Hephaistos- tulejumal 3. Hades- allmaailma valitseja 10. Eros- armastusjumal 4. Hestia- kodukoldejumalanna 11. Dionysos- veini,- ja 5. Ares- sõjajumal sigivusjumal 6. Apollo- valgusejumal 12. Aphrodite- armastus,- ja ilujumalanna 7. Athena- tarkusejumal MÜÜDID Miks algas Trooja sõda? Sureliku ja jumalanna Thetise pulmapeole olid kutsutud kõik jumalad peale tülijumalanna Erise. Raevunud Eris viskas piduliste keskele õuna pealkirjaga "Kõigist kaunimale". Kohe puhkes vaidlus Athena, Hera ja Aphrodite vahel, kellele õun peaks kuuluma. Athena, Hera ja Aphrodite vahel puhkenud tüli lahendamiseks pöörduti Zeusi poole. Zeus ei tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada. Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks
greek-gods.info/greek-gods/athena/athena-paintings.php http:// www.google.ee/search?q=athena+tempel&hl=et&prmd=imvns&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=Ok6C http://en.wikipedia.org/wiki/Athena http://www.google.ee/#q=athena+game&hl=et&prmd=imvns&ei=4FOCT5HdDY-s8QPSwcWhBg&sqi=2&start= cf.osb&fp=e1e576b2d50 http://www.goddessgift.com/goddess-myths/greek_goddess_athena.htm http://www.goddess-guide.com/athena.html http://www.arthistory.sbc.edu/imageswomen/papers/stebbinsathena/athena2.html Kreeka jumalad ja jumalannad (Pauline Schmitt Pantel) Kreeka jumalad ja kangelased (Leo Hjortsø)
Koduhaldjaga tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest (vili, vill, jook jne) veidike ka talle. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Henriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapithat. Sageli arvatakse, et tema nimi oli tegelikult Taara, aga kroonik ei saanud sellest täpselt aru ja pani kirja sõja- ja palve-hüüu ,,Taara, avita". Henriku järgi oli Taara eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Vaimud, haldjad ja jumalad - nendega oli vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad - hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osa ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1 m läbimõõduga lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpul ohvrikividena edasi üksikuid pronksi-või
Titaanid ja kaksteist olümplast. Titaanid olid kõige vanemad jumalad. Kõige tähtsam neist oli Kronos. Ta valitses titaanide üle, kuni tema poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks kuna Olümpus oli nende kodu. See mis Olümpus on, seda ei saagi pmst seletada. 1. Zeus (Jupiter). Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma
tähistavad Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.-7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.-6. sajand pKr. 2. Kuidas loodi maailm kreeka mütoloogias? Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamisest. 3. Kes olid Olümpose jumalad? Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Hestia, Ares, Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes, Artemis, Hephaistos. 4. Mis on eepos? Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast (epopoiia, epos kõne, poiein teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. 5. Kirjelda vanakreeka eeposeid. Homerose eeposed- Antiikkirjanduse
1. Vana-Kreeka ürgjumalused Hemera-päev Aither-õhk Oroi-mäed Gaiast sündis Uranos, kes sai võimule. Kaosest sündis Gaia. 2. Olümpia jumalad 12 jumalat. Peajumal Zeus, kes oli peajumal. Hera-Zeusi naine ja õde. Abielu kaitsja. Poseidon-merede valitseja Hades Zeusi ja Poseidoni vend, surnuteriigi valitseja. Athena-Zeusi tütar, kes hüppas välja tema peast. Apollon-Zeusi poeg. Poeesia ja lüürika. Artemis-Apolloni kaksiküde Aphrodite-armastusejumalanna ja ilu jumalanna. Hermes Zeusi käskjalg. Ares-sõjajumal. Hephaistos-Tulejumal Hestia-Zeusi õde. Kodukolde jumalanna. 3. Muusad Ilma muusadeta ei toimunud ühtegi pidu
Ereli Laar 10a klass Kaksteist olümplast ehk taevalik perekond 2008. aasta Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud ,et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad.Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Sageli kutsutakse titaane vanemateks jumalateks. Nemad olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad.Nad olid päratu suured ja uskumatult võimsad. Neid on palju, kuid vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam oli Kronos, ladina Saturnus. Tema valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Roomlased ütlesid,
Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just Naos Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu asus jumala kuju võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel Geograafilised olud: On mägine ja liigendatud maa ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias paljude poolsaarte ning saartega.Tasandike on vähe. rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunud ja sajandite vältel kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks arvukateks ja sõltumatuteks riikideks jagunenud.Pemine riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks ühendus teeks meri. teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeli...
Komöödia naeruvääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid müüte ning pakub vabastava naeru läbi meelelahutust. Autorid: Aischylos (6. – 5. saj eKr) Olevat kirjutanud 80-90 näidendit, säilinud on 7 tervikteksti. Draamavõistlustel tuli 13x võitjaks. Ta uskus jumalike jõudude reaalsesse olemasolusse. Teostes on inimene jumalate kokkupõrke objektiks, võistlevad jumalad ja inimesed vastastikku. Sophokles (5. saj eKr) Saavutas tragöödiavõistlustel rohkem auhindu kui keegi teine. Ta sai hea hariduse ja kasvatuse. Arendas oma isikupärase stiili. Ta loobus süžeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate ja kooriliikmete arvu, lisas lavadekoratsioone. Kirjutas 123 näidendit, tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema otsuste, tegude ja võitluste kujutamine.
