Karistuseks pidi seidma allmaailmas vees, kus ta ei saanud juua, pea kohal puuviljad mis iga kord, kui ta neid võtma sirutas kaugenesid. Teise müüdi kohaselt seisvat ta kaljupanga all, mis ähvardab talle kohe-kohe peale kukkuda. Tüliõun - Tülitekitav asjaolu. Eris oli kreeka tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: ,,Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. Võõraste sulgedega ehtima - Moirad kolm saatusejumalannat, kes elasid Hadeses. Ariadne lõng - juhtnöör, mille abil probleemile lahendust leida. Ariadne andis Minose labürindi arhitekti soovitusel Theseusele lõngakera, mille too lahti saaks kerida
Mars (Ares) – sõjajumal Vulcanus (Hephaistos) – tule- ja sepatööjumal Vesta (Hestia) – kodukoldejumalanna 19. Trooja vallutamise müüt Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas, tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas külaliste sekka kuldse õuna, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, kes neist on kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate valitseja Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama, kellele õun kuulub. Jumalannad läksidki Parise juurde ning iga jumalanna üritas kingitustega meelitada Parist õuna enesele andma. Hera pakkus Parisele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust.
Tapsid kuti ära ja siis tuli maavärin ja kõik said surma. Siis on leitud ka kahe lapse luid Knossosse lossi lähedusest.. Need olid tükeldatud ja keedetud ja puhastatud. Kannibalistlik rituaal? Kujutatud jumalused Loomad ja linnud. Maod. Härjakujutis on levinud, sarvemotiiv võis pühamut märkida. Krokodillid/deemonid, mingi jumaluse austajad. Naised domineerivad jumalakujude puhul. Kellukesekujulised jumalannad hilisest faasist. Lisaks kujukestele on kujutisi ka pitseritel. Naised koos kaslastega ja naised koos härgadega. Osadel on ka mehed peal, aga üldjuhul nad ei ole tähelepanu keskpunktis ja on väikesed. Võimusau kujutamine naise ja harvem mehe käes. Kuidas kokkuvõtvalt tõlgedada: kui palju neid jumalusi oli? Evans autoriteedina arvas, et kõik väikesed jumalad kujutasid ühte suurt jumalannat, nö emajumalanna (Attis). Ehk ühel jumalannal palju ilminguid
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud k...
hiljem lisati juurde uut materjali. · Arvatakse, et Homeros oli hilisem luuletaja, kes sidus laulud ühtseks tervikuks. · Selgust ja üksmeelt selles küsimuses pole · praegu arvatakse, et Homeros oli Iliase looja, Odüsseia lõid tema õpilased. 3. Ühised jooni Iliase ja Odüsseia ülesehituses. · ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on mõlemad vormilt eepilised poeemid. · Mõlemad jutustavad kangelastest ja nende tegudest müütilises minevikus, mil jumalad ja jumalannad sekkusid otseselt surelikku ellu. · Iliase eeposes toimub tegevust Trooja sõja ajal, Odüsseias pärast Trooja sõda. · Mõlemad eeposed sisaldavad 24 laulu. · Mõlemas teoses etendab äärmiselt tähtsat rolli mütoloogia. · Jumalate vahelisi suhteid ja tegevusi kirjeldati peaaegu paralleelse teemana. · Keskendutakse peaaegu ainult paarile peakangelase. · Enamus või siis vähemalt suur osa tegelastest saab teose lõpuks surma.
