Alex-Sander Puhm Püha Nikolaus Püha Nikolause täpne sünniaeg pole teada, kuid arvatavasti jääb see ajavahemikku 260-280. Ta oli ja on ka senini armastatud pühak nii Ida kui ka Lääne kirikus. Teda austavad pühakuna nii ortodoksiad kui ka katoliiklased ja tema mälestust austatakse ka anglikaanide ja luterlaste seas. Püha Nikolause tuntuim mälestuspäev on 6. detsembril. Kahjuks puuduvad kindlad andmed Nikolause varajase elukäigu kohta ja sellepärast lähtutakse tema puhul üldiselt legendidele. Nikolaus sündis Pataras, mis oli Lüükia muistne merevärav ja jääb Myrast (tänapäeva Türgis) läände. Kahjuks puuduvad kindlad andmed tema elukäigu kohta. Ta kasvas üles kristlikus peres ning pühendus juba noores eas Jumalale. Laiemalt saigi ta tuntuks alles Myra piiskopina. Pärimuse järgi valiti Nikolaus Myra piiskopiks „juhuslikult“ ehk siis jumaliku ettehoolduse tulemusena. Pärast linna senise piiskopi surma kogun...
1) Victor Hugo *Victor Marie Hugo sündis 26. veebruaril 1802. aastal Besançonis. *Victor Hugo suri 22. mail 1885. aastal Pariisis. *Algatas Prantsuse kirjanduses romantismi, kirjutas näidendeid, luulet ning ajaloolisi ja ühiskonnakriitilisi romaane: „Hüljatud”, „Mees, kes naerab”, „Jumalaema kirik Pariisis”, „Meretöölised”. 2) Charles Perrault *Charles Perrault (12. jaanuar 1628 Pariis - 16. mai 1703 Pariis) oli prantsuse kirjanik ja kõrge ametnik. *Ta on tuntud eelkõige oma muinasjuttude koguga Contes de Fées (pr. "muinasjutud"), teda peetakse muinasjuttude žanri toojaks kirjandusse. Tema muinasjutte: * Uinuv kaunitar * Punamütsike * Sinihabe * Kassi-isand ehk Saabastega kass * Haldjad * Tuhkatriinu ehk Kristallkingake * Tuttpea-Riquet * Pöialpoisike * Eeslinahk * Hapuoblikas 3) Edgar Allan Poe *Edgar Allan Poe (19. jaanuar 1809 Boston - 7. oktoober 1849 Baltimore) oli ameerika romantiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirj...
eneseteostuse otsinguid. 3. Kes ja milliseid uusi võtteid maalimisel kasutas? Leonardo da Vinci - maalis freskotehnika asemel õlivärvidega, Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel, jäljendas inimest täiuslikult, suur rõhk nii inimeste miimikal kui taustal, arvestab õhuperspektiivi, valguse-varju kooskõla. Raffael - Raffael armastas luua ideaalkujusid, keda ümbritseb rahu ja harmoonia, tema lemmikmotiiviks oli madonna jumalaema, olles samaaegselt inimliku emaarmastuse ja naiseliku õrnuse sümboliks. Hoolimata oma idealiseerimise ja üldistamissoovist säilitas Raffaeli looming siiski sideme reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega. Raffael oli esimene suur kunstnik, kes kasutas oma tööde juures palju ka oma õpilaste abi. 4. Mida püüdis oma töödes kujutada Leonardo da Vinci? 2
Teravkaar uste, akende ülaosas. Roidvõlv travee kohale rajatud: 2 roiet paralleelselt ristuvad keskel ja on skeletiks. Võlvide külgsurve vähendamiseks vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. 2) välisilme: tugikaared, tugipiidad-fiaalidega lõppesid, pigem kaunistused ja varjasid nende raskust nelitistorn(haritornike), perspektiivportaal(sissekäik, mis pidi kutsuma) selle kohal roosaken-kujutatud jumalaema, põiki üle fassaadi skulptuure- nn. kuningate galerii-selle kohalt algavadki läänefassaadi tornid, vitraažkaunistused, Tuntumad Gooti ehitised Lääne-Euroopas KÕRGGOOTIKA also: Prantsusmaa Pariisi Jumalaema katedraal (Notre-Dame V.Hugo-varagootika)..kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Põhiplaaniks ladina rist, külglöövid kitsad ja madalad- kuhjusid kooriümbriskäiguks. Chartres’i katedraal- 2 torni , lõpuni ehitatud, tornikiivrid lõpetatud,
mõistma, et oma lapselikku fantaasiat ei tohiks kunagi „ Ainult südamega näed unustada. hästi.Kõige tähtsam on südamele nähtamatu.“ V.Hug ´` Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo. Tantsiatar Esmeralda. Esmeralda on Armastus muudab inimesi. Sisemine o Jumalae pimestatud Phoebuse välisest särast ja armub temasse, kuid Phoebus ei näe ja väline ilu. Tunded takistavad Roma ma kiri temas muud kui seksiobjekti. Frollo luurab neid pealt ja kui ta näeb, et vahel meil asju õigesti hinnata.
