ning need kestsid kuni aastani 1330. Ehitus võttis nii kaua aega osaliselt sellepärast, et ehitusplaani suurendati konstruktsiooni käigus. Aja jooksul töötasid mitmed arhitektid kabeli kallal. Tuntumad kirikuehitajad on Jean de Chelles ning Pierre de Montreiul. Kiriku apsiid ja koor valmisid aastaks 1182 ja läänefassaadi ehitamist alustati kaheksateist aastat hiljem (1200.a). Katedraali uhke läänefassaad sai täielikult valmis 1250. aastal. Sinna kuuluvad Kuningate galerii, roosaken Jumalaema auks, Kimääride galerii, kolm portaali (Jumalaema, viimse kohtupäeva ja püha Anna portaal) ning nende ümber paiknevad rikkalikud raidkaunistused. Kuningate galerii kujutab endast horisontaalset kiviskulptuuride rida. Läänefassaadil asuvad ka kaks nelinurkset 69-meetrist ,,lõpetamata" torni. Algselt oli kavas need tornikiivritega kroonida, kuid miskipärast selleni ei jõutud. Nüüd annavadki tornid Notre Dame'ile ainuomase näo.
Katariina Johanna Saretok Armastus on õnnistus ja õnnetus Victor Hugo raamatus „Jumalaema kirik Pariisis“ on tegelased tihedasti seotud armastusega. Kas see on õnnistuseks, õnnetuseks või mõlemaks. Sõna „armastus“ kõlab esmamuljes puhtalt ja siiralt, kuigi tegu on millegi ohtlikuga. Kena mustlastüdruk Esmeralda oskas suurepäraslt tantsida ja laulda. Temasse armusid paljud mehed, keda neiu oma huvides ära kasutas. Teiste armastus tema vastu oli Esmeraldale õnnistuseks, aga seda vaid seniks kuni ta äratas kellamees Quasimodos ja Claude Frollos huvi enda vastu. See tõi talle vaid õnnetust. Ülemdiakon Frollo püüdis teda korduvalt koguni tappa ning küürakas tõi mustlastüdrukule halva maine. Kuid Esmeralda süda kuulus vaid Phoebusele. See aga ei vastanud talle samaga. Kord, kui Esmeralda ema Goudule püüdis oma tütart kaitsta, reetis tüdruk en...
V. Hugo ``Jumalaema kirik Pariisis `` AEG JA TEGEVUSKOHT: 1482, Pariis, enamus tegevust toimub Geneve väljakulLouise XI valitsusajal, mil oli teatavasti nõidade põletamise haripunkt. TEGELASED: ESMERALDA- kaunis mustlastüdruk GRINGOIRE-luuletaja, kirjanik PHOEBUS- sõjaväe ohvitser QUASIMODO- Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas CLAUDE FROLLO- ülemdiakon, Jumalaema kirikus PATUKAHETSEJA NAINE, GUDULE- Esmeralda ema SANTIDE JA KERJUSTE KUNINGAS- Imede aia valitseja KAKS KOHTUNIKKU- suunavad etenduse kulgu SANDARMID-teevad enamasti lobitööd KAKS TIMUKAT- saavad tööd alles etenduse lõpusJUTUSTAJA- vahendab etendust publikule MASSITSEENIDES OSALEVAD NIMETUD TEGELASED (RAHVAS, SANTLAAGER) See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis
,,Jumalaema kirik Pariisis" Jumalaema kirik mängis raamatus väga olulist rolli. Kirikut ning temas toimunud muutusi oli tihti kirjeldatud lehtede ning isegi peatükkide viisi. Jumalaema kirikus ning selle ümber toimusid suur osa kõige tähtsamatest sündmustest. Raamatu alguses oli kirjeldatud Jumalaema kirikus aset leidnud müsteeriumi, millest sai alguse Pierre Gringoire allakäik, samuti narride paavsti valimist. Samuti toimus Jumalaema kirikus üks raamatu tähtsamaid sündmusi, kus Quasimodo päästis Esmeralda poomisest ning kuidas hiljem Claude Frollo temaga kirikust põgenes. Kirik oli raamatus justkui eraldi tegelane. Teda kirjeldati raamatus väga erinevalt. Tihti kirjeldati teda kui ilusat ehitist, kuidas päikseloojangul või päiksetõusul kõik tornid välja paistsid jne. Kuid samuti kirjeldati tihti tema jubedust, nt. kuidas Esmeraldat kohutas üks kuju kiriku torni otsas, mis oli jubeda näoga
Küsimused romaani " Jumalaema kirik Pariisis" kohta. 1. Nimeta Pariisi kolm linnaosa. Vanalinn,Ülikoolilinn ja Uuslinn 2. Millises Pariisi linnaosas asus Jumalaema kirik? Vanalinnas 3. Mis ametit pidas Claude Frollo? Ta oli ülemdiakond ning ta oli Jumalaema kiriku juhataja. Ta oli preester. 4. Mis ametit pidas Quasimodo? Ta oli jumalaema kirikus kellalööja. 5. Miks jäi Quasimodo kurdiks? Quasimodo oli kirikukellade tugevast helinast kurdiks jäänud. 6. Miks oli Quasimodo Claude Frollo kõige kuulekam teener? Sest ta oli ainuke inimene kes teda kaitses. Claude Frollo oli talle pere eest. 7. Kelleks valiti Quasimodo rahva poolt? Quasimodo sai narride kuningaks. 8. Mida tähendas Esmeralda nimi? 9. Kes esines alati koos Esmeraldaga? Kits. 10. Kuidas oli Esmeralda tegelik ema pandud nimi? Agnes. 11
Kes kunagi on lugenud V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" peab teost kindlasti traagiliseks. Ka seda, kuidas ta lõpeb. Õnnetud armastajad surevad üksteise järel vastuarmastust leidmata. Kas see pole siis traagiline? Julgen väita, et teost algusest lõpuni läbiv traagiline joon jõuab kokkuvõtteks õnneliku lõpuni. Ja seda kõigi tegelaste jaoks. Teost läbivad kaks teemat ema-lapseotsingud ning vastamata armastus. Emalt on varastatud tema laps, laps jäetud ilma emast. Mõlemad otsivad meeleheitlikult teineteist, kuid tulutult. On valus arvata 16 aastat, et Su laps on varastatud, muudetud koledaks kääbuseks, ära söödud või lihtsalt surnud. Emal on veel ainult üksainus soov - näha oma last elusana, kasvõi ühe minuti. Teose lõpus ta leiab oma lapse ja saabki teda hoida paar minutit. Kas see pole siis õnn? Kuid sellel õnnel ei ole määratud kaua kesta. Esmeralda on surmalaps nii ehk teisiti. Olla liiga ilus, rõõmsameelne, heatahtlik ning naiivne ...
