Joonis 1: soojemad kehad kütavad jahedamaid ja üritavad saavutada võrdsust. Teistsugune sõnastus on järgmine: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. See näitab, et korratus saab tekkida iseenesest, korrastatus aga mitte. Näiteks, kui Mari küpsetab köögis hea lõhnaga kooki ja Juku närib elutoas haisvat juustu, siis ei ole kunagi nii, et on kindel piir, kus üks aroom asendub teisega. Osakesed, mis õhus on ja seda lõhna/haisu tekitavad segunevad ja tekib niinimetatud korrastatus. Hingates saab sellest aru nii, et ninna jõuavad mõlemat sorti molekulid ja tunneme mingit kahe aroomi segu või seda, mis tugevam on. Kui õhku mitte väga palju liigutada jääb tõenäoliselt mõlemasse
printsiipi erinevalt ka sõnastanud ja selle kohta saab tuua mitmed näiteid. Rudolf Clausiuse sõnastus kõlab nii: soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. See sõnastus kehtib vaid soojuslike protsesside jaoks. Iseeneseliku ülemineku all mõistetakse siin suletud süsteemi, kus on nii kuumi kui ka jahedaid kehi. Kuumad kehad saavad jahtuda ja külmad soojeneda. Näiteks on köök, kus on elektriradiaator ja külmkapp. Juku tuleb võtab külmkapist süüa ja jätab ukse hajameelsusest praokile. Kohe hakkab toa soojus kanduma külmkappi ning tekibki soojuslikust protsessist lähtudes ,,korratus" st toimub külmkapi- ja köögitemperatuuri segunemine. Külmkappi uks pannakse aga kinni ning kuna tuba on külmaks läinud lülitatakse sisse radiaator. Nüüd hakkab radiaatorilt kui kuumemalt kehalt kanduma soojus kööki ja nende temperatuuride segunemisel köögi üldine temperatuur tõuseb. Siit edasi võib
sellega oma emale ja lapsele midagi osta. Jaan läks poodi nind ostis taskuid saia täis. Koduteel kohtas ta Mädasoo Mihklit. Mihklil oli kirikus käies ära varastatud 40 rubla ning nüüd on meel kurb. Koju jõudes laob Jaan oma taskud tühjaks ning ulatab need lastele ja emale. Õhtu hämaruses kui lapsed magavad, koputab keegi aknale. Akna taga oli teekäijad, kes tahtsid ööks kuhugile pikali heita. Teekäijad olid Kahi-Kaarel ja Juku. Neil oli toidukott kaasas, mida nad ka väljaotsa rahvaga jagasid. Kui küllalt joodud sai lõi Jaan nad majast välja. Neljapäeva saabudes tulid ametnikud Väljaotsale, et neil saun läbi otsida. Arvati, et nemad on need vargad, kes teistelt varastavad. Aga midagi ei leitud. Hiljem naabrid käisid ka uurimas Jaanilt. Kuna Jaanil sai hing täis, läks ta linna ühte kõrtsi, kus ta kohtus Kahi-Kaarliga ning veel ühe linnamehega. Nad võtsid ühed joogid ning lõpuks asus Jaan teele
XXVII lk.322 Andresel ja Maril sünnib poeg Ants ; Mari hirm ja ebausk (loomad haiged ja surevad) ; õlletegu ja loomatapp ; Antsu varrud vaidlus Pearu ja rätsepa vahel Pearu püksata naised nüpeldavad Pearut Teine anne. XXVIII lk.353 õnnetu talv Kassiarul surevad kuus last, ellu jääb vaid väike Maali Orul sureb kaks last, Hundipalul kaks, Raval üks, Kukessaarel üks, Ämmasool üks, Võõsikul üks, Võllal kaks last ja perenaine Kai, Vargamäel surevad Maril Juku ja Kata ning Andrese kolmas tütar Anni ; nutused matused Vargamäe Eesperes ; laste möllamine lumetuisus sureb Anni ülejäänud lapsi hakatakse rohkem keelama ja piirama XXIX lk.376 Mari usub ikka, et õnnetust toob Jussi surm ; ainsad, kes Eesperre veidigi rõõmu toovad, on tüdruk Leena ja sulane Jaagup ; Jaagup on sisse võetud Põlluotsa Roosist, Leena aga Jaagupist ; Jaagup saab Roosi juurde
02.1936 Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas 50 kilomeetri suusatamises Saksamaa koondist esindades 26 koha ajaga 4 t 30 min 56 sek. Juku Pent (õige nimega Johnnes Pent) sündis 20.11.1918 Jänedal ning suri 16.10.1991 Saksamaal. Ta oli eesti suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja. Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956 Eestlastest võttis osa Uno Kajak N.Liidu koondise koosseisus suusakahevõistluses ja saavutas 26. Koha.Uno Kajak (09.05
4. Vögel, die am Morgen singen fängt am Abend die Katz. Ära hõiska enne õhtut. 5. Wo gehobelt wird, da fallen Späne. Kus suitsu seal tuld. 6. Wer nicht wagt, der nicht gewinnt. Kes ei riski ei võida. 7. Der Krug geht so lange zum Brunnen bis er bricht. Valel on lühikesed jalad. 8. Einem geschenkten Gaul guckt man nicht ins Maul. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. 9. Was ich nicht weiss macht mich nicht heiss. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. 10. Wer Sorgen hat, hat auch Likör. Häda ajab härja kaevu. 11. Wo kein Kläger ist, ist auch kein Richter. Kus tegijaid, seal nägijaid. 12. Was du nicht willst, das man dir tu`, das füg` auch keinem anderen zu. Ära tee teisele seda, mida ei taha, et sulle endale tehtaks. 13. Der dümmste Bauer hat die grössten Kartoffeln. Lollidel veab. 14. Den letzten beissen die Hunde. Kes ees see mees. 15. In der Not frisst der Teufel Fliegen