Ikoonimaal-temperavärvid: segati kokku munavalge, mee või muu org. ainega Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel Kuulasim teema: Maarja Jeesus-lapsega Pehmejoonelised, ümarad näod; käed on kehaga kontrastis; säravd värvid Trooniv Jumalaema. Ikoon. VANAVENE Kunst hakkas kujunema 9.-10. saj-l kui moodustus esimene ida-slaavlaste riik keskusega Kiievis. 10.saj lõpus astus vürst Vladimir ristiusku ja abiellus Bütsantsi printsessiga. Tihe läbikäimine tõi kaasa bütsantsliku õigeusu ja kultuuri leviku ning edasi arenemine. Arhidektuur Kiievi suur vürstid kutsusid ehitusmeistrid Bütsantsist. 11
nimetada paar kuulsamat teost (koos žanriga) Kuulamine: Kui mõni link ei avane, palun otsi ise Youtube`st helilooja ja teose nime järgi. 1. Franz Schubert “Metshaldjas” (der Erlkönig) http://www.youtube.com/watch?v=JuG7Y6wiPL8 Kiire ja pigem kurb sündmustik. Väga emotsionaalne, kaasahaarav,tempokas. 2. Franz Schubert “Ave Maria” http://www.youtube.com/watch? v=aQVz6vuNq7s Katoliku kiriku palve Jumalaema Maria auks. Rahulik. 3. Ferenc Liszt “Armuunelmad” (Liebestraum nr3) http://www.youtube.com/watch?v=RQN5UhvAPq4 Algab unistavalt. Sujuv. Tegu keerulise klaverimänguga, väga kiire kuid puhas. Unistav-kiire-unistav. Klaveriteos. 4. Ferenc Liszt “Ungari rapsoodia” nr 2 (Hungarian rhapsody) http://www.youtube.com/watch? v=Tp27ji7CmPs&feature=related 5. Fryderyk Chopin “Revolutsiooniline etüüd” (Revolutionary
kõige suuremal leinapäeval kirikuaastas. Samuti tuhkapäeval - paastuaja alguse meeleparanduse päeval. Lilled. Lillede keel on universaalne, siiski nagu ka värvid võivad tähendada lääbes ja idas eri asju, nii ka lilledel võib olla mõlemas kultuuris oma tähendus. Roos - lill, mis on läbi aegade olnud sümbol erinevates religioonides. Kristluses tähendab punane roos Kristuse verd ja valge roos sümboliseerib puhtust, neitsilikkust. Liilia - valge liilia kui Jumalaema lill seostub Läänes traditsiooniliselt puhtusega. Liiliaid on kombeks asetada hauale. viinamarjad; viinapuu ja selle oksad - kujutavad Kristuse ja kristlaste kokkukuuluvust ja vihjavad armulauaveinile. armulauakarikas – püha õhtusöömaaja ja Kristuse vereohvri sümbol. Vesi - puhastamise ja puhastumise sümbol. Seda kasutatakse selles tähenduses ristimissakramendis, mis sümboliseerib pattude mahapesemist ja uuele elule tõusmist.
kesklööviga ühekõrgused. Külglöövi kohale ehitati kesklöövi välisseina ja tugipiilari vahele tugikaared. Tugipiilari otsas asus kaunistustornike, mida nimetatakse fiaaliks. Fiaal oli kaunistatud krabidega. Portaali juures oli 2 läänetorni ja nelitise kohal nelitistorn. Kiriku fassaadid olid väga rikkalikult kaunistatud skulptuuride ja raidkivi mustritega. Fassaadil paiknes ka nn. kuningate galerii. (Piibli kuningate kujud). N: Jumalaema kirik Pariisis. Fantastiliselt rikkalikuks läksid kaunistused hilisgooti ajal. Võlve katsid siis tihedamustriline roietevõrk, mille eesmärgiks oli ilu. Selliseid kaunistusi armastati eriti Inglismaal, kus tekkisid lehvikvõlvid. N: Oxfordi ja Cambridge ülikoolide kabelid Sakslaste suureks unistuseks oli ehitada oma kirikud prantsuse eeskujul, kuid selleks ei jätkunud majanduslikku ja kunstilist jõudu. Seega on saksa kirikud lihtsamad ja tagasihoidlikumad
Katrin Olhovikov 11. kl 28,02,08 Kirjanduse igavene sõnum Kirjanduse all mõistame nii ilu-, populaar- kui ka teaduskirjandust. Ilukirjanduse alla kuuluvad proosa, luule ja draama. Kui me loeme erinevaid ilukirjandusteoseid, siis sageli otsime nendest meelelahutust või püüame põgeneda argimurede eest. Kuigi igal teosel on olemas oma sõnum, ei pruugi me sellele tähelepanu pöörata, sest meie aeg kulub sündmuste arengu jälgimisele. Kui me aga loeksime teoseid teise pilguga, püüdes mõista autori jäetud sõnumit, avaneks meile hoopis teistsugune maailm. Ilukirjanduse puhul tuleb sõnum esile tegelaste ja olustiku kaudu. Tammsaare romaanis ,,Tõde...
Lugemiskontroll ,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo 1. Analüüsi kahesuunaliselt suhteid! 2. Esmeralda ema elukäik? 3. Claude Frollo panus oma venna ja Quasimodo elukäigu õnnestumisse? 4. Esmeralda kaks abielu? 5. Rahvas kui tegelane teoses? 6. Djali? 7. Tikitud sussikese teema? 1. Esmeralda Phoebus Esmeralda armastus Phoebuse vastu oli väga tugev, kuid Phoebus tahtsi Esmeraldat vaid ära kasutada. Phoebus ei armastanud Esmeraldat, millest võis järeldada, et Esmeralda oli kurb, sest kui vastu armastus puudub, teeb see haiget. Esmeralda Claude Frollo Claude Frollo armastas Esmeraldat kohutavalt. Ta läks suurest armastsusest isegi peast segi (minu arvates, kuid see on normaalne, sest armastus mõjub inimestele erinevalt). Jällegi oli tegu vastu armastuseta Esmeralda poolt. Esmeralda hoopis kartis ja oli tige ta peale, sest arvas lõpus arvas ta, et Claude F...
