ta Rootsi kuningriigi koosseisus ja peale sõda kuulus Venemaa keisririigi koosseisu kuni aastani. Sellest ajast alates on Soome olnud iseseisev, kuid on siiski pidanud kaitsma oma vabadust II maailmasõja aastatel ja sellest hoolimata pidanud loovutama osa oma riigi territooriumist. Et tulevikus oma suveräänsust kaitsta, on Soome kaitsejõud võtnud aastaid suure osa riigi eelarvest. Strateegilisel tasemel on välja töötatud erinevaid kaitsestrateegiaid, loodud erinevad julgeolekupoliitika aluseid ja pikema ajakavaga sõjalisi ja poliitilisi suundi. Arvesse on võetud nii oma geograafilist asendit kaardil, kliimast tulevnevaid eripärasi kui ka kaitsestrateegiaid. 2011. aastal soomlaste poolt tehtud uuringust luges Soome oma suurimaks ohuallikaks Venemaa, kelle rünnakule ei oleks Euroopas kellegil peale Suurbritannia nii suurt sõjalist jõudu vastu panna. Uuring vaatles oma idanaabri kaitsekulutuste tõstmist ja sõjalise võimekuse suurendamist
julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik. Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma julgeolekuriskide vähendamiseks ka Euroopa Liiduga. Riigikaitse alusdokumendid Vastavalt Rahuaja riigikaitse seadusele on riigikaitse põhikavad: · Eesti julgeolekupoliitika alused · Eesti riigikaitse strateegia · Sõjalise kaitse arengukava · Sõjalise kaitse tegevuskava ja Kaitsetegevuse operatiivkava Allikad: Riigikaitse õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. Kaitseministeerium, Tallinn 2006. Allikas: http://www.eesti.ee/est/teemad/riigikaitse/riigikaitselised_ohud/riigikaitselised_ohud_1/ Rahvusvaheline koostöö Rahvusvaheline kaitsealane koostöö toimub mitmes erinevas raamistikus, milleks on kahe- ja
SOOME VABARIIGI VÄLIS ja JULGEOLEKUPOLIITIKA Kirjatöö Sissejuhatus Otsustasin kirjutada Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitikast, sest Soome on meie naa- berriik ning meil on ka osaliselt sarnane ajalugu. Välis ja julgeolekupoliitika on omavahel ti- hedalt seotud ja nad suuresti sõltuvad teineteisest. Kirjatöö esimeses pooles toon ma välja Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitika täht- samad aspektid, suunad ja ka teostajad. Samuti kirjeldan, milline on Soome julgeolekukesk- kond, kaitselahendus ning ka osalus ülemaailmses kriisireguleerimises. Veel kirjutan Soome julgeoleku ja kaitsealasest koostööst teiste riikide ja organisatsioonidega. Töö teises pooles kirjeldan Soome suhteid kolme maailma juhtivama suurvõimuga nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks
Vene föderatsiooni merejõud ja julgeolekupoliitika Venemaa asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Oma pindalaga 17 075 200 km² on see maailma suurim riik, kus elab ligi 145,2 miljonit inimest (vastavalt 2002a. rahvaloendusele). Merepiiri pikkuseks on 37 653 km (21 000 nm) ja ümbritsevateks meredeks on Põhja-Jäämeri, Läänemeri, Must meri, Kaspia meri ja Vaikne ookean. 1 Vene Föderatsioon on oma asukoha tõttu väga mitmekesise merelise geograafiaga. Põhjast piirab teda Põhja-Jäämeri
IRL-i eesmärgiks on korraldada tasuta kõrgharidus, mis kehtestatakse avalik- õiguslikes ülikoolides. IRL varustab koolid vajaliku õppevaraga. Sotsiaal- ja perepoliitika IRL toetab Eesti emasid rahaliselt(320 kuus), samuti toetab IRL kunstlikke viljastamisi. Suurelapselisi peresid toetatakse eluasemetoetusega. Igale lapsele huviringid tasuta. IRL toetab pensionide suurendamist. Töötutele on loodud erinevad projektid Euroopa Sotsiaalfondi toel. Välis- ja julgeolekupoliitika IRL-i eesmärgiks on välispoliitika ja majandussuhete arendamine ning koostöö edendamine Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide ning Aasia riikidega. IRL tegutseb kommunismi ja natsismi kuritegude teadvustamisel ning hukkamõistmisel. IRL aitab kaasa rahvusvahelise kommunismi kuritegusid uuriva keskuse loomisele ja toetavad selleteemaliste uurimuste, filmide ja näituste rahastamist. IRL püüab: 1)luua Eestile maailmasuhtluses aktiivse
