Ülesanded 1. EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate poliitikavaldkondadega seotud EL õigusakte.2. EP teostab demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle.3. Eelarve pädevus -EP võtab vastu ELi eelarve või lükkab selle tagasi. Euroopa liidu Nõukogu-roll esindada liikmesriike Ülesanded1-El õigusaktide vastuvõtmine 2. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 3. - ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kavandamine ja elluviimine Euroopa liidu komisjon-Euroopa Ühiste huvide kaitsmine. 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve haldamine, täitmine. 3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine Ülemkogu-Ülesanded kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames....
Kiireloomuline materiaalne abi (nt toiduained, vesi, ravimid, eluase jms) tsiviilelanikkonnale looduse või inimese poolt esile kutsutud õnnetuste, nt looduskatastroofide ja näljahäda korral või sõjaga kaasnevate kannatuste tagajärede leevendamiseks või likvideerimiseks interventsioon ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi siseasjadesse bilateraalne- kahepoolne, multilateraalne- mitme osapoolega Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Kaitseliit on vabatahtlikkuse alusel tegutsev Eesti riigikaitseorganisatsioon Kaitsevägi- sõjavägi, mis on mõeldud ainult kaitsmiseks riigi ründamise korral välisvaenlase poolt Ühinenud Rahvaste Orgaisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja...
Riigid taotlevad rahvusvahelises poliitikas teatud väärtusi. Need väärtused võivad olla materiaalsed (näiteks teatud territooriumi kaitsmine või omandamine) või mitte-materiaalsed (näiteks teatud ideoloogiate levitamine, oma kultuuri kaitsmine või suveräänsuse tugevdamine). Kõige olulisemaid riigi kaitstavaid või taotletavaid väärtusi nimetatakse riiklikuks huviks. Riiklik huvi | Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on riigi iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus. Kitsamad riiklikud huvid on ajas ja ruumis piiratumad: näiteks oli 1990. aastatel oli Eesti riiklik huvi liitumine NATO ja Euroopa Liiduga. Mõisted | Rahvusvahelised kriisid tekivad pingetest, mis tulenevad riikide huvide põrkumisest. Alati ei pruugi riikide huvide...
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena(...
jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
Agraarpoliitika struktuur Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agrp esimest poolust mõjutavad mitmesugused huvirühmad, milleks võivad olla valitsus, erakonnad, rahvakihid, kuni teadlaskoolkondade,-rühmade ja huviseltideni välja. Agr teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Agr teine poolus ei saa toimida otstarbekalt, kui ei ole selged soovid, millises suunas peaks põllumajandus arenema. Ja vastupidi, agr esimene poolus jääb nii öelda õhku rippuma, kui on küll selge, kuhu soovitakse välja jõuda, kuid puuduvad seaduslikud mehhanismid ja majandushoovad soovide täi...
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
Kõige autoriteetsem EL institutsioon seadusandlik ministrite nõukogu tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon, kus kõik riigid on võrdsed. Teine mõjukas struktuur Euroopa Komisjon kujutab endast aga riigi ülest üksust st. Komisjoni liikmed esindavad Euroopa Liitu mitte oma riike. Riigiülest koostööd kasutatakse põhiliselt seaduste loomisel. Valitsustevaheline koostööd kasutatakse ühiste välis- ja julgeolekupoliitika vallas justiits- ja siseasjades. See tähendab, et otsused langetatakse läbirääkimiste tulemusel. Euroopa Liit omab kõiki Euroopa riikidele omaseid institutsioone on olemas esinduskogu ehk parlament, täiedesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. See annab alust väidetele, et EL polegi enam rahvusvaheline organisatsioon, vaid suur liitriik ehk föderatsioon. Kuigi erinevusi siin on. Põhilised institutsioonid: 1...
Keskerakond on humanistlike eesmärkidega ning ühenduse eesmärgiks on kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvaline elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Keskerakonna sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. Keskerakond on pigem vasakpoolne, kuid erakondadesse paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakonna sihtgrupiks on eelkõige pensionärid ja oluliseks sihtgrupiks on keskklass. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam...
President on jätnud välja kuulutamata teist korda Riigikogus vastuvõetud seaduse. EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS EIK- inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa Inimõiguste konventsioonist. Koosseisu kuulub igast liikmesriigist üks kohtunik. KORRAKAITSE JA RIIKLIK JULGEOLEK Riigi sise- ja välisjulgeolek. Julgeolekupoliitika jaguneb kaheks: Riigikaitse kitsamas tähenduses(armee ja selle reservid) Riigikaitse laiemas tähenduses ( sisemine julgeolek(politseiasutused, luureteenistused), välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste org., kodanikukaitse(päästeteenistus, tuletõrje), piirivalve (ka toll) ) EESTI SISEJULGEOLEK Avaliku korra kaitsmine on Eestis politseijõudude ülesanne. Kaitse all : kõik EV territooriumil viibivad isikud, sõltumata kodakondsusest....
arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted Euroopa Liidu eesmärgid I sammas II sammas III sammas Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades...
Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ningtolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele...
