suhetele. Kõige ekstreemsem näide: mida teeb juht vanglas? Jagab, kes kellele võlgu on jne. Juhi eesmärgid muutuvad ekspressiivseks, mitte eesmärgiliseks. Väidab, et demokraatliku juhi eeliseks on see, et kaasab inimesi otsuste tegemisse (aga juhil ei pruugi midagi pistmist olla demokraatiaga). Tõenäosus, et nad juhtimisele alluvad, on palju suurem. Milgram'i eksperimendid 1961, ,,Obedience to Authority" 1974 (vt Youtube). Võeti juhuslikud inimesed, öeldi, üks õpetaja (juhuslik inimene), teine õpilase (näitleja) rollis kui õpilane vastab valesti, pidi õpetaja (juhuslik inimene) talle andma elektrisoki, iga vale vastusega seda tõsta. Igal viisil (kas näeb teda, kas kuuleb või mitte jne) tuli välja, et enamik inimestest on võimelised teist inimest tapma, kui kõrval on teadlane, kes ütleb, et see on okei see on eksperiment, me peame jätkama. Organisatsioonikultuur
itaalia ja hispaania barokk maalikunst 17.sajandil Esitajad: Marje Arro Klass: 11.B Click to edit Master text styles Second level Third level Barokk (1600-1750) Fourth level Fifth level Ø Barokk tekkis Itaalias 16. saj. lõpul, levis sealt edasi kogu üle Euroopa ning kustus 18. saj. Keskel Ø Barokk kasvas välja renessanssist Ø Barokk rõhutas, et elu on eelkõige liikumine ning see oli loomulik täiendus renessanssile Ø Barokk kunst oli esinduslik ja tore ning sümboliseeris usu ülevust ning jõudu Ø Baroki aja kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid se...
vastavas teemakirjanduses leidnud isegi laiemat kasutamist. Eestis hakati suhteturunduse- alaste (sh suhete juhtimise) teemadega tegelema 2000-ndate alguses. Erinevused traditsioonilise turunduse ja kliendisuhete väärtustamisel põhineva turunduse vahel (Kuusik 2011): 1) Traditsiooniline tootjaturundus: On seadnud eesmärgiks müügitulemused Põhirõhk tooteportfelli juhtimisele ning tooteomadustele Müüakse seda, mida toodetakse Kliendisuhted on juhuslikud, vähe tähelepanu klienditeenindusele Ühesuunaline kommunikatsioon ja müügitoetused 2) Kliendisuhete juhtimisel põhinev turundus: Eesmärgiks kliendisuhted, eriti nende hoidmine Põhirõhk kliendiportfelli juhtimisele, kliendi vajadustele ning teenindusele Hoitakse pidevat kontakti kliendiga – tagasisidestamise võimalused, uuringud Toodetakse seda, mida klient ostab – kliendid on kaasatud tootearendusse
8 DJS dispersiooniks nimetame tema hälbe (keskväärtuse suhtes) ruudu keskväärtust k DX = D ( X ) = E ( X - EX ) 2 . D ( X ) = p i =1 i ( xi - EX ) 2 , Tähisena kasutatakse ka µ = EX ja 2 = DX . DJS standardhälbeks nimetame ruutjuurt dispersioonist. S(X)= 9 Erinevad DJSjaotusfunktsioonid ja neile vastavad juhuslikud suurused Bernoulli jaotus (Olgu A mingi sündmus ruumis , tema tõenäosus P(A)=p). Bernoulli jaotusega juhuslikuks suuruseks nimetame juhuslikku suurust X, mis on defineeritud järgmiselt: kui A toimub, siis X=1, kui A ei toimu, siis X=0. Lihtsamalt juhuslik suurus X on sündmuse A toimumiste arv (0 või 1). Binoomjaotus: DJS jaotus, mille korral jaotustabel defineeritakse valemiga (Bernoulli valem) P ( X = k ) = C nk p k (1 - p ) n-k , k=0,1,...,n.
Absoluutseks mõõteveaks x nimetatakse mõõdetud suuruse väärtuse x ja tõelise väärtuse x0 vahet x = x x0 Absoluutne mõõteviga on väljendatud mõõdetava suuruse ühikutes. Suhteline mõõteviga on absoluutse mõõtevea ja tõelise väärtuse suhe protsentides Kuna x ja x0 erinevad teineteisest vähe, siis asendatakse süstemaatilise vea praktilistes arvutustes x0 katse käigus saadud tulemusega x. Mõõtevead jagunevad kolme rühma: 1. Süstemaatilised vead 2. Juhuslikud vead 3. Eksitused Süstemaatilised vead on mõõtevead, mis jäävad antud suuruse korduval mõõtmisel muutumatuks või nende muutumine allub mingile kindlale seaduspärasusele. Süstemaatiliste vigade põhjused võivad peituda mõõtemeetodis endas, mõõteinstrumentide ebaõiges paigalduses mõõtmiseks, mõõteriistade ebatäiuslikkusest jne. Juhuslikud vead võivad olla suuruselt ja märgilt erinevad. Nad ei allu mingitele seaduspärasustele, sest nende põhjused on juhuslikku laadi
Tsükkel ühest aktiivse une perioodist teiseni umb 90-100 min. Unefaase umb 4+1. -et hoida energiat? -aju püsiv termoregulatsioon? -närvirakkude detoksifikatsioon? -kudede taastamine? -sälitada geneetiliselt programmeeritud käitumismustreid? -vähendada unustamist? -hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks? (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal. -uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused? (REM uni pühib minema nõrgad, ebavajalikud, juhuslikud seosed n- võrgustikus..- -Crick,1983) Jaan Aru blogi- uni aitab puhastada aju. Nedergaardi laboris tehtud mõõtmised näitavad, et une ajal on ajurakkude vaheline ruum umbes 60% suurem kui ärkvelolekus. Tserebospinaalvedelik uhub läbi ajurakkude vahelise ruumi ja gliiarakkude süsteem aitab ebavajalikud ja kahjulikud ained ajust välja. Seega on tserebospinaalvedelikul lihtsam läbi ajukoe liikuda just unes
Mõõtevead Ei ole võimalik teostada ühtegi mõõtmist täiusliku täpsusega. Mõõtmistulemuse hälve on tingitud mõõteriista ebatäpsusest, mõõtmismeetodite ebatäiuslikkusest, inimese meeleorganite puudulikkusest ning igasugustest juhuslikest mõjudest. Seepärast mõõtmiste teostamisel ei piisa ainult mõõdetud suuruse arvulise väärtuse määramisest, tuleb määrata ka selle täpsus. Mõõtetulemuse vead jagunevad kolme klassi: 1. süstemaatilised vead 2. juhuslikud vead 3. eksimused Süstemaatilised vead korduvad igal mõõtmisel ning jäävad muutumatuks või muutuvad reeglipäraselt. Need vead tuleb kindlaks määrata ning vastavate paranduste sisseviimisega kõrvaldada. Süstemaatilisteks vigadeks on: instrumendivead - põhjustavad mõõteriistade ebatäiuslikus või rikked metoodilised või teoreetilised vead seadevead - põhjustavad mõõtemehhanismi vale ühendusviis
