Tasemeline: Objektid A ja B on kvalitatiivsete tunnustega. Kvalitatiivsed tunnused on halvasti mõõdetavad, kuid need võib seada taseme järgi. Taseme korrelatsiooni Spearmani valimi koeffitsient leitakse valemiga: 56. Juhuslike suuruste modeleerimine Monte-Carlo meetodiga Antud on diskreetse suuruse jaotusseadus Vajalik on leida väärtus a uuritavale suurusele. Selleks valitakse JS X, mille matemaatiline ootus on võrdne a: EX = a. 58. Juhuslikud funktsioonid Juhuslikuks funktsiooniks nimetatakse funktsiooni mittejuhusliku argumendiga t, mis iga argumendi väärtusel on juhuslikuks suuruseks. Argumendi t juhuslikku funktsiooni tähistatakse X(t) 59. Rakendusstatistika rakendusi inseneritegevuses Eksperimendi planeerimine: - dispersioonanalüüs; - jaotusele vastavuse hindamine, hüpoteeside kontroll; - regressioon Kvaliteeditagamine: - x-kaardid; - laboritevahelised võrdlused;
geograafilise isolatsiooni tõttu(mandrite triiv). bioloogiline isolatsioon (reproductive isolation)- populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist; võib olla ajaline, käitumislik või mehaaniline. endeemsed liigid - eraldatud piirkondades elavad loomaliigid, keda ei kohta kusagil mujal maakeral (mandrist kaugel saartel elavad liigid, laiade jääliustikega üksteisest eraldatud või mägedega ümbritsetud orgudes) geenitriiv (genetic drift)-geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades. Geenisiire - geneetilise materjali kandumine ühest populatsioonist teise . mutatsioonid (mutation)-päranduv geneetilise informatsiooni muutus. Täiustumine ehk Progress – mite senisest keerukama ehitusega ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Mitmekesistumine – rajaja liigi lahknemine paljudeks liikideks. lihtsustumine – on vastupidine protsess evolutsioonilisele täiustumisele. See on tüüpiline parasiitidele
Jalalihased. Väike harkseis, kerekallutus ette. Painuta kordamööda mõlema jala pöida. Kõhulihased. Kõhulilamang, käed kõverdatult õlgade juures, peopesad vastu põrandat, põlvest kõverdatud jalad risti. Siruta ja kõverda käsi. Kogu keha lihased. Selililamangkogu keha sirutus (koolielu.ee) HÜVA NÕU VÕIMLEJALE Ära oota harjutamiseks "ideaalset"aega. Tee endale selgeks, et võimled teatud päevadel kindlal kellaajal- kasvõi 5 minutit iga päev on kasulikum kui juhuslikud tunnised treeningud. Väldi rutiini. Muuda harjutuste järjekorda ja korduste arvu. Lihaste tugevnedes võid trennile paar uut keerukamat liigutust lisada. Rüht on vormi tähtsaim näitaja. Kui sa parajasti ei harjuta, siruta end ja püüa sirgelt seista. Pea meeles: iga pingutuse ajal tuleb hingata välja, lõdvestuse ajal aga sisse. Mõnusam on võimelda muusika saatel. Pärast võimlemist ei tohi unustada venitust, mis kiirendab tulemuse saavutamist ja taastab lihaseid.
SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS Sissejuhatus Valisin selle teema, sest mind huvitab põllumajandus ning lisaks on see võimalus saada juurde teadmisi Saksamaa kohta, milles mul on ainult üldised teadmised. Riigiks valisin Saksamaa, sest riik on suur ning põlumajandusharu on laiaulatuslik ning on seotud kõigi inimeste toitumisega ja elutegevusega. Üldiselt Saksamaast Riigi pindalast on 51% haritavat maad ning põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, kartulit, suhkrupeeti. Karjakasvatusele on spetsialiseerunud rohkem Lõuna- Saksamaa. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavalt piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Põllumajanduse kasutuses olevad maad on ligi 174 885,9 km2. Saksamaa pindalast 357 021 km²-st on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. 33% Sa...
Geenivool Populatsiooni geneetilise struktuuri muutus migratsiooni tõttu. Geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni või ristamise teel Geneetiline triiv Populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutus, looduslik valik ei olene siin Pudelikaela efekt Tuleneb populatsiooni arvukuseajutisest kuid olulisest järsust vähenemisest. Tekivad olulised juhuslikud muutused geenides. Rajaja efekt Tuleneb populatsiooni asutamisest väga väikese arvu isendite poolt. Võib tekkida uus liik Stabiliseeriv valik Toimub stabiilses KKs, kõige rohkem eelistatakse keskmise tunnusega isendeid.
