Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Märt Aulik Romeo & Julia "William Shakespeare" Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare2010 I vaatus: Antud raamat mida ma lugusin on Romea & Julia.See räägib algul sellest kuidas saavad kokku kahe vihkaja perekonna teenrid, kes hakkavad võitlema. Mäsu aina kasvab ja kasvab, kuna perekondade vaheline vaen on suur ja toetajaid tuleb aina juurde mõlemale poolele. Lõpuks paneb võitlusele, mis üle käte juba läinud, lõpu Verona valitseja, kes sellele mäsule peale satub. Osapooled lähevad laiali, aga sündmuspaika jäävad veel mõned inimesed. Sinna tuleb ka Romeo. Ta sammus oma sõbraga ringi ja rääkis temale oma armastusest.
nimekiri, et ta teataks peost. · Saabuvad Romeo ja Benvolio. · Teener palub Romeolt abi nimekirja lugemisel, kuna ta ise lugeda ei oska. · Teener ütleb Romeole, et juhul kui ta ei ole Montecchi perekonnast, võib ka tema peole minna.Teener lahkub. · Romeo ja Benvolio arutavad peole minekust.Romeo otsustab peole minna. 3.tseen toimub Capuletti majas. 1 · Amm kutsub Julia, kuna ta ema tahab temaga rääkida. · Julia ema rääkis talle abielust ja sellest, et Paris tahab teda kosida. · Ilmub teener ja teatab, et külalised on kohal ja Juliat ning sinjoora Capuletti oodatakse. 4.tseen toimub Capuletti maja ees. · Ilmuvad Romeo, Mercutio, Benvolio ja veel 5-6 maski, kaasas mitu tõrvikukandjat. · Arutavad väljas, kes võtavad tõrvikud.Romeo tahab üks tõrvikukandjatest olla, kuid teised ei ole sellega nõus.
ammustest aegadest saati vaenujalal, siis algatavad nad sellega südmusteahela, mis pakatab vihast ja kättemaksuhimust. Võrreldes raamatut filmiga, polegi väga suuri erinevusi. Tekst on üsna täpne raamatus olevaga ning erineb vaid see, et mõnede stseenide puhul on kas teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile. Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi puhul tuleb Julia oma aeda jalutama ning peab ka monoloogi, kui samas jälgib teda Romeo. Julia kukub suurest ehmatusest basseini, kuuldes Romeot rääkimas endaga, seda seika raamatus aga polnud. Filmi tempo on üsna kiire ning kaasakiskuv, seega ei teki filmi vaadates tahtmist muid mõtteid mõlgutada. Baz Luhrmanni teoses on kasutatud ka mõningaid eriefekte. Ühe teatud stseeni ajal lendasid üle ekraani valged tuvid, mis mõjusid veidike võõrastavalt. Samas oli
ROMEO JA JULIA Teose tegevus toimub keskajal ja viie päeva jooksul. Tegevuskohaks on kaks naaber küla- Verona ja Mantua. Autor kirjeldab tegevuspaiku napisõnaliselt, vaid hooneid kujutab ta suurejooneliste ja uhketena. Esimene vaatus: Montecchi ja Capuletti teenrid lähevad riidu ja võitlevad omavahel. Romeo räägib oma nõole, et on armunud. Capulettid korraldavad peao, kuhu Romeo ka läheb, et näha oma Rosalindat. Peol kohtuvad Romeo ja Julia. Teine vaatus: Romeo läheb öösel Julia akna alla armastust avaldama. Romeo ja Julia abielluvad salaja järgmisel õhtul. Kolmas vaatus: Tekib sõnavahetus ja hiljem riid Julia onu ja kahe Romeo sõbra vahel. Tybalt (Julia onu) tapab Mercutio( Romeo sõbra) ja põgeneb, hiljem tagasi tulles tapab Romeo suurest vihast omakorda Tybalti. Karistuseks saadetakse ta naaber külla pagendusse. Julia isa on kindlal arvamusel, et tütar peab abielluma noore krahvi Parisega.
Kristjan Kasearu Romeo toob vaatajani esimese armumise magusat igatsust, mis mõnel on ammu unustatud, mõnel hõljub alles tundevirvendusena tulevikuunistustes. Kui Kasearul ehk napibki mõnes kohas kogenud lavapartneritega võrreldes näitlemisoskust, korvavad selle puudujäägi värske stambivaba suhtumine, energia ja sarm, mis peaksid olema tuntavad viimasessegi ritta. Ta on tõeline Romeo, veidi häbelik ja esimesest armumisest segadusse sattunud. Hele Kõre Julia on sajanditetagusest suguõest hulga hakkajam. Talle ei meeldi olla maha parseldatud vanale rikkurist sugulasele Parisele (Tõnu Kilgas). Julia võitleb ettemääratuse -- nii vastumeelse abielu kui iga vaataja ja peategelaste kuklas tiksuva teadmise vastu. "Meil on teine lõpp," kinnitavad noored armastajad, kui on teineteisele ette lugenud Shakespeare'i värsse "Romeost ja Juliast" ning plaanivad tulevast ühist elu. Noorsooteatri versioon kasutab küll osaliselt värssdraama
Romeo ja Julia William Shakespeare Raamatus ,,Romeo ja Julia" on kaks perekonda: Capulettid ja Montecchid. Nende pere on olnud juba pikka aega vihavaenus. Capulettidel on tütar, Julia. Ta on alles nooruke, 14-15 aastane. Tema isa tahab ta juba mehele panna, kuna vanasti oli selline komme. Capuletti pere korraldab maskiballi, kuhu läheb ka Montecchide poeg Romeo koos oma sõpradega. Seal kohtuvadki Romeo ja Julia. Neil olid küll maskid ees, kuid nad armusid. Siis nad veel ei teadnud üksteise nimesidki, ning ega ka seda, et nad armusid oma pere vihavaenlastesse. Peo lõppedes ütleb Julia amm Romeole, et Julia on Capuletti. See on talle paras sokk. Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga. Romeo käib mitu korda hilja õhtul Julia aias tema akna taga rääkimas, nad korraldavad salajasi kohtumisi läbi Julia amme.