Riigikaitseliste kaitsepoliitika dokumentide hierarhia Riigikaitseliste kaitsepoliitika dokumentide hierarhias on kõige kõrgemal kohal Julgeolekupoliitika alused (RK). Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti julgeolekupoliitika lähtub julgeoleku jagamatuse põhimõttest, rahvusvahelise julgeolekukoostöö vajadusest ja demokraatlike väärtuste ühisest kaitsest. Julgeolekupoliitika alustele toetuvad Riigikaitse strateegia (sõjalise kaitse strateegiline kava) (VV), Riigikaitse arengukava (sõjalise kaitse arengukava)(VV), Sõjalise kaitse tegevuskava (KM), Kaitsetegevuse operatiivkava (KVJ). Riigikaitse strateegia on alus detailsematele arengu- ja tegevuskavadele. Strateegia peamine eesmärk on muutuvat julgeolekukeskkonda arvestades ajakohastada Eesti riigikaitse korraldust ning laiendada seda kitsalt sõjaliselt käsitluselt ka riigikaitse teistele valdkondadele
millest NATO osa moodustab 0,5 miljardit. Eesmärgiks on lõpetada NATO osalusel finantseeritavad tööd 2011. aastaks. Peale nende tööde lõptamist saab Ämari lennubaasist teostada NATO õhuturbe funktsiooni. NATO infrastruktuuri olemasolu uutes liikmesriigis annab tugeva sõnumi kollektiivse kaitse toimimisest ning näitab NATO kohalolekut. 5. Osalus rahvusvahelistes operatsioonides Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on rahvusvaheline julgeolekukoostöö, mille üks elemente on osalemine kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides. Eesti on valmis osalema rahvusvahelistes operatsioonides rahu ja julgeoleku tagamiseks ning kriiside lahendamiseks vastavalt ÜRO põhimõtetele nii ÜRO, NATO, Euroopa Liidu kui ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide raames, samuti muudes operatsioonides koos NATO ja Euroopa Liidu liitlastega
Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Euroopa Liidu Nõukokku kogunevad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid, et vastuvõtta õigusakte ning kooskõlastada poliitikat. Nõukogu tegevus: 1. ELi õigusaktide menetlemine. 2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. 4. ELi aastaeelarve heakskiitmine. 5. ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. 6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu institutsioon, mis koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, ülemkogu eesistujast ja Euroopa Komisjoni presidendist. Samuti osaleb Ülemkogu kohtumisel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa Ülemkogu loodi 1974.aastal toonase Euroopa
Euroopa Liidu loomine............................................................................................ 4 ELi aluslepingud............................................................................................... 4 Poliitikad................................................................................................................. 5 Euroopa Liidu transpordipoliitika...................................................................... 5 Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika................................................................. 5 Avatud ja õiglane ülemaailmne kaubandus...................................................... 6 (Europa, Kaubandus)........................................................................................ 6 Inimõiguste edendamine ja kaitsmine.............................................................. 6 Elujõulised maapiirkonnad ja kvaliteetsed põllumajandustooted ..................... 7 Eesmärgid..