geneetilised elemendid mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri muutused ajas, enamasti kohastumise suurenemise suunas kombinatiivne muutlikkus muutlikkus, mis tuleneb alleelide omavahelisest kombineerumisest sugulisel paljunemisel geenivool e geenisiire - migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel geneetiline triiv e. geenitriiv geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades mutatsioon päranduv geneetilise informatsiooni muutus mutageen mutatsioone põhjustav füüsikaline või keemiline tegur pudelikaelaefekt olukord, kus populatsiooni isendite arv kahaneb tohutult looduskatastroofi või inimtegevuse tulemusena, allesjäänudisendid paneva aluse uuele populatsioonile rajaja ehk asutajaefekt olukord, kus uue populatsiooni asutab mõnest suuremast
Aegrida on ajas korrastatud vaatluste järjekord, mis tehakse kindla intervalli järel (näit. nädala, kuu, kvartali tulemused..) Tendentsid (trendid) - andmete pidev liikumine pikema ajaperioodi jooksul •Sesoonsus (hooajalisus) - kuulub lühiajaliste, sageli regulaarsete muutuste hulka •Tsüklid - lainekujulised muutused perioodiga üle aasta. Sageli seotud majanduslike, poliitiliste, põllumajanduslike jne. tingimustega •Ebaregulaarsed ja juhuslikud muutused - streigid, suured muutused tootmis- ja teenidusprotsessides Mis põhjustab varieeruvust tootmisprotsessis ? Tootes või tehes midagi võib märgata, et esinevad juhuslikud vead ehk varieeruvus. •Varieeruvuse aluseks on fakt, et ei ole olemas kaht täpselt samasugust asja. •Alati on olemas suuremad või väiksemad erinevused materjalide vahel, tootmistingimustes, mis tekitavad juhuslikke kõrvalekaldeid toodete parameetrites.
Kui pole konstantne, siis on heteroskedastiivsus. Var(ui )= const 40. Heteroskedastiivsuse võimalikud põhjused. · Matemaatilise mudeli vale kuju näiteks log-lin asemel hinnatakse lineaarset mudelit · Mõni oluline seletav tunnus on mudelist välja jäänud · Üks või mitu seletavat tunnust on asümmeetrilised. · Üksikute erindite (outliers) esinemine vaatluste hulgas. · Andmekogumismeetodid paranevad -> vaatlusvigade suurus väheneb, st juhuslikud liikmed vähenevad · Muud põhjused suurema kasumiga ettevõtetel on dividendipoliitikas suuremad erinevused suurema sissetulekuga peredel on säästmisharjumused rohkem hajunud HETEROSKEDASTIIVSUST VÕIB PÕHJUSTADA NII MUDEL KUI KA ANDMED 41. Heteroskedastiivsuse mõju parameetrite hinnangutele. Vealiikmete dispersioon EI ESINE parameetrite HINNANGUTE arvutusvalemites. Järelikult heteroskedastiivsus parameetrite hinnanguid ei mõjuta. Need on ikka nihketa. Vealiikmete
Diskreetse ajaga protsesse nimetatakse ka aegridadeks. Determineeritud protsessiks nimetatakse sellist protsessi, mille tulevikku on võimalik täpselt ette prognoosida, kui on teada selle protsessi piisavalt pikk realisatsioon. See on protsess, mille tulevik on ette määratud. D-protsessid on: maakera pöörlemine, täpsed kellad jm. Juhuslikuks ehk stohhastiliseks protsessiks nimetatakse protsessi, mida ei ole võimalik täpselt ette prognoosida. Juhusliku protsessi väärtused on juhuslikud. Juhusliku protsessi näideteks on: õhutemperatuur, energiasüsteemist tarbitav aktiivvõimsus, soojuse tarbimine jpm. Determineeritud protsessi x(t) nimetatakse perioodiliseks protsessiks, kui mingi ajaperioodi T järel selle protsessi väärtused korduvad: x (t ) x (t nT ) , n=1, 2, 3, … Ajaperioodi T nimetatakse protsessi perioodiks ja tsüklite arvu ajaühikus – sageduseks. Sageduse f ja perioodi T puhul kehtib järgmine seos: 1 f . T
Nad karakteriseerivad loomulikku loogika süsteemi ja seda, kuidas sõnad ja kombed mõjutavad mõtlemist. Benjamini Lee Whorf sõnul iga normaalne inimene maailmas, kui ta on imikueast välja kasvanud, oskab rääkida ja räägibki. Olgu tsiviliseeritud või tsiviliseerimata kannab iga inimene eluajal teatavaid lapsikuid, kuid sügavale juurdunud kujutlusi rääkimisest ja selle suhtest mõtlemisega. Need kujutlused pole kuidagimoodi puhtalt isiklikud ega juhuslikud: nende alus on täiesti -- süstemaatiline, nii ta arvab, et me võime neid õigustatult nimetada loomupärase loogika süsteemiks. Loomupärase loogika järgi teeb tõsiasi, et iga inimene on rääkinud soravalt lapsepõlvest alates, igamehe enda asjatundjaks toimuse suhtes, millega ta sõnastab oma mõtteid ja suhtleb. Ta peab üksnes arvestama LOOGIKA või MÕISTUSE ja ühist aluspinda, mis arvatakse olevat temal ja kõigil teistel.
· Geenitriiv Vulkaanipursked ,lumelaviinid,hiidlained ja teised looduskatastroofid voivad havitada suure osa mingist populatsioonist.Ellu jaanud isendite geneetiline struktuur erineb varasema populatsiooni omast ja nende omadused ei pruugi olla parimad vastavas keskkonnas elamiseks.Sellist nahtust ,kus populatsiooni jarjestikustes polvkondades toimuvad alleelide sageduse juhuslikud muutused,nimetatakse geenitriiviks. Kui mingi populatsiooni isendite hulk kahaneb looduskatastroofi voi inimtegevuse tulemusena mone isendini,on tegemist geenitriivi uhe erijuhuga-pudelikaelaefektiga.See moodub tavaliselt 1-3 polvkonna jooksul.Haigused ,parasiidid ja looduskatastroofid voivad havitada suure osa populatsioonist .Pudelikaela ule elanud isendid panevad alguse uuele populatsioonile.
