II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
Rooma jumalate austamist ja keisrite jumalikustamist. 4.3. Ristiusu tekkimine: Ristiusu kujunemine on seotud Palestiinas 1.saj II veerandil pKr tegutsenud Jeesuse (hbr k Joshua või Jeshua) nimelise rändjutlustaja tegevusega. Varem puusepa ametit pidanud Jeesus hakkas jutlustama ~30 aastaselt ning kuulutas peatset Jumalariigi saabumist. Sinna pidid pääsema need, kes armastavad jäägitult jumalat ja oma ligimesi. Ta väitis, et Jumalariik on lahti ka vaestele ja põlatutele, saavutades sellega ühiskonna alamkihtide poolehoiu. Moosese käsuõpetusele pööras Jeesus vähe tähelepanu. Ta kogus enda ümber õpilased (nn 12 jüngrit) ning laialdase pooldajaskonna. Jeesus läks oma õpetusega konflikti juudi preestrite ja ülikutega, kes teda süüdistasid Moosese käsuõpetuse hülgamises ning ühiskonna alamkihtide ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur
Rooma jumalate austamist ja keisrite jumalikustamist. 4.3. Ristiusu tekkimine: Ristiusu kujunemine on seotud Palestiinas 1.saj II veerandil pKr tegutsenud Jeesuse (hbr k Joshua või Jeshua) nimelise rändjutlustaja tegevusega. Varem puusepa ametit pidanud Jeesus hakkas jutlustama ~30 aastaselt ning kuulutas peatset Jumalariigi saabumist. Sinna pidid pääsema need, kes armastavad jäägitult jumalat ja oma ligimesi. Ta väitis, et Jumalariik on lahti ka vaestele ja põlatutele, saavutades sellega ühiskonna alamkihtide poolehoiu. Moosese käsuõpetusele pööras Jeesus vähe tähelepanu. Ta kogus enda ümber õpilased (nn 12 jüngrit) ning laialdase pooldajaskonna. Jeesus läks oma õpetusega konflikti juudi preestrite ja ülikutega, kes teda süüdistasid Moosese käsuõpetuse hülgamises ning ühiskonna alamkihtide ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur
LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL (I aastatuhande esimesel poolel ja keskpaiku eKr) XI sajandist alates levis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kiiresti rauakasutus. Algas rauaaeg. Egiptus Hilisel perioodil u 1075 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525 eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Mesopotaamia impeeriumid Assüüria impeerium 934 609 eKr Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas. Pealinnad Assur ja Niinive paiknesid Tigrise kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal sõjakäike uute maade või ülestõusnud alamate alistamiseks, hävitasid linnu, röövisid kokku tohutut sõjasaaki ja orja...
jumalate austamist ja keisrite jumalikustamist. 4.3. Ristiusu tekkimine: Ristiusu kujunemine on seotud Palestiinas 1.saj II veerandil pKr tegutsenud Jeesuse (hbr k Joshua või Jeshua) nimelise rändjutlustaja tegevusega. Varem puusepa ametit pidanud Jeesus hakkas jutlustama ~30 aastaselt ning kuulutas peatset Jumalariigi saabumist. Sinna pidid pääsema need, kes armastavad jäägitult jumalat ja oma ligimesi. Ta väitis, et Jumalariik on lahti ka vaestele ja põlatutele, saavutades sellega ühiskonna alamkihtide poolehoiu. Moosese käsuõpetusele pööras Jeesus vähe tähelepanu. Ta kogus enda ümber õpilased (nn 12 jüngrit) ning laialdase pooldajaskonna. Jeesus läks oma õpetusega konflikti juudi preestrite ja ülikutega, kes teda süüdistasid Moosese käsuõpetuse hülgamises ning ühiskonna alamkihtide ässitamises rikaste vastu
E.Saarinen Tipult tipule kokkuvõte Sokrates Platon kirjutas Sokratesest. Need kaks olid omavahel nii kokku loodud, et ei saanud aru, kust algas 1 või lõppes teine. Sokratest kirjeldati inetuna. Ta hukati süüdimõistetuna väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumise pärast. Platoni Pidusöögi dialoogi jutustuse moodustab pidu, mille Agathoni nimeline luuletaja on korraldanud. Ka Sokrates kuulub piduvõõraste hulka. Ta on sel peol elavam kui kunagi varem. Peol otsustati, et keegi ei joo end purju. Sokrates võiks palju juua, sest kannab palju. Öö möödudes avaldavad mehed oma versiooni armastuse olemusest. Sokratese arvates kuulu armastus tarkusele, sest tarkus on üks kõige kaunim hüve. Pärast kõnet pidu katkeb ja sisse astub Alkibiades koos joobnud seltskonnaga, ta ülistab Sokratest, et kui vapper ja kui palju jooki kannab. Lisaks oli tal väga hea enesevalitsus, et ei alistunud homoerootilistele ahvatlustele. Alkibiades oli kena mees, a...
