petis. Kristlasi aktsepteerivamad juudid väidavad, et Jeesus oli hea õpetaja, kuid mitte Messias. Ratsionaalsemad, et Jeesus oli hale mustkunstnik... Kuid juute häirib miski rohkemgi, kui Jeesuse messialikus... Kristluse vastuolu judaismi teoloogiaga... Need vastuolud on: 1. Kolmainsus... Katoliiklik idee kolmainsusest jagab ühe jumala kolmeks eraldiseisvaks: Isaks, Pojaks ja Pühavaimuks... See on vastuolus juutide uskumusega, et Jumal on üks. Tooras e. Moosese viimases raamatus on öeldud järgmist: "Kuule, Iisrael! Jehoova, meie jumal Jehoova, on ainus!"(6:4) Neid samu lauseid kasutab juut ühtede esimestena ja ka viimastena oma elus... 2. Inimene kui jumal?? Katoliiklased usuvad, et Jumal tuli maale inimesena, sest ütles Jeesus ju järgmist: "Mina ja Isa oleme üks" (Johannese evangeelium 10:30) Judaistid väidavad seevastu, et Messias sünnib tavapärase inimesena, mitte pooljumalana, kes omab üleloomulikke
VOODOO Kõigepealt Voodoo on religioon mis on pärit Aafrikast. See on valitsev usk Haiti. Voodoo tähendab tõlkes ,,Jumalat" või ,,Loojat". Voodoos eksisteerib ainult 1 jumal. Paljud tava-ja kirjeldused Voodoo veendumuste võib tunduda meile nagu päevakorras ebausk, aga siis, kujutage ette, uskumused kristlus inimestele, kes ei tea sellest midagi. Voodoo on maailma vanim religioon ja see on kindlasti üks neist, mida ka meil sobiks tundma õppida, eriti sellepärast, et meie senine teadmistepagas selles osas pärineb vaid Hollywoodi filmidest. Paljud inimesed peavad voodoo süngete nõidade tegevuseks, kes
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan meeleldi, et eksisteerib mingi kõrge...
POSEIDON Koostanud - Liisa Kivimaa, Kadri-Johanna Ilumäe, Kärt Erikson Poseidon · Poseidon on Kreeka merejumal. · Merejumalaks sai ta oma vendade Zeusi ja Hadesega liisku tõmmates. · Poseidon on üks Olympose jumal. · Tal on hiilgav palee keset ookeani, kuigi sagedamini on ta Olympose mäel. · Kronose ja Rhea poeg ning Zeusi(peajumal) ja Hadese(allilma valitseja) vend. · Nagu meri isegi, on see jumal mõnikord kõvasüdameline ja metsik ning teinekord jälle õrn ja heatahtlik. · Tema relvaks on kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema · Poseidoni pühaks loomaks peetakse hobust. Ta kinkis inimkonnale hobuse. · Meresõitja-rahvana pidasid kreeklased Poseidonit suures aus ja otsisid temalt tihti kaitset. · Poseidoni naine on Amphtirite, kellega on tal poeg Triton. · Ta röövis Amphtirite tema isa(Nerdus) juurest ning siis abiellus temaga.
............... ISLAM Kairit 8a 2010. nov. Valga. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat, moslemit ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. "Allah" on nimi, mida moslemid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Islam on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Moslemid palvetavad viis korda päev...
elanikud, vaid sellele aidati ka piiri tagant, Venemaalt kaasa. Suureks erinevuseks võib lugeda seda, et 1924 riigipöördekatse oli läbi viidud tulirelvadega ning seal sai palju inimesi surma. Õnneks aprillirahutuste ajal seda ei juhtunud, hukkus ainult üks inimene. Erinevuseks saab arvata ka seda, et 1924 üritati korraldada korralik riigipööre, aga 2007 aastal kutsuti vene noori lihtsalt tänavatele märatsema, aga jumal tänatud, et asi kaugemale ei arenenud, kuna suur rahvamass on tavaliselt rumal ja kui mingisugune loll oleks karja etteotsa roninud ja nad Toompeale oleksid roninud, oleks võinud asi päris koledaks minna. Filmi ,,Detsembrikuumus" järgi olid riigipöörde korraldajaks eesti inimesed, kes said juhtnööre Venemaalt, aga on kindlaks tehtud, et 2007 aastal tomiunud rahutust organiseerisid vene keelt kõnelevad venemeelsed inimesed, kellele lihtsalt ei meeldi Eestis valitsev kord.
Kasupojana Egiptuse kuninglikus õukonnas üles kasvanud Mooses teadis, et ta on iisraellane ning seepärast tundis ta muret oma suguvendade orjapõlve üle. Kord nägi Mooses, kuidas egiptlane üht heebrealast julmalt peksis. Moosest haaras raev ja nii tappis ta egiptlase. Lugu tuli ilmsiks ning Mooses saadeti Egiptusest välja- Midjanimaale. Seal abiellus ta Midjani preestri Jitro tütre Sipporaga. Moosesel möödus nelikümmend aastat oma äia lambaid karjatades enne kui Jumal ilmutas end Hoorebi mäe juures. Jumal lausus: ''Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal!''(2Mo 3:6) Jumal oli näinud oma rahva kannatusi ning Mooses pidi hakkama nende vabastajaks ja juhiks. Kuigi esmalt Mooses kõhkles, otsustas ta lõpuks Jumala abiga Egiptusesse minna. Mooses ja tema vanem vend Aaron ilmusid vaarao ette Jumala korraldust edastama, kuid vaarao ei nõustunud. Jumal saatis egiptlastele
Oluline osa oli ka haldjatel, kellega pidi hästi läbi saama. Igal kodul oli majahaldjas, kellele toitu jäeti. Lisaks oli kujunenud arvamus, et mõningatel inimestel on erilised võimed, kes tegelesid ennustamise, ravimisega jne. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ohverdused. Ohvrikohti nimetatakse hiiedeks. Tekkisid ohvrikivid. On teada, et olid olemas jumalad. Taara ehk Tarapita on kõige tuntum tänu sellele, et teda mainiti Läti Hendriku kroonikas. Ta oli jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades. Umbes 12. saj alguses algas üha suurem kokkupuude ristiusuga. Kaupmehed, kes tulid paganatega kauplema, tõid endaga kaasa vaimulikke ja munki, kes läbirääkimisi pidasid. Keskajal oli kirik ühiskonna mõjuvõimsamaid ning usk jumalasse oli tugev. Valitsejateks said vaimulikud. Varauusajal kristluse tähtsus vähenes, sest tekkisid erinevad ususõjad ning vastureformatsioon
INDIA KUNST Usulahkude jagunemise kaart I. Usulahkude jagunemise kaart II. Hinduistlik arhitektuur Hinduismi tekkimine ja põhisuunad: Hinduism on rahvuslik ehk etniline religioon, sest see on lahutamatult seotud India ajaloo, kultuuri ja elulaadiga. Hinduismil puudub rajaja. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud veeda-usund (1500-800a. eKr.) ja brahmanism (800eKr.-400pKr.), võib teda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Hinduismi sünd langeb brahmanismi reformimise ajajärku, selle tekkeajaks loetakse 7.- 9. saj. Hinduism on pooldajate arvu järgi kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hindusid on üle 600 milj. Click to edit Master...
