Kui õiguskantsler on vaidlustanud mingi õigusakti põhiseadusele vastavuse ning akti vastuvõtja pole seda muutnud. President on jätnud välja kuulutamata teist korda Riigikogus vastuvõetud seaduse. EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS EIK- inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa Inimõiguste konventsioonist. Koosseisu kuulub igast liikmesriigist üks kohtunik. KORRAKAITSE JA RIIKLIK JULGEOLEK Riigi sise- ja välisjulgeolek. Julgeolekupoliitika jaguneb kaheks: Riigikaitse kitsamas tähenduses(armee ja selle reservid) Riigikaitse laiemas tähenduses ( sisemine julgeolek(politseiasutused, luureteenistused), välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste org., kodanikukaitse(päästeteenistus, tuletõrje), piirivalve (ka toll) ) EESTI SISEJULGEOLEK Avaliku korra kaitsmine on Eestis politseijõudude ülesanne. Kaitse all : kõik EV territooriumil viibivad isikud, sõltumata kodakondsusest.
Julgeoleku all peaks mõistma seda, et riigile on tagatud heaolu, ühiskond on stabiilne, majandus areneb, ökoloogiline keskkond on kaitstud ning tagatud on kaitse ka võimalike sõjalise rünnaku vastu. Eesti liitus NATO-ga 2. aprillil 2004. aastal. NATO eesmärgiks on demokraatia ühine kaitse kõigile riikidele, kes on NATO-ga liitunud. Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga kindlustas minu meelest oluliselt Eesti julgeolekut. Eesti riigile annabki NATO põhilise välise julgeoleku. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Sellest tulenevalt peab Eesti riik aktiivselt osa võtma NATO tegemistest: osalema oma kohustuste ja võimaluste piires rahvusvahelises julgeolekusüsteemis, koostöös liitlastega arendama sõjalist riigikaitset ja osalema ka rahuoperatsioonides. NATO on kollektiivse kaitse põhimõttel rajanev iseseisvate riikide ühendus, mis loodi 4. aprillil 1949
“ Hümn „Ood rõõmule“ 9. mai on Euroopa päev EL’s 24 ametlikku keelt, sealhulgas eesti keel. 2004. aastal liitus Eesti. 2011 tuli Eestisse euro. EL sai alguse 1952 ja kandis nime Euroopa Söe-ja Teraseühendus. 1957 Euroopa Majandusühendus. 1967-1993 Euroopa Ühendus. 1958 Rooma lepingud 1987 Ühtne Euroopa akt: ühtne turg 1993 Maastrichti leping (muudeti seinine majandusühendus ja poliitiliseks). Kolm sammast: (majanduskoostöö, ühine välis-ja julgeolekupoliitika ning sisejulgeolekualane koostöö). Euroopa kodakondsus. 1999 Amsterdami leping. Euroopa parlamendi otsustamisõigust laiendati. 2003 Nice’i leping. Suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome ja järelevalvepädevust. 2009 Lissaboni leping. EL demokraatlikumaks ja liidusisesed otsustusprotsessid selgemaks ja lihtsamaks. EL’i 4 vabadust: kaubad, teenused, inimesed, kapital. EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID Euroopa Parlament: President on Martin Schulz. Seadusandlik võim. Valitakse iga
kohtumisel, mida nimetatakse Euroopa Ülemkoguks. Nendel tippkohtumistel lepitakse kokku ELi poliitika põhisuundades ja lahendatakse madalamal tasemel esile kerkinud probleeme (nt nõukogu istungitel ministrite tasemel lahenduseta jäänud probleeme). Arvestades Euroopa Ülemkogu arutelude tähtsust, ulatuvad need kaugele öötundidesse ning pälvivad rohkelt meedia tähelepanu. Millega nõukogu tegeleb? Javier Solana annab Euroopa Liidu diplomaatiale näo, ta on ühise välis-ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Nõukogul on kuus põhiülesannet. 1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5
Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste · Kaasotsustamise menetluse loomine ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions). koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis) tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika * Eesmärgid 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide · Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks. · Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut 14. EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem · Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO,
Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. ] Nõukogu ülesanded · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve Euroopa komisjon lood EL-i asustamislepingutega 1950
ratifitseerisid ehk kinnitasid. Lepiti kokku kuidas muutunud maailmas efektiivselt toime tulla. muudeti EL institutsioonide ülesehitust ja töömeetodeid, eesmärgiks muuta EL demokraatlikumaks. Euroopa Parlamendi max. liikmete arv 751. Ühest riigist max. 96 ja min. 6. Loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht = EL president (2,5 aastat ühe tagasivalimise võimalusega). Praegu Herman van Rompuy Loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Praegu Catherine Ashton EL parlamendile anti suurem võim õigusaktide vastuvõtmiseks Kodanikele anti võimalus algatada õigusakti ettepanek, kui on 1 miljon toetajat Esmakordselt sätestati võimalus EL välja astuda Liikmesriigid peavad olema loodusõnnetuste ja katastroofide korral solidaarsed ELi kuulub 27 riiki ja 499 miljonit inimest. 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksa LV
Euroopa Parlament- roll esindada El kodanike huve. Ülesanded 1. EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate poliitikavaldkondadega seotud EL õigusakte.2. EP teostab demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle.3. Eelarve pädevus -EP võtab vastu ELi eelarve või lükkab selle tagasi. Euroopa liidu Nõukogu-roll esindada liikmesriike Ülesanded1-El õigusaktide vastuvõtmine 2. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 3. - ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kavandamine ja elluviimine Euroopa liidu komisjon-Euroopa Ühiste huvide kaitsmine. 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve haldamine, täitmine. 3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine Ülemkogu-Ülesanded kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames.
