........................................................ 4 Põlisjumalad................................................................................................................................5 Laarid ja penaalid........................................................................................................................6 Maanid, lemuurid ja kameenid....................................................................................................6 Vallutuste käigus omandatud jumalad .....................................................................................................................................................7 Rooma kalendripühad................................................................................................................. 8 Kreeka kirjanduse ja kunsti mõju................................................................................................9 Eturski kultuuri mõju............................................................
See oli Kreeka poeetide uus vaatekoht, mille peale varem tulla ei osatud ja mis siiamaani pole kadunud. Uus vaatenurk seisnes selles, et inimesi hakati pidama olulisemaiks teguriks. Inimkond muutus universumi keskpunktiks, tähtsamat olendit inimesest ei olnud. Enne Kreeka jumalaid polnud taevaisadel midagi ühist reaalsusega. Egiptuses olid jumalad ebainimlikuks muudetud inimfiguurid, nagu näiteks naise keha kassi peaga, inimene linnu peaga, lõvi härja peaga, mõlemad kotka tiibadega. Jumalad olid ebareaalsed, hirmuäratavad ja neid tuli karta. Need olendid olid sündinud kunstnike poolt, keda keegi kunagi polnud näinud, isegi loojad mitte, kui vaid oma mõttekujutelmais. Kreeka poeetide uus vaatenurk pani kreeklaste kunsti ja mõtted keskenduma inimolevuse ümber. Kreeklastel ei olnud tahtmist luua mingeid fantastilisi kujutusi, nad lõid jumala enda näo järgi. Skulptor jälgis mängudel võistlevaid atleete ja tajus, et
klassi kirjandusõpetuse õpik ,,Maailmakirjandus" I osa antiikajast valgustuseni. Teine raamat on ,,maailmakirjandus" Igor Saitanov ja kolmanda raamatuna kasutasin Richard P.Martin raamatut ,,Vana-Kreeka müüdid". Loodan teada saada vanakreeka müütidest, eepostest ja kes ja miks neid kirjutasid. Referaadis on viis peatükki. Esimeses peatükis on kirjas kuidas ja miks üldse müüdid loodud on. Teises peatükis arhailisest eeposest. Kolmandas peatükis sellest, miks sekkuvad jumalad ja kuidas see väljendub müütides. Neljandas peatükis on sellest, kes olid kangelased eeposes. Viimases peatükis on kirjas tähtsamad laulikud vanast ajast, nende suunad ja mõttes ning nende loomingust. 2 1.MIS ON MÜÜT? Kõikidel rahvastel on müüte. Nad köidavad ühiskonna kujutlusvüimet pika aja vältel. Need sünnivad koos keelega ja püüavad seletada arusaamatut arusaadavaga. Enne kui müüte
Vana Kreeka religioon Vana Kreeka jumalad Jumalad Kreeka jumalad on antropomorfsed nii välimusel kui ka iseloomult (sarnased inimesega) Kreeka jumalad olid surematud Nende arvu ei ole võimalik kindlaks teha Kohalikud jumalused Võeti omaks ka võõraid jumalaid Jumalad käsutasid loodusjõude Jumalas seisid ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel Peamine elupaik oli Olümpose mägi Zeus ( taeva, tormi ja piksejumal. Jumalate valitseja )- Hera ( Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja ) Poseidon ( Zeusi vend, merejumal, tekitas tormi ja maavärinaid ) hobune, kolmikhark
Erandiks olid vaid iisraellased, kes on alati austanud vaid ühte jumalat- Jahvet. Nii Egiptuses, Mesopotaamias kui ka Kreekas austati paljusid jumalaid. Egiptuses on neid ühes tekstis loetletud lausa 740, kuid ilmselt võiks loetelu olla veelgi pikem. Tihti olid nad omavahel sugulussidemetes. Kreekas ja Mesopotaamias kujutati jumalaid lausa suure perekonnana ning neil oli ka perepea . Mesopotaamias peeti jumalate isaks Anu, Kreekas oli võimsaim jumal Zeus, kellele kuuletusid ülejäänud jumalad. Nii Zeusist kui ka Anust peeti väga lugu ning neist põlvnevad paljud teised jumalad. Jumalaid kujutati tavaliselt inimeste sarnastena ning tihti olid neil ka inimestega sarnased pahed. Nad petsid oma naisi ning isegi tapsid. Näiteks tappis Egiptuse jumal Seth oma venna Osirise. Mesopotaamias ja Kreekas oli võimalik ka Jumala ja inimese vaheline armastus. Mesopotaamia taeva kuninganna Istar armastas mitut inimkangelast ega häbenenud neilt otsesõnu vastuarmastust nõuda