surema, lunastamaks inimkonna patud. · Surmajärgses maailmas ootavad õigeid taevane paradiis, mille väravas istub püha Peetrus, Kristuse antud taevariigi võtmega. · Patused piinlevad pimedas ja tulikuumas põrgus, kus deemonid nendega õudusi korraldavad. · Põrgu keskel toimetab Saatan sarviline, kabjaline ja nahkhiiretaoline koletis. · Kunagi saabub Kristuse tõotatud Jumalariik maa peale ja sellele eelnev viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest üles Kristuse kohtu ette elu ajal saadetud tegudest aru andma. · Sellega lõpeb ajalik maailm, järgi jäävad paradiis ja põrgu. · Enne põrgusse või taevasse pääsemist tuleb läbida puhastustuli, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani pattude lunastamiseks. 2. Suur kirikulõhe a. Kiriku ühendav roll varakeskajal: · Katholikos kr.k
asevalisteja. Juutide messia ootustel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutustaja ja imetegija Jeesuse õpetus. Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid taevavabariiki pääseda ainult need, kes temasse uskuvad ning meelt parandavad. Jeesus rõhutas, et rikkus ja kõrge ühiskondlik positsioon hoiab inimesi maitse väärtuste juures ja võib saada meeldepadandusel ja seega taevariiki pääsemisel takistuseks. Jumalariik ei olnud avatud edukale ja endaga rahulolevale inimesele, vaid vaesele ja põlatud inimesele, keda maised hüved jumalast eemale ei hoia. Selline õpetus leidis kiire vastukaja ühiskonna alamkihtides, tekitades umbusku ülemkihis. Jeesuse pooldajad uskusid, et ta oli kolmandal päeval pärast hukkamisy surnust üles ärganud, end oma austajatele ilmutanud ja taevasse tõusnud ning veel kord jumalariigi peatset saabumist kuulutanud
Rooma keisririik jagunes kolme kultuuri vahel: idas Bütsants ja kreekakatolik kirik, läänes ladinamõjutustega kristlik Rooma ning Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida islamimaad. Alberto räägib Augustinusest, mehest, kes ühendas Platoni ideed kristlusega. Ta arvas, et mõistusega saab seletada vaid osa, kuid täielikuks elu mõistmiseks on vaja usku. Ta uskus, et kurjus on Jumala puudumine ja inimkonna vastuhakk. Augustinuse meelest eksisteerivad kaks riiki: jumalariik ja maailmariik, mis on iga inimese sees võitluses. Jumalariigi kaudu on võimalik õndsaks saada. Kui araablaste ja hispaanlaste kaudu hakkasid Euroopas levima Aristotelese ideed, tõusis esile Aquino Thomas. Thomas uskus, et tõdedeni võib jõuda nii usu kui ka mõistuse kaudu. Mõlemad toetavad üksteist, et mõista täit tõde. Kodus näeb Sofie unes tüdrukut, kelle isa tuleb koju. Ta mõistab, et tegu on Hilde ja tema isaga. Ärgates leiab ta padjalt kuldketi HMK tähisega
Enne Augustuse valitsemisaja lõppu ei nõutud juutidelt Rooma jumalate austamist aga oma valitsusaja lõpul määras Augustus ametisse prokuraatori Juuda asevalitseja. See tekitas juutides rahulolematuse ning lootuse püsimise, et messias tuleb ning lõpetab iisraeli rahva hädad. 1. saj pKr tegutses rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki ning pööras vähem tähelepanu Moosese seaduse ja juudi usutavade järgimisele. Jumalariik on lahti rohkem viletsatele ja põlatuile kui edukaile ning rahulolevaile. See tekitas juudi preesterkonna vastuolu arvates, et see on Moosese õpetusest taganemine ning selle alusel laskis Pontius Pilatus ~30 pKr Jeesuse vahistada ja risti lüüa. Jeesuse pooldajad aga jätkasid usu levitamist ning lisasid tema nimele Kristus (kr. k. christos salvitu). Peagi hakati ka uskuma, et ta on Jumala Poeg, kelle isa saatis maale rahva patte lunastama
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