ta õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse alati austusega- need võisid olla kartulivõtjad, viljapeade korjajad või karjased- ta lihtsalt leppis nende saatusega. Teosed: "Õhtupalve", "Kaevajad" . Honore Daumier(1808-1879)- Tema peamine tegevus jäi graafika valda. Daumier' joonistustel on äha ühiskonnakriitilist iseloomu , avaldas ta oma töid radikaalses kirjanduses. Kujutatavad tegelased on küll pärit igapäevaelust, kuid mitte juhuslikud tegelased vaid suure jõuga isiksused. Tema teostes pole kohta positiivsetele kangelasele, kõik tüübid mõjuvad karikatuurse, ilmeka ja veenvana. On üks esimesi, kes valib motiiviks suurlinna lihtrahva ja kujutab seda tõsise lugupidamisega. Teosed: ,,Pesunaine", ,,Soovitus noorele kunstnikule". Võrdlus Tunnus Romantism Realism Erksad toonid, mis on autori Värvid saadi otse loodusest
metsalaanes või koguni maja lähiümbruses. Tüdruk ise end sellest häirida ei lase ja tunnistab veel korduvalt, et elaks pigem ,,vaba jumala loomana" metsas huntide keskel kui sealses pingelises ja valelikus õhkkonnas. Mina arvan, et tegelikult Tiina ei olnud libahunt. Esiteks ei usu ma selliste ebamaiste olendite olemasolusse arvan, et neid ei saanud olemas olla ka 19. sajandi alguses- ning teiseks arvan ma, et kõik need kahtlustäratavad juhtumid olid lihtsalt juhuslikud kokkusattumused. Tiina oli lihtsalt teistsugune ja seetõttu arvas kogukond õigeks olevat talle midagi juurde mõelda, teades, et tüdruk ei hakka selliste mõttetuste ümberlükkamiseks vaeva nägema. Nii jäigi ekslikult mulje, et neiu on soend ja murrab salaja ümbruskonnas loomi. Tiina oli oma elu algusaastad vabana kasvanud (st. mitte orjarahva hulgas) ja võis tõepoolest metsloomadega, sealhulgas ka huntidega hästi läbi saada ja mõnda aega nendega metsas
gaasilisi aineid ei osale, siis rõhu muutmine keemilist tasakaalu ei mõjuta. 4) Temperatuuri tõustes nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni (H > 0) korral saaduste tekkimise suunas, endotermilise reaktsiooni (H < 0) korral saaduste vähenemise (lagunemise) suunas. Atmosfäär - Püsivad komponendid: N2 78% ; O2 21%; väärisgaasid 0,93% Ar, ülejäänud vähe. Muutuvad komponendid: peam. CO2 0,04 mahu% ja veeaur H2O: 10-3 – 4%. Juhuslikud komponendid: SO2, H2S, CO, NH3 jt.esinevad tööstusrajoonides, linnades jm. Atmosfääri ülakihtides osoon (O3) - madalamal sisaldus väga väike osoonikiht (osonosfäär neelab Päikese lühilainelist UV-kiirgust (kaitseb elu Maal). Süsinikdioksiid (CO2) kogu atmosfääris - nn. Kasvuhooneefekt (vähendab soojuse tagasipeegeldumist Maalt kosmosesse). Aeroioonid: nii posit. kui negatiivsed – negatiivsed on kasulikud elusorganismidele - õhus teatud tasakaal erinimeliste
Väärtused paigutage keskele. Võib kasutada ka muid vormindamise elemente: värvid, rasvane kiri jmt. e) Pange lehele nimeks oma eesnimi. Leht 2 a) Tehke eelmisest lehest koopia ja pange selle nimeks oma perenimi. b) Lisage tabeli sisuosa lõppu kaks tulpa. Sisestage nende- sse valemid juhuslike täisar- vude genereerimiseks vahe- mikus 0 kuni 9. c) Kui valemid on valmis ja juhuslikud täisarvud genereeritud, asendage valemid nende poolt genereeritud väärtustega. d) Lisage tabeli sisuosa lõppu kuus rida. Esimesse viide ritta tehke valem juhuarvude genereerimiseks vahemikus -10 kuni 10. e) NB! Valemid jätta alles! Korrigeerige valemeid summade ja keskmiste leidmiseks. f) Vormindage tabel. Värvige tabeli sisu read üle ühe rea. Esimeses ja teises osas võiks kasutada erinevaid värve.
Katse nr di, mm d di, mm (d di)2, mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. d= Arvutused koos veaarvutustega Mõõtmistulemuste aritmeetilise keskmise saab arvutada valemiga (1): kus n on mõõtmiste kordade arv. A-tüüpi standardmääramatuseks ua(dk) on aritmeetilise keskmise eksperimentaalne standardhälve (2): Kuna juhuslikud mõõtehälbed on jaotunud normaalselt, siis saab aritmeetilise keskmise A-tüüpi laiendmääramatuse Ua(dk) = kua(dk) leida järgmise valemiga (3): kus katteteguriks k on Studenti tegur tn-1,, mille väärtus on antud juhul 2,3. Usaldatavus on antud juhul 0,95. Mõõtevahendi lubatud piirveast tingitud B-tüüpi standardmääramatus uB(dm) on leitav järgmisest valemist (4): kus dp on mõõteriista lubatud piirviga. Antud juhul nihikul 0,05 ja kruvikul 0,004 mm.