Tartu Kivilinna gümnaasium Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus vanas Kreekas Uku Volke Kreeka jumalatest · Lugematu arv jumalaid · Antropomorfsed* · Inimestest eristas surematus ja vägi · Kõik valitsesid mingit osa maailmast Zeus Hera Poseidon * inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Mõned peamised jumalad · Zeus [taeva-, tormi-, ja piksejumal ning jumalate valitseja] · Hera [Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna] · Poseidon [Zeusi vend, merejumal] · Hades [Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja] Rituaalid · Tähtsaim rituaal: vereohver · Igal jumalal lemmikloom mida talle ohverdati nt. Zeusil härg, Poseidonil hobune jne. · Igaastased usupidustused sisaldasid ka meelelahutust [võistlused tantsus, spordis, pillimängus]
Muistne Egiptus. Kristiina Lõoke. 2010 aastal. VPG. Sisukord. 1. - Püramiidest.....................................................lk 1 2. - Usk. Jumalad ja Jumalannad. ..........................lk 2 3. - Muumiad..........................................................lk 3 4. - Võim................................................................lk 4 5. - Templid............................................................lk 5 6. - Põllumajandus..................................................lk 6 7. - Kiri...................................................................lk 7 8. - Igapäevaelu.............................................
Hiljem tekib üritusi luua nende või teste muistsete linnade ümber suuremaid koondisi ja lõpuks tekib kaks riiki: Ülemriik ja Alamriik (arvatavasti, IV aa-de lõpul). Juba IV aastatuhande algusel nomoseid oli Egiptuses neljakümne ümber (Uue riigi ajal 16-11 ss. oli neid 22 Ülemriigi territooriumil ja 20 - Alamriigis). Nomosed säilitasid oma kultuurilise ja osalt ka poliitilise iseseisvuse kuni Kreeka- Rooma ajastuni. Igal nomosel oli oma usund, omad jumalad, omad pühad loomad. Nomosed vaenutsesid omavahel lakkamatult. Isegi Rooma valitsemisajajärgul sõdisid nomosed isekeskis usundialaste lahkhelide pärast. Nõnda alustas nomos, kus austati jumalana kala, sõda naabernomose vastu, kelle liikmed sõid seda püha kala. Verevalamise lõpetamiseks oli tarvis Rooma sõjavägede vahelesegamist. Nomoste elanikud rääkisid erinevaid murdeid. Tekstid nimetavad korduvalt, et Egiptuse eri osade elanikud ei mõistnud üks-teist
eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" o Atika ajajärk klassikaline kreeka kirjandus (5 4 saj eKr), kultuurikeskuseks on Ateena; kirjanduse tähtsamaks probleemiks on inimene ja tema ülesanne ühiskonnas tragöödia, komöödia o Hellenismi ajajärk keskuseks Aleksandria (3 1 saj eKr) o Rooma ajajärk rooma keisririigi aegne kirjandus ( 1 saj lõpp eKr 6 saj pKr) Kreeka müüdid ja jumalad · Kreeka mütoloogia kujunes Mükeene ajajärgul (1600 1100 eKr) · Müüdid olid mõeldud maailma seletamiseks · Müütide tegelasteks on jumalad kui ka heerosed(jumal + tavainimene = heeros(surelik kangelane)) · Kreeklased inimese universumi keskpunkti ja hakkavad inimest uurima · Vanakreeklaste maailmapilt oli humaanne(inimlik) · Mütoloogia = müütide kogum · Mütoloogiast sai kreeklaste kirjanduse peamine allikas
Egiptuse kuningad ja jumalad, igavikulisuse taotlus Vana-Egiptuse kunstis. Läbi inimkonna ajaloo on religiloon ja millessegi uskumine olnud alati tähtsal kohal. Nii oli ka vanade egiptlaste jaoks oli kõige tähtsamal kohal nende elus religioon ja usk surmajärgsesse ellu. Läbi religiliooni ja usu on inimesel kergem kohaneda ja toime tulla igapäevaste väljakutsetega elus, see on nagu tugisammas, mis toetab inimest maisel eluteel. Religioon aitab lahti seletada ja mõtestada tervet elukaart või miks ka mitte eluringi, kui uskuda reinkarnatsiooni. Tollel ajal kujunesid nö surnute linnad, mis koosnesid mitmetest hauaehitistest ehk mastabadest, mis olid peamiselt vaaraodele rajatud. Nagu meie mõistes surnuaiad, kuid sadu kordi mastaapsemad. Kunagi polnud ükski püramiid niisama üksinda kuskile ehitatud, vaid seal juures oli palju mitmeid püramiide ning suurte ja tähtsate vaaraode omade ümber oli enamasti mitmeid pisemaid püramiide, natuke väh...