3. aprillil 2008 esitati Bukarestis toimunud NATO tippkohtumisel Albaaniale ja Horvaatiale ametlik kutse organisatsiooniga liitumiseks. Gruusia ja Ukraina ei saanud kutset peamiselt Saksamaa vastuseisu tõttu.NATOl on individuaalne partnerlusprogramm (IPAP) Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani, Ukraina, Moldova ning Bosnia ja Hertsegoviinaga. 5) Miks Eesti kuulub NATO-sse? NATO eesmärgiks on demokraatia ühine kaitse. Eestile on NATO peamine välise julgeoleku tagatis. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Sellest lähtuvalt on Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhtpõhimõtteks olla ise aktiivne julgeoleku tagaja ja osaleda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide (NATO, ÜRO, OSCE , Euroopa Liit) juhitud kriisiohjamis- ning rahuoperatsioonides. Eesti liitumine NATO ja EL-iga kindlustas oluliselt Eesti julgeolekut,
fragmenteerumise. Progress tekitas palju erandeid. 1997 Amsterdami leping Eesmärk oli EU volituste konsolideerimine ja mitte uute volituste teke. Kõige olulisem oli küsimus:EU laienemine itta? Otsused tehti selles osas Nizzas. Inimeste vaba liikumisega seotud valdkonnad viidi üle esimesse astmesse:viisa, asüül, immigratsioon, ja õiguslane koostöötsiviilasjades. Nõukogu peasekretäriks ja ühise julgeolekupoliitika juhiks nimetati Javier Solana. 2001 Nizza leping Eesmärk: Eu tulevane laienemine itta:Kesk ja ida euroopasse , maltale ja küprosele. Seoses peatse laienemisega muudeti otsuste langetamise kaasatus EU nõukogus ja kohtade arvu EU parlamenis ning EU komisjonis. Lubati tihendatud koostööd EU liikmesriikide vahel Eu õigusraamistikus. 2007 püüti vastu võtta Konstitutsiooniline leping-vastu ei VÕETUD EU õiguste harta
· Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt rahvaarvule (Sks 99, Soome 13, Eesti 6) · Parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiafraktsioonide kaupa (konservatiivid, sotsialistid, liberaalid, rohelised jne) Parlament jagab seadusandlikku funktsiooni MN ga: · teatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek (uute liikmete vastuvõtt, muudatused valimistes, kodakondsusega ja keskpangaga seonduv) · Parlament ei saa osaleda välis-, julgeolekupoliitika arutamisel ning liidulepingute küsimustes. · Mitmes valdkonnas (transport, keskkond, arenguabi, tööohutus, regionaalne areng, sotsiaalpoliitika) nõutav parlamendi ja MN koostöö otsuseprojekt läbib kummaski kogus kaks lugemist. · Mõnedes küsimustes (siseturg, tarbijakaitse, diplomite tunnustamine, kultuur, tehnoloogia) nõutav MN ja EP toetus (vetovõim) Euroopa kohus · ainuõigus EL aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamiseks
tunduvalt. 5) Euroopa Parlamendi liikmete maksimaalseks arvuks fikseeritakse 700. 6) Antakse õiguslik alus osadel liikmesriikidel soovi korral luua tihedam koostöö, millega institutsionaliseeritakse eri kiirusega edasiliikuva ELi võimaldamine (st mõned liikmesriigid saavad koostööga kaugemale minna, kui ülejäänud, juhul, kui nad on selleks valmis ja ülejäänud veel ei ole). 7) Luuakse ühine välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht, et esindada ühtselt ELi seisukohti. 8) Tehakse terve hulk redaktsioonilisi parandusi, mh antakse aluslepingutele uus numeratsioon, EL leping saab tähtede asemel numbrid. 4 Millised uued valdkonnad lisati Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu koostöösse? 1) Inimõigused 2) Isikute vaba liikumine 3) Euroopa kodakondsus 4) Välispoliitika 5) Institutsionaalsed muudatused
16.03.2010 Eesti Euroopa Liidus Liikmelisusest tulenev bürokraatia Euroopa Liidu asjade koordineerimine Eestis · Alates 1. maist 2004 on Eesti täieõiguslik Euroopa Liidu (EL) liikmesriik. · Veebilehelt www.riigikantselei.ee/euroopa saate teada, kuidas Eesti osaleb ELi institutsioonide töös ning milline on Eesti riigi Euroopa Liidu poliitika. · Lisaks on lehel hulk kasulikke infomaterjale ning viiteid ELi infoallikatele. Milline on Eesti Euroopa Liidu poliitika? · Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte. · Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt ELi otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades, ELi teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. ...
