erootilisust- suhteid, millel põhineb kogu elu. Kosmilise tantsijana on Siva loomingu ja hävingu jumal, kes oma tantsuga hoiab ülal universumi lõputut rütmi. Jumalannade kummardamine on hinduismi kõige eripärasemaid vorme, mis ulatub tagasi esiajaloolisse aega. Sakti (jõud, võim, vägi) on termin, mida kasutades viidatakse ükskõik millise jumala väele. See on ka liikumapanev energia, mida kehastavad jumalannad. Teine tõlgendus on, et Sakti on Jumalik Ema. Jumalannat kummardatakse ühtaegu kui Ülimat Olendit ning kui Siva abikaasat. Hinduismis on suur hulk jumalannasid. Kõiki jumalannasid võib käsitada kui iseseisvaid jumalusi või kui jumalanna erinevaid avaldumisvorme. Üks avaldumisvorm on Durga. Legend räägib, et kosmost ründas piison-deemon, kellest ükski jumal, kaasaarvatud Visnu ei saanud jagu, kuna deemonil oli nõidus peal, et ükski mees ega jumal ei saa teda ohustada
Üheks Jaapani kultuuri iseärasuseks on viis kuidas erinevate maade kultuurilised elemendid eksisteerivad külgkülje kõrval harmoonias, mõjutades koos kohalikku kultuuri ja luues seega uue kultuuri. Muusika ei ole erand. Jaapanlaste igapäevases elus mängitav ja kuulatav muusika on väga mitmekesine: traditsiooniline Jaapani muusika, Jaapani poplaulud, Westerni klassika, ameerika poplaulud ja nii edasi. Alguses esitati muusikat vaid kontserditel ja teatrites, kuid tänu telerile ja raadiole ning mitmetele helisalvestusseadmetele on muusika saanud jaapanlastele igapäevaseks osaks nende elust. Jaapani muusika ajaloost Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud esmaste Jaapani asunike religioossete harjumustega. See muusika oli samahästi laul kui ka instrumentaalne muusika. Tolle aja instrumendid olid väga algelised ja jagunesid: löökpill...
olümplaseks. Need koos kuue Zeuzi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. (Day 2007: 23) Enamik antiikaja jumalatest ja jumalannadest esinesid inimese kujul ning neile olid omased inimlikud tunded: armastus armukadedus viha ja sõjaõhutamine. Aga nad olid ka väga võimsad ning kreeklased ja roomlased uskusid, et jumalatel on nende elule tohutu mõju. (Wilkinson, Philip 2008: 34) Jumalad ja jumalannad mängivad olulist rolli inimsuhete kujundamisel ka Kreeka müütides. Müütilised lood seiklustest, sõjast ja vaprusest on toodud näiteks, et selgitada kõrget moraali. Lugude sõnum oli kreeklastele selge: et saavutada edu, ei pea üksnes hoiduma jumalate solvamisest, vaid võimsamaid neist, nagu Zeusi ja tema liitlasi, tuleb lepitada sündsa käitumise ja rituaalsete ohverdustega. Homerose müütiliste lugude seotust Kreeka jumalate ja inimlike voorustega
2. ulatus Midgardi ja 3. võrsus Asgardis. Yggdrasil oli elu sümbol. Ta oli elusolend ja sellepärast pidevalt ohustatud. Neli hirve närisid puu lehti, madu Nighug järas aga väsimatult puu sügavaimat juurt. 3.Aasid ja vaanid Põhjala maailmas elas 2 jumalatesugu. Suuremat ja võimsamat rühmitust kujutavad endast aasid(jumalad), kes elasid Asgardis ning kelle juht oli Odin, ülejäänud tähtsad liikmed olid Thor, Balder, Heimdal, Tyr ja jumalannad Frigg, Sif(Tori naine), Nanna, Idun. Frej koos oma kaksikõe Freja ja isa Njordiga olid teise rühmituse vaanide tähtsamad liikmed. Vaanid seondusid esmajoones põllunduse ja sigivusega. Esimene sõda maailmas oli aaside ja vaanide vahel, mille põhjuseks oli mingisugune lahkheli hiiutar Gullveigiga(Kullaarmastus). Aasid püüdsid teda kolm korda surnuks torgata ja põletada kuid hiiutar päses alati eluga. Vaanid tõusid tema kaitsele. Vaenuseis lõppes vaherahuleppega, mille kinnituseks
Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele...
Muusika Muusika enne ajaarvamist · Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. · Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast). · Varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud),...
