kasvatustegevuse parendusettepanekute tegemine. Pedagoogilisse nõukogusse kuuluvad lasteasutuse pedagoogid. Lasteaia hoolekogu ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks lapse arengule ja huvidele, ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. Lasteaia juhtkond on hoolekogule aruandvaks koostööpartneriks. Hoolekogu koosneb iga rühma lastevanemate (6), Rakvere KOV-i (1) ja pedagoogilise nõukogu esindajatest (1). Rakvere lasteaed Täpi juhtimisstruktuur on esitatud joonisel 1. 4 Pedagoogiline nõukogu Hoolekogu Juhataja* Asjaajaja Juhataja asetäitja Juh. asetäitja õppe Tervishoiu-töötaja (planeeritav) majandusalal ja -kasvatustöö alal*
o teadusmahukas tootmine o heade ühendus- ja kommunikatsioonivõimaluste olemasolu · ,,Loojuvate" piirkondade taandarengu põhjused o Juhatuse peakorterite kaugus o Uurimistöid tehakse maapiirkondades o tootmisüksused viiakse üle odava tööjõu maadesse o nõudluse vähenemine traditsioonilistele toodetele o hierarhiline juhtimisstruktuur jne... 1.3. Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks · Selleks vajalikud sündmused: o Kolooniate poliitiline iseseisvumine o Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö o Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad
o Tarbija igakülgne rahulolu jne Ingliskeelses kirjanduses on sõnastatud põhimõte, et eesmärgid peavad vastama SMARTreeglile, st olema: o S (specific) konkreetsed, eriomased o M (measurable) mõõdetavad o A (achievable) saavutatavad o R (relevant) olulised, tähtsad o T (time bounded) kindla ajakavaga, tähtaegadega 5) Eesti äriühingute juriidilised vormid (vastutus, asutajad, juhtimisstruktuur, kapitalinõu) FIE on füüsiline isik, kes on kandnud ennast FIE-na äriregistrisse ning pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid o vastutab tekkinud kohustuste eest kogu oma varaga AS on juriidiline isik, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital o Aktsionär(omanik) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest o AS vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga o AS-i võib asutada üks või mitu isikut
16:07 Põllumajandus, kalandus, toiduainetetööstus Põllumajandus tegurid Looduslikud: Kliima kasvuperiood, niiskus, temperatuur Mullad viljakus Reljeef tasane, mägine Majanduslikud: Kapital hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud kvaliteet traditsioonid Poliitika toetused, toll Kliimavöötmed Polaar pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde 5 kuud, mereline teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske viljakad mul...
kindlakstegemine. 5. Vastuolude ja kitsaskohtade kõrvaldamiseks meetmete väljatöötamine. Bürokraatliku juhtimisstruktuuri tunnusjooned: 1. Selge tööjaotus ja töötajate kohustuste ja vastutuse määratlemine 2. Juhtimise hierarhilisus 3. On olemas omavahel seotud formaalsete reeglite ja standardite süsteem 4. Töölevõtmine vastavuses tehniliste ja kvalifikatsiooni nõuetega 5. Paindlikkuse puudumine Lineaarne juhtimisstruktuur: · Juhtimine ja allumine toimub hierarhilist liini mööda nii, et kõik alluvate juhtimise funktsioonid on kõigi astmete juhtidel, iga töötaja allub ainult ühele ülemale ja saab käske ainult tema käest. Eelised: lihtsus, selge vastutus, ökonoomsus, otsustamise kiirus, allumine ühele juhile. Puudused; juht ei ole universaalne spetsialist, juhi koormus on suur, otsuste pinnapealne läbitöötamine, vähene paindlikkus.
kasutamist ja renti. töötajate arvu suurendamine. Eelistab tulemustest sõltuvat, Tasu Eelistab kindlaksmääratut, piiramatut tasu. kindlal ajal saadavat tasu ja edutamist. Eelistab lihtsaid, üheastmelisi Juhtimisstruktuur Eelistab formaliseeritud organisatsioone, hierarhiat. mitteformaalseid sidemeid. Näeb keskkonnast tulenevaid Suhtumine keskkonda Tunnistab keskkonnast kitsendusi kui võimalusi tulenevaid kitsendusi ja püüab muutuseks. Loob endale oma teha optimaalseid otsuseid keskkonna
Laidoneri luurevõrgu tegevusega. Sõjavägede ülemjuhataja Peale Saksamaa sõjalist kokkuvarisemist alustas taas tegevust Ajutine Valitsus ja Maapäev. Hakati taas looma Eesti sõjaväge, kuna oli selge, et Venemaa ei lepi Batikumi kaotamisega. 22. novembril 1918 püüdis Punaarmee vallutada Narvat, kuid löödi sakslaste poolt tagasi. 28. novembril toimus Narvale uus rünnak ja alles loomisel olevad Eesti väeosad olid sunnitud Narva maha jätma. Üheks ebaedu põhjuseks oli puudulik juhtimisstruktuur. Sõjavägede juhtide hulgas puudus isik, kes omanuks küllaldlast autoriteeti. Juhtides rahvusdiviisi oli Laidoner, vaatamata lühikesele ajale, saavutanud nii poliitikute kui sõjaväelaste silmis märkimisväärse autoriteedi ja 8. detsembril 1918 üle Soome taas kodumaale saabudes, määratakse Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhatajaks ja tema kätte koondatakse diktaatorlik võim. Vaatamata Laidoneri noorusele (34) ja polkovniku auastmele, et tekitanud tema