Romeo hoomas Juliat riigikaitse bivakis. Julia andis automaadile valu. Ta lasi lamaasendis püstolkuulipildujaga märki. Romeo vähendas Julia jalavaeva ja tõi ära sõelapõhjaks lastud märklaua. Julia muhatas talle ja nimetas teda oma järgmiseks märklauaks. Romeol tõusis puna palgele ja kukutas granaadi. Julia oli ainuke kellel põlved nõrgaks ei läinud. Ta jooksis nagu oja granaadi juurde ja viskas granaadi kuivkäimlasse. Plahvatus oli meeldesööbiv.Õnn naeratas, et keegi viga ei saanud.
1. Mida oled kuulnud Romeost ja Juliast, mis sul nendega seoses meelde tuleb? - Olen kuulnud et see lugu on kahe armastajatest, kelle vanemad olid vastu nende suhete arenemiseks, väga kurb ja hästi selgeks edasi antud mõtte, inimestele kes sekkuvad oma laste valikutesse ja tundetesse. 2. Millest räägib Romeo ja Julia lugu? - See lugu on kahe armastajatest, kelle vanemad olid vastu nende suhete arenemiseks , lõpuks armsad surevad mõlemad ära ja vanemad hakkavad läbisaama üksteisega ja kahetsema. 3. Kas see lugu kõnetab ka tänapäeva noori? - Ma usun küll, selliseid olukordi juhtub ka tänapäeval ja vahet ei ole et see lugu väga ammu kirjutatud. 4. Kirjelda mis selles näidendis toimub ! - Lugu on kahe perekonnast, kus lapsed kokkusattumisel armuvad üksteisse esimesest pilgust. Nad salaja abielluvad
Romeo ja julia Romeo ja Julia armastuslugu on üks kõige tuntumaid Shakesphere'i näidendeid. Tragöödia on viimase sajandi jooksul tehtud tänapäevasemaks filmides, näidendites kui ka telesaadetes Armastuslugu algab sellest, kui Romeo Montecchi läheb pere maskipeole ning seal ta kohtab Julia Capuleti, kellesse ta esimesest silmapilgust armub. Peol tekib tüli Motecchi ja Capuleti perede vahel ja Montecchi pere lahkub peolt. Hiljem peo lõppedes hiilib Romeo hilja öösel Capuletide maja juures ringi, otsides Juliat, et talle oma armastust avaldada. Capuletide pere saab teada Julia kohtumisest Romeoga ja lähevab Romeot hävitama. Romeo tapab Julia sugulase Tybalt’i, kuna Tybalt tappis Romeo parima sõbra Mercutio. Äsja peab ta end peitma politsei eest linnas nimega Mantua
1. Tegevus toimub Põhja-Itaalias, Veronas 16.sajanil. Tegevuse aeg mahub viie päeva sisse. 2. Peategelased on Romeo Montecchi ja Julia Capuletti. 3. Montecchi ja Capuletti perekondade vahel on tugev vihavaen. Montecchi soost Romeo on masenduses, sest tema tunded Rosalina vastu olid vaid ühepoolsed. Ta kuuleb Capulettide juures toimuvast peost ja otustab sinna minna, et Rosalina unustada ja leida endale keegi teine. Peol kohtab ta Juliat ja nende vahel tärkab armastus esimesest silmapilgust. Armunud Romeo ilmub Julia akna alla ja lepitakse kokku, et abiellutakse juba järgmisel päeval. Neid laulatab salaja
vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik teener pöördus tee peal olles juhuslike möödujate poole(Kelleks olid Romeo ja Benvolio), kes lugesid talle ette nimekirja ning tänuks kutsub teener ka nemad people. 3. stseen Sinjoora Capuletti(Julia ema), Julia ja Amm(Julia lapsehoidja?) peavad maha vestluse, kus Sinjoora uurib
sajandil. Tegevus toimub Veronas ja Mantuas. Verona on kaunis koht, kus on kaks majakonda, milles elavad Monteccid ja teises Capulettid. Täpsemad tegevuskohad on Verona väljak, Capulettide maja, vend Lorenzo kong, Mantua tänav poodidega, Verona kalmistu Capuletti sugukonna hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Esimeses vaatluses armub Romeo ühte tüdrukusse, kelle ilu on kaunim maailmas. Selleks tüdrukuks on Capuletti`de tütar Julia. Romeo ja Julia kohtuvad taas Capuletti`de korraldatud maskiballil, mis oli mõeldud selleks, et teatada krahv Parise kavatsusest kosida Juliat. Teises vaatluses Romeo ja Julia neavad iidset perekondadevahelist vaenu, mis tuletab neile meelde, et nende armastus on keelatud ja sobimatu. Romeo läheb Lorenzo jutule, et see neid Juliaga paari paneks ning seda ka Lorenzo lubab lootes, et see liit lahutaks iidse vaenu kahe perekonna vahel.