taga. Tõde ajab teda taga." (Leikola 1980: 1819) Teaduslikud ja argiteadmised · Teaduslikud teadmised on · *põhjendatud · *heakskiidetud meetodeid kasutades saadud uurimistulemused (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 14) Milline on argiteadmiste ja teaduslike teadmiste suhe? Argiteadmised · sisaldavad subjektiivseid ja spekulatiivseid oletusi, mida on raske usaldusväärselt põhjendada · madala üldistustasemega, nähtuste pindmine tase; · on juhuslikud, seepärast jääb neisse lünki; · ei allutata nn teaduslikule distsipliinile ja seepärast võivad järeldused olla kriitikavaesed ja meelevaldsed; · subjektiivne hoiak takistab teadmiste mitmekülgset hankimist ("oma mätta otsast"). Teaduslikud ja argiteadmised · TEADUSLIK UURIMISTÖÖ algab sageli hetkest, mil probleeme ei õnnestu enam lahendada argimõtlemise abil või kui argimõtlemine on probleemid avastanud ja lahenduseks välja pakkunud.
antud geeni suhtes.- see määrab suurma osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. G. H. Hardy ja W. Weinberg tõestasid, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatus. Tingimused: 1) populatsioon on väga suur st. Selles on väga palju sigivaid isendeid. 2) Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud st. Nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest. 3) mutagenees puudub. Populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone. 4) populatsioon on isoleeritud. Puudub geenivool teistest populatsioonidest. 5) puudub looduslik valik. St. Kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega. - selline ideaalpopulatsioon ei evolutsioneeru. Ta säilitab oma muutumatse igavesti. Niisugust looduses ei ole.
Sisendite maatriks: 1 sisend esimese osaga (sisend koosneb kahest signaalist) 2 sisend teise osaga. Summaatoriga sisend pole seotud layerConnect: kuidas kihid on ühendatud outputConnect: väljundiks on kolmas kiht närvivõrk initsialiseeritakse, treenitakse etalonsisenditega RM_SANARX_control.mdliga saab testida. S-function dünaamiliste funktsioonide realiseerimiseks MATLABis (realiseeritud RM_SANARX_controller.m). Saab valida juhuslikud poolused etalonmudelile JCSTR ei kuulu algselt ANARXi, mittelineaarse süsteemi lineariseerimine sisuliselt. Praktikum 6: Pildituvastus närvivõrkudega Ülesanne lahendatakse kahel meetodil. Mõlemad põhinevad närvivõrgul. Esimene lahendus on supervised learning, närvivõrgule antakse ette etalonväljund. Teine lahendus on selflearning kus närvivõrk ise tuvastab sisendandmetest vastava hulga erinevaid kombinatsioone. Tuvastatavad tähestik ja numbrid on antud failides letters
üllatavalt varieeruvat ürgset loodust. Paljud regioonid kubisevad ulukitest mitmeid hirveliike, vutid ja faasanid. Mägi- ja kaljukitsed alpi regioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus, mis tõusis suuresti pärast II maailmasõda jahimääruste tõttu, on nüüd vähendatud, et see loom ei oleks enam ohtlik inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud on jänes, favoriitne uluk. Ilves taasesineb Tsehhi piirialadel ja põder ning hunt on juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki karu ja hunt on nüüdseks väljasurnud looduses, on metskasside arvukus taas tõusnud pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes. Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine. Taimestik Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
uhkelt väljus. Järgmine, kuid sugugi mitte ebaolulisem kui eelnevad teemad, on õiglus. Kogu tolleaegne maailm oli ebavõrdne kuningad valitsesid oma alamate üle, mõni paremini, teine halvemini ning inimestele polnud ühepalju antud. Kui Zadig saatuse keerdkäikude kaudu ministriks sai, tahtis ta oma tööd teha õiglaselt. Ta andis rohkem neile, kes seda väärisid, ning võttis ära nendelt, kes selle ära olid teeninud. Tema langetatud otsused ei olnud juhuslikud ega omakasupüüdlikud, hoopis vastupidi, ta tegi head riigile tervikuna, mõtlemata seejuures enda huvidele. Selline oli Voltaire'i meelest ideaalne maailmakord, mida valitseks tark ja aus mees, kes suudaks panna ühiskonna heaolu enda omast kõrgemale. Ideaalsust on aga kahjuks väga raske või isegi ehk võimatu saavutada. Seda tõestasid ka Zadigi ebaõnnestumised ning tema saatus, mis ikka ja jälle raskusi ta teele veeretas
Suuri kõrvalekaldeid esineb harva ja need toimuvad võrdvõimalikult mõlemale poole. Normaal- jaotus on määratud ja täielikult kirjeldatav kahe parameetriga keskväärtuse ja standardhälbe ehk dispersiooniga. Normaalajotust kujutav graafik on kellukese kujuline ja sümmeetriline keskväärtuse suhtes. Jaotust nimetatakse ka Gaussi-Laplaci kõveraks. Joonis 1. Normaaljaotus tekib siis, kui tunnuse väärtust mõjutavad väga paljud juhuslikud tegurid ja neist igaühe mõju on väga väike. Normaaljaotus on teoreetiline abstraktsioon. Eluslooduses ei ole ükski asi täpselt normaaljaotusega, kuid paljud tunnused on looduses normaaljaotusele väga lähedase jaotusega. Joonis 1. Normaaljaotuse graafik Normaaljaotusega tunnuse väärtuste ulatust saab iseloomustada standardhälbe kaudu. Kolme sigma reegli kohaselt asub 99,7% normaaljaotuse väärtustest arvude x ± 3 vahel.