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Unustamine toimub info kustumise tõttu. Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid. Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferents...
nominaad - nimiväärtus (väljendub sõnades) ordinaal - järjestusväärtus (hierarhia) meetriline - mõõtmisväärtus tunnused liigitatakse hulgaliste väärtuste järgi. Kvantitatiivsed omadused on tunnused, mille väärtused kuuluvad ühte liiki ja nad erinevad ainult kvalikteedi poolest. nt pikkus, kaal temp. Kvalitatiivsed tunnused, mille väärtused on eriliigilised ja neid väljendatatakse sõnades. nt must, valge Sündmuste liigitus: võimatud juhuslikud kindlad STATISTILINE UURING 1. Eeldused: a. ülesanne b. eesmärk c. objekt d. tunnused e. metoodika f. juhend g. kompetentne teostaja ja vajalikud vahendid h. reaalne tähtaeg i. vastutus j. tellimus k. valmis projekt 2. Ettevalmistus a. probleemi püstitamine b. üldkogumi fikseerimine c. tunnuste täpsuse määramine d
tekkimise kiirust on raske või peaaegu võimatu määrata. Sellised on enamasti meeleolud. Emotsionaalsetes seisundites avanevad nii inimese karakteersed iseärasused kui ka juhuslikud, temale mitteomased psüühilised ilmingud. Tüüpilistes emotsionaalsetes seisundites väljenduvad isiksuse individuaalsed iseärasused. Näiteks melanhoolikud kalduvad pikaajalistele minoorsetele meeleoludele, sangviinikuid iseloomustab elurõõmus, ergas emotsionaalne seisund. Juhuslikud emotsionaalsed seisundid ei peegelda isiksuse olulisi iseärasusi: näiteks ka kõige tasakaalukam inimene võib mõnikord sattuda afektiivsesse seisundisse. Kõik emotsionaalsed seisundid on mööduva iseloomuga, kuid tüüpilisi seisundeid esineb üsna sageli ja nendega kaasnevad iseloomulikud käitumisilmingud. Emotsionaalsed seisundid, olgu nad nii subjektiivsed kui tahes, on põhjuslikult tingitud, ehkki inimene sageli ei tunneta selgelt oma seisundi põhjust. (3, 20-23) 2
populatsiooni genofond - populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid mikroevolutsioon - populatsiooni geneetilise struktuuri muutused ajas, enamasti kohastumise suurenemise suunas kombinatiivne muutlikkus - muutlikkus, mis tuleneb alleelide omavahelisest kombineerumisest sugulisel paljunemisel geenivool - migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel geneetiline triiv ehk geenitriiv - geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades mutatsioon - päranduv geneetilise info muutus mutageen - mutatsioone põhjustav füüsikaline v keemiline tegur ökoloogia - teadus organismide omavahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga kooslus - ühesuguste keskkonnatingumustega alal elavate organismide kogum, kõik mingit piirkonda asustavad elusolendid ökosüsteem - elusorganismidest ja nendega seotud eluta keskkonna teguritest moodustuv
Sügissemestri-loengud: Geodeesia harud: 1. Kõrgem geodeesia - uurimisobjektiks on Maa kui planeet, tema kuju ja suurus ning sisemine gravitatsiooniväli. 2. Topograafia - tegeleb maapinna väiksemate osade mõõtmisega ja nende kaardile kujutamisega. 3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6. Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk), mõõtmine ning seal olevate pindade kaardistamine, maakorraldus, punktide märkimine Maa kuju ja suurus (ellipsoid, geoid) Maale mõjub 2 jõudu: maasisene raskusjõud ja tsentrifugaaljõud. Ellip...
need on puudulikud, vigadega või mitmeti tõlgendatavad. 7. Loetleda süsteemsete vigade tekkimise peamised põhjused. Puuduvad konkreetsed tegutsemisreeglid, need on puudulikud, vigadega või mitmeti tõlgendavad. Samuti võib olla põhjuseks asjaolu, et protseduurireeglid on olemas, kuid mingil põhjusel neid ei järgita. Süsteemsed vead võivad saada alguse ka protseduurireeglite väärast tõlgendamisest või ebaprofessionaalsest tegutsemisest. 8. Millistel põhjustel tekivad enamasti juhuslikud vead? Juhuslikud vead tekivad enamasti inimlikust eksimusest. Õige tegutsemisviis on teada, kuid teatud põhjustel pole seda järgitud. 9. Milliste tarnevigade kordumise tõenäosus on suurem – süsteemsetel või juhuslikel vigadel? Miks? Juhuslikel vigadel, sest süsteemsete vigade põhjusi saab analüüsida kergemini ja need kõrvaldada. 10. Kirjeldada lühidalt logistika kvaliteedisüsteemi toimimist ettevõttes.
mõõtja klassifikatsiooni, teha mõõtmised soodsates keskkonna oludes. Juhusliku vea saab arvutada valemist i = li X kus X on mõõdetava suuruse õige väärtus ja l i mõõdetud väärtus. Omadused: võivad olla erineva suuruse ja märgiga. Kindlates tingimustes tehtud juhuslike vigade absoluutsed väärtused ei ületa äärmist viga. Absoluutväärtuselt võrdseid positiivseid ja negatiivseid vigu esineb mõõtmistulemustes ühesuguse sagedusega. Väikesed juhuslikud vead esinevad mõõtmistulemustes sagedamini kui suured. Juhuslike vigade aritmeetiline keskmine läheneb nullile, kui mõõtmistulemuste arv läheneb lõpmatusele. Geodeetiliste tööde juhendite koostamisel võetakse tavaliselt lubatavaks veaks +/- 2m või +/- 2,5 m, äärmine viga on +/- 3m. Keskmine ruutviga (m) kasutatakse ühe suuruse võrdtäpsete mõõtmise hindamiseks. Krv on eriti tundlik suuremate vigade suhtes.
lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. Seetõttu on loomulik, et 1910 a. Paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astunud viimane, otsustav samm ja loobutud nähtava ümbruse jäljendamisest üldse. Üsna paljusid kubistide selleaegseid teoseid võib pidada abstraktseteks, s.o. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemedid teostes jälle tavaliseks. ÜLDIST ABSTRAKTSIONSIMI ISELOOMULIKUD TUNNUSED · loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest · töö ei oma mingit seost ümbritsevaga · kasutatakse punkte, jooni, (värvi)pindu · nende abil väljendatab kunstnik omi tundeid, meeleolusid, suhtumist maailma
· energia taastamine · aju püsiv termoregulatsioon · närvirakkude detoksifikatsioon · kudede taastamine · geneetiliselt programmeeritud käitumismustrite säilitamine · unustamise vähendamine · hiljuti õpitud materjali kinnistumine (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal. · uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused (REM uni pühib minema nõrgad, ebavajalikud, juhuslikud seosed n- võrgustikus..- -Crick,1983) 10. Millised on enam levinud seletused unenägude nägemisele? Psühholoogias juhtis unenägudele esmalt tähelepanu Sigmund Freud teoses "Unenägude tõlgendus" (1900). Tema järgi on unenäod kuninglik tee mõistuse teadvustamata aktiivsuse juurde. Freud eristas unenägudel manifestset ja latentset sisu. Manifestne sisu seotud päeva sündmustega, eelkõige esimestes öistes unenägudes. Samuti võivad
Simuleerimine X Olgu meil juhuslik vektor X =( ) Y . Juhuslikud suurused X ja Y on antud juhul tunnused, mis koosnevad 40 objektist. Tunnused X ja Y olgu alljärgnevad: μ,σ X ~ μ lahendaja vanusega aastates ja standardhälve σ = N ¿ ) , kus keskväärtus 2∗lahendaja kinganumber 10 ning Y = aX+U, kus konstant a võrdub lahendaja kinga 0, σ numbriga ning U N ¿ ), kus σ =2∗(lahendaja vanus aastates ) . Ülesanne
Kirjeldav statistika - teeme järeldusi valimi piires. (sagedustabel-kui palju? kui suur osa?) Valim - uuritavad isikud/objektid. Vastajad Üldkogum - need kelle kohta tehakse järeldused. Valim peavad olema esinduslik (need proportsioonid, mis on üldkogus, peavad kehtima ka valimi korral), piisavalt suure inimeste hulgaga, igal üldkogu liikmel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Objektid - uuritavad (rida) Tunnus - objektide omadus, nt mitu korda päevas sa sööd? küsimus (veerg) Väärtus - tulemus, vastus küsimusele.(lahtrites) N - objektide arv Kas väärtused on järjestatavad? Kas vahemikud on võrdsed? Nimitunnus - väärtused ei ole järjestatavad.Nt elukoht, lemmiktoit, Järjestustunnus - väärtused on üheselt järjestatavad, vahemikud ei ole võrdsed. Nt haridustase Intervalltunnus e arvtunnus - alati üheselt järjestatav ja vahemikud on võrdsed.Nt vanus, pikkus, kaal, kehamassi index, sissetulek. Sobib Pearsoni korrelatsiooni kordaja Binaarse...
Seetõttu on loomulik, et 1910. a. paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane, otsustav samm ja loobutud nähtava ümbruse jäljendamisest üldse. Üsna paljusid kubistide selleaegseid teoseid võib pidada abstraktseteks, sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd vaid juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Abstraktsiooni rajajaks peetakse Vassili Kandinskyt. Kandinsky sündis 16. detsember 1866 Moskvas ja suri 13. detsember 1944 Neuilly-sur-Seines. Aastatel 18861892 õppis ta Moskva Ülikoolis õigusteadust, 1896. aastal siirdus Münchenisse, kus
e. transformation. Kogutud andmed on tavaliselt skanneri siseste koordinaatide järgi orienteeritud. Koordinaatsüsteemi algus on skanneri keskpunkt x = 0, y = 0 ja z = 0. Meetodid: ühisedtähised(min3), ühisedobjektid, ühisedpunktipilved, ühisedpinnad, jne. 17. What is an error and what is a deviation? Süstemaatilised vead. Sellised vead järgivad mingisugust füüsikaseadust, seega on nende olemasolu ennustatav. Juhuslikud vead. Sellised vead jäävad alles, kui süstemaatilised vead on kõrvaldatud. Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest, normaalsest vms väärtusest. Mehaanilise võnkumise korral tähendab hälve võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist antud hetkel. Suurimat hälvet nimetatakse amplituudiks.
