kingituseks kaks pudelikest Gorgo verd. Üks pudelikene oli täidetud verega paremast veenist, mille sisu oli elu võtja, teine - vasakust veenist, elu andja. Sellega, sai Asklepios võimaluse tagastada inimesi Hadesi (surnute jumal) allilmast. [7] 1.7 Asklepiose surm Hades hakkas kartma, et tema kuningriiki ei tule enam surnuid ja palus Zeusil, et jumal võttis Asklepiosilt tema annet ära. [7] Zeus nõustas, et kui inimesed elavad igavesti, on nad jumalatega võrdsed. [3] "Kuidas julgeb surelik lõhkuda elu ja surma vahelisi müüri, ainsa, mis surelikke jumalast eristab?"[11]. Seega, tappas peajumal Asklepiosi oma piksenoolega. [6] 1.8 Kättemaks Zeusile Apollon oli leinast pöörane ja kavatses jumalate valitsejale kätte maksta. Kuna ei saanud ta Zeusi tappa, sest viimane oli surematu, valis ta sihtmärgiks jumala kükokloobeid, kes olid Zeusile relvameistrideks ja ammusteks seltsilisteks.[11] Selle teo eest pidi Apollon pagendatud olema
sõjajumalanna Athena, kellest peeti erinevalt sõjajumalast Aresest väga lugu; valgusejumal Apollon ja tema kaksikõde jahijumalanna Artemis; ilu-, armastus ja viljakusjumalanna Aphrodite; veinijumal Dionysus. Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Altaril sai jumalatele ohvreid tuua. Et iga jumal oli inimestele vajalik, siis rajati kõigis linnriikides võimalikult paljude jumalate pühamuid. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuigi pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid elasid harilike kodanike tavapärast elu, erinevalt Egiptusest ja Mesopotaamiast. Sarnane oli aga, et põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Linnriikides peeti aasta jooksul mitmeid usupidustusi, kus viibis kogu elanikkond. Rongkäigus
Loomulikult on ka jumalateenistuse spetsiifilised elemendid palve ja ohver maagilist päritolu. Teksti oli äärmiselt raske lugeda ja sellest aru saada ja lisaks kokku võtta. Tekstis esitatud ideed olid üsna äärmuslikud ning ma ei kujutaks ette kui neid kasutataks tänapäeva ühiskonnas. Näiteks jumalatele ohvri toomine on väga prohvetlik tegevus ning ma ei kiida seda heaks. Teksti lugedes ei saanud ma lõpuks aru, kuidas olid nõiad ja orgiad jumalatega seotud. Mulle meeldis lugeda erinevatest religioonidest ning uskudest. Lisaks meeldis mulle jumalate kujutlustest lugeda. Mulle ei meeldinud rituaalid, mis teostati. Eesti ühiskonnas usk jumalasse ei ole levinud suurel määral. Kirikus käiakse pigem ainult jõulude ajal ja see ka mitte usust ajendatuna vaid pigem traditsioonidest. Samas on Eesti ühiskonnas suurenenud usk selgeltnägijatesse ning ravitsejatesse. Usutakse ja tegeletakse erinevate teraapiatega, näiteks kristalliteraapiaga
teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest. "Suur Poseidon, on sinu kingiks meile tugevad ratsud, noored hobused, ja samuti võim sügavuste üle." Poseidon valdas torm ja tuulevaikus: "Tema käsutas ja maru tõusis ja meri vahutama lõi." Tavaliselt kutsuti Poseidonit maaväristajaks ja teda kujutati alati kolmhark käes: sellega võis ta väristada ja raputada, mida iganes soovis. Poseidon on mõnevõrra seotud nii sõnni kui hobusega, kuid sõnn oli seotud paljude teistegi jumalatega . Hades (Pluto) Tema oli olümplaste kolmas vend, kes sai liisu teel enesele allilma ja surnute valitsemise. Teda hüüti ka Plutoniks, jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Roomlased ja kreeklased kutsusid teda Plutoks, kuid sageli kasutasid ka nime Dis, mis tähendas ladina keeles "rikas". Hadesel oli ka kurikuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Väga harva lahkus ta oma
karüatiidid. DooriaParthenoni tempel(Ateenas); Hera tempel(Paestumis); Poseidoni tempel(Paestumis) JooniaNike tempel(Ateenas); Artemise tempel(Efesoses) KorintoseOlümpieion(Ateenas) Helmisnöö, munavööt, palmett dekoratiivne motiiv 12. VANAKREEKA SKULPTUUR Arhailine ajajärk Egiptuse kunsti mõju Poos Kehavormid üldistatud Kourosideaalne sõjakangelane, sportlaneideaalne keha, et sarnaneda jumalatega alasti mees Koreilmerõõmus ja pidulik, kramplik naeratuspüüd hingeelu kujutada riietatud naine Klassikaline ajajärk Kontrapost(tugipost)keerukad poosid Looduslähedud Täiuslik ideaal "KAUNIS" 1. 5.saj eKr Polykleitos "Odakandja" sõdalane, atleedi ideaaltüüp 1/7 Myron "Kettaheitja"
Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km² Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside jumalatega, ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda. Ta oli teoreetiliselt kõigi Egiptuse templite ainus legitiimne preester; tema funktsioonid olid delegeeritud preestritele. Kõike, mida kuningas rahva ja maa nimel saavutas, peeti jumalate anniks vastutasuna ehitiste, ohvrite ja muude templiandide eest ISELOOMUSTUS Kuningas ei olnud mitte ainult jumalate poolt väljavalitu, vaid oli ise jumal. Jumalana
