vähemuslaengukandjaid paisu suunas ja enamuslaengukandjaid paisust eemale. Seega n tüüpi MOP transistoris rakendatakse paisu ja lätte vahele positiivne pinge, mis tõmbab elektrone paisu poole. Teatud pingest U T alates muutub elektronide kogus paisu lähedal nii suureks, et ületab aukude kontsentratsiooni. Sellest pingest alates muutub kanal juhtivaks. Pinge edasise suurendamise järel laengukandjate arv kasvab ja kanal laieneb, mistõttu kanali juhtivus muutub veel suuremaks. 3. Inverteeriv summaator 4. ESL-emittersidestuses loogika Voolu ümberjaotamise printsiip. Kasutatakse laialt analoogelektroonikas võimendite ehitamisel. Digitaalelektroonikas kasutatakse selle piirvormi-voolu ümberlülitamist. On ESL-loogikaelementide ja klassikalise Schmitti trigeri ehituse aluseks. Voolu ümberlülimise printsiip: kui Usis > U0, siis i1 = I, i2 = 0 (voolu juhib T1, ja T2 on
5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline ...
sügavus 20 mm, niiskus 5-30%). Tihtipeale tuleb enne mõõtmist sisestada seadmesse mõõdetav puiduliik (pehme okaspuu, tihe lehtpuu, muud materjaliliigid jne). -Percomeeteron sobiv mõõteriist ainete niiskuse mõõtmiseks, sest tema mõõteskeem kompenseerib elektrijuhtivuse mõju dielektrilise läbitavuse(E r) mõõtetulemusele. Lisaks toimuv samaaegne elektrijuhtivuse mõõtmine lubab määrata ka aine soolade sisalduse. Annab märku, kui juhtivus ületab E r mõõtmist võimaldava piiri vältides seega väärtulemusi. Kasutab percomeetrisse sisse ehitatud niiskuse kalibreerimistabeleid. 17.Milline on kõige õigem niiskuse määramise meetod? Pole universaalset kõige õigemat niiskuse määramise meetodit. See sõltub materjalist mille niiskust soovitakse määrata. 18.Kuidas määrata kivimaterjalide niiskust? -kaltsiumkloriidi test. Betooni pinnale asetatakse paigutatakse plastkatte alla kaltsiumkloriidist ketas
3 7840 kg/m , 1,5% C-sisaldusega terase korral 7640 3 Elektrivool kg/m ), kasvab eritakistus, vähenevad soojus- juhtivus ja mõned magnetiliste omaduste näitajad. Sele 1.15. Magnetpulberkatse Tavalisandid Räni ja mangaan. Tavalisandina räni sisaldus süsinikterases ei ületa 0,5%, mangaani sisaldus 1.2. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee-
esineb see soojusjuhtivus ainult tahkes kehas. Tahkes levib kõige paremini. Eriti halvad soojusjuhid on gaasid. Vedelikud jäävad sinna vahepeale. Teine soojuslevi on konvektsioon. Gaaside ja vedelike puhul tänu nende voolavusele tekib alati iseenesest erineva temp. osade makroskoopiline liikumine ja sellist soojusülekannet kus kuumemad vedeliku või gaasi makroosad liiguvad ja segunevad omavahel ja sellega antakse soojus kuumematelt massidelt külmemale. Konvektsioonile esineb ka vahest juhtivus. Seda soojuselevi vormi nim. soojuse levi makrovormiks. Tehakse vahet loomuliku konvektsiooni (vaba konvektsiooni) ja sundkonvektsiooni vahel. Vaba konvektsioon tekib. Sundkonvektsiooni põhjustavad välisjõud. Praktikas pakub huvi konvektiivne soojusülekanne tahke keha pinna ja temaga kontakteeruva voolava vedeliku või gaasi vahel. Soojuskiirgus on kontaktivaba. Soojuskiirgus on keeruliste aatomi siseste protsesside
kontsentratsioon hakkab märgatavalt langema ning reaktsiooni kiirus langeb. Reaktsioon lõpeb, kui kogu substraat on reageerinud või süsteem on jõudnud tasakaalu. Aktiivsuse määramisviisid: 1. Otsene-pidev ensüümi aktiivsuse määramine: Reaktsioonisegus on võimalik pidevalt jälgida produkti/substraadi kontsentratsiooni muutust ajas. Mõõdetakse pidevalt mõne füüsikalise parameetri väärtust (optiline tihedus, pH, juhtivus jne.), mis on võrdeliselt seotud produkti või substraadi kontsentratsiooniga. Kõige mugavam ja väikseima töömahuga meetod 2. Kaudne-pidev ensüümi aktiivsuse määramine: Kasutatakse juhul, kui pidevate jälgimismeetodite abil pole produkti ja substraadi eristamine võimalik. Uuritava ensüümi (E1) toimel tekkinud produkt P1 muudetakse reaktsioonisegus teise reaktsiooni ehk indikaatorreaktsiooni abil ühendiks P2, mille hulka/kontsentratsiooni