Sellise lahendusega sai Hippius arvestada juba kiriku projekteerimisel. Alt ar imaal vJohann Köler maalis fresko tasuta ning see võttis tal aega kümme päeva. Altarimaal valmis 23. juulil 1879 ning selle pidulik ning rahvarohke sisseõnnistamine toimus 29. juulil samal aastal. vMaalil domineerivad sinine ja punane toon. Tõenäoliselt oli Kölerile eeskujuks Kopenhaageni Jumalaema kiriku Kristuse kuju, mis oli tehtud Bertel Thorvaldseni poolt. vKaarli kiriku fresko "Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete..." on Johann Köleri suurim teos ning Eesti esimene monumentaalmaal. vKaarli kiriku altarit ehivad veel ühe teise kunstniku teosed. Nendeks on baltisaksa kunstniku Sally von Kügelgeni (18601928) stseenid Kristuse elust, mis valmisid kümme aastat pärast Köleri tööd 1889. aastal. Alt ar imaal
REALISM (18301870) Avaramas tähenduses: püüdleb reaalsuse tõepärase ja võimalikult täpse kujutamise poole, väldib idealiseerimist, romantilist fantaseerimist, üleloomulike ja müstiliste nähtuste, erakordsete isiksuste ja ebatavaliste kirgede kujutamist, käsitledes reaalsust sellisena, nagu see näib tavalisele inimesele. Kitsamas tähenduses: kindlapiiriline kirjandusvool, mis sai alguse Prantsusmaal 1830ndatel ja arenes hoogsalt 1850ndatel, olles valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja naturalismi vahel. Realistlikku elutunnetust mõjutasid: · positivistlik filosoofia tuleb loobuda mõistetest, mida ei saa vahetu kogemuse najal kontrollida ja lähtuda tuleb konkreetsetest faktidest ja teadmistest, s.t sellest, mis on reaalne, käegakatsutav, täpne ja kasulik. · edusammud loodusteaduses (darvinism) kõik põlvneb rakust, organismid on muutlikud, organismi omadused on päritavad, kiire paljunemise tagajärjel tekib ole...
Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene meistrid neid küll iseseisvalt edasi arendama. Bütsantsi kunstiga on mõningases suguluses ka kõrgetasemeline vanaarmeenia kunst. Ristkuppelkirik Ateenas. Hagia Sophia katedraal praeguses Istanbulis. San Vitale kirik Ravennas. Justinianus saatjatega. Mosaiik San Vitale kirikus Theodora kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus Monreale katedraali maalingud Õnnistav Kristus. Vladimiri Jumalaema, üks Venemaale sattunud ikoonidest, millest seal eeskuju võeti Peaingel Miikaeli imetegu Chonaes
neid respekteeritakse enamuse poolt. Ühiskond on seadnud piirid neile, kelle erinevus ei sõltu neist endist, kuid seda vaid juhul, kui tegemist pole niinimetatud lihtinimestega. Paljud ihkavad endale vabadust armastada, ent just selle tundega kaasneb tihti kõige rohkem keerulisi olukordi. Piirangud takistavad nii seest kui väljast. Claude Frollo, Jumalaema kiriku ülemdiakon, sügavalt usklik mees, leidis end ühel hetkel armunud olevat Esmeraldasse, noorde mustlastüdrukusse. Ent keskajal oli kirikumeestel kohustus elada tsölibaadis. Sattudes oma tunnete ning väliste tegurite segadusseajavasse keerisesse, ei suutnud Frollo maisele kiusatusele vastu panna ning põhjustas sellega katastroofi hukatuse nii endale, kui ihaldatud naisele.
2009 KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Üldine Kunstiajalugu kahe maailmasõja vahelisel ajal võib jagada kaheks etapiks, mis enam-vähem vastavad kahele aastakümnele. 1920-ndail jätkus avangardismi levik. Enne I maailmasõda tekkinud voolud võitsid uusi poolehoidjaid. Mõnes riigis, nagu Nõukogude Venemaal ja Saksamaal muutusid avangardistlikud voolud isegi valitsevaks, eriti aastakümne alguses. Venemaa On iseloomulik, et uuenduslikud voolud pidasid end bolsevistliku revulutsiooni liitlasteks ja tungisid peale kõigis kunstiliikides maalikunstis, graafikas, eriti plakatikunstis ja raamatukujunduses, arhitektuuris, disainis, teatri- ja filmikunstis, kirjanduses. Visuaalsetes kunstides oli juhtiv supermatismile tuginev KONSTRUKTIVISM. Venemaa Nõukogude Venemaa valitsusele oli traditsiooniline kunst sobivam, sest selle vahenditega oli lihtsam levitada valitsusele meelepärast propagandat. Teiseks võttis Nõukogude valitsus...