Prohvetiteraamatutes ei ennustata aga pelgalt tulevikku. Peamiselt noomisid prohvetid rahvast Jumala ja tema seaduse hülgamise pärast TARKUSERAAMATUD- Õpetussõnad ja Koguja raamat – koosnevad “tarkuseütlustest”, mis sisaldavad elutarkust inimese igapäevaelu kohta. Tarkusesõnu on Piiblis selgitatud vahel isegi läbi huumoriprisma Maailma loomise lugu Piibel tõestab, et sõna on loomisprotsessi loov jõud. Sõna loob seda, mida ütleb. Piiblis on kirjas, et alguses lõi Jumal taeva ja maa, Alles siis, kui Jumal rääkima hakkas ja ütles „Saagu valgus!”, muutus maailm elavaks - saigi valgus. Jumal lõi maailma OMA SÕNAGA, kõne kaudu. Kui Jumala sõna on lausutud, juhtub midagi.Sõna käivitab loomisprotsessi. Kõik järgnevad maailma loomise etapid on seotud SÕNA VÄEGA: „Ja Jumal NIMETAS valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik - esimene päev.Jumal tegi laotuse, mille ta taevaks nimetas, ja lahutas veed
Tallinna Reaalkool Zeus Referaat Koostas: Saiaspetspets 2009 Sissejuhatus 1 Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega( Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib olla isegi Dyaus Pitar hinduismis). Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles.
tuleks probleeme jagada ning oma tähelepanekuid üles kirjutada. See võimaldab teha nende loetelude ja ülevaadete põhjal tulevikus õigeid järeldusi. See tähendab, et kui oleme midagi tunnetanud, siis lähtudes mõistusest, on võimalik mingist lähtealusest jõuda tõeni. 6.Descartes jõudis järelduseni, et ta ei ole täiuslik, kunas kahtles iseenda olemasolus. Et inimene saaks kahelda, peab eksisteerima ka täiuslikum olevus. Kuna ideed on antud Jumala poolt ja Jumal on täiuslik, siis on ka meie ideed täiuslikud ja maailmatunnetus reaalne ehk mitte petlik. Kui sellist täiuslikku olevust poleks olemas, oleks inimene ise lõpmatu, igavene ja kõiketeadja, mida ta paraku pole, sest ta tunnetab ise oma ebatäiuslikkust(näiteks kahtleb või kurvastab). Pealegi leiab Descartes, et tema mõistuslik loomus erineb kehalisest, st ta koosneb kahest loomusest, mis on samuti ebatäiuslikkuseks.
tema olemasolust ühtegi tõendit leitud. Siiski ei saa me märkamata jätta aastatuhandete pikkust pühendumust, mida ilma temata ei oleks saanud olla. Arvatavasti ühest vastust ei saagi olla. Võib-olla ei ole religiooni puhul nii palju tegemist vanakesega pilve peal kui inimese enda käitumisega. Pühakirjade poolt etteseatud moraalinormid on püsinud tänapäevani ning, kas teadlikult või mitte, piirame ennast vastavalt. Need väärtused, millele truuks oleme jäänud, annavad mõista, et Jumal ei ole kuskil mujal kui meis endis. Kellegina, kes meid elus edasi juhatab ja vahel aukartust äratab. Kuigi mõne inimese usulised veendumused võivad meis tekitada eelarvamusi, peame meeles pidama, et meie kõigi kombed on pärit samadest allikatest. Ei ole veel märgatud, et usk või uskmatus annaks kellelegi erivõimeid või muudaks teda teistest paremaks. Lõppude lõpuks, me oleme kõik lihast ja luust inimesed, olenemata meie tõekspidamistest.
kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi hägusalt. Ainult Jumalale on omane kõiksuse selgepiiriline tunnetamine, sest tema on selle allikas. 8.9. Leibniz iseloomustas jumala olemust kui võitmatut ja targemat meist kõigist. Kui Jumal on meid loonud, sest meie looja, peab olema aluseks meile kõigile, ehk siis peab ta olema sama võimas ja tark, kui meie kõik kokku. 10. Leibniz arvad, et kuna jumal on ÜLIM , siis on ka maailm võimalikest variantidest parim, kuna jumal ei teeks vigu, ja sooviks meile ainult head. Jumal on valinud parima võimaliku planeedi ja juhtinud meid nii nagu Jumal ise heaks peab, mis on meile kõigile parim parimatest võimalustest. 11. Maailm on korraldatud nii, et kõik on omavahel tasakaalus
Need mõjutused väljenduvad nii tema mõtlemises üldiselt kui ka käsitluses armulauast, nagu ilmneb tema raamatus ,,Kristuse ihu''. 20.sajandil on Hegeli looming tugevalt mõjutanud ,,Jumala surma'' koolkonna teolooge, nagu näiteks Hamilton ja Altizer, samas ka Mark Taylori postmodernistlikku teoloogiat ning oluliste saksa teoloogide Jürgen Moltmanni ja Dorothee Sölle töid. Samuti on Hegel sügavalt mõjutanud kaht 20.sajandi suurimat teoloogi: Wolfhart Pannebergi, kelle raamat ,,Jeesus: Jumal ja inimene'' maadleb Hegeli kristoloogiliste mõttekäikudega ja Tübingeni teoloogi Hans Küngi, kes kirjutas Hegeli teoloogia uurimisele pühendatud teose ,,Jumala inkarnatsioon''. Seega ei saa olla kahtlust, et Hegeli looming on jätnud tohutu jälje suure hulga ainevaldkondade, sealhulgas teoloogia ja religioosse mõtlemise kujunemisse. Õigupoolest on see Hegeli puhul isegi üks hirmutavatest põhiasjadest, et ta käsitles oma loomingut süstemaatilise tervikuna, nii et tema
Otsustus - Otsustus on seotud mõtlemisega, mille puhul meelelised kujutlused (aistingud ja kaemused) omandavad mõttevormi. Otsustus on seega mõttevorm, mis seob subjekti predikaadiga. Kujutluste ühendamine teadvuses on otsustus. Otsustused jagunevad analüütilisteks ja sünteetilisteks ning aproorseteks (kogemustest sõltumatud) ja aposterioorseteks (kogemustel põhinevad) 3. Jumal ei püüdle enam tarkuse poole, kuna tema arvates teab ta kõike juba ning pole millegi poole püüelda.Filosoofidel on rohkem põhjust endaga rahul olla, kuna nemad ihalevad aina uue tarkuse poole. Tarkust otsivad need kes asuvad rumalate ja tarkade vahepeal, ehk filosoofid. Platoni idee kohaselt aga ihaldatakse ja armastatakse ainult seda mida endal olemas ei ole, Jumalad ei armasta tarkust, kuna nad juba on targad. Filosoofia aga seda tähendabki tarkuse armastust
„Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ ainetel. Antud ooperi sisu oleks olnud väga segane, kui me poleks seda varem kirjanduse tunnis läbi töödelnud. Sellegi poolest jäid mõned kohad siiski segaseks. Üldiselt oli etenduses palju emotsioone- leidus rõõmu, kurbust, viha, kirge jne. Lugu rääkis rahutust Faustist, kes on masenduses teadlane. Faust on doktor, kuid ta arvab, et ta ei tea inimestest tegelikult mitte midagi. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (Loe: edaspidi Mefistofeles) lepingu, et Mefistofeles ei suuda Fausti saatuse käikudelt kõrvale juhtida. Aga siiski suudab Mefistofeles Fausti palju juhtida. Kontserdisaalis oli kaks rõdu, millest ühel oli ka minu istekoht. Üleüldse, minu istekoht oli täpselt ukse kõrval, kus vahepeal inimesed keset etendust väljusid ning minu kõrval istus veel lisaks valvur, kelle juureolekul ei julgenud ma peadki sügada. Õnneks oli vaade lavale väga hea.
Mille poolest usundid erinevad? Islami õpetuslikuks aluseks on Koraan. See islami pühakiri on koostatud Muhammadi ilmutuste põhjal. Koraani kõrval on oluline tähtsus ka hadithitel ehk sunnal – Muhammadi ja tema kaaslaste tegude ning sõnade pärimusel. Koraanis rõhutatakse, et Jumal on ainujumal ja Muhammad ei ole jumaldamise objekt, vaid inimene. Islamis peetakse oluliseks, et usk avalduks ka igapäevases elus. Juhiseid selleks annavad islami viis usupõhimõtet ehk alussammast. Sageli kutsutakse islamiusulisi muhameedlasteks, kuid kuna Muhammadi ei jumalikustata, on see nimetus solvav ja õige oleks öelda “moslem”. Tavaliselt öeldakse, et moslemid usuvad Allahi. Allah tähendab araabia keeles ainujumalat ja korrektne on öelda, et moslemid usuvad Jumalat
jõu näiteks Jumala kolmainsus, liha ülestõusmine ja Kristuse ihuline ligiolemine altarisakramendis. Neid tõdesid saavat Thomase Aquinost arvates vaid kaudselt selgitada, kuid mitte mõistusele arusaadavaks teha. Kolmas seisukoht: mõistan, selleks et uskuda (ld intellego ut credam). Pierre Abelard (10791142) oli arvatavasti esimene keskaja filosoof, kelle arvates inimmõistusel on otsustav roll ka usuküsimustes. Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad
Mesopotaamia usk Jan-Are Nursi Usund. Mesopotaamia usk sarnaneb Egiptuse usule. Usku levitasid preestrid. Jumalad olid Egiptuselt üle võetud. Kuningas Jumala maine asemik. Jumalaid palju. Tähtsamad jumalad. Taevajumal Anu- Jumalate isa. Tuule-,tormi-,vihma- ja piksejumal Enlil- Jumalate tõeline kuningas ning paljude müütide peategelane. Maa-aluste vete ja sügavuste isand Ea- Kaval ja tark jumal. Tundis hästi maagiat. Anu Enlil Ea Teised Jumalad. Kuujumal Sin Päiksejumal Samas Taeva kuninganna Istar Viljakuse jumal Tammuz Kaitsejumal Marduk Maailma ja inimese loomine. Kindel versioon sellest kuidas tekkis maa ja inimene puudub. Usutakse, et kõige pealt oli vesi, siis taevas ja maa. Surmajärgsus. Erinevalt Egiptlastest ei uskunud Mesopotaamia elanikud, et peale surma minnakse paradiisi, kus edasi elatakse.