o paigaltvõtu inertsi ületamine o entusiasm o kogemus ja info o turutunnetus o finantsküsimused Kasvufaas · areng kiireneb, edu varjutab kujunemisraskused · kindlustunne kasvab · mahud kasvavad, tegevused muutuvad keerulisemaks, inimesi tuleb juurde · probleemis erinevsutest ,,uute" ja ,,vanade" vahel · muutub ja korrastub juhtimisstruktuur, tööjaotus · muutused ei häiri inimesi, efektiivsus suhteliselt kõrgem, vajadus org sisemiseks korrastamiseks Küpsemisfaas · tegevusvaldkonnas, turud, tüütajaskond väljakujunenud · org korrastub, muutub rutiinseks · asjad lähevad hästi, seega uuendused pole olulised · töötajate hoiakud, väärtused saavutavad püsivuse edu, heaolu, saavutatu säilitamine riski ei
lojaalsus, ostu otstarve (endale, kingituseks, puhkuse ajal, hooajal) Ärituru segmentimise alused: ● Geograafilised alused: kliendi asukoht, klientide kontsentratsioon, teenindatava territooriumi suurus ● Demograafilised alused: tegevusvaldkond, ettevõtte suurus, ettevõtte elutsükkel, ettevõtte finantsnäitajad, ettevõtte töötajate arv ● Operatsioonilised alused: organisatsiooni tüüp, juhtimisstruktuur, töötajate võimekus ● Käitumislikud alused: ostja tüüp, ostumudelid, ostuviisid, toote kasutamine 60. Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate ja töötajate või nende esindajate (ametiühingud) vahel
Seltsi varaline seis sealjuures ei muutu. Seltsi likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse aktsionäride vahel proportsionaalselt panuse suurusele. Äriühingute TÜ, UÜ, OÜ ja AS omavaheline võrdlus ,,plussid ja miinused" subjekti positsioonilt. Täisühing Plussid · Asutamismenetlus on lihtne asutamisleping · Vajalik osanike arv on minimaalselt kaks (2) · Pole miinimumkapitali nõuet · Juhtimisstruktuur on lihtne igal osanikul on üks (1) hääl · Otsused on konsensuslikud · Väike osanike arv konsensuse saavutamine on võimalik Miinused · Osanikel on täis- ja solidaarne vastutus · Väike osanike arv kapitali kogumise võime võib osutuda väheseks · Osanike arvu langemisel alla kahe (2), võib majandustegevus osutuda seadusandlikult sundlõpetatuks
kasutamist ja renti. töötajate arvu suurendamine. Eelistab tulemustest sõltuvat, Tasu Eelistab kindlaksmääratud, piiramatut tasu. kindlal ajal saadavat tasu ja edutamist. Eelistab lihtsaid, üheastmelisi Juhtimisstruktuur Eelistab formaalseeritud organisatsioone, hierarhiat. mitteformaalseid sidemeid Näeb keskkonnast tulenevaid Suhtumine keskkonda Tunnistab keskkonnast kitsendusi kui võimalusi tulenevaid kitsendusi ja püüab muutusteks. Loob endale oma teha optimaalseidd otsuseid keskkonna
juhib ettevõtet kiire arengu perioodil, suudab kontrollida organisatsiooni kasvu ja tegevusulatuse laienemist. 4. Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht. 58. Ettevõtja ja väljakujunenud organisatsiooni juhi omaduste erinevused. Kontroll ressursside üle E eelistab ressursside ajutist kasutamist ja renti, J ressursside omandamine ja töötajate arvu suurendamine Tasu E eelistab tulemusest sõltuvat, piiramatut tasu, J eelistab kindlaksmääratus tasu Juhtimisstruktuur E eelistab lihtsaid, üheastmelisi organisatsioone, mitteformaalseid sidemeid, J eelistab formaliseeritud hierarhiat Strateegiline orientatsioon E juhitus tajutud võimaluste poolt, J juhitud jooksvalt kontrollitavate ressursside poolt. Suhtumine võimaluste kasutamisesse E teeb revolutsioonilisi otsuseid piiratud aja jooksul, J teeb evolutsioonilisi otsuseid pikema aja jooksul Ressursside rakendamine E otsused on mitmetasandilised koos enese minimaalse sidumisega
o Ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital9 JA KASUTAB NEID TOOTMISES o ORGANISEERIB sisendeid, et toota kaupu ja teenuseid Ettevõte peab vastama järgmistele küsimustele? o Mida toota ja missugustes kogustes? o Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? o Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid? o Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? o Jne KOGUTOODANGU KÕVER – iseloomustab maksimaalset võimalikku tootmismahtu tootmistegurite muutudes PIIRTOODANG – kogutoodangu muutumine, mis on tingitud sisendi muutumisest KESKMINE TOODANG – kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta TOOTMISFUNKTSIOON – kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka
nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Osaühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna algkapitali nõue on suhteliselt väike ja juhtimisstruktuur lihtne. FIE ees on eeliseks osaniku piiratud vastutus ja võimalus maksta osanikele dividende. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse.