häireteta töö. Mis on ülesanded? Nõukogul on kuus põhiülesannet. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Otsuste tegemine Hääletades Mida suurem on liikmesriigi rahvastik, seda rohkem hääli tal on Saksamaa , Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik > 29 häält Küpros, Eesti, Läti, Luksemburg ja Sloveenia > 4 häält Eestlased COREPER II Raul MÄLK suursaadik, alaline esindaja
peab rahvusvahelisi läbirääkimisi. Komisjon kontrollib asutamislepingu täitmist ja ühenduse institutsioonide teatud otsuseid. Euroopa Ülemkogu Euroopa Ülemkogu koosneb ELi liikmesriikide valitsusjuhtidest ja riigipeadest, kes kogunevad kaks korda aastas, seadmaks poliitilisi raame, mille alusel töötatakse välja ELi seadusandlus. Muuhulgas arutatakse arengupoliitikat ja liikmesriikide majanduspoliitikat, määratletakse ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ja üldsuunad. Ülemkogu eesistujamaa tiitel antakse Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad Siseturg ja ühtne valuuta Ühine põllumajanduspoliitika Regionaalpoliitika Energeetika ja keskkonnapoliitika Justiits- ja siseküsimused Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Ühine põllumajanduspoliitika (CAP) CAPi esmane eesmärk: toiduga varustamine Praegused eesmärgid: põllumajandustootjate elatustase ja
1985 Ühtne Euroopa Akt. Eesmärgiks ühisturu reform ja protseduurilise reformi läbiviimine. Reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühte turu ettevalmistamisel. 1993/93 Euroopa Liidu leping. Maastrichti leping. Eesmärgiks ettevalmistada Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide kehtestamine. I sammas-Uus Euroopa Ühendus (riikide) II sammas- Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (valitsuste) III sammas- Koostöö õigus- ja siseasjades. 1997/99 Amsterdami leping. Eesmärgiks reformida EL institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks. Tulemuseks; muudeti EL lepingut; muudeti otsuste tegemise läbipaistvamaks 2001/03 Nice'i leping. Eemärgiks institutsioonide reformimine, et EL saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Vajalikkude muudatused uute liikmesriikide vastuvõtuks. Tulemuseks: komisjoni
INSTITUTSIOONIDE ÜLESANDED, KES KUULUB?, KELLE HUVE ESINDAB ? , KUS ASUB? Euroopa Liidu eesistuja riigiks on praegu Iirima(jan.-juuni) EUROOPA LIIDU NÕUKOGU ÜLESANDED: 1. ELi õigusaktide menetlemine. 2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. 4. ELi aastaeelarve heakskiitmine. 5. ELi välis ja julgeolekupoliitika kujundamine. 6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. KES KUULUB ? Kõigi Euroopa Liidu Liikmesriikide ministrid. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. KELLE HUVE ESINDAB? Liikmesriikide valitsuste huve KUS ASUB? Brüsselis,Belgia EUROOPA KOMISJON
osalus (nn subsidiaarsuse põhimõte), tugevam hääl kodanikele, pädevuste selge jaotus ELi ja LRde vahel, EList välja astumise võimalus. b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriikide esindatus 7. Mis on Euroopa Parlamendi funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Parlament mänginud Euroopa integratsiooni protsessis? Funktsioonid: a) võtab vastu õigusakte (koos Nõukoguga) – Nõukogu kõrval peamine seadusandlik institutsioon b) demokraatlik järelvalve kõigi ELi institutsioonide üle (eelkõige Komisjon)
Eesti jagab täielikult EL ja NATO loomise demokraatlikke põhimõtteid ja sihte ning on seadnud endale eesmärgiks nii EL kui NATO täisliikmeks saamise. EL ja NATO senine laienemine on kulgenud edukalt, kuid pole veel Eesti julgeolekuriskid lõpetatud. Arvan, et kui need eesmäegid on saavtutatd, siis muutub Eesti riigi julgeolek palju paremaks,. Riigikogu aseesimees on öelnud, et Eesti julgeolekupoliitika aluseks on Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev ülesanne tagada kõigi sisemiste ja välispoliitiliste vahenditega demokraatliku Eesti riigi püsimine. Eesti riiklikud huvid ja julgeolekupoliitika eesmärgid on: säilitada Eesti iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus; kaitsta Eesti riigi püsimist ja arengu jätkumist demokraatliku riigina; edendada rahva heaolu ja säilitada kultuuripärandit, tagada
