kevasti läinud!" KIILLAUSE Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt seotud. Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare. Ausõna, mina seda ei teinud Kas tõesti, juba ta tulebki. Ei või olla, ema teab juba kõike. Suurepärane, Juku võitis. Tema, peab ütlema, tuleb omadega toime. Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega. Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata neutraalsed kiilud (vt eelmist loendit). Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama olulised, kui muu lausegi. Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me kunagi. Peaasi - ära mind sega. Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud. Tartu 3. keskkoolis (Raatuse 88a) alustati remonditöid.
Kui kuulaja teab, et talle räägitakse nalja, kuid pole seda ega selletaolisi (nt. hullude ja hullumaja kohta) enne kuulnud, siis on ta segaduses ja püüab palavikuliselt välja arvutada, kuhu asi suubub. Jätk on aga: ...lasta basseini veidi vett. Et anekdoodi "päris-"skript võib pärineda ka äraspidisest hulluderiigist, seda teab vähegi kompetentne kuulaja juba ette ja peab loomulikuks. Või vaatame veel üht näidet. · Onu tuleb külla ja imestab: Oi, Juku, sa jood kalamaksaõli. Kas vastik ei ole? -- On küll, aga isa annab mulle iga korra eest 20 senti. -- Ja mis sa selle rahaga teed? -- Mul on selline piluga siga, korjan sinna sisse. -- Ja kui siga täis on, mis siis saab? -- Siis isa lööb sea katki, võtab raha välja ja läheb ostab uue kalamaksaõli. Siin on kuulaja, kes lõppu ei tea, arvatavasti üsna nõutu. Laval näib olevat täiskasvanu, kes küsitleb
Madis lubas, et enne näeb ta vaeva naise peksmisega, kui uue ulualuse otsimisega - Perre tuli uus noor rõõmsameelne tüdruk ja ka uus sulane - Mari ja Andres said poja, nimeks sai Indrek, oli nääpsuke ja nõrgem, kuid Andres uskus, et pojast tuleb tark poiss ja see saab kirikuõpetajaks, pojale ristiisaks sai Hundipalu Tiit XXV - Talus oli 7 last: Krõõda 3 tütart Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres; Marilt poeg Indrek ja veel Jussi lapsed Juku ja Kata - Indrekut hoiavad enamjaolt Liisi ja Maret, kes venda vahel näpistavad nii et see nutma hakkab, mis peale tuleb Mari poissi hoidma - kopli-Vargamäel on laste ühine majapidamine, sellest võtab osa ka karja-Atu, lastel omad põllud, kraavid, loomad, kohtud jms, peamine suur töömees, kes enda õlul kõike kannab on Atu, mäng peab alatihti Liisi ja Mareti jaoks pooleli jääma, sest peavad minema last hoidma
1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised jä...
Globaalne ja individuaalne vale. Globaalne vale on selline mida produtseeritakse suurte rahvahulkade tarvis, levitatakse kõikvõimalike kanalite kaudu, alates kooliõpetusest ja lõpetades mistahes igapäevase ajakirjanduse vormiga. On olemas ka religioosne vale. Poliitiline vale. See on sellest perioodist, kui poliitika on võtnud juhtpositsiooni üle religiooni, poliitika on asendamas religioosset võimu masside üle. Statistiline vale. Individuaalne vale.Häbivale. Kui juku on tunnis ja tahab wc-s käia. Etiketi vale. Lähedalt seotud viisakuse valega. Hädavale. Armuvale. Viga on eksimus mis ületab etteantud normi piiri. Igas valdkonnas võivad need olla erinevad. Vale kõrvalkalle on delta. Detuktiivne loogika. Üldiselt üksikule. Induktiivne mõtteviis. See tekkis alles 19.sajandil. J.Niel oli rajaja. Dialektiline loogika. Selles nähakse kahekordse eituse tulemusenam mingit arengujoont, arengumomenti.
Juku vanus 18 Pensioniiga 65 Marlboro hind 3.8 deposiidi intressimäär 3% Aktsiaturu tootlus 12% Deposiidil iga aasta lõpus 1,407.96 € Aktsiaportfelli väärtus 65ndaks eluaastaks 2,401,809.07 € inflatsioon 2% maksumäär 20% Aktsiaportfelli soetusmaksumus 66,173.93 € Maksude-järgne nominaalrikkus 1,934,682.04 € Maksudejärgne reaalrikkus 762,783.92 € YTM 29.24% Kuupäev laekuv rahavood Ostukuupäev 2/1/2012 2/1/2012 0 Nimiväärtus 1,000.00 € 9/5/2012 ...