Nii nagu judaism ja kristlus, on ka islam monoteistlik religioon, rajatud usule Ainujumalasse. Moslemid kasutavad oma Jumala, maailma ja kõige elava Looja poole pöördumisel sõna Allah, mis tähendab araabia keeles Jumal. Moslemitele on Allah kogu universumi isand. Sõna islam on araabiakeelne ja tähendab allumist Allahi tahtele. Moslemid usuvad, et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid, kes on talle ustavad, ning hoiatada patustajaid oma viha eest. Mees, kelle Jumal valis oma uut sõnumit edastama (maailmas on üks Jumal Allah), oli Muhamed, õigemini Muhammad ibn Abd Allah, 40-aastane kaupmees Mekast. See Muhamedile VII sajandi keskpaiku saadetud ilmutus sai tuntuks Koraani nime all. Tänapäeval tähendab Koraan moslemile Jumala kirjasõna. Mosee on islamiusu pühakoda. Kõige pühamaks moseeks loetakse piirkonda Mekas, Kaaba kivi ümber. Peale Muhammadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele.
järeltulijad. Võib eristada kolme erinevat tasandit. Ürgjumalused esindavad universumi elemente, nagu näiteks päev, öö, maa, meri, taevas ja nii edasi. Ürgjumalatest sündisid titaanid, nemad olid rohkem isikustatud jumalused, kelle olemasolu mõte oli selgitada maailma füüsilisi jooni nagu mäed ja ookeanid ning jumalate. Nüüdses põlvkonnas on jumalateolulisus vaibunud kategooriliselt. Suur osa mütoloogiast on seotud jumal Zeusiga. Teda liigitatakse jumaluste kõige kõrgemaks jumalaks. Müütide kohasel on Zeusil palju järeltulijaid, kes on sündinud surelikest naistest ja jumalannadest. Sageli viidatakse Hera, Zeusi abaikaasa, pahameelele nende suhete üle. Paljud seostavad jumalate käitumist mõne suure sündmusega Kreeka ajaloos, mida Kreeklased ainult ähmaselt mäletavad. 4
Hõrenenud kuijul on qi hingeõhk. Sellest veelgi hõredam qi on hing ehk teadvus. Taoistlikus mõtteviisis on keha, meel ja keskkond omavahel tihedalt seotud ning selle baasil on välja arenenud paljud hiina traditsioonilised ravitehnikad ja psühhofüüsilised õpetused. Jumalad Taoistlikus maailmas on väga palju jumalaid. Kuni 1949. Aastani, mil Hiinas tulid võimule kommunistid, oli igal asjal ja nähtusel, nagu näiteks haigus ja kodukolle, oma jumal. Kommunistid keelustasid enamiku jumalate kultuse. Alates 1970. Aastate lõpust, mil Hiinas usuvabadus taastati, on ennistatud palju templeid ning jumalakujusid. Paljude jumalate kultus on hääbunud või säilinud vaid üksikutes templites. Tänapäeval on kõige populaarsemad jumalad need, kes hoolitsevad lastesaamise, rikkuse ning tervise eest. Samas on hakatud taas austama ka kolme tao avaldusvormi - ´´kolme puhast´´. Need iseloomustavad puhast taod
JUDAISM Judaism on vanim tänapäevani säilinud monoteistlik religioon. Tugineb Vanale Testamendile, eriti 5-le Moosese raamatule ja Talmudile. Tekkis 2.saj. e.Kr. ning on aluseks islamile ja kristlusele. Judaism sündis paigas, mida nüüd nimetatakse Lähis-Idaks. Juudid usuvad, et palju aega tagasi andis Jumal neile igiomaks maa, mis praegu kuulub Iisraelile. Tähtsaim linn JERUUSALEMM. Juudi ajaloo kõige kuulsam kuningas on TAAVET. Taaveti täht on judaismi kõige levinum sümbol (kaks läbipõimunud kolmnurka). Ühe esiisana austavad juudid AABRAHAMI (teised: Iisak ja Jaakob). Ca 4 tuhat aastat tagasi uskus Aabraham Jumala tõotust anda talle palju järeltulijaid. Neist sai Iisraeli rahvas, keda praegu tuntakse juutidena...nende uskumuse järgi teeb Jumal neile head ja nende kaudu kogu maailmale
ühenduse vaimuosaga ja vastupidi. 2. keha-vaimu ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. Kuna vaim ei jagune osadeks ning on ulatuseta, siis ei saa interaktsioon toimuda Parallelism ja okasionalism Leibnizi parallelism: vaimsed sündmused ning füüsilised sündmused kulgevad paralleelselt tänu Jumalale. Põhjusliku interaktsiooni nende vahel ei ole, ehkki näib olevat. Malebranche’i okasionalism: füüsilised ja vaimsed sündmused ei põhjusta midagi. Jumal loob igal hetkel uued sündmused nii, et vaimusündmused ning füüsilised sündmused on omavahel kooskõlas. Epifenomenalism Epifenomenalism – vaimusündmused on epifenomenid, nad ei põhjusta teisi sündmusi, vaid on üksnes ise põhjustatud füüsiliste sündmuste poolt. Kui tavaarusaama kohasel põhjustas hambavalu soovivaluvaigistit võtta, on epifenomenalismi järgi mõlemad vaimuseisundid põhjustatud vastavate ajuseisundite poolt, mis on omavahel põhjuslikult seotud