filosoofiline mõõde ja marksim avaldas hilisemale filosoofiale tohutult mõju. Siis ei saa ükski tänapäevane filosoofia ajalugu sellest mööda vaadata. Marxismi filosoofiline osisi tuli peaaegu täielikult Hegelilt ja seda väljendavad Marksistid tänini, tema loodud terminite abil . Ta saab esitleda lausa nimekiri ideedest mis on Heegeluse ja marksimsi ideed ja mis on tuumaks ja mis on keskmeks ka marksismis. 1. Reaalsus pole mitte seisund, vaid pidev protsess. 2. Muutused pole juhuslikud, vaid alluvad seaduspärasustele, mida on võimalik avastada. 3. See avastatav seaduspära on dialektiine ja kordab kolme faasi... milleks on tees , antitees ja süntees. 4. Selle seaduse pideva toimimise põhjuseks on võõrandumine, mis viib selleni,et iga järgneva seisundi sisemused vastuolud selle seisundi ka lõpuks hävitavad. 5. See protsess ei sõltu inimeste meelevallast, vaid kulgeb oma sisemise sunni ajel ja haarab inimesed endaga kaasa. 6
nad edukamad võitluses paari pärast MUUTUMISVÕIME ON EVOLUTSIOONI EELDUSEKS 22. Mõisted: pop. Genofond, kombinatiivne muutlikkus, geenitriiv, mutatsioon, mutagen, pudelikaelaefekt, rajaja- ehk asutajaefekt. Populatsiooni genofond- populatsiooni isendite kõik geenid ja nende allelid Kombinatiivne muutlikkus – muutlikus, mis tuleneb geenide omavahelisest kombineerimisest sugulisel teel Geenitriiv – geeni allelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades Mutatsioon – päranduv geneetilise informatsiooni muutus Mutageen – mutatsiooni põhjustav tegur Pudelikaelaefekt - populatsiooni arv kahaneb tohutu, alles jäänud isendid panevad aluse uue populatsioonile Rajaja- ehk asutajaefekt – populatsioonist eralduv väike hulk isendeid, kes panevad aluse uue populatsioonile. 23. Millise valemi järgi saab arvutada võimalike genotüüpide arvu populatsioonis iga geeni kohta ?
ressursid (aeg, raha ja kompetents). Optimaalse ressursikasutuse töötab välja haridusökonoomikaga tegelev üksus; – Eesti riik vajab süsteemseid haridusuuringuid ja asjaomast institutsiooni vähemalt üld- ja kutsehariduse teenindamiseks; – eesti keele, eesti hariduse sisu ja koolikorralduse kaitseks tuleb tegelda hariduse ökoloogiaga, mis säilitaks ratsionaalse Eesti koolikultuuri põhiväärtused ja välistaks juhuslikud, kuigi kooliuuenduslikuks kuulutatud reformid. Käesoleval ajal on haridusvaldkonna tähtsamaid arenguid suunav dokument elukestva õppe strateegia. Elukestva õppe strateegia eesmärgid ja meetmed toetavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” ning Eesti julgeolekupoliitika aluste hariduse valdkonnaga seotud eesmärkide täitmist. Strateegias nimetatud peamised probleemid: 1
subduktsiooniprotsesside jätkumisel mandrilistel äärtel viib ookeaninõo ahenemiseni. Selle protsessi äärmuslikuks juhuks on ookeaninõo sulgumine mandriliste ookeaniäärte põrkumise protsessis. Laamade põrkumispiirkonda iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Nt: Alpide-Himaalaja kurdmäestik Laamade nihkumine mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole päris juhuslikud. Pika Geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks. Nt: hiidmanner Pangea Kuuma täpi piirkond nii ookeanides kui mandritel leiduvad vulkaanid, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõuskohti Maa pinnal. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. 6.Iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi vulkaane, seostades nende paiknemist
Kuid ma ei taha jätta muljet, et religioonil ja temaga seotud sümbolitel on kultuurile ainult negatiivne mõju. Seda kindlasti mitte. Kui otsida religioossetest maalidest või ükskõik millistetst teostest sümboleid, siis kahtlemata neid ka leiab. Kunstivool, mis hakkas tähelepanu pöörama just spirituaalsusele ja kujutlusvõimele saigi nimeks sümbolism. Tavaliselt on kunstnik osavalt need pildi sisse maalinud (nt: ,,Madonna ja laps" Domenico Veneziano), vahel on need ka juhuslikud (mitte sümboismi puhul), kuid igaljuhul on nende üle arutlemine ja maalide analüüsimine huvitav töö. Religioonist on aga väljakasvanud veel palju kunsti liike. Näiteks draama, inimtunnete ja suhete väljendus laval, kasvas arvatavasti välja müütide ja legendide esitamisest. Esimesed näidendid esitati jumal Dionysose auks. Kuid kui rääkida religiooni rollist kunstis, mis on kultuuri osa, siis ei saa rääkimata jätta ka arhitektuurist, mis on omaette kunsti liik