Capone veetis oma lejnud vangistusaja haiglas. Karistusaeg sai lbi 6. jaanuaril 1939 ning ta saadeti California fderaalsesse parandusasutusse oma heaastast karistust kandma igusrikkumise eest. Capone vabastati 16. novembril 1939, kuid tal oli veel maksta 37,617.51 $ eest trahve ja kohtukulusid. Prast vabastamist veetis Capone lhikese aja haiglas. Ta naasis oma Palm Islandi koju, kus ta lejnud elu oli rahulik ning vaikne. Mehe keha ning vaim hvinesid jtkuvalt ning ta ei suutnud enam juku juhtida. 21. jaanuaril 1947 sai ta ajurabanduse, mis oletatavasti polnud sfilisega seotud. Ta tuli teadvusele ning hakkas paranema, kuni langes 24. jaanuaril kopsupletikku. Ta suri jrgmisel peval sdameseiskumise tttu. Capone maeti esmalt Mount Oliveti surnuaiale Chicagos oma isa, Gabriele, ning oma venna, Franki vahele, kuid mrtsis 1950 viidi kigi kolme silmed Mount Carmeli surnuaiale.
Film 1900-1950 Keidi Mägi Kaisa Laine Kätlin Villako Liikuv pilt • Edward Muybridge • Kinematograafi sünd – elavad pildid Värviline filmilõik • 1902. aastal, Edward Turner • Tema 3 last mängimas kuldkalakesega ja papagoi http://www.bbc.co.uk/news/uk-england-19423951 Esimesed filmid • Must-valged, ilma helita, saatemuusika • Esimesed jooksva teemaliiniga filmid • „A Trip to the Moon“ (1092) – 14 minutit • „The Great Train Robbery“ (1093) – 12 minutit The Great Train Robbery Maailim • ESIMESED KINOD • 1902. aastal loodud Tally elektri teater • Praeguseni töötav kino- Pionier Poolas; avati 26.sept 1909 • FILMISTUUDIOD • Thanhouser – 1909-1918, koostasid üle 1000 tummfilmi, esimene filmiseriaal „Miljoni Dollari Müsteerium“ 1914 1910. filmid ● Ameerika film „Alice Imedemaal“ - 10 minutit, must-valge Gladys Hulette – tummfilmi näitleja (Alice) ● „Sinilind“ ...
pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Ka Eestis on olnud ja on siiani murdmaasuusatajaid- need on järgmised: Meelis Aasmäe, Herbert Abel, Laura Alba, Kein Einaste, Erkki Jallai, Vello Kaaristo, Rando Kaljuvee, Marko Kilp, Kaspar Kokk, Kristiina Kresmer, Algo Kärp, Peeter Kümmel, Karin Laine, Krista Lepik, Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar Siitan, Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Smigun, Katrin Smigun, Kristina Smigun-Vähi, Rutt Smigun, Karel Tammjärv, Jaanus Teppan, Vahur Teppan, Cristel Vahtra, Eeri Vahtra, Kaija Vahtra, Andreas Veerpalu, Andrus Veerpalu, Anette Veerpalu ja Urmas Välbe.
Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma selle ette: Sandy, suvise kaunitari päevitus oli pesus maha kulunud. o Kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse lisand mõlemalt poolt komadega: Haarasin aiapäkapiku, naabrite viimase kingituse, ja lennutasin põõsasse. Komaga ei eraldata veel olevas käändes lisandit: Juhan tõsise inimesena ei läinud teiste hullusega kaasa. kui-lisandit: Juku kui jõmmide ninamees astus ette. vähendava või hellitleva varjundiga järellisandit: Loom lollike põrutas otse vette. LIITLAUSE Liitlause on mitme öeldisega lause. See koosneb lihtlausetest, mida nimetatakse osalauseteks. Osalausete ühendamise viisi järgi jagunevad liitlaused rindlauseiks ja põimlauseiks. RINDLAUSE koosneb kõrvuti ühendatud samaväärseist osalauseist. Rindlause osalaused on rinnastusseoses ja võrdväärsed. Rindlauset saab lahutada iseseisvaiks
naeratusi" Stardikuupäev: 01.05.2009 Lõpukuupäev: 31.05. 2009 Inimtööpäevade kogusumma : 120 Promootorid: 20 Juta Jänes Rein Rebane 20 Mari Mustik 20 Jüri Jünger 20 Malle Mollusk 20 Juku Juurikas 20 Eesmärgi kirjeldus: kampaania eesmärk on kokku koguda 4 nädalaga vähemalt 6500 pilti, ning suurendada uue telefoni läbimüüki. Tegevuste kirjeldus: Promootorid tutvustavad rahvarohketes kohtades uut mobiiltelefoni ning kampaania eesmärke, tehes pilte ning jagades flaiereid Vahetulemite loetelu: Iga nädala lõpuks kokku saada vähemalt 1700 pilti. Iga nädala lõpuks koguda vähemalt 60 kontakti.