probleemidele. See tähendab, et iga üksik ettevõte peab võimalikult paremini kasutama tema poolt kontrollitavaid piiratud ressursse. Selleks peab ettevõte otsustama: · mida toota ning missugustes kogustes · missugust tootmistehnoloogiat kasutada · missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu · missugune peaks olema ettevõtteorganisatsioon ja juhtimisstruktuur · mil moel kompenseerida tootmistegureid Ettevõtte sissetulekut kaupade ja teenuste müügist nimetatakse tulemiks. Tootmiseks kasutatavatele teguritele tehtud kulutusi nimetatakse kogukuludeks. Erinevus ettevõtte kogutulu ja kogu kulude vahel on kasum (kui tulem ületab kulusid) või kahjum (kui kulud ületavad tulusid). Ettevõtte tulemit, kogukulusid ja kasumit mõjutavad valikud, mida ettevõte teeb oma eesmärkide saavutamiseks. Kõik
ressursse. Iga ettevõte peab vastama ise tema ette kerkinud majanduslikele probleemidele. See tähendab, et iga üksik ettevõte peab võimalikult paremini kasutama tema poolt kontrollitavaid piiratud ressursse. Selleks peab ettevõte otsustama: · Mida toota ning missugustes kogustes · Missugust tootmistehnoloogiat kasutada · Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu · Missugune peaks olema ettevõtteorganisatsioon ja juhtimisstruktuur · Mil moel kompenseerida tootmistegureid Ettevõtte sissetulekut kaupade ja teenuste müügist nimetatakse tulemiks. Tootmiseks kasutatavatele teguritele tehtud kulutusi nimetatakse kogukuludeks. Erinevus ettevõtte kogutulu ja kogu kulude vahel on kasum (kui tulem ületab kulusid) või kahjum (kui kulud ületavad tulusid). Ettevõtte tulemit, kogukulusid ja kasumit mõjutavad valikud, mida ettevõte teeb oma eesmärkide saavutamiseks. Kõik ettevõtted ei lahenda tekkinud majanduslikke
ÜHINGUÕIGUS 2016 1. Ühinguõiguse alused Ühinguõigusliku regulatsiooni alused on kindlaks määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses52. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel, ning kui seadus ei sätesta teisiti, siis ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada nende õiguste kasutamise tingimused ja korra.53 Ettevõtlusvabadusele kehtestatavad „piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga“.54 Riigikohtu hinnangul riivab ettevõtlusvabadust avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega...
varast teha väljamakseid. Kui põhikirjas ei ole soodustatud isikute ringi määratud, loetakse soodustatuks kõik isikud, kellel on õigus saada väljamakseid, lähtudes sihtasutuse eesmärgist (nii võib geograafiatudengitehariduse edendamiseks loodud sihtasutuse varast väljamakseid teha geograafiatudengitele närteks välisriigis täiendkoolituse saamiseks, konverentsil osalemiseks vms) . Sihtasutuse juhtimisstruktuur. Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust (sihtasutust e seaduse § 17 lg 1) . Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Sihtasutuse raamatupidamist ja aruandlust peab kontrollima audiitor. Mittetulundusühingu mõiste: mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine
Tulundusühistu, sihtasutuse ja mittetulundusühingute sünd, tegevus, lõpp jms on reguleeritud vastavate eriseadustega. Äriühingud (TÜ, UÜ, OÜ, AS ja TulÜ), mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kui rääkida juhtimisstruktuurist, siis on Varul et al. asunud seisukohale, et aktsiaseltsi, osaühingu, tulundusühistu ja mittetulundusühingu juhtimisstrruktuur on korporatiivne, ehk siis korporatsioonile omane. Täis- ja usaldusõhingu puhul korporatiivne juhtimisstruktuur puudub - kuna selliste ühingute osanikest on ÄS § 88 lg 1 (vt ka § 128 lg 1) kohaselt igaühel õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. Juhatus (ka nõukogu) kui juhtorhan puudub. See ei välista, et ühingulepinguga võidakse juhtimise õigus anda ühele või mitmele osanikule. Sihtasutuse puhul saame rääkida korporatiivsest juhtimisstruktuurist piiratud ulatuses, kuna sihtasutusel pole liikmeid ja seetõttu ka liikmete üldkoosolekut kui kõrgeimat juhtorhanit. 82
keeruliseks on muutunud meie töö ja inimeste ühistegevus. Juhid peavad muutma üheks tervikuks inimesed ja tänapäeva kõrgtehnoloogia. Lisaks võime rääkida ka organisatsioonist veel mitmesuguste ühenduste puhul, kus on kokku tuldud mingi ühise eesmärgi nimel ja millegi saavutamise eesmärgil. Nii on organisatsioon ka valitsus, koolid, äriettevõtted, teenindusettevõtted jne. Seega võime öelda, et organisatsioon on inimeste ühendus, mida seovad juhtimisstruktuur, tehnoloogia, ja strateegia. Organisatsiooni käitumise alased teadmised võimaldavad: 1. asjalikumalt jälgida inimeste käitumist organisatsioonis ja leida nendega ühist keelt; 2. aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad; 3. ette näha inimeste võimalikku käitumisviisi; 4. kontrollida ja arendada enese ja teiste tööalast tegevust. AJALOOLINE ARENG ORGANISATSIOONILISES KÄITUMISES
käitumist turul. Peamiselt saab eristada 3 ettevõtluse vormi: 1. Ainuomandus - Ainuomandus tähendab, et ettevõttel on ainult 1 omank. Omanikul on piiramatu vastutus. Ainuomanduses oleva ettevõtte kasumit käsitletakse kui omaniku sissetulekut ja maksustatakse tulumaksuga. Nt. kunstikud, programmerijad. 2. Täisühing – Täisühing on kahe või enama omanikuga ettevõte, kellel on piiramatu vastutus. See on teine enamlevinud ettevõtluse vorm. Selle juhtimisstruktuur on keerulisem kui ainuomandi puhul, kuna omanikud peavad otsustes omavahel kokkuleppele jõudma. Nt. advokaadibürood. 3. Aktsiaselts – Aktsiaseltsi omanikeks on kaks või enam piiratud vastutusega aktsionääri. Piiratud vastutus tähendab, et aktsionääride vastutus on võrdne ettevõttesse paigutatud kapitali suurusega. Juhtimisstruktuurid võivad olla väga erinevad. Ettevõtte kasum kuulub aktsionääridele.