Murdmaasuusatamine 1 0 1 Mäesuusatamine 0 1 1 Kokku 3 2 5 Eesti lippu Garmisch-Partenkircheni mängude avamisel kandis Eesti Panga direktor J. Rosenfeldt VI taliolümpiamängud, Oslo · 14.02. 25.02.1952 Suusatamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 26. Juku Pent Saksamaa 50 km 4:30.56 VII taliolümpiamängud, Cortina d'Ampezzo · 26.01. - 05.02.1956 Suusakahevõistlus Koht Nimi Riik Tulemus 26. Uno NSVL 400,9 - hüpped 186,5, 15 km 1:00,48 Kajak (214,4) Suusakahevõistluses osales N.Liidu koondise koosseisus Cortina d'Ampezzo taliolümpial Uno Kajak
kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele „Kui kaugele suudab inimene hüpata?“ saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised järeldub, et pruunkarud on inimesed? Neile küsimustele saab loogiliselt arutledes vastata. Neile küsimustele vastates lähtutakse küsimuse enda poolt püstitatud eeldustest. 3. Tooge kolm näidet filosoofiliste küsimuste kohta. Selgitage nende võimalikke vastusevariante. Kas on elu pärast surma?
Kui suur on uus müügihind? 4.26 Näidata, et kui jaehinda alandada r %, alaneb ka müühihind r %. 4.27 Müügijuht tahab arvutusvalemit kauba omahinna Oh arvutamiseks, lähtudes müügihinnast Mh. Kasumiprotsendiks soovib ta võtta 15% ja käibemaks on 18%. Kirjutada välja vastav võrrand. 4.28 Kui Juhan Juurikas tahab oma töö eest puhtalt kätte saada (netopalk) 3500 kr, kui suur peaks olema tema brutopalk, kui tulumaksumäär on 26% brutopalgast ja maksuvaba tulu on 500 kr kuus? 4.29 Juku töötab kuus 160 tundi tunnitasuga 50 kr ja Juhan töötab 100 tundi tunnitasuga 40 kr . Kui suur töötasufond tuleb planeerida, kui ravikindlustuse määr on 13% brutopalgast ja sotsiaalkindlustuse määr 20% brutopalgast? 4.30 1995. a. oli tulumaksuvaba miinimum 300 kr. 1996.a. on see 500 kr. Juku kuupalk on 4500 kr. Leida a) mitu krooni on Juku aastane netopalk 1996.aastal suurem kui 1995.a. b) mitu protsenti on Juku aastane netopalk 1996.aastal suurem kui 1995.a. 4
· Ekstravertsuse psühhobioloogia · Neurootilisuse psühhobioloogia Päritavus · Mida tähendab, et mingi isiksuseomadus on "päritav" (heritable)? ·Päritavus on kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa, mis on tingitud pärilikest erinevustest indiviidide vahel. Valem : h2=Vgenetic/Vtotal=Vgenetic / (Vgenetic +Venvironmental) Päritavuskoefitsiendi tõlgendamine · Päritavus käib populatsiooni, mitte üksikindiviidi kohta! Oletame, et ekstravertsuse päritavuskoefitsient on 50% (0,5) ja Juku ekstravertsuse skoor on 80. Me ei saa öelda, et Juku eksrtavertsusest 40 palli on pärit tema vanematelt, sellest omakorda 25% isalt ja sama palju emalt. Nii väita oleks isegi erakordselt rumal. Päritavuskoefitsient tähendab hoopis, et 50% ekstravertsuse populatsioonisisesest muutlikkusest on tingitud geneetilistest erinevustest indiviidide vahel. Muutlikkust saab mõõta näiteks kõrvalekaldumisena keskmisest.
Kurvameelsuse rohi Artikli sõnum: Oota paremat homset. Mõtle positiivselt. Kurvaks muutub inimene, kes ei armasta mingil põhjusel iseennast. - Et inimene jõuaks armastada, on tarvis ta esmalt kindlustada toidu ja veega, toasoojaga, turvatundega. - Mida vanemaks saa naine, seda vähem on temaealisi kavalere hakkamas. - Hea inimene ei saa olla väga vaene ega kurb. - Ära kaota pinda jalge alt. - Räägi inimestega! - Keelkonnad juku Keelkonnad. Eesti keel kuulub uurali keelkonda. Uurali keelkond jaguneb kaheks: 1. soome-ugri-permi-komi,udmurdi,volga(mari, mordva)-läänemeresoome-soome, eesti, karjala, vepsa, vadja, liivi, isuri, mordva ugri-handi, mansi, ungari. 2. samojeedi Euroopas kõige suurem keelkond on indoeuroopa keelkond. Olulisemad alarühmad on germaani keeled(saksa, inglise, rootsi, taani, norra, islandi), romaani keeled(itaalia, prantsuse,
Eesti kirjanduse algusaastad 1. Eesti kirjanduse lätteil Alguse sai eesti kirjakultuur 13 saj. Henriku Liivima kroonikas eestikeelsed sõnad: ,,Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas). 14 saj levib juhuluule pulmadeks, matusteks, ristimistele jne Trükis ilmus esimene juhuluule 1637 ,,Pulmalaul" R. Brockmann Esimesed eestikeelsed raamatud 16 17 saj. pandi alus eestikeelsele kirjakeelele ja ilmusid kirikuraamatud, siis levis tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine 1525 vaadi raamatutes eestikeelsed missatekstid 1535 Wanradti ja Keolli katekismus (11 lehekülge, selle koostas Tallina Niguliste kiriku õpetaja S. Wanradt ja tõlkis eestikeelde Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja J. Koell) Esimesed eestikeelsed väljaanded olidki vaimulikud kirjutised kirikuõpetajate abistamiseks. Heinrich Stahl ,, Käsi ja koduramat.." (1632-1638) (s...
pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal. N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga seotud inimese tegevus. Üleliidulistel maanoorte meistrivõistlustel oli Eesti meeskond 4 x 11 km teatesuusatamises teine ja naiskond 3 x 5 km teatesõidus kolmas. 1952 - Esimene eestlane Juku Pent osales(Saksamaa värvides) sõjajärgsel Oslo taliolümpial. 1954 - Märtsis valmis Otepää spordimehe Hindrel Väärandi eestvedamisel rajatud Väikese Munamäe hüppemägi, mille projekteeritud võimsuseks oli 50 m. Rakveres sporditeed alustanud suusahüppaja-kahevõistleja Uno Kajak osales Moskva lähistel rahvusvahelistel suusamängudel (kohal olid Norra, Rootsi ja N Liidu paremad), kus saavutas kahevõistluses 9. koha. 14
sihitud, ning vastab küsimusele keda? mida? kelle? mille? kes? mis? Nt Ma kohtasin sõpra. Ostsin poest suure leiva. Loe see raamat läbi. Öeldistäide ehk predikatiiv - verbi olema laiend, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu. Nt Laps on haige. Härra Tamm on kunstnik. Inimesi on häid ja halbu. Määrus ehk adverbiaal - verbi, omadus- või määrsõna laiend, mis pole alus, sihitis ega öeldistäide. Nt Käisin poes. Juku rääkist juhtunust emale. Poiss vaatas teda nukralt. Täiend ehk atribuut - nimisõna laiend, mis väljedab nimisõnaga tähistatu tunnust. Nt Riie on täpselt poolteist meetrit lai. Kõik nad olid tudengid. Üks pikk tumedapäine mees. Semantilised rollid lause tähenduslikud, verbi juurde kuuluvad osad: Agent tahtlik tegutseja. Tavaliselt väljendatud subjektiga (a), kuid võib olla ka nt.eri liiki määrus (b, c). N. a) Mari laulis laulu. b) Käisime Mariga Metsas.
on toodud lehel "Vastused". s pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: e; mine ja paigutus; iooni kasutamine, viited andmeid sisaldavatele lahtritele; Page 2 Seletus Page 3 N1 NÄIDE Moodi leidmine On toodud andmed firma töötajate laste arvu kohta. Leida kõige sagedamini esinev laste arv. Nimi Laste arv Juku 2 Juhan 3 Mall 1 Liisi 3 Ants 0 Kaarel 2 Tõnu 2 Mari 4 Tiina 2 Toivo 1 Kasutame funktsiooni MODE ja viitame lahtritele, kus asuvad arvandmed Mati 0 mood 2 Kõige sagedamini esines laste arv 2
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 1...
16. Friedebert Tuglas ja uusromantiline proosa. Jutustuse avaneb iseloomulik pilt asukoha poolest. 1886-1971 prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja Siin on kõrvu, rikaste härraste majad. Sombu- tõlkija. Sündis Tartumaal. Õppis H. Treffneri peretütar, kes ei leia endale külas seisukohast gümnaasiumis, võttis osa 1905. Aasta kosijat. Siin on rikkad Juku ja Liis, kes hoolimata revolutsioonisündmustest, elas 1906 1917 oma jõukusest on õnnetud. "Kaine mõistuse" järgi pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. Tema talitajad huvitatud ainult oma rikkuse 8 suurendamisest. Varasemad realistlikud näidendid: ,,Pildikesed Paunverest,, ,,Kapsapää,,.
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski s...