Jumalaema kirik pariisis Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» on romaan, milles sulavad romantiliseks tervikuks mitu teemat. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse kehastusest Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Poeet Gringoire, hädavaresest filosoof, võlgneb talle elu. Kauni ja tühine keigar kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo pahupidipööratud kirg saadab ta surma. Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt ja omakasupüüdmatult. See ta oligi. Kinniseotud, kinnimähitud, kinninööritud Quasimodo tugeva valve all. Teda ümbritseva seersantide salga eesotsas oli öövalve pealik ise, kelle rinda ehtis Prantsusmaa väljaõmmeldud vapp, selga aga linna vapp. Quasimodos polnud peale inetuse küll midagi, mis oleks õigustanud nii suurt hellebardide ja arkebuuside hulka; ta oli sünge, vait ja rahulik. Ainult harva
Pariisi Jumalaema kirik Pariisi südamesse ehitatud Jumalaema kirik (Notre-Dame) on üks vanimaid ja kauneimaid gooti katedraale ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. 1163.aastal alustatud kirik sai valmis kaks sajandit hiljem. Jumalaema kirik asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne' i basiilika.See paik ei olnud juhuslikult valitud. Just sinna asutasid gallialased Lutetia, tulevase pariisi. Samasse kohta ehitasid roomlased templi, mis hiljem muudeti ristiusu kirikuks. Notre-Dame'i peafassaad ei näe eriti gootilik välja: projektis ettenähtud teravad tipud kahel tornil jäidki välja ehitamata, et saavutatud harmooniat mitte rikkuda
mehesse - lubades teha elu lõpuni seda, mida mees soovib oma armastuse tõestamiseks.Lõpetuseks kannatab valesüüdistust ning piinamist ja sureb poomise läbi. Isegi surre kuulub ta süda Phoebus de Chateaupers`ile. Ülemdiakon Claude Frolloi - on tark ja erudeeritud, omab teadmisi filosoofias ja arstiteaduses, teda peetakse ka võluriks. Ta päästis hüljatud, inetu välimusega lapse ja pani talle nimeks Quasimodo. Andis talle võimaluse elada Jumalaema kirikus ja töötada kellalööjana. Kuid samas on ta haiglaselt omandihimulene, mis või kes meeldib, peab saama tema omaks ja alluma talle. Selleks kinnisideeks on saanud mustlastüdruk Esmeralda. Oma tahtmised viib läbi vahendeid valimata. Mees, kelle arvamuseks on - minu või mitte kellegi oma. Oma pahelisuse palgaks leiab lõpu Quasimodo käe läbi heidetuna alla Noter-Dame` i tornist . Kapten Phoebus de Charteaupers oli elunautija nagu tollele ajastule kohane. Oma valiku oli ta
Armastus, elu ja surm Elu ning kõik mida see sisaldab ning ühtlasi ka mis peale seda tuleb, on inimkonna jaoks müsteerium. Mitte keegi ei saa kaks korda surra, seega pole kedagi, kes võiks meid ette hoiatada, mis meid ootamas on. Elu paistab olevat üks suur olelusvõitlus, kus peale jäävad vaid tugevamad. Võitlus, mille käigus selgub, kes saab olla õnnelik, kellele ei ole seda ette nähtud. Kuid nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp, nii et kõik, mida kogeme ja tunda saame, on meie endi poolt endale kaela tõmmatud. Õnne eest peab võitlema. Pannes käest lõpetatud raamatu, jään pikaks ajaks mõttesse. Lõpetades Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kiriku kellamees" pidin tahtlikult alla suruma külmavärinaid. See oli väga hea raamat ning kuna ma olen palju lugenud ning selle hulgas ka palju pahna, tähendab see juba niimõndagi. Peale seda raamatut jäin mõtlema teemal, mida on siis õnneks vaja ja kas see on seda väärt, et surra, kui õnn ei tule su...
