privaatsete rakendusliideste kaudu -- Vigade süstimine koodi ulatuse parandamine kontrollides, kas tarkvara töötab vigade lisamisel -- Staatiline testimine valge kasti testimine hõlmab kogu staatilist testimist · Musta kasti testimine Testimine kohtleb tarkvara kui "musta kasti", teadmata midagi selle sisemisest teostusest. Musta kasti testimismeetodite hulka kuuluvad: -- Spetsifikatsiooni põhine testimine -- Juhuslikud sisendid ja lisatud vead -- Uurimuslik testimine -- Piirväärtuste analüüs -- Suitsu testimine -- Kasutusmugavuse testimine · Halli kasti testimine Testimisel on olemas juurdepääs sisemistele andmestruktuuridele ja algoritmidele testjuhtumite koostamisel, kuid testimine viiakse läbi kasutaja või musta kasti tasemel. Halli kasti testimise alla kuulub andmebaasi muutmine, sest tavaliselt ei saa kasutaja väljaspool testitavat süsteemi andmeid muuta. Testimise tasandid
· Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine- st talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Äratundmine- tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine- materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed Meenutamine- eeldab juba tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist hoopis pärssida. Mnemotehnika- mälutehnika Meeldejätmine, seoste loomine. Silmamälu, numbrimälu, sõnamälu ja kujundimälu. Mälu liigid- liigitatakse lähtealusest olenevalt mitmel viisil. Materjali mälus säilimise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.
juhuslikud. Liigid: sulgemisviga, jämedad vead, süstemaatilised vead, juhuslkikud vead Omadused: 1. Konkreetsetes tingimustes tehtud mõõtmiste juhuslike vigade absoluutväärtused ei ületa teatavat kindlat piiri, mis on omane just antud mõõtmistingimustele. Seda piiri nim. äärmiseks veaks. II<äärm 2. Absoluutväärtuselt võrdseid positiivseid ja negatiivseid juhuslikke vigu esineb mõõtmistulemustes ühesuguse sagedusega. 3. Väikesed juhuslikud vead esinevad mõõtmistulemustes sagedamini kui suured Juhuslike vigade aritm.keskmine läheneb nullile, kui mõõtmiste arv läheneb lõpmatusele. 23. Tasandamise tingimused Tasandamise tingimused on võrrandid, mis koostatakse iga konkreetse geoteetilise võrgu jaoks- nim. Tingimusvõrraniteks(väljendavad igaüks mingit konkreetset matemaatilist tingimust). Meeles tuleb pidada ka seda, et need kõik on üksteisest sõltumatud ning samal ajal
H H H 4. a) isopropüül- = 1-metüületüül- b) isobutüül- = 2-metüülpropüül- c) tert-butüül- 1,1-dimetüületüül- 2.2.2.3. Isomeeria ja alkaanide esindajad (lk 34) 1. Ainete omadustest ja omaduste liigitamisest on juttu lk 32. Keedusool, suhkur ja vedelgaas on juhuslikud näited, võite neile lisada teisigi tuntud aineid. Küsimuste näiteid Kas vedelgaas on individuaalne ühend või ainete segu? Aga keedusool ja suhkur? Küsimusi füüsikaliste omaduste kohta 1. Milline on nende ainete agregaatolek toatemperatuuril? 2. Milline on nende ainete värvus? 3. Milline on nende ainete sulamistemperatuur? 4. Kas neid on võimalik sulatada ilma lagunemiseta?
Tegu on nn. kurjategija ohvri suhtega, mis võib olla lühike (näiteks tüli kahe restoranikülastaja vahel pärast tundidepikkust joomingut, mis lõpeb kehavigastustega), kuid võib kesta ka aastaid, saadetuna kestvatest konfliktidest ja tülidest või viia suhteliselt juhuslikult afektini. Sagedasemad afektid on kättemaks ja viha · Ohver kui sümboolne ärritusobjekt ja asendav afekti eesmärk. Nendeks on tavaliselt juhuslikud kurjategijale tundmatud, nn. käepärased inimesed. Eesmärk ei ole seksuaalse rahuldatuse saamine, vaid domineerimise ja naise üle võimu saavutamise vajadus. Konkreetse kuriteo ohver muutub sümboliks või "asendajaks", ta on depersonaliseeritud, s.t. temas ei nähta isikut, vaid objekti. Situatsioonid, milles võib tõenäoliselt vägistamine toimuda: · Tundmatute inimestega kergemeelselt kontaktide loomine, nendega kaasa minemine
) Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot paberkandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist ja piraatlusest. Enimkasutatavad moodused info konfidentsiaalsuse kaitsmiseks on salasõnade ja krüpteeringute kasutamine. 2. Mida kujutab endast suurusjärgu efekt?, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud rohkem ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud (tahtmatud) eetilised konfliktid? Mida peaks tegema juht, et vältida suurusjärgu-efekti mõju? Suurusjärgu efekt põhineb nähtusel et kiiruse kasvamisel suurusjärgu võrra , muutub meie olukorrataju järsult. informatsioon kuhjub ja me suudame seda teadvustada vaid lünklikult. Näiliselt ebaolulise informatsiooni lükkab aju kõrvale. See tähelepanuta probleem võib aga sageli olla eetilise konflikti põhjuseks. Suurusjärgu efekt põhjustab eelkõige tahtmatuid, ettekavatsemata konflikte