I Tüli, lahutamine. Rahu Romeo armastus – Rosalina Paris ja Capuletti Romeo ja Benvolio saavad peokutse Julia kuuleb Parise naitumissoovist Poikad tungivad Capulettide peole Tybalt kisub Romeoga tüli Romeo ja Julia vahel puhkeb arm I/II Mercutio ja Benvolio Kokapoiste öine pilgar Samson ja Gregorio maksavad Abrahamile kätte vms II Romeo läheb Julia akna alla Rõdustseen Lorenzo lubab Romeole abi Amm toob Romeole teate Laulatus II/III Mercutio ja Benvolio Tybalt Samson ja Gregorio III Mercutio surm Tybalti tapmine Romeo saadetakse pagendusse Paris tahab abielluda Romeo ja Julia pulmaöö Romeo läheb Mantuasse Julia teeskleb tõbist III/IV Rosalind otsib Romeot Romeo teel Mantuasse IV Julia tuleb Lorenzo juurde. Lorenzo plaan Capuletti korraldab pulmi Julia joob mürki Julia avastatakse surnult IV/V Lorenzo läkitab Giovanni
Romeo ja Julia 1.Tragöödia ülesehitus 2. Nimeta näidendi teemad ja peaidee. 3. Millised suguvõsad kannavad üksteise peale viha? Milles see väljendub? 4.Kelle kohtumisega algab näidend? Kes lõpetab kokkupõrke? 5.Mis juhtub ballil? Kes ballil osalevad? 6. Millise mulje jätab Julia ballil Romeole? 7.Kus toimub teose tegevus? 8.Kes on peategelased? Iseloomusta neid. 9.Keda pead olulisteks kõrvaltegelasteks? Miks? 10. Kes esindab Veronas võimu? Kuidas teda iseloomustada? 11. Iseloomusta Julia vanemaid. Nende suhtumine tütresse. Millised on nende plaanid? 12. Iseloomusta Julia amme. Too teosest näiteid. 13. Romeo ja Julia üürike õnn. 14. Millised takistused on noorte teel ? Kes neid ületada aitavad? 15.Saatuslik eksitus- mis see on ? Kes on sellega seotud?
eluks truuks. Romeo ja tema sõber Benvolo juhtub, et nad kipuvad maha Capuleti teenri Peteris, kes õhtul püüab lugeda kutsutajate nimekirja Capuleti maja maskeeritud poolel. Romeo aitab Peetril lugeda loendit ja otsustab osaleda, sest Rosaline asub seal. Ta kavatseb maski kandma nii, et keegi ei tunne teda Montaguse pärast. Romeo jõuab kostüümile Capuleti pidu. Ta armastab noort Juliet Capuletti hetkest, mil ta tema näeb. Kuid Julia tütarlaps Tybalt tunnustab Romeo ja tahab teda kohapeal tappa. Lord Capulet sekkub, nõudes, et Tybalt ei häiri pidu, sest see petab printsi. Halb, Romeo vaikselt jõuab Julietse ja tunnistab oma armastust teda. Pärast armastavate sõnade vahetamist suudlevad nad. Hiljem räägib Juliet Nurse Roomault, et Julia on Capulet, mis häirib löövat noort. Samal ajal on Julia sarnaselt mures, kui ta avastab, et Romeo on Montague. Tollel sellel ööl tõuseb Romeo aia seina Julia aias. Juliet ilmub
Eesnimi Perekonnanimi Sugu Sünniaasta Sünnikoht Elukoht Maaris Varrik naine 1995 Tartu Võru Rasmus Varrik mees 1995 Tartu Võru Eeva Varrik naine 2001 Võru Võru Liilia Varrik naine 2001 Võru Võru Astrid Varrik naine 1969 Tartu Võru Ülo Varrik mees 1963 Võru Võru Sünnikoht=Elukoht Meeste vanus 19 Sünnik=Elukoht Sünnik=Elukoht Sünnik=Elukoht Naiste vanus 19 mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m Keskimine Keskimine Keskimine Külmem Kuupäev Õhutempe Õhutemperatuur Õhutemperatuur ...
William Shakespeare'i kuulsat näidendit „Romeo ja Julia” lugedes võib esialgu tunduda, et see on lihtsalt üks paljudest traagilistest armastuslugudest. Kui aga hakata sügavamalt mõtlema selle sisule ja sündmuskäigule, tuleb välja, et loos on peidus palju huvitavat, mis kohe silma ei jää. Selles näidendis toimub palju õpetlikke juhtumeid, millest võiksime ka meie nõu võtta ja neid oma elus rakendada. Üks teema, mis mulle koheselt silma jäi, oli Romeo ja Julia suhte kiire areng. Romeo kohtas Juliat peol ja nad abiellusid juba järgmisel päeval. Natuke aega peale laulatust tapab Romeo Tybalti ja põgeneb, mille tõttu tahetakse Juliat panna Parisele naiseks, kuid selle vältimiseks teeskleb Julia, et on surnud. Kuid Romeo kuuleb juttu, et Julia on päriselt surnud ning võtab endalt selle pärast elu ning Julia, kuuldes, et Romeo on surnud, võtab endalt samuti elu. Oleksid nad veidigi aega võtnud, et oma tegevus läbi
William Shakespeare Romeo & Julia Ma vaatasin seda filmi ja kirjutan selle järgi. See räägib keelatud armastusest. Kuid noored on lootusetult armunud ja ei saa ilma üksteiseta, kuid sellest tuleb palju probleeme. Nad on selle armastuse nimel ka valmis surema. Romeo on noormees kel pole eriti hea maine ja tal on vaid mõned sõbrad ja nõbu Benvolio. Kuid tal on vihavaenlasi. Kes on kättemaksu huvilised.Ta vanemad Mercutiod ei tunnista teda oma pojaks ja ei toeta teda mitte kuidagi.