tippkohtumisteks. Nõukogul on kuus põhiülesannet. 1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. 6. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (vt Justiits ja siseküsimused tagapool). · Euroopa Parlament osaleb enamiku Eli seaduste vastuvõtmisel. Parlamenti kuuluvad saadikud kõigist liikmesriikidest. Parlamendil on kolm põhilist ülesannet. 1. Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu
· 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) uus hingamine, kõik hakkas muutuma. Esimene kord, kus kolme aluslepingut muudeti. · 1990 Saksamaade ühendamine - Gröönimaa astus 85 välja. · 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Koostöö õigus- ja siseküsimustes · 1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine (sõlmitud mais 1992; EU ja EFTA) · 1995 Austria, Soome ja Rootsi ühinemine Euroopa Liiduga · 1994 - 1996 10 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi liitumisavaldused · 1998 Liitumisläbirääkimised - 5 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki + Küpros · 1997/99 Amsterdami leping · 1999 Liitumisläbirääkimised - 5 KIE riiki + Malta · 2001/03 Nice'i (Nizza) leping
• Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu majanduslik olemus • Euroopa Liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. • Liit rajab siseturu ning taotleb Euroopa säästvat arengut mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge
· Euroopa Liit on loodud Teise maailmasõja järel eesmärgiga tagada Euroopas rahu, stabiilsus ja heaolu ELi kolm sammast · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil ja kriminaalasjades ning tolli ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel. ELi laienemine · Euroopa Liit on avatud igale Euroopa riigile, kes on täitnud liikmekssaamise demokraatlikud, poliitilised ja majanduslikud tingimused.
põhiline otsuseid tegev institutsioon. Jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Ülesanded: · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis.
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Enne liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga valitses Eesti erakondade vahel täielik konsensus välis-ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Arvamus, et üks ja ainus võimalus tagada täielik julgeolek, on liituda NATO-ga, lükkus ümber pärast liitumist. Selgus, et meil on selleks mitmeid võimalusi ja valikuid. Eelkõige seisnevad vastuolud erinevate jõudude vaheliste õiguste ja kohustuste mittevastavusest seadustele ja õigustele. Ka President Toomas Hendrik Ilves leidis, et kogu taasiseseisvumisperioodi on ilmestanud vastuolud kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude juhtide vahel, mis on
julgeoleku taotlemine lubadus kindlustada julgeolek. 1. Kodakondsuse 1. Mihhail Korba avalik nullvariant vastuolu Eesti kuulumise integratsioonipoliitika suhtes NATO-sse (välis ja Eesti Keskerakond 2. Tasuta ühistransport julgeolekupoliitika peetakse vajalikuks riigi ja seisukohalt NATO-sse omavalitsuste toetust kuulumine vajalik) ühistranspordile 2. 1. Vastuseis 1. Isamaa ja Res Publica Liit kooseluseadusele 2. 2. 1. Maksupoliitika... 1. Sotsiaaldemokraatlik
Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ningtolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele
Malta), leiab aset liidu suurim laienemine läbi ajaloo. 2007. Aastal liitusid Rumeenia ja Bulgaaria. KOKKU on seega EUROOPA LIIDUS 27 RIIKI. Euroopa Liidu kolmesambaline struktuur Euroopa Liit Üldsätted ja Euroopa Liidu eesmärgid Esimene sammas Teine sammas Kolmas sammas Ühine välis-ja julgeolekupoliitika Koostöö õigus ja siseasjades Euroopa Ühendus Euroopa poliitiline koostöö Koostöö politsei, immigratsiooni, Ühisturg, põllumajandus, asüüli ja justiitsküsimustes kalandus, arendustöö, kultuur, keskkond, haridus, tarbijakaitse, viisapoliitika, rahaliit, sotsiaalküsimused, tolliliit. 1997. aasta 2 oktoobri sõlmiti Amsderdami leping
NT Saksamaa 99 saadikut, Eestist 6. EL-i liikmesmaa kodakonduses omandaja võib hääletada ja seada üles oma kandidatuuri. Parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiafraktsioonide kaupa. Seadusandliku võimu jagunemine: 1)Otsuste võtmiseks on vajalik parlamendi nõusolekut. 2)Olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust. Tal pole õigust välis- ning julgeolekupoliitika küsimuste arutamisel. 3)Mitmes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. Reeglina jääb peale Ministrite Nõukogu seisukoht. 4)Mõnedes tundlikes küsimustes (nagu siseturg, kultuuri ja tehnoloogia küs) on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus e kaasotsustamismenetlus. Europarlamendi reaalsest vetovõimust, sest kui parlament ei nõustu Ministrite Nõukogus vastu võetud eelnõuga, jääb vastav õiguakt vastu võtmata.