3. Transistordetektorid 1) regeneratiivdetektor Kasutatakse otseVV-s või SHDVV-s. OtseVV-tes võib kasutada regeneratiiv-detektorit. Sisendvõnkeringidega on iduktiivselt sidestatus TS- pool L2. Selle kaudu toimib pos. TS, mis kompenseerib võnkeringis L1L2 tekkivaid kadusid. C2 abil reguleeritakse vajalik TS suurus. Detektordioodina toimib transistori baasi ja emitteri vaheline juhtivus ja detekteeritud baasivool tüürib ühtlasi transistori kollektorivoolu. Sellise detektoriga VV-l on hea tundlikkus ja rahuldav selektiivsus, kuid võimendusreziim on ebastabiilne. On ka oht üleminekuks genereerimisreziimi. Sel juhul -9 V detektor põhjustab C2 R4 raadiohäireid, kui generaatori C6
* CO2 1.6 kordselt väiksem difusioonikoefitsient veeauruga võrreldes; * CO2 pikem liikumistee (õhulõhedest mesofüllirakkude kloroplastide stroomani) võrreldes veeauruga (mesofüllirakkude pinnalt õhulõhedeni). 25. Kuidas ja miks transpiratsioon mõjutab lehtede temperatuuri Lehe temperatuur langeb vee aurustumise tagajärjel. 26. Defineerige hüdraulilise juhtivuse mõiste. takistuse pöördväärtus. Hüdrauliline juhtivus on eraldunud veehulga suhe taime pindala, aja ja veepotentsiaali muutusega. Vesi liigub mullas rõhu gradiendi olemasolust tingitud massivoolu teel. Voolu kiirus sõltub rõhu gradiendi suurusest ja mullas olevast takistusest, analoogiliselt elektrivoolu liikumisele Ohmi seaduse alusel (I= U/R). 27. Millal on õhulõhed avatud C3 taimedel...päeval......, C4 taimedel......päeval valges, CAM taimedel.......öösel........? 29
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele...
Tahtele mittealluvad võivad tekkida lihasvärinad ja kananahk. Kananahk on põhjustatud karvapüstitajate lihaste kokkutõmmetest. Füüsikaline termoregulatsioon – reguleerib põhiliselt soojuse äraandmist ja väldib sellega ülekuumenemist füüsikalisel teel. Soojuse äraandmise viisid: 1.kiirguse teel katmata osadelt ümbritsevasse õhku – see saab toimuda kui ümbritsev temperatuur on madalam kui naha temperatuur. Kiirgust soodustab õhuliikumise suurenemine. 2. Juhtivuse teel – juhtivus toimub kehaga vahetus kontaktis olevate esemete kaudu, ka riiete/jalatsite kaudu. On olemas head ja halvad soojusjuhid. Head soojusjuhid on vesi, metall, muld; halvad soojusjuhid on vilt, villane riie, karusnahad, puit (võrreldes kiviga). Head soojusjuhid jahtuvad kiiremini, juhivad soojust eemale (Sinna kus temperatuur on madalam). Inimene kasutab talvel ja suvel erinevaid riideid ja jalatseid. Suvel on riideid vähem, et kiirgust saaks suurendada. 2
Päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. Eristatakse: 1) ööpäevane tsükkel 2) aastane tsükkel. Omadused on: soojusneelamise võime, soojusmahtuvus, soojusjuhtivus. 51. Albeedo. Albeedo iseloomustab mulla soojusneelamise võimet. Näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. 10 52. Mulla soojusmahutavus ja juhtivus. Mulla soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1ºC võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus on suur. Mulla soojusjuhtivus all mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1 cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast. Õhk halb ja vesi hea soojusjuht. 53. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Toitereziim on omaduste ja tingimuste kompleks, millest sõltub taimede varustatus omastatavate