,kord teise leeri vastu. Aresel oli oma kaaskond – tema saatjaskond arvukates lahingutes. Võimsa sõjajumala kõrval seisid tema pojad Phobos ( kr. keeles „hirm“) ja Deimos ja tema õde Eris (kr. keeles „tüli“, „riid“) ,kellega seondub tuntud lugu tüliõunast ,mis sai ka kuulsusrikka Trooja sõja ajendiks. Eris polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole. Kättemaksuks heitis ta külaliste sekka kuldõuna ,millele oli kirjutatud „kõige kaunimale“. Jumalannad Hera, Aphrodite ja Athena nõudsid igaüks õuna endale. Tüli kutsuti lahendama Paris, kellele oli Aphrodite lubanud naiseks Helenat. Paris määras õuna Aphroditele ning see otsus saigi Trooja sõja ajendiks. (Siit ka väljend Erise õun ehk „tüliõun“) Arese saatjannaks oli ka sõjajumalanna Enyo ,metsiku lahingukära personifikatsioon. Kust iganes nad ka üle ei käinud, tekkis paanika, veri ja surm. Sümbolid – raisakotkas ,kilp ja kiiver.
Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Kronos neelas oma lapsed sellepärast alla, et ta kartis et tema lapsed kukutavad tema troonilt nagu tema oli teinud oma isaga. Zeusi juhtimisel kuulutasid jumalad ja jumalannad koos kükloopidega Kronosele ja titaanidele sõja. Võitnud sõja jagasid Zeus, Poseidon ja Hades maa omavahel ära. Zeus sai taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Zeusi sümboliteks ja relvadeks said piksenool ja kõuemürin. Zeus on nii õiglane ja tark valitseja kui ka liiderlik mees, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Zeus käis tihti maa peal ja ühtis tavaliste inimestega kellest tekkisid pooljumalad. Nii tegid samuti ka teised jumalad
mille jumalad inimestele saatsid: naise nimega Pandora ja tema laeka. Töös abistasid teda ükssilmsed kükloobid. 3 HEPHAISTOSE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Vulcanus oli vanarooma mütoloogias tule ja sepistamise jumal, samastatud vanakreeka mütoloogia Hephaistosega ning etruski mütoloogia Sethlansiga. Tema teine nimi on Mulciber. Uskumuste kohaselt asus tema sepikoda Sitsiilias Etna mäe all ja teda seostati Maia ja Vestaga, kes olid Rooma kodukolde jumalannad. Tema püha, Vulcanalia festivali tähistati 23. augustil, suurima põua ja tuleohu ajal. Ühe tava kohaselt heideti tulle kalu ja väikesi loomi. Vulcanuse järgi on nimetatud Vulcano saar.
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika ...
Poseidoniga, läks tema valdusse ka soolane vesi ja seejärel sai ta laevasõidu kaitsejaks. Tema igaaastased pidustused, Neptunalia, olid väga populaarsed. VULCANUS Vulcanus oli vanarooma mütoloogias tule ja sepistamise jumal, samastatud vanakreeka mütoloogia Hephaistosega, ningetruski mütoloogia Sethlansiga. Tema teine nimi on Mulciber. Uskumuste kohaselt asus tema sepikoda Sitsiilias Etna mäe all ja teda seostati Maia ja Vestaga, kes olid Rooma kodukolde jumalannad. Tema püha, Vulcanalia festivali tähistati 23. augustil, suurima põua ja tuleohu ajal. Ühe tava kohaselt heideti tulle kalu ja väikesi loomi. Vulcanuse järgi on nimetatud Vulcano saar. SILVANUS Silvanus, metsade isand on jumal, kes kaitseb kariloomi, kes söövad mäenõlvadel. Seal oli ka tema altar, mille juures käis palju inimesi, sest Silvanus oli rooma talupoegadele ligidane. Ta seisis Itaalia orjadele ja väiketalunikele lähemale kui kauged taevased jumalad, keda kummardasid
tervise arendamisega. Hiljem lisandusid sanjaasid erak, rändajad, kelle ainus eesmärk on moksa. 2. Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud(1000-800ekr.) 3. Upanisaadid brahma raamatute kommentaarid usundifilosoofilised teosed(800-600ekr) Brahman jumal kui lõputu, igavene ja vormitu Aatman hing/maailmahing, mis annab elu kõigile olendeile. Isvara ülim isikustatud jumal Purusa universum Deevad jumalad, jumalannad, jumalused. Asurad deemonid 3 peajumalat Brahma(looja loovus), siva(hävitav jõud), Visnu(loov jõud) BUDISM Budd(h)a, Buda, Budha virgunu 6. Saj ekr. usurajajaks peetakse Sidharta Gantama-t 2 põhisuunda: 1)Hinajana, 2)Mahajaana Põhimõtted millele budism toetub 1)Buddha virgunu 2)Dharma seadmus/kohus Ühtne tervik 3)Sangha munklus Maailm jaguneb 3-ks: 1)sooside maailm sümboliseerivad deevad (pooljumalad) see
kindlana tunda. Siva laubal asuva kolmanda silma kohal, mis sümboliseerib kõrgemat teadvust, on kuusirp. Pulstunud juuksed sümboliseerivad tema eraldumist ühiskonnast askeetlikku üksindusse. Juustes pesitseb aga Gangese jumalanna Ganga. Ümber keha põimunud kolm madu on Siva relvadeks. 21. Kes on tema naised? Kirjeldage nende atribuute: Siva abikaasadeks on destruktiivsed jumalannad Kali ja Durga ning jumalik ema Paravati. Kali ja Durga on Parvati avataarad. Kali atribuutideks on kaela ümber keerdunud kobra, kolpadest kee, mis sümboliseerib reinkarnatsiooni. Tal on samuti neli kätt. Ühes käes on mõõk peade mahalöömiseks, teises käes mahalöödud pea. Kahe käe käelabad on punaseks värvitud, seelik on valmistatud maharaiutud kätest. Kõrgema teadvuse sümbolina on ka temal kolmas silm.