Asukohad võivad varieeruda linnaosadest maailmajagudeni. Aasia piirkond Tippjuhtkond Euroopa piirkond Aafrika piirkond struktuur tarbijate järgi peetakse silmas ennekõike tarbijate erinevaid huve ning allüksused luuakse suhtlemiseks klientide eri rühmadega. Jaemüük Tippjuhtkond Müük valitsusele Müük tootmisele Lineaarne juhtimisstruktuur Juhtimine ja allumine toimub hierarhilist liini mööda, iga töötaja allub ainult ühele ülemale ja saab käske ainult tema käest. Lineaarne juhtimisstruktuur Eelised: 1. Lihtsus 2. Selge vastutus 3. Ökonoomsus 4. Otsustamise kiirus 5. Allumine ühele juhile Puudused: 1.Juht ei ole universaalne spetsialist 2. Juhi koormus suur 3. Otsuste pinnapealne läbitöötamine 4. Vähene paindlikkus Maatriksstruktuur
Sisukord: Sisukord:.................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................2 Juriidilise isiku mõiste...............................................................................................................3 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime............................................................................................3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing ...........................................................
Kontrollikojast, kes saab asju kaevata otse mitmeisse kohtuinstantsidesse kuni Euroopa Kohtuni välja, võivad need talitused ja kontrollikojad kontrollida üksnes riigi omandis olevaid asutusi-ettevõtteid ja teha vaid admin.-järelevalveorganeile ettepanekuid rikkujate karistamiseks. X loengupaar aines "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid" (J.Värk, PhD) ---------------------- Euroopa Keskpank, tema teke, juhtimisstruktuur ja põhifunktsioonid. Regioonide Komitee ja Majandus-Sotsiaalkomitee kui EL-i olulised abiinstitutsioonid. Euroopa Ühenduse juhtide üha süvenev soov siduda pidevalt tugevneva majandusega rikas Saksamaa veelgi enam Euroopa Ühendusega sundis Euroopa Komisjoni presidenti Jacques Delors`i 1988.aastal komplekteerima ja käivitama töörühma Ühenduse ühisraha kiireks kasutuselevõtuks. Vastav plaan valmis töörühmal 1989. aastal ning
Eelistab tulemustest sõltuvat, Tasu kindlal ajal saadavat tasu ja piiramatut tasu. edutamist. Eelistab lihtsaid, üheastmelisi Eelistab formaliseeritud organisatsioone, Juhtimisstruktuur hierarhiat. mitteformaalseid sidemeid Näeb keskkonnast tulenevaid Tunnistab keskkonnast kitsendusi kui võimalusi tulenevai kitsendusi ja püüab Suhtumine keskkonda muutuseks. Loob endale oma teha optimaalseid otsuseid keskkonna
see lisab kindlusetunnet nii Teie tulevastele partneritele kui ka kreeditoridele. Palgad planeerige mõistlikul tasemel: ka juhtkonna/omanike liiga väikesed palgad võivad näidata, et Te äril pole perspektiivi. Suuremate ettevõtete puhul on soovitav on joonistada välja organisatsiooni skeem, et oleks võimalik määratleda allpool iseloomustatud töötajate tegevusvaldkonda. ÜLESANNE Joonista oma ettevõtte juhtimisstruktuur Personal Selles lõigus kirjeldage ka kõiki personaliga seotud probleeme: · kui palju töötajaid firma vajab; · millised on nende töökohustused; · kuidas neid palgatakse; · milliseid koolitusprogramme kavatsetakse rakendada; · palgatase. 18 Äriplaan Personalikulud on otstarbeks esitada tabelina.