Euroopa Liit Euroopa Liidu ametlik lipp 1945-1969 1950. aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus kestva rahu tagamiseks, mille ettepaneku tegijaks oli Robert Schuman Ühenduse asutajaliikmeteks oli Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia 1957. aastal sõlmiti Rooma leping ,millega loodi Euroopa Majandusühendus(EMÜ) ehk ühisturg 1960. aastatel tekkisid The Beatles's sarnased ansamblid, mis meelitas kohale hulk noori, olles majandusele hea aeg 1970-1989 Euroopa Liit võtab vastu keskkonnakaitseseadusi, asutades surverühmi nagu Greenpeace, et kaitsta maailma meie ümber Euroopa Liidu regionaalpoliitika raames hakati suuri summasi eraldama, et luua vaeste piirkonnas piisavalt töökohti ja arendada infrastruktuuri 1986. aastal allikirjastati Euroopa akt, mis oli vundamendiks suurejoonelisele kuue aastasele programmile 1987. aastal käivitati programm Erasmus, mille eesmärk oli toetada tudengeid, kes soovivad õppida aas...
NATO PA eesmärgid ja ülesanded Vastus NATO PA eesmärgid ja ülesanded Pluralistliku demokraatia ja inimõiguste kaitsmine; transatlantilise ruumi julgeoleku tagamine; võitlus rahvusvahelise terrorismiga Mis on delegatsiooni eesmärgid? Vastus Mis on delegatsiooni eesmärgid? Kaitsta Eesti välispoliitilisi huve; osaleda aktiivselt PA üritustel ja komisjonide töös; tagada Eesti julgeolekupoliitika seisukohtade kaitsmine ja Eesti kohustuste täitmine NATO-s
aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema
Keskerakond on humanistlike eesmärkidega ning ühenduse eesmärgiks on kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvaline elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Keskerakonna sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. Keskerakond on pigem vasakpoolne, kuid erakondadesse paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakonna sihtgrupiks on eelkõige pensionärid ja oluliseks sihtgrupiks on keskklass. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam
2. EP teostab demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. 3. Eelarve pädevus - EP võtab vastu ELi eelarve või lükkab selle tagasi. Euroopa Liidu Nõukogu: esindab liikmesriike Nõukogu põhiülesanded: 1. EL õigusaktide vastuvõtmine. Paljudes valdkondades võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 3. Välispoliitikat puudutavad otsused - ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kavandamine ja elluviimine Euroopa Komisjon: Euroopa ühiste huvide kaitsmine Euroopa Komisjoni põhiülesanded: 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve haldamine, täitmine. 3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine Euroopa Ülemkogu: Euroopa Ülemkogul ülesanded: kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise
Euroopa Liidus on 500 miljonit inimest ja 28 liikmesriiki. EL loodi 1951. Euroopa ühendus kujutati ringi 1982 EL-ks e toimus Euroopa Liidu sünd. EL toetub 3 sambale: *ühisturg ja rahaliit, *julgeolek ja välispoliitika, *justiits- küsimused, politseitöö, kuritegevuse tõkestamine. EL-i seadusandlik võim: 1)EL Parlament (766 kohta), 2)EL Nõukogu. EL Parlament: *valitakse 5 aastaks, *kõik vähemalt 18-aastased EL kodanikud saavad valida. Eestis on 6 kohta EL Parlamendis. Suure üldkogu istungid 12 korda aastas Strasbuuris ja Brüsselis. Iga parlamendi liige töötab ka mingis komisjonis. Iga kuu palk 12 000 . Kõige popim parlamendis: konservatiivne maailmavaade, sotsiaalne m, liberaalne, rohelised, kommunistid. Eesti saadikud: Indrek Tarand, Ivari Padar, Tunne Kelam, Siiri Oviir, K.Ojuland, V.Savisaar-Toomast. Eestis on Parlamendi juht spiiker. Euroopa Parlamendi juhiks president. Parlamendi ülesanded: 1)võtta vastu Euroopa Parlamendi eelarve, 2...