Egiptus Lisette Raud 6.Klass Lagedi Põhikool Sisukord Usk Jumalad Templid Müüdid jumalatest Surmajärgsus Pühad loomad Kasutatud kirjandus Usk Polüteistlik Kaks gruppi 1) kohalikud jumalad väga palju loomataolised 2) kosmogoonilised jumalad tähtsad kogu Egiptuses Inimesetaolised Jumalad Horos inimesena koos kulliga, kuningavõimujumal Seth oli Horose rivaal, oli tormi, eelkõige kõrbetormi, jumal, üldiselt esindas kurja jumalatüüpi. Amon-Ra
Egiptuse ja Mesopotaamia uskude ühis ja erijooned Paljude maailma religioonide vahel võib olla mitmeid eri- kui ka ühisjooni. Nii esineb ka egiptuse ja mesopotaamia uskude vahel sarnasusi, kuid siiski on tegemist kahe erineva usundiga. Leidub erinevusi nii jumalate kujutamisel, surmajärgsuses kui ka usu tähtsuses rahva jaoks. Kõige suurem erinevus kahe usundi vahel peitubki jumalates, nende kujutamises ja tähtsuses. Egiptuses võisid jumalad olla nii zoomorfsed ehk loomakujulised kui ka antropomorfsed ehk inimesekujulised, vahele võidi aga ühte jumalat ka mitmeti kujutada. Samas võidi kahte erinevat jumalat üheks pidada. Näiteks võidi taevajumalat Horost pidada päikesejumala Ra pojaks, kuid neid võidi ka samastada. Mesopotaamias olid aga jumalad peaaegu eranditult antropomorfsed. Neid eristas inimestest vaid surematus ja vägevus. Mõlemad usundid olid ka polüteistlikud. Egiptuses tunti üle 700 jumala. Jumalatest
Maailma ja inimsoo loomine Nüüd olid viimaks kõik valmis inimsoo ilmumiseks. Isegi need paigad olid olemas, kuhu head ja halvad pärast surma pidid minema. Oli aeg inimese loomiseks. On olemas rohkem kui üks seletus, kuidas see toimus. Ühed allikad teatavad, et jumalad pöördusid titaan Prometheuse (kes liitus Zeusiga sõjas titaanide vastu) ja tema venna Epimetheuse poole. Prometheus, kelle nimi tähendab "ettemõtlemist", oli väga tark, isegi jumalatest targem, kuid Epimetheus, kelle nimi tähendab "tagantjärele mõtlemist", oli tuulepea, kes alati oma esimesele impulsile järgnes ja siis meelt muutis. Nii oli seegi kord. Enne inimese loomist oli Epimetheus loomadele ära jaganud kõik paremad omadused - jõu, nobeduse, julguse, osavuse, kavaluse
HOMO ERECTUS - sirginimene, u 2milj a tagasi ja euroopa, aasia ja aafrika HOMO NEANDERTHALENSIS - neandertaallane, u 250 000 a tagasi ja euroopast-lähis idani HOMO SAPIENS - tarkinimene, u 200 000 a tagasi, kogu maailm MONOTEISM - austada võid ainult ühte jumalat POLÜTEISM - austada võid mitut jumalat GILGAMES - akadi eepos, mis räägib Gilgamesi Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. SINUHE jutustus - Egiptuse üliku elust ja seiklustest Egiptuse jumalad - Peajumal AMON-RA Taevajumal HOROS Mesopotaamia jumalad - Taevajumal ANU Babüloni jumal MARDUK Pärsia jumalad - Peajumal AHURAMAZDA Iisraeli jumalad - JAHVE Kultuurisaavutused - Gisa püramiidid Babüloni rippaiad
Antiikkirjandus - vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on loodud 8saj eKr-5saj pKr, algselt teosed Egiptuse papüürustel, hiljem pärgamentidel Zanrid - eepos, tragöödia, komöödia, ood, hümn, satiir, dialoog, kõne liigid jne Tragöödia - lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng Komöödia - meelelahutuslik naljamäng Müüt - uskumusega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest Maailma teke - usuline, teaduslik, müütiline Kreeka mütoloogia - jumalad inimesega sarnased, maailma lõid jumalad (kõigepealt Kaos, sellest eraldus Maa(Gaia) ja ta abikaasa Taevas(Uranos). Nende lapsed olid titaanid, Kronose lastest said kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel) Herakles - vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, maskuliinsuse kroon, kuninglike klannide esivanem, tuntud oma 12 vägiteo poolest. Näide tunnist - Liibüa kõrbes kohtas Antaiost, kelle ta tappis maast üles tõstes ja ära kägistades
Heli Hirsik Xb Karistusviise vanakreeka müütides Vanakreeka müütidest võib saada selge ettekujutuse, milline oli tolleaegsete inimeste arusaam maailma ja inimese algupärast ja nende tähendusest. Juba siis teati väga hästi, et inimesed on oma loomult ekslikud, mistõttu vajavad endast targemate õpetust ning isegi korralekutsumist, mida teostasid jumalad. Karistusviisidest jumalatel juba puudus ei olnud ning igaühel neist oli kindel eesmärk. Müütides, eriti sellistes kus esineb jumalate erinevaid karistusviise, peitub palju õpetlikku, ning neid luues võisid inimesed püüda hoida ära tegusid, mis toovad kaasa pigem halba kui head. Üks võimalus selleks oli jumalate ees aukartuse äratamine. Seetõttu pole raske leida lugusid, kus jumalad on karistanud eelkõige selle eest, et neid pole kas piisavalt kardetud või austatud.