William Shakespeare „Romeo ja Julia“ 1. Tegevus toimub 16. sajandil Tegevus algab pühapäeval. Pühapäeva õhtul toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmaspäeval noored abielluvad ning Romeo tapab Tybalti. Esmaspäeva öösel vastu teisipäeva suundub Romeo pagendusse Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et neljapäeval on Julia ja Parise pulmad. Need aga tuuakse päeva võrra varemaks. Seega teisipäeva õhtul võtab Julia rohtu, mis suigutab ta 42 tunniks varjusurma. Neljapäeval lõppeb teose tegvus, kui Julia ärkab varjusurmast ning leides surnud Romeo tapab enda. 2. Selle tragöödia tegevus toimub Itaalias. Põhiliseks paigaks on Verona linn. Ja kohe tragöödia algul ütleb koor: „Veronas kaunis“. Tegevuspaikadeks on Capulettide majas tuba, saal, Julia magamistuba, Capulettide aed, väljak, Lorenzo kong, kalmistu ja hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud.
Võrdlus: film vs raamat, Romeo ja Julia
Shakespeare ,,Romeo ja Julia" Vaadates 1996. aasta filmi Romeost ja Juliast panin esimese asjana tähele, et tekst on peaaegu sama, mis raamatus. Loomulikult oli teksti veidi lühendatud, sest muidu oleks film lihtsalt liiga pikaks veninud. Filmi tempo oli veidi muutlik, kuid ülemäära häiriv see ei olnud. Mõne stseeni esitamiseks oleks võinud küll vähem aega kulutada, sest üldidee mõistmiseks polnud aeglane tempo oluline. Näiteks stseen, kus Romeo ja Julia olid kahekesi tagahoovi basseinis oleks võinud palju kompaktsemalt esitada. Raamatus kulges see stseen tempokamalt, kuid idee sai ka siis selgeks. Filmi ja raamatu vahel võib olla kõige suuremaks erinevuseks oli grimm ja kostüümid. Filmis kandsid näitlejad äärmiselt tänapäevaseid riideid ja seega ei tundunud see niivõrd suure klassikana kui pigem hariliku hollywoodi filmina. Kusjuures riimuv tekst oli seejuures pisut häiriv. Pole just igapäevane pilt, kus mees seisab relv käes ja
RETSENSIOON ROMEO&JULIA Shakespeare Rahel Ambos 10 a Tallinn 2007 Mina käisin vaatamas balletti ,,Romeo ja Julia". Nimetatud ballett toimus Rahvusooper Estonia's, kolmapäeval, 21. veebruaril 2007. Linnarahvas, aadlikud, daamid, Julia ja Romeo sõbrad ja sõbratarid, teenrid olid Rahvusooper Estonia balletitrupp ja Tallinna Balletikooli õpilased. Peaosades särasid Vladimir Arhangelski kui Romeo ning Marina Chirkova kui Julia. Etendust saatis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, dirigeniks Aivo Välja. Etendusel esitati helilooja Sergei Prokofjevi nägemust William Shakespeare loomingust ,,Romeo ja Julia". Etenduse esimene vaatus algas sellega, kuidas Romeo unistas tänaval, mis alles veel ärkas. Inimesed alles kogunesid. Esimese vaatuse käigus armus Romeo jäägitult Juliasse. Kogu etendus lõppes sellega, kuidas Romeo ja Julia armastusest ja teadmatusest enesetapu tegid
Olles Taanimaa kantsleri tütar ning J. Capulettide perekonna kaunis võsuke. ,,Hamleti" O. On iseloomult järeleandlik, manipuleeritav(eriti oma isa poolt) ning suhteliselt teovõimetu need omadused tulevad hästi esile, kui ta oma armastatu, Hamleti, reedab, kõigest oma isa ja Claudiuse käskude järgi. O. On oma isast väga sõltuv ja nii talle truu. Kui Polonius sureb, ei suuda O. end koos hoida ning läheb hulluks, end lõpuks uputades, Julia on vastupidiselt Opheliale isemõtlev, teovõimeline renessansiaja noor neiu, kes usub armastuse jõusse. Ta võtab ohtliku sammu, kui abiellub Romeoga salaja, kes on ju tegelikult Capulettide vaenlase, Monteccide perekonnast. Nii astub Julia vastu oma vanematele, kes soovisid teda kokku panna Parisega. Juliat ei huvita tema positsioon ega sõltu oma pere arvamusest hurraa!
ESSEE Romeo ja Julia Romeo ja Julia on armunud noorukid, kes armuvad pööraselt esimesest silmapilgust, teadmata, et nende armastus on keelatud viha tõttu, mis on kahe perekonna Montague'ide ja Capulet'ide vahel. Romeo ja Julia abielluvad sajala Julia hooldaja abiga. Samal ajal tahab Julia isa, et too abielluks Paris'ega ning kui Julia keeldub, pöörab kogu ta perekond talle selja. Kui Romeo tapab Julia sugulase Tybalt'i, kuna Tybalt tappis Romeo parima sõbra Mercutio, peab ta end peitma politsei eest linnas nimega Mantua. Kui Romeo peidab end Mantua's, pöörab Julia perekond Juliale selja ning segaduses tüdruk pöördub Friar Lawrence'i poole sooviga end tappa, kuna ta ei saa olla oma armastatud mehega. Friar Lawrence annab Juliale mürgi, mis kaotab igasugused elutunnused kahekümneneljaks tunniks ning ta lubab kirjaga Romeole teatada nende plaanist
TÄNAME VAATAMAST !