Seetõttu tekib dioodi viikude vahel potentsiaalide vahe mida nimetatakse fotoelektro- motoorjõuks. Seda saab kasutada fotovoolu tekitamiseks dioodiga ühendatud koormustakistis R (joonis 4.3 a). Antud juhul töötab diood fotogeneraatorina. Fotodioode saab kasutada ka fotomuundurina koos välise toiteallikaga, mille pinge rakendatakse dioodile tõkkesuunas (joonis 4.3 b). Valgustuse puudumisel läbib dioodi nõrk vastuvool IR (pimevool). Siirdele langeva valguse mõjul tema juhtivus suureneb ning vastavalt tugevneb ka teda läbiv üldvool. Vool kasvab seda enam, mida tugevam on valgusvoog. Selles reziimis on inerts väga väike ja fotodioodi saab kasutada väga kiirete (isegi nanosekundiliste) valgusmuutuste registreerimiseks. Seejuures on voolu muutused praktiliselt lineaarses sõltuvuses valgustustugevusest. Joonis 4.3. Fotodioodide lülitusviisid: (a) fotogeneraatorina; (b) fotomuundurina [2].
Negatiivsed sadestuvad. Üheks aeroioonide neelajaks on inimesed. Inimesele mõjuvad hästi kerged + aeroioonid. 1000-1500 konsertatsioon 1 cm3 õhus. Ruumides aeroioonide suurendamiseks kasut aeroionisaatoreid/õhuionisaatoreid. See kiirendab aju tegevust, parandab õppimis võimet. Hoone piirete soojus omastatavus ja soojuspüsivus Piirde pinna omadust suurel v väiksemal määral omastada soojust perioodiliselt muutuva temp puhul nim piirdesoojus omastatavuseks. Piire soojus juhtivus oleneb , c, , õhu temp ja ppirdetemp kõikumise perioodidest tundides. s-soojusomastatavus [w/m2k] s=2,5 Piirde soojus püsivus- piirde om säilitada suhteliselt ühtlast temp ümbritseva keskkonna temp muutumisel nim piirdesoojus püsivuseks. Soojuspüsivusest oleneb välistemp muutuste leviku ulatus, ja temp muutumine ruumis. Seda iseloomustab dimetsioonita suurust mida nim piirde soojus enertsiks D D=R*s R=/[m2K/w] R- seina termiline takistus
1) Doonorlisand suurendab elektronide arvu, sest tema valents on pôhiaine omast suurem. Seda lisandit sisaldavat pooljuhti nim. n-tüüpi pooljuhiks ja temas on pôhilisteks laengukandjateks elektronid. (As) 2) Aktseptorlisand suurendab aukude arvu, sest tema valents on pôhiaine omast väiksem. Seda lisandit sisaldavat pooljuhti nim. p-tüüpi pooljuhiks ja temas on pôhilisteks laengukandjateks augud. (In) pn-siirdeks nim. kahe eri tüüpi pooljuhi kontaktpinda, millel on ühepoolne juhtivus. Seda kasutatakse pooljuhtdioodis ja transistoris. Magnetväli Magnetväli on üks mateeria eksisteerimise vorme, mille tekitavad liikuvad laetud osakesed, seega ka vooluga juhtmetele, magnetnôeltele, rauapurule. Magnetvälja jôujooned on kinnised kôverad, mille sihis paigutub rauapuru ja millede puutuja siht ühtib magnetilise induktsioonivektori sihiga. Nad lähtuvad püsimagneti N-pooluselt ja suunduvad S-poolusesse.
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (terva...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad e...
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjal...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 1) metallid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2) keraamika; 3) polümeerid; 2. Keemilise elemendi mõiste. 4) komposiidid 2 või enamat materjali...
Ardo Laur LASER REFERAAT FÜÜSIKAS Sissejuhatus Kuigi esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati alles 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt, on tänaseks trükis ilmunud juba tuhandeid artikleid, mis käsitlevad selle seadme teooriat, tehnilist teostust, rakendusi ja tõenäolisi tulevikutäiustusi ning rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõninga...
Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire ...
R tähistab rikkekoha takistust ühefaasilisel maalühisel Jn 3.9 on toodud isoleeritud neutraaliga elektrivõrgu lihtsustatud skeem, millel on kujutatud trafo faasimähised ja elektrivõrk. Elektrivõrku ainsateks maaga "ühendavateks" elementideks on faaside mahtuvused maa suhtes CA, CB ja CC (ülekandeliinide mahtuvus maa suhtes, trafode mähiste ja läbiviikisolaatorite mahtuvus jms) ja isolatsiooni juhtivus G. Elektrivõrgule rakenduvad trafo faasipinged UA, UB ja UC, ning tekivad voolud I A, IB ja IC, kusjuures kehtib I A + I B + IC = 0. (3.29) Juhtivuse mõju elektrivõrgu pingetele on tavaliselt tühine ja sellega ei arvestata ( I G 0 ). Mahtuvuslike voolude tõttu kujuneb faasidel pinge maa suhtes UA-m, UB-m ja UC-m ja trafo neutraalis pinge maa suhtes UN, mida nimetatakse neutraali nihke(pinge)ks (vt jn 3
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
Boor onpooljuht (ülipuha st boori kasut. pooljuht tehnikas) , toate m p e r atuuril praktil. elektrit ei, t° tõusul juhi el. juhtivus suuren , ülee b 1000°C hea elektrijuht . Biotoim e:Boorhap e ja boorak s sajandi algul kasutati laialdas terap e util. elt ee s m ä rkid el (pe eti täiesti ohutuks)
1 ühikut. pH mõõtmise määramatuse allikad on nt kalibreerimisgraafiku temperatuurikoefitsent, triiv, loetavus, korduvus, jääkdifusioonipotentsiaal, kalibreerimislahused, uuritav proov. Eriolukorrad: pH alla 2 ja üle 12: jääkdifusioonipotentsiaal on suur, kalibreerimislahused on haruldased. Igasugused paksemad möglad (pastad, suspensioonid nagu muld, liha, piim). Väga puhas vesi: puhvermahtuvus väga madal, pH läheb kergesti paigast, juhtivus on väga halb, mistõttu pH meeter ei tööta hästi. Mittevesikeskkonnad. Probleemid pH mõõtmisel: näit ujub või hüppab: elektroodisüsteemi takistus on kõrge (pistik halvasti sees, mõra klaasmunas, elektrihäired, võrdluselektroodi poorne ühendus ummistunud), proovi pH muutub mõõtmise käigus (proov halvasti puhverdatud), proovi juhtivus madal. Näit ei reprodutseeru: asi võib olla proovis (proovi pH muutub mõõtmise
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
Kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Neljas süsiniku valentselektron võtab aga osa kihtidevahelisest van der Waalsi sidemest (nõrk side). Sellised kihid libisevad väga kergelt üksteise suhtes ja grafiiti saab kasutada määrdeainena (grafiitmääre). Grafiidi kristallid on väga anisotroopsete omadustega. Näiteks elektrijuhtivus piki kihte on suur nagu metallidel, risti kihte aga sadu kordi väiksem (nagu pooljuhtidel). Polükristalse grafiidi juhtivus on vahepealne. Grafiiti kasutatakse väga laialdaselt tänu tema keemilisele passiivsusele kõrgete temperatuurideni mitteoksüdeerivas (hapnikuvabas) keskkonnas. Kasutusalad: kütteelemendid, elektroodid, valuvormid, keemilised reaktorid, tiiglid ja konteinerid, takistid, galvaanielemendid, õhupuhastites jne. Kolmas modifikatsioon on 1985.a avastatud nn fullereenid. Need on sfäärilised moodustised 60-st C aatomist, mida võib nimetada ka molekuliks (joon 8-12)
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...