45 tuhat aastat tagasi arvasid kõik egiptlased, et on olemas elu pärast surma. Nad ei kartnud surma, selleks polnud põhjust. Võiks isegi öelda, et nad tahtsid surra, sest kogu elu nad elasid selleks, et surra. Iga egiptlane püüdis elada võimalikult tublilt ja eeskujulikult, kuna uskumuse kohaselt jätkus maapealse eluga sarnane elu ka surmariigis. Pealegi pidi iga egiptlane (välja arvatud vaaraod) jumal Osirise kohtu ette astuma, kus nende südant sule raskusega võrreldi. Iga vaarao alustas kohe pärast valitsejaks saamist korraldama oma hauakambri ehitamist, mis loomulikult pidi olema suurem ja uhkem teiste vaaraode hauakambritest. Nende ehitamiseks kulus väga palju aega, vahendeid ja tööjõudu. Keegi ehitajatest ei arvanud, et püramiidide ehitamine on imelik või mittevajalik. Esiteks sellepärast, et vaarao oli andnud käsu see ehitada ning vaarao sõna oli seaduseks
570 ja kasvas ülesse vanaisa hoole all. Olles kahekümne viie aastane abiellus ta oma tööandjaga. Neljakümneseks saades ilmus talle ingel Gabriel. Tal oli kombeks käia mõtisklemas mägedes, kohas kus kohtaski Gabriel. Alguses olevat Muhamed kahelnud selles, et kas ta on täie mõistuse juures, et ta selliseid ilmutusi nägi. Ta sündis Meka linnas, mis oli ja on siiani araabia maailma palverännakute keskus. Ta oli pärit vaesest suguvõsast. Kui ta hakkas kuulutama seda sõnumit, et Jumal karistab neid, kes kohtlevad halvasti oma orje ja ligimesi, siis hakati teda kohtlema kui usuhullu. Pealegi oli Mekas levinud paljude jumalate austamine. Palverändurid olid kohalikele sissetuleku allikaks. Ja selline jutt, et on olemas ainult üks Jumal, ei leidnud vastukaja. 622 aastal lahkus ta Mekast koos oma väheste poole hoidjatega ja oma lähedaste sõpradega. Seda aastat peetakse islami ajaarvamise alguseks. Ta läks Mekast Medinasse
RENESSANSS, SUURED MAADEAVASTUSED, REFORMATSIOON ISIKUD: · ERASMUS ROTTERDAMIST - Kõige kuulsam humanist, tõlkis piibli uuesti ladina keelde, avaldas teose ''Narruse kiitus'' kus juhtis tähelepanu kiriku rumalustele. · U.ZWINGLI - Sveitsi reformatsiooni alustaja, ütles: usk peab olema lihtne ja mõistuspärane, palgasõdureid ei tohi võtta Sveitsist. · HENRY VIII - Inglismaa kuningas, kes algatas 1534 reformatsiooni oma isiklikel põhjustel (kuulutas end kiriku peaks lõi anglikaani kiriku). · JEAN CALVIN Teose ''Ristiusu õpetus'' autor, (tegutses Genfi linnas), uskus: jumalikku ettemääratlusse ehk predestinatsiooni; inimene, kes on jõukas, on jumala poolt välja valitud; rikkusega ei või uhkeldada (tuleb kanda musti riideid ja lihtsaid soenguid). · M.LUTHER Reformatsiooni algataja Saksamaal, 31.oktoober 1517 kinnitas Wittenbergi kiriku uksele oma 95 teesi (loetakse Saksamaal ka uusaja ...
Jumal hävitas uuesti taevast langend tulega. Põhjustasid rüvetatud elu nendes piirkondades. *Paabeli segadus-jumal segas keeled ära et omavahel ei saaks rääkida *Taavet ja Koljat- Taavet võitles hiiglase Koljatiga ja võitis kuna surus koljatile kivi otsaette ja surmas ta oma mõõgaga. *Kain ja Aabel-Eeva ja Aadama pojad. Kain ohverdas jumalale vilja ja aabel looma oma karjast. Kaini ohvrit ei võetud vastu ning kain vihastas ja tappis oma venna. Jumal tegi kaini kodutuks. *Käsulauad-kivilauad,kuhu oli kirjutatud 10 käsku *egiptuse vangipõlv-iisraeli rahval oli raske orjus,kuna vaarao arvas et nad on ohtikud kui neid nii palju on. Jumal saatis vabastaja. *kuldvasikas-rahvale kummardamiseks,kui moosest pole.Rahvas hakkas ohverdama ja mooses hävitas selle. *taaniel lõvikoerte koopas-taaniel ei kuulanud kuningat ja visati koopasse, ta palvetas 3x päevas ja ta päästeti ning asemele visati need kes teda süüdistasid
puuduks. Et siis saaks luuletajast populaarne mees. Luuletaja – Tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma. Luuletajale direktori sügavuseta idee ei meeldi, ütleb et see on käperdus. Peab tähtsaks sisu mitte välimust. Komödiant – keskenduda tuleb kõigile(nii noortele kui ka vanadele). Välja tuleb tuua kõik – kirg, tunded, teravmeel, tarkus. 2. Proloog taevas. Millest kõnelevad inglid? Miks Mefistofeles nendega nõus ei ole? Mille üle vaidlevad jumal ja Mefistofeles? Milles seisneb nende vaheline kihlvedu? Kuidas õigustab jumal Mefisofelese ees inimest? Kuidas kavatseb Mefistofeles vastupidist tõestada? Inglid kõnelevad Issanda loomingust ja sellest kui ilus ja hea kõik Maa peal on. Raafael räägib sellest kuidas Päikese laul taeva all toob ingleile jõudu. Gaabriel räägib sellest, kuidas Maa ringi käib ning vaade vaadet asendab. Miikael räägib sellest kuidas maa ja meri tormis muutuvad.