seisundist moodustasid Atheena kodanikkonna. 2. Kreeklasi ei tohtinud orjastada. 3. Kõigil kodanikel on õigus võtta osa kümnepäevaste vaheaegade tagant toimuvatest rahvakoosolekutest sõna- ja hääleõigusega. Koosolekute vaheaegadele valitsesid 500nõukogu kümme strateegi ehk väejuhti. USK Filosoofia- fileo(armastama)+sophia(tarkus)-„tarkusearmastus“ Siiani olid inimesed vanades idamaades seletanud maailmanähtusi usu kaudu-seda mida ei osatud seletada, seoti jumalatega. Kreeka muistne tsivilisatsioon aga oli jõudnud sellele arengutasemele, et tuginedes kogutud infole oli võimalik arutleda, juurelda, teoretiseerida. Kreeklastest mõtlejate ehk filosoofide peamiseks huviobjektiks oli maailmakõiksuse tekkimine. Kuidas see võimalik oli? Esimene teadaolev filosoof Thales, tegutses 6.saj(Mileetos), ta leidis, et kõige olemasoleva algaineks on vesi. Thalest peetakse mitte ainult kreeka filosoofia vaid ka Kreeka teaduse rajajaks
] Idavöllr jumalate kohtumispaik Suurneitsid 3 saatusejumalannat Mootsognir - päkapikk Durinn päkapikk Askri ja Embla 2 esimest inimest Höönir aaside soost jumal, mõtlemisvõime toetaja Loodorr Loki Laufeyjarson on üleannetuse jumal Põhjala mütoloogias, hiiglaste Fárbauti ja Laufey poeg, Odini kasuvend. Teda kirjeldatakse "kõigi pettuste plaanijana". Ta segunes vabalt jumalatega pikka aega, isegi sai Odini verevennaks. Urdr, Verdandi ja Sklud 3 saatusejumalannat. Urdri kaevu juures maailmapuu Yggdrasilli ühe juure all kolmest pidasid jumalad oma igapäevaseid koosolekuid. Miimir arukas jumal, kelle aasid saatsid teise jumalate haru vaanidega vaherahu sõlmima, kui need kaks jumalate suguharu olid võitlemisest väsinud. Vaanid aga raiusid Miimiril pea maha ja saatsid tagasi aasidele. Odin kastis pead ravimtaimedega,
JÕGEVAMAA GÜMNAASIUM Marilin Kuusk MUUMIATE VALMISTAMINE Referaat Jõgeva 2014 SISSEJUHATUS Muumiad on tänapäeval ühed tähtsaimad ajaloolise info edasiandjad. Suurem osa meie teadmistest ajaloo kohta tulevadki nendelt, sest surnuid uurides saame tehnoloogia abil väga hea ülevaate selle kohta, kuidas vanasti elati, kui kaua elati ning isegi seda, mis põhjustas surma. „Muumia“ tuleneb araabiakeelsest sõnast „mumiya“, mis tähendab bituumenit (tõrva meenutav ollus) või pigi. Et mõnesid muistseid egiptuse surnuid kattis tume vaigutaoline asi, arvati et need on kaetud mumiya’ga ning sellepärast hakatigi neid muumiateks kutsuma. Oma referaadis annan põhjalikuma ülevaate selle kohta, kuidas muumiaid valmistati, millised olid matusekombed, miks loomi palsameeriti ning kirjutan lühidalt ka kõige kuulsamatest muumiatest . Referaadi peaeesmärk on avardada minu silmaringi muumiate valmistamise ning Egi...
oma eeskujusid. Kirjanduse kuldaeg saabus Augustuse ajal. Tähtsamad kultuuritegelased: Cicero- saavutas kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega Maecenas- võttis oma hoole alla noori lootust-andvaid kirjamehi Augustus- soovis kunsti, arhitektuuri ja kirjasõna edenemisele kaasa aidata Vergilius-Kirjutas „Aeneis“ Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati kreeklaste jumalatega ja neid kujutati inimese sarnastena nagu Kreekas. Religioon oli riigivõimuga tihedalt seotud ja preestrid olid tegelikult riigiametnikud. Lisaks jumalatele austati loodusjõude ja erinevaid vaime. . Tähtsal kohal oli Rooma polüteistlikus religioonis ennustamine. Algselt oli ristiusk Rooma riigis rangelt keelatud, kuid see legaliseeriti 313 a keiser Constantinuse poolt. 15. Mõisted Leegion-Suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees
tagasi. IV laul Jumalate koosoleks Olüposel. Zeus tahab sõda lõpetada aga Hera ei taha-tahab Troojat hävitada. Athena läheb maapeale ja ütleb talle, te ta Menelaose maha lseks (Pandorasele) aga ta ainult haavab teda. Machaoni- Asklepiose poeg ravib Menelaost. Troojalased ründavad-Hektori juhtimisel. (Kreeka-Odysseus, Kreeta kuningas Idomedes, Aiased, Oiluse poeg ja Telomoni poeg, Nestor, Diomedes jne) V laul Kaks armeed liiguvad teineteise vastu koos jumalatega. Diomedes haavab jumalanna Aphroditet, kes kaitses Aineiast. (Pandoros haavab Diomedest-Diomedes tapab ta). Aineias-Aphrodite poeg. Trooja hakkab kaotama. Tahavad Athenale ohverdada kõige ilusama peplose, te Athena nende vaenlane ei oleks ja kavaldaks Diomedese. VI laul Athenale annetatakse peplost ja iga aasta lubavad anda 12 lehma. Aga Athena keeldub. Hektor leiab üles Parise, kes jalga lasi. Hektor tahab,et Paris sõtta tagasi läheks. Andromache-Hektori neine. Hektor läheb
lapsi isolatsioonis, nad saavad suguharuvanematelt õpetust hõimutraditsioonide osas. Võib esineda ka nt. hammaste sisselöömist, noasisselõikeid. Tihti esineb ümberlõikamist. - Matuseriitused - Emaks saamise riitused MUINASEESTLASTE USKUMUSED Olid looduslähedased ega moodustanud veel väljakujunenud ja süstematiseeritud usundit. Puudus jumalate süsteem oma peajumala ja teiste vähemtähtsate jumalatega. Vanemuine, Pikker, Uku, Tuuslar jms. on üle võetud teiste rahvaste mütoloogiast 19. sajandil kui oli väga populaarne rahvusromantiline kirjandus. Kristjan Jaak Peterson tõlkis eesti keelde ,,Soome mütoloogia". Jumalatest on vaieldavad Peko ja saarlaste Taara (Thor?) Muinaseestlaste uskumustes olid väga tähtsal kohal animism ja maagia. Arvati, et surnud jätkavad samasugust elu nagu enne maa peal. Koht oli ebamäärane Manala, Toonela.
