alamad ametnikud, jälgisid töötegijaid, arvestasid välja maksud 5
Oli pühendatud kaunile naisele.( Dante isa sõbra tütar). Tema kirjanduslik nimi on Beatrice. 1. Korda näeb teada 9 aastaselt. 2 korda 18 aastaselt. Luules kirjeldab neiut ja oma tundeid detailselt. Beatrice ise surmaga hakkab neiu mõltema, et äkki sureb Beatrice. Siis nägi unes ka seda sama. ,,Pidusöök" erilisus ladina asemel kirjutas itaalia keeles. Pealkiri pidi tähendama, teemad pakuvad huvi väga erinevatele inimesetele. Peateos ,,Komöödia" boccaccio = jumalik komöödia. Tõsise sisuga, paneb inimsesi teistpoolsuse üle mõtlema ja parandama. Algab süngelt, lõppeb hästi. Kooseb 100-st peatükist. Sissejuhatus, ja 3 suuremat osa(33 laulu ühes). 3 on ka oluline number muinasjuttudes ja kristlikus kirjanduses. RIIM A B A B C B C D C Lugu hakkab peale: Dante on eksinud metsas. Pimedus ärevus teda jälitavad 3 kiskjat looma: panter(valetamine, himulus), lõvi(upsakus, vägivald) ja emahunt(omakasupüüdlik, upsakas Rooma kiriku sümbol)
Ta oli nii näite- kirjanik, teatrilavastaja kui ka näitleja. Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliére pärines Pariisi kodanlusest. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri perre. Moliére koolitee sai alguse Clermonti jesuiitide kolleegiumis, mille ta ka lõpetas. Täisikka jõudnuna hakkas Jean-Baptiste Poquelin õppima õigusteadust ning sattus kuulama filosoof Pierre Gassendi loenguid. Tema põhimõte, et maailma ei loo mitte jumalik mõistus, vaid see sünnib ise loovast mateeriast, innustas Moliére'i rohkem teatri ja kirjanduse peale mõtlema. Ta luges palju kaasaegset prantsuse ja hispaania kirjandust, jätkas ka ladinakeelse kirjavara lugemist ning sai tänu sellele hea humanitaarhariduse. 1643. aastal viis teatriinnustus Molière'i oma teatritrupi asutamiseni, mille nimeks sai L´Illustre Théâtre (kuulus, hiilgav teater). Tema kaaslaste hulka kuulus
naba inimese kuldlõikes ja on ümbritseva ringjoone keskpunktiks. Kui me leiame kahe järjestikuse Fibonacci arvu suhte, siis saame järgmise arvude rea: 1 : 1=1; 2 : 1=2; 3 : 2=1,5; 5 : 3=1,666...; 8 : 5=1,6; 13 : 8=1,625; 21 : 13=1,61538... Kandes saadud tulemused graafikule näeme, et Fibonacci arvude suhete reas lähenevad need väärtused just sellele kuldlõike suhtarvule. Pildid : Renessansi kunstinikud teadsid, et sellel on jumalik proportsioon ja kasutasid seda iluks ja tasakaaluks kunstidisainis. Kreeklased tundsid selle ära, kui ,,jagatud rida ja äärmislikul ja kesksmist suhet" nad veel kasutasid seda ilu ja tasakaaluks arhitektuuridisainis. Notre Dame Mona Lisa nägu on täiuslikus kuldses ristkülikus tema lauba laiuse suhtest võrreldes ta pikkust peast kuni lõuani. Ateena kuju Video URL'id: http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=AzfHbETDbN8
lossides vile- või keelpilli (nt. Puust kitara ja kilpkonnakilbist lüüra) saatel. Lüürika tähendas algul lüüra saatel ettekantavat luulet. Üks kuulsamaid luuletajaid vanas kreekas oli Ateena seadusandja Solon. Arenes ka koorilüürika, mis sisaldas endas luulet, liikumist ja zeste. Üks silmapaistvamaid koorilüürikuid oli Pindaros, kes pärines delfi aristokraatlikust preestrisuguvõsast. Enamus tema teoseid rääkis spordivõistlustest ja -võitudest. Tema hinnangul oli see jumalik soosing. Filosoofia: Filoosoofia - juurdlemine maailmaprobleemide üle (nt. Jumala osa maailmas jms.) Esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega. Filosoofia kujunes välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Nn. Mõtlejad esitasid selle kohta mitmeid ideid, alates sellest, kui tekkis mõtteviis, et see toimib mingi mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Mileetose filosoof Thales arvas esimesena, et
Keskaja olulisus: uued keeled; kaubanduslikud linnad; kapitalistlik majandus; tuuleveskid; kompass. 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonide levikut. Kirjanduszanrid: proosas: romaan, novell. lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5-10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11- 15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika-mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid(prantsus), hugläärid(hisp), spiilmannid(saksa) -elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad.zonglööride seisus kujunes 10. saj., nende repertuaar oli laialdane: näitasid dresseeritud koeri või ahve, ...