seotud protsesse. Päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. Eristatakse: 1) ööpäevane tsükkel 2) aastane tsükkel Omadused on: soojusneelamise võime, soojusmahtuvus, soojusjuhtivus. 52. Albeedo Albeedo iseloomustab mulla soojusneelamise võimet. Näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. 53. Mulla soojusmahutavus- ja juhtivus. Soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1g mulla soojendamiseks 10C. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus on suur. Mulla soojusjuhtivuse all mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast. 54. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Toitereziim on omaduste ja tingimuste kompleks, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega.. Toiteelemendid on keem
Sagedusmodulatsiooni(FM) puhul on olukord sageduse sagedusest vastupidine soltuva sammuga. Kuid ,et kesksagedusest Liini primaarparameetrid ( konstruktsioonist eemaldudes tulenevad) on kulgsageduste amplituud kiiresti vaheneb voib liini takistus (elektritakistus) ,induktiivsus jatta ,mahtuvus ja arvestamata koik need kulgsageduste paarid ,mille isolatsiooni juhtivus. energeetiline vaartus on koigest 1..2% kogu R ja L iseloomustavad protsesse liini metallosas signaali (nt energiast. vasksoones) siis C ja G iseloomustavad protsesse Faasimodulatsiooni kasutatakse analoogtehnikas isolatsioonis. harva kuid R [ oomi /km] //mida pikem on liin seda suurem digitaaltehnikas on see vaga levinud (PSK ,QPSK on R jne)
väiksem vasaku vatsakese tööst, sest rõhk kopsuarteris on aordirõhust sama palju madalam, löögi- ja minutimaht mõlemas vatsakestes võrdne. *Automatism selle all mõistetakse südame võimet rütmiliselt kontraheeruda, sõltumata välisest ärritusest. On kindlaks tehtud, et südame automatism on tingitud sellest, et erutus tekib südames endas ja kandub juhtesüsteemi kaudu edasi kõikidesse südamelihase piirkondadesse. *Erutuvus - ; *Erutuse juhtivus erutusjuhte süsteem; *kontraktiilsus südamelihase kokkutõmme. Südamelihase refraktaarsus. Erutunud südamelihas muutub uutele ärritustele vastuvõtmatuks e. refraktaarseks, mis sõltuvalt südamelöögisagedusest võib kesta 0,13 0,20 sek. Sellel ajal südamelihas uusi ärritajaid vastu ei võta, kestvat kontraktsiooni ei teki ja süda töötab rütmiliselt. See on südamelihase erutamatus ja mõjutamatus.erutunud südamelihased
Suurus Tähis Mõõtühik Ühiku SI dimensioonvalem nimetus el.pinge, potentsiaal, potentsiaalide vahe, U, , V volt dim U = L2M T-3I-1 elektromotoorjõud el. Takistus R oom dim R = L2M T-3I-2 el. juhtivus G S siimens dim G = L-2M-1T3I2 elektrilaeng Q C kulon dim Q = T I induktiivsus L H henri dim L = L2M T-2I-2 el. mahtuvus C F farad dim C = L-2M-1T4I2 magnetvoog, magn
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määra...
vooluringis. Elektromotoorjõud võrdub pingega ainult juhul kui toiteallikas ei ole voolu (elektrikud ütlevad: ta on koormamata ehk tühijooksus). 5 1.3 Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Sõltuvalt võimest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks. Elektrijuht juhib voolu hästi, isolaator ehk dielektrik praktiliselt ei juhi voolu. Pooljuhi juhtivus sõltub tema tüübist. Näiteks juhib ühes suunas voolu hästi, vastassuunas aga väga halvasti. Elektrijuhtidena kasutatakse enamasti vaske ja alumiiniumit. Kõige parem elektrijuht on hõbe. Isolaatoritena kasutatakse peamiselt tehismaterjale (näiteks klaaskiud koos epoksüvaigu, räniorgaanilise kummi või tefloniga), portselani ja klaasi. Metallis moodustab elektrivoolu elektronide suunatud liikumine, elektrolüüdis aga ioonide suunatud liikumine.
Kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Neljas süsiniku valentselektron võtab aga osa kihtidevahelisest van der Waalsi sidemest (nõrk side). Sellised kihid libisevad väga kergelt üksteise suhtes ja grafiiti saab kasutada määrdeainena (grafiitmääre). Grafiidi kristallid on väga anisotroopsete omadustega. Näiteks elektrijuhtivus piki kihte on suur nagu metallidel, risti kihte aga sadu kordi väiksem (nagu pooljuhtidel). Polükristalse grafiidi juhtivus on vahepealne. Grafiiti kasutatakse väga laialdaselt tänu tema keemilisele passiivsusele kõrgete temperatuurideni mitteoksüdeerivas (hapnikuvabas) keskkonnas. Kasutusalad: kütteelemendid, elektroodid, valuvormid, keemilised reaktorid, tiiglid ja konteinerid, takistid, galvaanielemendid, õhupuhastites jne. Kolmas modifikatsioon on 1985.a avastatud nn fullereenid. Need on sfäärilised moodustised 60-st C aatomist, mida võib nimetada ka molekuliks (joon 12-12)
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · ...
aineid, mis omavad kindlat iseseisvat kuju ja ruumala. Tahkistes seovad molekule tugevad jõud, nii et molekulid saavad üksnes võnkuda ümber tasakaaluasendi ja pole suutelised ümber paigutuma. b. Tahkiste omadused on määratud aine keemilise koostise ja sisestruktuuriga. Viimase põhjal jagunevad ained amorfseteks ja kristallilisteks. Amorfsete ainete füüsikalised omadused on isotroopsed (soojus juhtivus, tugevus jm.) ning neil puudub kindel tahkumistemperatuur. Amorfsed ained hanguvad.. Kristallilistel ainetel on kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur, füüsikalised omadused on tulenevalt kristalli siseehituse eripärast anisotroopsed. c. Efektiivne tihedus näitab aine massi suhet täismahtu (aine ja selles olevad poorid). Tegelik tihedus näitab aine massi suhet ainemahtu,
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib i...
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldus...
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näitek...
Rv – energia ülekandmine sissevoolus või väljavoolus Rq – muutused veekogus salvestatud energiast Rn – päikese kiirgus Penmani kombineeritud meetod: empiiriline + energiabilanss, potentsiaalse evapotranspiratsiooni määramiseks: , m = küllastusrõhu kõvera tõus (Pa K-1) Rn = Net radiation: kiirguse (sissetuleva ja väljamineva) vahe ( W m-2) ρa = õhutihedus (kg m-3) cp = õhu soojusmahutavus (J kg-1 K-1) ga = õhu juhtivus (m s-1) δe = küllastunud auru rõhu defitsiit (Pa) λv = aurustamise varjatud soojus (J kg-1) γ = psychrometric constant (Pa K-1) Penmani meetod, aurumine avatud veepinnalt: , 10. Äravoolu põhilised parameetrid (vooluhulk, äravoolumoodul, äravoolukiht jt). Äravoolu parameetrid: 1. Hetkeline või sekundaarne vooluhulk Q (m3/s, l/s). Iseloomustab ajaühikus (T) voolusängi ristlõiget läbinud vedeliku hulka (W). Q = W/T; Q = F*v=m2*m/s 2
orgaanilist ainet. Süttimistemperatuur. Puidu süttimistemp, nimetatakse temperatuuri, milles juures puit süttib. Puidu süttimistemperatuur on vahemikus 240...270 oC Enne puidu süttimist (150oC) algab tema orgaaniliste osade lagunemine ehk gaasistumine. Kui kuumus ületab 225oC tekib süttimisallika juures leek. Temperatuuril 260...275oC eraldub juba niipalju soojust, et tuli jääb püsima. Puidu elektrilised omadused. Juhtivus: Kuivas olekus on puit hea isolaator, ehk halb elektrijuht. Niiskuse suurenedes puidu elektrijuhtivus suureneb. Küllastuspiirist kõrgemal niiskusel juhib puit elektrit. Temperatuuri tõustes takistus väheneb. See oluline selliste elektriliste niiskusemõõtjate kasutamisel, mille töö põhineb juhtivuse mõõtmisel. Sellisel juhul tuleb mõõtja näitu korrigeerida sõltuvalt temp, näiteks juhul kui
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, ...