deus ex machina võtet. · Tragöödiad keskenduvad tugeva karakteri traagilisele saatusele. · Sophoklese tragöödiad on inimesekesksemad, tegevus koondub inimesega seotud eetikaküsimustele, mille puhul jumalad jäid eemalseisja rolli. · Kangelaste karakter on välja arendatud, keerukas. · Sophoklese kangelasele on iseloomulik tugevus, vankumatu tahe, mida ükski kahtlus ega veenmine ei kõiguta. · Nende käitumist suunab sisemine motivatsioon, mitte juhuslikud välised asjaolud. · Aristotelese sõnul on Sophoklese kangelased niisugused, nagu inimesed peaksid olema. · Sophoklese kangelased ei oota jumalatelt õiglust ega ülista neid. · Jumalate tahet ega nende tegusid pole inimesel võimalik mõista, kui jumalad seda ei soovi ja enamasti nad ei soovi. · Ebaõiglaselt kannatanud inimene tajub jumalate tohutut jõudu, ent peab neid pigem pahatahtlikeks ja halbadeks. 14 Kokkuvõte
PS toimub kogu Universumis. 1923 täiendas Bohr: omaduste perioodiline kordumine on põhjustatud kordustest elektronkihtide struktuuris. Elektronegatiivsused suurenevad süsteemis üldiselt vasakult paremale (perioodi piires suurenevad) ja vähenevad ülalt alla (rühma piires vähenevad). Valents: aatomite võime moodustada keemilisi sidemeid. Atmosfäär:püsivad komponenedid:N2(78%),O2(21%),väärisgaasid Ar(0,93%); muutuvad komponendid CO2(0,04%) ja H2O(0,001%-4%); juhuslikud komponendid:SO2, H2S; CO; NH3 Litosfäär: O(47%), Si(29,5%), Al(8,05%), Fe(4,65%), Ca(2,96%), Na(2,5%), K(2,5%) levinumad on väikese järjenumbriga (-26) ja paaris- järjrnumbriga elemendid. Hüdrosfäär: ~71% Maa pinnast, sooladest kõige rohkem halogeniide (85%,peam.Cl-), vähem sulfaate(11%), ja karbonaate(0,3%). Siseveekogudes kõige rohkem karbonaate (80% sooladest). Biosfäär: kulgevad elementide ja liitainete ringlusprotsessid (eristatakse O,C,N,P ja H2O- ringet)
TUNNUSJOONED 1. konseptid, ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. 2. vahel kasutatakse ideede väljendamiseks väikesi raamatuid, illustreeritud tekste, fotosid, filme, galeriiseintele kirjutatud sõnu, matemaatiliste valemitega täidetud lõuendeid 3. teosed ja ideed esitatakse happeningi kujul, need on juhuslikud ja ajutised 4. läbi kehakunsti (kunstnik eksponeerib oma keha kui impersonaalset objekti) jõutakse kindla ülesehitusega etendusteni performance tihti sisaldavad kunstnike enese vigastamisi või piinamisi KUNSTNIKUD Joseph Kosuth (1945), ameeriklane, on kõige radikaalsem esindaja. Eitab igasugust kunstilist teostust, eelistab sellel ideed ja keelt. Esitab oma tekste ja arutlusi kui intellektuaalset kunsti. Kunst on kunsti määratlus.
Ando Keskküla: Maastik noaga/Maalikunsti lõpp- masendusmeeleolu loomeinimeste seas Performance: ● Kunstniku poolt lavastatud etendus, millel on väga kindel tegevusplaan ja ajakava; ● Peamist sõnumit edastab see, mida näeme, kuid toetavas rollis võivad olla helid, kõne, lõhnad, toss; ● Sageli korraldatakse selliseid lavastusi avalikus ruumis, kus selle tunnistajaiks on peale kutsutute ka juhuslikud inimesed. Tiit Pääsuke: Rahvariietes naine Lembit Sarapuu: Kalevipoeg ja saarepiiga ALO MATTIISEN 1961-1996 ● Sündis Jõgeval Roosi tänaval 22.aprillil (Lenini ja Mart Laari sünnipäev ka); ● Käis Jõgeva Keskkoolis ja Lastemuusikakoolis; ● Oli tubli sportlane ja mingil hetkel oli kahevahel– sport või muusika?
õnnetustes ja neist olid valmis uskuma kõike halba. Ka Rooma riigi võimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, sest keeldumises keisritele rituaalset austust avaldada võis näha märki allumatusest. Esimest korda kiusati kristlasi aga aastal 46 Roomas ja selle ümbruses. Neid süüdistati, ilmselt alusetult, linna süütamises. Pärimuse kohaselt olevat hukatud siis ka Peetrus ja Paulus. Kõigest hoolimata olid kristlaste tagakiusamised Rooma keisririigi esimestel sajanditel üsna harvad ja juhuslikud ega suutnud takistada ristiusu levikut. Hiline Rooma keisririik Segaduse ajajärk ja Rooma uus tugevnemine Rooma keisririigi hiilgeperioodile I-II sajandil järgnes segaduste ajajärk, mil sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisritekiire vaheldumiseni. Riigi sisemist ebakindlust kasutasid ära välisvaenlased. Keiser Diocletianus suutis aastakümneid kestnud segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra jalule seada
meeldiv õhkkond; Vaheta eesmärgi täitmiseks informatsiooni; Lõpetuseks täna intervjueeritavat ning tee kokkuvõte; Korda intervjuu mõttes üle ning pane kõige olulisem kirja. 64. Mis määrab ära inimeste grupi?Inimeste grupi määrab ühine eesmärk ... ülesandele orienteeritud grupid... vastastikune mõju, rahuldus, eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, kommunikatsioon jne 65. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära?Väikesed grupi: primaarsed, juhuslikud v sotsiaalsed, õppe-, töögrupid võim- positsiooni, stimuleeriv, karistav, eksperdi, eeskuju võim. 66. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust?Kohandumise surve... kas inimesed muudavad oma arvamust teistsugust arvamust kuuldes või ainult ütlevad, et nõustuvad grupiga, kuigi tegelikult ei nõustu.Sotsiaalne mõju... vajadus hinnata oma arvamusi ja võimeid ning kui meil ei ole selleks objektiivseid aluseid, siis võrdleme ennast teistega. 67