Jeesus Kristus · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a.- ~26-36 m.a.j.) · Jesua/Jehosua · Jeesus Kristus · (võitu, salvitu) Messias, Jumal? Inimene? Inkarnatsioon "Sõna sai lihaks" · Ristija Johannes · Saatan kiusab Jeesust · Imedetegija, tervendaja · Kaana pulm, Laatsarus · Elava usu kuulutaja · Juudi prohvet, reformaator · ("Te olete kuulnud, aga mina ütlen teile...) · Jumalariik · "Minu kuningriik ei ole sellest maailmast." (Jh 18:36) · Sündis neitsist · Suri ristil INRI (Iesus Nazarenus Rex Iudaeorum) inimeste pattude lunastamiseks · Tõusis üles surnuist · Lunastas inimese, ohvritall · Teine Aadam · Armastuse kaksikkäsk: · Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! · Armasta oma ligimest nagu iseennast! · 12 jüngrit/12 apostlit, sh
28. HUMANISM JA RENESANSS · Türannia-võim koondub pärandatavalt mingi ühe rikka perekonna kätte. Nt. Medicite perekond Firenzes 1434.aastal. · Linnriikide valitsejad, rikkad kodanikud võitlesid omavahel kaunite losside jm pärast. Tähtis toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid; pidada teenistuses arste, notareid, publitsiste Itaalias kujuneb välja arvukas intelligents. · 14.-15.sajandil tekib Itaalias uus kultuur ja maailmavaade renesanss- antiikkultuuri juurde naasmine ja humanism- ilmalik haritus ja teadus. · Asketism ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid o ,,Jumalik komöödia" kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, m...
Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus . Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad Jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Kes mängib oma eluajal märtrit, saab andeks oma patud ja kõik muu ning teises elus saab nii endale kui oma perele parema elu. 7. BÜTSANTSI IMPEERIUM JA DIPLOMAATIA ; ISLAMI TEKE JA LEVIK 7.1 Bütsantsi impeerium Klassikalise Rooma impeeriumi varemetel tekkis järgnevatel sajanditel kolm riikliku moodustist: Ida-Rooma ehk Bütsants, Isalmi kalifaat ja Frankide riik
(Kolgata tee- raske tee eesmärgi suunas) Piibel: 1) Vana Testament- sama judaismis 2) Uus Testament- seda juudid ei tunnista; koosneb 4-st evangeeliumist: Matteuse, Lukas, Markus, Johannes Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud: 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud. 2) Ristiusu õpetus ise – põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite (Kristuse 12 jüngrid) tegevus – nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. (Tuntumad on nt Peetrus- Roomas, paneb aluse rooma ristiusu kogudusele, Paavst Peetrus; Paulus- kärsitu, levitas Kreekas; Judas- Kristuse reetja) 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu
(Kolgata tee- raske tee eesmärgi suunas) Piibel: 1) Vana Testament- sama judaismis 2) Uus Testament- seda juudid ei tunnista; koosneb 4-st evangeeliumist: Matteuse, Lukas, Markus, Johannes Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud: 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud. 2) Ristiusu õpetus ise põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite (Kristuse 12 jüngrid) tegevus nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. (Tuntumad on nt Peetrus- Roomas, paneb aluse rooma ristiusu kogudusele, Paavst Peetrus; Paulus- kärsitu, levitas Kreekas; Judas- Kristuse reetja) 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu
tõrjume, viitame inimestele, keda me ei tunne. Kult kuulub kõigile, kes selles elavad, mitte ainult eliidile ,,culture is ordinary". Marksism marksistlikule baasile ehitati arusaam, milline peab olema kult 20saj. ,,DAS KAPITAL" 1867 (18saj valgustusajastul oli oluline korraldada riiki rahva huvides ideede aluseks oli neil naturalism inim on looduslik olend. Selline nagu on inimloomus, selline peab k olema ühiskond. Loomupärased õigused. Seadused peavad olema õiglased. Kunst jumalariik. Ühisk.leping põhiõigusi ei tohi inim ära võtta.) Sotsialism hakkas kujunema valgustuse baasil. Marx leidis, et filos on tõlgendanud maailma valesti ja seda peab korrastama. Kogu riik (e. eraomand) pidi muutuma assotsiatsiooniks (e. kollektiiviks). Teaduslik skeem maailma muuta maj teooriate kaudu. Majanduslikud suhted dikteerivad selle, milline on kultuur. Definitsioon: Kõik kult tuleb analüüsida, vaadelda ajaloolistele toomistingimustele. Ajalugu toetub baasile.