Tahtele mittealluvad võivad tekkida lihasvärinad ja kananahk. Kananahk on põhjustatud karvapüstitajate lihaste kokkutõmmetest. Füüsikaline termoregulatsioon reguleerib põhiliselt soojuse äraandmist ja väldib sellega ülekuumenemist. Soojuse äraandmine toimub: 1. kiirguse teel katmata osadelt ümbritsevasse õhku see saab toimuda kui ümbritsev temperatuur on madalam kui naha temperatuur. Kiirgust soodustab õhuliikumise suurenemine. 2. Juhtivuse teel juhtivus toimub kehaga vahetus kontaktis olevate esemete kaudu, ka riiete/jalatsite kaudu. On olemas head ja halvad soojusjuhid. Head soojusjuhid on vesi, metall, muld; halvad soojusjuhid on vilt, villane riie, karusnahad, puit (võrreldes kiviga). Head soojusjuhid jahtuvad kiiremini, juhivad soojust eemale (Sinna kus temperatuur on madalam). Inimene kasutab talvel ja suvel erinevaid riideid ja jalatseid. Suvel on riideid vähem, et kiirgust saaks suurendada. 3. Väljahingatava õhu kaudu 4
Mingi osa signaali sageduslikust magnetvoost hajub ruumi ja indutseerib lähedal asuvates juhtmetes tagasiside signaali. Seda tagasisidet saab likviteerida trafo asendi sobiva valikuga kui ka varjestamisega. See juures varjete toime on eelnevast erinev, tuntakse magnetilisi ja elektrostaatilisi varjeid millega ümbritsetakse tagasiside allikas (trafo) magnetiline varje valmistatakse kõrge müüga magnetilisest materjalist. Puiste magnetvoog koondub varjesse kuna varje magnetiline juhtivus on õhust palju parem. Ning ei indutseeri enam ümbritsevates juhtmetes. Elektrostaatiline varje valmistatakse hea juhtivusega materjalist, ka temaga ümbritsetakse puistemagnetvoo allikas. Puistemagnetvoog indutseerib varjes pöörisvoolud, pöörisvoolude magnetväli on aga suunatud teda indutseeritava magnetväljale vastu ja kompentseerib viimase. Magnetilised varjed on efektiivsed madale sageduse signaalide korral elektrostaatilised aga kõrgemate sageduste korral. Operatsioon võimendi.
Järelkõla kestus sõltub ruumi kubatuurist, piirete pindalast ja pinna summutusomadustest. Hoonete energiatõhusus: Hoonete üheks peamiseks eesmärgiks on eraldada sisekliima väliskliimast ja luua inimestele kaitseks ebasoodsate klimaatilise olude eest. Mõjutavad: Hoonetepiirete soojajuhtivus, õhupidavus Sõltub kasutatavast materjalist ja nende paksusest ja külmasildade olemasolust. Soojapidavus ehk soojatakistus R. Sooja juhtivus (taksituse pöördväärtus) U. Piirete (seinad, katused, laed, põrandad) tarindus peab vältima õhu ülemäärase läbivoolu. Sisekliima (temperatuur, suhteline niiskus, õhu liikumise kiirus) Hoone kompaktus, ruumide paigutus ja orientatsioon. 14 Kütte- jahutuse ja ventilatsioonide süsteemide toimimine.
" Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu aktsioonipotentsiaale edastatakse. Sünapsis eristatakse: 1)presünaptilist terminaali (membraani) 2)sünapsipilu (laius ca 20 nm) 3)postsünaptilist membraani. Erutuse levik sünapsis on erinev selle levikust närvikius: 1) keemiline, mitte elektriline ülekanne 2) erutuse aeglasem levik (neuromuskulaarses sünapsis ca 1000x aeglasem kui motoorses närvikius) 3) ühesuunaline juhtivus. Keemilisi ühendeid, mis osalevad erutuse ülekande protsessis sünapsis, nim neurotransmitteriteks. Erutuse ülekandel presünaptiliselt membraanilt postsünaptilisele membraanile vabastatakse neurotransmitter presünaptilisest terminaalist sünapsipilusse piki aksonit saabuvate aktsioonipotentsiaalide toimel. Postsünaptilise membraani seisundit mõjutab neurotransmitter seal paiknevate retseptorite kaudu