üle, andes mõista, et olete saanud jutust aru. Võtke kindlasti mõtlemisaega, et olukorraga tutvuda. Prooviga vältida lahenduste pakkumist esmase teabe põhjal. Selgitage, mida te kavatsete ette võtta, et küsimust lahendada. Tehke ettepanek saata vastus kirjalikult või epostiga. Kuidas kõnedele vastata? Asutuseettevõtte kõnedele vastates esitletakse end: see kuulub ärisuhtlemise elementaarsete viisakusreeglite hulka kogu maailmas. Näiteks : ,,Tere! Aktsiaselt Metsapuu. Juku Jänes kuuleb." Olge võimalikult lahke ja sõbraliku häälega. Telefoni vastuvõttes, sobib ainult siis oma nime üksikult öelda, kui tegu on kas pereliikme, sõbra või tuttavaga. Kuidas käituda telefoniga avalikes kohtades? Helistamise või telefonile vastamisega ei tohiks häirida kaasinimesi. Helistaja peab alati pärast tervitust küsima:" Kas on sobiv hetkel rääkida?" Kui vastate kõnele kaupluses, leidi rääkimiseks koht, kuis te teisi ei segaks.
i j k d q a j e c e s a w s a l m s a k u k n e r i a n e m a r i d h d i f r o v d n i r i j u k u e l q e t e k n r s t n l k j h s m l t k h a n n i o r e d n a k e l a a r 1. Jaan 6. Juku 2. Kaie 7. Andres 3. Aleksander 8. Kaarel 4. Anni 5. Mari
Pearu tegi uue tammi ja Mart hävitas sellegi. Pearu sai Eespere rahva peale vihaseks. Krõõda vanem tütar Liisi oli juba kolme aastane. Kui Pearu ja Mart jälle kokku said, lasi Pearu Eespere koera Valtu maha. Mindi kohtusse, kus kumbki ei võitnud, sest koera väärtus ja tedrepoegade väärtus, kelle koer väidetavalt oli maha murdnud, hinnati võrdseteks. Pearu ehitas kraavile jälle tammi. Andres lasi sauna-Madisel uue kraavi kaevata. Jussil ja Maril sündis poeg Juku. Peresse tuli uus tüdruk Kaie. Krõõdal sündis kolmas tütar Anna. Jällegi oldi pettunud. Pearu ja Andrese vahel oli suur riid. Maril sündis tütar Kata. Krõõt tahtis, et Mari hakkaks tema laste emaks, kui tema endaga peaks midagi juhtuma. Krõõdal sündis kauaoodatud poeg Andres. Krõõt ise suri. Peeti matuseid. Pearu sillutas Krõõda jaoks öö otsa teed. Ta nuttis matustel ja kiitis Krõõta. Mari hoolitses nii enese kui ka Krõõda laste eest. Mari oli üldse Eesperes perenaiseks
2,5 2 1,5 1 Juku Miku Järgnevate sammudega saad standarddiagrammist ülalnäidatud diagrammi! Tee nii, et Y telje esimene number oleks 1 ja viimane number 6, samm aga 0,5. Tee diagrammi nii palju kõrgemaks, et numbrid oleksid kenasti nähtaval. Tee kõik nimede tulbad eri värvi. Muuda teljejooned punasteks paksemateks kriipsjoonteks. Pane diagrammi pealkiri vasakusse nurka ja legend alla paremasse nurka
auto.Left = Shapes("sein_1").Left + Shapes("sein_1").Width If auto.HorizontalFlip = True Then auto.Flip 0 End Sub Demo Start Aitab Proged Objektide liikumise ja animatsiooni üldised põhimõtted raam J kast Tantsi Proged Vettehüpped Hüppa J Juku liigub hoolaua vasemast serv Jõudes servani hüppab alla, tehes jõuab veeni. Edasi liigub vertikaa Kohale põhjani, pöörab ümber ja tõuseb v Siis pöörab horisontaalasendisse ning peale väikest pausi ilmub tor Teha ka protseduur, mis viib Juku (hüppelaua vasakusse serva) olaua vasemast servast paremale. i hüppab alla, tehes saltosid, kuni Edasi liigub vertikaalselt (pea allpool) ab ümber ja tõuseb vee peale.