suvaline bakterigeen Spetsialiseeritud transduktsioon – doonorrakust kantakse retsipientrakku üle geene vaid kromosoomi kindlast (lühikesest) piirkonnast 8. Valgusünteesi regulatsioon Geenid on aktiivsed vaid siis, kui nende produkte läheb vaja Prokarüootides reguleerivad seda operoonid – geenide kogum, mida reguleeritakse ühiselt 9. Mutatsioonide teke, liigitus ja mõju Mutatsioonide tekkepõhjused Spontaansed mutatsioonid – juhuslikud muutused DNAs tänu replikatsioonil toimunud vigadele, millel puudub seletus Indutseeritud mutatsioonid – tekivad mutageenide toimel füüsikaliste (peamiselt rediatsioon) või keemiliste tegurite mõjul, mis mõjuvad DNAle hävitavalt Liigitus Punktmutatsioon – mõne lämmastikaluse insertsioon (liitmine), deletsioon (kotamine) või asendamine Missenssmutatsioon – kui saadakse kodoon, mis kodeerib teist aminohapet
täitmiseks?) • Samad tingimused loodavad, nt täpselt sama järjekord, sõnastus jne. • Psühholoogiline test ei pea olema paber + pliiats, vaid nt mänguasjad, millega vaja ülesandeid täita; • Testi normid Plussid-miinused • + Teoreetiline alus • + Objektiivsus – sõltumatus läbiviijast • + Saab uuritavaid võrrelda • - Standardiseeritud testide väljatöötamine aeganõudev – valiidsus, reliaablus, testi normid • - Kohandamine, tõlkimine, ranged juhised • - Juhuslikud asjaolud võivad tulemust mõjutada EKSPERIMENT • Kõige teaduslikum uurimismeetod, kuid võib olla keeruline uurida (nt abstraktsed muutujad või sisemised mõisted) • Manipuleeritakse tingimustega • Mõõdetakse muutujaid • Põhjuste väljaselgitamine • Eetika küsimused!!! (nt kuidas uurida lapse väärkohtlemise mõju arengule?) • Saame järeldada põhjuste ja tagajärgede kohta, eeldusel et osalejad…
üleüldist sooritustaset 5. Süstemaatilised tegurid, mis tulenevad testi läbiviimisest või hindamisest – o testimise tingimused: aja piirang, segajate puudumine, instruktsioonide selgus jne o testi läbiviija isiksuse, soo ja rassi interaktsioon testi tegija isiksuse, soo ja rassiga, mis võib aidata kaasa või takistada sooritust o ebausaldusväärsus või kallutatus hindamises või skoorimises 6. Muud juhuslikud vead – o õnn nende vastuste puhul, mida valiti suvaliselt o hetkeline tähelepanu kõrvalejuhtimine 11. Reliaabluskoefitsient. Kasutatavamad reliaabluskoefitsiendid. Reliaabluse indeks ehk reliaabluskoefitsient väljendab tegeliku variatiivsuse ja üldise mõõdetud variatiivsuse suhet, ta peegeldab vastaja tegelikku tulemust võrrelduna juhusliku veaga: r_{xx'} = var(T) / var(x) = var(T) / (var(T) + var(e))
2
S FACT = = = 596,07
p -1 5 -1 FKR (0,05;4;45) = 2,6
S JÄÄK 43301,1
2
S JÄÄK = = = 962,25
p ( q -1) 5 (10 -1)
FEMP
Tarbijad taim-, sega- ja loomtoidulised loomad, heterotroofne ainev. Tüüp c. Lagundajad bakterid, mullamikroseened, paljud mullas leiduvad selgrootud, heterotroofne ainev. Tüüp, toiduobjektiks surnud orgaanika 2. Liigiline koostis ökosüsteemis saab eristada: a. Püsiliike b. Ajutisi liike, nt. Juhuslikud tulnukliigid(teatud tingimustes võivad paika jääda), ajutiselt peatuvad liigid(linnud rändel) c. Dominant liigid esinajate arvukus on väga suur, nt. Männikus männid, pohlad d. Vähearvukad liigid sageli esinevad ökosüsteemi piirialadel või mosaiikstruktuuris ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID · Lokaalsed probleemid 1. Linna(Tartu)tasandil
5. Info muutub isikupärasemaks 6. Loogikavastane info ununeb 7. Juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolud 8. Mõni teema muutub valdavaks[3] Äratundmine- meeldetuletamise ajendist on ülesandes meeldetuletava koopia antud. Konversioonis on üleandes tarvis hinnata tuttavlikkust [2]. Objekt millega oleme varem kokku puutunud [3]. Meenumine- Materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed [3]. Meenutamine- Eeldab juba tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist hoopis pärssida [3] Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine- Talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu [3]. Kui järjestada meeldetuletamise viise efektiivsuse järgi, oleks neist parim äratundmise, seejärel meenutamine ja siis meenumine [3].
EKSAMI KÜSIMUSED 2009 I RIDA 1. Keemia: definitsiooni tähendus, sõna päritolu. Keemia Kreekakeelsest sõnast khemia, mis omakorda tuleneb egiptuskeelsest sõnast kham või hemi kunst muuta ,,tavalisi"metalle väärismetallideks või nende sulamiteks. Keemia on teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. 2. Planetaarne aatomimudel Rutherford, 1911. Peaaegu kogu aatomi mass koondunud väga väiksesse posit. laetud tuuma. Elektronide arv = tuuma posit. laeng; elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. 3. Vesinikside: selgitus, liigitus, tähtsus looduses Vesinikside (VS) on väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub vesiniksideme mõjust. Reeglina on VS 10-20 korda nõrgem kui kovalentne side. "Vesinikside" - alati osaleb sidemes H aatom. Eriti laialdane ja sügav mõju - ELUSAINES - Suur osa elusainest (raku tasemel: tsütoplasma) on geelitaolises oleku...