majandusruumis c) Keskkonnapoliitika on EL otsustustasandi ainupädevus d) Keskkonnapoliitika esimesed ühtlustamismeetmed tegelesid eksklusiivselt looduskeskkonna kaitsega 5. Missugune alljärgnev väide EL valitsustevaheline koostöö kohta on korrektne a) Peale Lissaboni lepingut muutub koostöö õigus- ja siseasjades (endine III sammas) riikideüleseks, ent ühine välis- ja julgeolekupoliitika (endine II sammas) jab valitsustevaheliseks b) Peale Lissaboni lepingut muutub ühine välis- ja julgeolekupoliitika (endine II sammas) riikideüleseks, ent koostöö õigus- ja sisseasjades (endine III sammas) jab valitsustevaheliseks c) Peale Lissaboni lepingute Euroopa Liidus valitsustevahelist koostööd enam ei viljeta d) Lissaboni lepinguga kaovad ära sammaste nimetused, ent kõik sensed valitsustevahelise koostöö valdkonnad jäävad alles. 6
pole lepinguga ühinenud · ohtlikud ja soovimatud isikud on kantud Schengeni infosüsteemi (SIS) · EL liikmetest pole Schengenis Suurbritannia ja Iirimaa · Kolmandatest riikidest on Norra ja Island · 2007 ühines 9 riiki: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tehhi, Slovakkia, Malta, Sloveenia Välis-ja julgeplekupoliitika: · 1997 määratleti nn Petersbergi ülesanded: humanitaar-ja päästeülesanded, rahuvalve, kriisireguleerimine · välis-ja julgeolekupoliitika koordineerija Javier Solana-endine NATO peasekretär · 2003 võttis EL Makedoonias rahuvalve NATO-lt üle Monnet ja Schuman algatasid Euroopa ühenduse loomise. -9.mai- Euroopa päev- 9.mai1950 Schuman esines deklaratsiooniga, kus olid kirjas EL põhialused: Prantsusmaa ja Saksamaa peavad alatiseks ära leppima, eesmärk rahu, heaolu ja majanduslik edu 1992 Maastrichti lepinguga praegune Euroopa Liit, leping jõustus 1993 pärast heakskiitmist kõigi liikmesriikide poolt 3sammast:
Laide ja saari rannikuvetes 1500. Läänemeri on reostatuim meri Euroopas. Väike isepuhastus võime Läänemerel päevas umbes 2000 laeva, neist 200 on tankerid Helcomi andmetel juhtus 2007 a Läänemerel laevadega 120 intsidenti, neist neli põhjustasid ka naftareostuse. Õnnetuste oht kasvab: laevaliikluse ristumiskohtades Tallinn Helsingi, Sillamäe Kotka liinil. Merereostusi keskmiselt kolm kümne aasta jooksul Julgeolekupoliitika eesmärk: riigi ja rahva kestmajäämine Julgeolekut mõjutav tegur: keskkonnakatastroof Naftareostus=keskkonnakatastroof Riigijuhid: julgeolekuoht nr1: keskkonnakatastroof Läänemerel ja Soome lahel sõitvate tankerite maht võib ulatuda 150 000 tonnini Toornafta ja naftatooted on Eesti transiitkaupadest laias laastus 80%. Vene naftatrantsiit moodustab 4,5 % Eesti SKPst Naftavärav, mis ühendab Venemaa Euroopaga. Rongidega trantsporditakse laevadele u
................................................30 12. Kasutatud kirjandus.....................................................................31 2 1.Sissejuhatus Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu institutsioon, mis koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, ülemkogu eesistujast ja Euroopa Komisjoni presidendist. Samuti osaleb ülemkogu kohtumistel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa Ülemkogu loodi 1974. aastal toonase Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku arutelufoorumina. Ametliku staatuse sai see 1992. aastal Maastrichti lepinguga. 2009. aastal sai ülemkogust Lissaboni lepinguga üks euroopa Liidu seitsmest institutsioonist. Euroopa Ülemkogu eesistuja on alates 1.detsembrist 2014 Donald Tusk. 3 2. Tegevuspõhimõtted
loomisega on kasvanud EL-i kodanike valikuvõimalused toodete osas ja tänu suurenenud konkurentsile paranenud ka hinna-kvaliteedi suhe. Euroopa Liiduga ühinemisest on kindlasti kõige enam võitnud ambitsioonikad ettevõtted, kes on seadnud eesmärgiks oma tegevuse laiendamise. Euroopa Liidu väljaarenemine suureks ühisturuks on andnud neile võimaluse tutvustada ja müüa oma kaupa palju suuremale tarbijaskonnale kui muidu. Teiseks oluliseks funktsiooniks on ühtne välis- ja julgeolekupoliitika. Euroopa Liiduga liitumine on aidanud kindlasti kaasa Eesti julgeoleku kindlustamisele, sest on ju julgeoleku tagamine üks Euroopa Liidu prioriteetidest. EL-i eesmärgiks on julgeoleku tugevdamine, rahvusvahelise koostöö arendamine, rahu säilitamine ja demokraatia edendamine- nende sihtide poole püüdlemisel annab oma väikse, kuid arvestatava panuse ka Eesti. EL tegutseb välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes ühtse