... kool LEO HJORTOSO "KREEKA JUMALAD JA KANGELASED" Referaat ... nimi ... klass ... aasta 2 Sisukord Maailma loomine ............................................................................ 5 Kaos ja Gaia ............................................................................................................. 5 Titaanid......................................................................................................................5 Olümpose jumalad.......................................................................... 5 Zeus ja tema naised ...................................................................................................5 Poseidon.....................................................................................................................6 Demeter......................................................
Gaia abipalvele vastasainukesena titaan Kronos (Aeg), kes oli kaval ja auahne ning alati soovinud maailma valitsejaks saada. Kronos hiilis magava isa (Uranose) juurde ning kohitses ta, arvates, et saab siis igavesti valitsejaks. Uranos saatis Kronose peale needuse tehku sinu lapsed sulle sedasama, mida sina oled oma isale teinud. Tema verest kargasid välja Gigandid (maokujulised jalgadega hiiglased) ja Erünnosed (fuuriad). Viimased kandsid Viha ja Vaenu ning neist said Kättemaksu jumalannad, kes karistasid igasuguste roimade, eriti veresüü eest. Nad on määratud igavesti Maa peal elama. Uranose võim taandus sellega. 4 Nüüd saab Kronosest universumi valitseja ning ta loodab, et igaveseks. Kuid tema valitsemisaeg, mis rajanes säärasel kuritööl, tõi maailmale palju hädasid. Jumalanna Öö sünnitas Surma ja Pettuse, Luupainajad ja Riiu, kättemaksuhimulise
Järsku vahetegemist meeste ja naiste repertuaari vahel on raske teha. Meeste kaheleul: kaks laulumeest istusid kõrvuti või vastakuti, parem käsi koos, lauldes hõljutasid kehaga, vahel haarasid vaba vasaku käega õllekapa. Üks laulik oli laulujuht, teine kaasalaulja, kes liitus eeslauljaga kolmandast värsijalast, kogu värsi kordas ta siis üksi. Meeste kahelaul oli juba XIX sajandi algul haruldane. Lauliku asend: muinaskreeklased arvasid laulul ja luulel olevat omad jumalannad e. muusad. * Homerose aja kutselisi eepiliste kangelaslaulude esitajaid, luuletajaid ja lauljaid nimetati aoidid'eks. * Keskaja kelti õuelaulikud ja luuletajad olid bardid. * Minstrelid olid XIII-XVI saj. aadlike teenistuses olevad laulikud, kes polnud rüütlipäritolu. * Kasahstani ning kirgiisi rahvalaulik-improvisaator kannab nimetust akõnn. * A1zerbaidzaanlastel, armeenlastel ja nende naaberrahvastel on poeedid-rahvalaulikud ning muusikamehed asuugid.
Neid seostatakse küll armastusega, ent samas on kindel, et tegu on ka taimestikujumalannadega, kes pinnase viljakaks muudavad. Ehkki kujutavas kunstis esinevad nad nii rõivastes kui alasti, pole selge, kas nad olid riietatud või mitte. Küll aga riietasid nad armastusjumalanna Aphrodite - pärast viimase sündi - lilleõielisse kangasse ning ehtisid ta sõrmuste ning kõrvarõngastega. Graatsiad ja hoorid on sekundaarsed jumalannad ning Aphrodite kui armastus- ja ilujumalanna saatjad. Omaette mütoloogiat neil pole. 5 Kristjan Vahtla Hoorid Hoorid olid Zeusi ja titaan Themis'e kolm tütart. Homerose sõnul valvasid nad taevaväravat ning avasid selle jumalatele, kes Olümposelt lahkusid või sinna naasid. Hesiodose sõnul
· Prometheus pidavat seda teadma(põhjus karistamiseks lisaks sellele, et Prometheus liialt inimesi aitas) · Prometheus ei alistunud Zeusi türanniale · Zeus saatis kotka Prometheusi maksa nokkima · Prometheus ei vandunud ikka alla, sai vabaks(Herakles võis ta vabastada) · Zeus leppis Prometheusi vabadusega Trooja sõda · kõik sai alguse Thetis'e(merenümf) ja kuningas Peleus'e pulmapeost · pulmapeole olid kutsutud kõik jumalad ja jumalannad välja arvatud tülijumalanna Eris · Eris solvus ja viskas pulmaliste sekka kuldse õuna · kiri õunal: ,,Kõige ilusamale" · kõik jumalannad tahtsid õuna enesele · lõpuks jäid järele kolm võistlejannat(õuna pärast): Aphrodite, Hera ja Athena · läksid Zeusi juurde, et tema otsustaks; Zeus saatis nad Trooja printsi Parise juurde · Paris oli Trooja lähedal loomi karjatamas(saadeti kuningakojast kaugemale, sest kun.