väljendusrikas kujutaja. - Hea irooniataju tõttu suutis ta vormida modelli inetust kunstiliselt mõjuvaks. Bernini on öelnud: ,,Ma võtsin marmori ja muutsin selle painduvaks vahaks, nii sain ma lähendada skulptuuri maalikunstile." Bernini võttis marmori ja muutis selle painduvaks vahaks, kuna nii ta lähendas skulptuuri maalikunstile. - Berninit paelusid röövimissteenid, et näidata jõulisi kehasi ja pinges lihaseid. - Tema kujutatud iskute poosid on liikuvad ja otsekui juhuslikud. Neile on iseloomulikud energilised peapöörded ja võimsad parukad. - Bernini pööras suurt tähelepanu voogavatele riietele, lastes neil keerduda ja loogelda, et rõhutada liikuvust. - Sammuti pööras Bernini erilist tähelepanu detailidele, näiteks nööpidele, pitsidele ja autasudele. - Enne skulpruuti juurde asjumist tegi ta palju eskiise(töö kavand, esialgne visand). Põhjalik eeltöö võimaldas tal skulptuurportreedes rõhutada alati kõige iseloomulikumat. Teosed Skulptuurid
ainete koostisest kuni mõju ajutegevusele välja. Loodud on veel erinevaid nimetusi ning uusi mõisteid terves inimkonnas. On veel inimesi, kes arvavad narkomaaniast nii nagu kunagi arvati, kuid uus generatsioon on peale kasvanud ja enamu siiski enam nii ei arva. Tänapäeval on ka rohkem narkootilisi aineid ja nendega seostuvaid probleeme. Erinevad etapid Kõik tarvitajad läbivad erinevad etapid. Mõni jääb ainult kindlale maale. Mõni langeb aga järjest madalamale. Proovijad on juhuslikud tarvitajad. Tavaliselt proovitakse ilma ette planeerimiseta ja tehakse koos sõpradega. Tavaliselt proovitakse ja katsetatakse üks või paar korda. Regulaarsed tarvitajad ei piirdu proovimisega vaid hakkavad regulaarselt tarvitama, näiteks nädalavahetusel. Üldjuhul ei ole inimesel sõltuvust ning nad suudavad ennast kontrolli all hoida. Kuritarvitajad tarbivad ka siis kui on tekkinud lisaprobleemid. Nad ütlevad et neid pole sõltuvust kuid siiski ei kujuta oma elu ilma mõnuaineta ette
FRANK SINATRA GALA Frank Sinatra Gala kontsert on kummardus 20.sajandi ühele suuremale meelelahutajale, geniaalsele Frank Sinatrale. Frank Sinatra salvestas heliplaatidele umbes 1800 meloodiat ning on surematuks laulnud rohkem maailmahitte kui ükski teine vokalist ajaloos. Sinatra laulud ei ole kõigest juhuslikud meloodiad, vaid sümbolid ja neid on raske eraldada Sinatra häälest. Frank Sinatra ei ole vaid üks laulja või näitleja. Sinatra nimi on sümbol, mis tähistab tervet repertuaari, ajastut, elustiili. Ja muidugi häält. Kui noor Frank 1939.aasta kevadel oma esimese plaadi salvestas, ei oleks küll keegi võinud oletada et kõhnast, laiade kõrvadega noormehest saab juba paari aasta pärast iidol, kes tõukab troonilt isegi Ameerika popmuusika kuninga Bing Crosby
Populatsiooni genofond- populatsiooni kõigi isendite geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumik. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga ainult järgmistel tingimustel: - populatsioon on väga suur (s.t selles on väga palju sigivaid isendeid) - kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, s.t nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest - mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagetusega uusi mutatsioone - populatsioon on isoleeritud puudub geenivool teistest populatsioonidest - puudub looduslik valik, s.t kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutus.
materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. Äratundmine tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Nt esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele. Sensoorne mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul
Mutatsiooniline muutlikkus- uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone. Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Migratsioon ( tuul, tolmlejad, putukad, loomade ränded jm ). Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. See võib olla põhjustatud nt looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud, üleujutused jm. Pudelikaelaefekt algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi.
Populatsiooni genofond- populatsiooni kõigi isendite geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumik. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga ainult järgmistel tingimustel: - populatsioon on väga suur (s.t selles on väga palju sigivaid isendeid) - kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, s.t nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest - mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagetusega uusi mutatsioone - populatsioon on isoleeritud puudub geenivool teistest populatsioonidest - puudub looduslik valik, s.t kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutus.
geneentilistest muutlikkusest 22) Päriliku eelsoodumusega haigus- pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus. Selle eelduseks on vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustab tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes Muutlikkus organismide (sama liigi) võime üksteisest erineda. 1. Mittepärilik(modifikatsiooniline) muutlikkus 2. Pärilik muutlikkus Mutageenid: a) bioloogilised · viirused · juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides. b) Keemilised · tubakasuits · ravimid(kasvajatevastaste ravimite ületarve) · olmekemikaalid(mittesihipärasel kasutamisel) · toidulisandid(konservandid) · Võlts kosmeetikatooted (juukselakid) c) füüsikalised · radioaktiivne kiirgus(tsernobõl on mutante täis) · röntgenkiirgus · UV-kiirgus(pindmiste kudede mutatsioonid) Supermutageenid:
-) Eukarüoot päristuumne organism, millel on olemas piiritletud rakutuum ja membraansed organellid. -) Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järgult mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. -) Fossiil kunagi elanud organismi kivistunud jäänused või jäljendid. -) Geenisiire erinevatest populatsioonidest pärit isendite omavaheline ristumine. -) Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. -) Homoloogilised elundid sarnase välisehitusega, kuid funktionaalselt erinevad elundid. -) Konvergents eri liikide sarnastumine samade keskkonnatingimuste mõjude tõttu. Nt kalal ja vaalal on mõlemal voolujooneline keha. -) Liik elusorganismid, kelle elutingimused on sarnased ja kellel on võimalik vabalt ristuda ning kes omavad üht levilat ehk areaali.