Talupojad- harisid riigi maad, andsid salvedesse vilja, ehitasid templeid, püramiide. Orjad- kohustuste mitte täitmise eest orjaks langenud talupojad, kasutati vaaraode, ülikute majapidamises, sõduritena, riiklikel ehitustel. Egiptuse eluolu. Maaühiskond, ülikud uhketes majades, lihtrahvas savionnides. Toiduks nisu- v odrajahust leib, lahja õlu, kala. Oli paarperekond, kus mees ja naine võrdsed. Mehel võis olla mitu naist (haarem). Egiptuse jumalad, tegevusala. Ra- päikesejumal, Amon- viljakusjumal (uue riigi ajal peeti peajumalaks- Amon- Ra), Osiris- surnute jumal, Isis- viljakuse- ja emadusejumalanna, Seth- kurjuse kehastus, kõrvetav ja viljatu läänetuul, Horos- taevajumal, Hathor- armastuse-, tantsu- ja taevajumalanna, Anubis- surnutejumal, Thot- kuu- ja tarkusejumal Egiptuse hauakambrid. Tuntuimateks on püramiidid, algselt mastabad- madalad, maa-all, siis murd- e kaldpüramiidid ja hiljem tavapärased
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse. 60-50000 asutasid in Austraalia.45000sai alguse nüüdis...
Ajaloo kokkuvõte Antiik-Kreekast Tegelased: · Minos-Kreeta kuningas · Homeros- pime laulik, kes oli autoriks mitmele eeposele. · Agamemnon- · Myron-Kunstnik, tegi "kettaheitja" · Solon-Ateena seadusandja · Pheidias-Zeusi kuju looja · Aristoteles-filosoof, iseloomustas väga lai silmaring. · Aleksander suur-Kreeka valitseja · Polykleitos-Töötas välja inimese proportsioonid · Herodotos-Hakkas esimesena uurima ajalugu · Aishylos-Ateena tragöödiakirjanik 5 saj esimese poole kuulsaim · Phythagoras-filosoof, matemaatika teoreemi avastaja · Pindaros-koorilüürik, 5 saj. Esimesel poolel. · Poseidon-Merejumal · Sophokles-Ateena tragöödiakirjanik, kelle teosed pärinevad 5 saj, teisest poolest · Platon-filosoof, pani kõik kirja dialoogidena · Sokrates-filosoof, kes ei kirjutanud midagi üles vaid kõik toimus suuliselt. ...
..... Gümnaasium Referaat ajaloos Vana-Kreeka usundid ... 23.02.2010 Sisukord: 2 Sissejuhatus : Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. 3 Maailma loomine: Alguses oli Kaos ( taeva ja maa korrastamata olek, hiigelsuur tühjus, oli sootu erinevalt
Viikingite kombed ja teod Sissejuhatus Vähem, kui 250 aastaga ehk kaheksanda sajandi lõpust kuni üheteistkümnenda sajandi keskpaigani muutsid viikingid uueks kogu euroopa. Nad alustasid küll röövlitena, kui ajapikku said nendest maadeavastajad ja -vallutajad ning seaduseandjad ja riikide asutajad. Islandil lõid nad esimese vabariigi Põhja-Euroopas. Ligikaudu 3200km Islandist kagu pool panid nad paika Vene riigi alusmüüri. Iirimaal rajasid Norrast tulnud uusasukad esimesed linnad, kauges Konstantinoopolis aga teenisid rootslased Bütsantsi keisri ihukaitsjatena. Eelkõige olid viikingid meresõitjad. Põhja meremehed seilasid põhja ja lääne suunas kaugemale, kui ükski Euroopa rahvas enne neid, asutasid oma koloonia Gräänimaa läänerannikul ja jõudsid peaaegu 500 aastat enne Cristoph Kolumbust Ameerikasse. Viikingite kunst Esmapilgul näib , et viikingite eluviis suur hulk inimesi elas tihedasti koos suitsustes muldpõrand...
Mesopotaamia Asub Eufrati ja Tigrise jõgede vahel tänapäeva Iraagis. Kuiv kliima, põhja pool vihma vähe, lõunapool piisavalt põlluharimiseks. Olulised loodusvarad savi ja pilliroog, puudusid kivi, puit, metall. Rajas häid suhteid naabritega, seega avatud ühiskond. Sumeri linnriigid(3000-2300 a eKr) Linnriigid: Uruk, Ur, Kis, Nipper. Akadi suurriik 13saj eKr Akadi valitseja Sargon vallutas Sumeri. Semiidi keel hakkas Sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Sumeri keel püsis veel tuhandeid aastaid, kui igapäevase suhtlus keelena seda ei kasutatud. Vana-Babüloonia suurriik(1792-1595) Kuningaks oli Hammurapi. Ta lasi koostada seadustekogu(1795). Assüüria impeerium(934-609) püsis kuni 7 saj. Pealinnad Niinives ja Assur. Uus-Babüloonia (7-6 saj eKr) Kuningas Nebukadnetsar 2. Linna rajati kuningaloss rippuvate aedadega. Kuningas oli: 1. Sõjaväe ülemjuhataja 2. Kõrgem seaduse andja 3. Mõistis kohut 4. Oli ülempreester Mesopotaa...