Reaktsioonivõrrand on: F2 + 2H2O = 4HF + O2 3) Lilla auru eraldumine viitab joodi osalemisele reaktsioonis, seega C I 2. Põhireaktsioon toimub metalli ja joodi vahel ning moodustub jodiid. Olgu metalli Y molaarmass M(Y) ja n jodiidioonide arv ühes moolis, siis: Sobib n = 3 ja metall Y Al, D AlI3. E on Al2O3, sest alumiinium reageerib kõrgemal temperatuuril hapnikuga. Põhireaktsioon on: 2Al + 3I2 = 2AlI3 Kõrvalreaktsioon on: 4Al + 3O2 = 2Al2O3 2. Rapuntsli õnnetus 3. Juku kimbatus 1) NaCl + AgNO3 = AgClÆ + NaNO3 KCl + AgNO3 = AgClÆ + KNO3 2) Olgu NaCl sisaldus segus x grammi, siis KCl sisaldus on (7,03 - x) grammi. Kui avaldada moodustunud hõbekloriidi mass tundmatu x kaudu, tekib järgmine võrrand: Selle võrrandi lahendamisel x = 4,279 g ja vastavalt: Järelikult %(KCl) = 100 - 60,9 = 39,1. hr size="1"> 4. "Müstilised ained" soodium kloriid naatriumkloriid potassium kaalium hüdrogeen vesinik hüdroksüül-ioon hüdroksiidioon
1 DAN PÕLDROOS Dan Põldroos on sündinud 6. märtsil 1970. aastal. Tema ema oli teenistuja ja isa kondiiter. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna 12. Kutsekeskkooli mööblitislerina. Alates 1988. aastast õppis ta lavakunstikateedris näitlemist ja lõpetas XV lennu 1992. aastal, tema kursusekaaslasteks olid teiste hulgas Jaanus Rohumaa, Rednar Annus, Ivo Uukkivi ja Marika Korolev. Diplomilavastusteks olid Delaney "Mee maik" 1991. aastal, kus ta mängis Peter Smithi ning 1992.aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius". 1992 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000. aastal oli Dan Põldroos Nõmme põhikoolis õpetaja, kus ta õpetas suhtlemist. Dan Põldroosi rol...
Bändi teised liikmed Omar Nõmm, Mihkel Masso, Karl-Gunnar Isand ja Johannes Naan on iseõppinud muusikud. · Mihkel Masso aka Masso (08.05.1986): kitarr, on teinud mõned lood; · Karl-Gunnar Isand aka Karl (16.02.1986): basskitarr, jõnksutamine; · Omar Nõmm aka Omar (10.01.1986): kitarr ja vokaal, kirjutas suurema osa sõnu/viise; · Andrei Ozdoba aka Andy (15.10.1986): trummid; · Johannes Naan aka Juku (23.09.1985): solist, väänlemine. 6 Albumid ja lood Konkursi ,,Noortebänd 2004" võitmisele järgnes leping plaadifirmaga Nonsense Records,
Alutaguse madalik Mari Ann Ainsar RVG 10.b 2011 Asukoht ja kirjeldus Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad.(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub...
" Otsustatigi siis niimoodi talitada. Peagi saabus komisjon ja võttis vaatluspunktis koha sisse. Märguande peale lükatakse lennukitest jahukotid alla. Üks kott tuleb aga langevarju küljest lahti ja langeb kivina maa poole, kukub põõsastesse - mataki! Põõsastest kostub röögatus: "Assa kurivaim, nii võib ju surmagi saada!" 10. Loomaaias ripub leopardipuuri küljes silt: ,,Ettevaatust, värskelt värvitud!" ,,Milline pettus!" pahandab Juku, ,,mina mõtlesin kogu aeg, et tähnid on ehtsad!" 11. Kaks blondiini sõidavad autoga. Järsku ütleb üks: "Vaata, mets!" Teine vaatab, vaatab ja ütleb siis: "Ma ei näe. Puud on ees!" 12. Emakeele tunnis küsib õpetaja: "Teatavasti on eesti keeles üheksa täishäälikut. Aga kes teab, kuidas nimetatakse ülejäänud häälikuid? Palun, Juku!" "Need on tühjad häälikud!" teatab Juku. Lood seletamatutest juhtumitest on enamasti jutud, mida pole reaalselt juhtunud, kuid
Leelo Tungal tema elulugu ja looming Mart Leib EluLugu Leelo Tungal on sündinud 22. Juuni 1947 Tallinas. Ta on käinud Ruila 8-kl.Koolis, Tallinna 42. Keskkoolis ning Tartu Ülikoolis. Ta on olnud Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 juuli 1995, sept. 1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997 ning Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming ja preemiad 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastej...