akh'i vormis. Akh oli maagiliste võimetega õnnistatud hing, kes elas jumalate seas. Hauataguse elu loomust, mida surnu nautida võiks, on raske defineerida, sest traditsioonid erinevad Antiik-Egiptuse religioonis. Surnuteraamatus näeme, et surnud ühinevad nii Osirise kui ka Ra'ga ja elavad ka pühadel väljadel, paradiislikus reaalse maailma sarnases maailmas. Matuserituaalid läksid kaugele selleks, et surnuid jumalatega samastada. Paljudel juhtudel nimetatakse Surnuteraamatus lahkunuid kui ,,Osiris N". See on Osiris, kelle juurde surnud ühes loitsus peale otsustamise rituaali viiakse. Osiris on vangis maa-aluses Duat's. On olemas ka loitsud, mis võimaldavad ba'l ja akh'il ühineda Ra'ga, kui ta reisib taevas oma päikeselaevaga ja tõrjub Apep'it tagasi. Pühasid välju on kujutatud kui lopsakat versiooni elavast Egiptusest. Seal on põllud, saak, härjad, inimesed ja veeteed
printsessid, sõdurid. kõik need tõid endagaa kaasa tundmatuid kombeid ja tõekspidamisi. muutusid mitmed traditsioonid. valitsejate kõrvale tekkis tugevale kohale ka elukutseline preesterkond. uue riigi lõpuks kujunes ülem-egiptuses kuningatest sõltumatu preestrite riik. 4. HILIS-EGIPTUSE RIIK (u 1075-525ekr) valitsesid tihtipeale võõramaised valitsejad. elu siiski jätkus omade tavade järgi. Vaaraosid seostati tihtipeale jumalatega. Ennekõike pistrikukujuline taevajumal HOROS. Peale surma sai temast surnute riigi valitseja- Osiris. Vaaraode võimu materiaalne kehastus oli püramiid, mis oli vaaraoigavene eluase peale tema siit elust lahkumist. Kõik toimus vaaraode määratlemisel. siiski vajas ta ka ametnikkkonda, mis tihtipeale koosnes justnimelt vaarao enda sugulastest. nad pidid korda viima vaarao korraldusi, koguma makse, korraldama egitustöid, koguda sõjaväge. VAARAO OLI RIIGI KÕRGEIM PREESTER
] Idavöllr – jumalate kohtumispaik Suurneitsid – 3 saatusejumalannat Mootsognir - päkapikk Durinn – päkapikk Askri ja Embla – 2 esimest inimest Höönir – aaside soost jumal, mõtlemisvõime toetaja Loodorr – Loki Laufeyjarson on üleannetuse jumal Põhjala mütoloogias, hiiglaste Fárbauti ja Laufey poeg, Odini kasuvend. Teda kirjeldatakse "kõigi pettuste plaanijana". Ta segunes vabalt jumalatega pikka aega, isegi sai Odini verevennaks. Urdr, Verdandi ja Sklud – 3 saatusejumalannat. Urdri kaevu juures maailmapuu Yggdrasilli ühe juure all kolmest pidasid jumalad oma igapäevaseid koosolekuid. Miimir – arukas jumal, kelle aasid saatsid teise jumalate haru vaanidega vaherahu sõlmima, kui need kaks jumalate suguharu olid võitlemisest väsinud. Vaanid aga raiusid Miimiril pea maha ja saatsid tagasi aasidele
Kreeka templit ümbritses trepiastmestik, siis roomlastel tuleb ainult trepp templi eest alla. Tempel on justkui tõstetud postamendile. Tunnuslik orderi kompositsioon, segati dooriat, jooiat ja korintose stiili ja lisandusid ka uued stiilid. Rooma sambad tõsteti postamendile esindades suursugust. Rooma “Panthenon”. Rooma riigi phateistlik mudel. See tempel oli kõigile pühendatud, kõik inimesed ja usundid on võrdsed keisri ees. Rooma keiser oli faktiliselt jumalatest üle. Jumalatega tingiti. Roomlased oskasid tingida. Roomalstel tekkisid kohtud ja kohtuvõitlused. Kogu läänemaailma õigus number 1: “Eraomand on püha ja puutumatu.”. Rooma arhitektuuris domineerib sisearhitektuur mitte välisarhitektuur. Väljast on Panthenon tuim aga seest on suursugune. Tema sisearh. on lopsakas. Kasettlagi on pööratud kuplisse ning sees on vaid ornament mitte midagi Kreekast. Templisse sisse pole toodud ühtegi jumala kuju, vaid
Eikellegimaa jääb alles. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline, ammu kasutusel olev rituaal. Mängu ja tõelisust oli raske eristada.Ikka ja jälle mängiti mingi kindel episood paljude inimeste osavõtul läbi. See oli nagu mälu re- translatsioon mälu edasiandmine nii sõnas kui ka liikumises, tegevuses, mängus, laulus, tantsus, lõhnas, värvis. Laps hakkas kõike seda varakult omandama nägemise ja kuulmise, haistmise ja kompimise teel, ta õppis "kõnelema" jumalatega oma keha, keele ja mõtte kaudu. Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Mäng allus kokkulepitud, st tavaõigusega pühitsetud reeglitele ja oli püha. Mäng oli rituaalse toimingu initsiatsiooni, müsteeriumi, õpe tuse, loit- simise, laulu ja tantsu alatine kindel osa. Näiteks võib tuua iidsete tarkuste edasiandmise puhul mõistatuste lahendamise võistlused.Toiming ise võis olla väga ohtlik, olenevalt panustest. Muinasinimese maailmas