· otsustamisvõimelisus - suudab määrata ülesannete täitmise õige järjekorra; oskab aega õigesti planeerida; teab, mis on firma või asutuse elus enam ja mis vähem tähtis · abivalmidus - võtab täiendavaid ülesandeid ka väljaspool otseseid kohustusi. Annab kasulikku informatsiooni ka sellistele pöördujatele, kes ei ole firma või asutusega otseselt seotud (nn juhuslikud pöördujad) · algatusvõimelisus - pakub tööülesannetele uusi lahendusi, jälgib uudiseid ning kasutab kasulikku oma töös, soovitab seda kolleegidele · operatiivsus - suudab korraldada oma tööd nii, et kõik asjad on õigel ajal valmis organiseerimisvõimelisus - oskab rakendada oma ülesannete täitmisel teisi töötajaid või alltöövõtjaid · paindlikkus.
perioodi teisest, kuni viienda staadiumini. Mänguvorm vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal (Saar 1997:17). ,,Harjutusmängu" all pidas Piaget silmas esmast sensomotoorset mängu imikutel ja enamikku loomade mängust (Blades, Cowie, Smith 2008:215). Esimesed mängud, mida juba imikud mängivad, on kehalise liigutamisega seotud tegevused. Eheda harjutusmängu käigus võib laps leida uusi lahendusi asjade omavaheliseks seostamiseks. Nii tekivad tegevuste juhuslikud kombinatsioonid. Tegevuste tahtlikud kombinatsioonid ilmnevad, kui uus käitumine on kaalutletult ühildatud ning mängus ilmnevad uued suunad (Niilo, Kikas 2008:126). Mängust tõelises tähenduses võib Piaget arvates hakata rääkima siis, kui näiteks imik söögikordade vahel ,,tühjalt" imeb või kui ta sõrmi ja pöialt imeb. Harjutusmängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, käte ja jalgadega, samuti mitmesugused
1. Mõiste „etnolingvistiline vitaalsus" (järgnevas lihtsalt „vitaalsus") võeti kasutusele 1970ndate keskel, tähistamaks rühma võimet käituda eristuva ja aktiivse kollektiivse üksusena gruppidevahelistes suhetes. Mida kõrgem on rühma vitaalsus, seda enam on ta võimeline eristuma ja toimima kollektiivselt; mida madalam on vitaalsus, seda suurem on oht, et rühm lakkab olemast ja selle liikmed assimileeruvad teistesse rühmadesse. Seega on vitaalsus oluline tegur, mis mõjutab keele säilitamist {language maintenance) või keelevahetust (language shift). Sotsiokultuurilise staatuse M mõõtmisel on otstarbekas lähtuda subjektiivse etnolingvistilise vitaalsuse küsimustikest, nagu Bourhis, Giles ja Rosenthal (1981) ning Landry, Allard ja Henry (1996), sest nendel põhinevad variandid on põhjalikult ära proovitud ja tänini kasutusel. Kokku mõõdab sotsiokultuurilist staatust 13 küsimust, nii et iga küsimus esita...
Vanus ei ole siinjuures oluline. Privaatsusele on õigus igas vanuses lapsel ning seda tuleb teistel austada. Sul on õigus saada arstlikku nõustamist ja õigusabi ilma vanema nõusolekuta ning ilma et vanemat sellest teavitatakse. Sinu teadmata ja nõusolekuta ei tohi lugeda Sulle saadetud mis tahes kirju ja sõnumeid ei vanemad ega teised inimesed. Vanematel on kohustus austada Sinu privaatsust niivõrd, kui see ei kahjusta Sinu õigusi ja huve. Ohtlikud, halbade kommetega sõbrad, juhuslikud internetituttavad või teised, kes võivad Sind enda huvides ära kasutada, on kerged tekkima. Ebatavalistest ettepanekutest või uutest tuttavatest nii päriselus kui internetis räägi alati vanematele. Õigus mõlema vanema hoolitsusele Sinu loomulik kasvukeskkond on perekond. Esmane vastutus Sinu kasvatamisel, arenguks vajalike tingimuste loomisel ning hoolitsemisel on Sinu vanematel. Sul on õigus suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad ei ela koos.