Mänguasjade analüüs Läksin mänguasjade vaatlemiseks Juku mänguasjapoodi. Valisin analüüsimiseks Barbie- ja Bratz nukud, sest need paistavad väikeste tüdrukute seas väga populaarsed olevat ja mind huvitas, milline nende valik hetkel on ja kas nad on kuidagi ka kasulikud lapsele, kes nendega mängib. Karbi peale ei ole otsest vanusegruppi märgitud, on ainult tavaline hoiatus, et alla kolmeaastastastele mittesoovitatav. Arvan, et tegelikult sobiks need nukud umbes alates viiendast eluaastast. Suurem osa nukke on valmistatud
Tulevik on meie endi kätes ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole. Enamik noori, vähemalt minu kodulinnas, ei mõtle sellele ja teevad seetõttu mõtlematuid otsuseid, ilma et nad oskaks aimata, et see mõjutab nende tulevast elu. Mina aga olen hakanud selle peale üha enam mõtlema,
Tallinna Polütehnikum Jaan Krossi looming Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arretee...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Energeetikateaduskond Elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituut ELEKTROTEHNIKA II Kodutöö nr. 2 Homogeenne liin Skeem nr 14 Tudeng: Juku Matrikli nr: 0000000 Rühm: AAAB Juhendaja: A. Kilk Tallinn 2016 Elektrotehnika II kodutöö nr 2 Algandmed: f 6500 f 6500 Hz L 21 L 21km R0 102 R0 102 / km
Viskas vikati maha ja läks natuke eemale kuuskede juurde, võttis siis pükstelt nööri ja riputas oksa külge. Küll aga suutsid nad ära leppida ja Juss ennast üles ei poonud. Võttis nööri oksa küljest ära ja pani pükstele tagasi. Elu Mariga Mari ja Juss hakkasid pulmi plaanima pärast seda, kui Juss ennast üles puua tahtis. Vargamäe pererahvas toetas nende pulmi ja lubati neil elada saunas. Abielu teisel aastal sündis neil pole Juku. Juss oli nii õnnelik, et tahtis last päevast päeva kiigutada ja hoida. Samal kevadel ehitas Juss oma perele lehmalauda. Peres käis ta ainult ajutiselt abiks, sest tal oli nüüd oma majapidamine. Peagi sai Mari ka teise lapse, seekord tütre, Kata. Kui Krõõt suri ja Mari peremehe juures tema ja enda lapsi kantseldas, muutus Juss nukraks ja üksildaseks. Juss piinas, et tema naine talle tähelepanu ei pööra ja peremehega kirikus käis. Mari
Küla kiigel teiste hulgas oli esimene mees, samuti ka vägipulgas naabri karjapoistest ees. Täna õhtul istub norus aidatrepil väike mees. Muri kõrval, saba sorus, teab, mis poisil homme ees. Suverõõmud läbi juba, nukker jumalagajätt. Ootab linnas koolituba, Murile nüüd annab kätt: ,,Hüvasti! Küll suvel jälle algab koplis vastne trall. Linnast kosti toon siis sulle, ole vastas väraval..." VIIMANE LAULULIND Poisu tahab kooli Ema, mina tahan kooli nagu Juku, Enn ja Mai! Mängust enam ma ei hooli, sellest juba villand sai. Ilus raamat mulle osta, see, kus palju pilte sees. Tahan koolis targalt kosta, olen ammu täitsa mees. Õpin kirjutama ruttu, osta tint ja sulepea! Siiski ma ei tõsta nuttu, kui ma mõnda veel ei tea. Ema, mina tahan kooli, sääl on naabrilapsed ka. Kodus olla ma ei hooli, tahan minna õppima. Viimane laululind Ju külmaks muutunud päevad, vingelt vihiseb sügisetuul ja harva päikest veel näevad
KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlause on lause, mille koosseisu ei Laps laulab valjult. LAUSE kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab Koer lamas põõsa all. erinevalt liitlausest ühte tegevust, Laps sõi jäätist. seisundit või olukorda 2. KOON Sisaldab vähemalt kahte ühele ja Juku, Mari ja Kaarel käivad D- samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja koolis. LAUSE sama lauseliikmena käituvat lause Siniseid, valgeid ja musti sokke moodustajat müüakse riietepoes. Kokkuvõtufraasiga koondlause Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti
Sakala kõrgustik Referaat Tartu 2009 Sissejuhatus Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks. Sakala kõrgustik meenutab põhijooniselt kolmnurka, mille alus asub Põhja-Lätis ja mandrijää poolt tömbikskulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Kõrgustiku jalam asub suures osas 50-55 meetri kõrgusel ja lagi kõrgeneb 60-70 meetri kõrguselt Viljandi ümbruselt nii loode kui lõuna poole, kõrgudes keskosas kuni 136 meetrini põllustatud Kärstna ja 144 meetrini metsastes Rutu mägedes. Need on Sakala kõrgemad kohad. Viimastest lõuna sihis maapind madaldub ja on Läti piiri läheduses ligi 70-75 meetri kõrgusel. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219 Sakala kõrgustiku põhij...
Mari- Anni vanem õde. Kuidas suhtusid Kai , Mikk ja Mann varastatud kraami? Rõõmustasid, sest nad olid nii näljas. Mida tegi Jaan varastatud saabastega? Viskas sauna juures minema. Mis sai Annist teose lõpul? Ta vahistati vale tunnistuse andmise eest. Ta saadeti Siberisse. Enne Siberisse minekut abiellus ta Jaaniga. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" D 1. Mis juhtus küünlakuisel laadaööl? Juku, Luha ja Naarikvere vana tulid peale keskööd Jaani juurde hobuse ja reega ja peitsid tema lauta varastatud kraami. 2. Milles Jaan Kaarli ja Jukuga kõrtsis kokku lepib? Jaan varjaks enda käes varastatud kraami. 3. Kuidas ema põhjendas lastele ja Annile lihapraadimist? Mis sai kesikust? Ta ütles, et: ''hommikul vara tapsime kesiku ära, toidupoolis kippus liiga kasinaks minema.'' Kesik tapeti enne laste ülestõusmist ära. 4. Miks käis kirikuõpetaja popsisaunas
Väljaotsa Kai: ekslikud arvamused meie pere kohta viis minu poja hukatusse Tihti lähtuvad inimesed stereotüüpidest ning selle tulemusel tembeldame vaesed automaatselt varasteks. Muidugi on juhtumeid, kus on see põhjendatud, kuid süüdistades süütut võtame ära kitsikuses elava inimese viimse päikse. Täna toome teieni Kai loo, kes räägib, kuidas ta poega peeti vargaks ning see aitas kaasa poja halvale teele viimisele. Tekst Gerttu Blank. Kai on kolme lapse ema Mikk, Mann ja Jaan. Kuna Kai on lesk, siis kõige vanem poeg Jaan peab ema ja õde ning venda üleval, kuid seda raskustega kuna inimesed ei usu, et vaene inimene võib leiba teenida ausal teel. Ühel ilusal päeval ilmusid ametnikud (ka rahva poolt Jaani arvatav tuleviku äi) Väljaotsa sauna juurde sooviga maja läbi otsida kuna viimasel ajal oli toimunud palju varguseid. Kai ning ka Jaani jaoks oli see täiesti sokeeriv. ,,Ma ei kujuta ettegi, miks nad tulid just meie juurde. Oleme ju ol...
EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti sportlased osalevad taliolümpiamängudel alates 1928. aastast ja on võitnud 5 medalit, neist kaks kuldmedalit: 1964. aastal Ants Antson kiiruisutamises (1500 m) ja 2002. aastal Andrus Veerpalu murdmaasuusatamises (15 km). Torino taliolümpiamängudest võtavad osa 31 Eesti sportlast. 1928. aastal Sankt Moritzis, Shveitsis peetud olümpiamängud olid esimesed, mis juba toimumise hetkel kandsid taliolümpiamängude nime. Neist mängudest võttis Eestist osa kaks kiiruisutajat, kellest oli edukam Christfried Burmeister. Tema parim tulemus oli15. koht 500 m distantsil. Järgmised talimängud, millest eestlased osa võtsid, toimusid 1936 aastal Garmisch- Partenkirchenis, Saksamaal. Eestil oli 5-liikmeline esindus, kaks naissportlast ja kolm meessportlast. Naistest asus esimesena võistlema Karin Peckert-Forsman, kellest sai esimene Eesti naisolümpialane. Eesti edukaimaks võistlejaks Garmisch-Partenk...
Sisukord: Paiknemine 3 geoloogiline ehitus 4 pinnamood 5 kliimaolud 6 veestik 7 muld/taimkate 8 Vaatamisväärsused 9 kasutatud allikad 10 Paiknemine Põhja-Eesti rannikumadalik ehk Soome lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mis ääristab Soome lahte.Ta kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Poolsaarte kohal on Põhja-Eesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74saart, millest suurimad on Naissaar Väike- ja Suur-Pakri ning Prangli saar. (Pildil on Soome lahe rannikumadalik märgitud tumeda värviga) 2 Geoloogiline ehitus Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid (savid, aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna lõuna pool on kulutustele vastupidavamad ordoviitsiumi lubjak...
ei tule ükskord tali?, KELGUSÕIT. Esimesed lemehelbed; talvehommik; talispordilaul; tuisk; lumelell; tuisune ühtu; on meistrimees väikene mati. Enne pühi; pühade tulekul; varese jõulud; jõulutaadi ootel; jõuluvana; jõuluööl; jõuluks maale; üle lume lagedale, tiliseb aisakell, kuusekene; väikese poisu õnnesoov uueks aastak oma isale; jõulukuusele. Poiste laul; noorkotkaste lipulaul, meremeeste laul, kaluri poeg, laevahukk, raudtee, pillimehed, poiste tants. Pilkelaul, juku otsib ametit, rott lusikaga, kanged mehed, jüri kont ja villem vant, tsilga, tsilga tsilgake Hiir rätsepaks..
3. korduvad täiendid. Kas tõesti, juba ta tulebki. 3.1 samalaadsed (ühte omadust väljendavad) täiendid eraldatakse komadega Ei või olla, ema teab juba kõike. Valged, mustad, punased ja kollased ideed läksid ümber nurga. Suurepärane, Juku võitis. 3.2 erilaadseid täiendeid ei eraldata komadega Tema, peab ütlema, tuleb omadega toime. Sinine pikk üllatusterohke vanahärra sisenes kõrval majja. 3.3 kui järgnev täiend täpsustab eelmist, paneme koma Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega. Käesolev, 2011 aasta on jäneseaasta
Valik Eesti luulet Võõrvõimud ja sõda ● Sõja tulemusel olid paljud eesti luuletajad ja kirjanikud sunnitud Eestis lahkuma. ● Võõrvõimude sunnil oli suur osa kultuuritegelaste loomingust mittekättesaadav. ● Ka loomingu sisu oli võõrvõimude mõjutatud. Eesti luuletajad 1944-1991 ●Doris Kareva ●Jaan Kross ●Paul-Eerik Rummo ●Viivi Luik ●Juhan Smuul Doris Kareva ● Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskond ● Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. ● Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva luule ● Päevapildid (1978) ● Ööpildid (1980) ● Puudutus (1981) ● Salateadvus (1983) ● Vari ja viiv (1986) Doris Kareva luuletus "Doris" Temast maha jäänud jälgi loevad, kel juhtub olema seesama tee. Ja mõned pilavad ja mõned poevad. See puutub teda, teiseks küll ei tee. Ta...
kuidas toimub ande raiskamine. Pärast põhikooli lõppu tegid inimesed valiku ja tulid gümnaasiumisse. Keegi ei sundinud neid sellist valikut tegema. Selle asemel, et õppida, tegeletakse terve kooliaasta lustimisega. Tulles gümnaasiumisse, peaks oma annet siiski kasutama. Praeguses eas peaks juba selge olema, et õppimine toimub enda, mitte õpetaja või lapsevanema jaoks. Teada- tuntud tõde on, et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Vaadates ringi kaasõpilaste seas, näen neid andekaid inimesi. Väga kurb on, et kõik inimesed ei kasuta võimeid ära ja raiskavad neid. Kooli tulek on mõne õpilase jaoks teisejärguline. Toimub päevade ja nädalate kaupa puudumine, millele tuuakse põhjuseks haigestumist. Minu meelest on see rumalus tegemist on pikaajalise nähtusega nimega laiskus.