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb
See lugu on üks tema tuntumatest tragöödiatest. Kogu lugu on kirjutatud värssidena. Algul võib küll naljakas tunduda, aga sellega harjub ära. Isegi on huvitavam ja paneb mõtlema, et kui palju vaeva on nähtud, et lausete tähendus jääks samaks, aga et sõnad riimuksid. Nüüd aga sisu juurde. Lugu räägib kahest Itaalia perekonnast, kelle omavaheline vaen on juba igivana. Nimedeks on perekondadel Capuletti ja Montecchi ja nad elavad Veronas. Peateglased Julia Capuletti ja Romeo Montecchi kohtuvad peol, mis toimub Capulettide majas. Romeo veavad sinna ta sõbrad, kes tahavad, et ta saaks üle oma armastusest mingisuguse Rosalina vastu. Seal peol armuvad nii Julia kui Romeo teineteisesse. Juba järgmisel päeval paluvad nad üht fransiskaanlast, vend Lorenzot, et too laulataks nad salaja. Seda ta teebki. Salaja aga seepärast, et Romeo ja Julia vanemad oleksid sellele abielule kindlasti vastu. Samal ajal tahab aga Juliaga
William Shakespeare Romeo ja Julia 1. William Shakespeare oli Inglismaa renessansi-aegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju. "Romeo ja Julia" on Shakespeare'i üks kuulsaim näidend. ,,Romeo ja Julia” ehk tragöödia noortest armastajatest ilmus aastal 1597. 2. Teose pealkiri on ,,Romeo ja Julia”. Pealkiri ei viita sellele, mis teoses toimuma hakkab. 3. Teose põhiteemaks on armastus, mis toimub kahe peategelae Romeo ja Julia vahel.
kuninga hea sõber ning kantsler. Hamleti ja Ophelia vahel olid küll tunded, kuid Ophelia isa ja vend keelasid tal Hamletiga suhelda, ning temalt kirju vastu võtta. Lõpuks hakkas ta isa soovil Hamleti järgi nuhkima, mille tõttu Hamlet lõpetas temaga suhtlemise. Peale Poloniuse surma muutub Ophelia imelikuks ning peagi hukkub ka ise. Teostes põhjustavad traagikat ka mürk. ,,Romeos ja Julias" hukkub Romeo läbi mürgi, mis ta on apteegist ostnud peale seda, kui oli kuulnud Julia surmast. Julia üritab saada Romeo huultelt kätte mürki, et ise ka surra, kuid see ebaõnnestub. Haarab selle asemel Romeo vöölt pistoda ning tapab ennast. ,,Hamletis" surevad läbi mürgi peaaegu kõik peategelased, mõned läbi mürigtatud mõõga ning teised mürgitatud veini tõttu. Mürki võib lugeda ka selle teose aluseks, kuna Hamleti isa tapeti tema venna Claudiuse poolt, kes valas talle mürki kõrva, kui ta magas
,,Romeo ja Julia" William Shakespeare Ekspositsioon: Tegevus toimub Veronas, tegelasteks kaks perekonda: Montecchi ja Capuletti, kelle vahel valitseb vihavaen. Sõlmitus: Pidu Capulettide juures. Dispositsioon: Romeo kohtub Juliaga. Romeo unustab endise armastatu. Romeo ja Julia armuvad. Romeo läheb Julia akna alla. Kokkusaamise planeerimine. Lorenzo ja Romeo vestluse tulemusena lubab Lorenzo Romeo ja Julia liitu õnnistada. Romeo ütleb Ammele laulatuse aja. Julia ja Romeo laulatus. Mercutio ja Tybalti surm. Romeo põgeneb. Vürst määrab Romeole karistuse. Lorenzo plaan Romeo ja Julia kokku viia.
ammustest aegadest saati vaenujalal, siis algatavad nad sellega südmusteahela, mis pakatab vihast ja kättemaksuhimust. Võrreldes raamatut filmiga, polegi väga suuri erinevusi. Tekst on üsna täpne raamatus olevaga ning erineb vaid see, et mõnede stseenide puhul on kas teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile. Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi puhul tuleb Julia oma aeda jalutama ning peab ka monoloogi, kui samas jälgib teda Romeo. Julia kukub suurest ehmatusest basseini, kuuldes Romeot rääkimas endaga, seda seika raamatus aga polnud. Filmi tempo on üsna kiire ning kaasakiskuv, seega ei teki filmi vaadates tahtmist muid mõtteid mõlgutada. Baz Luhrmanni teoses on kasutatud ka mõningaid eriefekte. Ühe teatud stseeni ajal lendasid üle ekraani valged tuvid, mis mõjusid veidike võõrastavalt. Samas oli
Tänapäeva Romeo & Julia! Osades: Romeo Julia Amm Capuletti (Julia isa) Capuletti ( Julia ema) Tybalt Tybalti sõber (treener) Beoolio (Romeo sõber) Paris Kaardinad avanevad. (Romeo ja tema sõbrad (Mercutio,Benvolio) on laval ja müravad. Romeo läheb kõvale, teised müravad edasi :D Järsku lausub Romeo... (sõbrad lõpetavad omad tegemised ja jäävad kuulama Romeot)) ROMEO: "Olen kaotanud end, ei ole ma nüüd Romeo, ei tea, kus viibib ta." BENVOLIO: "Miks siis?" ROMEO: "Armastus on pugenud mu hinge." BENVOLIO: "Kuid ütle, kes su armastus on?!"