ROMANTISM Sotsiaal- poliitilised muutused Euroopas 19.sajandil Vana Euroopa lõppu tähistav Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1799) vapustas valitsevat sotsiaalset ning poliitilist süsteemi. Monarhia langemise, vabariigi kehtestamise (1792), Napoleoni sõdade ja Viini kongressi (1814-1815) järel muutus Euroopa poliitiline kaart. 1830. aastate tööstusliku pöörde käigus mindi üle vabrikutoomisele, arendati masinaehitust, rajati raudteid. Kujunes välja töösturite ning palgatööliste kiht. Rasked töötingimused põhjustasid tööliste meeleavaldusi. Tööstusliku progress ja linnastumine mõjutas inimest ka psühholoogiliselt: rahvamassi sees muutus inimene anonüümseks ja selle võrra ka üksildasemaks. Demokraatlike liikumistega, mis jõudsid oma haripunkti 1848.a revolutsioonidega, kaasnesid uued nähtused ja protsessid konstitutsiooni kehtestamine, teoorjuse kaotamine. Demokraatlikud revolutsioonid idealisee...
keskendumise ja valgustatuse paigana. Jaapanlastele on väga oluline maastiku loomulikkus ja seda kujundatakse ettevaatlikult ja hoolikalt planeeritult. Inimesed sõltuvad loodusest, seetõttu on keskkonna kujundamisel oluline säilitada universumi ühtsust, luua loodusliku täiuslik miniversioon kooskõlas inimkätega valmistatule. Igal elemendil on oma sümboolne tähendus. Kivid, mida aedades asetatakse kesksele kohale, ei ole juhuslikud. Need on omamoodi erilised ning enamasti püütakse asetada nii, et vaatlejale tekib ettekujutus mõnest teatud lemmikuks kujunenud sümbolist. Aedades kasutatavad elemendid tulenevad mütoloogiast, kus kilpkonn tähistab tarkust ning pikaelisust, kurg head õnne jne. Suured kivid tähistavad mägesid, kruus ning liiv tiigikesi ja jõgesid. Traditsiooniliselt jäljendab jaapani aed loodust, kus näiliselt tundub taimestik kasvavat metsikult, kuid tegelikult on
· Armory show 1913, ,,Trepist alla tulev akt" · Kasutab futurismi ja kubismi võtteid · Hakkas esitama vabrikutooteid (ready made) konstruktsioonid, nt ,,Metallratas köögitaburetil", ,,Fontain" pissuaar, L.H.O.O.Q Mona Lisa mehena, ,,Sokolaadivabrik" PICABIA · Veidrad masinad, iroonilised kolaazid · ,,Undiin", ,,See siin on Stieglitz" fotoaparaat · Mõtlemisele mitte nägemisele Saksamaa SCHWITTERS · Kommertstrükistest kolaazid (Merzbilder), juhuslikud konstruktsioonid (Merzbau) · Nt ,,Hannoveri Merzbau", ,,Juuksenõelapilt" Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propaganda kunsti ilme (GROSZ) Vahenditeks graafika ja plakatikunst , lisati hüüdlause tektsiga 1920 kujunes sellest montaazikunst (Heartfield) Dada oli lühiajaline sõja lõpuni, 1960 Lääne kunstis alles tugevnes Itaalia Metafüüsiline maalikunst katse väljuda kaasajast CHIRICO · Pettunud kubismis/futurismis
Geneetiline muutlikkus e pärilik muutlikkus jaguneb kaheks: mutatsiooniliseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 17. Selgita mõisteid: Geenifond populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Populatsiooni geneetiline struktuur erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Geenivool erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. (Uue põlvkonna moodustumisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult) Pudelikaela efekt Algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleb
Vastassuhe distantssuhe osalussuhe sidussuhe usaldussuhe Palju mitmed piiratud vähesed ainuke TARNIJA Regul märkimisv mõningane piiratud tarnijapoolne VÕRDLEM Materjal üldtell ajakava mõni üh integreeritud Nõudluse pl Agressiivne võimukas pakkumised tihe koostöö avatud hinnakujund LÄBIRÄÄK Puuduvad juhuslikud proj põhine ristfunkts koostöö str ja töö ärikontaktid Puudub puudub osal inf tarn proj põhiselt täielik hinnakuj av Puudub vähempakk standard prots mõni süsteem integreeritud süst E-äri 19. Tarnija hindamise kriteeriumid Võtmekriteeriumid Hind, kulu, kvaliteet, klienditeenindus Kaalukus mõju valiku lõppotsusele. Selgelt määratletud hindamissüsteem Iga pot tarnijat
1. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju- Dateerimine süsinikumeetod, mis vanade fossiilidega ei tööta (kasut. teisi isotoope ja nt magnet) 3,5 mlrd a.t. üsna kindlad mikrofossiilid, hiliseim elu algus (areng protobiontidest). Tsüanobakterid (2,5) asusid fotosünteesima, hapnik kulus algul raua oksüdeerumiseks. 1,8 mlrd a.t eukarüoodid, sest genoom oli suurenenud ja rõngaskromosoom ei olnud otstarbekas. Endosümbioos. 1,2 mlrd a.t mingisuguse hulkraksuse teke. Kambriumi alguses toimus ,,Kambriumi plahvatus", milles kujunesid välja peaaegu kõik tänapäevased hulkraksete rühmad. Asustati maismaa. Devoni ajastul ilmusid kahepaiksed, neile järgnesid roomajad ja putukad. Keskaegkonnas said valitsevaks rühmaks just roomajad, kes suutsid saada domineerivaks kõikides nissides, mistõttu imetajate areng mõneks ajaks aeglustus ja nad jäid tahaplaanile....
KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete...
Eriti murelikuks teeb see noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama. (Oiseth 1999: 46) 10.JUHUSLIK VÕI PARATAMTU? Narkomaania kõige laiemas tähenduses kui enesestimulatsiooni fenomen on paratamatu, inimhingele iseloomulik. Kes on kogenud ülimat naudingut ekstaasi see igatseb seda kogeda üha uuesti ning on selle nimel valmis kannatama igasugu piinu. Narkomaania leviku ja vormid määravad nii paratamatud kui juhuslikud tegurid. Paratamatu on näiteks meie rassiline kuuluvus. Ajalooliselt on välja kujunenud eri rassidel erinev tolerants meelemürkide suhtes. Asiaadid suitsetavad rahumeeli kanepit ja oopiumi, ent ei talu alkoholi: see põhjustab raske mürgituse ja väga kiire sõltuvuse. Eurooplastega on vastupidi: viina võib juua aastaid, ilma et sõltuvust tekiks, ent opoidid ja hashis võtavad hinge kiiresti oma võimusesse. Indiaanlane närib jälle meskaliini ja
On liikide teadlik sissetoomine antud alale. Punane nimestik - koondandmestik liikide ohustatuse kohta. Must nimekiri - koondab ohtlikke võõrliike. Liigikaitsebioloogia. Koosluste kaitse. Looduskaitse kaitsealad: Heterosügoot - ühe geeni erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne). Homosügoot - identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed). Geenitriiv - alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Geenivoog ehk geenisiire - isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel suurendab varieeruvust. Geneetiline pudelikael - järsu arvukuse languse läbi teinud populatsioonis geneetiline mitmekesisus oluliselt vähenenud geneetilise “pudelikaela” efekt. Lähiristumine ehk inbriiding - suguluses olevate isendite ristumine.
LV klassifitseerimine: 1) suunav valik – eelistatud üks äärmuslik fenotüüp; nt piparööliblikas, tõuaretus 2) stabiliseeriv valik – eelistatud optimaalne fenotüüp, surve äärmustele 3) lõhestav valik – eelistatud äärmuslikud fenotüübid (äärmuste omavaheline ristumine pole soositud) Mutatsioonide ja rekombinatsiooni tulemusel tekkivad variatsioonid on juhuslikud adaptatsiooni suhtes. LV annab evolutsioonile suuna, kuid kasutab selleks ilma mingi kindla eelissuunata muutusi – mutatsioone, mis on juhuslikud. mis on valiku ühikuks – objektiks, millele kohandub fenotüübiline adaptsioon ja/või mille sagedus muutub LV toimel? a) geen Dawkins replicators and vehicles meiotic drive – mingi geenilookus mõjutab meioosi, eelistades mingit alleeli teisele.
kahtluse korral katseandmete kogumise tingimuste reprodutseerimisele ja võimalike vigade/rikete tagantjärgi identifitseerimisele (näited elektroonikajm mõõtmistest). Kui sisulisi kriteeriume saab rakendada, siis järeldused on üsna selged. Ent sageli sellist tagantjärgi-selgitamist ei õnnestu rakendada.) Aegridade analüüs Sageli tekib vajadus kirjeldada ajas kulgevaid protsesse, milles sisalduvad juhuslikud komponendid ja häiringud (nt sademete hulk päevas, koormus energiasüsteemis, aktsiakursid, ..). Selliste protsesside seiretulemused moodustavad aegread ning aegridade põhjal mudelite hindamist, sellest järelduste tegemist jms nimetatakse aegridade analüüsiks. Juhuslik sündmus on midagi mis mingi katse tulemusel võib toimuda. Juhuslike sündmustega seonduvad põhimõisted: 1) Vastastikku välistuvad sündmused: mis ei sisalda samu elementaarsündmusi (nt A: ruutu kaart, B: ärtu kaart)
silmahambad ja tarkusehambad vajalik loomadel, toidu paremaks peenestamiseks. kõrvalihased vajalik näiteks koertel et paremini aru saada, kust suunast heli tuleb ja seda paremini kuulda kolmas silmalaug kaitseb silma näiteks öökullil õndraluu - saba 31) Nimeta ja selgita geneetilise muutlikkuse vorme? Geneetiline muutlikkus e pärilik muutlikkus jaguneb kaheks: mutatsiooniliseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. Mutatsiooniline muutlikkus juhuslikud muutused raku geneetilises materjalis. Esineb kolme tüüpi mutatsioone: geenmutatsioon (muutused DNA primaarstruktuuris- nukleotiidides replikatsioonil), kromosoommutatsioon (kromosoomide pukkuses ja struktuuris toimuvad muutused- kromosoomilõik võib kaduda e deletatsioon või mitmekordistuda e duplikatsioon) ja genoommutatsioon (kromosoomide arvu muutus sugurakkudes). Kombinatiivne muutlikkus alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