Selle eesistuja on Herman Van Rompuy. · · Mida teeb Euroopa Ülemkogu? · Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. · Kes on ülemkogu liikmed? · Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kui päevakord seda nõuab, võib iga Euroopa Ülemkogu liige kasutada ministri abi ning komisjoni president komisjoni liikme abi. · Kui tihti tuleb ülemkogu kokku? · Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kaks korda poole aasta jooksul oma eesistuja kutsel. Kui olukord seda nõuab, kutsub eesistuja kokku Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise. · Kuidas teeb ülemkogu oma otsused? · Euroopa Ülemkogu teeb oma otsused tavaliselt konsensuse alusel
Parlamendile suurema mõjujõu andmine. e. EL leping (Maastricht) jõustus 1993 kolmesambaline struktuur EL leping (Maastrich) oli täiesti uus leping. Euroopa Liidu lepingu kohaselt toetub liit Euroopa ühendustele (esimene sammas), neile lisandub kaks täiendavat koostöövaldkonda (teine ja kolmas sammas): ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseasjad. Eesmärk ei olnud ära hoida sõda (Prantsusmaa ja Saksamaa vahel), aga oli vaja teha koostööd (rõhutada rolli rahvusvahelise tasandil). Olid küsimused kuidas asjad edasi lähevad. Oli väga palju muudatusi: rahaliidu ühing, Maastrichi kriteeriumid. Eesmärk: ettevalmistused Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide (kodakondsus, ühine välis- ja sisepoliitika) kehtestamine
Millise mudeliga riik on Eesti? 17. Mitme tasandiga on Eestis kohalik valitsemine? Nimeta need ja kuidas nad moodustatakse? Tunne oma kohalikke juhte. 18. Millises suunas kohalik valitsemine areneb? 19. Euroopa Liit on üheaegselt riikide liit ja liitriik mis seda näitab? 20. Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ülemkogul ja selle eesistujal (presidendil), EL Välisasjade ja Julgeolekupoliitika Kõrgel Esindajal, EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ning Euroopa Kohtul? 21. Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti? Vastused. 1. Parlamentaarne valitsemine - Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine
töömeetodeid kohaldatakse õigesti. Eesistujariik korraldab ka erinevaid ametlikke ja mitteametlikke kohtumisi Brüsselis ja roteeruvat eesistumist teostavas liikmesriigis. Eesistujariigi teiseks ülesandeks on püüda jõuda seadusandlikes aktides kokkuleppele kolmepoolsetel kohtumistel, mitteametlikel läbirääkimistel ja lepituskomitee koosolekutel. Teha tihedat koostööd järgnevate Euroopa Liidu institutsioonidega Euroopa Ülemkogu eesistujaga ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga. Eesistuja roll antud juhul on abistada neid nende töös ja vahel võidakse tal paluda täita teatavaid ülesandeid kõrge esindaja eest, nt. välisasjade nõukogu istungi juhatamine, kui arutatakse ühise kaubanduspoliitika küsimusi. (Euroopa Ülemkogu, 2019) KASUTATUD KIRJANDUS Euroopa Ülemkogu, E. N. (2019). Euroopa Ülemkogu, ELi Nõukogu. Retrieved from ELi nõukogu eesistujariik: https://www.consilium.europa.eu/et/council-eu/presidency-council- eu/
Uued koostöövaldkonnad: keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika. 1.4. Maastrichi leping = Euroopa Liidu leping Leping sõlmiti aastal 1992, jõustus 1993. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg PLUSS Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal. Lepinguga loodi uus "kolme samba" süsteem, mille kohaselt: I sammas: (Uus) Euroopa Ühendus II sammas: Ühine välis- ja julgeolekupoliitika III sammas: Koostöö õigus- ja siseküsimustes I sammas II sammas III sammas Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades Riikideülene koostöö Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei,
[RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] § 16. Kemikaali hoidmise ja omandamise piirang (1) Kui füüsiline isik ei ole registreeritud äriregistrisse ettevõtjana, tohib ta omandada ja hoida vaid jaemüügis olevaid kemikaale. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kemikaalide hoidmine ja käitlemine ei tohi põhjustada ohtu hoidjale ja käitlejale, kaasinimestele, varale või keskkonnale. (3) [Kehtetu RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004) Vastu võetud 16.06.2004 Vastavalt rahuaja riigikaitse seaduse (RT I 2002, 57, 354; 2003, 13, 69; 88, 594; 2004, 45, 318) § 26 lõikele 2 Riigikogu otsustab: 1. Kiita heaks juurdelisatud «Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)». 2. Tunnistada kehtetuks Riigikogu 1996. aasta 7. mai otsus «Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuundade heakskiitmine» (RT I 1996, 33, 684). 3. Tunnistada kehtetuks Riigikogu 2001. aasta 6