3) Rumalus ja tarkus ei võimalda mõista ilu ja inetuse vahelist seost, sest mõlema puhul jääb asjade mõistmine liiga kitsaks ja ühesuunaliseks. Et mõista ilu ja inetuse omavahelist seost on vaja midagi tarkuse ja rumaluse vahepealset. Põhjuse mitteteadmine tähendab, et puuduvad teadmised ja oma arvamus. Tarkuse puhul tunnetab inimene asja täpsemalt ja laiemalt ning suuda edasi anda arvamuse mis on võrdväärne tegelikkusega. 4) Kui väita, et jumalad on ilma jäetud ilust ja headusest, siis väidame ka seda, et nad pole jumalad, sest kõik jumalad on ilusad ja head. Nad on ilusad ja head seetõttu, et nad on üliõnnelikud ja võimsad. Kui kahelada nende headuses ja ilus, seame kahtluse alla ka nende võimsuse. 5) Kui puuduks inimeste ja jumalate vaheline selgitaja-vahendaja, siis ei saaks jumalad ning inimesed kuidagi kontakti pidada. Selgitajad vahendavad erinevaid olemusi, mis kokku moodustavad terviku
langetati kohtuotsuseid. Kohtunik ja riiklik süüdistaja ei seisnud lahus. Kuna hauaröövi peeti Egiptuses kõige koletumaks kuriteoks, määrati süüdimõistetutele surmanuhtlust. muude seaduserikkumiste korral määras kohus näiteks ametnikele vara konfiskeerimise, ihunuhtluse ja mõnikord ka sunnitöö. Uues riigis levis tava karistada süüdlasi huulte, nina ja kõrvade äralõikamisega. Jumalad Vana-Egiptuse usk oli polüteistlik, austati kümneid jumalaid, keda armastati: jumalaid kummardati iga päev, neile toodi ohvreid ja nende auks püstitati templeid. Egiptlaste jumalad said suhteliselt hilja inimeste kuju. Esialgu jumalustasid egiptlased taimi, loomi ja sümboleid. Jumalanna Hator elas sükomooripuus, Jumal Nefertemi kehastas lootoslill, Jumalanna Neiti austati kilbina, millele oli naelatatud ristikujuliselt kaks noolt
(,,alastioleku koht"). Tähtsaimad võistlustest olid olümpiamängud iga nelja aasta tagant, Zeusi auks, osalesid ainult kreeklased, võõramaalastele olid mängud keelatud, naised ei tohtinud osaleda. Sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, viievõitlust ning neljahobusekaarikute võidusõitu. Kõige olulisem oli lühim jooksudistants staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu Olümpias ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada. 8. Põhilised Jumalad Jumalad olid inimkujulised. Jumalad moodustasid perekonda. Elasid Olümpose mäel. Tähtsaim Zeus, abikaasa ja õde Hera. Poseidon oli Zeusi vend merejumal. Hades allilma ja surnute valitseja. Maailm sai alguse Chaosest. Pühamud ja templid olid olulised ohvrite toomine, usupidustused. Müsteerium konkreetse ringkonna salajased jumalateenistused. Surma järgsusele ei pööratud tähelepanu. 10. Filosoofia ja teadus
KREEKA JUMALAD APHRODITE LAD. VENUS: ILU-, ARMASTUSE- JA VILJAKUSJUMALANNA, ZEUSI TÜTAR , KES SÜNDIS MEREVAHUST KÜPROSE SAARE LÄHEDAL JA OLI VÄGA ILUS. APHRODITE ANNETAB ILU JA OMAENDA ILU PÄRAST OLID SURELIKUD MEHED TEMAST VÕLUTUD NING TÄITSID IGAT TA KÄSKU . APOLLON LAD. APOLLO: KUNSTIDE JA MUUSADE KAITSJA, JAHIJUMALANNA ARTEMISE KAKSIKVEND , ZEUSI POEG. ÜKS TÄHTSAMAID JUMALUSI, KES OLI DELFI ORAAKLI KAITSJA NING KES VALITSES KA KATKU JA NÄRILISTE ÜLE. P EALE SELLA ON TEDA PEETUD EINEVATEL AEGADEL JA PAIKADES ERI JUMALAKS . ARES LAD. MARS - SÕJAJUMAL, ZEUSI NING HERA POEG. OLI JULGE, KUID TALTSUTAMATU JA VÄIKESE ARUGA. APHRODITE KALLIM. TA OLI JULM , HÄVINGUT JA KANNATUSI TOOV JUMAL, KEDA EI ARMASTATUD EGA KUMMARDATUD . ARTEMIS LAD. DIANA: JAHI- JA LOODUSEJUMALANNA , APOLLONI KAKSIKÕDE JA ZEUSI TÜTAR. ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST . TEDA PEETI KA PARIMAKS KÜTIKS NING NIMETATI KA KUUJUMALAK...
Babüloonia suurriigi rajaja, maailma esimese teadaoleva seadustekogu kehtsetaja (Hammurapi seadused) põhimõte ''silm silma, hammas hamba vastu.'' Nebukadnetsar II Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, ulatuslikud vallutused ja ehitustööd Babüloonias (peajumala Marduki tempel ja Babüloni rippuvad aiad) Gilgames Sumeri poolmüütiline valitseja, Gilgamesi eepose nimikangelane (Sumeri kuningate loendi järgi linna Uruki valitseja) Egiptuse tähtsamad jumalad ja nende austamine Tähtsaimad jumalad päikesejumal Amon-Ra, taevajumal Horos, surnuteriigi valitseja Osiris (neid seostati tihedalt kuningavõimuga), Surnute Maja valitseja Anubis ja viljakuse ja emaduse jumalanna Isis. Jumalaid oli nii inimese- kui loomakujuga. Austamiseks ehitati jumalatele templeid, mis olid nende maapealsed kojad, kus nende eest hoolt kanti. Templis oli selle taetud jumala kuju, mis oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Sellele
sarnaseks. Kõige parem näide sellest on Tantalose müüt, kus mees arvas, et on Olümpose elanikega võrdne. Ta lubas endale viibimist jumalate alal ning nautis nektarit ja ambroosiat, mis muutsid teda surematuks. Tantalos rääkis välja Zeusi saladusi, oli salakaval ja endakasupüüdlik. Ta käitumine muutus järjest jultunumaks, sest ta ei kartnud enam karistusi ning jumalate võimu. Viimaseks tema paheliseks teoks, mida jumalad enam taluda ei suutnud, jäi oma poja tükeldamine ning tema serveerimine jumalatele. Nende kannatus sai otsa. Karistuseks oli igavene nälg ja janu. Tema piin seisnes selles, et ta võis olla veekogu ja puuviljakobara läheduses, kuid ei suutnud ikka oma piinavat janu ja nälga kustutada. Jumalad ei sallinud ka liigset edevust. Narkissos, kes oli kauneim noormees, nähes oma peegeldust vees, muutus liiga uhkeks ning pidas end liiga heaks teiste jaoks, ta suutis vaid end imetleda