kilpnäärme kaltsitoniin. Ca tase veres on normaalselt 2,3-2,5 mmol/l. Sellel tasemel püütakse seda ka pidevalt hoida. Kui tase langeb, hakkavad kõrvalkilpnäärmed rohkem PTH’d tootma. 5. Neerupealiste säsi-(adrenaliin) ja koorehormoonide (aldosteroon, kortisool) tähtsus organismi talitluses. Säsihormoonid Neerupealiste säsist vabaneb verre põhiliselt adrenaliin ja nordadrenaliin. Nende toime efektorelunditele: Süda: kokkutõmmete sagedus ja ulatus suurenevad, erutuse juhtivus südames paraneb Veresooned: naha, limaskestade ja siseeelundite (v.a südame pärgarterid) veresooned ahenevad Hingamiselundid: bronhid ja bronhioolid laienevad, kopsude ventilatsioon paraneb Karvapüstitajalihased: kontraheeruvad, karvad tõusevad püsti Silmaava: kontraheerub, pupill laieneb Seedekulgla: mao- ja sooleseinte toonuse langus ja motoorika pidurdus KNS: aktiveerub alanevate juhteteede talitlus
Kui tase langeb, hakkavad kõrvalkilpnäärmed rohkem PTH’d tootma. D. Neerupealiste säsi-(adrenaliin) ja koorehormoonide (aldosteroon, kortisool) tähtsus organismi talitluses. Stressi mõiste, põhjused ja muutused organismi talitluses stressi puhul. Säsihormoonid: Neerupealiste säsist vabaneb verre põhiliselt adrenaliin ja nordadrenaliin. Nende toime efektorelunditele: Süda: kokkutõmmete sagedus ja ulatus suurenevad, erutuse juhtivus südames paraneb Veresooned: naha, limaskestade ja siseeelundite (v.a südame pärgarterid) veresooned ahenevad Hingamiselundid: bronhid ja bronhioolid laienevad, kopsude ventilatsioon paraneb Karvapüstitajalihased: kontraheeruvad, karvad tõusevad püsti Silmaava: kontraheerub, pupill laieneb Seedekulgla: mao- ja sooleseinte toonuse langus ja motoorika pidurdus KNS: aktiveerub alanevate juhteteede talitlus
Parema vatsakese töö on 6-7korda väiksem vasaku vatsakese tööst, sest rõhk kopsuarteris on aordirõhust sama palju madalam, löögi- ja minutimaht mõlemas vatsakestes võrdne. *Automatism südame võime rütmiliselt kontraheeruda, sõltumata välisest ärritusest. On kindlaks tehtud, et südame automatism on tingitud sellest, et erutus tekib südames endas ja kandub juhtesüsteemi kaudu edasi kõikidesse südamelihase piirkondadesse. *Erutuvus - ; *Erutuse juhtivus erutusjuhte süsteem; *kontraktiilsus südamelihase kokkutõmme. Südamelihase refraktaarsus. Erutunud südamelihas muutub uutele ärritustele vastuvõtmatuks e. refraktaarseks, mis sõltuvalt südamelöögisagedusest võib kesta 0,13 0,20 sek. Sellel ajal südamelihas uusi ärritajaid vastu ei võta, kestvat kontraktsiooni ei teki ja süda töötab rütmiliselt. See on südamelihase erutamatus ja mõjutamatus. erutunud
• vahepealse sulamis-geelistumistemperatuuriga agaroosid Igas grupis on erinevaid agaroositüüpe, mida kasutatakse vaid teatud juhtudel. ELEKTROFOREESI PUHVER. DNA liikumist mõjutavad elektroforeesipuhvri koostis ja ioontugevus. Ioonide puudumisel (kui foreesipuhvri asemel oleks vesi) on elektrijuhtivus minimaalne ja DNA migreerub väga aeglaselt või üldse mitte. Väga kõrge ioonse jõuga puhvris (nt. 10× foreesipuhver) on elektriline juhtivus väga kõrge ja eraldub palju soojust isegi keskmistel pingetel. Selle tulemusena võib geel sulada ja DNA denatureeruda. Elektroforeesipuhvrid tehakse tavaliselt kontsentreerituna ning neid hoitakse toatemperatuuril. TAE (tris-atsetaat) puhver on neist kõige väiksema puhverdusvõimega ning „väsib“ pikaajalisel foreesil. Sel juhul muutuvad geeli anoodsed komponendid („-„ laenguga) happelisteks ja broomfenüülsinine, mis liigub anoodi suunas, muutub sinakaslillast kollaseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