Quasimodo VÄLIMUS: Kole, sündis füüsiliste puuetega. Ta oli küürus seljaga ning lombakas, kogu ta keha oli erinev testest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüügas. Jalalabad ebaloomulikult suured. PÄRITOLU: (Claude Frolli roll tema elus) Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viidi ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester (Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks. JUMALAEMA KIRIK, KELL JA QUASIMODO: Kirik oli tema jaoks kõik. See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda. Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav. Tehes sama tööd iga päev jäi Quasimodo kurdiks. QUASIMODO JA ESMERALDA: Kaks paralleeli: ilu ja koledus. Quasimodo oli
Jumalaema katedraal Pariisis Pillerin Palo Jumalaema katedraalist #1 · Asub Prantsusmaal · Kiriku valmides olid Pariisis Cité saarel. tornid 69 m kõrged. · Ehitamist alustati · 19. sajandil lisati 1163 kuningas Louis kirikule 90 m kõrgune VII valitsemise ajal nelitistorn. kunagise Jupiteri · Kirik pühendati templi kohale. Mõistuse ja Ülima · Nurgakivi pani paavst Olendi kultusele, seda Aleksander III. kasutati ka lihtsalt · Valmis 1345 aastal panipaigana.
· "Mees, kes naerab" (1869) · "93. aasta" (1873) Tuntumad näidendid · "Cromwell" (1827) · "Hernani" (1830) · "Marion de Lorme" (1831) · "Kuningas lõbutseb" (1832) · "Lucrezia Borgia" (1833) · "Mary Tudor" (1833) · "Ruy Blas" (1838) Raamatu peategelased Pierre Gringoire- Reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda- Mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djail. Quasimodo- Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Claude Frollo- Jumalaema kiriku ülemdiakon. Phoebus de Chateaupers- Kuningliku kaitseväe kapten. Gudule- Rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid tema imeilusa tütre. Teose probleem Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks
Jumalaema kirik Pariisis Esmeralda ja Quasimodo Quasimodo ründab Esmeraldat pimedal tänaval Esmeralda viib Quasimodole piinapinki juua Quasimodo päästab Esmeralda hukkamisel Kirikus peidus olles: Quasimodo viib Esmeraldale pidevalt toitu ja juua Quasimodo vaatab ilusat tüdrukut alati eemalt Quasimodo vaatab, kuidas Esmeralda omaette laulab Quasimodo lubab Phoebuse üles torni kutsuda Quasimodo päästab Esmeralda, kui Frollo teda öösel ahistab Esmeralda ja Frollo Frollo näeb Esmeraldat platsil esinemas Frollo ründab koos Quasimodoga pimedal tänaval Esmeraldat Frollo pussitab Esmeralda ees Phoebust Frollo läheb Esmeraldat keldrisse vaatama (avaldab talle armastust) Frollo näeb Esmeraldat tema hukkamisel Frollo näeb ööl peale hukkamist Esmeraldat kirikus, kuid peab teda surnuks Frollo läheb Esmeralda juurde torni Frollo ja Gringoir...
"Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo romaan Sisukokkuvõte Romaani tegevus algab 6. jaanuaril 1482 Pariisis Jumalaema kirikus ja selle ümbruses. Toimub narride festival, mille käigus valitakse narride kuningas. Selleks saab Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo, kes on ühest silmast pime, rangjalgne ja küürakas. Ehkki ta töötab kellalööjana, on ta ise kellade valjust kõminast kurdiks muutunud. Romaani teine peategelane on mustlane, tantsijatar Esmeralda. Kuna ta on imeilus, siis armuvad temasse paljud mehed: nii Quasimodo, tema kasuisa, Jumalaema kiriku ülemdiakon Claude Frollo kui ohvitser Phoebus de Chateaupers. Esmeralda on pimestatud Phoebuse välisest särast ja armub temasse, kuid Phoebus ei armasta teda
Erki Eberg ja Alice Heinmets 10a Vaadet linnale iseloomustab... ...gooti stiil ...teravad katused, tornid ...keerukad, puntras tänavad ...detailide rohkus Gooti stiilil Pariisi linnaosad Vanalinn Uuslinn Ülikoolilinn Vanalinn Nostalgiline õhkkond Laeva kujuga saarel Kirikute rohke (21 kirikut) Siin asub: Sainte-Capelle kõrguva katusega Jumalaema kirik (Notre Dame) Palus'-turg Sainte-Capelle Jumalaema kirik (Notre Dame) Ülikoolilinn Rõõmus õhkkond Palju skolaare Terviklik 42 õppeasutust Siin asub: Philippe Auguste klooster Uuslinn Kõige suurem neist kolmest Palju losse Suured aiad, pargid Monumentaalsed hooned Siin asub: Ave Maria kirik Louvre Philippe Augustuse ajal ehitatud Algselt kuningapalee Praegu muuseum Prantsusmaal Louvre Imede Õu Koht kerjustele , vaestele ja äratõugatutele
docstxt/15572294866637.txt
,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu üh...