Romeo ja Julia 14. novembril sai käidud Rahvusooper Estonias vaatamas Sergei Prokofjevi balletti Romeo ja Julia, mille koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, muusikaline juht ja dirigent oli Aivo Välja. Osatäitjate nimesid, ei oska kahjuks nimetada, kuna kava pole enam alles. Algselt ei olnud seda plaanis üldsegi vaatama minna, aga juhtus nii, et ema sõbranna jäi haigeks, kellega koos ta pidi minema. Et piletit mitte raisku lasta, pidin mina sõbranna asemel minema. Kõige parema meelega ma balletti vaatama just ei läinud, aga kaks balletti 18 aasta jooksul elab üle.
oli pärit perekonnast, mis oli Romeo perekonna suur vaenlane olnud juba pikemat aega. Lorenzo aga nägi selles ainult positiivset ja soovitas Romeol jätkata suhtlemist armastatuga, sest just see võiks olla võimalus perekonnad jälle omavahel lepitada. Romeo lahkus enda jutult vennaga ja läks linna keskväljakule. Seal ta sattus kokku enda sõpradega, ning hakkas jälle rääkima enda suurest armastusest. Järgmine hetk juba ilmus sinna Julia amm, kes tõi sõnumi Romeole Julialt. Selepeale saatis Romeo aga Juliale küsimusi amma kaudu, et kas Julial oleks võimalik tulla Romeo juurde pihile. Peale teate saamist ruttas Julia kohe pihile, ning seal nad ka liideti kiriku poolt ühte. c. 3. vaatus: Algab jällegi väljakult, kus veedavad aega Romeo ja ta sõbrad. Üks hetk satub sinna aga teine Julia suur austaja, kes soovib ainult Romeo surma. Tülli astub
William Shakespeare "Romeo ja Julia" 1. Mis sajandil ja milliste sündmustega algab lugu? 2. Millises Itaalia linnas elavad antud loo tegelased? 3. Millised suguvõsad peavad üksteise peale pikka viha? 4. Kus kohas kohtub Romeo esimest korda Juliaga? 5. Millised oli Romeo ja Julia esmamuljed teineteisest? 6. Miks pidi Romeo ja Julia suhe jääma salajaseks? 7. Mis põhjusel tappis Romeo Capuletti naise vennapoja Tybalti? 8. Milline oli Tybalti tapmise tagajärg? 9. Millist rolli mängis Julia amm tema elus? 10. Kes oli Vend Lorenzo ning miks ta oli noorpaari jaoks tähtis? 11. Kellega pidi Capuletti tahtel Julia esialgselt abielluma? 12. Milles seisnes Lorenzo plaan kuidas Juliat aidata? 13. Kui mitmeks tunnis langes Julia sügavasse surmaunne? 14. Millist rolli mängis Benvolio Romeo elus? 15
Romeo ja Julia armulugu oleks võinud lõppeda teisiti Romeo ja Julia armulugu algas esimesest silmapilgust. Nad olid nii armunud ja õnnelikud ning nende tulevik oleks võinud olla ilus. Kuid kahjuks jäi kahe noore inimese õnn ja elu lühikeseks, nende armastus lõppes traagiliselt. Põhjuseid, miks kõik just nii läks, oli selles loos mitmeid. Kõige suurem takistus noorte armunute teel oli nende vanemate omavaheline vihavaen. See vihavaen oli kestnud juba pikka aega. Isegi mõlema perekonna teenrid, teenijad ja sõbrad olid sellesse vaenu kaasatud
Miks sai Romeost ja Juliast maailma kõige tuntuim armastusromaan? Romaan Romeo ja Julia, mille tegevustik toimub 16. sajandil, kus ühiskonnas oli levinud arusaam, et mees ja naine pandakse kokku vanemate poolt ja seda sotsiaalsetel ja majanduslikel põhjustel ning reaalset armastust ei ole olemas. Romeo ja Julia tõid välja aga tegeliku olukorra, kus noored inimesed olid armunud ja tänu nende perekonna seisustele polnud nende armastus võimalik. Romeo ja Julia puhul on väga tähtis märksõna: keelatud armastus. Inimestel on loomu poolest iha asjade vastu, mis on keelatud ja nende kahe noore armastus tõigi lugejates välja nende salasoovid ja iha võimatu vastu. Romaan sai väga kuulsaks just selle tõttu, et oli väga traagilise ja realistliku sisuga. See näitas, kui palju peab ohverdama, et inimeste suhted paraneksid ja kui palju on võimelised noored üldse oma tõelise armastuse nimel ohverdama
Mõeldakse tihti, et kas saab olla veel ilusamat ning romantilisemat lugu kui ,,Romeo ja Julia". Ka tänapäeval on omad Romeod ja Juliad, kuigi need armastajad käituvad veidi teistmoodi. Erinevus Shakespeare'i ja tänapäeva Romeote ja Juliate käitumise vahel väljendub mitmeti. Põhiline erinevus on minu arvates see, et tänapäeva noored ei tee nii rutakaid ja läbimõtlematuid otsuseid, nagu tegid Shakespeare'i loodud saatusliku armastuse sümbolid Romeo ja Julia. ,,Armastus esimesest silmapilgust" on väide, mis sai tõestust ka Shakespeare'i näidendist. Romeo ja Julia armusid üksteisesse palavalt esimesel kohtumisel. Minu arvates aga tänapäeval seda ei juhtu, või kui juhtub, siis ülimalt harva. Nii noortel inimestel, nagu olid Romeo ja Julia, on tänapäeval enamasti teistsugused huvid. Tragöödia kirjutamise ajal oli täesti tavaline, et noored abielluvad juba alaealistena. Praegu keskenduvad aga noored muudele asjadele - hariduse