kogumikusse "Lennart Meri: Poliitiline testament" sarjast "Eesti mõttelugu". Lennart Meri oli esimene Eesti president, kes sai oma tegevust jätkata ametist lahkunud Vabariigi Presidendina. Tema kõned ametist lahkunud presidendina olid suunatud Eesti propageerimisele kui arenenud kõrgtehnoloogilise riigina. See oli veel enne Eesti sisseastumist Euroopa Liidusse ning see samm tuli veel astuda. Teine oluline tema Lennart Meri jaoks oli julgeolekupoliitika nii Euroopas kui ka maailmas. See teema pole kaotanud aktuaalsust aastatega ja kõnetab meid tänapäeval sama palju, kui kõnetas Lennart Meri ajal. Samuti kõneles ta Euroopa tulevikust laiemalt ja tõi palju argumente ajaloolisest küljest. Kahjuks, poliitiku kõned ongi poliitiku kõned ja Lennart Meri ei ole selles erand. Kogu minu austusega tema isiku vastu, poliitiku kõnes on väga raske tuua välja tema kindel asukoht mingisuguses küsimuses.
Liiduks, määrati kindlaks üleminek uuele ühisrahale eurole, asutati Euroopa keskpank EUROOPA LIIDU LOOMINE Otsustati, et euro võetakse kasutusele 01.01.1999 riikidevaheliste tehingute sooritamiseks (virtuaalne raha) (11 riiki), paberi ja müntide kujul ehk vabasse ringlusesse läks euro 01.01.2002 (12 riiki, lisandus Kreeka) Laiendati Euroopa kodanike kodakondsusmõistet Lisati Euroopa koostöösse 2 sammast: välis- ja julgeolekupoliitika ning koostöö justiits- ja siseküsimustes (juba varem oli koostöö majanduses) 1995 liitusid Rootsi, Soome ja Austria 1995 esitas Eesti taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks EUROOPA LIIDU LOOMINE VI 1996-2004 üleminek ühisrahale, muuta Euroopa Liit efektiivsemaks ja tõhusamaks 1997 sõlmitakse Amsterdami leping: Euroopa Liidu institutsioonide reformimine 1997 sõlmitakse Agenda 2000: Euroopa Liidu laienemine ja reformimine, 21. sajandi
Mõjutajateks on olnud ka riigi moodustamise tingimused nagu riigi föderatiivne vorm USA-s ja nagu ka antud riigi sise-ja välispoliitilised iseärasused. Kaasaegset riiki iseloomustab erinevate vormide mitmekesisus. Riigil on mitmeid erinevaid vorme nagu unitaarriik, mida iseloomustab ühtne riik ja kogu territooriumil ühtselt kehtiv seadus, mille lähimaks näiteks on Eesti Vabariik. Föderatsioon mis on oma ülesehituselt liitriik, sel on ühine välispoliitika ja julgeolekupoliitika. Ja seda riigi vormi iseloomustavad kõige paremini USA osariigid. Monarhistlik valitsemisvorm eksisteerib tänapäeval arenenud ja vabanenud riikides. On olemas mitmeid monarhilise valitsemise vorme. Absoluutsele monarhiale on iseloomulik riigipea kogu võimutäius. Selline valitsusvorm on iseloomulik feodaalsele riigile ja tänapäeva arenenud riikides seda ei esine. Kuid ta esineb mõnedes arenevates maades nagu Saudi Araabias või Kuveidis
Euroopa komisjon: Juht Jean-Claude Juncker. Edendab Eli ühiseid huve tehes ettepanekuid ja kontrollib õigusaktide täitmist. Volinike meeskond, 1 igast liikmesriigist. Euroopa Liidu Nõukogu: Eli poliitika kooskõlastamine ja õigusaktide vastuvõtmine. Valitsus ministrid igast liikmesriigist. Euroopa ülemkogu: Juht Donald Tusk. Määratleb Eli üldised poliitilised sihid. Valitsusjuhid, komisjoni president ja välis- ning julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa kohus: Tagab Eli õiguse ühtse tõlgendamise. 1 kohtunik ja 11 juristi igast liikmesriigist. Euroopa Liidu peamised eesmärgid aastaks 2020: 75% töövõimelisest elanikkonnast tööle, investeerida teadus- ja arendustegevusse 3% SKP-st, kasvuhoonegaaside vähendamine 20% võrra ( võrreldes 1990. aastaga), vaesus ohus inimeste vähendamine 20 millioni võrra, vähemalt 40% noortest peab omandama kõrghariduse.