ESMERALDA 1. Esmeralda on väidetavalt mustlane, kuid tegelikult on ta ema Paquette, kes on prantslane. Esmeralda isa oli tõmmu nahaga. 2. Esmeralda ei sobitu oma aega ja miljöösse. Ta on liiga vabameelne ja ükskõikne. Esmeralda on iseenda peremees, kes teeb ainult seda mida ise soovib (näiteks: esineb kirikuplatsil, kannab nuga endaga kaasas jne.). Esmeralda on suutnud välja treenida oma kitse, keda ta kohtleb, kui võrdset. Tol ajal seda ei mõistetud, sest loomi kasutati ainult töö jaoks. 3. Esmeralda on iseloomult naiivne, vabameelne, tujukas, ebausklik, tähelepanunautija ja tulise temperamendiga. 4. Esmeralda armastab Phoebust, sest Phoebus päästis ta, kui Quasimodo ja Frollo teda röövida üritasid. Tema jaoks oli Phoebus meesideaal. 5. Quasimodo vastu oli Esmeralda ükskõikne. Quasimodo armastas teda, kuid nende tunded ei olnud vastastikused. Esmeralda ei hoolinud temast väga vaid...
1870. aastal naaseb Hugo Pariisi. Ta lõpetas oma revolutsiooniromaani "Tapakirbe aastal" (1874). 1876. aastal valiti kirjanik senaatoriks. 1882. aastal suri Juliette, samal aastal ilmus kirjaniku viimane teos, draama "Torquemada". Victor Hugo suri 22. mail 1885. aastal Pariisis. Lühitutvustus Romaani tegevus toimub 15.sajandi(Tegevus algab 6.jaanuaril 1482 ja lõppeb sama aasta augustis, kestes umbes 8 kuud) Pariisis Jumalaema kirikus enamasti toimub tegevus Geneve väljakul. Louise XI valitsusajal, mil oli teatavasti nõidade põletamise haripunkt. V.Hugo on oma teoses oskuslikult vahele peita peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Tegelased Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Esmeralda Rahvuselt oli ta mustlane. Ta oli noor ja armas
hoogsust ja pühendas revolutsiooni ohvritele luuletuse ,,Hümn Juulipäevil langenuile". Aga ta pilk ulatub nägema ühiskondlikku võitlust ka väljapoole Prantsusmaa piire. Hugo võtab avalikult sõna Poola ülestõusnute ja Itaalia vabadusvõitlejate kaitseks ja ta manitseval häälel on juba rahvusvaheline kõlaulatus. Hugo teostes üha süvenev poole hoid rahvale ning tugevnev antifeodaalne hoiak lmnevad selgesti tema tolle aja silmapaistvaimas töös, romaanis ,, Jumalaema kirik Pariisis" (1831). Romaanis ilmneb Hugo kui romantiku loomingulise meetodi omapära. Kirjanik oli seda romaani kavandanud juba 1828. aastal, selle loomisele asus ta juulis 1830 ja lõpetas järgmise aasta jaanuaris. Arvestades teose mahukust näeme autori töö suurt pingsust. Ajalooprobleemide ilukirjanduslikku käsitlemist oli Hugo varem juba harrastanud draamas, romaanis leidsid need nüüd hoopis võimsamalt ja ulatuslikumalt rakendamist.
Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" Abiks lugemisel-tõlgendamisel Koostanud Nelle Äike Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada? Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57- 100. (1971.a väljaanne) Selleks ajaks on Gringoire´i müsteerium läbi kukkunud ja tal
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Notre Damenight.jpg http://www.topsportsblog.com/themost uglyfootballfaces/quasimodo/ http://quasimodo.zianet.com/ http://www.kollectormania.co.uk/Page.html Täname kuulamast! välimus VÄLIMUS: Quasimodo oli lapsendatud ja kasuisaks oli Frollo, Frollol võttis ta endale kuna tal hakkas Quasimodost kahju. Lapsepõlv möödus kirikus ja talle olid väga lähedased kirikukellad. Temast sai Jumalaema kiriku kellamees ja kellade kõlast jäi ta ka kurdiks. Välimuselt oli Quasimodo ühest silmast pime, rangjalgne ja küürakas. Sellepärast oli tal ka palju hüüdnimesi, näiteks küürakas lombakas ja ühesilmne. N: ,,See on Quasimodom kellalööja! Ühesilmne Quasimodo! Kõverjalg Quasimodo! Elagu, elagu!" Nagu näete, oli tol vaesel kuradil rohkelt hüüdnimesi. Siseelu
Rajati vürst Sergei Sahhovskoi poolt. Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. a. ja valmis 1891. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid. Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt. Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 19081910. Selle arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Aastail 19171923 oli klooster evakueeritud Rostovisse Jaroslavi kubermangus, Vabadussõja ajal oli kloostri hoonetes tüüfusehaigla. Pärast Eesti iseseisvumist konfiskeeris Eesti valitsus 1919 enamiku kloostri
Jumalaema kirik Pariisis Quasimodo 1. Välimus : Kole, sündis füüsiliste puuetega. Ta oli küürus seljaga ning lombakas, kogu ta keha oli erinev teistest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüngas. Jalalabad ebaloomulikult suured. 2. Päritolu : Claude Frolli roll tema elus : Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viid ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester(Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks. 3. Jumalaema kirik, kell ja Quasimodo : Kirik oli Quasimodo jaoks kõik. See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda.Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav. Tehes samad tööd päevast päeva jäi Quasimodo kurdiks. 4. Quasimodo ja Esmeralda : Kaks paralleeli : ilu ning koledus. Quasimodo oli
Ilu ja inetus Raamatus ''Jumalaema kirik Pariisis''oli tihedalt läbi põimunud ilus ja inetu. Võtame näiteks Esmeralda ja Quasimodo. Esmeralda oli väga ilus ja Quasimodo oli väga inetu. Esmeralda ei vaadanud Quasimodo peale põlastusega. Tal oli ennemini Quasimodost kahju. Hea ja halb oli Pierre ja Imede Õue juhataja. Lõbus ja igav - narride kuninga valimise ajal oli linnarahval lõbus, kuningaperel aga igav. Ilu ja inetus ongi väga suhtelised mõisted ,mis on sügaval inimese väärtustes kinni. See mis ühele on imekaunis teisele on tavaline ,kui mitte põlastav. Samuti on see ka maitse asi. Sellegipoolest on ilmselt kõik lugenud neid imelisi jutte kus lõpus tulebki välja tõsiasi ,et ilu peitub sees ja kes tahab selle leida ,see ka leiab. ''Jumalaema kirik Pariisis'' näitab meile ,et see ongi nii. Esmeralda oli ilus ,saatuselt mingil määral ''peksa'' saanud tütarlaps ,kes oma lühikese elu jookul oli palj...