FOORUM 1 VASTUSED 1. Euroopa Liit on rahvusvaheliste suhete uus vorm, omab riigi tunnuseid ning ei samastu rahvusvahelise õigusega. Eristub ka rahvusriigi õigussüsteemist. Rahvusriikide õigussüsteemiga on kaitstud EL-i kodanikkonna põhiõigused. Euroopas märgatakse seda ka igapäevaelus, nagu näit seoses euro käibelevõtuga ja kümne uue liikmesriigi vastuvõtmisega. Liit tähendab ühendust, varem kutsuti EL-i ka EÜ-ks ( Euroopa Ühendus). Kokku 454 milj elanikuga 25 EL-i liikmesriiki on lepingu järgi kohustatud tihedat koostööd tegema. 2. Koostööks on vajalik riikideüleste põhimõtete rakendamine: Tavapärases riikidevahelises koostöös tõlgendavad riigid otsuseid erinevalt. Loob raamistiku õigusloomeprotsessi ja liikmesriikide koostöö toimimisele. 3. 1957. aastal sõlmiti eurooplaste toiduainetega varustamise tagamiseks ühise põllumajanduspoliitika leping. Selle sammuga pandi ühtlasi alus Euroo...
*Teostab ühist rahapoliitikat *Määrab kindlaks euro vahetuskursi teiste vääringute suhtes *Haldab liikmesriikide valuuta- ja kullareserve Eestit esindab Andres Lipstok Euroopa Keskpank asub Frankfurdis. MAASTRICHTI LEPING 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn 3 samba poliitikas: I sammas majanduskoostöö, mida laiendati senisest veelgi. II sammas- ühine välis- ja julgeolekupoliitika. III sammas õigus- ja siseküsimustealase poliitika sammas. LISSABONI LEPING ehk reformileping. Kirjutati alla 13.dets 2007.a Lissabonis EL-i tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asutamislepingut eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja liidu välistegevuse sidusust. G-8 maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus. IMF valuutafond IBRD maailmapank
Kanditaatriikidel peavad olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad on: · Siseturg ja ühtne valuuta · Ühine põllumajanduspoliitika · Regionaalpoliitika · Energeetika ja keskkonnapoliitika · Justiits- ja siseküsimused · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlament (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjon (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, mis seisab Euroopa ühishuvide eest). Teised institutsioonid: Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman
kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogul on 6 põhiülesannet. · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Parlament Parlamendil on 3 põhilist ülesannet. · Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. · Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta
arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted Euroopa Liidu eesmärgid I sammas II sammas III sammas Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades
arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud “kolme samba” süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) • Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted Euroopa Liidu eesmärgid I sammas II sammas III sammas Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades
arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted Euroopa Liidu eesmärgid I sammas II sammas III sammas Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades
arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted Euroopa Liidu eesmärgid I sammas II sammas III sammas Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades
kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb
Erakonna ülesandeks ontoetajaskonna ja oma liikmete poliitiliste huvide väljendamine ning kohaliku omavalitsuse ja riigivõimu teostamine. Keskerakond on asutatud 12. oktoobril 1991 aastal Tallinnas. Tema esimeheks on Edgar Savisaar.Sotsiaalse turumajanduse arendamine on Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks ning ta kuulub veel sellisesse ühendusse nagu Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus. Erakonna eesmärgiks on veel välis- ja julgeolekupoliitika, keskklass, loodushoidlik eluviis, heaoluriik ja inimväärne eluviis.Keskerakond annab välja kolme ajalehte: "Kesknädal", "Seitse päeva" ja "Pravo i pravda". Tänase päeva seisuga on Keskerakond liimkmete arvu poolest suurim erakond Eestis. Eesti taasiseseisvumise algusest saadik on Keskerakond olnud ainus tõsiselt võetav poliitiline jõud. Ta tegeleb muulaste interigeerimisega ühiskonda. Kui räägime rahumeelsest
Sloveenia, Küpros, Malta · 2006 põhiseaduse lepingu ratifitseerimisele vastasid eitavalt Prantsusmaa ja Holland · 1.jaanuar 2007 ühinevad Bulgaaria, Rumeenia o Lissaboni leping Reformileping Leping jõustus 1.detsember 2009 (ratifitseerisid kõik Euroopa Liidu riigid) Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kehtestati liikmesriikide vabatahtlikku väljaastumise säte
3. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (väljatöötamisel); 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; 5. Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018; 6. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020; 7. Eesti Maaelu arengukava 2014–2020; 8. Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava; 9. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020; 10. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused 2010; 11. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“; 12. Transpordi arengukava 2014–2020; 13. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu); 14. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“; 15. Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020; Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad 1. Isik või asutus Mõju või huvi 2. Maa-amet Riigi omandis oleva maa valitseja. 3
· Väljaannete talitus avaldab teavet ELi kohta; · Euroopa Personalivaliku Amet värbab töötajaid ELi institutsioonidesse ja muudesse asutustesse; · Euroopa haldusjuhtimise kool korraldab ELi töötajate koolitust konkreetsetes valdkondades; · spetsialiseeritud ametid ja detsentraliseeritud asutused tegelevad erinevate tehniliste, teaduslike ja haldusalaste küsimustega; · Euroopa välisteenistus toetab oma tegevuses liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, kelleks on praegu Catherine Ashton. Kõrge esindaja on välisasjade nõukogu eesistuja ning juhib ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Ta tagab ka ELi välistegevuse järjepidevuse ja koordineerituse.
ühisraha kasutuselevõtt. Pikka aega oli liidu üheks tunnusjooneks vähene sekkumine neis valdkondades, kus avaliku sektori kulud on traditsiooniliselt suurimad: sotsiaalpoliitika, haridus, tervishoid ning kaitsepoliitika. Nüüd on seegi muutumas. Samuti iseloomustab EL-i arengut 2 alates Maastrichtist integratsiooni ülekandumine majandussfäärist poliitilisse sfääri: Euroopa kodakondsuse loomine, koostöö sise- ja justiitsküsimustes, ühise välis-ja julgeolekupoliitika areng jne. Integratsiooni laienemine Oma ajaloo vältel on Euroopa Liit kasvanud kuue liikmesriigi ühendusest 27-liikmeliseks organisatsiooniks. 1970-ndatel, 1980-ndatel ning 1990-ndatel liitus selleaegse Euroopa Ühendusega igal kümnendil kolm riiki. Viimane laienemisvoor oli enneolematu, kuna 2004. aastal liitus korraga 10 riiki, millele lisandusid 2007. aastal veel Bulgaaria ja Rumeenia. Horvaatia ja Türgiga on alustatud läbirääkimisi ning enamus Lääne-Balkani riikidest on
Luksemburg (1957), Tsehhi (2004) Läti (2004), Ungari (2004). Malta (2004), Poola (2004), Euroopa Liidu poliitika Euroopa Liidu aluseks on kolm põhilist poliitikavaldkonda, mida nimetatakse ka kolmeks sambaks. Esimene sammas on ühenduse valdkond, mis hõlmab enamikku ühispoliitikaid, kus otsused langetatakse ühenduse meetodil ja milles osalevad komisjon, parlament ja nõukogu. Teine sammas on ühine välis- ja julgeolekupoliitika, kus otsuseid langetab vaid nõukogu. Kolmas valdkond on politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades, kus langetab otsuseid vaid nõukogu. Euroopa Liidu intstitutsioonid Euroopa Kohus ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. See koosneb 15 kohtunikust ja 9 kohtujuristist, kes nimetatakse liikmesriikide poolt ühiselt. Euroopa Kohus asub Luksemburgis. Euroopa parlament
aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Liitumisajad 1957 Belgia , Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja prantsusmaa 1973 Suurbritannia, Iirimaa ja Taani 1981 Kreeka 1986 Hispaania ja Portugal
aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel
FOORUM 3 VASTUSED 1. Alates 1993 a. sõlmitud Maastrichti lepingust hakati Euroopa Liitu kujutama kolmel põhisambal seisvana, millisteks on: Siseturuga seotud teemad ( Euroopa Ühenduse teemad) Välis- ja julgeolekupoliitika Õigusalane koostöö, k.a politseikoostöö 2. 1. Siseriikide õiguse tõlgendamisel tuleb püüda näha pigem selle vastavust kui mittevastavust Euroopa Liidu õigusele, see tähendab, et siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada vastavuses EL-i õigusega 2. vastuolu korral siseriikliku ja EL-i õiguse vahel on siseriiklikud ametkonnad kohustatud jätma kõrvale siseriikliku õiguse ja kohaldama Euroopa Liidu õigust ( EL- i õiguse ülimuslikkuse põhimõte).
Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant (hetkel Hispaania) Nõukogu otsused tehakse hääletades Nõukogu ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Euroopa Kohus Asub Luksemburgis, koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist Ülesandeks on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi ja et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte.
Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. Nõukogu ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendipresident. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis.
Parlamendi volitusi õigusloome ja ELi eelarve ning rahvusvaheliste lepingute heakskiitmise valdkonnas. Muudetakse Euroopa Parlamendi koosseisu. Euroopa Parlamendi liikmete arv võib olla kuni 751, st. 750 liiget ja president) Euroopa Liidus on nüüd seitse institutsiooni: Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Keskpank ja Euroopa Kontrollikoda. Loodi uus välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja / komisjoni asepresidendi ametikoht, et tõhustada ELi tegevust rahvusvahelisel areenil ning paremini kaitsta Euroopa huve ja põhiväärtusi maailmas. Oma töö järjepidevuse huvides valib Euroopa Ülemkogu maksimaalselt viieks aastaks Euroopa Ülemkogu eesistuja. Sellega muudetakse ELi tegevus veelgi nähtavamaks ja selgemaks. Komisjoni presidendi „valib” Euroopa Ülemkogu ettepanekul Euroopa Parlament. Lissaboni lepingus
13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid · Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine · 4 vabadust (kauade vaba liikumine; isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine); Seaduste ühtlustamine; Konkurentsieeskirjad; Tolliliit 14. EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem · Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust): senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus- ja siseküsimustes 15. Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt) · Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba süsteem e 2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames 16. EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued poliitikavaldkonnad · ühine välis- ja julgeolekupoliitika · koostöö õigus- ja siseküsimustes 17. Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping
• Euroopa Ülemkoguga, mis on veel üks ELi institutsioon, kus ELi juhid kohtuvad umbes 4 korda aastas, et arutada ELi poliitilisi prioriteete • Euroopa Nõukoguga, mis ei olegi ELi organ. Nõukogu tegevus •ELi õigusaktide menetlemine. •ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. •Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel •ELi aastaeelarve heakskiitmine. •ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. •Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. Nõukogu liikmed Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. Istungite juhtimine Välisministrite nõukogul on alaline eesistuja - ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.
Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid 1)ÜRO(Ühinenud Rahvaste Organisatsioon)- on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜROga 17. septembril 1991. Inimõiguste kaitse on ÜRO üks peamisi tegevussuundi, tema tegevuse käigus on loodud rida inimõiguste kaitsega otseselt tegelevaid struktuure ja programme. Aastail 1993 - 2001 tegutses Eestis ÜRO Arenguprogramm (UNDP), mis lõpetas oma tegevuse 1. jaanuarist 2002. UNDP toetusel on koostatud Eesti inimarengu aruandeid alates 1995. aastast. 2) Euroopa Nõukogu- on loodud 5. mail 1949. Eesti on Euroopa Nõukogu liige 14. maist 1993. Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; · valida ja olla valitud; · südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; · sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); · omandile. Kon...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