Makrokeskkond moodustavad üldised, kogu riiki ja majandust segmenteerimise tegurid; siia valdkonda kuuluvad kvaliteet, mõjutavad tegurid. teenindus, ökonoomia); Demograafiline keskkond elanike arv/paiknemine/sooline tarbijakäitumine ja kasutaja staatus (aktiivsed kasutajad, koosseis/vanuseline/tööhõive. mõõdukad ja juhuslikud kasutajad, mittekasutajad); Majanduslik keskkond suhtumine tootesse (vaimustunud, positiivne, ükskõikne, eitav, inflatsioon/SKP/tööpuudus/palgatase/ostujõud/elatustase. vaenulik). Poliitika keskkond Parlamendi/valitsuse/ omavalitsuse otsused, Sihtturu valikul hinnatakse segmendi suurust, integreerumine EL-iga, suhted Venemaaga
Sõltuvalt mõõtmistulemustest jagunevad vead: Otsesteks X= n*q n- arv, mitu korda mõõtühik mahub mõõdetavasse suurusesse q- mõõtühik Kaudseteks Mõõtmistulemus saadakse arvutades 20. Kuidas jagunevad vead oma iseloomult ning mis eristab vigasid üksteisest? 8 Oma iseloomult võivad vead olla: Jämedad vead Süstemaatilised vead Juhuslikud vead 21. Horisontaalide mõiste ning erinevad kujutamis viisid plaanil. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevaheks. Joontega, värviliselt, kriipustades 22. Leppemärkide mõiste ning nende kujutamise põhimõte plaanil. Leppemärgid on kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised, mille
Ei möödunud ka palju aega kui paar jalgpalli tollivalvurite nägemata mõne koolipoisi põues toodi linna. Kadus senine lemmikmäng -- laptuu -- ning selle asemele asus nahkkuul. Täpselt ei mäleta praegu keegi, mil ajal see sündis, kuid on põhjuseid arvata, et Tall. koolipoisid omapead hakkasid mängima palli 1908. a. kevadel. .« Inglased ei annud palle jumalamuidu, neile tuli pallide eest maksta. Poisid olid sunnitud raha kokku panema ja nii tekkisid esimesed juhuslikud organisatsioonid -- ,,kambad", mille iga liige oli asja aineliselt toetanud, omad kopikad pannud mängu. Palle said mängida ainult need, kes palli ostmiseks olid annud raha. Peagi jõuti veendumisele, et lihtsast pallitagumisest ei ole suurt tulu ja hakati jalgpalli, kui mängu harrastama ja sellele panema suuremat rõhku. Jõutakse meeskondadeni. 24. mail 1909. a. (vana kalendri järele) koondusid poisid esmakordselt kokkuräägitud kava
informatsiooni ära. 61.Aegrea dekompositsioon, aegrea multiplikatiivne mudel – Dek.. Eristatakse 4 põhilist komponenti: trend(t), sesoonne komponent (s), tsükliline(harmoonoline)komponent (c); juhuslik komponent (i). Trend – püsiv arengutendents uuritaval arenguperioodil. Sesoonne komponent – iseloomustab perioodilist, lühemaajalist komponenti(kuu, kvartali vm perioodiga). Tsükliline – pikaajalised lainetaolisede võnkumisede. Juhuslik – juhuslikud kõrvalekalded üldtendentsist. Multip.mudel.seda kasutatakse aegrea matemaatiliseks modellerimiseks. Avaldatakse aegrida eepoolloetletud 4 komponendi abil nii y=t*s*c*i. 62.Trendi leidmine – Leida arengutendentsi iseloomustav ajast sõltuv matemaatiline funktsioon. Sageli lineaarne yt=a+bt. T-ajaperiood. Lisa trendijoon. 63.Sesoonse komponendi leidmine arengutendentsita ja
2) Sesoonsus kuulub lühiajaliste, sageli regulaarsete muutuste hulka 3) Tsüklid on lainekujulised muutused perioodi kestusega üle aasta. Sageli on seotud majanduslike, poliitiliste, ka põllumajanduslike tingimustega. 4) Ebaregulaarsed muutused toimuvad ebaharilike olukordade tõttu: rasked ilmastikutingimused, streigid või kardinaalsed muutused tootmis- või teenindusprotsessis. 5) Juhuslikud muutused on sellised, mis jäävad järele peale eelmiste arvestamist. 4. Asukoha valimine Asukoha valimise strateegiad ja etapid. Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine ei mahu olemasolevatesse raamidesse või on mujal tootmiskulud väiksemad. Eristatakse kolme strateegiat: 1) uue asukoha valimine olemasolevat säilitades, 2) tegevuse lõpetamine ühes ja alustamine teises kohas, 3) vanasse asukohta jäämine. Asukoha valimise protseduurid
mis on populatsiooni koguarvukusest sageli tunduvalt väiksem. Täpsemalt: Populatsiooni efektiivne arvukus Ne on isendite hulk antud populatsiooni ideaalses variandis. Ideaalne populatsioon diploidsete võrdse edukusega suguliselt sigivate organismide panmiktiline populatsioon, kus põlvkonnad ei kattu, on püsiv arvukus ja võrdne sugude suhe, puuduvad ränne, mutatsioonid ja looduslik valik. Geenitriiv alleelide sageduse juhuslikud muutused (sh nende kadumine) populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Geenitriiv mõjutab eelkõige nuetraalsete või nõrga valikusurve all olevate alleelide sagedust ning on eriti oluline väikestes populatsioonides, kes paljuneb vähe isendeid. Kohasus isendi keskkonnatingimustega kohatumise ja kohanemise aste, mis väljendub paljunemisedukuses (paljunemisvõimeliste järglaste arvus).
Kui elektron läheb metalliioonile, siis viimane muutub teatud ajaks aatomiks, mis järgmisel korral loovutab elektroni ja muutub jälle iooniks. Aatomite vahel esineb kovalentne side, ioonide ja elektronide vahel elektrostaatiline mõju. Kokku mood metalliside. 3) Atmosfääri koostis Püsivad komponendid: N2 (78%), O2(21%), väärisgaasid (0,93%) Ar Muutuvad komponendid: CO2, veeaur H2O Juhuslikud komponendid: SO2, H2S, CO, NH3 jt Ülakihtides osoon (O3), madalamal sisaldus väga väike. Aeroioonid: posit (H2O +, O2+ jt) ja neg (O3, O, O2, H2O) Neg kasulikud elusorganismidele, teeb õhu värskemaks. Tööstuse ja transpordi heitgaasid, soojuse ja elektrijaamade tootmine > saastumine 4) Kristallvõre tüübid I Aatomvõre kristallivõre sõlmedes asuvad aatomid, mis on omavahel seotud kovalentse sidemega
1. Teadm.hankimine-a)olemas teadused teevad läbi 11. Hüpotees- on teaduse 17. Empiirilis-teoreetilised varjatud teadmised-võivad arengustaadiumid. teadaolevatel faktidel ja seadus- meetodid vaatlus uuritava sisaldada lünki, mõtlemine 7. Teadustöö tulemus-mõisted, tel rajan. tead.lik oletus. Teada- objekti omaduste ja seoste distsiplineerimatu ja kerge- teooriad, seletused olevatele faktidele toetuv, kuid fikseerimise ja regist. Süsteem. käeline, mis viib valede teat.nähutste kulgem.le. tõestamata oletus või ka väide. Võib toimuda nii looduslikes kui otsusteni b)olemas tähele- Tead.töö prod.=aju+raha. Et Iga hüpot. On vaja kontrollida. kunstlikus tingimustes. Tulemus panekud ja kogemused, millele teadustöö oleks tulemuslik, on Nt. Pa...