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
kaua vastu peavad C. Linnuliigid jagunevad kahte suhteliselt selgesti eristuvasse gruppi: need, kes omavad suurt pesitsus- ning toitumisterritooriumit ning on vähearvukad ja need, kes omavad väikest territooriumit ning on arvukad 98. Milline lause on õige? A. Summaarne NPP ookeanis ületab summaarse NPP maismaal; B. Parasvöötme heitlehise metsa PPP on ca 8 korda väiksem kui troopilises vihmametsas; C. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. 99. Taimne hingamine kulutab umbes: A. Poole kogu assimileeritud energiast? B. 15% kogu assimileeritud energiast? C. 2-3% kogu assimileeritud energiast? 100. Kõige madalama (happelisema) pH taluvusega on: A. hooghändlased ja nematoodid; B. kuumaveeallikates elavad kemosünteesivad bakterid; C. avaookeani fütoplankton; D. soodajärvede tsüanobakterid. 101. Milline neist on aeroobse hingamise võrrand? A. C6H12O6 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O; B
oma Maie kooli panna? See on ka jälle mõni kool rikub mulgist väljaarvatud aru, et nüüd naised naised (sõna- peavad lugema ja kirjutama õppima ja kes teab koomika: autor mis kõik – puha naiste rikk, muud ühti! Ja oma on naiste- Juku võtan ma küünlapäevaks koolist lahti – rahvas) kui Ann laseb –, muidu rikuvad selle mul ka ära käest. See sõna jääb peale. Ma ei ütleks veel tegelik võim midagi, – aga – – Oh, et ma nii rumal olin seda majas Anne 29 Aluste talu käest ära andma nende kätte! Seda käes
■ „Eile nägin ma Eestimaad“; ■ „Must lagi on meie toal“; ■ „Ta lendab mesipuu poole“. ○ Looduslüürika: ■ „Sügise“; ■ „Lumehelbeke; ■ „Tulen, tulen!“ Eduard Vilde, 1865.–1933. aasta: ● „Külmale maale“, 1896. aasta; ○ Jaan Vapper e Väljaotsa Jaan, Virgu Anni; ○ Kohi-Kaarel, Kõverkaela- Juku, sotsiaalsed probleemid, Jaani allakäigu põhjused. ● „Mahtra sõda“ , „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“, „prohvet Maltsvet“ – ühine teema: talupoegade feodalismivastane võitlus 19. sajandi keskel; ● „Mäeküla piimamees“, 1916. aasta; ○ Mari, Tõnu Prillup, Ulrich von Kremer. ● Näidendid: ○ „Tabamata ime“, 1912. aasta; ■ Leo Saalep, Lilli Ellert-Saalep, Eeva Marland. ○ „Pisuhänd“ 1913;
heaolu ja pidurdab, leevendab sotsiaalseid probleeme poliitiliste vahenditega, mõjutades seadusandlust ja ühiskondlikke struktuure. 12 14.10 Seminar Juhtumianalüüs lähtuvalt seadusandlusest. Avalduse sisu näidis (igal koolil oma): Avaldus Palun rakendada seadusest tulenevaid meetmeid seoses sellega, et XXX Põhikooli õpilane Juku Juurikas (isikukood: ...) .. (ülejäänud andmed) rikkus Tubakaseadust (par 28 lg 1). (Edasi algab suhteliselt vaba tekst juhtumikirjeldus). 19.03.2013 kell 8.00 võttis õpilane oma kotist tubaka paki.... Seaduse paragrahvi ei pea sisse panema. Reeglina tuleb rahvatrahv, kui on noorem õpilane läheb juhtum alaealiste komisjoni. Komisjon rakendab alguses hoiatust. Tuleb välja kahtluse korral, koos teise kolleegiga nt, vaadatakse koos lapsega koti sisu
sõnad ei ole kaubanimed ning neid kirjutatakse nagu üldsõnu: kaeraküpsised, sidrunijook, soolapulgad, suitsujuust, maitsestatud kaelakarbonaad, vigurküünal, kätekreem, pesuvalgendi, salatikaste. Koha- ja isikunimi kirjutatakse kaubanimetuses suure tähega oma harilikul kujul: Brie juust, Toolse leib, Viini sai, Saku õlu, Costa Rica kohv, Vene sinep, Türgi diivan, Soome kelk, Norra kampsun; Aleksandri kook, Heleni neljaviljahelbed, Juku juust, Holmesi müts, Nehru kuub. 24 Sõidukid Üksiksõidukite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: laev Tormide Rand, mootorpaadid Lendav Hollandlane ja Onu Villi, purjekas Kolm Venda, võidusõiduautod Sinine Leek ja Viru Välk, rong Punane Nool, tuletõrjeauto Kärmas Katariina, lennukid Virmaline, Koit, Tuuslar, Hämarik.
taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin, Breznev), isikutest (Juku, Tsapajev ja Petka), loomadest ja lindudest (elevant, lõvi, karu, kirp, papagoi), hulludest, sadistidest, blondiinidest, politseist jt. Igal aastal ilmub maailmas hulganisti anekdoodikogusid, Eestis välja antud valimikest on üks populaarsemaid Leelo Tungla koostatud "Oi-oi, Juku" (1995). Näiteks: "Aitäh, tädi, kingituse eest!" "Pole tänu väärt, Juku!" "Seda arvan minagi, aga ema käskis ikka tänada!" annotatsioon teose, artikli vm lühike iseloomustav tutvustus, mis võib olla laadilt neutraalne või kriitiline. antiikaeg Kreeka ja Rooma vanaaeg: I aastatuhande algusest e.Kr kuni 5. sajandini p.Kr. antiikkirjandus Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus ajavahemikus 1. aastatuhande algus e.Kr kuni 5. sajand p.Kr. antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ...