Kiili Gümnaasium Kreeka religioon Referaat Kaija Põder 10.klass Kiili 2012 SISSEJUHATUS Kreeklased olid väga usklik rahvas. Nad uskusid, et jumalad juhivad kogu rahva elu, saates inimestele õnne ja hukatust ning et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui ka iseloomult inimeste sarnased. Neil olid inimestele sarnased vead ja sageli olid nad valelikud, sallimatud ja kadedad. Kuigi nad sõid ja jõid nagu inimesed, neil olid inimestele sarnased vead, olid nad siiski alati surematud, täielikumad ja ilusamad kui inimesed. Jumalad elasid igal pool maal, taevas, jõgedes, allmaailmas, metsades, puudes ja loomulikult mägedes. Kreeklaste tähtsaimad jumalad elasid Olümpuse mäel. Nad uskusid, et jumalatele ohvreid tuues,
Olmeteekideks. Nad ehitasid kultukeskuseid , mis kujutasid endast hoolikalt kavandatud templi kogukondi. Olmeteekide religioonis oli kesksel kohal ilmselt Jaaguari kultus.On avastatud mitmeid ühesuguseid jaaguari koonu kujutavaid esemeid ( mosaiik põrand,kivi kirst jne. ). Maajad Maajad olid olmeekide järglased, kes elasid troopilistes vihmametsades , neile olid omased paljude templitega kultuskeskused ja linnad. Maajad uskusid , et andami eest tasuvad jumalad 5 abi ja toiduga .Tähtsal kohal olid ohverdamised. Jumalad olid enamasti poolinimesed- poolloomad Teotihuacan- Teotihuacan oli mexico nõos paiknenud suur linn, mille õitseaeg oli peaaegu samal ajal kui oli maajade kõrgaeg.Templite arvu ja ja suuruse jäärgi otsusades võib oletada, et seal valitses teokraatia.Teokraatia tähendas aga seda, et inimesed uskusid/arvasid, et valitseja oli jumal või jumala asemik maapeal
12 Olümplast Ivan Zahharov NEG 2014 Olümpose jumalad. Olümpose jumalad on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase,Olümpose mäel elutseva perekonna . Olümpose perekond koosnes 12 jumalast. 12 Olümplast Zeus Hera Poseidon Hades Hestia Ares Athena Apollon Aphrodite Hermes Artemis Hephaistos Zeus Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata aga Zeusil õnnestus
Vanem Edda Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna
mis paneb Kronose oma lapsi välja oksendama. Zeus valas joogi kuldkruusi ning tal läks korda seda Kronosele pakkuda. Kronos oksendas kohe lapsed üksteise järel välja. Zeus aga mõistis, et ta ei saa enne midagi teha, kui vennad on täiskasvanuks saanud. Kui käes oli õige aeg algaski maailma suurim sõda titaanide ja Zeusi sõjaväe vahel. Kui 10 aastane sõda lõppes olid titaanid kaotajad ning nad heideti Tartarose pilkasse sügavikku. Järsku aga leidsid jumalad end vastamisi uue kohutava vaenlasega- Maa-ema oli maruvihane, et Zeus ja teised jumalad tema lapsi, titaane, nii karmilt olid kohelnud. Ta heitis ühte Tartarosega ja tõi ilmale Typhoni- hirmuäratava koletise. Zeus aga suutis Typhoni hävitada ning igaksjuhuks tõstis talle veel peale terve mäe. Typhoni aga purskas tuld ka läbi mägede- sellest tulid vulgaanid. Jumalad hakkasid maad taastama, selleks et võimalikult kiiresti kord taastada jagasid jumalad maailma ära.
Kuigi kultuurid on sarnased, on neil ka väga palju erinevusi. Seega millised on kreeka ja rooma kultuuri sarna- sused ja millised nende erinevused. Kuna Vana-Rooma kultuuri arengu tipp oli alles sellel ajal, kui roomlased olid val- lutanud pea kogu Vahemere ümbruse, võib väita, et palju võetigi üle kreeklastelt, kelle kultuur arenes välja juba sajandeid enne roomlaste oma. Vana-Kreeka kultuuri iseloomustavad kõige paremini nende paljud jumalad, kirjandus teater aga ka filosoofia ja kunsti arengu tase. Samuti tegid kreeka teadlased suuri avastusi maailma, matemaatika ja ka meditsiini valdkonnas. Vana-Rooma kultuuris on Vana-Kreekaga palju sarnasusi. Ka roomlastel oli palju jumalaid. Nende jumalad kandsid küll teisi nimesid, kuid üldiselt olid neil olemas täpselt samad jumalad. Näiteks kreeka Zeus vastas roomlaste Jupiterile ning Herale anti nimi Juno. Hiljem, kristluse levimisel, kaotasid roomlaste jumalad tähtsuse, kuid
Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Dionysos ehk Bacchus Marion Pettai Tallinna Ühisgümnaasium 10. B klass Vana-Kreeka jumalad Muistsed kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Vana-Kreeka jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad olid nii välimuselt kui ka käitumiselt inimestega sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis tagas neile igavese nooruse ja surematuse. Dionysus/Bacchus Dionysos oli Vana-Kreeka veinijumal ehk oma pärimuselt kahe ,,emaga" jumal. Seostati teda eelkõige veini-, viljakuse-, ekstaasi ja taimekasvujumalana. Dionysost kujutati sageli härjasarvedega, viidates mehelikkusele ning
Antiikkirjandus. Üldised kordamisküsimused kontrolltööks. 1.Müüt. Müüdi mõiste ja müütide näiteid. -Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. 2.Teatri teke Antiik-Kreekas. Kellega seondus, milliseid näidendeid mängiti, kui pika aja jooksul need kestsid? -Teater tekkis Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. -Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega.