Ta armastas üle kõige loomi, tantsida ja zonglöörida. Esmeraldal oli väike armas valge kitseke Djali ning ta arvas, et Djali oskab mõtteid lugeda. Esmeralda oli siiras hing, ega soovind kellelegi halba ega ka kurja. Kuid kahjuks saatus teda ei hellitand nagu ka Quassimodot. Quassimodo oli Esmeraldale täielik vastand välimuse kohapealt. Tema küürus selg, inetu ühe silmaga nägu ja lombakas kõnnak tekitasid vastikust väga paljudes. Quassimodo oli jumalaema kiriku kellalööja ja varjus pealmiselt kiriku müüride vahele. Ta armastas oma tööd väga, kuid kahjuks võttis see pidev kellalöömine temalt, ka kuulmise ning Quassimodo jäi kurdiks. Quassimodo oli samuti hea südamega inimene, kuid inimesed soovisid talle tema inetuses halba. Tema kentsaka välimuse pärast valiti ta ka narride kuningaks. Üks vähestest, kes ei suhtunud Quassimodosse põlastusega oli Esmeralda. Kuigi nad olid väga erineva välimusega, ühendas neid siirus ja
Armastuse Traagika romaanis "Jumalaema kirik Pariisis" Romaan ,,jumalaema kirik Pariisis" on väga mitmekülgsete emotsioonidega. Tihti räägitakse sellest kui traagiliselt lõppevast teosest.Kuid milles siiski seisneb romaani ,,jumalaema kirik pariisis" armastuse traagika? Eelnimetatud romaanis ilmneb välja mitu niiöelda traagilist armastust. Üheks neist on Quasimodo armastus Esmeralda vastu. Quasimodo on Esmeraldasse meeletult armunud, kuid Esmeralda ei armasta teda vastu ei ühelgi moel, ta on vaid tänulik Quasimodo abi eest. Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab Esmeraldat täiusliku naisena, kelles kaunis välimus on ühendatud kaastundliku loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis piinlevale Quasimodole, äratab viimase ebardlikku kehasse vangistatud ...
vabadust poliitiliselt ja sotsiaalselt Mõjutusi ka 1789 Suurest Prantsuse revolutsioonist E. Delacroix maal "Vabadus viib rahva barrikaadidele" 3. Teose tegelaskond: Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues päästab ta Gringoire´i Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Chateaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre. Teose jooksul juhtus palju asju. Tegelaskond oli suhteliselt laiali koguaeg. Quasimodo oli alati omaette. Sattus harva rahva ette. Esmeralda aga armastas tantsida ja teda vaatasid koguaeg kõik
Meestegelasi loetud teostest Loetud neljas teoses oli kõigis neist üks peategelane meessoost. Nende elulood olid kõigil erinevad, kuid kergelt sarnased. Elu seostati armastuse, kadeduse ja ka rahaga. Kolm raamatut olid 19.sajandist, kuid V. Hugo raamat ,,Jumalaema kirik Pariisis" käsitleb 15. sajandi aegu. Seega on suhetel erinevad küljed ja eripärad. V. Hugo teoses on tegelaskujuks Quasimodo, kes on väliselt kole ning kurva elulooga mees. Sisimas on ta tänulik inimestele ja ka mõistev. Quasimodo tunneb ainsana Esmeraldat täiusliku inimesena. Teised mehed nägid temas vaid naiselikku ilu, kuid tema aga naiselikku hoolivust ja armu, millest Quasimodo oma lapsepõlves ilma oli jäänud. Ta armastus Esmeralda vastu kasvas nii suureks, et ei suutnud ilma temata elada. Esmeralda nimel oli ta võimeline oma kasuisale vastu hakkama ja lõpuks ta ka kirikutornist alla lükkama. Suurt armastust oma lähedaste vastu ...