rahaliste raskuste tõttu. Töökohal esinevad traumeerivad häired on seotud eneseuhkuse purunemise või oma võimetesse usu kaotamisega. Tööalase stressi põhjused võivad olla: · Ülemäärane vaimne või füüsiline töökoormus · Ajapiirangud, mis sunnivad ületunnitööle · Halvad töötingimused (valgustus, müra, temperatuur jm.) · Halb juhtimine, näiteks autokraatne stiil või vastutustundetud juht · Mittesobiv juhtimisstruktuur, mille tulemusena saadakse korraldusi mitmelt juhilt · Ebakindel poliitiline kliima · Tööalaste õiguste mittevastavus kohustustele ja vastutusele · Rollikonflikt või ebamäärasus, eriti juhul, kui alluv ei tea täpselt, mida temalt oodatakse või missugune on tema ametlik rollimudel · Erinevused organisatsiooni ja alluva väärtushinnangute ning vajaduste vahel · Reeglitest ja juhenditest tulenevad ülemäärased piirangud
normidele ning protseduuride adekvaatsuse ja nende täitmise. · Kvaliteedisüsteem peab olema rakendatav organisatsiooni kõikidele tegevustele. · Kvaliteedisüsteem peab vastama organisatsiooni suurusele ja kontrollitava tegevuse keerukusele. · Protseduurid: ohtu tegevus, õhusõidukite lennukõlblikkus, jne · Käsiraamatud: tegevuskäsiraamat, hoolduskäsiraamat, jne · Auditi valdkonnad: lennutegevus, hooldus, koolitus, maapealne teenindus, jne · Juhtimisstruktuur: üldjuht, lennutegevuse juht, hooldusjuht, kvaliteedijuht, jne. Kvaliteedisüsteemi ulatus Kvaliteedisüsteem peab hõlmama: · Juhtimine, · Poliitika ja strateegia, · Protsessid, · Seaduse nõuded, · Organisatsiooni kehtestatud nõuded (protseduurid), · Organisatsiooni struktuur, · vastutus kvaliteedisüsteemi arendamise, kehtestamise ja juhtimise eest, · Dokumentatsioon (juhendid, käsiraamatud, aruanded, säilitatavad dokumendid), · Kvaliteeditagamise programm,
Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa - ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Ülesanded Eesti kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates. Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine,
Kui madalale on antud otsustusõigus? Kes määrab põhieesmärgid? (kellega sellel teemal konsulteeritakse?) Kes teeb igapäevaotsuseid? Kust ja kellelt saadakse informatsiooni otsuste tegemiseks? Kes, milliseid ülesandeid täidab? Kes koostab eelarveid? Mille alusel neid koostatakse? Kes planeerib, ellu viib, kontrollib? Milliseid spetsialiste kasutatakse väljaspool firmat? Milliste firmade teenuseid? Milliseid nõudeid neile esitatakse? Hea oleks joonistada juhtimisstruktuur. Kes kellele allub ja aru annab? Kes kellele infot jagab? Kes seda infot töötleb, kes kasutab? Kuidas valitakse turunduspersonali? kui suur osa peaeesmärgist on võimalik saavutada praeguse organisatsiooni liikmete tööga? kuhu, kui palju ja keda vajatakse juurde, et saavutada järele jäänud eesmärgid? kui palju kulub aega õigete inimeste leidmiseks ja nende maksimaalse produktiivsuse saavutamiseks? milliste meetoditega kindlustatakse inimeste püsivus ja lojaalsus?
Kliendikeskne käsitlus hõlmab lisaks tootele ka hooldus- ja teenindus-protsessi. x Väärtuskeskne. Arvestab kvaliteedi ja hinna suhet. Selle käsitluse järgi ei ole väga kallis toode, mis tahes omadustega, kvaliteettoode. Aspektid: x filosoofiline x sotsioloogiline x tehniline Kvaliteedi juhtimise süsteemid Kvaliteedijuhtimissüsteemi võib määratleda kui kogumit tervikliku kvaliteedijuhtimise ellurakendamiseks vajalikest komponentidest, nagu juhtimisstruktuur, kohustused, protsessid ja ressursid. Kvaliteedijuhtimis- süsteem peaks rakenduma organisatsiooni kõigi protsesside suhtes ja nii see süsteem kui ka protsessid peaksid üksteist vastastikku mõjutama. Hea kvaliteedijuhtimissüsteem tagab järgmiste kriteeriumite täitmise: x kliendi nõuded et klient usaldaks organisatsiooni võimet stabiilselt pakkuda soovitud toodet või teenust
Narva Teater), koos hoonetega hävisid ka kostüümid, dekoratsioonid lavavara. Osa näitlejaid-lavastajaid oli 1944 Eestist lahkunud, osa Siberis ja vangis. Siiski kõik teatrid alustasid tööd. Juba 1944/45 hooajal pärast sõda loodi mitme teatri juurde õpperühmad.. ENSV Kunstide Valitsust juhtis Johannes Semper, teatrite osakonda Paul Rummo. 1946 alustas tööd Eesti Riiklik Teatriinstituut, direktoriks Priit Põldroos. Nõukogulik juhtimisstruktuur ja konrollimehhanismid: Üleliidulised ja vabariiklikud üksused. Parteiline juhtimine. Viisaastakud ja plaanimajandus. Tsensuur ja kontroll Glavlit, KGB ja selle eelkäijad. Teater kui ideoloogiatöö asutus. Repertuaaris nõukogude sõja-ainelised jm propagandistliku suunaga näidendid (K. Simonov ,,Vene inimesed", N. Pogodin ,,Kremli kellad".), eesti autoritest August Jakobsoni nn dramaatilised jutustused ,,Elu tsitadellis", ,,Kaks leeri", ,,Võitlus rindejooneta"
Kui madalale on antud otsustusõigus? Kes määrab põhieesmärgid? (kellega sellel teemal konsulteeritakse?) Kes teeb igapäevaotsuseid? Kust ja kellelt saadakse informatsiooni otsuste tegemiseks? Kes, milliseid ülesandeid täidab? Kes koostab eelarveid? Mille alusel neid koostatakse? Kes planeerib, ellu viib, kontrollib? Milliseid spetsialiste kasutatakse väljaspool firmat? Milliste firmade teenuseid? Milliseid nõudeid neile esitatakse? Hea oleks joonistada juhtimisstruktuur. Kes kellele allub ja aru annab? Kes kellele infot jagab? Kes seda infot töötleb, kes kasutab? Kuidas valitakse turunduspersonali? kui suur osa peaeesmärgist on võimalik saavutada praeguse organisatsiooni liikmete tööga? kuhu, kui palju ja keda vajatakse juurde, et saavutada järele jäänud eesmärgid? kui palju kulub aega õigete inimeste leidmiseks ja nende maksimaalse produktiivsuse saavutamiseks? milliste meetoditega kindlustatakse inimeste püsivus ja lojaalsus?