Ühel päeval rääkis talle tark kotkas, et ta on Kronose poeg. Siis, kui Zeus oli kotkalt kuulnud oma isa kohutavadest tegudest otsustas ta Kronese jumalate seast kõrvaldada. Teda abistas titaan Okeanos, kes andis Zeusile nõu oma vennad vabastada. Okeanose tütar Metis segas võlujoogi, mis pani Kronose oksendama ning vennad pääsesid välja. Heitluseks Kronosega polnud võimalust enne, kui kõik täiskasvanuks saavad. Kui aeg oli käes, tulid Zeusile appi kõik jumalad ja kükloobid ning teda kaitses ka kitsenahast mantel, tänu millele oli ta surematu. Pärast üheksat aastat kestnud heitlust võitsid Ölumpose jumalad titaane. Titaanid aheldati kettidesse ja pandi Tartarose sügavikku. Selle kõige peale sai aga vihaseks Maa-ema, kes saatis hirmsa koletise Typhoni neid tapma. Zeus võitis tänu oma poja Hermesele ka tema ning Ölumpose jumalad asusid rahulikult elama Ölumposele.
Vana-Kreeka Usk Kreeka jumalad olid antropomorfsed, st. Välimuselt ja iseloomult inimese moodi. Jumalaid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad: ZEUS taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja
ning alles kümnenda päeva hommikul oleks alasi jõudnud sügaviku lõppu. Nii sügaval maa sees asus Tartaros ja sellepärast ongi seal pimedus nii tihe ja pilkane. Ja Tartarosel pole piire. Kui sinna siseneksid, võiksid sa lõputult edasi liikuda, lükatuna ja tõugatuna raevustest tuulekeeristest, ja isegi aasta pärast ei jõuaks sa allilma teise otsa. Selle koleda paiga südames, mida isegi surematud jumalad kardavad, kõrgub igavesti mustadesse pilvedesse mähituna Öö tume eluase. Kogu päeva istub Öö siin, ja kui hämarus laskub, laotub ta üle maa. Nüüd, kus Kaos oli oma osa täitnud, oli jumalanna Maa kord maailma loomisele kaasa aidata. Ta soovis alustada millegi ilusaga ja nõnda sünnitaski ka armastusjumalanna, kes tõi maailma elu kauniduse. Seejärel sünnitas ta piiritu sinise Taeva, Mäed ja Mered. Kõik nad olid vägevad jumalad, kuid suurim neist oli Taevas,
paremini kuuleks". Midas mässis pea paksu turbanisse, aga lõpuks kasvasid ta juuksed liiga pikaks ja ta pidi teenri neid lõikama kutsuma. Ta ei lubanud teenril kellelegi rääkida, et tal eeslikõrvad on. Teenrile oli see aga liiga raskeks koormaks ning ta kaevas augu ja ütles saladuse sinna sisse. Hiljem kasvasid sinna kõrkjad ja tuules sosistasid need: ,,Kuningas Midasel on eeslikõrvad". Tantalos Tegelased: Tantalos, Zeus, Demeter, preester, Pelops, teised jumalad. Lüüdias valitses vanal ajal ülirikas kuningas Tantalos. Ta oli kutsutud isegi jumalate õhtusöökidele. Ta arvas, et ta on jumal, aga siiski teadis, et ta pole surematu. Ta ei uskunud, et jumalad on kõiketeadjad ja pani nad proovile. Üks poiss varastas Zeusi templist kullast koera ja tõi selle Tantalosele. Järgmisel päeval tuli preester tagasi nõudma kullast koera, kuid kuningas kinnitas vandega, et tema käes pole koera.
Sumeri pealinn. Linnade keskel oli tsikuraad, linnasüdant ümbritsesid ühe ja kahekorruselised elumajad. Tänavad olid kitsad ja käänulised.Tänavate ääres paiknesid poekesed. Igal perel oli tavaliselt omaette maja. Majades või sageli elada mitu põlvkonda koos oma naiste ja lastega. Perepea oli vanaisa, kes vastutas kodakondsete eest ning pereliikmed pidid omakorda alluma vanaisale. Rikkamates perekondads peeti ka orje. Mesopotaamia jumalad Mesopotaamia jumalad olid inimeste arvates inimestega sarnased, kuid vägevamad.Jumalaid peeti surematuks.Mesopotaamlased uskusid, et jumalad on nii taevas, maa pea kui ka allmaailmas ja inimesed saavad nendega ühendust pidada preestrite vahendusel.Tähtsamatele jumalatele oli pühendatud mitu templit. Kasks kõige tähtsamat jumalat oli Marduk ja Ištar. Marduk käsutas tuult ja tormi, ta oli peajumal. Ta kaitse all olid ja kuningad. Inimesed uskusid et Marduk oli kunagi
Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal. Jumalate kujutamine töökana oli Kreekas haruldane. Tema valmistatud oli palju imeasju jumalatele ja kuningatele: Hermese tiivuline kiiver ja sandaalid, Athena rinnakaitse, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussau, Heliose kaarik, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvis jne. Legendid Zeus andis Aphrodite Hephaistosele naiseks, et teised jumalad ilujumalanna pärast tülli ei läheks. Aphrodite pettis Hephaistost mitme jumala ja surelikuga, sealhulgas sõjajumal Hephaistose venna Aresega. Kõikenägev päikesejumal Helios rääkis Aresest ja Aphroditest Hephaistosele ning too valmistas lõksu. Kui Ares ja Aphrodite voodis olid, vangistas ta nad metallvõrku ning viis Olympose mäele, et neid teiste jumalate ees häbistada. Jumalad naersid ning Poseidon veenis Hephaistost vangistatuid vabastama, kui