Mõisted | Riikidevahelist relvakonflikti nimetatakse sõjaks. Riigid taotlevad rahvusvahelises poliitikas teatud väärtusi. Need väärtused võivad olla materiaalsed (näiteks teatud territooriumi kaitsmine või omandamine) või mitte-materiaalsed (näiteks teatud ideoloogiate levitamine, oma kultuuri kaitsmine või suveräänsuse tugevdamine). Kõige olulisemaid riigi kaitstavaid või taotletavaid väärtusi nimetatakse riiklikuks huviks. Riiklik huvi | Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on riigi iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus. Kitsamad riiklikud huvid on ajas ja ruumis piiratumad: näiteks oli 1990. aastatel oli Eesti riiklik huvi liitumine NATO ja Euroopa Liiduga. Mõisted | Rahvusvahelised kriisid tekivad pingetest, mis tulenevad riikide huvide põrkumisest. Alati ei pruugi riikide huvide
riigid, millel on ühised juhtorganid siis hakati kutsuam neid Euroopa Ühendusteks. 1993. aastal sai Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal Euroopa Liidus jõustunud Maastrichti leping lõi Euroopa Liidu kolmesambaliseks. Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel (Bahovski, 2008: 84). 4 2. Euroopa Liidu ülesehitus
Oleme arvamusel, et sisejulgeoleku eest riigis peab vastutama siseministeerium ning kriminaalmenetluse eest prokuratuur. 7. Eesti Keskerakond peab vajalikuks täiendavate ülesannete ning nende täitmiseks vajalike eelarveliste vahendite üle andmist munitsipaalpolitseile. Peame vajalikuks keskkonnapolitsei loomist Eesti Politsei koosseisus. 8. Väljendame tõsist muret kodakondsuseta isikute arvukuse üle Eestis ning rakendame euroopalikud meetmed olukorra parandamiseks. Välis- ja julgeolekupoliitika Peame Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika peamiseks eesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra ning rahva elujärje kindlustamist. See poliitika on osa suveräänsete riikide vahelistel lepingutel põhinevast Euroopa Liidu aktiivsest välis- ja julgeolekupoliitikast. 1. Eesti rahvuslik julgeolek ja riigikaitse tugineb meie riigi välis- ja julgeolekupoliitikale.
KESKERAKOND Humanistlike eesmärkidega ühenduse eesmärgiks on kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvaline elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. Keskerakond on pigem vasakpoolne, kuid erakondise paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Toetajaskonnaks-sihtgrupiks on eelkõige pensionärid ja oluliseks sihtgrupiks on keskklass. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam
(idem, 7-9) 1. JULGEOLEK EESTIS JA EUROOPA LIIDUS 1.1 Eesti julgeolekustrateegia Eesti julgeoleku raamdokumendiks on Eesti Vabariigi julgeoleku poliitika alused (2004). Riigikogu poolt kiideti dokument heaks 16.06.2004 ning see annab hinnangu, milline on riigi julgeoleku olukord, määratleb julgeoleku eesmärgid ja tegevused selle saavutamiseks. Dokument on tihedalt seotud ka Euroopa julgeolekustrateegiaga. Julgeolekupoliitika eesmärgiks on tagada rahva turvalisus. Dokument määratleb julgeolekuohud Eesti julgeolekule. Välja on toodud näiteks sõjaline konflikti oht, välise surve oht, rahvusvaheline terrorismioht, organiseeritud kuritegevus ja sotsiaalsed ohud. Strateegias on eraldi välja toodud sisejulgeoleku tugevdamiseks vajalikud meetmed, seetähendab sisejulgeoleku struktuuride süsteem ja ülesanded. Sisejulgeoleku tagamine kajastub dokumendis kui ühena rahvusvahelist julgeolekut tagava tegevusena
Jne, jne... Millise riigi eest seisame? Tahame üles ehitada riiki, mis: usaldaks inimest ega kipuks tema eest valikuid tegema. Tegutseks kaugele vaadates ning oleks ühiskonna tüürimees, mitte rott ühiskonna viljasalves. Kindlustaks demokraatiat ja välistaks klikivõimu tekke. Hoiaks au sees eesti meelt ja eesti keelt. Välispoliitika Välispoliitika kujundamisel ning elluviimisel lähtume Eesti rahvuslikest huvidest, mille osaks on riigi ja kodanike julgeoleku tagamine Lähtuvalt Eesti julgeolekupoliitika alustest peame strateegiliselt oluliseks heade suhete edasist süvendamist Ameerika Ühendriikidega. Balti riike ja Põhjamaid ühendaval rikkal ja dünaamilisel Baltoskandial on kõik eeldused kujuneda maailma majanduse oluliseks tõmbekeskuseks Eesti peab maailmas aktiivselt kaitsma demokraatlikke väärtusi, juhtima tähelepanu inimõiguste rikkumisele ning toetama demokraatlikke liikumisi maailma eri osades Eesti huvide kaitsmiseks maailmas vajab välisteenistuse võimekus pidevat