KUNSTIAJALUGU R O M AAN I S T I I L J A G O O T I K A ROMAANI STIIL 10.-12.saj CULNY KLOOSTER Prantsusmaa 910. aastal Romaani stiil MARIA LAACHI KIRIK Saksamaa Romaani stiil 1093-1156 ehitati (63 aastat) POITIERS´ JUMALAEMA KIRIK Prantsusmaal Romaani stiil 10. sajand avati PISA TOOMKIRIK Itaalia 1063-12.sajand ehitati Romaani stiil PÜHA MARKUSE KATEDRAAL (SAN MARCO) Veneetsia, Itaalia 1063-1092 ehitati Romaani stiil BORGUNDI KIRIK Norra Romaani stiil 12. sajand avati DURHAMI KATEDRAAL Inglismaa Romaani stiil 1018 avati VIIMSE KOHTUPÄEVA RELJEEF Prantsusmaa Romaani stiil GERO RIST Saksamaa 187 cm 965-970.a Puit Rist on originaal, kuid detailid risti
Victor Hugo ''Jumalaema kirik Pariisis'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: Pariis, 1482. aasta. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Esmeralda piltilus mustlatüdruk, keda himustasid paljud. Tal oli suur süda, kuid kahjuks oli tema traagilise lõpu põhjustajaks pime armastus ilma vastuarmastuseta ühe ohvitseri vastu. · Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon, kes oli terve elu pühendanud Jumala ja teaduse teenimisele. Armastus Esmeralda vastu tegi ta aga sõgedaks, võõrutas vagast ja jumalakartlikust elust ning pani ta käituma kõige kohutavamal viisil. · Quasimodo Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas ning kole mees, kes oli ühiskonna poolt tagakiusatud. Küürakal oli aga suur süda ning enda heaolu ja armastust alla surudes oli ta valmis kõigeks, et Esmeraldat päästa.
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje.
JUMALAEMA KIRIK PARIISIS Pariisi kolm linnaosa: Vanalinn, Ülikoolilinn, Uuslinn Esmeralda tegelik nimi: Agnes Greve´i väljak Pariisi tuntud häbiposti paik Dom Claude Frollo kiriku ülemdiakon, lapsendas Quasimodo Imede Õu kuningaks Clopin Jumalaema kirik asub Vanalinnas Esmeralda- hispaania keeles roheline väriskivi smaragd Esmeralda kannab kaelas amuletti, mis kord tema ta vanematega kokku viib, kuid see kaotab oma võimu, kui neiu oma neitsilikkuse kaotab Esmeralda tants fandango Esmeralda iseloom tulnud rändavast eluviisist, lapsena oli käinud läbi Hispaania, Katalooni, Sitsiilia koos mustlastega. Tuli noorena läbi Ungari Prantsusmaale Raha Pariisis eküüd, sol´id Rumaluse märk nina kaugel suust Pierre näidendis peategelased Aadel, Kaubandus, Vaimulik, Põllutöö. Paaridel nelja peale kulddelfiin, mis läheb kõike kaunimale naisele Meister Jacques Coppenole sukakuduja Gentist, sõber sa...
Vanavene kunst 988 õigeusu vastuvõtt Bütsantsist. Võeti üle ka kiviarhitektuur Kiievi Sofia katedraal o Ehitatud 11. sajandi I poolel o Vanem ja suurem kui Novgorodi Sophia katedraal aga väiksem kui Hagia Sophia katedraal. o Algselt oli ruudu kujuga ja viie lööviga praegu on 9 lööviga o 13 kuplit Novgorodi Sofia katedraal o Ehitatud 11. sajandi I poolel o Viiskuppelkirik Enamused Pihkva kirikud on väikesed [ühetänava kirikud] Petseri klooster Mõned kirikud Irboskas o Pihkva-pärases stiilis o Pihkva-pärases stiili o Suur klooster o Reliikviad Vladimir-Suzdalimaa [arhitektuuri õitseng - 12.sajandi lõpp kuni mongolite kallaletung] o Kirikute fassaadidel kujutati erandlikult reljeefseid kaunistusi Enamasti levis ...
laulud","Karistused" Romaanidest on tuntumad on "Hukkamõistetu viimne päev" Romaan"Jumalaema kirik Pariisis" "Hüljatud" Tuntumad näidendid on Draama "Cromwell" "Kuningas lõbutseb" "Marion de Lorme" Jumala ema kirik Pariisis Hugo alustas romaani kirjutamist 1829. Tollal käis avalikkuses arutelu teemal, kas Jumalaema kirik senisest asukohast mujale viia või ümber ehitada. Hugo oli mõlemale vastu ja soovis kirjutada romaani, mille peategelaseks oleks Jumalaema kirik ise. Peaaegu iga sündmus romaanis toimub kas kirikus, selle katusel või on jälgitav katedraali tipust. Pärast romaani avaldamist algas Prantsusmaal ja hiljem mujalgi Euroopas liikumine gooti stiilis kirikute kaitseks ja restaureerimiseks. Romaani tegevus algab 6. jaanuaril 1482 Pariisis Jumalaema kirikus ja selle ümbruses. Seal toimub narride festival, mille käigus valitakse narride kuningas. Selleks saab Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo, kes on
Kohtla – Järve Täiskasvanute Gümnaasium Aire Valdur 11. klass PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE Uurimistöö Juhendaja õpetaja Alla Sviridova Kohtla –Järve 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................4 1. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster..........................................................6 2. Kuremäe kloostri nime kujunemine..........................................................................8 3.Inimeste teadlikus legendist jaKuremäe kloostri nime kujunemisest........................9 4. Pühtitsa ikoon..........................................................................................................10 5. Kuremäe Püha tamm...........................................................