ROOMA Itaalia greograafilised olud ja elanikkond Vahemeremaade hulgas kesksel kohal paiknev Apenniini poolsaar kandis juba vana-ajal Itaalia nime. Kogu poolsaart läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes on vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud ja sopiline nagu Kreekas. Seetõttu pöörasid Itaalia elanikud põhitähelepanu põlluharimisele, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja tegelesid meresõiduga vähem, kui kreeklased. Itaalia geograafiline ühtsus lõi siin paremad eeldused ühtse riigi tekkeks, kui Kreekas. Kuna Itaalia on kolmest küljest piiratud merega, siis sattusid sealsed rahvad Vahemere kesk- ning lääneosas oma kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. Eriti suur oli kreeklaste mõju. VIII – VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu, mille s...
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
Jumal saatis oma poja Jeesuse Kristuse inimesena maailma kannatama ja surema, lunastamaks inimkonna patud. Surmajärgses maailmas ootavad õigeid taevane paradiis, mille väravas istub püha Peetrus, Kristuse antud taevariigi võtmega. Patused piinlevad pimedas ja tulikuumas põrgus, kus deemonid nendega õudusi korraldavad. Põrgu keskel toimetab Saatan sarviline, kabjaline ja nahkhiiretaoline koletis. Kunagi saabub Kristuse tõotatud Jumalariik maa peale ja sellele eelnev viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest üles Kristuse kohtu ette elu ajal saadetud tegudest aru andma. Sellega lõpeb ajalik maailm, järgi jäävad paradiis ja põrgu. Enne põrgusse või taevasse pääsemist tuleb läbida puhastustuli, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani pattude lunastamiseks. Suur kirikulõhe Kiriku ühendav roll varakeskajal: Katholikos kr.k. üleüldine, kõikehõlmav. Lääne-Euroopa ja Bütsantsi kristlasi ühendav jõud.
Jumal saatis oma poja Jeesuse Kristuse inimesena maailma kannatama ja surema, lunastamaks inimkonna patud. Surmajärgses maailmas ootavad õigeid taevane paradiis, mille väravas istub püha Peetrus, Kristuse antud taevariigi võtmega. Patused piinlevad pimedas ja tulikuumas põrgus, kus deemonid nendega õudusi korraldavad. Põrgu keskel toimetab Saatan sarviline, kabjaline ja nahkhiiretaoline koletis. Kunagi saabub Kristuse tõotatud Jumalariik maa peale ja sellele eelnev viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest üles Kristuse kohtu ette elu ajal saadetud tegudest aru andma. Sellega lõpeb ajalik maailm, järgi jäävad paradiis ja põrgu. Enne põrgusse või taevasse pääsemist tuleb läbida puhastustuli, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani pattude lunastamiseks. Suur kirikulõhe Kiriku ühendav roll varakeskajal: Katholikos kr.k. üleüldine, kõikehõlmav. Lääne-Euroopa ja Bütsantsi kristlasi ühendav jõud.