Renessanss 1. Üldine info ajajärk Lääne- ja Kesk-Euroopa maades, mil toimus kultuuriline murrang üleminek keskajast uusajale sai alguse 14. saj, oli Itaalias kõige ulatuslikum vahel loetakse algusajaks täpset kuupäeva - 8. aprill 1341 (lihavõttepühad) - Rooma senaator andis Kapitooliumil luuletaja Petrarcale loorberipärja (antiikaja komme, traditsiooni taassünd); Petrarca ütles: “tõe näitab kätte luuletaja, keda ajendab armastus” Renessanssi iseloomustavad - EELKÕIGE humanism & suur huvi antiikkultuuri vastu - maise ja rõõmsameelse elu ülistamine humanistid (ladina keeles humanus = inimlik) - filosoofid, teadlased, kunstnikud ja kirjanikud, kes asusid võitlema inimese õnne eest humanism – elutunnetus, mis hindab kõrgeima väärtusena vaba, mitmekülgset ja väärikat isiksust keskpunkti ...
aastal teineteise kirikuvande alla, mis thistas ida- ja lnekiriku lplikku lhet. Lne kristlaskonda on sealtpeale hakatud nimetama roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. Ikonoduulid ja ikonoklastid: Idakirikus oli traditsiooniliselt vga levinud phapiltide ehk ikoonide austamine. Ikoon polnud austajate meelest mitte ainult kaunistus, vaid esindas kiriku petust ning smboliseeris taeva ja maa kokkupuutepunkti, kus jumalik vttis materiaalse vormi, nii nagu Jumal on sndinud inimesena Jeesus Kristuses. 730. aastal keelas keiser Leon III ikoonide kummardamise. Teda ja tema pooldajaid hakati kutsuma ikonoklastideks (ikoonipurustajateks), ikoonide austajaid aga ikonoduulideks (ikooniteenijaiks). Irene ja Theodora seisid eriti kindlalt ikonoklastide vastu. Theodora eestvttel taastati 843. aastal ametlikult ikoonide austamine. Haridus ja vaimuelu:
regulaarselt tegeleda ning raha teenida! Sulle on kingitud fantastiline anne, sa ei pea läbima raskeid tantsukoole ega trenne, sul tuleb tantsimine välja naturaalselt, fantastiliselt! Ülejäänud 10 noormeest ja 1 tütarlaps, te olete alles noored, mitte keegi teist pole veel vanem kui kakskümmend üks, tean, et nende kõikide kümne noormehe suureks unistuseks on saada tippsportlaseks korvpallis ning tütarlaps soovib saada lauljaks, teile kõigile on taevaisa poolt antud jumalik anne saavutada enda eesmärk! Mina saabusin siia, et teile väike lüke tagant anda, et saaksite hoo sisse, pürgida enda unistuste poole!“ Jumiidrek avas enda valge jaki nööbid ning hakkas sisetaskutest ükshaaval välja tirima pangakaarte, mis üksteise järel maha potsatasid. Neid oli kokku täpselt kaksteist, Jumiidrek ulatas pangakaardid kõigile isiklikult üle ning lausus samal ajal: „Igale pangakaardile on kleebitud väike lipik, kuhu on kirjutatud teie kaardi kood,
Keskaeg Keskaeg algas 476.aastal, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Keskaeg oli periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. 5.-15.sajand Ristiusk- kõiki ristiusulisi ühendas katoliku kirik. (Katoliku kirik-üleüldine) Vaimulikud ja kloostriinimesed olid ainsad haritud. Haridus oli privileeg. Usuti hauatagusesse ellu. (Taevariiki ja põrgut) Kolm seisust oli ühiskonnas: 1)Vaimulikud 2)Aadlikud 3)Lihtrahvas Elu jagunes heaks ja kurjaks- nende vahel toimus võitlus. Saatan oli endine ingel Lucifer, kelle jumal minema kihutas pattude pärast. Puhastustuli- purgatoorium Pärispatt- Aadama ja Eeva patt. Kõik kehalised, ihulised naudingud ja vajadused olid tagaplaanil (puhtus oli tabu ja keelatud) Alavääristati tunded. Piibel- kreeka keeles biblia- raamatud Vana (jumala sõnum- saabuv jumalariik, Iisraeli rahva ajalugu) ja Uus (Jeesuse elu j...