veel muudegi teenete eest. "Suur Poseidon, on sinu kingiks meile tugevad ratsud, noored hobused, ja samuti võim sügavuste üle." Torm ja tuulevaikus olid tema valduses: "Tema käsutas ja maru tõusis ja meri vahutama lõi." Poseidon on mõnevõrra seotud nii sõnni kui hobusega, kuid sõnn oli seotud paljude teistegi jumalatega.(Hamilton 1975:21) 5.Hades Tema oli olümplaste kolmas vend, kes sai liisu teel enesele allilma ja surnute valitsemise. Teda hüüti ka Plutoniks, jõukuse jumalannaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Roomlased kutsusid nagu kreeklased teda selle nimega, kuid sageli kasutasid ka nime Dis, mis tähendab ladina keeles "rikas". Hadesel oli ka kurikuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Väga harva lahkus ta oma pimeduseriigist, et külastada
· Põhiline struktuur kujunes välja vana riigi ajal · Suurim muutus on peajumalate vaheldumine. Kõige kauem oli Egiptuse peajumal Amon-Ra. Muistne viljakusjumal Amon, kes sulas kokku päikesejumal Ra'ga. · Jumalaid peeti reeglina surematuteks. Jumalad on inimestest üle oma jõu ja võimu poolest, aga nende võim on piiratud. · Enamasti kujutati jumalaid poolinimese-poolloomana, ka üleni looma või inimesena. · Inimesele oli tähtis igapäevane hea läbisaamine jumalatega. · Templit nimetati jumala majaks. Jumal oli alati templis reaalselt kohal ja samal ajal ka teises kohas. · Maati printsiip kehtib ainult Egiptuses. Kõrbes valitsevad inimestele vaenulikud jumalad. Egiptusest väljaspool nende arust midagi head ei olnud. · Egiptlased ei armastanud reisida, sest nende arust piirdus korrastatud maailm ainult Egiptusega. · Kardeti surma väljaspool Egiptust · Algul Egiptus=maailm, hiljem uue riigi ajal Egiptus=maailma keskpunkt.
Rahotep ja Nofret- koloreeritud liivakivi 2570 eKr Naine on heledama nahaga. Kuninganna Anhnesmerira ja PepiII, alabaster 15.09 Kujutised seintel: Mängud, sport, ka külalised teistest riikidest. Mängud, sport ja musitseerimine ikkagi seotud usuga ja selle riitustega või vaarao nt juubeliga. Soengud ja riietus on kujutatud detailsemalt kui inimeste näojooned. Loomade ja looduse kujutamine seoses põllumajandusega Loomad realistlikumad kui inimesed. Ka linnud loomad olid seotud jumalatega. Amon-Re(jäär), Horos(pistrik) Aasrist- ANK(h) – elu igavese jätkuvuse sümbol Skarabeus- päikese ketta veeremise sümbol Vaaraode kujutamine: neemes-vaarao peakate klaft-dekoratiivhabe Keskmine riik 2130-(2040ekr)- 1730ekr Ülem ja alam egiptuse ühendamine 17-13 dünastia maakonnad e. noomid e. nomarhid Lõppeb 1730ekr hüksoslaste vallutusega Luxor, Karnak(religioon), Teeba(poliitika), Figuurid sellest perioodist:
lapse tervis, hea jahisaak. Need palved tehti sellistele jumalatele nagu: Hunab-Ku, looja jumal; Itzamna, kõikide jumalate isa, välja arvatud Hunab-Ku; IX Chel, kõigi ema; Yum Cim surmajumal; Kinch Ahau, päikesejumal ja Chac, vihmajumal. Neil võüis olla kuni 166 jumalat ja kõik olid nõudlikud. Selleks, et hoida kosmosejõude tasakaalus püsida, oodati korrapäraseid ohverdusi. Jumaltele ohverdati peamiselt verd. Kultuuri keskmes koos jumalatega olid Maiade kalendrid. Kaks kõige laialdasemalt kasutatavat kalendrit olid päikesekalender, mis põhineb Maa 365-päevase orbiidil Päikese ümber ja 260-päevase püha kalender. Püha kalendrit kasutati mitmel otstarbel: ennustuste ettevalmistamiseks või tuleviku prognoosimiseks, otsustamiseks, milline on parim aeg alustada tegevusi nagu istutamine, pulmade pidamine või sõdimine. Maiadel oli ka pika kalibri kalender, samuti kalendrid, mis põhinevad Veenuse ja kuu orbiidil
Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, andma senjöörile nõu, toetama teda vangilangemise korral ja tegema kingitusi. Senjöör andis vasallile kasutada maatüki ja kaitses teda sõjaliselt ja kohtus. Feodaalkorraga hakkasid talupojad üha rohkem sõltuma suurmaaomanikest. Talupoegadel keelati maalt lahkuda, ehk nad muudeti sunnismaisteks. Selliseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks. Kolm seisust esiteks vaimulikud, kes palvetasid ja suhtlesid jumalatega. Teiseks sõjamehed, kes kaitsesid riiki ja rahvast. Kolmandaks töötegijad, kes oma tootva tööga kõiki ülal pidasid. Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Varakeskaja kiriku- ja vaimuelu Paavstivõimu tõus paavsti tähtsus hakkas suurenema keisrivõimu nõrgenemisega Lääne- Roomas, nad ise hakkasid rõhutama enda autoriteeti ja vastutust. Võimu tugevdas ka läbikäimine Frangi riigiga, tänu sellele kujunes Kirikuriik ja kirikukümnis, ehk kirikule