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
kangelased ning see lugu avaldati trükis üheksateistkümnenda sajandi algupoolest keskpaigani. Need joonistused olid tätoveerimismustrite maailmas ülimalt mõjukad ja on kasutusse jäänud tänase päevani. Mitmetes teistes maailma paikades on traditsiooniline tätoveerimine ikka veel kasutusel. Nepalis, Põhja-Aafrikas, Indias ja Jeruusalemmas on traditsioonilist tätoveerimist uuritud ja jäädvustatud. Nepalis on hinduismi jumalad ja jumalannad igikestev temaatika, nagu ka linnud ja lilled. Kirde-Indias Gudzaratis on tätoveeringud iseloomulikud kombinatsioonid punktidest ja sümbolitest, mis moodustavad must-reid, mis peavad kindlustama viljakust, eemale tõrjuma kurja silma ja pakkuma igal moel kaitset. Kuigi kopti kiriku keskus paikneb põhiliselt islamiusulises Egiptuses, on ka Jeruusalemmas enklaave, kus püha linna külastajaile kehtib palverännakute tätoveeringute traditsioon
32. Arutle [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile] teemal, kas hinduism on religioon või mitte. Hinduism on omalaadne elumõistmise viis, millele läänelikud väärtushinnangud on täiesti võõrad. Läänes on inimesed harjunud nägema elu kui ajaloosündmuste kronoloogilist jada. Hindude meelest on elu kui isekorduv tsükkel, milles inimajalool pole suuremat tähtsust. Hinduism räägib ühest Jumalast . . . Hindu panteoni eri jumalad ja jumalannad on vaid ühe ülima Jumala jõudude ja funktsioonide ilmingud, mis avalduvad maailmas. Enamik hindusid kummardavad üht ja ainsat ülimat jõudu (Brahmanit) lõputu hulga jumaluste ja jumalannade kujul. Erinevate jumalate ja jumalannade ilmingud kehastuvad ebajumalates, templites, gurudes, jõgedes, loomades jne. Hindude arvates on nende olukord praeguses elus põhjustatud eelmises elus tehtud tegudest. Kui nende eelnevad teod olid halvad, võib neil selles elus olla meeletult raske
Laste hirmutamine kasvatuslikel eesmärkidel reaaleluliste, fiktiivsete ja mütoloogiliste olenditega. Kui laps rikub reegleid võib hirmutusolend tema suhtes agressiivselt käituda. Lokaliseerimine – et lapsi eemal hoida ohtlikest paikadest. Välimuse kirjeldamine – koledad, karvased jne, et lapsi eemal hoida neist 60. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. • Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud kalastades vanduda ega riielda. Musta kassi/kivi vetteviskamine lepitusriitusena. Feminiine kalade patroon ja vetevalitseja, kelle võimuses on hea kalasaagi andmine ning veestiihiate tekitamine.
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. ...
valküüridega (kes olid kilbikandjad) võidelda veel viimast korda jumalate vihavaenlaste hiiglastega. Saagas viidatakse valküüridele enne Clontarfi lahingut kui kohutavatele, elajalikele variatsioonidele neiulikest nornidest, kes koovad saatusekangast, aga mitte niitide, vaid inimeste veriste sisikondadega. 8.3 Asgardi kuninganna Kuigi vana- ja keskaja Skandinaavias oli mitmeid jumalannakultusi, puudub täpne teave sellest, kes need jumalannad olid. Viikingid olid enamasti huvitatud lahingujumalatest ja nendest jumalannadest, keda naised kummardasid, on teada vähe. Frigg, keda mõnikord kutsuti Odini naiseks, valitses laste sündimise üle. Naised, kes surid last kandes või sünnitusel, olid Friggile pühad ning kutsutud tema pühadesse ruumidesse samal viisil, nagu tema abikaasa kutsus lahingus langenuid. Frigg või tema ,,noorem vorm" Freya annab inglise keeles nime reedele. 8.4 Kõue jumal
kirstu ja sisemine neist oli puhtast kullast. Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskida. kirstud olid asetatud suurest kiviplokist õõnestatud sarkofaagi, mida ümbritsesid kallist ja värviküllasest materjalist luksusesemed troon, valitsuskepid, kaarik, lauanõud, õlilambid ja paljude jumalate kujud. Inimese- või loomapäistes urnides olid palsameeritud vaarao kehast eraldatud siseelundid. Urnid olid omakorda paigutatud kappi, mida valvasid kaunid jumalannad. Hauda valvas ka musta saakali, surnutejumal Anubise kuju. 8)Milline legend tekkis pärast Tutanhamoni hauakambri leidmist? Pärast Tutanhamoni hauakambri leidmist suri mitu selle ekspeditsiooni liiget müstiliselt. Tekkis legend, et muumiate rahu segajad satuvad needuse küüsi. Egeuse ehk kreeta-mükeene kunst 1.Milliste riikide territooriumil sündis Egeuse kunst? Kreeka ja Väike-aasia (praeguse Türgi) aladel. 2.Kuidas seda kunsti veel nimetatakse? Miks?