Jaapani muusika 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Jaapani muusika...................................................................................................3 Jaapani muusika ajalugu..................................................................................... 3 Traditsiooniline Jaapani muusika.......................................................................4 Gagaku...................................................................................................................4 Instrumendid......................................................................................................... 5 Keelpillid........................................................................................................................................ 6 Löök...
oli tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Egeuse mere saarte, Mandri-Kreeka ja Väike – Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreetal ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Sp. Räägitakse tihti ka Kreeka Mükeene kunstist. Kreetalased ei kindlustanud linnu ega rajanud linnuseid. Arvatakse, et nende religioonis oli esikohal viljakuse kultus. Kreetal polnud ka suuri templeid. Tõenäoliselt kujutavad jumalannad madusid käes hoidvate naiste figuurid. Kreetal olid võimul kohalikud valitsejad, kuid nähtavasti polnud võim nii suur, et valitsejaid portreekunstis jäädvustada. Kreeta ehituskunsti tähtsaimaks saavutuseks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). 20.saj alguses kaevati nende säilinud osad välja, neid konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis
muutus kaljuks. Siplylose mägede nõlval on siiani näha nutvat naist 79. Achilleuse kand- nõrk koht. Achilleuse ema Thetis kastis ta Styxy jõkke ,et saavutada surematust aga hoidis poisil kannast ning see jäi tema nõrgaks kohaks 80. Tüliõun- oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Troojakuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse.Hiljem röövib Paris Helena kavalusega, sellest saab alguse Trooja sõda. (Paris läheb Helenale ja
muusa), Euterpe (lüürika muusa), Thaleia (komöödia muusa), Melpomene (tagöödia muusa), Terpsichore (tantsu muusa), Erato (armastusluule muusa), Polyhymnia (muusika muusa), Urania (astronoomia muusa) ja Kalliope(eepilise luule muusa). Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. 2 Vanakreeka mütoloogias olid muusad kunsti ja teadust kaistsvad jumalannad. Neid kujutati noorte neidudena. Kokku oli muusasid üheksa. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium HERA (Juno) Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Ta oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri,
pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta oma perekonnale: "Olen võimsam ma taevasist kõigist . Või siis proovige, et ise kõik seda näeksite kindlalt: pange kuldne te kett läbi ilmade rippuma taevast ning sest haarates kõik, jumalad nii kui jumalannad, kiskuma hakake! Kuid maha iial ei tõmba te taevast... Zeusi...Kui aga soov oleks endal mul proovida naljaks, ma võiksin teid üles kiskuda kõiki ja maad, mered kõik üheskoos veel. Ümber Olümpose tipu ma köidaksin otsa sel ketil ning keset õhku rippuma jääks nii terve see maailm." Tegelikkuses polnud aga Zeus kõikvõimas ja kõiketeadja.Temale võis vastu hakata ja tüssata ,,Iliases" veab Poseidon teda ninapidi ja sedasama teeb ka Hera.
VANAKREEKA TEATER Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Rongkäigus ja Dionysose altari ümber lauldi jumalale ditürambe ehk ülistuslaule. Lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus Dionysos, käes viinamarjaväätidega ehitud kepp türsos. Dionysos oli looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal. Ta kehastas instinkte, tundeid, intuitsiooni. Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost ja kujutati tema tegemisi, siis hiljem lisati juurde heeroste lugusid, kogu mütoloogiast tuttavat ainest. Kreeka teatri alguseks loetakse aastat 534 eKr, kui Thespise-nimeline koorijuht astus oma kaaslaste seast esile, hakkas kooriga dialoogi ...
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias...
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias...