Antiikkirjandus Kreeka teater Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasut...
kuntslikult. Tekib küsimus, "Miks tõid edu sealsed põllu harimised?" Minu arvates mängib siinkohal tähtsat rolli kliima, sest eks saak kasvab paremini ikka kuivas ja kõrge temperatuuriga kohtades. Teadagi, et Egiptuses ja Mesopotaamias on temepatuurid väga sobilikud selliseks tööks. Jumalate osas on riikidel suhteliselt palju sarnasusi. Ausati jumalaid meeletult ning toimus mitme jumala kummardamine ehk poloütism. Jumalad liikusid nii taevas kui ka maa peal. Tänu sellele ehitati jumalatele templeid, et inimesed saaksid nende eest hoolt kanda. Egpitlaste suurimaks templiks võib kindlalt öelda Karnaki templi, mis oli pühendatud AmonRa'le. Mesopotaamialaste suurimaks saavutusteks templi ehitamise osas võib tuua templi Babülonis, mis on pühendatud Mardukile. Erinevusi on aga palju, näiteks Egptuse templitesse võisid siseneda ainult preestrid samas kui Mesopotaamias käis templites kõik inimesed
piirata seintega vaid pühaks peetakse hiisi ja metsi: 1. Vanimas tähenduses on hiis surnute austamise koht 2. Siis looduslik pühakoht, kus võib elada 'halb hingeolend' ehk hing(ed), kes ei saa rahu 3. Erineva tähendusega ohvrihiied Hiied seovad kogukondi. Hiiel võib olla puid, kive, allikaid, kujusid, tantsuplatse, matmiskohti ja mõnel pool kohtupidamisrajatisi. Usuti, et hiies elavad hiie jumalad või vanad jumalad, lisaks vaimud, hiievaimud, hiiehaldjad jms. Hiies käidi nõu pidamas, annetamas, kadunuid matmas ja austamas, kohut mõistmas. S-u rahvaste versioonid ristimärgist on maagilise kaitse ja tõrje eesmärgiga: Ühe joonega joonistavad märgid on maagilised kujundid Viiskand Silmusnelinurgad kaitsevad haigust eest, kurja eest Ristid Rõngas- ja kodarristid ringiga piiratud ristid valguse ja elu märk
märgid sõrgadele. Arvatakse ka, et Sisyphos võrgutas Autolykose tütre Antikleia ning sai nii Odysseuse tegelikuks isaks. Üldisemalt peetakse Sisyphose töö all silmas ränka, aga mõttetut tööd. Tantalose piinad, Tantalose janu Tantalos oli Zeusi poeg, Pelopsi ja Teeba kuninga Amphioni naise Niobe, kes jumalaid solvates kiviks muutus, isa. Ta oli rikas Väike-Aasia kuningas, kes valitses Sipylose mäel Smürna lähedal. Zeusi pojana, keda jumalad austasid rohkem kui teisi kõrgeima jumala surelikke lapsi, oli Tantalosel lubatud istuda pidulauas Olümposel, kus ta võis maitsta nektarit ja ambroosiat. Kreeka koorilüürik Pindaros jutustab, et Tantalose patt seisneski nektari ja ambroosia varastamises, ning peab valeks järgnevat müüti kuninga poja Pelopsi kohta. Nimelt langesid jumalad nii madalale, et käisid Tantalose palees ja einestasid koos surelikuga
Sport, Olümpiamängud Ilusat keha hinnati Kreekas nagu teravat vaimu või poliitilist edukust. Nad sportisid alasti. Kuna tekkis soov võistelda, kujunesid aja jooksul välja Olümpiamängud. Need olid iga 4 aasta tagant ja pühendatud Zeusile. Osalesid üksnes hellenid. Ka naistele oli see keelatud. Sisaldas jookse, maadlust, rusikavõistlust, viievõistlust, neljahobusekaarikute võistlust. Olümpiarahu seal ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sissepääsu relva jõul takistada. Põhilised jumalad, religiooni iseloomustus Jumalad moodustasid perekondi. Kõige tähtsam oli Zeusi pere, kus oli 12 jumalat. Olümpose mäel elasid jumalad ja jumalannad. Zeus, abikaasa õde Hera, Poseidon vend. Maailm sai alguse kaosest. Ennustamine oli olulisel kohal. Tüüpiline pühamu koosnes templist ja altarist. Seal olid ka preestrid ja preestrinnad. Vahel olid preestriteks mõned riigiametnikud, vahel aga aristokraatlikest suguvõsadest
2008 VANAKREEKA JUMALATE PÕLVNEMINE Usk oli kreeklaste igapäevaelu osa. Inimesed uskusid, et kui nad annavad jumalatele lubadusi, ohverdavad kitsi, lambaid, hobuseid, veiseid jms ning peavad jumalate auks uhkeid pidustusi, siis toovad nood neile tervist, õnne ja ehk isegi jõukust. Muidugi eespool toodud nn jumalate soosingu ärateenimise toimingud ei garanteerinud midagi, sest kõrgkujud võisid meelt muuta. Tõenäoliselt sarnanesid jumalad inimestega nii välimuselt kui olemuselt. Miski inimlik polnud neile võõras: nad võisid olla leebed, andestavad või kättemaksuhimulised, edevad, kadedad, liiderlikud. Võib öelda, et antiikjumalad on loodud inimese näo järgi ja võib-olla see teebki nad palju südamelähedasemaks ja armsamaks. Peamiseks erinevuseks osutub vaid viimaste surematus ja ugavene noorus. Vanakreeka jumalaid iseloomustas üldiselt spetsialiseerumine mingile alale.