pühakuks ja on ka üks mõjuvõimsamaid kirikuisasid. Nii teoloog kui filosoof. Augustinusel oli filosoofia allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Filosoofia alane töö oli tihedalt seotud ristiusuga. Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tema õpetus tuginebki põhiliselt Pühakirjale. Augustinus püüdis neoplatonismi alusel luua ristiusu usuteaduslikku süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga sõltuvad Jumalast täielikult. Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele. Ta on esitanud nõude: "Usu, et mõista!" Mõistuse osaks jääb ainult usu kinnitamine. Tarkus seisneb igaveste jumalike tõdede tabamises, kusjuures täieliku jumaliku tõe tajumine eeldab hinge vabanemist kehast. Kõrgeimaks väärtuseks on jumalaarmastus, inimese osaks on elada Jumala tahte kohaselt
ülikoolides diplomeid vaid katoliiklastele. Arstidele avaldati survet, et nad jätaksid ravita haiged, kes ei soovinud pihiisa. Päikesekuninga arusaamad Jumala olemuse kohta olid tihedalt põimunud arusaamadega kuninglusest. Ta pidas iseennast ,,tõeliselt jumalike ülesannete" täideviijaks. Louis oli oma võidmise ja kroonimisega omandanud jumaliku aura ja sakramentaalse jõi ravida skrofuloosi, asetades oma kuningliku käe haigle ja lausudes ,,Kuningas puudutab teid, Jumal parandab teid". Louis kindlustas ka, et kirik tema võimu ei piiraks. 1682. aastal võeti vastu ,,Neli artiklit", millega määrati, et kuningate poliitiline võim ei allu kiriku kontrollile. Samuti, et kuigi paavst on kiriku pea, peab ta valitsema kiriku seaduste jäegi ning paavst oli küll õpetuste küsimustes ainuotsustaja, aga isikuna ei olnud ta eksimatu. 1685. aastal tühistatakse Nantes'i ediket. Enamik Prantsusmaa katoliiklasi tervitas seda sõnumit vaimustusega
2. Teistlikud eeldatakse Jumala või Jumaluse olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab. 3. Polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on enamus religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, nt. kreeka ja egiptuse. 4. Monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus ja islam. 5. Panteistlikud eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal; panteistlik on näiteks hinduism. 6. Monistlikud keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip. See esineb näiteks taoismis (dao) ja hinduismis (brahman). Usundite liigitus leviku alusel: 1. Lokaalsed sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub siiski teatud piirkonnaga 2. Maailmausundid levinud üle maailma 3
tähtsalt seismas või koos oma spordivahendiga, mitte aga sandaale sidumas. Lisaks on ka siin kujutatud detailsemalt lihaseid ning muid kehadetaile. Lysippose originaalskulptuur valmis Vana-Kreeka hellenismi perioodil ligikaudu 320.aastal eKr. Ka selle teose kohta teame me tänu roomlaste koopiatele. Skulptuur kujutab Hermest (vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele) oma sandaali sidumas. Üheks tema sümboliks oligi tiivulised sandaalid, mis on olulisel kohal ka sellel teosel. Lysippos ei kujutanud inimesi nii, nagu nad tegelikult olid, vaid nii, nagu nad talle näisid. See oli tema ajal suur muutus, mis inspireeris tema järglasi. Skulptuur oli originaalis pronksist, roomlaste koopiad aga marmorist. Seega oli originaal tumedam pronksi värvi ning koopiad heledad nagu marmor
Kirjanduse seisukohalt oli rahvuskultuuride renemise takisutseks rahvuskeelte arenematus, mistõttu suulise ja kirjaliku suhtlemise vahendiks sai ladina keel. Rahvuskeelena oli ladina ühiskeeleks. Keskaega ei kuulunud inimese individuaalsuse ausatamine, inimese olemuse määras tema seisus, hingeliselt oli ta ennekõike Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. Keskaegse Euroopa usuks oli ristiusk, mis on ka tänapäeval kõige levinum. 2. Kristlus on lunastusreligioon- Jumal lõi inimese ja määras talle osaks igavese õnne, sõnakuulmatuna rikkus inimene aga loomupäralt vahekorda Jumalaga ning sattus seejärel kurjuse ja surma võimusesse. Inimene ise ei suutnud patust vabaneda ja Jumal sai Jeesuse Kristuse isikus inimeseks ning lunastas oma kannatuste ja usuga inimkonnapatud ning lepitas ta nii endaga. 3. Allegooria on keskaja kirjanduse iseloomulik joon, mille tüüpilisemad võttes olid
soomused; ühtki, kellel ei ole uimi ja soomuseid, ei või süüa. Lindudest ei või süüa kotkast, lambakotkast, musta raisakotkast, kaarnat kõigis liikides, harksabakulli, raudkulli kõigis liikides, jaanalindu, kägu, kajakat, haugast kõigis liikides, kakukest, kassikakku, öökulli, puguhane, raisakulli, kormorani, toonekurge, haigrut kõigis liikides, vainukägu ja nahkhiirt. Judismi Palve sõnad Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal,olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,aga kes heldust osutab
Koidujumalanna Eos Minu nimi on Eos, ladina keeles Aurora ja ma kannan uhkelt koidujumalanna tiitlit. Antiikmütoloogias kujutatakse mind peamiselt roosa koidutaevana ja seda põhjusega. Nimelt on minu sõrmeotsad roosad. Minu vanemad on titaanid Hyperion ja Theia, kes on tegelikkuses õde ja vend. Isa Hyperion on valguse jumal ja minu ema Theia on jumaliku valguse titaan. Mul on ka õde ja vend, kellega koos on mind nimetatud teise põlvkonna titaanide jumalate sekka. Minu õde on Selena, ladina keeles Luna ja tema on tuntud kui kuujumalanna. Minu vend Helios, ladina keeles Sole, on päikesejumal. Mina kui koidujumalanna täidan maailmas tähtsat ülesannet. Igal hommikul tõusen ma Okeanose jõest kõrgele taevasse, lükkan minema tähed ja pimeduse ning tood valguse kiirtena maale
Seminaritöö nr. 2 Oma Nimi Õpperühm Tallinn 2009 Müüt jumalatest Kui Ra enam maa peal valitseda ei tahtnud, läks ta päikesena kõrgustesse ja pärandas oma võimu järglastele. Lõpuks sai valitsejaks tema pojapoeg Osiris. Ta oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. Ta õpetas talupoegadele kõike tarvilikku. Seejuures aitas teda tema õde ja abikaasa jumalanna Isis, kes oli egiptlaste kujutluses noor naine, kel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende kahe valitsusaeg jäi aga lühikeseks. Nende vend Seth ründas Osirist, tappis ta ja saatis ta surnukeha kirstuga mööda Niilust allavoolu. Lõpuks leidis Isis oma mehe kaugelt Aasia rannikult üles,
Mesopotaamias oli kiilkiri ( u 600 märki). Kirjamärke raiuti algul kivisse, hiljem vajutati kiilukujulise templiga või tõmmati krihvliga pehmesse savipinda, mis seejärel põletati. Kirja loeti ülevalt alla, hiljem vasakult paremale. Jumalaid kujutati ette inimestesarnasena. Jumalate elupaik oli taevas. Inimesed suhtlesid jumalatega läbi preestrite. Igale jumalale oli pühendatud tsikuraat. Tähtsaim jumal oli Enil ( tuule,tormi vihmajumal). Istar ilu, armastuse ja sõjajumalanna. Pärast surma ootab sünge ja rõõmutu põli. Astroloogia ennustamine Astronoomia täheteadus Eepos "Gilgames". Tublid matemaatikud kell ja ring!
Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad
järgi mind, ei ole mind väärt. Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle." (Matteuse 10, 34) Augustinuse kaks armastust Augustinus sai selgelt aru paradoksist, et armastus on küll püüdlemine isikliku õnne poole, aga selleks, et seda saavutada, peab end salgama, enda vahetutest tahtmistest ja tungidest loobuma ja reeglina ei suuda inimesed seda teha. · Kui Jumal armastab inimest, siis miks inimese armastus on siiski puudulik? · Kahte sorti armastus inimelus: inimlik (lihalik) ja jumalik (taevalik). Neil kahel põhinevad kaks erinevat ,,linna" maine ja taevane. Maailma areng on suunatud taevase ,,linna" suunas. See on lõppstaadium, kuhu inimesed peaksid jõudma, samas on käesolevas hetkes see ,,taevane" linn saavutamatu, saavutatav teispoolsuses. Augustinus pärispatust
kükloopidega relvi ja ehteid jumalaile, ta lõi ka Pandora. Ateena käsitöölised pidasid teda oma kaitsejumalaks nagu Athenatki. Hermes (Mecurius) oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka juma- laid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi kasutati ka tee tähiseks, oli Hermes ühtlasi teede jumal ja rändajate kaitsja. Kujutati reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Kaubandus- ja turujumalana kaitses ta kaupmehi. Noor ja väle jumalate käskjalg, saatis jumalaid ja edastas nende teateid. Heeroldina kandis võluomadustega heeroldikeppi, mis aitas magama uinutada, seepärast peeti teda ka une- ja unenägudejumalaks. Oli ühtlasi varaste ning petturite kaval jumal, kes õpetas oma poja Autolykose varastama. Ise ajas imikuna Apolloni veised kavalusega ära. Et Hermes oskas
ta alati oli: ta on ajatu. Pühaduse romantism sarnaneb rüütliromantismiga. Nad nimelt näevad teatud kindla eluvormi ideaalkujutlusi teostatuna inimeses või loob need kirjanduses. Keskaja inimesel oli väga kindel usk, terve elu oli nõnda religioonist läbi imbunud, et vahe maise ja usulise vahel ähvardas iga hetk kaotsi minna. Keskaja inimene tajus hästi reaalsust, pealispinda, kuid teadis, et selle kõige põhjus on Jumal. See oli nende arusaamine maailmaplaanist. Nii nagu tänapäeva inimene ei usu laudade ja toolide olemasolusse, vaid teades, et need on olemas, nii oli ka keskaja inimese usuga Jumalasse. Kõigis religioonides on inimesi, kes kerkivad oma pühaduse poolest teiste seast esile, kristluses kutsutakse neid mehi ja naisi ,,pühakuteks". Usuti, et pühak on inimene, kelle vahendusel tekib kontakt maa ja taeva vahel. Algselt kasutati seda sõna kõigi kristlaste kohta (Efeslastele 1:1;
nad olid surematud.Jumalaid oli palju ,osad olid kohalikud ,teised ülekreekalise tähtsusega,mõned jumalad võtsid mujalt üle ja samastasid enda omadega.Jumalad käsutasid loodusjõude.Tähtsamaid Jumalaid kujutati ette jumala perekonnana, mille eesotsas oli zeuz.Jumalad elasid peamiselt Olümposel,aga võisid vabalt liikuda igal pool.Zeus-peajumal,taeva-tormi-pikse jumal.Hera-abielu kaitsja,-taevakuninganna.Poseidon-merejumal,kutsus esile maavärinad oma kolm hargiga.Hades-allilma jumal, ja surnute valitseja,Demeter-viljakuse jumalanna-põllutööde kaitsja,Ares- sõjajumal,Ateena-tarkuse ja sõjajumalanna,Apollon-ennustus kunsti ,luule,muusika ja terve mõistuse jumal,Artemis-jahijumalanna,Aprotite-ilu- armastuse,seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna,Dionisus-veini jumal,Hermes- jumalate käskjalg.Kreeka pühamu koosnes templist ja altarist.Templis hoiti jumala kuju.Tavaliselt toimusid rituaalid vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse harva
nurgaga. Tähendab, me saame reaalselt ette kujutada tajutavaid objekte, mida me nimetame mõistmiseks, kujutlusvõimeks vajame suuremaid vaimupingutusi . Descartes väidab aga, et me ei sõltu kujutlus ja aistmisvõimest , see tähendab et me toimiks väga edukalti ka selle puudumisel, aga vastupidises vahekorras mitte. Samamoodi võib vaadelda ka keha ja vaimu omavahelisi seost, kas keha sõltub vaimust või vastupidi. Descartesi sõnade järgi on Jumal loonud meid kehast ja vaimust koosnevaks ning vaim on midagi, mis suudab eksisteerida ka ilma kehata. Näiteks, kui on halvatu kaotanud oma jäseme, võib ta endiselt tunda selsamal kaotatud jäsemel tunda valu, sügelust jms füüsilisi aistinguid. Inimene on eelkõige mõtlev olend. Nii nagu ütleb Descartes oma kuulsama lause ,,Cogito ergo sum" (Mõtlen, järelikult olen olemas). Sellest võib järeldada et meie keha ei toimiks ilma vaimuta