Browni osakese liikumise erksus ei sõltu kübeme ja keskkonna keemilisest koostisest ega välistingimustest (rappumine valgustatus jm). Perrini joonised. Aineosakese korrapäratu ehk kaootiline liikumine. Browni liikumine ei ole aineosakeste korrapäratu liikumine, vaid selle kaudu tõestatakse kaudselt, et aineosakesed liiguvad korrapäratult. Browni liikumise põhjustavad keskkonna aineosakeste juhuslikud põrked vastu Browni osakest. Browni osakeste väiksuse tõttu on aineosakeste põrgete arv suhteliselt väike. Kord on ülekaalus põrked ühelt, kord teiselt poolt. Kuhupoole Browni osake Aineosakeste põrked on absoluutselt elastsed. võiks liikuda pärast saadud lööke? Mida väiksem on aineosake, seda väiksem on tõenäosus, et
juures 10......150° piires. Maksimaalsed kaugused määratava selge situatsioonipunktini võivad olla nt 400 m mõõtkavas 1:2000 ja 200 m mõõtkavas 1:1000. Ebaselgete kontuuride kaugused teodoliidi seisupunktist võivad olla kolm korda suuremad. Lähtepunktideks võivad olla mõõdistamisvõrgu punktid, mille kaugused algpunktist on teada. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused Sulgemisviga = saadud tulemus- see, mis peab olema. · Juhuslikud vead moonutavad mõõtetulemust antud tingimustes lubatava vea piires. Neid ei ole võimalik vältida ega nende mõju kõrvaldada parandite andmisega või mõõtemetoodika muutmisega. Juhuslike vigade allikaks on samuti mõõtmisvahendi piiratud täpsus, mõõtja silmanägemise teravus, väliskeskkonna muutused ja teised mõõtmistingimusi määravad tegurid. Nende vähendamiseks ja ühtlasi mõõtmistulemuste täpsuse suurendamiseks on vaja kasutada
Maksimaalsed kaugused määratava selge situatsioonipunktini võivad olla nt 400 m mõõtkavas 1:2000 ja 200 m mõõtkavas 1:1000. Ebaselgete kontuuride kaugused teodoliidi seisupunktist võivad olla kolm korda suuremad. Lähtepunktideks võivad olla mõõdistamisvõrgu punktid, mille kaugused algpunktist on teada. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused Sulgemisviga = saadud tulemus- see, mis peab olema. Juhuslikud vead moonutavad mõõtetulemust antud tingimustes lubatava vea piires. Neid ei ole võimalik vältida ega nende mõju kõrvaldada parandite andmisega või mõõtemetoodika muutmisega. Juhuslike vigade allikaks on samuti mõõtmisvahendi piiratud täpsus, mõõtja silmanägemise teravus, väliskeskkonna muutused ja teised mõõtmistingimusi määravad tegurid. Nende vähendamiseks ja ühtlasi mõõtmistulemuste täpsuse suurendamiseks on vaja kasutada
nakatumise ohtu. AIDS-i puhul kaasneb ka kondoomi kasutades mitme protsendine jääkrisk, et viirus kandub edasi. Noortel pole enamasti kas üldse vi siis on äärmiselt väikesed kogemused kondoomi kasutamisega, seega kaasneb suur risk, et kaitsevahendi ige kasutamine ebannestub. Sltuvus narkootikumidest Narkootikumid ja alkohol ähmastavad inimese reaalsustaju ja vastutustunnet, samuti nrgendavad nad otsustusvimet ning enesekontrolli. Tulemuseks vivad olla juhuslikud ja kaitsmata seksuaalvahekorrad. Seepärast omab narkootikumidest hoidumine AIDS-i ennetsutöös suurt tähtsust. Vaktsiin hepatiit B vastu Kui te kuulute hepatiit B viiruse riskigruppi (meditsiinitöötajad, dialüüsitavad patsiendid, veenisüstivad narkomaanid vi inimene, kes peatub pikemat aega arengumaades), peaksite end selle haiguse vastu vaktsineerima. Suguhaigused levivadki peamiselt sugulise vahekorra ajal ühelt inimeselt teisele.
Titanic Lord Pirrie kutsus 1907. aastal enda juurde kohvi jooma White Star´i peadirektori Bruce Ismay. Sellega seoses pandi alus kolme suurlaeva ehitusele - Olympic, Titanic ja Gigantic. Peale Titanicu uppumist muudeti Giganticu nimi Britannicuks. Aastatel 1902 12 oli White Star teenindanud koguni 2 179 594 inimest, kellest hukkus vaid kaks. Ükski elling ega dokk polnud gigantsete sõsarlaevade jaoks piisavalt suur, kuid lord Pirrie ei lasknud end sellest heidutada, ning ta andis korralduse üks ellingutest ümber ehitada. Ellingut pikendati umbes 60 m võrra ja valati peale 1, 4 m betoonikiht. Hiigelaurikut hakkas planeerima Thomas Andrews. Titanicu kiil pandi maha 31. märtsil 1909. aastal ellingul nr. 3. Laeva valmissaamine kestis 3 aastat, selleks kulus miljoneid töötunde. Laeval olid väärispuust mööbel, ilusad kullatud lühtrid, kogu sisseseade oli kaunis ja kallis. Inglise kaubandusministeeriumi lootusetult vananenud eeskirju ei ...