Eakas üle 60.a. - 10 % ERLP Eakas üle 60.a. - 60 % TKN Rõhutaks siin juures, et 60% on tohutu allahindlus. Näide: Kui lähed numbriga üle Elisasse, räägid aasta lõpuni tasuta ja peale seda on võrgusisesed kõned ikka tasuta pluss saad telefoni osta soodushinnaga. Turunduse kui valdkonna teadlik tekkimine ja selle juhtimine on saamas oluliseks osaks ettevõtete tegevuses. Juhuslikud turunduse valdkonna tegevused ei täida enam eesmärki, on ebaefektiivsed ja tihti on neid korraldanud turundusvaldkonda mitte tundev ja kogenematu inimene. Kui vaadata lähemalt turunduse juhtimist kui ühe valdkonna tegevuste korraldamist, siis on oluline rääkida ka mõnedest terminitest, et mõista turunduse juhtimise olemust ja ulatust ettevõtetes. Kuna enamasti töötab turundusosakond kindla eelarvega, siis on oluline kohe
Pärnu Ülejõe Gümnaasium OÜ Äriplaan Koostas: Triin Kolk Juhendaja: Kristi Suppi Pärnu 2012 Sisukord 1. Kokkuvõte...............................................................................................................................3 1.1. Ettevõtte põhiandmed ......................................................................................................... 3 1.2. Ettevõtte taustaandmed........................................................................................................ 3 1.3. Äriidee..................................................................................................................................3 2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated............................................................................. 4 2.1. Tegevusala ja turupi...
Tulemused: ookeanitaseme kõikumine, okeanograafilised muutused, temp muutused, inpaktsündmused ja perioodilised või mitte astronoomilised mõjud. Ookeani kõikumine suurendab ka migratsiooni, muutuvad asualad. Okeanograafilised: muutused bioproduktsioonis. Maha jääb jälg, orgaanika ladestumine muudab süsiniku isotoopkoostist. Orgaanika tekitab anoksia. Temp muudab klimaatilist tsonaalsust, mõjutab ookeani tsirkulatsiooni, muutus peab olema pikaajaline. Impaktid on juhuslikud, kuid korduvad. Markerid: geokeemilised (haruldased elemendid), planaarsete deformatsioonidega kvarts, mikrotektiidid ja sfäärulad. 10 km asteroid iga 26-30 milj aasta järel. Katastroofid näivad järk-järgulise muutusena signor-lippsi efekt. Vulkanismi tähtsus. Veealune ulatuslikum, varem oli inteniivsem. Mõjuriks aerosoolid, gaasid ja lahustuvad komponendid. Destabiliseerivad kliimasüsteemi. Astronoomilised: milankovits, päikese aktiivsuse kasv, kosmilise kiirguse intensiivsuse muutus
· Suhted mõjutavad · Raske on tagada võrdseid tingimusi. Eel-eksperimentaalne uurimus Eel-eksperimentaalse uurimuse korral on tegemist vaid ühe katseisikute rühmaga, kellele tehakse üks test enne ja teine pärast katsesündmust (pretest-posttest design). "Ehtne" eksperiment Tõelise eksperimendi korral valitakse katseisikute rühmad täiesti juhuslikult ja rakendatakse interventsiooni vaid ühele rühmale (nn. katserühm, teine on kontrollrühm). Juhuslikud valimid peavad piisavalt suure arvu katseisikute korral juba tõenäosuslikult tagama väljaspool uurija kontrolli olevate keskkonnatingimuste ja võimalike mõjurite identsuse kummagi rühma puhul. Kvaasi-eksperimentaalne uurimus Tihtipeale võrdsete rühmade moodustamine läbi katseisikute juhusliku valiku komplitseeritud. Sel juhul kasutatakse katse- ja kontrollrühmana võimalikult sarnastes tingimustes olevaid rühmi. Samuti ei tohiks rühmade eeltesti-tulemused oluliselt erineda
normeeritakse Γ (t) R(t) (t) kus R(t) – koormuse temperatuurisõltuvuse norm (t) – normeeritud temperatuurisõltuvuskomponent. 6.Koormuse matemaatiline ootus ja ruuthälve Nii võib matemaatilist ootust E[P] lugeda koormuse pikaajaliseks prognoosiks, mis vastab temperatuuri normile. Kuna matemaatiline ootus on leitav mis tahes ajahetke, ka möödunud aja kohta, siis saab seda kasutada koormuse analüüsimisel. 7.Koormuse juhuslikud komponendid Koormuse juhuslikkust kirjeldavad ruuthälve ja jaotusseadus. Rakendustes võib vaja minna veel muidki suurusi ehk koormusnäitajaid, mis kirjeldavad koormust mitme vaatenurga alt. Juhusliku komponendi matemaatiline esitus arvestab koormushälvete järelmõju (autokorrelatsiooni), mis muuhulgas on oluline koormuse lühiajalise prognoosi leidmisel. Lisaks vaadeldakse koormuse suuri hälbeid kirjeldavat piikkomponenti.