5. EESTI VÄLISPOLIITIKA EESMÄRGID 5.1 Julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennustatavus. Alameesmärgid: o Rahvusvaheliste suhete ennustatavus ja stabiilne julgeolekuruum o Julgeolekuruumi laiendamine, partnerlussuhete arendamine o Tugev ja tegutsemisvõimeline NATO o Tugev Euroopa Liit, sealhulgas tulemuslik EL ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ja Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) o Regionaalne stabiilsus ja koostöö; ulatuslik kahepoolne koostöö o Tugev liitlassuhe USA-ga o Rahvusvaheliste kriiside ennetamine ning kriisireguleerimine, osalemine kriisilahendamisoperatsioonides o Uute ohtude (terrorism, massihävitusrelvade levik, ohud küberruumist jne) tõkestamine 5.2 Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja...
Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1993 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi luua ühisraha. 1999...
Seda organit ei tohi ajada segamini: Euroopa Ülemkoguga, mis on veel üks ELi institutsioon, kus ELi juhid kohtuvad umbes 4 korda aastas, et arutada ELi poliitilisi prioriteete Euroopa Nõukoguga, mis ei olegi ELi organ. Nõukogu tegevus ELi õigusaktide menetlemine. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. ELi aastaeelarve heakskiitmine. ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. 1. ELi õigusaktide menetlemine Komisjoni esitatud ELi õigusaktide ettepanekute suhtes on lõpliku otsustamise õigus nii nõukogul kui Euroopa Parlamendil. 2. Majanduspoliitika koordineerimine ELi liikmesriigid on otsustanud Euroopa ühise majanduspoliitika kasuks, mida koordineerivad liikmesriikide majandus- ja rahandusministrid....
IRL varustab koolid vajaliku õppevaraga. Sotsiaal- ja perepoliitika IRL toetab Eesti emasid rahaliselt(320 kuus), samuti toetab IRL kunstlikke viljastamisi. Suurelapselisi peresid toetatakse eluasemetoetusega. Igale lapsele huviringid tasuta. IRL toetab pensionide suurendamist. Töötutele on loodud erinevad projektid Euroopa Sotsiaalfondi toel. Välis- ja julgeolekupoliitika IRL-i eesmärgiks on välispoliitika ja majandussuhete arendamine ning koostöö edendamine Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide ning Aasia riikidega. IRL tegutseb kommunismi ja natsismi kuritegude teadvustamisel ning hukkamõistmisel. IRL aitab kaasa rahvusvahelise kommunismi kuritegusid uuriva keskuse loomisele ja toetavad selleteemaliste uurimuste, filmide ja näituste rahastamist. IRL püüab: 1)luua Eestile maailmasuhtluses aktiivse...
Nõukogu tegeleb: ELi õigusaktide menetlemisega, ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimisega, rahvusvaheliste lepingute allkirjastamisega ELi ja kolmandate riikide vahel, ELi aastaeelarve heakskiitmisega, ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisega ning liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimisega. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nii nimetatud keskkonnanõukoguks. Nõukogu istungitel osalejad ja kohtumiste sagedus sõltuvad arutatavatest teemadest. Nõukogul on kümme koosseisu, mis käsitlevad...
a, ülejäänud 5 aastat hiljem ehk 1986.a. 1985.a lahkus Euroopa Ühendusest Gröönimaa, kes eraldus Taanist. 1980 keskel otsustati, et järgneval viiel aastal Ühendus edasi ei laiene. Hakati ka mõtlema, kuidas Ühenduse ülesehitust parandada. 7.veebruaril 1992 sõlmiti Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping. Sellega loodi Euroopa Liit ja tema kolme sambaline kultuur · Euroopa Ühendus ja tema kolmik EURATOM, ESTÜ, EMÜ · Ühine välis-ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus-ja siseküsimuste valdkonnas Leping ratifitseeriti novembriks 1993. Kõigele muule lisaks loodi Maastrichti leppega Euroopa ühisraha euro. 4 Jätkus ka Liidu laienemine. 1995.a liitusid Austria, Rootsi, Soome. Järjekordselt ütles ära Norra. Esimest korda oli liitumist kaalunud Sveits.1990 keskel esitasid liitumisavalduse 10...
Valitsustevahelist ELi koostööd kasutatakse poliitikavaldkondades, milles riikidel võib olla raske teha nii tihedat koostööd kui riigiülese koostöö puhul. Seepärast kasutatakse valitsustevahelist koostööd politseikoostöö, kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika puhul. 12. Millistele nõuetele peavad riigid ELi liikmeks saamiseks vastama? 1. Poliitiline kriteerium Riigil peavad olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning rahvusvähemuste austamise ja kaitse. 2. Majanduslik kriteerium Riigil peab olema toimiv turumajandus ning suutlikkus toime tulla konkurentsi ja turujõudude survega Euroopa Liidus. 3. Kriteerium, mis eeldab võimet võtta üle kogu ELi õigustik...
Sloveenia, Küpros, Malta · 2006 põhiseaduse lepingu ratifitseerimisele vastasid eitavalt Prantsusmaa ja Holland · 1.jaanuar 2007 ühinevad Bulgaaria, Rumeenia o Lissaboni leping Reformileping Leping jõustus 1.detsember 2009 (ratifitseerisid kõik Euroopa Liidu riigid) Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kehtestati liikmesriikide vabatahtlikku väljaastumise säte...