-Theseus · Trooja sõda -Iason · Ja paljud teised sõjad -Archilleus · Zeus äratas kangelased Surematud käisid inimestega ellu ja viis Õndsate saarele tihedalt läbi Kuningate isadeks olid tihti jumalad Tekkisid suured linnad (Mükeene kultuuri ajajärk) Raudne sugupõlv Meie aeg Elu oli raske Ränk töö, katsumused ja raskused Jumalad ei hoolinud inimestest palju ja vahel harva saatsid häid asju Luuletajad, jutuvestjad,
Austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Sellel on Cheramyese pühendraidkiri. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Hera sümbolid olid granaatõun ja paabulinnusulg. Hera õed ja vennad olid :Posdeidon,Hades,Demeter,Hestia ja peajumal (taevajumal) Zeus. Arest peetakse vanakreeka mütoloogias sõjajumalaks , ta on Zeusi ja Hera poeg. Arese peamisteks iseloomujoonteks on julmus ja jõhkrus. Allikates on teada , et kõik jumalad põlgasid Arest , ka tema ema Hera ja isa Zeus. Tormakuse ja toore jõuga sööstis ta igasse lahingusse, ent lüüa saades või kellelegi alla jäädes ,muutus ta kiuslikuks ning hakkas otsima üha uusi võimalusi, et end tugeva ja vägevana näidata kuid tihti tehti ta täiesti lolliks. Sageli aga pöördus Ares oma halamise ja abipalvetega oma isa Zeusi poole. Apollon oli vanakreeka mütoloogias peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend
kõikjal Prantsusmaal ja Saksamaal, Inglismaal aga ainult ühes kohas. J. E. Campbell, 19. saj folklorist, on kirja pannud, et Dia Greinne on vana soti nimi päikesejumalanna jaoks. (Jones, Pennick, 2003) Lugh oli üks vähestest tõeliselt rahvusvahelistest keldi jumalustest.Ideaalset keldi jumala haaret kujutab selgelt lugu Lughist, kes tuli Tarasse ennast jumalate õukonda pakkuma. Uksehoidja küsis temalt ta oskuste kohta ning kuna ta oskas kõike, valisid teised jumalad ta enda juhiks.Ta oli Lugh Samildanach, ,,kõigeoskaja". ( Sampson, 2008) Surnute jumalat kutsuti Samhain´iks, tema auks peetavat Oiche Samhain´i võib samastada meie hingedepäevaga; seda peetakse ka keldi aasta alguseks. 11 Brigid oli tulejumalanna ammu enne seda, kui temast sai kristlik pühak. Muidugi ei ole see jumalate loetelu lõplik, nimetatud on vaid mõned. 2.4 Kristluse tulek
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C
5) orjad- endised talupojad, käsitöölised vms, kohustuste täitajätmiste pärast majapidamine, ehitus, sõhavägi Mesopotaamia · Impeerium koosnes vallutaja riigist ja sõltlasriikidest · Ebastabiilne ühiskond · Sõltumatud elanikud · Märksa vähem reguleeritud · linnatsivilisatsioon Kihid : kuningad, ülikud, sõjavägi, vabad kodanikud, sõltlased, orjad 4) Meso : oli palju jumalaid, võrreldes egip. Olid jumalad inimesekujulised, inimlikud omadused jumalatel. Igal jumalal oli oma lemmiklinn, Elu enne surma oli tähtsam. Anu- taevas, Enlil- inimliku kuningavõim, Ea- maa-alune, vete, Istar- armastus, seks, taeva jumalanna, Marduk- babülon. Tempel Marduk Egipt : palju jumalaid, samastati kuningatega, väga religioone, olid loomapeadega. Ra- päike, Amon- teeba, Horos- taevas, Osiris-viljakus, surm, Seth- viljatu, kõrvetav Tempel Karnaki, Luxori
KREEKA TEMPLID Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui ehitusmaterjalidena hakati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korin...
Nimed Roomas algul 18 mehenime, 30 suguvõsanime. 3.nimi väljendas sageli välimust. Naine päris isalt keskmise nime naissoo variandi. Nimedele pandi järgarvud (prima). Nimedeks kasutati kaunikõlalisi sõnu. Flora (lill), Stella (täht), Regina (kuninganna), Margarita (pärl). Numbrid 1. unus, una 6. sex 2. duo, duae 7. septem 3. tres 8. octo 4. quattuor 9. novem 5. quinque 10. decem Ajalugu 10. saj. eKr esimesed teated Lingua Latinast. Räägiti Itaalias, Latiumi maakonaas (preagu Rooma ja Lazio maakond). 753 eKr oletatavasti rajati Rooma linn 5.saj. eKr roomlased olid vallutanud kogu itaalia ja hävitanu...