XI suveolümpiamängud, Berliin 1936 Eesti sportlasi oli võistlemas 39. Jällegi oli meil medalite rohke aasta. Lisaks võitjatele olid edukad ka: Kalevi Kotkas, kes võistles Soome värvides ja sai neljanda koha, sõudmises oli Austraalia au kaitsmas meie mees Leonard Einsaar. Edgar Puusepp sai neljanda ja Evald Sikk kuuenda koha maadluses. Kergejõustikus Arnold Viiding ja Koit Annamaa jäid kaheksandaks. VI taliolümpiamängud, Oslo 1952 Eestlastest võttis osa ainult Juku Pent ja temagi võistles Saksamaa riigi heaks 50km suusatamises. XV suveolümpiamängud, Helsingi 1952 Eestlased võistlesid NSV Liidu lipu all. Vabamaadluses sai Helsingi olümpial neljanda koha August Engla, Edvin Vesterby maadles Rootsi heaks ja sai samuti 4. koha VII taliolümpiamängud, Cortina d'Ampezzo 1956 Ainsa eestlasena osales nendel olümpiamängudel N.Liidu koondise koosseisus Uno Kajak XVI suveolümpiamängud, Melbourne 1956 NSV Liidu võistkonnas kümnevõistluses
moodsad kunstivoolud (nt kubism, ekspressionism jt). Tuntumad kunstnikud K. Mägi, Ado Vabbe, Günter Reindorff ja Eduard Viiralt. Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt).
ühekaupa teised- kokku suri peres 6 last, alles jäi üks tüdruk- Maali. Nad ei saanud aru miks neil nii halvasti läheb, naine palus et teised saaks ka nii kannatada nagu tema. Haigeks jäid lapsed Orul (tütar ja poeg- väiksemad) , Hundipalul, Ämmasool ja Raval. Ühel pühapäeval maeti kokku 8 last. Rahvas rääkis Kingu Priidust kellel naist ega ka lapsi polnud keda kaotada võiks- too vaatas seal matuserongkäiku pealt. Andresel suri tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid kurguhaigusesse. Sel ajal kui Andres ja Mari kirikus käisid läksid tüdrukud paljalt rehe alla, ainult poisid olid korralikult riides, sest õues olid ilusad kohevad lumehanged. Lõpuks hakkas Liisil ja Maretil külm ja nad viisid ka väiksemad tuppa. Soojendati ennast sooja müüri ääres. Köhimise järgi said vanemad ka teada et lapsed käisid väljas- tehti neile sooja ja pandi enda juurde magama
- Isanimed ehk patronüümid on üks osa invidivuaalnimesid. Mõnes süsteemis on see ka ema järgi – matronüüm (nt Juhan Annepoeg), vanaisa järgi on vaponüümid. - Pseudonüümid ehk sala- või varjunimed, teenistusnimed (paavstid Benedictus või Alexius), kirjaniku kutsenimed (Tiiu Tasane ehk Eduard Vilde). Osa pseudonüüme on krüptonüümid = krüpteeritud nimed (nt Osnap ehk Panso; onu Thal ehk Uno Laht). - Hellitusnimed on igapäevased hellitavad nimed, nt Juku või Juss. Eesti k vähe, vene k aga palju: Vladimir ehk Dima, Mihhail ehk Miša; ka inglise keeles: William ehk Will/Bill, Ronald ehk Ron(nie). - Omanimed, nagu Meelis ja Lembitu. - Laennimed, nagu Anne ja Jaan. - Võõrnimed, nagu Charles, John. - Piiblinimed, nagu Johannes, Taavet, Matteus. Need on oma päritolult heebreakeelsed. - Kanoonilised nimed ehk kalendri- ja pühakute nimed. Kanoonilistel nimedel on sama kuju eri keeltes –
(Eva Evo). Olemas ka kahesoolisi nimesid, Eestis kõige tuntum (Virgo, Aasa, Maria). Pseudonüüm pseudos (vale) varjunimi, salanimi. Tavaliselt kirjanikunimed, kunstnikunimed (Mait Metsanurk, Lydia Koidula). Pseudonüüm võib olla ka sooliselt eksitav. Olemas ka krüptonüümid, mis on pseudonime vorm. Kodeeritud pseudonüüm. Osnap - Panso. Onu Thal Uno Laht. Osa nimesid nimetatakse deminutiivideks e meelitusnimed, hüüdnimed. Eestis deminutiive pole palju: Juhanist Juku. Päritolu järgi Eesti nimevara. - Omanimed algupära läänemeresoomest. Meelis, Lembitu - Laennimed Eesti keelde mugandatud, Eestipärased. Kristliku päritolu. - Võõrnimed võõrkeelsed nimed, mida kasutame eestipäraselt. Jane, James. Tekkeviisi järgi: - Piiblinimed suur osa nimevarast pärit Piiblist: Johannes, Joonas, Taavet. Heebrea keeles nimed tähenduslikud. Mõne nime tagant võib näha fraasi. - Kanoonilised nimed kalendrinimed
Implikatsiooni tunnuseks on seos kui ... siis ... . Nt: Kui täna on kolmapäev, siis eile oli teisipäev. Tähistused: p q pq if p then q Tõeväärtustabel: p q pq 1 1 1 1 0 0 0 1 1 0 0 1 Eesti keeles võib sõnapaar kui...siis esineda ka muus tähenduses. Nt: Kui Juku õpib hoolega, siis Juhan tegeleb rohkem lõbutsemisega. (Pigem konjunktsioon.) Implikatsiooni saab avaldada teiste lausearvutuse tehete kaudu p q = ¬p q p q = ¬(p & ¬q) EKVIVALENTS: (equivalence): Lausete p ja q ekvivalentsiks nimetatakse lauset, mis on tõene parajasti siis, kui tema mõlemad komponentlaused on ühesuguse tõeväärtusega. Ekvivalentsi-seosele viitavad väljendid siis ja ainult siis kui (siiss), parajasti siis kui .