Fuchsi arvates järgnevatest osadest: Traditsioonilised tööstuse valdkonnas tegutsevad töötajad, kes on palgatöötajad ja toodavad füüsilisi kaupu; Teadmiste töötajad, kes on palgatöötajad ja toodavad teadmistega seotud hüvesid ja teenuseid palgalistes töösuhetes või füüsilisest isikust ettevõtjatena; Kodus töötavad inimesed; Töötud; Migrandid ja töötajad arengumaades; Õpilased; Juhuslikud ja mitteformaalsed töötajad. Christian Fuchs kirjutas, et üks isik võib olla korraga rohkem kui ühes klassis, sest klassipositsioonid ei ole fikseeritud, vaid dünaamilised, mis tähendab, et inimestel informatsioonilise kapitalismi ajal on paindlik ja läbipaistev klassistaatus. Näiteks naissoost palgatöötajad on sageli ka kodus töötajad ja paljud üliõpilased on sageli ka juhutöötajad ning paljud juhutöötajad loovad füüsilisest isikust ettevõtja vormi endale.
) b) Keskkonna stohhastlisus (ilmastiku varieeruvus), kliima muutused c) Geneetlised põhjused, kasvav homosügootsus d) Looduslikud katastroofid 8. Kohastumise mõiste Protsess, mis algab muutustega üksikute isendite nukleiinhapete struktuuris ning lõpeb populatsioonile, liigile või mõnele veelgi suuremale organismirühmale kasuliku omaduse kujunemisega. 9. Geenitriivi mõju väikestele populatsioonidele Geenitriiv on geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu. Väikestes isoleeritud populatsioonides, eriti saartel või killustatud elupaikades, võib geneetiline mitmekesisus (haruldased alleelid) kiiresti kaotsi minna. 10.Geneetilise pudelikaela ja asutaja efekti mõisted Geneetiline pudelikael – isendid kes on ellu jäänud (alleelid ei ole muutunud). Asutaja efekt - e. rajaja efekt, geneetilise triivi üks äärmuslikke erijuhte, mis tuleneb
Esimene suur esivanemate väljaränne toimus ajaliselt kohakuti gibbonloste ja hominiidide lahknemisega. Osa esivanemaid jõudis tagasi Aafrikasse ja toimus inimese ja simpansi esivanemate lahknemine ning pärast seda arenesid nad jällegi Aafrikas. Floresiensis-93-14ooo aastat tagasi 10. geneetiline triiv, selle mõju evolutsioonile. GT ja neutraalne evol. Teooria Geneetiline triiv on geeni alleelide sageduste juhuslikud muutused populatsiooni järjestike põlvkondades juhuvaliku tõttu. Järglase alleelide kombinatsioon on vanematelt juhuslikul moel pärandudnud. Selle juhslikkuse tõttu sõltub järglse ellujäämine juhusest. Geneetilise triivi tõttu võib osa alleele kadud ja geneetiline mitmekesisus väheneb. Geenitriivi mõju määr evolutsioonile on vaieldav, kuid ta on kindlasti tähtsal kohal molekulaarses evolutsioonis
migratsiooni ja ristumise teel. Populatsiooni geneetilist muutlikust võib mõjutada sama liigi erinevate populatsioonide ristumine. Nii võivad teises populatsioonis tekkinud mutatsioonid siirduda vaadeldavasse populatsiooni; sisseränne võib aga muuta ka olemasolevate alleelide sagedust, kui see on doonorpopulatsioonis teistsugune. Peamine tagajärg on soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide ühtlustumine. Geenitriiv on geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu. Geneetiline triiv vähendab geneetilist muutlikust väikestes populatsioonides. Juhusliku ja ulatusliku geenialleelide kõikumise tagajärjel võib osa neist kaduma minna, kui üks variant kinnistub. Geneetiline triiv suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel, sest algselt ühesugused populatsioonid võivad täiesti juhuslikult erinevaks muutuda. 21. Milles seisneb looduslik valik?
· Komplekteerimiseelarve eeloleva, teatava kindlaksmäärtud ajaperioodi teavikute hankimise kulude loetelu Komplekteerimise viisid · Jooksev komplekteerimine kogu täiendamine uudisväljaannetega (ilmuvad teavikud komplekteeritakse jooksvalt) · Retrospektiivne e järelkomplekteerimine kogu täiendamine varem ilmunud teavikutega (nt arvustuste, bibliograafiate, viidete, kasutajate soovituste abil); siia kuuluvad ka juhuslikud hanked (kingitused, annetused, soodusmüükidelt, oksjonitelt, isikukogudest) · dekomplekteerimine mittevajalike teavikute eemaldamine raamatukogust; kogude vabastamine vananenud, kulunud, mitteprofiilseist ja ülearuseist teavikuist Komplekteerimise allikad Peamised: · Kirjastused, kirjastajad · Vahendusettevõtted edasimüüjad, hulgimüüjad · Raamatukauplused jaekaubandus · Antikvariaadid vanaraamatu vahendajad Muud:
6. Looduslik valik – populatsiooni isendite ebaõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur 1. Loodusliku valiku toime populatsiooni geneetilisele struktuurile on kaudne Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Juhuslikud elupuhused mittepärilikud muutused fenotüübis, mis on tingitud näiteks haigustest, lokaalsetest toitumistingimustest ja ilmastikuoludest, võivad samuti mõjutada indiviidide eluiga ja sigimist. Looduslik valik saab mõjutada järglaste geneetilist struktuuri ainult nende tunnuste kaudu, mille individuaalsed erinevused väheselgi määral sõltuvad genotüübist. • Suguline valik – emas-või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite
6. Looduslik valik populatsiooni isendite ebaõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur 1. Loodusliku valiku toime populatsiooni geneetilisele struktuurile on kaudne Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Juhuslikud elupuhused mittepärilikud muutused fenotüübis, mis on tingitud näiteks haigustest, lokaalsetest toitumistingimustest ja ilmastikuoludest, võivad samuti mõjutada indiviidide eluiga ja sigimist. Looduslik valik saab mõjutada järglaste geneetilist struktuuri ainult nende tunnuste kaudu, mille individuaalsed erinevused väheselgi määral sõltuvad genotüübist. · Suguline valik emas-või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