- aeglane mittetäielik reaktsioon, - mittepüsivad saadused, - mittespetsiifilised reaktsioonid, - kõrvalreaktsioonid. Saab vältida korraliku metoodika väljatöötamisega 3. Isiklikud vead- - aparatuuri skaala vale lugemine, - mittekorralik kaliibrimine, - vilets meetod/proovi eeltöötlus, - isiklikud puudused, - arvutusvead. Saab vältida korraliku harjutamise ja kogemustega Vigade vältimine ja avastamine · Standardainete analüüs · Sõltumatu analüüs · Tühikatsed · Juhuslikud vead Iga analüüsi tulemus on tegelikult mitmete tegurite ja muutujate summa, paljusid tegureid ei anna muuta 6. Tiitrimeetria tüübid. volumeetriline tiitrimeetria: registreeritakse titrandi ruumala, mis kulub reaktsiooniks analüüsitava ainega; gravimeetriline tiitrimeetria: registreeritakse titrandi kaal; kulonomeetriline tiitrimeetria: registreeritakse aega või voolutugevust, mis on vajalik analüüsitava aine oksüdeerimiseks või redutseerimiseks. 7. Tiitrimeetria põhimõisted
D IT Kolledz 44. Nimeta kolm põhjust, miks on suhteliselt raske ette näha fiskaalpoliitika mõju suurust majanduses: Põhjuste hulka võib lugeda: (a) väljatõrjumise suurust on raske prognoosida; (b) maksude vähendamise (soodustuste suurendamise) mõju on raske hinnata, e. probleem on selles, kuidas tarbijad otsustavad paigutada oma täiendavad sissetulekud (mis omakorda mõjutab tuleviku hindade ootusi ja sissetulekute muutusi); (c) aktseleraatori suurust on raske prognoosida; (d) juhuslikud hinnasokid. 45. Fiskaalpoliitika paljud probleemid on tingitud viitaegadest. Seosta toodud probleemid erinevate viitaegadega. Tekkinud probleemid: a) aeg, mis kulub multiplikaatoriefekti ilmnemiseni; b) pikaik perioodi i di tarbimisfunktsioon t bi i f kt i on erinev i lühiajalisest lühi j li t tarbimisfunktsioonist;
Satelliidid olid esialgselt ettenähtud ainult loodusvarade uurimiseks, kuid hiljem hakati neid kasutama ka kartograafias. Satelliitidel on oluline infoeraldusvõime. Kui esimesed satelliidid olid eraldusvõimega 10x10m pikselis, nüüd on need kuni 0,2m pikselis. Kujutise taastamisel tuleb kõrvaldada radiomeetrilisi ja geomeetrilisi moonutusi. Radiomeetrilised moonutused on sensori talitlushäired ja atmosfääri mõju. Geomeetrilised moonutused on kas süstemaatilised või juhuslikud ja on põhjustatud satelliidi kõrguse, kiiruse ja asendi muutustest. Vt konspekti jooniseid. Mittesüsteemseid moonutusi parandatakse analüüsides erinevusi Maa kontrollpunktides originaalkujutisel ja taustkaardil. 4. Eesti põhikaardi sisu ja kaardistamise tehnoloogia. Mtkava: digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 Projektsioon: Lambert-EST. Eesti põhikaart oli mõeldud Eesti kaardi süsteemi alusena ja selle
1.1 Süsteemi Mõiste? Omavahel seotud elementide terviklik kogum. Süsteemi seisukohalt elemente käsitatakse jagamatutena. Elementide seos tähendab elementide muutujate kohta teatavate seosetingimuste täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused.Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. Süsteeme kirjeldatakse väga mitmesuguste mudelite abil - sõnaliselt, formaalkeelega, deskriptiivgraafiliselt, matemaatiliselt, semiootiliselt jne. 1.2 Süsteemimudel - Süsteemimudel on süsteemi käitumise ja/või struktuuri idealiseeritud kirjeldus. Süsteemimudelit võib kirjeldada verbaalselt, formaalkeeles, matemaatiliselt võrrandina või võrrandite süsteemina, programmina, riistvaralise seadmena. Kasut...
valimistel osalemisega. 38. Tutvusta ja võrdle huvi- ja surverühma mõistet. 39. Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt). Vt kodutööde ülesanded. Almondi huvirühmade liigitus: 1)assotsiatsioonilised:ühendused 2)mitteassotsiatsioonilised:teatavate erihuvidega,ent mitte organiseerunud elanikkond 3)institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini 4)anomaalsed: spontaansed või juhuslikud sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani Hague huvirühmade liigitus: 1)kogukondlikud rühmad :hõim,suguvõsa 2)institutsioonilised rühmad 3)kaitserühmad:ametiühingud 4)edendamisrühmad:rohelised,feministid 6 Surverühmad liigid: 1)ärilis-institutsioonilised – suur mõju,omakasu 2)kategooriakaitse – laiade elanikkondade huviühendused
induktiivsus (hajuinduktiivsus) induktiivpooliga. Nii võib takisti sageduslike omadusi hõlpsasti määrata analüüsides lihtsaid skeeme. 41. Takistite omamürade liigid ja millest nad sõltuvad? Mürasid võib liigitada kolme gruppi: segavad signaalid(häired), triiv ja elementide omamürad(soojusmüra ja voolumüra). Elektronide hulga statistilised fluktuatsioonid kutsuvad esile müra, tekivad pinge ja voolu juhuslikud komponendid. Elektronide hulga statistilisi muutusi põhjustab elektronide pidev kaootiline liikumine(soojusliikumine). Voolumürad tulenevad masstakistite voolujuhtiva materjali teralisest ehitusest. Voolu kulgedes läbi sellise materjali kuumenevad osakesed erinevalt, osakestevahelised kontaktpinnad muutuvad, osakesed hakkavad liikuma, samuti tekivad materjalis mitmesugused elektrokeemilised protsessid. 42
Ellujäävus- ellujäänud isendite arv teatud vanuseni teatu ajaperioodi jooskul??? Mis on asurkonna sooline ja vanuseline struktuur? Mis on selle teadmine oluline? Näitab asurkonnas erinevate vanuserühmade jaotust soo kaupa. See on üks oluline parameeter hindamaks kompleksselt asurkonna seisundit ja selle dünaamikat. Mis teeb väikesed asurkonnad suurtega võrreldes oluliseks? Iga üksiku isendi roll väikeses asurkonnas on palju tähtsam kui suures asurkonnas. Väiksese asurkonnas on juhuslikud geneetilised mitmekesisuse kõikumised olulised, sugude vahekord on oluline, arvukuse kõikumne oluline, vanuselise struktuuri kõikumine oluline. Suurtes asurkondades on eelnevalt nimetatud väiksema mõjuga/ mõjutavad vähe. Mis on väljasuremiskeeris? Väljasuremiskeeris on protsess, kus populatsiooni geneetilise mitmekesisuse kadu koos lähiristumissurutisega, demograafilised kõikumised, keskkonnatingimuste varieerumine jt
METEOROLOOGIA 1.Õhkkond e. atmosfäär. Õhu koostis. Mida kõrgemale maapinnal tõusta, seda hõredamaks õhk muutub. Õhk koosneb 3 liiki ainetest: alalised, muutlikud ja juhuslikud. Puhta ja kuiva õhu koostisosadeks on lämmastik, hapnik ja argoon. Nende hulk puhtas ja kuivas õhus on muutumatu. Muutlikud ained (nende hulk õhkus pidevalt muutub) on süsihappegaas ja veeaur. Juhuslike ainete hul oleneb kohelikest oludest, õhus leidub alati ka tolmu, mille hulk muutub. Õhku leidub ka pinnases. Mida sügavamale minna, seda vähem on seal hapnikku ja suurem on süsihappegaasi hulk.Samuti on õhk erinev sooe ja põldude pinnal - soos leidub gaase, mis põllul puuduvad.