hõimudega Karakterikujutus Karakterid on vähem Inimesi kujutatakse peamiselt nende sõnade ja reaalsed kui Homerosel, tegude kaudu. Kangelased on tugevad, ilusad ja kuid Vergilius kirjeldab üllad ega häbene oma tundeid avaldada. Elavad paremini inimese hinges karakterid, luust ja lihast inimesed, mitte toimuvat. ebajumalad. Jumalate osalus Jumalad osalevad Mõlemas eeposes sekkuvad tegevusse jumalad, eepose tegevustikus, kelle ilmumine selgitab tavaliselt inimeste äkilisi mõjutavad oma otsuseid või isegi sündmuste ebaloogilist käiku. võimetega tegelaste Jumalad on surematud, kui muidu kõikide käitumist (põhjustavad inimesele iseloomulike joontega. sõdu, aitavad kangelasi)
Vana-Rooma kunst Vana-Rooma kunst I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume. Silindervõlv Ristvõlv
Vähe teadaolevaid andmeid Eluaeg 12.-7.saj eKr Kujutatud pimeda raugana Väidetavalt "Iliase" ja "Odüsseia" autor nn Homerose küsimus lahendamata tänapäevani Mõlema värsimõõduks heksameeter Kirjutatud aioolia keele sugemetega vana- joonia murrakus (kõnekeelena pole kasutatud, nn jumalate keel) Levisid algul suuliselt rapsoodide abil (homeriidid) Mitmed ühised tegelased, tegelaste hulgas ka jumalad Sarnane kirjutamislaad Eeposed pärinevad mitmetest ajajärkudest ja on erinevate autorite ühislooming Pandi kirja 6. saj eKr Homeros võis olla üks autoritest Homeros kirjutas mõlema eepose üldkavandi, mille järgi hilisemad autorid kogusid materjali ja kirjutasid teosed Homeros oli hilisem autor, kes koondas materjalid tervikuks Kreeka Hellas, kreeklased hellenid Trooja Ilion Trooja piirajad ahhailased Sõja põhjuseks tülijumalanna Eris ja tema "tüliõun"
Kreeka ja Rooma usundid Minevikus pole olnud ilma religioonita ühiskondi ja ka tänapäeval on neid väga vähe. See on sellepärast nii, et religioon tundub olevat inimelu oluline osa. Ehkki paljud väidavad, et nad ei ole usklikud, on selge, et me oleme usuks ette valmistatud samamoodi, nagu oleme kehaliselt valmis hingamiseks, kõnelemiseks jne. Oma lihtsamal kujul tähendab kreeka usund kaheteistkümne Olümpose jumala kummardamist. Jumalad ei olnud kreeklaste meelest mitte alati maailma valitsenud. Hesiodose müüdi järgi olevat kõigepealt olnud Chaos, kellest sündis kõigi elusolendite ema Gaia, kes sünnitas endale taeva ehk Uranose. Gaia ja Uranose järglased olid vägevad titaanid. Titaanist nimega Kronos põlvnevad kreeka 12 jumalat. Igal jumalal oli mitu erinevat ülesannet. Tegelikult oli kreeka usund aga palju keerulisem, sest lisaks tähtsamatele jumalatele eksisteeris veel tuhandeid kohalikke jumalusi
häirisid oma isa. Isa plaanis oma lapsed tappa. Aga temast jõudis ette titaan Kronos, kes tappis oma isa ja võttis maailma valitsemise üle. Kronose järglased olid Zeus koos oma õdede vendadega. Kronos kartis oma lapsi ja neelas need kohe pärast sündimist alla, ainult noorima poja Zeusi suutis ema päästa. Täiskasvanuna sai Zeus oma isast ja teistest titaanidest jagu ning asus ise maailma valitsema. Kreeka mütoloogias olid jumalad inimesekujulised. Sellistena olid nad enamvähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalad olid kui üks suur perekond. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Tähtsamad jumalad elasid Olümpose mäel. http://media.advisortravel.netdnacdn.com/657x340px7377920204c35877069413712173528.jpg Jumalatega suhtlemis kohad Templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele.
Mesopotaamia usk Jan-Are Nursi Usund. Mesopotaamia usk sarnaneb Egiptuse usule. Usku levitasid preestrid. Jumalad olid Egiptuselt üle võetud. Kuningas Jumala maine asemik. Jumalaid palju. Tähtsamad jumalad. Taevajumal Anu- Jumalate isa. Tuule-,tormi-,vihma- ja piksejumal Enlil- Jumalate tõeline kuningas ning paljude müütide peategelane. Maa-aluste vete ja sügavuste isand Ea- Kaval ja tark jumal. Tundis hästi maagiat. Anu Enlil Ea Teised Jumalad. Kuujumal Sin Päiksejumal Samas Taeva kuninganna Istar Viljakuse jumal Tammuz Kaitsejumal Marduk Maailma ja inimese loomine. Kindel versioon sellest kuidas tekkis maa ja inimene puudub.