NL- kõige pahelisem riik maailmas most evel country. Neocontainment poliitika (uus ohjaldamispoliitika Pärsia lahe riikide suunas). Relvastuse arendamine. SDI- Strategic Defense Initiative-(Tähesõdade programm). Inimõiguste kaiste (seotud NL evel countriga) Mihhail Gorbatšov: sisepolitiikas glasnost- arhiividest materjalide välja toomine, kiirendus, perestorika. Välispolitiikas- “uus mõtlemine”; globaalne sõltuvus- globaalne küla, ideoloogiast loobumine. Julgeolekupoliitika põhimõtted: 1. Igakülgne julgeolek (sõjaline, politiiline, majanduslik, kultuuriline jne) 2. Vastastikune julgeolek 3.”Kaitsev kaitse”: sõjalised kulutused- mõistlikkuse raames. NL ei ründa esimesena. George Bush sen. 1989-1993: oli CIA direktor, palju ringi rännanud. Kiievi kotleti “argpüksi või hulljulge” kõne (NL peab püsima jääma ega tohi laguneda. Kõne toimus 3 nädalat enne lagunemist). USA võitis Külma Sõja. Uus rahvusvaheline kord (new political order)
panust ja koostööd. Ühiskondlik julgeolek on seotud sotsiaalsete identiteetide ja kultuuriga ning võimalike ohtudega nendele. Näiteks oht kaotada eesti keel kui eestlaste peamine identiteediallikas. Keskkonnajulgeolek on seotud looduskeskkonnast tulenevate ohtudega (näiteks looduskatastroofid) ja samuti looduskeskkonna säästva kasutamise ning selle kaitsega. Subjektiivne oht – oht on see, mida ohuna tajutakse. Lähtudes Eesti julgeolekupoliitika alustest (2010), võib välja tuua sellised globaalset julgeolekukeskkonda mõjutavad ohud: lääneriikide osatähtsuse vähenemine maailmamajanduses ja -poliitikas; inforuumide manipuleerimine, mis võib põhjustada mõnede sotsiaalsete gruppide radikaliseerumist; kohalikud ja regionaalsed kriisid, mis võivad levida oma piirkonnast väljapoole; autoritaarsed riigid, mis piiravad oma kodanike põhiõigusi;
1 Eesti erakonnad Eesti Keskerakond 1. Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks on riigi iseseisvus ja sõltumatus, põhiseadusliku korra tagamine ja rahva elujärje parandamine. 2. Ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. 3. Turvaline euroopalik heaoluriik kus turvalisuse all mõistetakse nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4
1. Agraarpoliitika alajaotus ja valdkonnad Põllumajanduspoliitika (Tulupoliitika, agraarstruktuuripoliitika) Maamajanduspoliitika (Toiduainetööstuspoliitika, kaubanduspoliitika, interventisoonipoliitika, toidupoliitika, tarbijakaitse) Maaelupoliitika (Asustus, rahvuspoliitika, kultuuripoliitika, julgeolekupoliitika) Regionaalpoliitika (Sektoripoliitika, ettevõtluspoliitika, tööhõivepoliitika, infrastruktuuripollitika, koolituspoliitika, õmberõppepoliitika) 2. Küsimused Eesti Vabariigi põllumajanduse jooksva aasta aktuaalsetest probleemidest. Toetused liiga madalad, hinnad madalad 3. Ettevalmistus plaanide tegemiseks (Kuidas saada üle stressist, kellega arutleda, mis tasemel ettevõtmist planeerida?) Tuleb puhata, tervist parandada, väljamagada, tuleb teha elus mõningaid muudatusi, arutada perega, kaas...
USA vastus terrorismile : Sõda Terroriga Vene-Gruusia konflikt vt. Vene Valge Raamat 2003 Venemaa ei uskunud, et Gruusia julgeb tema kaitse all olevat piirkonda rünnata. Gruusia ei uskunud, et Venemaa julgeb USA kaitse all olevat riiki rünnata. Rahvusvaheline sõjaõigus-relvakonfliktõigus Genfi õigus-isikute kaitse Haagi õigus-Lahingu meetodid ja vahendid Kes on kombatant? tunnused: vormi kandmine,avalik relvakandmine,organiseeritus 3. Eesti kaitsepoliitika (kordamisküsimus) Eesti julgeolekupoliitika eesmärgid on kindlustada : Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord, rahva turvalisus Riigikaitse terviklik käsitlus Eesti kaitsepoliitika aluseks on usutav heidutus. Riigikaitse = 1) sõjaline kaitse, põhineb - NATO kollektiivkaitsel (5.) - esmasel iseseisval kaitsevõimel 2)rahvusvaheline tegevus 3)tsiviilsektori toetus- inimeste enda varud, vahendid võetakse kasutusse vms.