Kas haridus on investeering? ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea," kõlab vanarahva ütlus. Haridus algab koolist ning selle omandamine on hädavajalik elus toimetulemiseks. Vaatamata sellele, et haridust ei saa osta, kaasnevad sellega suured kulud. Kas haridusele kulutatud raha on otstarbekalt kulutatud ning kas haridus on investeering, mis end tulevikus tasub? Kuigi tasuta haridust ei eksisteeri, on meie riigis võimalik vähemalt põhiharidus omandada üsnagi väikeste kuludega
läks leti taha tagasi. "Põle nihukesi sindreid enne näind." ..." See teeb Pearu veidi ettevaatlikumaks, sest siiani oli ta olnud kindel, et ta ise on ainult viguritega, Andres aga ajab oma asja ikka tõe ja õigusega. Sellel on aga oma tõe ja õiguse tagaajamiseks omad viisid tekkinud, mille kinnituseks ta aina rohkem Piiblist kaitset otsib, nii et ta pikapeale aina suuremaks tõsiusklikuks sai. Tol ajal on peres 7 last:Liisi, Maret, Anni, Andres (Krõõda lapsed), Juku, Kata (Jussi lapsed) ja Indrek, Mari ja Andrese esimene laps. Lasteepideemias, millest ei jäänud puutumata ükski sealtkandi pere, surevad kõigepealt Juku ja Kata, siis väike Anni. Matuseid ei vaevuta suureks puhuma, sest sel ajal on juba igas majas uued surnud ja ega oma laste matmise kõrvalt keegi matusele ei saa tullagi. See tegi Andrese aina kibestunumaks, Krõõda surm oli olnud vaid algus. Viha on seda suurem, et surnuga on suisa võimatu võidelda.
Esee Raimo Kangro 9klass Palupera põhikool Janek Lohk Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaork...
koha. Esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch-Partenkirchenis sõitis 18 km (saavutas 30. koha) ja 50 km distantsil (saavutas 23 koha). Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. 3 Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas 50 kilomeetri suusatamises Saksamaa koondist esindades 26 koha ajaga 4 t 30 min 56 sek. Juku Pent (õige nimega Johnnes Pent) sündis 20.11.1918 Jänedal ning suri 16.10.1991 Saksamaal. Ta oli eesti suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja.4 Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956 Eestlastest võttis osa Uno Kajak N.Liidu koondise koosseisus suusakahevõistluses ja saavutas 26. koha. 3 http://www.eok
| Prank | Tallinn | | Marelle | Tallinn | | Kelli | Tallinn | | Maria | Tallinn | | Marinel | Tallinn | | Lisandra | Kuressaare | | Gregori | Tallinn | | Mirell | Tallinn | | Meribel | Paide | | Merike | Tallinn | | Tanel | Tallinn | | Marek | Tallinn | | Merike | Paide | | Rita | Tallinn | +-----------+------------+ 42 rows in set (0.00 sec) 10. Väljasta laste sünnikaalud järgmisel kujul nt Juku 3kg 410grammi. mysql> SELECT L_nimi, CONCAT(LEFT(Synnikaal,1),'kg',' ',RIGHT(Synnikaal,3),'gr') AS 'Synnikaalud' FROM SYNNID; +-----------+-------------+ | L_nimi | Synnikaalud | +-----------+-------------+ | Richard | 2kg 385gr | | Ralf | 3kg 736gr | | Karolin | 3kg 538gr | | Liisi | 2kg 920gr | | Kaur | 2kg 610gr | | Rasmus | 2kg 462gr | | Ramona | 2kg 473gr | | Otto | 3kg 148gr | | Konrad | 2kg 652gr |
8. Kes tera ei korja, see vakka ei saa! 9. Kõrtest saab kubu, sentidest kroon! 10. Ühendus annab jõudu! 11. Üks nupp on hea, aga kaks veel parem! 12. Kõigi hea on igaühe hea! 13. Kunas tigedal tänu, või ahnel aitüma! 14. Hirmul on suured silmad! 15. Arg kardab ka oma varju! 16. Lubaja hea mees, aga sõnapidaja veel parem! 17. Tulel on lai käsi, veel sügavam vagu! 18. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea! 19. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb! 20. Kuidas külvad, nõnda lõikad! 21. Enne mõtle, siis ütle! 22. Targem annab järele! 23. Kui midagi teed, tee hästi! 24. Töö õpetab tegijat! 25. Terav keel tõstab tüli! 26. Varga peas põleb müts! 27. Varas jätab nagi seina, tuli ei midagi! 28. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika! 29. Ööl on üheksa poega! 30