Ent niipea kui nad ligemale astusid, kadus ilmutus kohe. Kolmandal päeval kordus seesama lugu. Siis tusid külaelanikud mäkke ning leidsid kohalt, kus oli end näidanud suursugune Emand, vanaaegse pühakuju... Kuna nad kik olid luterlased, siis ei suutnud nad mista, mis on ikoonil kujutatud. Eestlased andsid pühakuju lähimasse misa teotööle tulnud vene igeusklikele talupoegadele Jaama külast ning jutustasid, kuidas nad olid selle leidnud. igeusklikud mistsid kohe, et see on Jumalaema Uinumise pühakuju. 1885. aastal asutati Pühtitsa igeusklik kogudus. Kuid kohalikud misnikud ei andnud igeusklikele rahu. Abi osutamise eest preester Karp Tiisikule tema teenistustest teatamisega ei pikendanud parun von Dieckhoff talupoeg Aleksander Sabiniga enam krtsi rendilepingut, seejärel aga sundis üldse Pühtitsa ümbruskonnast ära kolima. Uus ajastu Pühtitsa piirkonna vaimulikus elus algab siis, kui Jumalasünnitaja Mäele rajatakse
Victor Hugo Jumalaema kirik Pariisis Referaat Koostaja:Katy-Carmen Kesksalu 1 0C kl. Tallinn 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................... 2.Victor Hugo elulugu................................................................................... 3.Sisu 4.Tegelaste iseloomustus 5.Hinnang loetud teosele 2 Sissejuhatus Valisin lugemiseks romaani,nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis",kuna see tundus mulle väga huvitav ja mu ema ja isa ja sugulased on öelnud,et see raamat on väärt lugemist.Olen näinud filmi,kuid mõtlesin ka raamatu käsile võtta.Ja tõesti,raamat oli huvitav nign kajas...
Prantsuse kuningriik kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal. Selgita mõistet kuninglik domeen. Kus asus algselt Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen? - Kuninglik domeen on kuninga pärusvaldus - Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen asus Ile de France's Milliselt saarelt sai alguse Pariis? Millised olid selle saare 2 tähtsaimat ehitist? - Seine'i saarelt - Kuningaloss Citi, Pariisi jumalaema kirik Millisest 11. s sündmusest said alguse Prantsuse ja Inglise kuningate territoriaalsed vaidlused? Kui 1066 Normandia hertsog vallutas Williami Inglismaa ja sai Inglise kuningaks. Millise Inglise kuninga ajal laienesid Inglise valdused Prantsusmaal oluliselt? Henry II ajal. Miks on kuningas Philippe IV Ilus läinud ajalukku kurikuulsa valitsejana? Tal olid suured võljad ja ta saatis laiali ja mõistis hukka Templitrüütlite ordu. Rooma paavst toetas neid.
Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia kirik Kiievis algsel kujul Sofia kirik tänapäeval Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiri Jumalaema Dmitri peakirik Pokrovski kirik Nerli jõe Vladimiris ääres Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid
(kloostris prooviajal olev nunn). Nad müüvad seal igasuguseid kirikuesesemeid (ristid, vitraažid) ja enda tehtud küpsetisi. Nunnakloostri juurest voolab läbi ohvriallikas, praegu kutsutakse seda „püha allikaks“, kuna sellel on tervendav mõju ja paljud inimesed käivad selle vett ämbritega kaasa tassimas või seal suplemas. Samuti saab seal käia tutvumas nunnade ja noviitside igapäevaeluga. See on Ida-Virumaa üks suurim turismimagnet. Asukoht Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster asub Kuremäe külas, Illuka vallas, Ida- Virumaal. Asub piirkonna kõrgeimal künkal Kuremäel. Ehitus Klooster ehitati 16. sajandi teises pooles ja keskaja lõpuperioodil. On teada, et 1608 aastal oli Kuremäel õigeusu kabel. Kloostri kõige tähtsam ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 1908–1910. Kloostriülemad 1892–1897 Varvara
,,Kolmainsus" kolm inglit. Keskmine kujutab Kristust alistunult, vasakpoolne ülestõtetud käega annab õnnistuse kaaslastele, parempoolne on teiste päri. 6. Kirjelda ikooni! Ikoon on usulise sisuga pilt. Ikoon on puhastav pilt. Ikoon ei ole lihtsalt pilt, vaid see pühak ise, keda kujutatakse pildil. Ikoonidel kujutatakse kristliku maailma tegelasi- Piiblitegelasi. Jeesus Kristus, Jumalaema e Neitsi Maarja. Evangelistid ( rõõmusõnumi kuulutajad, evangeeliumi kirjutaja ). Apostlid ( sõnumitoojad, saadikud, rännumehed). Johannes(Kotkas), Luukas(Härg), Matteus(Ingel), Markus(Lõvi). Jeesus Kristus ikoonidel: Kristuse kujutamisel eristatakse kolme ikonograafilist tüüpi : 1. Ikoon pühast palgest, mis pole loodud inimkäega. 2. Immanuel täiskasvanu välimusega Kristuslaps. 3. Kristus Pantokraaton maailmavalitseja (kõige levinum).