saab objekti B valida n erineval viisil, siis nii A kui ka B valimiseks (selles järjekorras) leidub m n erinevat võimalust. 9.2 Newtoni binoomvalem Newtoni binoomvalem on valem binoomi (kaksliikme) astme avaldamiseks tema liikmete astmete kaudu: n ( a + b) = Cnm a n - mb m = a n + Cn1a n -1b + Cn2 a n -2b 2 + ... + Cnn -1ab n -1 + b n . n m =0 9.3 Juhuslikud sündmused Katseks (vaatluseks) nimetatakse teatud tingimuste kompleksi realiseerumist, mille tulemusena võivad esineda teatud sündmused. Sündmused, mille esinemist või mitteesinemist vaadeldakse antud tingimuste kompleksi korral, moodustavad ühe sündmuste klassi. Sündmused liigitatakse järgmiselt: 1) kindel sündmus on sündmus, mis vaadeldava sündmuste klassi korral alati toimub; 2) võimatu sündmus on sündmus, mis vaadeldava sündmuste klassi korral mingil juhul
Pidev- ja diskreetaja süsteemid. Süsteemi mõiste: Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteem on see, mida saab vaadelda süsteemina (süsteem on subjektiivne – kui tahan, vaatan süsteemina, kui ei taha, ei vaata). Süsteem on funktsioon sisendist ja siseolekust, kui see võrrand teada, siis see võrrand on süsteem ehk süsteemimudel. Süsteemi omadused: element/objekt, sidemed (mistahes seosed elementide vahel, võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne), terviklikkus, süsteemil on hierarhia, süsteemil on kindel käitumine. Põhiülesanded: süsteemide modelleerimine (mudelite koostamine), süsteemide analüüs (meetodid süsteemide uurimiseks), süsteemide süntees (meetodid süsteemide loomiseks). Süsteem võib olla avatud (süsteem, mis suhtleb ümbritseva keskkonnaga või teiste süsteemidega, saab neilt mõjutusi), suletud (toimetab ise), hägus (ei ole juhuslik, aga sisaldab määramatust, suvalised väärtused mingist hulgast
indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pods (tärn tähistab rekonstruktsiooni) Näide soomeugri keelte rekonstruktsioonist (protouraali keel): *silmä: vasteid soomeugri keeltes: Eesti silm Soome silmä Saami calbmi · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia Proto uurali päriolu sõnu eesti keeles: sugulased (emaisa), kehaosad (põlv, pea), loomad, loodus, töö (need sõnad on olemas kõigis Uurali keeltes) Laenamine Mitteleksikaalne laenamine (näiteks grammatilise elemendi laenamine) on võimalik, kui samast keelest on saadud ka sõnu. Seotud morfeemide (nt käände ja päärdelõpud, mida iseseisvalt ei
usund/kombestik jaguneb rahvakalendriks, perekonna-tavadiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid. Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne. 3. Rahvaluuleallikad rahvaluuleteaduse eelsest perioodist: allikate liigid, rahvaluuletekstide kirjapanemise põhjused, nende sisu, allikakriitika. 11.-18.sajandi I pool - rahvaluule juhuslikud kirjapanekud, allikateks: kroonikad kohtu- vm ülekuulamisprotokollid juhumärkmed (16.-17. saj.) uurimuslikku laadi tööd (16.-17. saj) pastorite aruanded (17. saj.) eesti keele sõnaraamatud (nt Gösekeni ja Helle omad)(17. saj) reisikirjad (17-18.saj.) 10 Varasemad kroonikad olid nt ,,Saxo Grammaticus" e ,,Taanlaste vägiteod" 12. saj, Henriku
Siin tekkis kaks seisukohta ratsionalism, mis pidas lähtealuseks mõistust, ja empirism, mis pidas lähtealuseks kogemust. Hakati vaidlema küsimuse üle, mis on tõde?, kas see on üldse olemas?. Ratsionalism Rene Descartes (1596-1650) on tuntud ka matemaatikuna, leiutas analüütilise geomeetria. Tema filosoofia eesmärgiks on leida tõsikindel teadmine, millel on kaks omadust: esiteks nad on paratamatud, mitte juhuslikud. Nt 3x3=9. teiseks tõelised teadmised on üldkehtivad. Kõiges muus tuleb kahelda. Filosofeerimisel tuleb kinni pidada õigest meetodist: esiteks iga probleem tuleb jagada alaosadeks, sest neid on kergem lahendada; teiseks tuleb alustada kergematest küsimustest ja üle minna raskematele; kolmandaks uurimisvaldkonnast tuleb koostada faktide ja avastuste loetelu, mis aitab probleemi lahendamisele kaasa.