Jumal saatis oma poja Jeesuse Kristuse inimesena maailma kannatama ja surema, lunastamaks inimkonna patud. Surmajärgses maailmas ootavad õigeid taevane paradiis, mille väravas istub püha Peetrus, Kristuse antud taevariigi võtmega. Patused piinlevad pimedas ja tulikuumas põrgus, kus deemonid nendega õudusi korraldavad. Põrgu keskel toimetab Saatan – sarviline, kabjaline ja nahkhiiretaoline koletis. Kunagi saabub Kristuse tõotatud Jumalariik maa peale ja sellele eelnev viimne kohtupäev – kõik surnud tõusevad haudadest üles Kristuse kohtu ette elu ajal saadetud tegudest aru andma. Sellega lõpeb ajalik maailm, järgi jäävad paradiis ja põrgu. Enne põrgusse või taevasse pääsemist tuleb läbida puhastustuli, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani pattude lunastamiseks. Suur kirikulõhe Kiriku ühendav roll varakeskajal: Katholikos – kr.k. üleüldine, kõikehõlmav. Lääne-Euroopa ja Bütsantsi kristlasi ühendav jõud
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
2. Munkadele ja nunnadele luba kloostrist lahkuda. 3. Vaimulikele õigust abielluda. 4. Kaotati pühakute ja reliikviate kultus, keelata tasu võtmine kiriklike toimingute eest. 5. Lõpetada vaimulike ametikohtade müük. 6. Tõlkida piibel rahvakeeltesse. 7. Tunnistada tähtsaimateks sakramentideks armulaud ja ristimine. - Lutheri ideede mõjul toimus Saksamaal 1524-1526 a. talurahva sõda. Sõja eestvedaja oli Thomas Müntzer: ,,Selleks, et saavutada maapealne jumalariik, tuleb kõigepealt lahendada rahva majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. - 1530. a. esitati Augsburgi usutunnistus, mis määratles kristluse põhiseisukohad ja kirikuteenistuse alused: * lihtne jumalateenistus. * jutlus kohalikus keeles. * pühakute kultus kaotati. * võim kiriku üle läks ilmalikule valitsejale. -1555. a. Augsburgi usurahu, millega hakkas kehtima põhimõte ,,Kelle maa(võim), selle usk
Ta oli arvamusel, et paratamatute tõdede ajatus ja muutumatus viitavad Jumalale. Igavesed ideed on varjul jumalikus meeles. Et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tõde. Seda pakub jumalik valgustus, Idee absoluudist. Augustinus pidi palju väitlema manilaste vastu ja Pelagiuse õpetuse vastu vaba tahte küsimuses. Lisaks võitles Augustinus donatistidega, kes arvasid, et preester ei tohi olla patune. Augustinuse järgi on kirik on jumalariik maa peal. Dionysios Areopagita oli traditsiooni järgi Ateena esimene piiskop, kelle apostel Paulus oli võitnud ristiusule (Ap. teod 17:34). Kuid temale omistatud kirjad on siiski kirjutatud palju hiljem, V saj. Jumala kohta saame teadmisi kolmel viisil: jaatava, eitava ja sümboolse teoloogia meetodil. Jaatades omistame J-le neid kõrgeimaid omadusi, mida me inimesed tunneme ning seda ülimal määral. Eitadese välistame J-l omadusi, millega tähistame muutlikke ja kaduvaid esemeid
õnneajastu ja taastab Iisraeli hiilguse.Jeesus: I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija, kelle õpetus põhines Juutide messia ootusel. Ta rändas ringi, kuulutades jumalariigi peatset saabumist, tema kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need, kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ja meelt parandavad (isekusest lahtiütlemine, jumalariigi saabumisse uskumine, jumala ja ligimese armastamine); rõhutas, et kõrge positsioon on selle takistuseks, jumalariik on avatud pigem viletsaile ja põlatuile, õpetus leidiski pooldajaid alamkihtides, tekitas ülemkihis umbusku. Suhted juutidega olid vaenulikud: Jeesuse meelest hülgasid juudi preestrid tõelise armastuse jumala vastu, pöörates liigselt tähelepanu religioossete ettekirjutuste järgimisele; juudi preestrid nägid Jeesuses Moosese seadusest taganejat, kes eksitab juute tõelise messia ootelt. Ka Rooma võimudele tundus Jeesuse tegevus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi.30
Seega kõik, mis ühiskonnas on, allub Leviatanile, ka kirik. Hobbesi peeti tema eluajal ateistiks, ta ei pooldanud usulist poliitikat nagu Cromwell seda pooldas ning uskus anglikaani või luterlikus stiilis rahvuskirikusse, kus maine võim on kirikust ülem. Tema moraalikäsitlus on ka religioonikauge, sest headus ja kurjus pole tema jaoks midagi metafüüsilist, vaid tulenevad inimeste endi soovidest ja vastumeelsustest (aversion), pigem inimese tahtest end kaitsta ja ellu jääda. Kirik pole jumalariik ja ei oma võimu, mis tuleneks väljastpoolt riiki. Usutunnistamine on väline tegu ning seetõttu kuulub seadusloome alla. Usulised raamatud, usutunnistus, kirikuvalitsemine, kirikule kuuluv võim, kõik need on olemas vaid suverääni loal. Puudub objektiivne usuline tõde. Kirik on vaid üks inimühendustest, selle peaks peab olema suverään (anglikaani kiriku pea on briti monarh!), nagu ka kõikidel teistel ühendustel. Ka kirikust väljaheitmine toimub vaid suverääni loal.
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