Suur Munamägi Maad, paikkonnad, alad Kuramaa, Ees-Aasia, Lähis- ilmakaarte järgi Ida, Põhjamaad Maailmajaod ja mandrid Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja - Ameerika, Antarktis Taevakehad ja nende Neptuun, Orion, Suur Vanker, süsteemid Maa, Galaktika Ehitised Pikk Hermann, Jumalaema Nimetused: raekoda, Uinumise klooster, Pühavaimu lennujaam, kaubahall, kirik, Pääsupesa, linnahall Vabadussammas Ruumid Tuhande Samba saal, Nimetused: Tiigrisaal, Hiidude tuba, koosolekusaal, Põrgulava kammersaal,
LUXEMBOURG PILT Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Asub kivine massif Teine tase eespool liitumiskoht Kolmas tase jõgede Alzette ja Pétrusse Neljas tase Tänaseks on linn Viies tase Luxembourg üks rikkamaid linnu maailmas Luksemburgi vaatamisväärsused : Norte Dame katedraal PILT EHK Jumalaema kirik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Kõrgeim ehitis aastatel Teine tase 1800 1880 Kolmas tase ehitamist alustati 1163 Neljas tase Viies tase aastal printsiibi kirik Ka Pariisis on Norte Dame'i katedraal
Claude Frollo süüdistuskõne Pariisi Jumalaema kiriku ülemdiakon Claude Frollo saatis oma elu jooksul korda palju kurja. Ta peaaegu tappis külmavereliselt veidi lõdvade elukommetega, kuid siiski süütu mehe, kohtles halvasti endast nõrgemat inimest, kes teda oma isana võttis ja üritas korduvalt suruda oma armastust peale õrnale tütarlapsele. Claude Frollo ei olnud kindlasti mitte algusest peale halb inimene. Tal oli raske noorusiga, kui ta kaotas oma vanemad katku tõttu ning ise alles lapsena sai eeskujuks oma nooremale vennale
1. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senisest usust? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 2. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 3. Milliseid kunstiteoseid võib leida katakombidest? Katakombides olid kujutatud seinamaalidena kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testam...
kesklööviga ühekõrgused. Külglöövi kohale ehitati kesklöövi välisseina ja tugipiilari vahele tugikaared. Tugipiilari otsas asus kaunistustornike, mida nimetatakse fiaaliks. Fiaal oli kaunistatud krabidega. Portaali juures oli 2 läänetorni ja nelitise kohal nelitistorn. Kiriku fassaadid olid väga rikkalikult kaunistatud skulptuuride ja raidkivi mustritega. Fassaadil paiknes ka nn. kuningate galerii. (Piibli kuningate kujud). N: Jumalaema kirik Pariisis. Fantastiliselt rikkalikuks läksid kaunistused hilisgooti ajal. Võlve katsid siis tihedamustriline roietevõrk, mille eesmärgiks oli ilu. Selliseid kaunistusi armastati eriti Inglismaal, kus tekkisid lehvikvõlvid. N: Oxfordi ja Cambridge ülikoolide kabelid Sakslaste suureks unistuseks oli ehitada oma kirikud prantsuse eeskujul, kuid selleks ei jätkunud majanduslikku ja kunstilist jõudu. Seega on saksa kirikud lihtsamad ja tagasihoidlikumad
kloostrihooneid. Kandsid hakkasid rõhku pöörama teoloog Aquino Thomas valget puhtus ja rikkumatus. haridusele. Tööle võeti ilmikvendi. Kuulsaim tsistertslane Bernard Clairvaux. Jumala armu vahendasid veel elavad inimesed, kelle elus v surmas ilmnes pühadus. Tugev usk oli neile jõudu andnud vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmadeks. Neis nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid, lootes, et nad aitavad pääseda taevariiki. Nt Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema. Pühakuks kuulutamine kanoniseerimine. Pühakutega seostuvad esemed reliikviad. Nende ja pühakute matmispaikadesse tehti palverännakuid. Levis ka usuvoole, mida ei kiidetud heaks ja kirik ketserlike väärõpetustena hukka mõistis. Üks liikumine pidas kirikut saatana kätetööks, selle pooldajad olid katarid. Nad uskusid, et Jumal ja saatan lõid maailma, ei tunnistanud Kristuse sündimist inimesena. Nende eesmärk oli päästa hingi katoliku kiriku ja saatana käest
Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiilis ehitised olid küllalt raskepärased, paksude müüridega ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar. Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsevaks gooti stiil. Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks.Gooti stiil tekkis Prantsusmaal ja seal asuvad kõige uhkemad gooti stiilis katedraalid. Eriti kuulsad on Reimsi katedraal ja Jumalaema kirik. Kogu keskaegne kunst oli suurel määral seotud kirikuga. Nii skulptuure ja maale kasutati pealmiselt kirikute kaunistmiseks. Neil kujutati pealmiselt Jeesust, neitsi Maarjat , piiblitegelasi ja pühakuid. Keskaja kunstnikud püüdsid edasi anda Jumala ülevust ja kõikvõimsust. Jumal ja Jeesus pidid olema kõige suuremad. Keskaegne kirjanus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha
ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Sarnase, osaliselt säilinud teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Prantsuse kirikud Esimene gooti süsteemiga kloostrikirik ehitati 1144. aastal ja see kandis nime Saint- Denis. Peale selle kuulub varagootika kauneimate kirikute hulka veel Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik). · Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) on kirik Pariisis Cité saarel.Kiriku ehitamist alustati 1163 kuningas Louis VII valitsemise ajal kunagise Jupiteri templi kohale. Nurgakivi pani paavst Aleksander III. Tööd kestsid ligi 200 aastat. Kiriku valmides (umbes 13301345) olid tornid 69 m kõrged. Prantsuse kõrggootika kauneimad hooneid on Amiens`i (valmis 48 aastaga), Chartres`i ja Reimsi katedraalid.