7.Miks lahkusid lapsed Vargamäelt ? Nad olid juba aastaid näinud ,et seal pole midagi head , ainult töö ,töö järel . Andres tahtis pärandada talu oma pojale , aga tema tahtis maailma peale rändama minna ja tütred olid juba läinud oma peigmeeste juurde . Nii see jäigi . 8. Mida tähendas Pearule ,,Laual käimine" 9. Mis oli Andrese laste nimed ? Andrese lapsed Krõõdaga olid - Liisi, Maret, Anni, Andres Andrese lapsed Mariga - Indrek Olid veel Kata ja Juku ,kes olid tegelikult Jussi lapsed , aga Andres võttis nemad ka omaks 10. Kes olid romaanis : Hundipalu Tiit - Oli Indreku ristiisa Mari Mari oli saunanaine , kes elas Jussiga saunas . Hiljem Andresega . Taar - ta oli rätsep, tema jaoks oli kõige tähtsam raha . Lambasihvler nii kutsuti Pearu naist ,kes põgenes kodust ära Kassiaru Jaska Rikas taluperemees , tema lapsed surid lasteepideemiasse . 1. Kirjuta välja 3 sulle olulist tsitaati
puhul on oodata head lambaõnne. Viskan sisse viljaõnne, kannan sisse karjaõnne, saagu sul sead siledad. Saagu sul tütrel tuhat kosja, sada saani seisku sauna taha, tuhat saani tare taha. mardid käivad mööda maju, toovad jää ning lumesaju; jalgu lombis ei saa kasta, aga nüüd saab liugu lasta, liugu lasta üle luha. Mardid toovad õnne puha! mardid toovad marjaõnne, kadrid kitsekarja õnne ainult siis,kui meie juku tahab olla pai ja kuku, pahad tujud lükkab lukku ja ei lõhu liisu nukku ega pillu piimatassi ning ei rebi sabast kassi.
Lektüürileht Varesele Valu Leelo Tungal 95 lk Illustraator: Cathrine Zarip Tegelased: Toomas Tarm, Marge Manoff, Iisi Pärn, Katrin, Andres Pärn, Kalev, Cathy , Merle, Väike Kairi, Vares Pedro, Mariin, õp. Hõbemägi, Robert, Marko Kalmer, Aleksandr Bernstein 1. Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida? Raamat vöiks rääkida, mingisugusest varesest kel on väga raske elu ja kellele kogu aeg haiget tehakse. Millest tegelikult rääkis? Rääkis ühest tüdrukust Iisist, kes elab üksinda oma korteris, ta on alles 14 aastane, kuid juba on ta isa surnud ja ema käib välismaal tööl. Et kellegiga rääkida , südant puistata hakkab ta oma kõnelusi linti võtma ja seal kõnelustes ta vötab oma kujutlusisikuks oma ema Marge.Ükspäev leiab ta omale varsese Pedro ja hakkab tema eest koos Robiga hoolitsema. Samuti satub Iisi ka haiglasse nin...
Külmale maale Eduard Vilde 257 lehekülge Kunstiliselt kujundanud V. Tolli Tegelased: Jaan Vapper, Virgu Anni, ema Kai, Mihkel, Mann, Mikk, Aleksander Toots, Kõverkaela-Juku, Naarikvere-Vana, Andres Vadi, Kohi-Kaarel, Hans, Tõnu-Jüri, Liisu ja paljud muud. 1.Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida ? Millest tegelikult rääkis ? Ma arvan, et see raamat räägib Raamat rääkiski hädast, vaesusest hädast ja viletsusest. ja pere ülalpidamisest. 2. Tsitaadid. Tsitaat Lk. Miks just see lause meelde on jäi? ,,Teiste toitu varastavad. See 44 Sest see näitas, et (toidu) varastaine on tõesti liig, kui see tõsi on väga suur pahandus. peaks olema." ,,Oma lootuse panen eriti 46 Sest see näitas, et noor mees oli teie peale, Vapper, sest teie perepe...
Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena naerab, see paremini naerab. Kingitud hobuse suhu ei vaadeta. Kinnas kotti, pöial matti. Kuidas küla koerale, nii koer külale. Kuri keel on teravam kui nuga. Kus suitsu, seal tuld. Kõik, mis teed, tee hästi. Käbi ei kuku kännust kaugele. Laisal päev pikk. Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi. Mets vaese mehe kasukas. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Mis täna tehtud, see homme hooleta. Nagu ema, nõnda ka tütar. Naine mehe abi, mees naiste tugi. Nimi ei riku meest. Odav kala, lahja leem. Parem istu linaharja otsa kuikoduväime koha pääl. Pill tuleb pika ilu peale. Põllunägu näitab põllumehe tegu. Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab. Salajutt läheb haisema. Sile kass, teravad küüned. Silm on hingepeegel. Silm on südame aken.
Loogikafunktsioonid Võrreldav1 Võrreldav2 Võrreldav3 Logav1: kas 2. on suurem, kui 1.? Logav2: kas 2. on väiksem kui 3.? Avaldis1 Avaldis2 Funktsioon Seletus Tagastab vääruse TRUE (tõene), AND (logav1; logav2; ...) kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