Lihtrahva elus olid mehed ja naised rohkem koos. Vaesemad naised ja tüdrukud puutusid ringi liikudes rohkem kokku sookaaslaste ja vastassoo esindajatega.. mehe sõna maksis. Ei kantud uhkeid riideid. Kitoon- põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud võõga kokku tõmmatud. 2) Kreeklaste usk. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus. Kõnekunst. Teater. Olümpiamängud. Kreeklased uskusid et maailma valitsevad jumalad, ning et inimeste käekäik sõltub nende läbisaamisest jumalatega. Neil oli mitu jumalat- polüteism. Kreeka jumalad olid inimesetaolised , nad olid suure väega, surematud, elasid Olümpose mäe jalamil. Iga jumal kandis hoolt mingi kindla tegevusala eest. Zeus ja tema õed-vennad ning Zeus ja tema lapsed. Igas linnriigis olid templid. Kreeka pühamu sisuline keskpunkt oli ALTAR-jumalatele toodi ohvreid. Pühamutele võis lisanduda la tempel-linnriigi kõike silmapaistvamad ehitised. Harilikult sammastest ümbritsetud, madala viilkatusega. Zeus- peajumal
ihade ja soovide avaliku tunnustamise ja heakskiidu abil. MDEA KAS SEE ON ÕIGE 69. Milline uususund teostab oma rituaalide seas surnute ristimist? Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik / Mormoonid. 70. Kes on krisnaiidid ja kuidas neid tänaval ära tunda? Hare Krisna liikumine. Noormehi tunneb tänaval ära oranzi riietuse ja mantrate laulmise läbi. 71. Mis on polüteism ja mis on monoteism? Tooge mõni näide kummagi kohta. Polüteism (kr. poly palju + theos jumal) paljude jumalatega usund. Jumalausundite ajaloos valdav. Monoteism (kr. monos üksainus + theos) ainujumalausund. Jumalausundite ajaloos vähemus. 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 40 tuhat a tagasi. 73. Millal tekkis dzainism ja kes oli selle rajaja? Tekkis 6.-7.saj eKr. 74. Kes on dzainismis tirthankarad? suurt õpetajat (tirthankara ehk ´sillaehitaja´) 75
ZEUS'i lapsed Zeus ehk Dias on vanakreega mütoloogias peajumal ning samas ka taeva- ja äikesejumal. Tema tunnusmärkideks on piksenool, kotkas ning valitsuskepp. Rooma mütoloogias vastas Zeusile Jupiter. Antiikaja ettekujutustes seostati teda mitmete teiste jumalatega nt. Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias jne. Zeus oli titaanide Kronose ja Rhea poeg, tavaliselt neelas Kronos kõik oma lapsed alla, kuid Zeusil õnnestus pääseda kuna Rhea andis Zeusi asemel Kronosele mähkmetesse mässitud kivi. Selle tõttu jäi Zeus ellu ning kasvas üles Kreeka saarel ning kui ta vanemaks sai otsustas ta oma isa kukutada troonilt. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõik allaneelatud lapsed välja oksendama.
Idast ja läänest ümbritsevad viljatud kõrbealad tingisid eraldatuse ning hoidsid sissetungijates (kaitset polnud vaja), kuid samas pidurdasid ka suhtlust välismaaga. Inimene sõltus loodusest (üleujutused). Vaarao- Egiptuse valitseja, jumala asemik maal. Sfinks- suur inimesenäolise magava lõvi moodi kivikuju püramiidide (kiviplokkidest vaaraode hauakamber) kõrval.2500 Giza püramiidid Vaaraod määrasid ametnikke ja preestreid. Ametnikud olid asevalitsejad, preestrid pidasid sidet jumalatega. Enamik egiptlasi olid talupojad. Ei tohtinud ilma ametniku loata elukohta vahetada. Tal oli väike maalapp, mida hariti. Põhiliselt oder. Pärast lõikust tuli pool saagist andamiks anda. Kanalite, püramiidide ehitamine. Käsitöölised tegid neid töid, milleks talupoegadel oskusi polnud (nt kiviraidurid, kullasepad) amet pärandati isalt pojale, seda eluajal muuta ei tohtinud. Tasuks toit ja rõivad. Orjad töötasid vaarao lossis, templite põldudel.kiriAmetnikel oli tarvis märkida- kiri
Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Tähtis oli usk hauatagusesse ellu. Hauda pandi asju kaasa ja tehti mälestussööminguid haudadel. Hilissügisel oli hingede aeg, mis surnute hinged liikusid ringi. Elu oli tihedalt seotud loodusega. Loodust ei tohtinud kahjustada. "Nagu mina talle, nii tema mulle". Keelatud teod võisid kasa tuua karistuse või kättemaksu. Esinesid haldjad ja vaimud, kes olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Jumalad nt Taara (Tarapitha), Peko, Tõnn ja Uku. Jumalatega oli vaja hästi läbi saada, seega ohverdati neile (piim, liha, veri, vill, vili, loomad). Ohverdati "pühal päeval" ehk neljapäeval. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Vähe oli kõrgjumalaid. 11. sajandi paiku hakkas ristiusu mõju suurenema. Levis laibamatmise komme (pea lääne poole). Muistse usu kohta annavad ajaloolastele teavet: Läti Henriku kroonika, rahvaluule, naabrite usundilised pärimused ja arheoloogilised leiud ja kinnismuistised.
Tallinn 2013 Referaat Vana-Kreeka Sisukord 1. Vana-Kreeka mõiste, asend ja loodus 2. Valitsemine ja ühiskond 3. Kultuur. Teater. Usk. Arhitektuur. Kunst 4. Igapäevaelu Vana-Kreeka mõiste, asend ja loodus Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Kõik võõramaalased olid kreeklaste jaoks barbarid, nimetus tulenes selles, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar). Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike- Aasia lääneranniku. Suure kolonisatsiooni ajal (8.–6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse mere põhjarannikule ning Põhja-Aafrikasse. Kolmes küljest piirab Kreekat meri. Muistses Kreekas oligi mer...
· Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja · Apollon Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja · Artemis Jahijumalanna, elava looduse kaitsja · Aphrodiote /(Aphrodite) Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna · Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal · Hermes Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: · Suhelda võis igaüks ohverdada ja palveid esitada. · Koduseid rituaale täitis perepea. · Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: · Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva jumala kuju ja kolde tuli.
konksude süsteem. 8) Noodikiri kreeklastega, vokaalile, instrumentaalile 9) Algeliselt noodikirjaalusel suur improvisatsioon. Vabadus nagu taheti nii tehti. 10) Muusika oli kui religioosse puhastamise vahend (kujutas) 11) Oluline koht, vahend kasvatuses 12) Muusikaareng sakraalmuusikast ilmalikku 13) Kõikide kultuurrahvaste juures va. India, Hiina ühesugused instrumendid, pillid on seotud jumalatega (Nende kultuspillidega) Egiptus Mesopotaamia: Sumerite poolt Eufrati ja Tigrise vahel Põhiline materjal savi Tsikuraat e, vaatlustornid astmelised oid Babüloni juures toortellisest. Olemas kiilkiri ja savitahvlid. (lugema 18-saj) Ninive Raamatukogu Tsikuraat = Paabeli torn (ehitati erirahvaste, kellel eri keeled, sellest nimi Paabeli segadus) Saageli templi õuel. Tornid seotud fallosega. Puit oli väga kallis. Panid aluse aritmeetikale, geomeetriale
Skeenes näitlejad rõivastusid. Alates 4. saj. eKr arenes skeene mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejate esinemine koondus skeene eenduva osa katusele (proskenion). Dionüüsia - suurpidustused Dionysose auks. Näitemängud. Algul 1 näitleja, hiljem 2. Ja 3. Toimus võistlus näidendite autorite vahel. Näitlejateks mehed, kandsid maske kui vaja. Tragöödia tõsine, ülev. Tuntud müüdisüzeede õpetlikud tõlgendused. Jumalatega seotud. Õpetasid rahvast. Komöödia lõbusa sisuga näitemängud igapäevasest poliitikaelust. Näitlejad kandsin tuntud inimeste maske ja tehti lolle nalju poliitikute üle. Võis naerda ka jumalate üle, kartmata nende pahameelt. Olümpiamängud - religioossed pidustused Olümpias alates 776. aastast eKr. Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Osalesid ainult kohalikud, mehed ja poisid. Varajaseim võistlusala kiirjooks
§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist
Kuningavõim oli absoluutne(haarab kõiki ühiskonnavaldkondi nt religioon, juriidiline jne), kuid mitte päritav.Troonile tõusti tänu rahva või Senati heakskiidule. Kuningate ajal kuulus võim (imperium) kuningale: - sõjaline - juriidiline (vabariigi ajal preetoril) - kokku kutsuda rahvakoosolekuid ja esitada seadusettepanekuid - vastutas jumalatega suhtlemise eest (õigus korraldada auspiitse käis imperium’iga lahutamatult kaasas) 3) Etruski mõju piirid Etruskide tsivilisatsioon mõjutas väga tugevasti Antiik-Roomat. Keel: Ladina keel püsis. (Trooni)vallutajad kasutasid oma keelt ja ilmselt pidid oskama ladina keelt. Epigraafias(pealiskiri, kivi kus on midagi peale kirjutatud,kõva materjalist,nt hauapealiskirjad) on mõlemad kasutusel. Ladina keel sai
Sintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Sintoismil puudub teoloogia, küll aga on moraaliõpetus, mis järgib suures osas konfutsianismi. Moraal on kollektiivne, hea on see, mis on grupile hea. Väga olulisel kohal on perekond (perekond on traditsioonide hoidja ning peamised usulised pidustused on sünd ja abielu), loodusearmastus (loodus on püha, seetõttu on oluline olla kontaktis loodusega, sest nii on inimesed kontaktis jumalatega, on mitmeid pühapaiku mäed, jõed, äike, tuul, kuu, allikad, kaljud, tähtsaim püha mägi on Fuji), füüsiline puhtus ja kamide-esivanemate vaimude kummardamine. Need on sintoismi neli alustala. Iga pühamu on teatud kindlale kamile, kes vastab usklike palvetele. Loomad on jumalate sõnumitoojad. 84% jaapanlastest järgib kahte religiooni: sintoismi ja budismi. Kui budism rõhutab hauatagust elu ja taassündide ahela lõppemist, siis sintoism
Lõhnade kasutamise ajaloost Nii kaua kui on olnud inimene, on ilmselt kasutatud ka taimseid lõhnaaineid. Antud peatükis vaatlen, kuidas on läbi aegade erinevad kultuurid aroome kasutanud. Vanimaks vihjeks taimede ja lõhnaainete kasutamise kohta peetakse Lascaux´ koobaste seinamaalinguid, mille arvatavaks vanuseks on 18000 aastat e.m.a. Varajase inimese lõhnameel ja intuitsioon olid kõrgemalt arenenud kui meil praegu , seega peetakse loogiliseks, et lõhna, kui olulist informatsiooniallikat kasutati mitmetel eesmärkidel. Vana-Egiptuse ajast on vanimaid säilinud meditsiinilisi tekste Papyrus of Ebers (1550 e.m.a). Kirjapandus on palju vihjeid laialdasele lõhnaainete kasutamisele erinevate terviseprobleemide korral nii sees- kui välispidiselt. "Kyphi" kasutati nii meditsiinilisel eesmärgil kui suitsutusrohuna, et mediteerimisel teadlikkust suurendada. (Beaumont College; lk 5). Mumifitseerimise ajal mässiti keha lõhnar...