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev. Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll. Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri. Tänu tihedatele suhetele Bütsantsiga võib vanavene kunsti pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel. Tsentraalehitis, algselt viie lööviga, katusel 13 kuplit. Hiljem (17. saj.) ehitati 9 lööviliseks, seega oli põhj...
mitmekesisem loodus • Rohkeim hotelle Euroopas Tõmbenumbrid • Tihedalt toimuvad eri sündmused • Rannikualad: -sukeldumine -ujumine • Mäed: -ronimine -matkamine -talispordid • Veinid Turismi kasvu kaart Populaarsed sihtkohad • Varieeruv, ent soe kliima, kuid ka mäestike • Rohkelt rannikuäärseid alasid Vaatamisväärused • Eiffeli torn Vaatamisväärsused • Louvre’i muuseum Vaatamisväärsused • Pariisi Jumalaema kirik Vaatamisväärsused • Pariisi Disneyland Vaatamisväärsused • Versailles’ loss Vähemtuntud vaatamisväärsus • Ideaalpalee • Postiljon Ferdinand Cheval Täname kuulamast!
Kesklöövil on iseseisev katus ja valgmik, mille akendest pääseb valgus ruumi keskele. Kesklööv on külglöövidest kõrgem. pilaster- lame püstine seinasammas. See eendub seina pinnast, kuid pole sellest eraldatud. Pilaster koosneb samadest osadest kui sammas – baas, tüves ja kapiteel. piilar- harilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline. Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame)- Üheks esimeseks gooti kirikute seas oli juba 12. saj.ehitusega alustatud võimas viielööviline Notre Dame katedraal Pariisis. Tallinna Niguliste kirik- Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati 13. sajandi keskpaigas. Niguliste kiriku peaaltar ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste kirikus asuv kahetiivaline kappaltar
kui ka mujal maailmas.Palju on kohalikke pidustusi, mis on seotud kindla palverännakukoha või pühamuga ning mida teisal ei teata.Samuti sõltuvad pidustused konkreetse austatava jumala kehastusest.Mõnda püha nagu näiteks Drival'it ja Holi't tähistatakse kõikjal, kuigi tavad, laulud tantsud ja jutustused võivad eri paigus olla erinevad. Navaratri Navaratri on väga eriline aeg, mis on Jumalaema auks pühendatud. Iga päev on pühendatud erinevale Jumalaema aspektile ja sel päeval keskendutakse vastava aspekti energiale. Need 9 päeva jagunevad ka kolme kaupa kolme rühma: KALI-esimesed kolm päeva on pühendatud Kalile - Hävingu ja Taastamise Jumalannale, Shiva Kaasale.See on puhastumise aeg - aeg lasta lahti kõigest, mis on ebaoluline sinu elus. See on nagu suurpuhastus, et teha ruumi uuele. LAKSHMI-järgmised kolm päeva on pühendatud Lakshmile - Õitsengu ja Heaolu Jumalannale, Vishnu Kaasale
12. Moska Punasel väljakul paiknev Vassili Blazennõi kirikuga on seotud legend sellest, kuidas valmistamisajal torgati silmas peast välja. Gooti 1. Gooti stiili sünniks peetakse aastat 1144. 2. Gooti stiil on saanud nime gootide hõimu järgi 16. saj. 3. Gooti arhitektuuri põhitunnuseks on vertikaalsus ( teravkaar). 4. Gooti basiilika ehitati enamasti ladina ristikujulise põhiplaaniga. Välise omapära annavad tugipiilarid ja tugikaared. 5. Jumalaema kirikul Pariisis pole tornikiivreid, kuna need olid kaks korda maha põlenud. 6. Keskajal peeti ühe kiriku mõjupiirkonnaks ala, kuhuni kuuldi kellade helinat. 7. Gooti katedraalidel paikneb roosaken kiriku keskmise portaali kohal. 8. Gooti basiilika võlvidel aitasid raskust kanda erilised tugipiilarid. 9. Tuntuimad gootistiili ehitised on Maastrichti toomkirik, Utrechti toomkiriku koor ja Prantsusmaa Jumalaema kirik. 10
paksud müürid. Romaani reljeef on nö ,,vaeste piibel", selle eesmärgiks on jutustada. Oluline pole anatoomiliselt korrektne inimene vaid tunne, mida ta tunneb. Bayeux´ vaip. 12. Gooti kunst(varagootika 12. saj II pool; kõrggootika 13.-14. saj; hilisgootika 15.-16.saj). Kõrgustesse pürgiv, kerge, harmooniline, tasakaalus, jumalik, ülekülluslikult palju pisidetaile jne. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Pariisi Jumalaema katedraal(Notre-Dame); roosaken; maasvärk; Doodzide palee; Palazzo; Profaanarhitektuur: linnused(Malbork Poolas), raekojad(Brüsseli). Gootika Eestis: Pöide kirik Saaremaal; Järva-Jaani kirik ja Kuressaare linnus, Toompea linnus; Niguliste kirik, Oleviste kirik ja Tallinna toomkirik, Tartu Jaani kirik. Skulptuur muutub täiuslikumaks ja looduslähedasemaks. Tekib ümarplastika. Tiibaltarid, mis koosnevad paljudest väikestest skulptuuridest
org/wiki/Notre-Dame 11.02.2010 http://et.wikipedia.org/wiki/Milano_toomkirik 11.02.2010 http://paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arhitektuur.htm 17.02.2010 http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil 17.02.2010 13 LISAD Lisa 1 Kölni katedraal 14 Lisa 2 Salisbury katedraal 15 Lisa 3 Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) 16 Lisa 4 Reimsi katedraal (Cathédrale Notre Dame de Reims) 17 Lisa 5 Amiens'i katedraal 18 Lisa 6 Milano toomkirik (Duomo di Milano) 19
Kirjanik peab kujutama tõde, et kasvatada rahvast. Näitekunstis vormi ei muutnud ikka 5 vaatust ja klassikaline ülesehitus. Sisulised muutused demokraatlik hoiak. Kangelasteks kõrgseltskonnast välja heidetud või sellega vastuollu sattunud isikud. Draama "Hernani" Hernani oli aadlik, kes oli oma varanduse kaotanud ja hakkas õilsaks röövliks. Naine, kelle armastuse pärast võideldakse. Kõik sooritavad enesetapu. Romaan vaieldamatult populaaseim proosakirjanik. " Jumalaema kirik Pariisis", "Hüljatud", "Mees, kes naerab". Tohutult produktiivne. Range päevaplaan, et jõuaks kirjutada. Kui ta suri, 1/3 tema loomingust polnud veel ilmunud. Kirjutas palju raske eluga inimestest, ainest madalamate kihtidega suhtlemisel. Tähtsustas oma eraelu üle(nt võltsis päevikut). "Jumalaema kirik Pariisis" keskne kuju on Esmeralda. Käib etendus, mis kukub läbi, sest E tuleb kitsega lähedasele platsile esinema. Lavastaja Pierre armub E-sse. Ta
preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid mängu ka lihtkodanikud. Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi. Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika. müsteerium- algselt antiikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. miraakel- keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. farss-keskaegse prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. sotii- narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir. liturgiline draama- otsene piiblitekstide illustratsioon.