Siis tõi Mari laulu Andrese kätte. Andres ütles, et Mari käitub ikka nagu sauna Mari, et Krõõt poleks nõnda teinud. See solvas Marit väga. 18. 10. aastat on Andres olnud peremees (XXV ptk.) Mariga esimese lapse (Indreku) saanud, tundus Andresele, nagu algaks ta oma elu uuesti. Talus sibas nüüd seitsmehingeline lapsekari: Krõõda kolm tütart Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres; Marilt poeg Indrek ja peale selle veel Jussi lapsed Juku ja Kata. Kõige suurem häda oli pisikese Indrekuga, kes oli väga nääpsuke ja virin, ning Mari pidi tema eest kõige rohkem hoolt kandma. On kasvanud põllu ja heinasaak, siis peab ka loomi juurde muretsema, muretseb ta aga neid juurde, siis tekib ka vajadus suurema saagi järele. 19. Andrese ja Pearu kemplemine kõrtsis (XXV ptk.) Andres ja Pearu proovisid, kummal on rohkem raha. Andresel aga ei olnud raha nii
eesmärgi ja mõtte, surma ja surematuse iidseid küsimusi. 1983 avaldab Valton boreaalsetest müütidest inspireeritud kogu ,,Põhjanela paine" nig seejärel kuuest lühiromaanist koosneva tsükli ,,Üksildased ajas" (I 1983, II 1985), kus Lääne eluviis ja väärtused läbi Ida-algupära filosoofiliste mustrite vaadates oma halbusi reedavad. Üksikelu kujutusena on romaan jätkuks varasematele väikestele robinsonaadidele (novell ,,Tünn"). Valtoni tegelased lapsemeelne joodik Juku (,,Õndsusesse kulgev päev"), metsaerak Martin (,,Üleminekutund"), kaevandusinsener Haldor (,,Viissada minutit igaviku algusest") jt on loobujad. Nad astuvad elu oravarattast välja, tõmbuvad inimkonna sipelgaelust eemale, ja surevad. Igapäeva masinavärgist väljasseisja pilk võõritab: tsivilisatsiooni hüved leitakse kerged olevat ja inimkonna ohjeldamatu arenemiskirg hinnatakse kuriteoks looduse vastu. Tsivilisatsioonipessimismi
MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minev...
ja B korrutiseks. Näide: olgu sündmus A täringuviskel vähemalt 3 silma saamine ja sündmuseks B paarisarvuline tulemus, siis mõlemat tingimust rahuldavad vaid 4 ja 6 silma. Tõenäosus, 2 1 et mõlemad sündmused leiavad aset on p = . 6 3 Sündmust, mille korral toimub sündmus A või sündmus B, nimetatakse sündmuste A ja B summaks. Näide: olgu sündmus A, et Juku saab eksamil hindeks 5 ja sündmuseks B, et ta saab 2 hinde 1. Tõenäosus, et vähemalt üks nendest sündmustest leiab aset on p . 5 Kahte sündmust, mis ei saa esineda üheaegselt, nimetatakse teineteist välistavateks sündmusteks. Näide: kaardipakist ühe kaardi võtmisel ei saa see üheaegselt olla punane kaart ja must kaart.