seejuures ka tänapäeva inimestele, võib leida, et erinevus antiikjumalate ja praeguse ühiskonna liikmete vahel ei olegi nii suur . Mina arvan et kreeka kultuur poleks arhitektuuri ja kirjanduse poole pealt nii kõrgele arenenud kui poleks olnud jumalaid,sest just nendele olid pühendatud hiiglaslikud sammastemplid ja nendeta poleks valminud sellised teosed nagu ,,Ilias" ja ,,Odysseia seiklused", sest raamatud räägivad ,et tegelastel olevat olnud tihedaid kokkupuuteid jumalatega.Samtui on jumalad tihedalt seotud teatri arenemisel,komöödia ja tragöödia tekkel , ning ka teadusaladel. Valisin selle teema ,sest Kreeklased olid esimesed kes kujutasid jumalat inimese moodi, nende jumal käitus ,suhtles ja oli olemuselt nagu inimene,nii nagu suhtles ta ka surelikega.Ka Kreeklaste arusaam maailmaloomisest oli teistsugune.Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad
KOHTU Kohalikud ametnikud mõistsid kohut, kui inimene on rikkunud seadust näiteks jätab maksud õige aegselt maksmata või varastab. Kirjutajad märkisid kohtu otsuse üles. Raskemaid kuritegusid käsitleti kõrgemal tasemel vesiiri või isegi vaarao enda osavõtul. SURM JA HAUATAGUNE ELU Egiptlased uskusid elusse pärast surma ja nägid palju vaeva, et selleks ette valmistuda. Nad säilitasid surnukeha muumiana, et hingel oleks koht kus elada. Nad uskusid, et enne matmist mõistavad jumalad surnu üle kohut, annavad talle tagasi tema meeled ja varustavad ta läbi allmaailma rändamiseks tarvilike palvetega. Surnuga pannakse kaasa ohvri annid näiteks toitu, rõivaid ja tarbeesemeid, mis aitaksid surnu hingel teises ilmas toime tulla. LEINAMINE Teel matmispaika saatis surnukeha tavaliselt kaks nutunaist. Sümboliseerides Osirist leinavaid õekesi Isist ja Nephtidi ( egiptuse jumalannad ). Üks neist seisis surnu pea ning teine jalgade juures
viimasel 3 päeval, kus igal astus üles pks autor 3 tragöödia ja 1 saatürdraamaga. Omavahel võistlesid 3 autorit/trotagonisti (esinäitleja)/koreegi (tnp. sponsor). Näitlejateks olid eranditult vabadest kodanikest mehed. Parema nähtavuse saavutamiseks kasutati jalapikendusi ehk koturne. Peamised väljendusvahendid oli hääl ja sestid. Näitlejad kandsid maske, olemas oli ka algeline lavaseade deus ex machina (tlk. jumal masinast), millega saabusid lavale jumalad. Tnp. on see kirjandusteaduslik termin, millega tähistatakse kunstniku mittetegevuse loomulikust arengust välja kasvavat lõpplahendust. Antiiktragöödia ülesehitus: · Proloog (eellugu) · Parodos (koor tuleb lavale, esitatakse I laul) · Dialoogilised osad: Epesodionid (esitavad näitlejad) Stasimonid (esitab koor) · Eksodos (väljaminek) ANTIIKPROOSA Herodotos ajaloo isa
peidetuna leidis. Puu hoidis üleval Byblose palee katust. Isis otsustas kirstu avada, aga Osiris oli juba surnud. Ühe müüdi järgi kasutas Isis oma isalt õpitud loitsu Osirise ellu äratamiseks, et temaga laps saada. Hiljem suri Osiris uuesti ja Isis mattis ta laiba kõrbe. Hiljem leidis laiba Seth, kes lõikas selle neljateistkümneks tükiks ja mööda maad laiali laotas. Isis otsis kõik kehaosad üles (peale peenise, mille sõid kalad ära), sidus need kokku ja mattis Osirise. Jumalad olid Isise pühendumisest üllatunud ja taaselustasid Osirise allmaailma jumalana. Apis on Vana-Egiptuse viljakuse-, jõu- ja uuestisünnijumala Hapi (kiirustav, ruttav) kreekapärane nimi.Apis oli vanim ja tuntuim sõnnikujuline jumalus; viljakuse, jõu ning meheliku sigivuse kehastus.Hapi peamine kultuslinn oli Memphis Vanas Riigis, kuhu oli ehitatud just talle pühendatud tempel. Osirise ja Hapi ühisnimest tekkis Serapis. Horos (ladina keeles Horus) on vanaegiptuse mütoloogias Isise
ALGMÜÜT Kreeka mütoloogias valitses alguses maailmas jumal Kaos (vormitu segadus, pimedus). Ta oli ihuüksi ja tema ümber polnud midagi peale tühjuse ja pimeduse. Kaos elas nii lugematu hulk sajandeid, ja tüdines lõpuks sellest. Siis tuligi talle mõte luua maailm. Kõigepealt lõi ta jumalanna Maa ehk Gaia elu andja ja toitja. See oli sõnulseletamatult kaunis, täis jõudu ja elu; temale rajati meie maailm. Seejärel sündis Sügavus (Erebos), millest sai alguse ka allmaailm Tartaros. See oli lõpmatu ja pilkaselt pime, seal elas ka Öö (Nyx). Seejärel asus looja osasse Gaia, kes tahtis luua midagi ilusat. Tema loomingust sündis Armastus, mis tõi kaasa korra ja ilu. Gaia sünnitas ka Mäed ja Mere ning lõpuks ka Taeva ehk Uranose, kellest sai maailma kõige vägevam jumal. Uranos mähkis maa sinisesse rüüsse, istus oma kuldsel troonil ja valitses kõiki vanema põlve jumalaid. Uranos võttis Gaia naiseks ja see sünnitas talle palju surematud lapsi. Gai...