Moirad esinevad müüditegelastena harva, ainult müütides Admetosest ja Meleagrosest. Naised austasid moirasid rohkem. Pruudid ohverdasid neile Ateenas lokke ning naised vandusid nende nimel. Kujutlus igaühe saatuse määramisest kuduvate jumalannade poolt oli indoeurooplaste seas üldine, näiteks roomlased nimetasid saatusejumalannasid parkadeks, skandinaavlased nornideks ja baltlastel oli selle jaoks jumal Laima. Hoorid - ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lille-ja viljajumalused: Thallo õitsemis-, Auxo kasvu- ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja Eirene (rahu). Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid
Neile kuulus majas oma nurk, kuhu tähtpäevade puhul annetusi tehti. Lisaks oli igal perel geenius maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojätkamist. Penaalid olid kodukolde jumalad. Olid ka avalikud laardi ja penaalid, kes toimetasid linna heaks. Maanid olid allilma heade surnute vaimud. Kohati peeti neid ka jumalaiks ja kummardati vastavalt. Lemuurid olid halbade surnute vaimud, keda kohutavalt kardeti. Kameenid olid esialgu praktiliselt kasulikud jumalannad, kes hoolitsesid allikate ja kaevude eest, ravisid tõbesid ja kuulutasid tulevikku. Kreeka jumalate tulekuga muutusid nad ebapraktilisteks muusadeks. Vana-Rooma jumalad ja nende austamine Jupiter taeva,- pikse- ja tormijumal. Tema keskne pühamu asus kapitooliumil, kus temaga koos austati ka Junot ja Minervat. Juno abielu ja abielunaiste kaitsja. Neptunus oli merejumal. Vesta kodukoldejumalanna, tema auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümartemplis, seda valvasid Vesta
Seejärel tuleb sihilepääsuks rakendada kogu jõud ja visadus. Me ise peame täitma ennast tulvava huumori, kasvava rõõmu ja kõigi nende tunnetega, mis toovad meile rahulduse. 10 Kokkuvõte Meie kõik koos oleme need, kes loovad uut maailma, uut tegelikkust, kus asetame esikohale humaansuse, armastuse, hoolitsuse ja tarkuse. Kus avame oma silmad ja arendame ning rakendame oma võimeid ja tõelisi kavatsusi, kui jumalad ja jumalannad, kes me tõeliselt oleme. Meie, täiskasvanud peame ennast avama ja jälle otsekui lasteks saama, nõnda et suudaksime vaadata maailma imetlusega, naerda, nutta ning uskuda elu seiklustesse. Laps teab, et see on universumi keskpunkt. Laps on täht, mis liigub oma imepärasel rännul läbi piiritu avaruse. Lapse jaoks on kõik võimalik ning tal pole mingit tahtmist vähendada oma rännaku vaimustust. Lapse maailm on
– Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. 3. Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena
poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand 22. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. • Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud kalastades vanduda ega riielda. Musta kassi/kivi vetteviskamine lepitusriitusena. Feminiine kalade patroon ja vetevalitseja, kelle võimuses on hea kalasaagi andmine ning veestiihiate tekitamine.
kuuluma. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta oma perekonnale:"Olen võimsam ma taevasist kõigist. Võisiis proovige , et ise kõik seda näeksite kindlalt: pange kuldne tekett läbi ilmade rippuma taevast ning sest haarates kõik, jumalad nii kui jumalannad, kiskuma hakake! Kuid maha iial ei tõmba te taevast ...Zeusi...Kui aga soov oleks endal mul proovida naljaks, ma võiksin teid üles kiskuda kõiki ja maad, mered kõik üheskoos veel. Ümber Olümpose tipu ma köidaksin otsa sel ketil ning keset õhku rippuma jääks nii terve see maailm. "Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. "Iliases" veab Poseidon teda ninapidi ja sedasama teeb Hera. Mõnikord
Maailmas, peale Ragnaroki, katastroofist puhastununa (Cotterell 2001, lk 183) 3.5 Freya Tuntakse veel ka Freyja nime all. Armastuse, seksuaalse iha, viljakuse jumalanna, vapper sõdalane, Valkyries-i kuninganna.Njordi tütar ja imeilusa Freyr-i kaksikõde. Ta on abielus jumalaga nimega Od. Mitmed allikad on neid pidevalt segi ajanud Odin-i ja Frigg-iga, seetõttu muutub kohati ka müütide sisu. Neil sünnib kaks tütart, Hnoss ja Gersemi. (3) Frigg ja Freya on peamised Norra mütoloogia jumalannad, neid asetatakse staatuse poolest isegi kõrgemale troonile kui Thori ja Yngve-t. (Wilson, 1980) Teda seostati luksuse, kaunite asjade lembusega, teda peeti seksuaalsese kehastseks. Ta oli ühteaegu nii Neitsi Maarja kui Veenus. Ta oli ühtaegu nii jõuline kui kirgliku loomuga, oli oma eesmärkide saavutamisel äärmiselt kindlameelne. (Allan, 2004, lk 48-49) Heimsgringlas(Vana-Põhjala Kuninga saaga) nimetatakse Freyat mütoloogiliseks Rootsi
1.OSA Kirjanduse põhiliigid ja zanrid EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA -eepos -sonett -dragöödia -romaan -haiku -komöödia -novell -luuletus -draama -jutustus -valm -epopöa -poeem Rahvalule põhiliigid ja zanrid RAHVAJUTT RAHVALAUL VÄIKEVORMID -muinasjutt -regilaul -vanasõna -muistend -riimilised -kõnekäänd -eepos -mõistatus -naljand -pajatus ANTIIKKIRJANDUS vanakreeka ja vanarooma kirjandus mis on vanimaid euroopas tekkinud kirjadused, on maailma kirjanduse aluseks KREEKA EEPOSED ,,Ilias" aluseks on Trooja sõda, sõjani viinud sündmused said alguse jumalate tülist. Pulma ei kutsutud tülijumalannat, kes viskas kättemaksuks jumalate ja jumalannade keskele õuna koos kirjaga: ,,kõige kaunimale". Naisjumalannad ihaldasid õuna endale. Võistlema ...