x kvaliteeditööde organiseerimine x ettevõtte juhtkonna otsused x personali väljaõpe ja motiveerimine x abinõude evitamine x kvaliteedikontroll x väliskeskkonnaga arvestamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi võib määratleda kui kogumit tervikliku kvaliteedijuhtimise ellurakendamiseks vajalikest komponentidest, nagu juhtimisstruktuur, kohustused, protsessid ja ressursid. Kvaliteedijuhtimis- süsteem peaks rakenduma organisatsiooni kõigi protsesside suhtes ja nii see süsteem kui ka protsessid peaksid üksteist vastastikku mõjutama. Hea kvaliteedijuhtimissüsteem tagab järgmiste kriteeriumite täitmise: x kliendi nõuded et klient usaldaks organisatsiooni võimet stabiilselt pakkuda soovitud toodet või teenust
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keele...
töökohta, maksud on kõrged, tunne, et riik ei tee minu jaoks midagi, miks mina peaksin riigi jaoks tegema? Pole süsteemilisi erinevusi skandinaavia ja 3 Balti riigi vahel. Ressursikogumise põhiprobleemid: 1. kõrged tööjõumaksud (50-60% HOR eelarvest). 2. Maksubaas aheneb: ebasoodne ülalpeetavus-suhe; ebakindlad tööturud. 3. Ootused poliitikatele on kasvanud: tasuta kõrgharidus, tervishoid (mitte ainult haigusraha) 4. Majanduse ja hõive muutumise tõttu juhtimisstruktuur muutub: A/ü-de mõju väheneb, „fiskaliseerumine“ (nt Pr) Lahendused: 1. Vähendada tööandja sissemakseid, eriti madalapalgaliste ja noorte kohta 2. Laiendada maksubaasi: Maksustada tarbijaid (käibemaks). Juurutada uusi makse (keskkonnatasud; solidaarsusmaks – Fr, Belg; Cadillac tax - USA). Maksustada kapitali (can be easily avoided by transnat. mobility, nt Eestis). Maksustada sotsiaalhüvitised. HR tõhusus pakkumises ja jaotumises:
ettevõttes tegutsejaid, keda käsitletakse ettevõttesiseste klientidena. Selle aine kontekstis ja lihtsuse huvides on kõik protsessid, mille tulemust vajavad kas ettevõttevälised või sisesed kliendid, äriprotsessid. · Ettevõtte/organisatsiooni juhtimisfunktsioonid/juhtimise põhitegevused Selleks, et organisatsiooni tegutsemist "ohjes" hoida, on vaja seda juhtida. Igal organisatsioonil on juhtimisstruktuur, mis kehtestab juhtimisfunktsioonide ja ametikohtade omavahelised seosed; jagab ning delegeerib rollid, vastutused ja volitused määratletud ülesannete täitmiseks. Juhtimine sisaldab kogu organisatsiooni puudutava poliitika paikapanemist ja selles kirjapandud eesmärkide saavutamiseks organisatsiooni ressursside organiseerimist; planeerimist; kontrolli ja suunamist. Organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks on vaja:
Hooldustööde läbiviimisel tuleb järgida käidustandardit. 72. Hooldusraamat ja selle vajadus kinnisvara omanikule. Hooldusraamat: · juhend ehitise ja selle tehnosüsteemide tehnilise kvaliteedi pikaajaliseks säilitamiseks. · aluseks (plaaniliste, normatiivsete) hooldus- ja remonditööde korraldamisel. · võimaldab prognoosida (ettenägematuid) avariisid kuid ei suuda neid vältida. · aluseks, et kavandada ehitise valitsemist korraldavate struktuuride tegevust (valitsemise juhtimisstruktuur, teenustööde tagamiseks sõlmitavad lepingud). · aluseks tulevastele investeeringutele nii ehitise konstruktsioonidesse kui selle tehnosüsteemidesse tulenevalt eelmiste vananemisest. · abivahendiks, et kavandada kulutusi ehitise ekspluatatsioonile pikemaks ajaperioodiks (mis maksab maja-pidamine). 73. Hooldusraamatu põhimõtteline kujundamise mehhanism. 0) siskord ja vahelehed 1) hooldusobjekti põhiandmed 2) kontaktandmed 3) hoolduspäevikud. 4) arvestite näidud 5)
ee/) Riigi eelarvestrateegia (www.fin.ee/failid/RES_2008-2011.doc) 2011.a riigieelarve (eelkõige ülesehitus) Rahvusvaheline eelarve läbipaistvuse hea tava (http://www.imf.org/external/np/pp/2007/eng/051507c.pdf) Rollide selgus ja vastutus · Valitsemissektor peaks olema eritatav teistest sektoritest ja ülejäänud majandustegevusest. Avaliku sektori tegevus peaks olema selge ja avalik. · Peab olema selge, avatud, seaduslik, reguleeritud ja juhtimisstruktuur fiskaalküsimustega tegelemiseks. Avatud eelarveprotsess · Eelarve ettevalmistamine peab järgima ajakava ja juhinduma selgelt määratletud makromajandus ja fiskaalpoliitika eesmärkidega. · Peavad olema selget protsessid eelarve täitmise, järelevalve ja aruandluse üle. Teabe kättesaadavus avalikkusele · Üldsusele tuleks anda põhjalikku teavet mineviku, oleviku ja prognoositava eelarve ja suurte