"Põle niisukesi sindreid enne näind." ..." See teeb Pearu veidi ettevaatlikumaks, sest sinnani oli ta olnud kindel, et ta ise on viguritega, Andres aga ajab oma asja ikka tõe ja õigusega. Sellel on aga oma tõe ja õiguse tagaajamiseks omad viisid tekkinud, mille kinnituseks ta aina rohkem Piiblist kaitset otsib, nii et ta pikapeale aina suuremaks tõsiusklikuks sai. Tol ajal on peres 7 last:Liisi, Maret, Anni, Andres (Krõõda lapsed), Juku, Kata (Jussi lapsed) ja Indrek, Mari ja Andrese esimene laps. Lasteepideemias, millest ei jää puutumata ükski sealtkandi pere, surevad kõigepealt Juku ja Kata, siis väike Anni. Matuseid ei vaevuta suureks puhuma, sest sel ajal on juba igas majas uued surnud ja ega oma laste matmise kõrvalt keegi matusele tullagi ei saa. See tegi Andrese aina kibestunumaks, Krõõda surm oli olnud vaid algus. Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast
Nad ei saanud aru miks neil nii halvasti läheb, naine palus et teised saaks ka nii kannatada nagu tema. Haigeks jäid lapsed Orul (tütar ja poeg- väiksemad) , Hundipalul, Ämmasool ja Raval. Ühel pühapäeval maeti kokku 8 last. Rahvas rääkis Kingu Priidust kellel naist ega ka lapsi 14 polnud keda kaotada võiks- too vaatas seal matuserongkäiku pealt. Andresel suri tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid kurguhaigusesse. Räägiti et aasta tagasi sai üks suur joodik ja kange kakleja imelikul viisil surma. Kogus ei selgitanudki välja kelle süü läbi asi juhtus. Kuulati üle Kassiaru Jaska, Aaseme Aadu, Oru Pearu, Hundipalu Tiit, Ämmasoo Villem, Rava Kustas ja palju teisi (nende lapsed surid). Kõik arvasid nüüd et Jaska oligi selle mehe surmas süüdi, sest temal suri kõige rohkem lapsi
D 11 EESTI AJALUGU Muusika Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film ja teater Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt)
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
üks tüdruk- Maali. Nad ei saanud aru miks neil nii halvasti läheb, naine palus et teised saaks ka nii kannatada nagu tema. Haigeks jäid lapsed Orul (tütar ja poeg- väiksemad) , Hundipalul, Ämmasool ja Raval. Ühel pühapäeval maeti kokku 8 last. Rahvas rääkis Kingu Priidust kellel naist ega ka lapsi polnud keda kaotada võiks- too vaatas seal matuserongkäiku pealt. Andresel suri tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid kurguhaigusesse. Räägiti et aasta tagasi sai üks suur joodik ja kange kakleja imelikul viisil surma. Kogus ei selgitanudki välja kelle süü läbi asi juhtus. Kuulati üle Kassiaru Jaska, Aaseme Aadu, Oru Pearu, Hundipalu Tiit, Ämmasoo Villem, Rava Kustas ja palju teisi (nende lapsed surid). Kõik arvasid nüüd et Jaska oligi selle mehe surmas süüdi, sest temal suri kõige rohkem lapsi
Hommikul samamoodi nagu kõigil eelmistel päevadel ja lisaks veel pärastlõunal, enne lõpphindamist. Näide protsessihindamise tabeli kohta, esimene nädal. Nimi Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede/nädal Eve Väsinud Põnev Segadus Ideed Uus/raske Aavo Uus Informatsioon Kaos Kohustused Töö Juku Seadusandlus Segadus Tüütu Informatsioon OK Mari Inimesed Ma tahan Raske Haridus Sõit Lõpphindamine toimub kursuse lõpus. Lõpphindamine võimaldab võrrelda saavutatud tu- lemusi püstitatud eesmärkidega. Hindamisest peaks kujunema metoodiline abivahend, mis aitab grupitöös osalejatel süvendada arusaamist sellest, et nad ise vastutavad oma õppimise eest
vabrikutes ning linnast väljas põllutöödel. Kellegi põgenemise puhul lubati hukata kümme kohale jäänud kaasvangi. […] Töökoha läheduses avastasid tüdrukud autoremonditöökoja, kus töötasid eestlased. Hädavajaduse ettekäändel jooksid tüdrukud tihti sinna meeste juurde ja peagi oli igal ühel oma „sõber“, kes temaga oma moonakotti jagas. […] Mul oli üks eestlane, kes mind armastas. Ta nimi oli Juku Rannamets. Ma ei saanud aga temaga rääkida, ma ei osanud eesti keelt ega tema tšehhi keelt. Kui ma tulin, seisatasin ühe klaasukse taha, ta nägi mind, võttis ajalehepaberisse mässitud pakikese, pani selle masina peale ja läks minema. Läksin masina juurde ja võtsin pakikese. Selline side oli meie vahel. Niiviisi aitas ta mind, kui tal võimalik oli, kogu selle aja, mis ma Tallinnas olin.