(Vikipeedia 2012) Cicero oli Roomas stoitismil põhineva eklektismi esindaja. Eklektism tähendab filosoofias erinevaist ja isegi vastandlikest filosoofilistest teooriatest võetud elementide liitmine nn uueks õpetuseks (ENE 1970). Cicero eristas positiivset ja nn igavest seadust. See ei olnud ,,inimeste väljamõeldud iga rahva otsusel kehtestatud, vaid igavene". Niisuguse igavese seaduse abil juhtis maailma mõistus kui jumalik printsiip. (Luts 1997) Samuti kuulusid eklektismi koolkonda tema sõber Marcus Terentius Varro, Sextiuste koolkond (asutati 40 e.m.a) kuhu kuulusid Quintus Sextius, Sotion Aleksandriast, Lucius Crassicius Tarentumist ja Fabianus Papirius. Cicero oli Vabariikliku Rooma suurim poliitiline tegelane, hiilgav kõnemees ja kirjanik, kes tõstis ladina kirjandusliku keele suurele kunstilisele kõrgusele, universaalselt haritud õpetlane ja väljapaistvaim Rooma filosoof
IIRIMAA Teie Jumalik Diktaator Greetel Kala 2012 Iirimaast üldiselt · Riigi hümn : amhra na bhfiann ( A soldier's song) · Pealinn : Dublin · Pindala 84 421 km2 · Riigikeeled on inglise ja iiri · 6, 399, 152 elanikku · President : Michael D. Higgins · Peaminister : Enda Kennedy · Iseseisvus 16.12.1921 · Rahaühik euro Riik ja Saar · Erinevus Iirimaa saare ja Iiri Vabariigi vahel kujunes välja 20.saj esimesel poolel · 01.01.1908 06.12.1921 on Iirimaa osa Suurbritannia ja Iiri Ühendkuningriigist · Kuninga võim kaotati alles 01.04.1949 ning kuninga õigused anti sellega iirimaa presidendile · Iirimaa astus 1955 ÜRO-sse · Iirimaa astus 1973 Euroopa Majandusühendusse (praegune EL) Geograafiline asukoht · Iirimaa asub Loode-Euroopas · laiuskraadidel 51 ° ja 56 ° N ning pikkuskraadidel 11 ° ja 5 ° W · Suurbritanniast erald...
Kuid see, millel ei ole mõistust ei saa liikuda eesmärgi suunas ilma, et teda juhiks oled, kellel on teadmine ja mõistus. Jumal ongi see mõistuslik olend, kelle kaudu kõik looduses on suunatud oma eesmärkidele. Aquino Thomas määras ka neli kardinaalset voorust: ettevaatlikus, õiglus, mõõdukus ja meelekindlus. Need neli voorust on loomulikult avaldunud looduses ja kohustuslikud kõigile. Lisaks eristas Thomas nelja liiki seadust: igavene, loodus-, inim- ja jumalik seadus. Igavese seaduse teeb jumal, mis korraldab kogu loomise. Loodusseaduses on inimeste osalemine igaveses seaduses. Thomase ei tolereerinud loomade väärkohtlemist, sest julmad harjumused võivad üle kanduda inimesteda käitumisele ning arvas, et loomi oleks seadusevastane kasutada toiduks, kui nende vastu puudub igasugune austus. Ta tegeles ka majandusliku eetikaga, taunides liigkauvõtmist. Thomas väitis, et on ebamoraalne tõsta hinda sellepärast, et tootele on suurem nõudlus.
Hetkel jääb mulje nagu oleks terrorism seotud ainult moslemitega ja islami riikidega, kuid tegelikult see ei ole nii. Fundamentaliste võime leida erinevatest usunditest ning sagedamini mõistetakse fundamentalismi all traditsionalistlikke usulisi liikumisi, ennekõike on fundamentalism mõtte- ja suhtumisviis. Nende jaoks on olemas vaid üks tõde ning kõik muu on vale; kõik, mis ei sobi tema uskumustega kokku, on olematu. Sageli omistatakse neile seisukohtadele ka jumalik päritolu. Fundamentalismi üks oluline tunnus on eelarvamuslikkus teisitimõtlejate ja -uskujate suhtes ning suhteliselt suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel. Ka ühiskondlikke protsesse tõlgendatakse usulistes kategooriates. Kui teaduse seisukohad satuvad vastuollu usuliste veendumustega, siis teaduse arvamust kas tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse. Selle tulemusel on fundamentalistlikud seisukohad suhteliselt püsivad ega allu muutmisele või ümberkujundamisele.
Renessansi tekkepõhjused Maadeavastused muutsid maailma inimestele avaramaks ja kummutasid keskaegseid arusaamu. Poliitilised muudatused. Maadeavastused käivitasid koloniseerimise võidujooksu ja sõjad kolooniate pärast. Usutunnistuse muutumine, reformatsioon, vastureformatsioon. Muutused kultuuris, teaduses, kunstis. Trükitehnika avastamine (Johann Gutenberg). Ilmaliku muusika sünd. Levis lugemis- ja kirjaoskus. Ladina keele kõrval tulevad kasutusele paljud teised keeled. Itaalia renessansi keskused, nende tekkepõhjused 15 sajandil puudus ühtne Itaalia riik, territoorium oli jagunenud riigikesteks. Riik oli jagunenud ilmaliku (keisrid) ja kirikliku (paavst) võimu vahel. Põhja-Itaalia rikkaimad linnad olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust. Kaugkaubandus viis uuelaadse panganduse väljakujunemiseni (Firenze). P-Itaalia rikkamate linnriikide linnakultuur erines ülejäänud Euroopa linnadest. Linnade kuns...