Pidage meeles! Olen seda juba ennegi mitu korda öelnud ja ikka pole te mind kuulanud, nüüd aga võtke teatavaks, et kui näen teist ükskõik keda maa peale laskumas ja sellesse taplusse sekkumas, saadan ma selle pihta oma välgu. Siis alles saate tunda, mis tähendab Zeusi viha." Seda öelnud, ronib jumalate isa oma vankrile ja kihutad tuhatnelja Idamäele, kust ta asub tähelepanelikult lahingutandrit jälgima. Jumalad ja jumalannad on Zeusi sõnadest heidutatud ning jäävad Olymposele. Kui päike tõuseb, seavad kreeklased ja troojalased end relvisse ja ruttavad jälle lahingusse. Varsti on vaenulised väed tihedasti üksteise vastas ning taas korduvad juba tuttavad verised vaatepildid: sõda nõuab uusi ohvreid, tekitab uut valu, uued sangarid langevad ja riisutakse paljaks. Nii võideldakse kogu hommikupoolik, kuni keskpäeval paneb Zeus kreeklaste ja troojalaste sõjaõnne kaalule ühele vaekausile kreeklaste ja
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
Rigveda Purusha sukta kirjeldab Purusat tuhandepäise ja tuhandejalgse hiiglasena, kelle vaim on Kuu, silmad on Päike ja hing on tuul. Purusa keha vastab neljale varnale: tema peast või suust tulid brahmiinid, tema kätest ksatrijad, reitest vaisjad ning jalgadest suudrad. Purusast on tulnud Viraj, nais-alge, mille kaudu toimuvad ümbersünnid. Samkhya koolkond kasutab 'purusa' mõistet tähistamaks puhast teadvust. Deevad Deevad (devat, dev) on hinduismi jumalad, jumalannad või jumalused. Veedade traditsiooni vanimad deevad on Indra, Agni, Soma, Savitri, Rudra, Prajapati, Visnu, Aryaman ja Ashvinid; tähtsamad jumalannad on Sarasvat, ja Prithv. Hilisemates pühakirjades (Purna) tõuseb esile Trimurti, Jumala kolm aspekti, mida esindavad mahadeevad (suured jumalad): Brahma, Visnu ja Siva. Puranades esineb deevadest veel Ganesa, Hanuman ning avataarid (Rama ja Krisna), samuti jumalannad Lakshm, Sarasvat, Parvat, Durg, Kl jt.
andamit koguti.Veel ei teata on see kuidas losse valitseti, enamasti arvatakse et kuningas oli , aga samas arheoloogilselt pole kuningast jälge, pole haudu mida võiks aravata et need on nende omad, ja pole ühtegi kujutist mis teeks kindlaks et tegemist on kuningaga. Kui oli siis oli vast preesterkuningas.Kui kuningas polnud nähtav kas siis oli üldse.Äkki oli kollektiivne valitsusvorm. Sooline vahekord kujutistel on naised reeglina kesksel kohal, religioonis domineerisid jumalannad.Mehi on ka kujutatud naistega koos , siis nad on sekundaarsed. Knossose troonil võis istuda ka naine, äkki selles ühiskonnas olid naised kõrgel kohal positsioonis,võis olla materiarhaalne ühiskond .Pole võimalik tõesstada ja kummutada, enamasti ikka nii ei arvata, sest riiki ei leita sellist ajaloolist riiki kus oli naistel poliitiline võim ja siis tundub ebatõenäoline see. Sõjakust seostame meestega ja kui olid naised siis on arusaadav et sõjakus on väiksem
nii üle tõstis ta teistest ja kangemaks sangareist ning keda võitlema siis Aigina saatis ja Mases, kõigist. juhtis ja käskis nüüd neid käsukarjuja suur Ütelge mulle nüüd, Muusad, kes tulnud Diomedes Olümpose hooneist, ning Kapaneuse kuulsa poeg, Sthenelos kes, jumalannad, te viibite kõikjal, kel teadagi vägivapper, kõik on, kolmandaks Euryalos, väejuht kuid kumu kuuleme meie vaid ning tõde mingit jumalatelevõrdne, ei tunne, kel isaks suur Mekisteus see, kes Talaosest teatage, kes on ahhailaste vürstid ja pealikud sündind. teised!
Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi Ka kreeka templeid toestasid sambad Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt Pilet nr. 6- Vana-Kreeka eluolu Vana Kreeka muusika : Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik, mis tähendab muusade kunsti. Kreeka mütoloogia järgi olevat muusad kõigi kunstide ning teaduste jumalannad andnud inimestele muusika, tantsu ja laulu. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Muusika Vana-Kreeka kultuuris oli täiesti imbunud läbi kõigi sotsiaalsete sfääride, kehastades kultuuriväärtusi. Muusika oli olemuslik, seda õpetati õppeainena koos lugemise, kirjutamise, grammatika, aritmeetika ja kehalise kasvatusega. Laulmist kasutati vahendina Iliase ja Odüsseia oodide meeldejätmiseks ja ettekandmiseks. Muusikal oli tähtis