Mööda maad ringi jalutades jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Tema saabudes hakkasid Inimesed koheselt palvetama, kuid palees elanud kuningas ei uskunud seda ja mõtles, et paneb jumala kohe proovile. Ta pakkus Zeusile oma pantvangide ära küpsetatud liha, kuid Zeus sai sellest pettusest kohe aru. Ta vihastas ning pani pikselöögiga kogu palee põlema. Zeusi tahtel sai kuningas Lykaonist hunt. Seejärel pöördus Zeus taevasse tagasi ja pidas koos teiste jumalatega nõu. Nad otsustasid maale saata veeuputuse. Selles tuli Zeusile toeks ka tema vend Poseidon, kes omakorda kutsus appi teisi jõgedejumalaid. Nii tekitasid nad üheskoos maale veeuputuse. Kogu maa oli kaetud veega, isegi kõige kõrgemad mäetipud jäid nüüd vee alla. Elama jäid ainult ausad inimesed, kelleks olid Deukalion ja Pyrrha. Nad palusid jumalaid põlvitates, et need surnud maad taas elustaksid. Jumal Themis andis neile nõu
kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav.Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Mesopotaamia Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi 1. Egiptuse Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid
Kadrioru Saksa Gümnaasium Vana-Egiptuse kuulsaimad vaaraod ja nende saavutused Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 MENES(u. 3050-3032 eKr)...................................................................................... 3 HUFU (Cheops, 2589-2566 eKr).............................................................................. 5 THUTMOSIS I (1504-1492 eKr)................................................................................ 6 RAMSES II (1279-1213 eKr).................................................................................... 8 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 9 KASUTATUD ALL...
kinkides oma lapselastele "alküoonilisi päevi". Merejäälindude haudeajal talvel valitsebki umbes 14 päeva tuulevaikne ilm. Seda aega nimetavasid kreeklased Alkyone päevadeks (sellest "õnneliku rahu päevad") või Alkyoniks. TANTALOSE PIINAD - Tantalos (lad. Tantalus) oli Zeusi poeg, Pelopsi ja Niobe isa, rikas Väike-Aasia Lüüdia kuningas, kes valitses Sipylose mäel Smürna lähedal. Tal oli lubatud istuda jumalatega koos pidulauas, sest jumalad austasid teda rohkem kui teisi Zeusi surelikke lapsi. Nad lubasid tal maitsta nektarit ja ambroosiat, mida ei tohtinud puutuda peale surematute ükski teine olevus. Kuid Tantalos varastas vargsi neid - nektarit ja amroosiat - või reetis lauas kuuldud jumalate saladusi. Jumalad laskusid isegi nii madalale, et einestasid koos surelikuga sureliku enda majas, sest Tantalos kutsus nad nende kõigeteadmises veendumiseks vastukülaskäigule. Kuid
Herakles Herakles oli Kreeka kõige suurem kangelane, peale Ateena. Ateena jaoks oli kõige suurem Theseus, sest seal hinnati rohkem inimese sisu, mitte nii väga jõudu. Ülejäänud Kreekas oli Herakles kõige kõvem mees. Herakles pidas ennast jumalatega võrdseks. Jumalad vajasid Heraklese abi gigantide vastu võideldes. Herkales kohtles jumalaid nagu teisigi olevusi selles suhtes, et kui näiteks Delfi oraakli preestrinna ei tahtnud talle vastust öelda, siis Herakles haaras kätte kolmjala (preestrinna istus seal) ja ähvardas, et viib selle minema ning asutab oma oraakli. Selliste tülide puhul tavaliselt Zeus sekkus vahele. (See Delfi oraakel oli Apolloni nn pühapaik)
Frangi riik - esimene, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele. Tuumikalad endises Rooma-Gallias 1) iseseisva keltide Gallia aeg -1. saj keskpaik eKr 2) Gallia Rooma provintsina -1. saj II pool eKr - 3. saj pKr Rooma-Gallia aeg 3) Merovingide Gallia 5.-8.saj 4)Karolingide Gallia 8. -10. saj. Keldi-Gallia lõpuks koosnes Gallia 80 alast, mida asustas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid-gallialased. Suguharude ühtsust kandsid druiidid, keldi usu preestrid, kandsid hoolt jumalatega suhtlemise, seadusandluse, gallialaste vaimse pärandi edasiandmise eest. Caesari vallutus viis Gallia ladina tsivilisatsiooni toimealasse, Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid senise mõju, keeleks ladina keel, 48.a-l avas Claudius Rooma senati Gallia ülikutele. Lääne-Rooma lagunemine tegi arenguliinile lõpu ja barbarite vallutused liitsid Gallia germaani kultuurireaaliga. Chlodovech ja Frangi riigi algus. 5. - 6
Vaaro: piiramatu võimuga Seaduseandja Jumalad Peeti jumalikuks · Animism- looduse hingestamine · Fetisism-loomade lindude esivanemaks pidamine · Peale surma taastas Tutanhamon kõige. · Preestrid hoolitsesid jumalate eest · Lihtrahvas jumalatega kokku ei puutunud MESOPOTAAMIA Ra-päikesejumal Osiris-allmaajumal Looduslikud olud Thot-kuujumal, keele ja kirja andma Horos-vaarao kaitsejumal · Kahe jõe vaheline ala Eufrat ja Tigris Anubis-surnutemaailmas inimeste tegude kaaluja · Põhjas ja kirde kiltmaa, lõunas ja edelas Araabia kõrb