vahekorras). Nii nagu iga objekti täiuslik kirjeldus sisaldab kogu universumi, nii sisaldab iga monaad kogu universumi. Igas monaadis toimuv peegeldub kõigis teistes monaadides -- lihtsalt enamiku monaadide tajuvõime on liialt nõrk selleks, et näiteks minu monaad tunnetaks mingilgi kombel mõne sääse monaadi tapmist kuskil Ameerikas. Seega on enamik monaade ebatäiuslikud -- nad tajuvad universumit vaid osaliselt ja ebaselgelt. Kui eksisteerib üks täiuslik monaad -- Jumal, kelle taju on täiuslik ja läbinisti selge. Jumal on andnud kõigile monaadidele neile eriomase püüdluse ("ettemääratud harmoonia"), mis edasi toimib deterministlikult (kõik monaadid käituvad vastavalt Jumala poolt neile etteantud eesmärgile -- lind lendab, inimene mõtleb ja kogub teadmisi jne). Jumal näeb kõigi monaadide saatust ette juba nende definitsioonist, inimene paraku peab seda vaatama ajaloost, kuna ta taju pole piisavalt selge
Reformatsiooni vaen katoliku kiriku tavade vastu sünnitas ka pildirüüste, milles hävisid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused.2 2. HUMANISM Humanism on 14. sajandil alguse saanud maailmavaade, mis rõhutab inimese erilist rolli universumis.3 See peab kõrgeimaks väärtuseks isiksust, kaitseb inimväärikust ning taotleb isiksuse igakülgset arenemist ja selleks vajalikke tingimusi.4 Humanism vastandub arusaamale, et ekisteerib kõrgem jõud (nt jumal, suur energiaallikas), millest inimkond sõltub ning seisukohale, et inimene on üksnes osake loodusest ning uuritav loodusteaduse meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. Humanismi ideed levisid eelkõige ülikoolide ja raamatute vahendusel. 14. sajandi algul oli ülikoole vähe, üksnes Prantsusmaal, Itaalias ja Inglismaal. 1348. aastal asutati Praha ülikool. 15. sajandi 1 Renessanss, http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss 2 Renessanss, http://www.paideyg
· Egiptus: - Iseloomulik : uuenemine ja viljakus seotud Niiluse igaaastase üleujutusega. - Vaarao jumaliku autoriteedi ja templi rituaalidega säilitati stabiilsust ja korda - Surmaga ümbritsetud rituaalid egiptlaste lootus, et pärast surma jätkub elu nagu enne. - Egiptuse Pantheoni kuuluvad Jumalad: Päikesejumal Ra Teeba jumal Amon Tõeja korrajumalanna Maat (sümbol sulg) Sünnitusejumalanna Thoeris Osiris surnute jumal, uuenemise sümbol (algselt elavate jumal) · Muistne LähisIda: - Sumeri tekstid (2500 aastat eKr) - Eepos ,,Gilgames" 1700.aastast - Kujutlus paradiisist, lugu neist, kes on uputusest pääsenud Piibliga seotud · Zoroastrism: - Rajaja Zaratshustra
neid kirikust. Samas kui käsitleda inkvisitsiooni märksa ,,kitsamas" tähenduses, tuleks lugeda inkvisitsiooni alguseks katoliku kiriku eritribunalide tegevust.5 Hispaanlane Luiz Paramo, Sitsiilia inkvisiitor, oli esimene, kes sõnastas inkvisitsiooni ajaloo ,,avara" tähenduse. Tema oli nimelt arvamusel, et kõige esimene inkvisiitor oli issand jumal ise, kes lõi Aadama ja Eeva ja tembeldas nad teisitimõtlejateks. Paramo sõnul käituvad inkvisiitorid täpselt samamoodi nagu jumal oli käitunud Aadama ja Eevaga, kui ta nad paradiisist välja heitis. Enne paradiisist välja heitmist oli jumal korraldanud neile salajase ülekuulamise ja kohtu ning rõivad, millega Aadam ja Eeva oma alastust varjasid, olid olnud esimesed ,,sambenitod", häbihõlstid, mida inkvisitsiooni ohvrid pidid kandma. Paradiisist väljakihutamisel toimus ka esimene konfiskeerimine, konfiskeeriti ,, igavene õndsus". See on
Jumala jaoks aega ei ole. · Mis on maailmas ainus asi, milles ei saa Augustinuse järgi kahelda? Vastuväide. Maailma ei saa kahelda Augustinuse järgi oma olemasolus. Mina jään siiski Augustinuse põhimõtetele kindlaks, kuna tõesti kui inimest poleks, siis ei saaks teda ka petta. Inimene, keda on võimalik petta tähendabki seda, et inimene on olemas. · Kuidas saab olla inimesel vabatahe, kui jumal peaks kõike juhtima ja ette teadma? Jumal võib ju kõike teada, aga inimesed on ikka vabad tänu ima vabale tahtele. Kuna meil tahe on seotud ajateljega, mis on olemas vaid meie jaoks. Jumal teab meie tegude tulemusi, aga mitte enne, kui nad on aset leidnud. Ajaline eristamine kehtib vaid meie oma mõistuses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