1. Mis on mõõtmine? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= M Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suurused,...
oliivipuude vahele on pudenendu valgeid maju. Seal ei hellita keegi mitte kedagi. Inimesed teevad ränka tööd. Vincis olid inimesed kas nii vaesed või preestrid nii rikkad, et iialgi ei õnnestunud seal kirikumeestele nii palju altkäemaksu anda, et oleks hakatud lööma häirekella ülekohtu vastu. Vallaslapsed olid renessansiajal kõige igapäevasem nähtus. Sigmund Freud: ,,Leonardo karakteri ja kogu tema hilisema elu kujundasid need juhuslikud asjaolud, et ta oli sündinud vallaslapsena ja et tal oli liiga hell ema." Caterina, Leonardo ema, oli olnud külaneiu, kes võis notarile ainult lühikeseks ajaks meelelahutuseks olla. Leonardo sündis poisina, kes oli blondide juustega ja ilus. Kasvades avastas ta oma anded: ta oskas maalida, joonistada, voolida ja oli ka vaimustav skulptor. Leonardo sündis sõjaajal. Aastal 1454 sõlmisid Itaalia linnriigid mõneks ajaks rahu. Korraga tuli suur lind
leedulastega Balti Ülikool ja Bonnis Balti Instituut. 1972. aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO) Torontos. Olulise kultuurikeskusena tegutseb mitmel pool Eesti Maja. Omaette väliskultuuriliseks fenomeniks on olnud väliseesti kirjandus. Kokkuvõttes kindlustas Välis-Eesti pagulasühiskond rahvuskultuuri kestmise ja edasiarendamise välismaal. Pagulaste ja kodueestlaste kontaktid sõjajärgse külma sõja ajal olid minimaalsed ning juhuslikud. Suhted Kodu-Eestiga hakkasid äärmiselt ettevaatlikult taastuma. Tegemist oli isiklike kontaktidega, mis piirdusid kirjavahetuse ja üksikute külaskäikudega kodumaale. 1959. aastal avanes pagulaste võimalus Eestit külastada turistidena. Selleks aga oli vaja viisa taotleda. Aasta-aastalt kasvas külastavate 12 pagulaste arv. 1960. aastatel muutusid isiklike suhete kõrval järjest olulisemaks ka kultuurikontaktid
Kahjuks tekitab see maal ainult kurbust ning thtmist neid kolme vanat naist aidata, kui see oleks võimalik. Kunstnik on rõhutanud sellist tegelikkust ja vaesust. 7) Miks peetakse prantsuse kunstnikku Honoré Daumier`d karikatuuri rajajaks? Vastates toetu õpiku tekstile ja Daumier loomingu näidetele lk 214. Tema joonistustel ja litograafiatel on tihti ühiskonnakriitiline iseloom. Oma töid avaldas ta satiirilises ajakirjanduses. Daumier`i tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure üldistusega tüübid. Daumier`i kunstis pole kohta positiivsetele kangelastele. Peaaegu kõik tüübid mõjuvad karikatuursena, kuid väga ilmekalt ja veenvalt. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset. Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult, aga võimuesindajate (saadikud, kohtunikud jne) kujutised on süngelt sarkastilised. Daumier`d tunti eluajal peamiselt graafikuna ja tema peaaegu monokroomsed (pruunikas-roheline värvigamma)
- elustiil (ellusuhtumine, vaba aja kasutus jne), - sotsiaalne klass (kiht), - tarbimisstiil (indiviididest ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%; varased kohandujad 13,5%; varased enamustarbijad 34,0%; hiline enamustarbijad 34,0%; mahajääjad 16,0%), 196. Tootega seotud käitumuslikud näitajad: - toote endised, praegused ja tulevased tarbijad, - toote pidevad, mõõdukad ja juhuslikud tarbijad (oluline on nn margitruudus ja püsiklientide stimuleerimine), - erinevate ostupõhjuste ja -motiividega tarbijad, - erineva ostuvalmidusega tarbijad (pole tootest kuulnud, on kuulnud, kavatsevad osta, on proovinud, on omaks võtnud), - erineva ostmis-, tellimis- ja kasutamisviisiga tarbijad. 197. 198. 199. 5. Turundusmeetmestik 200. Kui turust on moodustunud selge ettekujutus, saab hakata välja töötama
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
Ründajad oli küll aktiivsed, kuid langesid ruttu mängust välja ning alles jäid need, kes ainult eest suutsid põigelda. Treener elas väga mängule kaasa, kippus vahest lärmama. Otsest taktikat ei olnud - seetõttu kaotasid mõlemad järjestikused mängud ning jäid alagrupi kolmandaks. Veeriku Kooli taktika Kaks ründajat (eesmängijat). See võistkond ei kasutanud üle visatud palle vaid kõik pallid võis lugeda ründepallideks. Visked juhuslikud. Visatud lootuses, et ehk läheb vastasele pihta. Veeriku Kooli teine mäng oli üks pingelisemaid kogu turniiri jooksul, kuid peale pikka mängu pidid leppima kaotusega. Mart Reiniku Kooli taktika Meeskonnal oli väga hea kapten. Tegi väga vähe vigu, viskas kõvasti ja täpselt ning juhtis mängu väga meisterlikult. Kunstigümnaasiumi taktika Kõik meeskonna liikmed mängisid oma mängu ning koostöö oli väike. Paljud head
Nende juhuslike nähtuste hulka kuuluvad: *hädaoht, et potentsiaalne kapital ei muutu reaalseks kapitaliks, st. Võib mitte olla rakendatud tootmisse (vabrik jääb nt seisma) * Kaubad võivad jääda müümata, st. kulutatud kapitali ei realiseerita (valmisproduktide realiseerimise raskused ei tulene siiski kapitalistliku majanduse loomusest, vaid on juhuslikud ja seetõttu ka ületatavad 2) 19.saj lõpuks kriiside teravus ja sügavus väheneb ja kriiside tagajärjed pehmenevad. 3. Millised on Sombarti imperialismiteooria iseärasused? Ta ei ole nõus väitega, nagu oleks imperialist kapitalismi arengufaasiks. Tema väitel tähendab imperialism suurriikide ekspansioonipüüet. Ta ei näe poliitika ja majanduse seost ning esitab imperialismi kui välispoliitika valdkonda kuuluvat nähtust
omandatud materjal kohe korrata). o Kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest pikaajalisemat kasu). III Meeldetuletamine (reprodutseerimine) talletatud materjali uuesti esiletoomine. o Äratundmine näiteks valikvastustega kontrolltöö. o Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. o Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Mälu omadused 1. Maht materjali hulk, mida inimene suudab säilitada (10. klassis on see 4 korda suurem kui esimeses). 2. Täpsus tuleb ilmsiks meeldetuletamisel ja on seotud isikuomadustega. 3. Kiirus seotud omandamisvõimega. 4. Valmisolek väljendub olulise info leidmisvõimega õigel ajahetkel.