Silmapaistvamad kõnemehed olid sellel ajal Caesar ja Cicero. Rooma kirjandus Rooma kirjanduse keeleks oli ladina keel. Roomlaste algupärane kirjandus kasvaas sellel alusel, mille kreeka kirjandus oli rajanud, ja sai ühtlasi vanakreeka ja Lääne- Euroopa kirjanduse vahelüliks. Rooma rahvaluules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. Rooma kirjanduseelses perioodis oli üks levinumaid näidendiliike atellaan. Arhailises ajajärgus võeti rooma poolt üle kreeka jumalad. Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus. Vanakreeka retooriline ja filosoofiline proosa Proosakirjandus hakkas Kreekas arenema 6.saj ekr peamiselt kolmes suunas: filosoof. , ajalooline ja retooriline. Reetor-kõnemees ; Retoorika kõnekunstiteooria
· Väliselt riik väga stabiilne käsitöö. Foiniiklased kujundasid tähestikkirja. Levis Eesaasides ja vahemaades. Sellele · Egiptuse Panthenon väga arvukas ja tuginevad kõik tänapäeva tähestikud. Ei ole mitmepalgeline täishäälikuid neid mõeldakse juurde. · Jumalad nii inimese kui looma kujul, sageli · Kaananimaa lõunaosas Iisraelased levis toimus erinevate jumalate samastamise monoteism, usk Jahvesse. Iisraelased olid jumala poolt väljavalitud rahvas ja kaananimaa · Mitmed jumalad seotud Vaarao võimuga oli antud nende valitseda Vana testament-usu seotud : Horos, Amon-Ra põhitõed, Iisraeli ajalugu.
HINDUISM Silver Arestov Valdur Joa Hinduismi ajalugu Tekekoht: India Tekke aeg: ~1000 aastat e.m.a Äärmiselt mitmekesine ja muutuv religioon. Tekkinud, mitte rajatud Dogmad puuduvad Piirdub ainult Indiaga Kahe voolu sulam: muinasindia religioon ja aarja ehk veedade religioon Ajalugu Muinasindia religioon: fallosekultus ja naisjumalused Aarja religioon: veedad. Jumalad päikesejumal Mitra ja taevajumal Varuna Kastisüsteemi rajamine I aastatuhat e.m.a: seisuslik sünnipärane süsteem. Preestrid kuuluvad kõrgeimasse klassi. Ajalugu Uued jumalad: Brahma, Visnu, Siva. Ohverdamispaikade ehitamine. Alates 4. saj. e.m.a algab budismi õitseng. 4. saj. uus õitseng 8. saj. islami pealetung: ainujumala õpetuse levik 16. saj. kristluse pealetung 1947 India iseseisvumine Ajalugu Veedad: ohvri-, palve- ja ülistuslaulud Brahma raamatud: tutvustavad,
ebakindlusele ja kammitsetusele lisab religioon omalt poolt vägeva takistuse: seda mis on püha ei tohi muuta. Jõude üritati endale saada süües vaenlase kehaosi või kasutades neid dekoratsioonina. Sõjatants on raevu ja erutuse segu mis viib otse ekstaasi ei ole sümboolne. Jumalaid ei kujutatud ette antropomorfsete olenditena- nad on puht naturalistlikud kujutelmad. See kujuneb välja siis kui pidevalt ühele ja samale jumalale pühendatud tegevus, kultus seostub püsiva inimkoguna. Jumalad kujutavad end sageli juhuslikke kreatuuride korratud segadust. Toimub panteoni loomine see tähendab jumala kujutuse fikseerimine. Kreeka arenes rüütlikultuuri suunas. Kreeka kontseptsioonide ülevõtmine ja mõju Roomas ei muutnud religiooni rahvuslikku iseloomu, Kreeka jumalad säilitasid esteetilise tähtsuse, Rooma traditsioon püsis puutumatuna. Rooma religioon on seotud kultusvormelitega. Liviuse
Harappa kultuur 3000 e.Kr aarialased 1500 e.Kr · rya külalislahke, õilis, hiljem "teadja" · sanskrita kunstipäraselt korrastatud Veda teadmine 15001000 e.Kr · Rigveda hümnide teadmine · Smaveda viiside teadmine · Jadzurveda ohvrirituaalide teadmine · Atharvaveda loitsude teadmine Jumalad Agni, Vaju, Surja, Indra, Pradzapati, Mitra, Varuna, Vrita, Rudra, Purusa 4 · Vedade jumalad 5 4 asrama't brahmacharya õpilane grihastha perekonnapea, majapidaja vanaprastha mõtisklusse tõmbunu, metsaelanik samnyasi maailmast loobuja, kerjus aranyakad metsaraamatud upanisadid istungid 6.saj e.Kr · Chandogya-upanisad, · Brihad-aranyaka-upanisad, · Icha-upanisad, · Kena-upanisad, · Aitreya-upanisad, · Taittiriya-upanisad, · Katha-upanisad, · Mundaka-upanisad jne
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda
Agamemnon see kaik ei meeldinud ja ta utles Achilleusele , et ta voitis kull lahingu, kuid mitte tervet soda ning Achilleus kui uksik sodalane ei jaa kellegile meelde. Agamemnon arvas, et meelde jaavad vaid need, kes sodalasi juhivad. Arvan, et Agamemnonil ei olnud oigus, sest inimesi maletatakse nende tegude pohjal, mitte selle pohjal kes neid juhib. 2. Kommenteeri Achilleuse lauset: "Jumalad kadestavad meid, sest meie oleme surelikud." Achilleuse sonul kadestavad jumalad surelikke sest surelike jaoks voib iga hetk olla viimane. Surelikud saavad elada moeldes, kuidas votta elult koik, mis votta annab. Nad on teadlikud, et uhel hetkel elukaik loppeb ning nad sunnivad uues kehas. Nad ei saa kunagi olla kaunimad, kui just nuud ja praegu ning nad ei viibi kunagi uhes ja samas hetkes korduvalt. Surelikud tunnevad erinevaid emotsioone alati isemoodi ning erinevatel pohjustel. Koik hetked on uued ja koiki momente kogetakse vaid uks kord