Deianeira tappis ennast ja samuti Herakles. PILET NR 16 TROOJA SÕDA. PROLOOG: PARISE OTSUS Õel riiujumalanna Eris ei olnud jumalate seas kuigi populaarne ja kui jumalad pidu pidasid, jätsid nad tihti tema kutsumata. Eris oli väga solvunud ja otsustas neile kätte maksta. Kord peeti tähtsaid pulmi kuningas Peleus abiellus merenümfi Thetisega. Erist polnud taaskord kutsutud, niisiis viskas ta pulmaliste sekka kuldse õuna, millele oli kirjutatud: ,,Kõige kaunimale." Kõik jumalannad tahtsid nüüd õuna endale saada, kuid lõpuks jäi järele ainult kolm võistlejat: Aphrodite, Hera ja Pallas Athena. Nad palusid Zeusi vahekohtunikuks, kui too keeldus. Zeus andis võistlejatele nõu minna Trooja lähedale Ida mäe juurde, kus noor prints Paris (kutsuti ka Alexandroseks) oma isa lambakarja hoidis. Zeus kinnitas jumalannadele, et Paris pidi olema asjatundja iluasjades. Kuigi tegemist oli printsiga, käis Paris lambakarjas, kuna tema isa,
Laohoonetesse koguti vilja jne, aga pole teada, kui suurelt maa-alalt neid andameid koguti. Veel ei ole teada, kuidas losse valitseti. Arvati, et kuningas oli eesotsas .Arheoloogiliselt pole aga kuningas jälgi, nt haudu või kujutisi. Trooniruumikompleks- eeskäik- trooniruum-suletud ruum. Trooniruumis rituaalne bassein. Troon säilinud. Kujutatud sellisena, et naine istub troonil ja lähedal tiivulised greifid. Sooline vahekord- pitsatitel ja kujutistel naised kesksel kohal, religioonis jumalannad domineerisid. Mehi on ka naistega koos kujutatud, aga alati on nad sekundaarsed. Matriarhaarne ühiskond? Samas pole sellist riiki võrdluseks leitud. Sõjakat aspekti pole eriti kujutatud. Härjakultus. Enamasti ohvriloom, temaga olid seotud rituaalid. Mandri- Kreekas elasid juba tol ajal kreeklased. Kreeklaste jaoks oli Kreeta rikkuse ja kultuuri maa, seega kreeklastele ahvatlev. 15.saj toimusid Kreeta saare lossides suured purustused ja algas lossidejärgne periood
kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest Sisu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega. Zeus paneb Thetise mehele pulmapidu kuninglik. Kutsutakse kõik, va tülijumalanna Eris. Too solvus ja otsustas kätte maksta. Viskab kuldse õuna pulamkülaliste sekka. Õunal oli kiri "Kõige kaunimale". Kolm kõige kaunimat olid Hera (abielu), Athena (tarkuse), Aphrodite (ilu, armastus), kohtunikuks kutsuti Paris (Trooja kuningapoeg). Jumalannad pakkusid seda, mis said. Hera võimu, Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
andamikogumist aitasid sanktsioneerida rituaalid. Losside arhitektuuris ja sisustuses leiab rituaalidele ka viiteid ning mitmed Knossose freskod kujutavad vaieldamatult rituaalseid stseene. Teisalt ilmneb minoilises kunstis ja arhitektuuris ülikkonna luksuslik elulaad. Minoiline ikonograafia viitab naiste kõrgele sotsiaalsele positsioonile. Selle täpsustamine pole võimalik, kuid näib kindel, et kreetalaste panteonis olid jumalannad kesksel kohal ja riituste läbiviimisel täitsid tähtsat rolli preestrinnad. Kindlasti mängis usus olulist osa härja kultus ja rituaalne härjavõitlus. Poliitilise võimu korraldusest ei tea me midagi kindlat. Arvatavasti jagunes Kreeta linnriikideks eesotsas losse valitsevate preesterkuningatega. Knossos oli linnade hulgas tõenäoliselt suurim, kuid kas sellega kaasnes võim teiste üle, pole teada. Samas pole kahtlust toonaste kreetalaste ulatuslikest väliskontaktides
arvestas, et tollased kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest Sisu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega. Zeus paneb Thetise mehele pulmapidu kuninglik. Kutsutakse kõik, va tülijumalanna Eris. Too solvus ja otsustas kätte maksta. Viskab kuldse õuna pulamkülaliste sekka. Õunal oli kiri "Kõige kaunimale". Kolm kõige kaunimat olid Hera (abielu), Athena (tarkuse), Aphrodite (ilu, armastus), kohtunikuks kutsuti Paris (Trooja kuningapoeg). Jumalannad pakkusid seda, mis said. Hera võimu, Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks
Kindlat sünnilinna ei teata (7 linna väidavad, et just seal sündis). Eeposte eellugu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega. Zeus paneb Thetise mehele pulmapidu kuninglik. Kutsutakse kõik, va tülijumalanna Eris. Too solvus ja otsustas kätte maksta. Viskab kuldse õuna pulmakülaliste sekka. Õunal oli kiri "Kõige kaunimale". Kolm kõige kaunimat olid Hera (abielu), Athena (tarkuse), Aphrodite (ilu, armastus), kohtunikuks kutsuti Paris (Trooja kuningapoeg). Jumalannad pakkusid seda, mis said. Hera võimu, Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