Hooldustööde läbiviimisel tuleb järgida käidustandardit. 72. Hooldusraamat ja selle vajadus kinnisvara omanikule. Hooldusraamat: • juhend ehitise ja selle tehnosüsteemide tehnilise kvaliteedi pikaajaliseks säilitamiseks. • aluseks (plaaniliste, normatiivsete) hooldus- ja remonditööde korraldamisel. • võimaldab prognoosida (ettenägematuid) avariisid kuid ei suuda neid vältida. • aluseks, et kavandada ehitise valitsemist korraldavate struktuuride tegevust (valitsemise juhtimisstruktuur, teenustööde tagamiseks sõlmitavad lepingud). • aluseks tulevastele investeeringutele nii ehitise konstruktsioonidesse kui selle tehnosüsteemidesse tulenevalt eelmiste vananemisest. • abivahendiks, et kavandada kulutusi ehitise ekspluatatsioonile pikemaks ajaperioodiks (mis maksab maja-pidamine). 73. Hooldusraamatu põhimõtteline kujundamise mehhanism. – 0) siskord ja vahelehed 1) hooldusobjekti põhiandmed 2) kontaktandmed 3) hoolduspäevikud. 4) arvestite näidud 5)
seda on oluliselt täiendatud ja muudetud. Äriplaanile kehtestatud, eelnõud peavad olema valmis tehtud väga paljudele siseregulatsioonidele, välja valitud ruumid, kus panka tahetakse pidama hakata, seal on oma nõuded nii turvalisuse, tegutsemise kui ka IT seisukohalt. Vara redaktsiooni kohalt .. Äriplaani puhul : peab olema tehtud 3 aastaks, tuleb väga täpselt laiali kirjutada, kuidas näeb välja panga juhtimisstruktuur, kuidas on äritegevuse valdkond paika pandud jne. Millised on põhimõtted taotluse läbivaatamisel? I põhimõte on, et finantsinspektsioonil on võimalik nõuda ka täiendavaid dokumente ja andmeid, edasi on antud õigus teostada kontrolli. Kui neid dokumente ei esitata, siis võib jätta taotluse läbi vaatamata. Kuna ei täidetud inspektsiooni poolt nõutavaid nõudeid. 6 kuu jooksul võib seda otsust teha, taotlust läbi vaadata, varem oli selleks 3 kuud, maksimaalne aeg on 12 kuud.
Võim on organisatsiooni ametlikust struktuurist tulenev õigus ja kohustus tegutseda organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel ning mõjutada ka alluvaid vastavalt tegutsema (Türk 2001). Autoriteet on isiksuse võime mõjutada teiste inimeste tegutsemist ja otsustamist. Liidri mõjuvõim on eestvedamine üks olulisemaid eeldusi. See määrab juhi tõhususe. Võimu võib jagada ametlikuks ja mitteametlikuks. Ametlik võim kaasneb positsiooniga, mille määrab ettevõtte juhtimisstruktuur. Mitteametlik võim ei tulene süsteemist, vaid kaasneb isiku omadustega, külgetõmbejõuga ja karismaatilisusest. Kui juht omab peale ametliku võimu ka mitteametlikku mõjuvõimu, siis on ta liider (Vadi 2000). Mõjuvõim jaguneb põhjendatuks ja mittepõhjendatuks. Mõjuvõim on põhjendatud, kui mõjutatavad isikud seda aksepteerivad ja õigustatuks peavad, ning põhjendamatu, kui see tundub mõjutatavatele ebaõiglasena või mittesobilikuna. Mõjuvõimu allikad jagas Yukl kolmeks:
kohustuste eest kogu oma varaga. Isikliku panuse ja vastutuse seos ja tähendus. Eneseorgani põhimõte juhtimine ja esindamine toimub osanike poolt. Isikuühingud on täisühing ja usaldusühing, vt ÄS §-d 79-134. b) Kapitaliühingud kapitali ja piiratud vastutuse seos ja tähendus. Võõrorgani põhimõte juhtorganid võib moodustada ühinguvälistest isikutest ehk isikutest, kes ei ole osanikud või aktsionärid. Korporatiivne juhtimisstruktuur ehk spetsiaalsete juhtimisorganite, st juhatuse või nõukogu olemasolu. Kapitaliühinguteks on osaühing ja aktsiaselts ning tinglikult ka tulundusühistu, vt ÄS §-d 135-383. Supranatsionaalsed (liikmesriikide ülesed, üle-euroopalised) ühinguvormid Euroopa Liidu nõukogu määruste ja Riigikogu poolt vastu võetud vastavate määruste rakendamisseadustega on reguleeritud veel 4 eraõiguslikku ühingu liiki:
Avansilised dividendimaksed lubatud (ÄS § 277 lg 3). · Aktsionäridel on õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta vaid üldkoosolekul (ÄS § 287 lg 1). III Asutamine ja kannete muutmine: · Võimalik asutada vaid tavamenetluses, registriandmete muutmine võimalik ka kiirmenetluses; · Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollib audiitor (ÄS § 249 lg 3); Juhtimine: · Aktsiaseltsil on kaheastmeline juhtimisstruktuur juhatus ja nõukogu. · Aktsionäride üldkoosoleku pädevus on seaduses täpselt kindlaks määratud ja seda ei või põhikirjaga laiendada (ÄS § 298 lg 1 p 10). · Üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes vaid juhatuse või nõukogu nõudel (ÄS § 298 lg 2). · Aktsiaseltsil on audiitorkontrolli kohustus. Osaühing kui suletud kapitaliühing: I Osa:
a. Pärast 1999. aastal ametlikult EL-i liikmekandidaadiks saamist on Türgi teinud tõesti suuri edusamme: kaotanud surmanuhtluse, karmistanud võitlust piinamisjuhtumitega oma õigussüsteemis, parandanud naiste olukorda ja võimaldanud kurdidel taas kord oma kultuurielu edendada. Liituda võivad veel Albaania, Bosnia-Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia, kui nad on saavutanud poliitilise stabiilsuse ja täidavad Kopenhaageni kriteeriume. Euroopa Liidu juhtimisstruktuur Juhtorganid paiknevad Strasbourgis, Luxembourgis, Brüsselis Euroopa Liidu Nõukogu e Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu e nõukogu Paikneb Brüsselis. EL seadusandlik organ, võrreldav rahvusriigi parlamendiga, peamine otsuste tegija, koosneb liikmesriikide ministritest, kel on õigus võtta seisukoht liikmesriigi valitsuse nimel. Ministrid kogunevad arutusel olevate valdkondade järgi. Tavaliselt kohtub nõukogu neli korda aastas, välis-, põllumajandus-,
mudeli ette näeb. Põhikirja muutmine on igal ajal võimalik liikmete üldkoosoleku (volinike koosoleku) otsusega, mille poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või seal esindatud liikmetest (MTÜS § 23). Sihtasutuse puhul on tegemist asutajatest eraldatud varaga ja sihtasutust ei saa niisama lihtsalt lõpetada ega tema tegevust ümber korraldada ega juhtorganeid vahetada. Sihtasutusele on küllaltki täpselt ette kirjutatud nii juhtimisstruktuur kui tegevuse finantskontroll, millest põhikirjaga kõrvale kalduda ei saa. Põhikirja muutmine on sihtasutuse puhul erakordselt keeruline ning see võib toimuda põhimõtteliselt ainult kohtu eraldi loal ning mitte mingil juhul ei või sellega kaasneda sihtasutusele algselt ette nähtud eesmärgi muutmine. Põhikirja muutmise õigus on jäetud sihtasutuse asutajatele, kuid teatud tingimustel (sihtasutuste seaduse § 41 lg. 2) võib seda teha ka nõukogu.
Iluteenused. Esteetika, kehahooldus, loomuliku ilu toetamine. Turismisihtkoht. Füüsiline keskkond, kliima, globaalne ökoloogia. Hooajalised, looduslikud turismiatraktsioonid. Sotsiaal-kultuurilised kunstid ja väärtused, spaakultuur. Kindel juhtimisstruktuur, sageli erafirma. Juhtimine, turundus, operatiivtasand. Vähemalt ühenädalased puhkepaketid. Aeg, rütm, tsüklid. Kuurordiarst. Kindlaksmääratud indikaatorite põhjal ja meditsiinilise kontrolli all toimuv ravimine. Mererand, puhas loodus. Asukoht mere ääres või merelise kliima
Need on ühelt poolt normid, teiselt poolt väärtushinnangud (nt headus). Nende järgi püüab inimene käituda ka praktikas (positiivne väärtus). Üldinimlik moraal avaldub konkreetsetes vormides: nt kristlik moraal, töömoraal, ärimoraal jt. Korporatiivsed normid on käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Korporatiivse organisatsiooni tunnused: kindel liikmeskond, põhikiri, autonoomne juhtimisstruktuur, oma kassa (fiscus). Nt keskaegne käsitööliste tsunft, erakond, üliõpilaskorporatsioon, Kaitseliit, jt. Korp. normides sisalduvad õigused ja kohustused kehtivad üksnes selle liikmeskonnale. Liikmekssaamisest alates allutab isik ennast korp. normidele, mille normi autoriteedi võib tagada ka austus korp. normi andja suhtes. Austuse allikas: eriline huvi kuuluda korp. organisatsiooni. Normide täitmiseks võivad olla põhikirjast tulenevad sunnimeetmed (nt väljaheitmine). 2
annetustest (justiitsasutused). TÜ Kliinikum SA vormi väär kasutus. Kliinikumil pole sihtkapitali, see osutab raviteenuseid ja see on ÄRI. Miks on SA haiglat pidav Riühing on eetilsielt vastuvõetamatu. Oluline on see, et siin on seaduses täielik IMERATIIVSUS. Mõndasid kohti saab seadusega määrata. Sihtasutusel pole liikmeid. Lünk on siin, mis tuleb põhikirjaga ära täita määrame ära selle, kes määrab nõukogu liikme. Vorm on suhteliselt kallis. Range juhtimisstruktuur ja igaaastane audiitorikontroll. Selle kulu peab ju katma ja see on suur raha. Tegevusmaht peab olema kriitilise piiri peal. Nn koduse testamendiga ei saa. Organid: kaks organid nõukogu ja juhatus. Imperatiivne. Põhipädevusi AS juhtimine on aluseks võetud. Põhikirja muutmisel on ainuke koht, kus asutajad võivad seda muuta. Muidu on imperatiivne. Seda võib teha ka nõukogu, kui kõik asutajad on välja langenud. § 40 põhikirja muutmine pärast registrisse kandmist
Kõik juriidilised isikud liigitatakse esindatavate huvide alusel: 1) eraõiguslikeks juriidlisteks isikuteks on loodud erahuvides ja oma sisult on neid terve rida ja erinevaid. Nii on nendeks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Kõik nad luuakse antud liigi kohta käiva seaduse alusel ning nendes seadustes on ette nähtud juriidilise isiku asutamise kord, tema juhtimisstruktuur, tegutsemise põhimõtted, vastutus, likvideerimise kord. 2) Avalikõiguslikeks juriidilisteks isikuteks on alati loodud seadusega ja avalikes huvides. Enamuse neist moodustavad riigiorganid, valitsusasutused, aga samuti ka riik ja omavalitsuse üksused. §3 Subjektiivne õigus inimeste vaheline tahteline suhe. Õigusnorm kehtestab üldise iseloomuga käitumisreegli ning se
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