Realism-(1830-70), Pr. (kindlapiiriline kirjandusvool)/V.Hugo "Jumalaema..."; Stendhal "Punane ja must"; Dickens, Balzac, Flaubert;/ kriitiline realism- kristieerib ühiskonda ja kihte, enda kogemused C.Dickens- Ing realismi esindaja, tõi realismi emotsionaalsust, puudus haridus, elus õpetusi saanud Cervanteselt ja Londoni aguliseltskonnast // "Oliver Twisti seiklused", "David Copperfiled", 13 romaani Gustave Flaubert- Pr., teostes teaduslikud meetodid, filosoofilised ja psühholoogilised otsingud; range stiili ja keele suhtes; "Madame Bovary"(romantismivastane, lugu Prantsuse provintsielust); "Salambo", "Tundekasvatus"- peategelase luhtunud eneseotsingud ja -teostus E.A.Poe- (1809-1849)- Ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik, toimetaja; sünd Bostonis, 2-a-lt orb, rikas kaupmees lapsendas, tark, probleemid distsipliiniga, loomingu mõjutus- alkohol +naised, kirjastus Broadway Journal pankrotti; looming: 2 teemat- hirm ja surm, ka ar...
Kirjanduse kontrollt nr 5 1. Romantism kirjandusvooluna (aeg, leviala, olemus, tunnused, anrid, esindajad) 2. Romantism inglise ja saksa kirjanduses 3. Pukini loomingu iseloomustus. Pukin romantikuna 4. Lermontovi loomingu iseloomustus. Lermontov romantikuna 5. Ajaloolise romaani iseloomustus. W.Scott ja J.F.Cooper 6. V.Hugo romantikuna (proosa- ja draamaloomingu iseloomustus) 1. romantiline vaimuliikumine 18-19 saj. Algus saksa ja inglismaalt, ning levis kiiresti Lne-euroopast vljapoole. looduse ja loomulikkusihaldus, mssati seltskondlike tabude ja ettekirjutiste vastu, igatseti pageda hiskondlikust lrmist lihtsasse maaellu. mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nhti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kellel ponud eelarvamusi. inimese individuaalsuse ja kogemuste rhutamine erandlikkuse suur tsus. Kangelased: erandlike vaimuanneega, vga tundeerksad. suutsid nha elu sgavamat sisu. prohv...
Baltikumi kõrgeim Oleviste kirik, 2)uuendused: 1.hakatakse ehitama roidvõlve, 2.teravkaar, 3.tugi piit ja tugikaar, 4.kimppiilar on poolsammastega kaetud sammas, 5.gooti aken on kaetud maasvärgiga, 3)fassaadil on roos aken. Kaunistus elemendid: 1)gooti kapiteelile kujutatud tseenid, 2)peened ja "pitsilised", 3)tippude kroonideks: ristlillik ja krabi ja fiaal. Hilis gootikas võivad akna kujud olla varieeruvad. Tähtsamad ehitismälestised: 1)Prantsusmaa-Notre-Dame e Pariisi Jumalaema kirik (vana gootika), Chartres: kateolsaal (vitraazid), Reimsi katedraal (küpsgootika) üleni kaetud kõrgreljeefiga, ligi 2500 skulptuuri maja peale. Amiens'i katedraal (Prantsusmaa suurim). 2)Itaalia- gooti aeg kestab lühemat aega kui mujal lõppeb 15.saj kellatorn eraldi, foestik vähe arenenud. Kaunistamiseks värviline masneor tahvelis. Lossi arhitektuur. PALAZZO-gooti aegne ehitis- Hruskne hoone 2korrust, Doozide palee- kaupmeeste palee. 3)Inglismaa- huvitav hilis gootika
intiimne ja kooskõlas J.B. Simeon Chardin, tolleaegse õukondliku A. Watteau maitsega. Bütsantslik kunst 4.-15. saj Kupliga kaetud 4 nurkne Hagia Sophia kirik ruum, basiilikud, San Vitale ristkuppelkirik, Vladimiri Jumalaema tsentraalehitised, inimfiguurid, suletud/pimedad ruumid, maalikunstis miniatuurmaalid ja ikoonid. Hellenistlik kunst 330.-30.a eKr Kreeka skulptuuri ilmuvad Rhodose koloss, Milo
10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kirikuesisel platsil. Näitlejad olid esialgu preestrid ja kooripoisid, hiljem lihtkodanikud. 8. Seleta mõisteid: Farss algselt pikema usulise näideni koomiline vahemäng Sotii lühike, improviseeritud koomiline pala Moralitee õpetlik allegooriline näidend Inglismaal Miraakel legendid jumalaema ja pühakute imetegusid, Prantsusmaal Müsteerium - piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. 9. Mis olid renessansiteatri peamised erinevused võrreldes varasemaga? (2-3). Mis on commedia dell' arte ja kust mõiste pärineb? 1) Renessansiajal olid kutselised näitlejad, kui varem olid preestrid, lihtkodanikud või kooripoisid. 2) Tekkisid teatrihooned, aga varem ei olnud teatrihooneid.