Muinasroomlaste algset religiooni on hilisemad arvukad ja üksteisele vasturääkivad uskumused ning suure hulga vanakreeka mütoloogia omaksvõtmine nii palju muutnud, et seda ei saa enam täpselt rekonstrueerida. Osad autorid kasutasid rooma pärimuse lünkade täitmiseks kreeka uskumusi. Vana-Rooma ametlike preestrite rituaalipraktika teeb selgelt vahet kahel jumalate klassil: 'põlisjumalad' ja 'uusjumalad'. Põlis olid Vana-Rooma riigi algsed jumalad. Nende nimesid ja loomust näitasid kõige varasemate preestrite tiitlid ja kalendripühad. Uusjumalad olid hilisemad jumalused, kelle kultus toodi Rooma ajaloolisel ajal. Tavaliselt on kultuse alguse aeg teada ning see oli seotud mingi konkreetse hädaga. Peale põlisjumalate olid Vana-Rooma jumaluste hulgas nn spetsiaaljumalad, kelle poole pöörduti seoses mõne kindla tegevusega, näiteks seoses viljalõikusega. Katkendid vanadest rituaalidest näiteks kündmise või külvamise
Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monumentaalen surnukirst noom - väikeriik
Egiptus Looduslikud olud: Alam/ülem egiptus.Eraldatud riik. Põhiliselt jõe äärsetel aladel. Suve lõpul oli üleujutused ning tulvavee taandumisel oli viljakas pinnas. Vihma enamjaolt ei sadanud. Kunstlikud niisutussüsteemid. Vana riik: Sellest ajast pärinevad püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Rangelt hirearhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud piiramatule võimule. Usk ning jumalad. Riik lagunes sõltumatuteks piirkondadeks. Keskmine riik: Teeba valitseja ühendas maa uuesti ühtseks riigiks.Pealinn viidi küll tagasi memphisesse, kuid teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks. Elukutseline sõjavägi sai alguse. Kuningate võim ulatus ka kaugemale. Pärast keskmist riiki, riik taas lagunes. Uus riik: Taastati riigi ühtsus. Võimsuse hiilgusaeg. Hobukaarikute kasutamine. Sõjaretked Palestiinasse ja Süüriasse. Vaarao Thutmosis 3
Sulati ühtseks kreeka keelt rääkivaks rahvaks ühiste kommete ning tavadega. Pärast Aleksander Suure surma toimusid sõjad, mille käigus tekkisid kolm hellenistlikku suurriiki : Egiptus, Selekuiidide riik, mille keskmeks kujunes Süüria ja kolmas oli Makedoonia, mille võimu alla jäid Kreeka linnriigid. Idamaadesse rännanud hellenid rajasid tihti uusi asulaid, mis hiljem kujunesid suurteks ja rahvarohketeks linnadeks. Suurimaks kujunes Niiluse suudmel asunud Aleksandria. Kreeka jumalad olid antropomorfsed, täpselt nagu ka Mesopotaamias. Jumalad olid inimesekujulised ning neil olid inimlikud omadused. Inimestest eristas neid surematus ning mõningad võimed. Hellenismiperioodi Kreeklasi mõjutas oluliselt Idamaade religioon. Omaks võeti Idamaa jumalaid ning neid sobitati enda omadega. Kõik vanad Jumalad jäid küll alles. Kõige armastatumaks jumalaks HellenistLikus maailmas sai Egiptuse jumAlanna Isis. Veel üks erinevus on teadus
14. Millised olid Cicero kõnestiilid? Madal loogiliseks põhjendamiseks, keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks, kõrge kuulajate innustamiseks. 15. Kuidas väljendus kultuuri õitseng keiser Augustuse ajal? Loodi näidendeid, luulet, filosoofia- ja ajalooalaseid teoseid. Levinud oli epigrammide ja satiiride kirjutamine nende autorid kujut. Teravmeelselt ja tabavalt igapäevaelu, tegid inimtüüpide arvel nalja ja pilkasid pahesid. 16. Nim. Rooma jumalad, võrdle kreeka jumalatega. Jupiter Zeus, peajumal. Juno Hera, abielude kaitsja. Pluto Hades, surnutejumal. Neptunus Poseidon, merejumal. Mars Ares, sõjajumal. Minerva Athena, sõjajumalanna. Apollo Apollon, valguse, muusika jms jumal. Diana Artemis, jahijumal. Venus Aphrodite, ilu, armastuse- ja viljakusejumalanna. Vulcanus Hephaistos, tulejumal. Bacchus Dionysos, veinujumal. Ceres Demeter viljajumal
jumalate aujärjelt. Zeusi vägiteod Zeus otsustas vabastada oma vennad, kes olid veel isa kõhus vangis. Ta andis Kronosele rohujooki, mis paneks ta allaneelatus lapsi välja oksendama. Zeus mõistis, et ei saa tegutseda enne, kui ta vennad on täiskasvanuks saanud. Nad võitlesid siis Kronose ja titaanidega. Sõda kestis 9 aastat, titaanid said lüüa. Zeus jumalate ühendaja Kui aeg käes, asusid Zeus ja vennad heitlusesse. Zeusi aitasid teised jumalad. Esimesena ühinesid nendega Okeanos oma järeltulijate Kratose, Zelose ja Nikega, kes tahtsid korda, tööd ja rahu. Haavamatu Zeus Zeusi kaitseks oli tema õlgadel mantel, mis oli tehtud püha kitse nahast. See võlurüü, aigis, see kaitses Zeusi ja muutis ta haavamatuks. Zeusi elu Olümposel Elu oli Olümposel oli ilus. Jumalad sõid ambroosiat ja jõid nektarit ning olid rõõmsad oma igaveses nooruses sest jumalad ei saa kunagi vanaks. Kaunid graatsiad ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