Teose nimi: Romeo ja Julia. Zanr: näidend. Ilmumisaasta: 1595 a. Tegijad: William Shakespeare. Sisukokkuvõte: See on tragöödia kahest vaenutsevast perekonnast, kelle võsude vahel tärkab seninägematu armastus, mis viib kõigi peategelaste kurva hukuni. Raporti hinnang: Tegevuskoht Itaalia linn Verona. Tegelased Julia Capuletti, Romeo Montecchi, nende sugulased, munk, kirikuõpetaja. Probleem Konflikt tekib sellest, et armuvad noored, kes on teineteisega vaenujalal olevatest perdest ning nende vanemad ei toeta seda suhet. Nad on sunnitud abielluma salaja. Sündmused Tegevus toimub XVI sajandil. Algab pühapäeval ja kestab 5 päeva. Pühapäeval toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmapäeval noored abielluvad. Romeo tapab Julia venna. Romeo põgeneb Mantuasse
Teose analüüs William Shakerspeare ,,Romeo ja Julia" 1. Mina lugesin läbi William Shakerspeare õitseaja algusaastatel kirjutatud teost ,,Romeo ja Julia". 2. Arvatavasti valmis see teos tema poolt kuskil XVI sajandi lõpupoole. Romeo ja Julia teos tuli tema teise niinimetatud perioodi alguses ja see oli umbes kuskil 1595 aastal. Sealt võib kyll järeldada, et ta võis selle kyll kirjalikult lõpetada ennem, kuid loomisaeg jääb siiski kusagile XVI sajandi lõpupoole. 3. Tegevuskohad on Verona ja Mantua. Seda teost lugedes pole ma leidnud kohta, kus autor oleks tegevuskohti pikalt ja korralikult lahti seletanud. Iga uue osa alguses on kirja pandud koht ja selle
ehk õnnelikult abielus. Ei oleks toimunud saatuslikku duelli ega Lenski tapmist ning kõigi elud oleksid sellest ainult võitnud. Kaasa arvatud Onegini enda oma, kes peale oma tegu siiski rängalt kahetsuses piinles. Kahes tuntud Shakespeare'i teoses aga tapab ennast traagiliselt noor näitsik - "Hamleti" Ophelia surm on kaudselt põhjustatud Claudiuse jõrhkast veretööst ning "Romeo ja Julia" klannidevahelise verise sõja lõpptulemuseks on noore Julia vabatahtlik lahkumine teise ilma. Mõlemad neidised surevad võimul olevate meeste ebaseaduslike võtete pärast. Olgugi, et ilukirjandus on vaid trükimust paberil - seal rulluvad lugejate ees lahti metsikud intriigid, verised võitlused ja haaravad pöörded. Armsaks saanud tegelased on kõik aga päriselust maha kirjutatud, tera siit, ja teine sealt - ning nõnda on raamatukaante vahele üle kandunud ka needsamad käsud-keelud, mis tõelises ajalooski tuntud. Samamoodi, nagu on
-/ Poiss, too rapiir! / Kuis julgeb küll see ori / näökattes meie majja hiilida, / et pilgata meil pidu irvisui? Romeo tuleb peole Capulettide majja. Tal on näokate ja tõrvik, et ta ei peaks tantsima. Tybalt nägi, kui Monecchi majja tuli majja Romeo majja tuli ja ägestus selle peale. 2. Romeo : Peol olin hõimu vaenlastega kos; / lõi mulle haava keegi piduhoos,/ kes minult sai haavata. Romeo räägib, kuidas ta oli peol ja ning nad Juliaga armusid teineteisse. 3. Julia: Just üheksa lõi kell, kui saatsin amme;/ ta lubas tulla poole tunni pärast./ Ta ehk ei leia teda? Julia saatis ammega sõnumi Romeole. Nad pidid lorenzo juures laulatama. Amm jõudis hiljem kui Julia oleks oodanud. Julia ootas tema sõnumit. 4. Amm: Siis mine kohe vend Lorenzo kongi,/ Seal ootab mees, kes sinust naise teeb. Amm ütled Juliale, kui ta oli Romeo teae talle edastanud nii. Nad abiellusid Lorenzo juures kirikus. 5. Mercutio: Sain haavata.
Romeo ja Julia tsitaadid Julia: ,,Kuu nimel ära vannu, kuu on muutlik, tal iga kuuga ketas muudab kuju- niisama heitlik oleks siis su arm." Tähendus: Kuna kuul on erinevad faasid ja see koguaeg muutub, siis Julia ei taha, et tema armastatu samamoodi muutlikult käituks. Lorenzo: ,,Magus mesi on imal oma liigses magususes- liig hästi maitsvast toidust isu kaob." Tähendus: Liiga palju head mõjub halvasti, sest ei mõisteta enam hea tähtsust ja tahetakse midagi muud. Lorenzo: ,,Su vaim, mis kaunistama peaks su kuju ja armastust on nende eksijuht, kui taipamata sõdur kogemata sa süütad püssirohu oma sarves."