losse pidada kultuskeskuseks ja arvata, et andamikogumist aitasid sanktsioneerida rituaalid. Losside arhitektuuris ja sisustuses leiab rituaalidele ka viiteid ning mitmed Knossose freskod kujutavad vaieldamatult rituaalseid stseene. Teisalt ilmneb minoilises kunstis ja arhitektuuris ülikkonna luksuslik elulaad. Minoiline ikonograafia viitab naiste kõrgele positsioonile. Selle täpsustamine pole võimalik, kuid näib kindel, et kreetalaste panteonis olid jumalannad kesksel kohal ja riituste läbiviimisel täitsid keskset rolli preestrinnad. Kindlasti mängis usus olulist osa härja kultus ja rituaalne härjavõitlus. /.../ Kreetal monumentaalseid hauakambreid polnud. /.../ Kreeka soost valitsejad võtsid koos lineaarkirjaga üle ka kreetalaste bürokraatliku lossimajanduse lineaarkiri B on põhimõtteliselt lineaarkirja A mugandus kreeka keelele, mis oli tarvilik lossimajanduse korraldamiseks. Mait Kõiv
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
Teda on joonistatud ka potikedra taga, millel ta vormib maailma. Teistel joonistel hoiab ta kõverat mõõka. Tatenenina esineva Ptahi mõõk vastab neile kirvestele, mis on kogu maailmas loojavõimetega jumaluste atribuudiks. Tõenäoliselt oli Tatenen ürgne loov jumal, keda sel põhjusel kõrvutati Ptahiga. Ptahi naine oli Sehmet/Sahmet (sõja, põua, haiguste ja tervistamise jumalanna),nende poeg oli Nefertem.Sehmetil oli emalõvi pea, nagu jumalanna Bastil. Teised Ptahi naise variandid jumalannad : Bast, Tefnut, Maat, Hathor (nendest järgmisel loengul). Nefertem oli kas Ptahi ja Sehmeti või Ptahi ja Basti poeg. Teda on joonistatud kui suletuttidega kroonitud meest, kes mõnikord seisab ka lõvi seljas. Mõnedel maalidel on tal lõvi pea ning muumia keha. Varastel aegadel sümboliseeris teda lootoseõis, ta oli hea lõhna, aroomi jumal (nagu öeldakse Püramiiditekstis, "ta on lootoseõis Ra nina juures"). Ta oli
Rakvere Eragümnaasium Antiikteater Referaat Eduard Mihhejev 11.klass 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus 3 Antiikteater 4 Kreeka teater 6 Tegelaskujud 8 Kirjanikud 11 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Teatri algmed ulatuvad kaugesse minevikku,varajaste ühiskondade religiosseisse rituaalidesse. Kõikide rahvaste ajaloos leidub jälgi jumala sündi,surma ja ülestõusmist kujutavatest lauludest ning tantsudest,mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid. Praegugivõib taolisi tseremooniaid näha primitiivrahvaste juures. Teatri jaoks meie tänapäevases mõistes on aga vajalikud kolm komponenti: näitlejad, kes on juba koorist eraldunud; konfliktialge, mida annab edasi dialoog; ja vaatajad ,kes on t...
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, t...