Maailma vaadeldakse kolmest tsoonist koosnevana (kesktalu,välistalu,meri) [suuremast väiksemaks]. Saagades kirjeldatakse skandinaavlaste võitlusi,tegelikkus ja müüdid on omavahel segunenud. ,,Ynglingite saagas'' on ka Eesti ja eestlastega seotud lugusid. Ruunikirju leidub kõikjal-Vana- Uppsala: vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj., hiljem Björköl Birkas.Siin on 3 kurgaani,mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks.Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. -Skandinaavlaste jumalad: elasid Panteonis.Jumalaid oli 2 suguvõsa-aasid ja vaanid. Aasid: Kõrgem suguvõsa,Pikse- & sõjajumalad. Peajumalaks Odin/Thor ; Vaanid: madalam suguvõsa,viljakusjumalad, peajumalaks Fre (frö)Thori kujutati haamriga,võitles hiiglastega ja kõmistab piksega Sõdalased said temalt jõudu. Vastab muistsete eestlaste Taarale. Thori nädalapäev on neljapäev (Thursday-Torsdag- Thoripäev) Samanism -see on:paleoliitikumi korilaste ja küttideusk; loodus usk ja vaimude kummardamine.
-"Ilias" ja "Odüsseia" Homeros > Kreeka suurim ja parim poeet §14. >> ARHAILISE JA KLASSIKALISE KREEKA ÜHISKOND NING ELUOLU. Tsivilisatsiooni uus tõus alates VII sajandist eKr. : -kasvas eanikkonna arvukus -tekkisid linnad -kerkis esile ülemkiht -sidemete taastumine välismaailmaga(eriti Idamaad) -VIII saj algas kolonisatsioon(uued asulad Itaalias ja Sitsiilias, Musta mere rannik) -Kreekas puudus põlluharimiseks sobilik maapind -kujunes kreeklaste rahvuslik ühtekuuluvus > jumalad, kõne murded -kreeklased=hellenistid, teised rahvused=barbarid -linnriik> kodanike vabadusel põhinev riigivorm Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas: -peamine põlluharimine -vaesed talupojad võtsid jõukatelt laenu ja kui nad ei jaksanud maksta tagasi muutusid nad rentnikeks oma enda maal -linnades olid ülekaalus käsitöölised -käsitöölised madalamal kui põlluharijad(vahel isegi ilma kodanikuõigusteta) Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika:
7. Mida tähendas algul 'tragöödia' ja millel tragöödiad põhinesid? - sai alguse veinijumalale mõeldud pidulikest kiidulauludest ehk sokulauludest 8. Kuidas kujunes komöödia ja mida see sõna tähendas? – sai alguse pilkelauludest, mida kandsid ette talumeeste salgad veinijumala pidustustel 9. Kuidas sai antiikteater alguse? – pidustustel koorilaulust, tantsudest. Esialgu aninult veinijumala Dionysose pidustuste aegu 10.Missugused jumalad olid? Iseloomusta. - Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased. Jumalad sekkusid inimeste tegevusse, soosisid ühtesid ja kiusasid teisi inimesi, tülitsesid omavahel. 11.Mitu tähtsamat jumalat on kreeka mütoloogias? -12 tk (zeus, poseidon, hades, bestia, hera, ares, Apollo, ahtena, aphordite, hermes, artemis, hephaistos) 12.Kus jumalad elutsesid? - olümpusel
Kajastavad kreeklaste arusaama oma maailma olemusest, müüdid selgitavad rituaale ja usulisi toiminguid.Müüdid on kirja pandud hilisel ajajärgul, varasemalt visuaalsed kujutised(koopamaalingud pärinevad 1000a enne meie aega ). Peamiseks kirjapanijaks oli Homeros . Hilisema euroopa kultuuri kujundasid kreeka müüdid ja piibel ja vana testament. Kreeka müütide jaotus: 1) alglood: müüdid inimeste ja maailma algusest 2) jumalad ja inimesed, nende suhted 3)kangelaste lood, näiteks Herackles 4) trooja sõja müüdid 5. Homeros, kreeka vanade eeopste loojaks peetav isik, tema kohta pole usaldusväärset eluloolist andmestikku. Traditsiooniliselt kujutatakse teda kui pimedat laululikut- ilmselt seetõttu, et tema eeopse"Odüsseia"tegelaste kuulub pime aoid Demodokos. Kõige silmapaistvamad teosed om eeopsed " Ilias" ja "Odüsseia"
võrdlemisi suure iseseisvuse (nõukogud) Riigikorraldus sõjavägi · Kutsuti kokku konkreetsel vajadusel; teenistusse asuti kuninga käsul · Ülikud sõdisid kaarikutel, talupojad ja linnaelanikud moodustasid jalaväe · Alates Asüüria riigist alaline sõjavägi Assüüria sõjaväkke kuulusid ka nö insener tehnilised väeosad, kes valmistasid linnapiiramisseadeid jms planeerimine Mesopotaamia usk · Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda) · Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu · Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid jne) · Templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus) Hauatagune elu · Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus.