Vanusest hoolimata on tegu traagilise, kuid ilusa armastuslooga. "Romeo ja Julia" näol pole tegu pelgalt armastuslooga, vaid see räägib ka vihkamisest - kaks pere, kes pidasid juba aastaid vaenu, panid aluse sellele, kuidas lugu lõppes. Teos on nii tuntuks saanud mõneti just oma realistliku sisu poolest. Realistlikuks saab seda tänapäeval pidada küll mõningate mõõndustega, kuid see näitab tõeliselt hästi, kui palju on inimesed nõus armastuse ja suhete nimel ohverdama. Romeo ja Julia armusid esimesest silmapilgust. See on miski, mis tundub minule veidi uskumatuna, kuna nad olid tõesti noored ning "rohelised". Nad suudlevad juba esmakohtumisel ja samal õhtul saab Julia teada, et on armunud oma vaenlasesse. Kuna armastus oli tõesti suur, siis juba järgmisel päeval nad abielluvad, salaja, kartes vanemate arvamust. Juliale oli tegelikult tema isa poolt juba mees välja valitud ning see oli teiseks põhjuseks, mis pani neid seda suhet varjama
Julia ja Romeo Žanr: teatritükk. Ilmumisaasta: 18. oktoobril 2015. aastal Draamateatris. Lavastus: rühmatöö. Kunstnik: Inga Vares. Tõlkinud: Maimu Berg. Näitlejad: Kersti Kreismann, Martin Veinmann. Sisukokkuvõte: Näidend räägib sellest, kuidas oleks Julia ja Romeo elutee kulgenud, juhul kui suremine vahele jätta, ning transportida nad kaasaega. Paar abiellus noorelt, sai lapsed, lahutas ning eemaldus üksteisest. Ootamatult, 25 aastat pärast viimast kohtumist komistatakse üksteise otsa uuesti rongiterminalis, kus kunagine armastuspaar hakkab tooma üles vanu vigu ning arutama juhtunud teemasid. Rongi depoos on toimunud ka rike, mistõttu ükski rong ei välju kahe tunni jooksul
Augustus on oma surivoodil. Ta vaatab oma elule tagasi vestlus oli ta koos oma armastatud tütre Julia. Pärast katset Augustuse elu, ta on sokeeritud, et õppida oma lähim sõber ja Julia abikaasa Marcus Agrippa on surnud. Livia soovitab ohutuse Rooma, tema kasutütar Julia abielluda tuleks tema poeg Tiberius. Tema vastumeelsus abielluda Tiberius põhjustab Augustus maha istuda ja öelda oma lugu, kuidas ta sai keiser Rooma. Ta meenutab 46 eKr Rooma on keset kodusõda. Koos oma sõbra Marcus Agrippa, noor Octavius (Augustus) läheb Hispaania et aidata Julius Caesar lahing väed Pompey. Isegi kui nad on väiksemad kui nad suudavad alistada Pompey. Caesar kiitusega tema vastu poeg
Endine moskvalane Julia Taro: „Eestis on kõige lihtsam olla õnnelik“ Julia Taro sündis Kasashtan, kuid enamus aja oma elust, elas ta Moskvas. Õppis, siis töötas disainerina ajalehes ja aktiivselt viis läbi vabaaja sisustamist, kuid 2006 aastal elu järuslt muutus. Julia abiellus tuntud eesti ajakirjanikuga Igor Taroga ja kolis eestisse. Praegu ta kasvatab nelja last, koostöös mehega arendab ajalehte kultuurist ja Setu rahvustraditsioonidest ja elab väikses talus 300 kilomeetri kaugusel Tallinnast, kuid absoluutselt ei soovi muuta Eestit selliseks tohutuks nagu on Moskva. Julia mõtles ümberasumiusest mitte kaua, ta oli kindel, et selleks momendiks olenes kõik abikaasast Igorist, kes võttis oma naise käevangu
ja Julia"-s olid nendeks kaks väga austatud perekonda - Montecchi ja Capuletti. ,,Hamleti"-s mängisid põhirolli kuningas, tema perekond ja õukond. Teostes toimus tegevus sarnaselt kahe leeri vahel ,,Romeo ja Julia"-s Capuletti ja Montecchi perekondade vahel ja ,,Hamleti"-s kuningas Claudius koos oma pooldajatega ja Hamlet. 2. Probleemid Probleemid teoses ,,Romeo ja Julia": Salajane ning keelatud armastus Romeo ja Julia vahel. Vaen kahe perekonna vahel, millepõhjust keegi enam ei mäletanud. Juliale peale sunnitud abielu Parisega tema isa poolt. Julia ei saanudki abielluda Parisega, sest ta oli juba abielus. Vend Lorenzo tahe perekondi lepitada, kuid pihiisana ei tohtinud ta midagi öelda. Probleemid teoses ,,Hamlet": Kes ning mis põhjusel tappis kuninga? Hamleti kättemaks. Hamlet mängib hullu ning hiljem Ophelia hullub päriselt.
1948 is book that has many ideas twisted together. Lovestory, fears, how Winston whose daily work is rewriting history tries to rebel by falling in love to Julia, altough she isn´t his taste. This book was very interesting because there are many connections to real life for example Big Brother evokes to the cult of personality buillt up around Joseph Stalin, also Winston´s job „revising history“ is based on the Stalinist habit of airbrushing images of „fallen“ people from group photographs and removing references to them in books and newspapers. The thought police is based on the NKVD and the tortures of the Minstry of
ning kestma kuni surmani. Tänapäeval on noori, kes armuvad omavahel, kuid lähevad paar aasta jooksul lahku ning noori, kes armuvad esimesest silmapilgust ja jäävad kokku mitmeks aastaks. Mina arvan, et teos kõnetab rohkem tüdrukuid, kui poisse, sest poisid soovivad tütarlapsi ära kasutada, kuid neiud soovivad pikaaegset armusuhet ning kooselu, kuid tänapäeval pole kõik noored valmis minema armastusega hauda, nagu läks Romeo Julia pärast. Kindlasti on noori, kes ei saa aru armastusest kui esimesest silmapilgust, vaid näevad Romeo ja Julia armastust kui mõtlematute tegude täide saatmine ning nende pärast surma saamine. Raamatus on esile toodud ka perekondade sisesed ning välised omavahelised tülid. Capuletti perekonnas soovis isa näha Juliat koos Parisega ega kuulanud tütart, kui too soovis pulmi ära jätta, sest tema süda kuulus kellelegi teisele. Minu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