Gooti kirikul on vähem torne kui romaani omal(1 v 2 suurt torni). Pinnakaunistusi on aga rohkem skulptuure, ehistornikesi, roosaken. Hilisgootika. Aja jooksul ühiskonna jõukus kasvas ja kirikuid hakati veelgi rohkem kaunistama. Aina keerukamaid võlve tehti. Kirikute välisilme muutus suursugusekmaks detailid rikkalikud, teravkaart asendasid mitmesugused erikujulised kaared(Inglismaal eeskätt) Tähtsamad gooti kirikud: Prantsusmaal asuvad tuntuimad põhjaprovintsides. Nt Jumalaema kirik Pariisis, Reimsi katedraal. Saksamaal: Kölni toomkirik. Inglismaal: Yorki, Lincolni katedraal. Itaaliat puudutas gooti stiil üsna pealiskaudselt. Suurim gooti kirik ehitati Milanosse. Skultpuur. Ülesanne oli rahvast usuliselr harida ja kasvatada. Rahvas oli kirjaoskamatu, sp pidi skulptuur olema jutustav ja ilmekas, andma edasi eisu. Anatoomiline õigsus oli teisejärguline. Romaani skulptuur kohmakas. Nagu Mesopotaamias, kujutati ebaloomulikult habet ja juukseid
Singapur/Singapur Lühitutvustus Pariis/Prantsusmaa Alice Niinemäe I kusus SINGAPUR/SINGAPUR • Singapur on linnriik Malaka poolsaare tipu lähedal asuvatel saartel • Singapuri rajasid britid kaubandustugipunktina 1819. aastal Thomas Stamford Rafflesi juhtimisel • Teise maailmasõja ajal okupeeris Jaapan Singapuri • 1959 sai Singapur omavalitsuse, 1965 riik iseseisvus • Singapur on arenenud turumajandusega ja kõrge Malaka poolsaar Riigihümn Majulah Singapura Pealinn Singapuri linn Pindala 710,2km 2 Riigikeel inglise,hiina,malai,tamil i Rahvaarv 5 076 700 (2010) Rahvastiku 7022 in/km² tihedus President Tony Tan Keng Yam Peaminister Lee Hsien Loong Iseseisvus 9. august 1965 Rahaühik dollar (SGD) Ajavöönd maailmaaeg+8h Legendi järgi oleva...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Bütsantsi ja Vanavene kunst Koostaja: Kaia Kersti Kroh Klass: 11e Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2012 Sissejuhatus Aastal 395 jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keiserriigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga...
1. Dateeri renessanssiajastu. 14.-17. Sajand; 13. Ja 14. Saj eelrenessanss; 15. Saj vararenessanss; 16 saj kõrgrenessanss 2. Mis muutusi toimus renessanssiajastul ehituskunstis? Horisontaalne joon tasakaal sisekujunduses palju kaunistusi mannerism kõrgreljeef ja skulptuur mööblis nt mustpeade maja 3. Iseloomusta renessanssiajastu palazzot. Jõuka itaalia pere elamu, kindluse sarnane, 1 sissepääs ja hoonel siseõu, 3 korruseline ja koosneb 4 tiivast, katus madala, aknad muutusid alt üles suuremaks. 4. Mis on rustikaalne? ruraalne 5. Mis on kuldlõige? formaat mille abil püüti anda kunstiteosele ideaalne propotsioon 6. Mis muutusi toimus renessanssiajastul maalikunstis? seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal tihedamini maalitakse maastiku ja olustikumaale domineerib religioosne ainestik kajastatakse inimlikke tundeid ja elurõõmu alguse saab signeerimine luuakse taas antiikmüt...