Igal monaadil on oma maailm. Samuti on olemas lõputu hulk erinevaid maailmu. Monaad võib vaadelda tegelikkust rohkem või vähem selgesti. Igal monaadil on tegelikkuse suhtes oma vaatenurk. Igal monaadil on temale omane tunnetuslik kapatsiteet. Osad monaadid tunnetavad koguni maailma ennast. Leibniz tahab säilitada substantsi mõiste sõltumatuse. Iga monaad väljendab tervet maailma. Igale monaadile on omane pertseptsioon ja püüdlus. Kõik monaadid tajuvad. Monaadide muutumised ei ole juhuslikud. Kõik muutused määrab eranditu determinism. Hierarhia kõige kõrgem monaad on Jumal. Erinevalt teistest monaadidest on Jumal lõpmatu. On olemas vaid vaimsed põhisubstantsid. Iga monaadi ja tema käitumise taga on Jumal. Iga sisemise muutuse aluseks on tema eelnev seisund. "On lihtne järeldada, et kõigi hingede terviku peab moodustama Jumala linn, see on kõige täiuslikuma valitseja kõige täiuslikum riik." JOHN LOCKE- MÕISTUS ON SÜNDIDES PUHAS TAHVEL
salastamine satub vastuollu info kättesaadavuse põhimõttega, kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne sest on ju arvuti eelis just selles, et ta kiirendab info levitamist. käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste Mida kujutab endast suurusjärguefekt, mida mõistliku dokumentideta. jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud rohkem Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud eetilised normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam konfliktid? Suurusjärgu efekt see põhineb nähtusel, et levinud mandriEuroopas, kumb USAs ja Suurbritannias? kiiruse kasvuga suurusjärguvõrra (so 10x kasvuga) muutub Miks?Väärtustel põhinev eetikakoodeks on tavaliselt lühem ja meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame üldsõnalisem. Võrreldes normatiivsete koodeksitega on nad seda teadvustada vaid lünklikult
Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot, mis on paberkandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist ja piraatlusest. Salasõnadega ja krüpteerimisega saab küll infot lukustada, kuid liigne salastamine satub vastuollu info kättesaadavuse põhimõttega. 2. Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud eetilised konfliktid? Mida peaks tegema juht, et vähendada suurusjärgu-efekti mõju? Suurusjärgu efekt põhineb nähtusel, et kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra muutub meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame seda teadvustada vaid lünklikult. Osa informatsioonist, mis meie teadvusele näib põhiptobleemi suhtes tähtsusetu, lihtsalt heidetakse kõrvale, seda ei püütagi tajuda või ei suudeta tajuda meie meelte puudulikkuse tõttu
2. Vaatlusuuringud: toitainete söömine kas siis dieedi moel või toidulisandina, kus tulemused registreeritakse hiljem või tagantjärele ja seejärel arvestatakse seost konkreetse tulemusega nagu katarakt või ARMD. Uurijal ei ole kontrolli toitainete manustamise üle ning uuringud on kaitsetud eelarvamuste ja mõõtmisvigade eest. 3. Interventsiooniuuringud: uuritavale antakse kas toitaine(te)ga toidulisandit või platseebot. Interventsiooniuuringud, peamiselt juhuslikud kontrollitud katsed (RCT) loetakse kõige sobilikumaks meetodiks testimaks, kas toidulisandil on mingi mõju silmahaiguse arengus. Kuid nad saavad tulemusi, mis on vastuolus epidemioloogiliste ja vaatlusuuringitega. See võib ilmneda, sest kogu toituminr sisaldab erinevad koostisosi, mida ei esine toidulisandites. Näiteks puu-ja juurviljad sisaldavad lisaks antioksüdantidele veel palju toitaineid. Sellised seisundid nagu ARMD ja katarakt
Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot, mis on paberkandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist ja piraatlusest. Salasõnadega ja krüpteerimisega saab küll infot lukustada, kuid liigne salastamine satub vastuollu info kättesaadavuse põhimõttega. 2. Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud eetilised konfliktid? Mida peaks tegema juht, et vähendada suurusjärgu-efekti mõju? Suurusjärgu efekt põhineb nähtusel, et kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra muutub meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame seda teadvustada vaid lünklikult. Osa informatsioonist, mis meie teadvusele näib põhiptobleemi suhtes tähtsusetu, lihtsalt heidetakse kõrvale, seda ei püütagi tajuda või ei suudeta tajuda meie meelte puudulikkuse tõttu