· "Hernani" (1830; · "Marion de Lorme" (1831) · "Kuningas lõbutseb" (1832) · "Lucrezia Borgia" (1833) · "Mary Tudor" (1833) · "Ruy Blas" (1838) 6 ,,Jumalaema kirik Pariisis" sisukokkuvõte: Teos keskendub peamiselt kahele süzeeliinile: ühelt poolt räägib Hugo tegelaste elust ja kannatustest, teisalt aga kirjeldab XV sajandi elu ja ehitisi Prantsusmaal. Tegevuskohtadeks on Pariisi erinevad paigad, eelkõige Jumalaema kirik ja Imetegude Õu. Tegevus algab 6. jaanuaril ja lõpeb sama aasta augustis, kestes umbes 8 kuud. Tagasihaaravalt kujutab Hugo ka sündmusi, mis leidsid aset varem; romaani lõpupeatükis räägib aga sellest, mis toimub hiljem. Tegelased on väga erinevad: Esmeralda on kaunitar kõigi mõeldavate positiivsete omadustega, ta on õrn, kaastundlik, naiivne, sügavatundeline armastaja, kohati kindlameelne ja uhkegi ning kehastab romantikute poolt jumaldatud ilu
Theophanes Kreeklane(Bütsantsi kunstnik, vabad pintslilöögid, traagiline lõhestatus ja karmus) Andrei Rubljov (silueti taolised figuurid, õrnad ja mahedad värvid, joontes puudub Bütsantsilik teravus ja nurgelisus) ikonostaasid(15. sajand Moskvas) Vanavene arhitektuur ja maalikunst Ikoonimaal u.1150.a. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane Doni Jumalaema. u. 1390. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15.saj. algus. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja. u. 1405. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane. Püha Vassili. u. 1405.
Urmas Lennuk Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Elust ja amet Sündinud 16. oktoobril 1971. On eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õpingud 1990. aastal lõpetas ta Tamsalu keskkooli. Seejärel õppis ta 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist draamajuhti Sven Karjat, tegi ta neile ettepaneku asuda tööle ...
Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Kuningate galerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. 7.Mis on katedraal? Katedraal on kristlik linna piiskopikirik, peakirik. Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks (ecclesia cathedralis) kirikuid, milles asub piiskopi tool 8.Millise kiriku ehitamist algatas Louis VII? Pariisi Jumalaema kiriku ehitamist. 9. Too näiteid gooti stiilis kirikutest Euroopas, kirjelda neid lühidalt! Prantsusmaal: Vanim ja lihtsaim Põhja-Prantsusmaa suurtest katedraalidest on 12.sajandi alustatud võimas viielööviline Pariisi Notre-Dame'i ehk Jumalaema kirik. Pariisi Notre-Dame'ile järgnesid Chartes'i, Reimsi ja Amiensi katedraalid. Muuseas on ka kolm viimast pühendatud Neitsi Maarjale, seega samuti Jumalaema kirikud. Saksamaal:
Victor Hugo Elu Temaatika Victor Hugo (26.02.1802-22.05.1885) on Ta kirjutas ülevat tundeluulet, piitsutas Prantsus kirjanik, Prantsuse Akadeemia võimumeeste ülekohut ning võitles liige ja suurim Prantsuse romantik. Tema rõhutute ja hüljatute eest.Kirjutas algul isa oli Napoleoni kindral, ema kuninga vormilt klassitsistlikku luulet. Draama pooldaja. Vanemad lahutasid ning Victor ,,Cromwell" eessõnast sai Prantsuse kasvas ema juures. Siit sai monarhistlik romantismi manifest ning Hugost mõtteviis alguse, hiljem lisandus romantikute noorema põlvkonna juht. Chateaubriand'i mõju. Romantiku kohta Pöördeline tähtsus tema loomingus oli eriti on Hugo poliitiliselt üliaktiivne ning luulekogul ,,Idamaised laulud", romantilised vaated kunstile tõid mõneti värssdraamal ,,Hernani", mille esietendus ka...
Tema arvates pakub risti usk esteetilisi elamusi ja on kõigele aluseks. Tuntud teosed : Essee ,,Ristiusu vaim" Jutustus ,,Atala" Jutustus ,,René" Victor Marie Hugo (1802-1885) Prantsuse romantismi peaesindaja, nii selle suuna põhjendaja kui ka arendaja. Ta sündis Besanconis Napoleoni armee kindrali pojana. Ta reisis väga palju koos isaga. Õppis Pariisis. Oli juba noorena väga andekas. Ta oli ka poliitiliselt üli aktiivne. Üks tema kõige tuntumaid teoseid on ,, Jumalaema kirik Pariisis" Tuntumad teosed : "Hernani" "Cromwell" "Jumalaema kirik Pariisis" "Marion de Lorme" "Hüljatud" "Mees, kes naerab" Prosper Mérimée (1803-1870) Romantismist realismi poole suunduv kirjanik, üleminekuautor. Tema teemavalik keskendumine eri rahvaste minevikule, keelele ja tavadele sobis romantikutega, käsitluslaadis on aga juba tunda realisti. Oli oma alal asjatundja, kirjutas ka kunstiteemalisi uurimusi. Ta oli valitud Prantsuse Akadeemia liikmeks.
10. Miks leidub just Itaalias bütsantsi arhitektuuri? Just Itaalias leidub nii palju bütsantsi arhitektuuri, sest Itaala linnad olid Bütsantsi võimu keskusteks. 11. Millises Itaalia linnas leidub palju bütsantsi mosaiike? Ravennas leidub palju bütsantsi aja mosaiike. 12. Mis on ikoon? Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. 13. Milliseid omadusi usuti ikoonidel olevat? Usuti, et ikoonid 14. Mida kujutati ikoonidel kõige enam? Kristust, jumalaema või pühakuid. Enamasti Kristuse ema Maarjat lapsega. 15. Kuidas nimetatakse kirikute ikoonidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