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate ...
tundelised "hüüatused"? Eetiline naturalism · Teooria, mille järgi eetikamõisted on defineeritavad faktimõistete kaudu, s.t eetikaterminid osutavad naturaalsetele omadustele (nagu nauding, õnn, kasulikkus, aktiivsus jms). · Moraali hinnatakse maiste väärtustega. · Naturalismi järgi saab väärtusväiteid määratleda faktiväidete kaudu. · Fakt empiiriliselt verifitseeritav väide (näit. Juku spikerdas) · Väärtus hinnangulause kaudu väljendatud väärtushinnang (näit. spikerdamine on väär). · Kui esitame väärtusotsustuse, anname millelegi hinnangu. Naturalismi versioonid Eetilise naturalismi üheks versiooniks on eetiline hedonism, mis väidab, et Hüve ehk Hea, mis on igasuguse eetikaotsustuse aluseks, viitab naudingukogemusele. Mõned naturalistid räägivad moraali sisust ,,inimõitsengu edendamise või ,,inimese
majandusüksuse nimega ega ettevõtet reklaamiva sildiga. Nt OÜ Humal võib pidada Õlletare-nimelist õllekeldrit, täisühing Kustav Kaalikas & Ko võib tegelda Vana-Andrese talu pidamisega. Ühel ettevõtjal või äriühingul võib olla ka mitu eri nime kandvat ettevõtet. Registrisse kantud ärinimel on seaduse kaitse, registreerimata ettevõttenimel aga mitte. Ka ilma ärinimeta tegutsev ja registrisse kandmata väikeettevõtja võib kasutada mingeid silte või ettevõttenimesid, näit. Juku Juurikas võib pidada Mägra baari, kuid sellisel nimetusel ei ole juriidilist tähendust. (Peep 1996: 269--270) Registrisse kantavate nimede valikut on võimalik reguleerida, esitades nimedele mingeid nõudeid. Registreerimata ettevõttenimede ja -nimetuste valikut ei saa praeguses Eestis kontrollida ega mõjutada. Seega on ettevõtjatel oma ettevõtete (kaupluste, restoranide, hotellide, ööklubide jms) nimetamisel täiesti vabad käed. Ärinimede keelsus
kunstivoolud (nt kubism, ekspressionism jt). Tuntumad kunstnikud K. Mägi, Ado Vabbe, Günter Reindorff ja Eduard Viiralt. Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane
"Põle niisukesi sindreid enne näind." ..." See teeb Pearu veidi ettevaatlikumaks, sest sinnani oli ta olnud kindel, et ta ise on viguritega, Andres aga ajab oma asja ikka tõe ja õigusega. Sellel on aga oma tõe ja õiguse tagaajamiseks omad viisid tekkinud, mille kinnituseks ta aina rohkem Piiblist kaitset otsib, nii et ta pikapeale aina suuremaks tõsiusklikuks sai. Tol ajal on peres 7 last:Liisi, Maret, Anni, Andres (Krõõda lapsed), Juku, Kata (Jussi lapsed) ja Indrek, Mari ja Andrese esimene laps. Lasteepideemias, millest ei jää puutumata ükski sealtkandi pere, surevad kõigepealt Juku ja Kata, siis väike Anni. Matuseid ei vaevuta suureks puhuma, sest sel ajal on juba igas majas uued surnud ja ega oma laste matmise kõrvalt keegi matusele tullagi ei saa. See tegi Andrese aina kibestunumaks, Krõõda surm oli olnud vaid algus. Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast
kiiremini. Selle vastandiks on tahteline agressiivsus, ettepla- neeritud, mingile kindlale eesmärgile suunatud tegevus, mil- lest alati ei pruugi arugi saada, et tegemist on agressiivsusega. Sel juhul puuduvad impulsiivsele agressiivsusele omased ärri- tusseisundi tundemärgid. Tahteline agressiivsus on tihtipeale seotud kuritegeliku käitumisega. Mida Juku ei õpi... Avalikku, kehalistja otseselt väljapoole suunatud agressiooni- vorme, mida võib nimetada ka vägivallaks, esineb peamiselt poistel. s ellepärast käsitlebki käesolev raamat ebakindlamaks. Ta ei saanud Maikiga tõeliselt tähtsatest e eluetappi lapse sünnist kuni noorema kooliea asjadest enam tõsiselt rääkida. Noormees ei tahtnud midagi
Naiste maskeraadi tehnika võib olla n.ö emantsipatsioonitehnika, mille abil suunatakse mees- ,,kangelase" ,,male gaze" kõrvale. Sest me elame patriarhaalses maailmas. Kuid mehelikkusest ja naiselikkusest on üldse raske rääkida, sest tänapäevases kultuuris lähenetakse nendele markeerijatele nagu ühele paljudest eriustest, mis iseloomustasid ,,traditsioonilist" korda. Nagu osa folkloorist või ajaloost. Riietus - 80ndate naine ja 2009 mees (krae, sall, tukk Juku sünnipäeval). Samamoodi sooliste märkidega Oluline küsimus: Seega positiivne pilk ütleb, et naised ei ole passiivsed, vaid aktiivsed oma rolli loomisele tarbimise läbi. Mehi võrgutab teatud naiselikkus, mida naised ära kasutavad. Selle kaudu saavad nad teatavadi kultuurilisi kompetentse ja isiklikke naudinguid. Maskeraadi mõju naistele tarbimiskultuuris Samas ei ole kõik naised saanud seda maskeraadi värki võrdselt teha näiteks mustad naised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