esemete või nähtustega ja manipuleerib nendega kujundiline mõtlemine – mõtlemisülesande lahendamine objektist/olukorrast eemal viibides, sest vaimupildis on kujund silme ees loogilis-abstraktne mõtlemine – abstraktsete mõistete ja loogiliste konstruktsioonide kasutamine (diskursiivne mõtlemine) EKSIMINE: inimene käitub otsuseid vastu võttes hämmastavalt ebaratsionaalselt (Kahneman, Tversky) Eksimuse alused: 1) mänguri eksiarvamus – ekslikult arvatakse, et eri juhuslikud sündmused on omavahel seotud 2) juhusliku rea liigkorrastatuse efekt – inimene kipub tahtmatult korrastama sündmuste järgnevusi, mis peaksid olema täiesti juhuslikult vahelduvad 3) emotsionaalse meeldivuse või isikliku kallutatuse efekt – inimene eelistab mingeid ühtesid valikuid teiste eest mitte nende alternatiivide tegelikust objektiivselt mõõdetavast erinevusest lähtudes objektiivne väärtus ja subjektiivne kasulikkus on eri kategooriad ning mõjutavad otsustamist sageli
Koosneb komplekssetest organiseeritud kujunditest, mis on ajalises järgnevuses (Farthing 1992). ·Freudistlik lähenemine. ·Aju aktiivsuse epifenomen ? ·Õppimise hüpotees: unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus valgusüntees; -magamine kergendab õpitu meeldejätmist) ·Unustamise hüpotees: une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu (Crick & Mitchison, 1983). ·Evolutsiooniline hüpotees: unenäol on hirmu simuleerimise funktsioon, - et in õpiks eluohtlikes olukordades reageerima (Revonsuo, BBS, 2000) ! Unenäod ja REM-uni pole sünonüümid ! - viimane on füsioloogiliselt määratletud unestaadium (mõõdetav), ning REM-uni ei ole vajalik ega piisav tingimus unenägudeks, kuigi ta näib küll olevat tüüpilisim tingimus selleks .
Spordifüsioloogia -Füsioloogia eriharu -Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus -Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1. Dünaamilised harjutused Dünaamiline töö põhineb auksotoonilisel lihaskontraktsioonil (muutub nii lihase pinge kui pikkus). Lihase kokkutõmbe tulemusel: pa...
võimatu välja pääseda. Narkosõltuvuse kolm aspekti: Psüühiline sõltuvus- inimesel tekib suur vajadus tarbida narkootilisi aineid. Füüsiline sõltuvused- keha lausa nõuab narkootikume, muidu tekivad võõrutusnähud Sotsiaalne sõltuvus- Kaovad sõbrad/ tuttavad, tekivad uues sõbrad/ tuttavad narkomaanide näol. Nüüd sõltutakse narkootikumidest ja üksteisest, mis dikteerib nende elu ja olu . Narkomaania leviku ja vormid määravad paratamatud ja juhuslikud tegurid. Paratamatu on näiteks meie rassiline kuuluvus. Ajalooliselt on välja kujunenud eri rassidel erinev tolerants meelemürkide suhtes. Asiaadid suitsetavad rahumeeli kanepit ja oopiumi, ent ei talu alkoholi: see põhjustab raske mürgituse ja väga kiire sõltuvuse. Eurooplastega on vastupidi: viina võib juua aastaid, ilma et sõltuvust tekiks, ent opiaadid ja hashis võtavad hinge kiiresti oma võimusesse. Indiaanlane närib jälle kokat ja meskaliini,
aastaks oli surmade arv langenud 488-ni. Kuigi meeste aastane suremus alkoholist põhjustatud haigustesse on viimastel aastatel langenud kiiremini kui naistel (2007. aastast on suremuskordaja meestel vähenenud 38% ja naistel 33%), hakkas meeste suremus 2011. aastal taas kasvama (+5%). Naiste surmajuhtumite arv alkoholist põhjustatud haigustesse vähenes aasta jooksul viiendiku võrra. Kõige enam on surma põhjuseks maksa alkoholitõbi (34% alkoholiga seotud haigustest), sellele järgnesid juhuslikud alkoholimürgistused ning alkoholi tarbimisest tingitud psüühika ja käitumishäired. Aasta jooksul on kõige enam kasvanud surmade arv juhusliku alkoholimürgituse (+37%), alkoholi põhjustatud kroonilise pankreatiidi (+25%) ja närvisüsteemi alkoholdegeneratsiooni (+25%) tagajärjel. Naiste hulgas kasvas 2011 aastal oluliselt alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete tõttu saabunud surmajuhtumite arv. (Aastaraamat 2012)
klassikalised eeldused (Brooks 2008, 129): 1) jääkliikmete tinglikud keskväärtused on võrdsed nulliga; 2) jääkliimete dispersioon on konstantne (esineb homoskedastiivsus) ja heteroskedastiivsus puudub; 3) jääkliikmed ei korrelleeru omavahel, st nende kovaratsioon on null (autokorrelatsioon puudub); 4) juhuslikud liikmed ei korrelleeru seletavate tunnustega – mudelis puudub multikollineaarsus; 5) jääkliikmed alluvad normaaljaotusele. Klassikalise lineaarse regressioonimudeli esimene eeldus, et juhuslike liikmete keskväärtus on 0 on täidetud, kuna mudelis on konstant ja sellest tulenevalt on see eeldus automaatselt täidetud ja seda eraldi testida ei ole vaja (Brooks 2008, 131). Täiendavalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