Usaldama peab inimese intuitiivset intelligentsust. Taoistliku arusaama kohaselt tulenevadki õnnetused peamiselt sellest, et inimesi viivad eksiteele pettekujutlused. Põhiõpetuse olulisi printsiipe on toimimatus, mis aga ei samastu liikumatusega. Taoistlikud tavad, traditsioonid ja kombed Taoismis leidub elemente hiina kõige vanemast usundivormist, samanismist. Taoism kujunes iseseisvaks usundiks 1. Sajandil pKr. Taoism pakkus tervendamist, heaolu ning võimalus suhelda jumalatega. Paljuski on tegemist taasavastatud samanismiga, kuid taoismil on keerukam kosmoloogia. Feng shui Feng shui´d kasutatakse yin´i ja yang´i tasakaalustamiseks maastikukujunduses. Selle muistse kunsti kaudu suunatakse ka qi´d nii ehitiste sees kui ka väljaspool neid, samuti looduslikes paikades. Feng shui aluseks on arusaam, et maailma elustavad jõud, mis vormivad maad ning kogu elu. Kui inimesed ehitavad maja, kaevavad hauda või rajavad teed, siis peavad nad
Remuse isa). Kokkuvõtteks Vana-Kreeka jumalad on tuntud oma keeruliste suhete ,intriigide, selgelt inimlike pahede ja kalduvuste tõttu. Ares on parim näide jonnakusest ja julmusest. Ühelt poolt vägev sõdalane ja julm hävitaja, teisalt hoopis lapsikum – kiuslik, pidevatest lüüasaamistest morjendatud ja igale uue väljakutsele vastu jooksev. Arest võib müütidest leida veidi vähem kui teisi jumalaid. Või ei ole ta neis tihti peategelane. Ometi oleks Olümpus oma jumalatega ilma musta lambata palju vähem kirevam . Ja pealegi - kui inimesed ei pea enam kannatada – on neil siis üldse jumalaid vaja? Kasutatud kirjandus : Antiigileksikon. 1985. „Valgus“ , Tallinn Martin, Richard P. 2003. „ Vana-Kreeka müüdid“ , Tallinn Fink, Gerhard. 2000 . „Kes on kes antiikmütoloogias?“ Hamilton , Edith „Antiikmütoloogia“ .1975 .Tallinn 1985 ,„Eesti nõukogude entsüklopeedia (ENE) 1.“ Tallinn , „Valgus“ Hjortso , Leo .2007
Pühamud on pühendatud Shinto jumalatele Kam’ele loodus on oluline ja pühad puudka Miyajima saar- merevärav, tempel Kunst- enamjaolt kujutatakse riitusi ja kombeid, pigem mitte jumalaid rituaalid toovad kokku suuri rahvamasse peamine rituaalide eesmärk on puhastus- pestakse roosivees puhtus ja harmoonia Kirsid sümboliseerivad puhtust ja harmooniat Kirsi alleed on mediteerimiseks mõeldud Muusika räägib enamasti rahust ning elamisest harmooniast jumalatega oluline osa keelpillidel- nt koto Hinduism Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku. Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Praegune hinduism on välja kujunenud
*Simulatsioon – immiteeritakse teatud asju, maagiline katse saada kontakti üleloomulikuga *Püda toidu söömine *Ohverdamine – väga levinud Religioossed spetsialistid *Preestrid – neil on kõrge sotsiaalne staatus, viivad läbi religioosseid tseremooniad, võib olla ka teatud poliitiline võim. Mingeid ühiskondi võivad juhtida just preestrid. See on alaline roll. Nende puhul on iseloomulik see,et nad ei pea tõestama vahetut konflinkti jumalatega. *Šamaan – traditsioonilistes ühiskondades ei ole nende staatus väga kõrge. Neil ka eriline riietus, nad peavad rituaali ajal tõestama,et neil on kokkupuude jumalatega. *Meediumid – ajutised spetsialisid, nad on spetsialisid ainult siis, kui neil on vahetu kontakt jumalatega. Ta on passiivne, saab sõnumeid üleloomulikust maailmast. Ta ise pole enne midagi selleks spetsiaalselt teinud. *Prohvetid – üks meediumite alaliik, saab nägemuse, ütleb edasi, mis tal kästi
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...
hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest. Aga kui ta kihutas oma kuldse vankriga üle vete, vaibus vetemöll ja leevendav rahu järgnes talle vaiksetel ratastel. Tavaliselt kutsuti Poseidonit maaväristajaks ja teda kujutati alati, kolmhark käes; selle riistaga võis ta väristada ja raputada, mida iganes ta soovis. Poseidon on mõnevõrra seotud nii sõnni kui hobusega, kuid sõnn on ka seotud paljude teiste jumalatega. Poseidonit kutsutakse rooma mütoloogias Neptunuseks. Tema oli olümplaste kolmas vend, kes sai liisu teel enesele allilma ja surnute valitsemise. Teda hüüti ka Plutoniks, jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Roomlased kutsusid nagu kreeklased teda selle nimega (Pluto), kuid sageli kasutasid ka nime Dis, mis tähendab ladina keeles "rikas". Hadesel oli ka kurikuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Väga harva lahkus ta oma
Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda alguses mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis ,,Ilias'' on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigist maailma mägedest. ,,Iliases'' mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et kui ta tahaks, võiks ta tõsta maa ja mere Olümpose torni seega pole enam tegemist mäega. Kuid selgi puhul pole Olümpos taevas. Homeros laseb Poseidonil öelda ,et tema valitseb merd, Hades surmariiki, Zeus taevast, ent Olümpos on ühine kõigile kolmele. 2
Pärnu Hansagümnaasium ,,Kaksteist olümplast taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vasted rooma mütoloogias." Autor: Gerdu Jaansalu Klass: 10 c Sissejuhatus On erinevaid arusaamu jumalate kohta. Kreeklased uskusid, et jumalad ei olnud need, kes lõid maa vaid vastupidi. Kreeklased usuvad kogunisti, et ennem jumalaid loodi taevas ja maa. Jumalad ei olnud neil just ülistavas seisuses vaid pigem kui esivanemad. Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal; tema kaks venda:. Poseidon ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