Härg väljendus ka hilisemas Kreeka mütoloogias. Härjaga seondus kaksikkirves, mingi võimu/tapmise sümbol (labrys järelikult on labürint kaksikkirve maja). Härg võis olla jumal, ohvriloom või ohverdatav jumal. Madudega jumalanna kujukesed on leitud lossi alumistelt korrustelt, mistõttu teda on peetud allilma või lossi kaitsejumalannaks. Ekstaatilised tantsud jumaluste austamisel Potnia emand, termin, millega kreeklased tähistasid suuri jumalannasid. Vaieldav on, kas jumalannad on sama jumalanna erinev kujutis või oli tegemist erinevatega. Viimane arvamus on peale jäänud. Poeetide vahendusel ilmneb meile Kreeka panteon. Olümpos ja Zeusi loss kasvavad kokku. Peajumal on Zeus. Jumalannad on tähtsad, kuigi ühiskond on väga patriarhaalne. Riik/kollektiiv vastutas iga konkreetse isiku religioosse käitumise suhtes. Kui üks inimene solvas jumalaid, ähvardas karistus langeda kogu kodanikkonna peale. Teada on religioossed protsessid pühaduseteotuse kohta (399
Kreeka kultuuri moodustabki üks suur segu. Aja jooksul muutus kreeka religioon, sp tuleb silmas pidada ajastut. 1) Pronksiaeg 2. Aastatuhat eKr 2) Klassikaline kreeka 5-4. Saj eKr tipp 3) Hellenismi periood - Hegemoonia kehtestamine; Makedoonia kuningas Aleksander Suur alistas Idamaad. Substraat, ürgne Vahemere kultuur C,atal Hüyük jumalanna (istub kaslaste vahel, mäeotsas) Autoriteetsed Jumalannad mängisid Anatoolias ja mujal olulist rolli. Austati härga. Pronksiaeg Lossid olid usukeskusteks, templeid ei kujunenud. Seal olid kultusruumid. Knossose loss olulisim. Loss oli ülesehituselt ritualiseeritud. Keskhoovil keskne rituaalne tähendus, kust omakorda pääses kultusruumidessse nagu trooniruum olulisim; naissoost isik käis kümblemas ja hiljem istus oma troonile. Kultusruumid ja viljasalved olid omavahel seotud; rituaalides kasutati andameid ilmselt
ühendusest hinduismis. Paljude jaoks ongi see peamine selles religioonis. Teine viis brahmanit vaadelda on näha seda ilmnevana paljudes jumalates, kes moodustavad hindu panteoni. Iga jumal on seotud mingi kõrgema reaalsuse aspektiga ja hindud austavad neid kõiki. Paljudest jumalatest tähtsaim on kolmik, kes on tuntud kui trimurti ülev looja Brahma, kaitsja Visnu ja hävitaja ning taaslooja Siva. Igal jumalal on ka naine. Need naised Sarasvati, Laksmi ja Kali - on ise võimsad jumalannad. Lisaks sellele võib Visnu ilmneda maa peal kümnes eri vormis ehk kehastuses, neist austatuimad on üllas isand Rama ja kangelassõdalane jumal Krisna. Enamik hindusid keskendub ühele teatud jumalale või jumalannale. Kuid jumalateenistuses tunnustatakse ka teisi jumalaid, teenistuse alguses kutsutakse sageli viit jumalat (Devi, Ganesa, Narayan,Siva, Surja). Usklik võib palvetada mõne teise jumala poole, kui tema elus on periood, kus ta vajab abi sellelt konkreetselt jumalalt.
mõõtmed kultuuris. Muusika on igapäevaseks saatjaks, aidates mõtestada ja leida iseend ja paigutumist aegruumis. Selleks, et leida see koht abstraktses mõttes, on hea heita pilk juba mõeldud mõtetele antud teemal. Mõiste päritolu ja muusika olemus Vana-Kreekas Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik, mis tähendab muusade kunsti. Kreeka mütoloogia järgi olevat muusad titaan Mnemosyne ja Zeusi tütred, kõigi kunstide ning teaduste jumalannad andnud inimestele muusika, tantsu ja laulu. Muusad lõbustasid Olümpose jumalaid Apolloni lüüra saatel koos graatsiatega. Neid oli üheksa: Calliope eepika jumalanna, kinkis inimestele kõige hinnalisema instrumendi hääle. Euterpe lüürika ja flöödisaatega laulud. Erato armastusluule. Poyhymnia püha luule ja tants. Melpomene tragöödia. Thalia komöödia. Clio ajalugu. Terpsichore tants ja koorilaulud. Urania astronoomia.2
Suurt tähelepanu pöörati ruumilise illusiooni loomisele. Maalide motiivid on võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi. Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest. KREEKA JA ROOMA JUMALANNAD · Zeus - Jupiter (taeva-, vihma- ja piksejumal) · Poseidon - Neptunus (maapõue- ja tormide jumal) · Hades - Pluto (allilma- ja surnute jumal) · Athena - Minerva (tarkuse-, kunsti- ja sõjajumalanna) · Apollon - Apollo (valguse- ja päikesejumal) · Artemis - Diana (jahi-, viljakuse-, abiellumis- ja sünnitusjumalanna) · Aphrodite - Venus (armastuse ja õnne jumalanna) · Hermes - Mercurius (karja, rändurite ja varaste jumal)
KNOSSOSE PALEE: Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. SKULPTUUR: · Kõrget taset näitavad savivaasid, mida katavad mereloomad ( kaheksajalgsed) · Jumalannad madudega (peeti kodude kaitsjaks) MÜKEENE KUNST: Mükeene kunsti uurimisel on suur osa saksa ärimehel Heinrich Schliemannil (1822- 1890. Lapsepõlvest peale, innustunud Homerose eepostest, unistas ta leida ja välja kaevata legendaarne Trooja linn. Lõpuks ta oma unistuse ka teostas. Kuigi ta oskamatusest paljugi lõhkus, peetakse teda siiani kaasaegse arheoloogia isaks. · Kullast Surimask umbes 1500e.m.a · Mükeene linnuse rekonstruktsioon · Lõviväravad
4 Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias, kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud Üks vanimaid templeid, mis on säilinud meie ajani on Hera tempel Olümpias (dooria stiilis, 7 saj lõpust e.m.a.).Olümpose, Kreeka kõrgeima mäe tipp jääb sageli pilvede varju. Muistsete kreeklaste kujutlustes elasid sellel mäel jumalad ja jumalannad. Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed (autor MNESIKLES). Dooria stiili täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel (peripteer, 5 saj.e.m.a.).