tagamine. EL 2004 Tagada ühisturu, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine liidupiires. Euroopa Nõukogu 1993 Välis-ja julgeolekupoliitika kujundamine ja majanduspoliitika kondineerimine. 3. Euroopa Liit (9p) 3.1 Kirjuta lühike ülevaade Euroopa Liidu kujunemisest (algusest tänapäevani). Mis oli selle ühenduse loomise põhjuseks? 5p Algselt loodi 1951
Euroopa Ülemkogu- Euroopa Ülemkogu määrab ELi üldise poliitilise suuna ja prioriteedid. Ülemkogu määrab kindlaks ELi poliitilise tegevuskava, tavaliselt võttes Euroopa Ülemkogu kohtumistel vastu järeldused, milles selgitatakse välja mureküsimused ja määratakse kindlaks võetavad meetmed. Euroopa Ülemkogu liikmeteks on ELi 28 liikmesriigi riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja osaleb samuti Euroopa Ülemkogu kohtumistel, kui arutlusel on välisküsimused. Euroopa Liidu välisminister Federica Mogherini. Euroopa Liidu Kohus- Luxembourg'is asuva Euroopa Liidu Kohtu ülesandeks on tagada, et Euroopa Liidu aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel austatakse õigust. Koostöös liikmesriikide kohtutega on Euroopa Liidu Kohtul keskne roll selle tagamisel, et liidu õigust kohaldataks ja tõlgendataks ühetaoliselt kõikides liikmesriikides.
............................................................... ............................................................................................................ ............................................................................................................ ............................................................................................................ 10. ELi lepinguga lisati liikmesriikidevahelisse koostöösse kaks uut valdkonda. Need on: ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseküsimused. 11. Milline järgmistest lepingutest sõlmiti 50 aastaks? a) EMÜ asutamisleping b) ESTÜ asutamisleping c) EURATOMi asutamisleping 12. EL on juriidiline isik a) tõene b) väär 13. Eesti sai ELi liikmeks 01.05.2004 (päev, kuu, aasta) 14. EL ülesanne on: EL rajab siseturu; taotleb Euroopa säästvat arengut; võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja
· Direktiiv->iga riik valib mil viisil täidab selle · Otsus ja arvamusavaldus->ettevõttele, eraisikule kohustuslik Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika teostamine. Vabadu, turvalisus, õgus o Eestistuja riik määratakse iga kuue kuu tagant. Praegu Ungari 2018 Eesti o Otsuste vastuvõtmine: igal riigil on hääli vastavalt elanikonnale nt: Saksamaa,Prantsusmaa,Itaalia, Ühendkuningriigid 29 Eesti ,Läti,Lukesmburg,Küpros 4 o Kokku on hääli 345 o Otsuste vastuvõtmine:
registreerimiseks ning edastamiseks asjaomastele asutustele. 5. EESTI VÄLISPOLIITIKA EESMÄRGID 5.1 Julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennustatavus. Alameesmärgid: o Rahvusvaheliste suhete ennustatavus ja stabiilne julgeolekuruum o Julgeolekuruumi laiendamine, partnerlussuhete arendamine o Tugev ja tegutsemisvõimeline NATO o Tugev Euroopa Liit, sealhulgas tulemuslik EL ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ja Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) o Regionaalne stabiilsus ja koostöö; ulatuslik kahepoolne koostöö o Tugev liitlassuhe USA-ga o Rahvusvaheliste kriiside ennetamine ning kriisireguleerimine, osalemine kriisilahendamisoperatsioonides o Uute ohtude (terrorism, massihävitusrelvade levik, ohud küberruumist jne) tõkestamine 5.2 Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja
Kuidas aitas saadud lisateave loetavat teksti paremini mõista? (2p) 1. Üks tundmatutest ’mõistetest’ oli minu jaoks YYA-leping. Otsides selle kohta infot Internetist, leidsin, et see on 6. aprillil, 1948. aastal NL ettepaneku tulemusena allkirjastatud Koostöö, sõpruse ja abistamisleping. Selle eesmärk oli abistamise ja heade suhete edendamine NL ja Soome vahel, kuigi mõlema jaoks võid lepingut pidada oluliseks eelkõige julgeolekupoliitika aspektist vaadatuna tähtsa edasiminekuga. Selle kohta lugesin ma Daniela Lambin bakalaureusetööst „Ingerlaste roll Soome Vabariigi ja Nõukogude Liidu/Venemaa suhetes aastatel 1919-1991“. (http://www.fennougria.ee/public/Daniela_Lambin_loputoo_114012_TASB.pdf) Saadud informatsioon aitas paremini aru saada autori Soome ja Eesti vahelistest erinevustest. 2. Teine mõiste, mis jäi mulle natuke arusaamatuks, oli SS-diviis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