27 USK ROOMAS Mõisted: Nuumen - ehk hing. Usuti, et igal taimel, loomal, kivil jne on oma nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Kehastasid esivanemate hingi. Geenius - maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojötkamist. Igal perel oli oma geenius. Pontifeksid - preestrid (ülempreestrid) Flaamen - hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augur - preester, kes lindude käitumise järgi kuulutab jumala tahet Sibülliraamat - ennustusel võis appi võtta. Sibüll oli kreeklasest naisennustaja. Bacchus - roomlased tundsid Dionysost Bacchuse nime all. Isis - kujunes Vahemere piirkonna kõige armastatumaks jumalaks JUMALAD Janus - uste,piiride, lõpu ja alguse Jumal. Sõjajumal. Kahe näoga. Jupiter - taeva, pikse ja tormijumal Juno - abielukaitsja, taevajumal Minerva - tarkuse ja sõjajumalanna Neptuunus - merejumal Vulcanus - tulejumal Mercurius - teekäijate kaitsja Apollo - valgusejumal Venus- ilu, armastuse ja viljakuse jumalanna Diana - jahijum...
päikesetõusu suure kergendustundega. Koidiku punased värvitoonid tuletavad meelde Apopise ja päikeselaeva võitlust. Hommikul, kui päike idakaares nähtavale ilmub, asub päikesejumal oma päevasesse laeva. Tema teekond üle maa kestab kaksteist tundi. Õhtuks jõuab ta läände. Siis istub ta ümber öölaeva, mille teekond kestab ka kaksteist tundi. Öösel on maa mattunud pimedusse ja päike valgustab teistpoolset maailma. Päikeselaeva meekonda kuuluvad mitmesugused jumalad, et kaitsta laeva pikal öisel teekonnal, kus päike kohtab paljusid olendeid. Igal ööl katsub hiiglaslik madu Apopis Rad alla neelata, et takistada päikest uueti tõusmast. Jumaliku laeva meeskond saab alati Apopisest võitu, eriti tänu Sethile. Siiski ei sure Apopis kunagi lõplikult ning nende võitlus, mis sümboliseerib kurjade jõudude võitlust maailma korra vastu, algab igal ööl otsast peale. Koidikul kehastab päikest kas skarabeus-jumal Khepri või kujutakse teda lapsena.
hetiitidega rahulepingu, tutanhamon egiptuse vaarao, thutmosis III egiptuse vaarao, kes saavutas egiptuse suurima ulatuse, nofretete egiptuse vaarao ehnatoni abikaasa, hammurapi babüloonia kuningas, kes vallutas mesopotaamia ning rajas suurriigi vana babüloonia ning kes lasi koostada seadustekogu, nebukadnetsar II uus babüloonia kuningas, gilgames sumeri valitseja, kelle lugude põhjal loodi akadikeelne eepos. egiptuse jumalad (inimese ja looma kujulised) amon ra päikesejumal, horos taevajumal, osiris viljakusejumal, isis viljakusejumalanna, seth kurjuse kehastus, jumalate asutamine usuti, et jumalad on kogu maad juhtiv valitseja, jumalate austamine oli tohutu, jumalate austamiseks tehti rituaale, mis tõi kaasa jumalate toetuse, austamiseks ehitati jumalatele templeid, mis olid nende maapealsed kojad, kus nende eest hoolt kanti. Templis oli
Osiris Isis Anubis Horos Seth Sahmet monoteism polüteism Egiptuse samba kapiteelid püloon mastaba Giza püramiidid Cheopsi püramiid Vaarao Mykerinose ja ta naise kuju Gizast Chephreni püramiid staatua Vaarao Ramses II tempel Abu Simbelis Ehnaton (Nofretete abikaasa) Nofretete Nofretete tütar statuett Tutanchamon skarabeus
5.Kirjelda kreeklaste austust spordi vastu. Ilusat lihaselt keha hinnati peagu sama kõrgelt kui teravat vaimu või poliitilist edukust. Sport oli aristokraatide igapäevane tegevusala. Sporti tehti spordiväljakutel, mida nimetati gümnaasion. Korraldati olümpiamänge ja olümpiavõitjad ei toonud kuulsust mitte ainult endale vaid ka oma linnale, neile püstitati ausambaid ja kodulinnas ootas neid vääriline autasu. 6.Milliste eluvaldkondade jumalad olid: Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal (jumalate valitseja), kõik inimeste seadused kuulusid tema kaitse alla ja üleastujat ootas karm karistus Hera abielu kaitsja Ares sõjajumal Dionysos viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Hephasitos jumalete sepp, lonkur tulejumal Poseidon torme tekitav ja maavärinaid esilekutsuv merejumal Aphrodite ilu-, armasuse- ja viljakusjumalanna 7.Kes olid ja millega on läinud ajalukku:
säilinud tänapäevani. Seda iseloomutab kõige paremini fakt, et kreeklased lõid oma jumalad iseeneste näo järgi. Varasemas ajaloos polnud ükski teine kultuur selleni jõudnud. Vanas Egiptuses ja Mesopotaamias olid mitmed jumalused kui sulamid erinevatest olenditest: naise keha ja kassi peaga või härja pea ja lõvi kehaga. Nad olid olendid, kes erinesid drastiliselt kõigest elusolevat, kellel polnud midagi ühist reaalsusega. Kreeka jumalad olid inimese sarnased nii välimuselt kui ka iseloomult. Nad ei olnud kõikvõimsad ja kõiketeadvad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu kõik inimolendidki. Näiteks Zeusi, peajumalat, kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et varjata oma truudusetust abikaasa Hera eest. Herat jällegi piinas tohutu armukadedus ja ohjeldamatu raev naiste vastu, kellesse Zeus armus. Samuti oli Zeus väga julm ja ebaõiglane Prometheuse vastu, kes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