Egeuse kunst Polnud ühtset riigivõimuga riiki, kunstis seega ühised jooned nii Mandri-Kreekas, Peloponnesose ps ja Väike-Aasia rannikul Rikkaim kunst kreeta saarel ning peloponnesose ps, mille tähtsaim keskus Mükeene-Kreeta- Mükeene kunst Kreetalased ei kartnud välisvaenlaseid seni kuni neil olid laevad merel, seega polnud nende lossid kaitstud ja nad ei rajanud linnuseid Usus neil kindlad jooned puudusid, aga mingisugused jumalannad neil olid, kujutati madudega Kujutavas kunstis olid neil skulptuur-reljeefid ja kujud. Tähtsamateks arhitektuuri saavutusteks kreetalastel lossid(Knossos, Phaistos ja Hagia triada) Lossid: · Suured ja koosnesid paljudest eriilmelistest ruumidest · Alumisel korrusel laoruumid, ülemisel esinduslikumad toad · Eritasapinnalisi ruume ühendasid trepid · Seinad kivist, laed puust · Puust ka allapoole ahenevad sambad, mis olid tavaliselt värvilised
Lisaks oli võimalik kirjutada lehe mõlemale poole ja teksti sai maha kraapida. Värsket kirja sai pärgamendilt koguni kustutada, vana kirja sai ainult pimsskiviga maha hõõruda. Pärgamendist tehti luksusväljaandeid, lihtväljaanded kirjutati papüürusele. 6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? Kreeta - minoiline kultuur. Umbes 2200-1600 ekr. Ei olnud indoeurooplased. Naised olid olulised, tähtsamad olid jumalannad. Tähtsad ka härjad. Valitsejad võisid olla naissoost. Nad oskasid kirjutada - lineaarkiri A. Ei osata lugeda tänapäeval. Mükeene periood- alates 1600 ekr. Indoeurooplased (kreekased). Lineaarkiri B. Agamemnoni mask. Tume ajajärk, dooria hõim, kiri kadus. 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Arhailine ajajärk: eepika. Homeros (Ilias, Odüsseia) ja kangelaseepos. Hesiodos ja eepiline kataloog. lüürika (meelika) 8
Sisaldasid nõidumist, needmist, õpetamist. Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad. Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi einherjisid. Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus (Ragnarok). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu. Nimeliselt Skuld, Skögul, Hildr, Gunnr, Göndul, Geirskögul. Kabu tänapäeva kasutusse tulnud sõnana kabuhirm. Kabuhirm tähendab kartust selle ees, et esmasündinud laps on tütar, mis tähendas, et laps tuleb hukata. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute (einherjerite) kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid, kes on surnud väärikalt, see
usundite segu. Kreeta-Mükeene periood usund Kirjalikud allikad kultuurist puuduvad ning kogu info pärineb arheoloogilistest leidudest: kujud, kunst, arhitektuur, pitserid jne. Ehitised: Puudusid uhked templid, kultuskeskused Paleedes leidus kultusruume, kus ülistusobjektis oli keegi naissoost isik (preestrinna?) Knossose palee rituaalne keskus oli trooni saal Usundi/ühiskonna tunnusjooned: Naised kui austusobjektid, jumalannad - naisi on kujutatud rohkem kui mehi ning naised on kesksed Kujudel rõhutatakse naistel paljaid rindu Naised/jumalannad kujutatud nii astroloogia, looduse, loomariigi, keisrivõimu/poliitika ja muu valitsejatena Härjakultus - härg, poliitilise võimu sümbol, esineb ikonograafias; härg samuti pühaloom või ohvriloom, kellega tehti rituaale (näiteks härjavõitlus) Võimalik, et tegemist on matriarhaalse tsivilisatsiooniga Kreeka religiooni periood
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