Kiriku läbilõige: seda saadi ehitada kõrgemaks , kuna kiriku kogu konstruktsioon viidi väljaspoole kirikut (tugipiilarid, tugikaared). Gooti kirik meenutas ,,hiigellooma skeletti". Ehistornike e fiaal- kasutatakse tugipiilarite ja tugikaarte juures. Kesklööv tõuseb kõrgemaks ja külglöövid on madalamad. Aknad: kasutatakse kolmiksiir'i (ristikheinalehe sarnane), kuuiksiir'i. Saint- Denis' kloostrikirik, see vaimustas inimesi ja selle tõttu alustatigi uute kirikute ehitamist Pariisis. Jumalaema (Notre Dame) kirik Pariisis 1163-1250 (omab siiski romaani mõju). Inglismaa Gootika sai alguse 1154.aastal, kui alustati Canterbury katedraali ümberehitamist. Westminster Abbey on gooti stiilis kuninglik kirik. Seal on olulisel kohal Henry VII kabeli võlvid, mida nimetatakse perpendikulaar stiiliks (hilisgootika 16.saj). 12.saj lõpp- 13.saj alguses hakkab levima omapärane Inglise varagootika (early English), millel on rida erinevusi
Toidutraditsiooniks oli leiva tegemine ja joodi maarjapuna. 15. august rukkimaarjapäev (Maarja surmapäev) Rukkimaarjapäeva ehk külvimaarjapäeva tähistatakse 15.augustil. Kirikukalendris on see Neitsi Maarja taevamineku ehk uinumise päev. See on sammuti rukkikülvi lõpuaeg. Nimetatud püha on alguse saanud viiendal või kuuendal sajandil kirikust. Samuti on teada, et kuuendal sajandil, keiser Mauriciuse ajal, oli see päev ametlik püha. Maarja surma kohta puuduvad täpsed andmed, ent Jumalaema surmapaigaks peetakse Jeruusalemmat. Rukkimaarjapäev on seotud muutusega looduses ning vanad eestlased pidasid sel päeval tööpüha. Õigeusu aladel toimus sel päeval kirikutes ja kloostrites juures õnnistamine ja vee pühitsemine. Heinategu pidi lõppenud olema. Samuti käidi kirikus või külastati tuttavaid. Metsas tuli vältida kohtumist emapõdraga, kuna temal on sel ajal jooksuaeg ning nad on kurjad. Rukkimaarjapäev oli seotud mitmete ennustustega
taotlenud. See jäi temasse,muutus tema osiseks.Mees võimu juures,mees,kellele kõik kuuletuvad ja keda kõik austavad,kellele ei tohi vastu rääkida ning kes seetõttu vasturääkimist ei talu reeglina kaotab ta võime ennast teistega identifitseerida ja nende tundeid mõista. Seesama noor kuningas kes oli nii palju aastaid kandnud õlul kuulekuseiket,heitis selle jõuliselt oma turjalt, niipea kui ta lõpuks ometi täisealiseks kuulutati ja Jumalaema kirikus krooniti. Christian IV alustas oma tegevust kuningana üsna kõrgelennuliselt. Christian võttis endale mitmeid projekte, mille eesmärk on parandada majandus Taanis. Ta mõistis, et arendada tema majanduslikku tugevust oli kõige tõhusam meetod säilitada oma poliitilist sõltumatust. Pärast mitmeid üritusi ja lootuseid Rootsile sõda kuulutada , kuid riiginõukogu keeldumist ,õnnestus 1611.aastal , aprillis,Christianil Rootsile sõda kuulutada.Seda on peetud kui sõda,
· Hävitati ususümboleid · Vaimulikud pidid abielluma · Vaimulikud pidid ülal pidama mõnda vaeslast või vanurit. b) (Vastaspoolest jakobiinid kuulutasid) mõistuse kultus, valgustuse ideede mõjul. · Pühakujude asemel austati filosoofide, revolutsiooni märtrite kujusid. · Patriootilised kõned, isamaalised laulud. · Pariisis suleti teiseusulised kirikud. · Avatseremoonia Pariisi jumalaema (Nortre Dame kirikus), kus valgesse riietatud naine kehastas mõistuse jumalannat kirik nimetati ümber mõistuse templiks. 4. Kõrgema olendikultus a) Ajendiks olid kahjulikud mõjud, mida tõi kaasa sunniviisiline dekristianiseerimine. Rahvas oli rahuolematu. b) M. Robespierre asus kaitsma ristiusku, öeldes Voltaire'i sõnadega: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda" · 1793 anti välja dekreet usukultuste vabaduste kohta
MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad....
Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI (10. sajand) Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks
Karm reaalsus läbi aegade Karm reaalsus valitseb meil kõikjal koolis, tööl, kodus ja väljas pool neid, lihtsalt vahepeal me ei märka ümber ringi toimuvat. Samas teine hetk, keegi nagu tuletakse meile seda meelde. Ajaloo vältel on realismisse süübitud ja tahetud inimesele ja lugejale mõistetavaks teha, et tegelikkus on väga jõhker, mis väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Selle kohta saab tuua palju näiteid. Ilma hariduseta naeruvääristatakse inimest. Dostojevski teoses ,,Idioot" tuleb see eriti hästi välja. Kui Mõskinit ei sallitud Venemaa kõrgseltskonnas 19. sajandil, sest tal polnud teadmisi, millega hiilata. Tal ei olnud jutu käigus midagi sekka öelda, kuna ta polnud elujooksul endale teadmisi omandanud. Alati tõi ta vabanduseks oma rumalusele, et teda pole õpetatud ja et niikuinii tal on raske haigus, millega ei ole võimalik sama tark olla kui teised kõrgseltsk...
KIRJANDUSE AJALUGU ANTIIKKIRJANDUS KESKAJAKIRJANDUS RENESSANSIKIRJANDUS Sajand 8.saj. eKr 5.saj. pKr 5.saj. 15.saj. (Lääne- 14. 15. saj. (Itaaliast) (vanakreeka ja vanarooma Euroopas) kirjandus) 476.a.-10.saj. (Varakeskaeg) 11.saj. 15. saj. (Klassikaline keskaeg) Ajastule Vana-Kreeka: mütoloogia, ,,Unustuse ajajärk", usu Usk inimvõimetesse, maalikunsti iseloomulikud jumalad, erinevad laulud levik,. kirikukeskne elu, levik. Sonetid ja novellid. märksõnad. (jambid, hümnaiosed), hariduse levik. Linnade Commedia dell'arte, Piibel. õpetused ja manitsused, kasv. Uued zanrid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
