panna. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Üksikud inimesed varjasid end NKVD eest juba. Üksikud inimesed varjasid end NKVD eest juba 1940 aasta sügisel, massiliseks muutus selline varjumine aga pärast 14. juunil küüditamist. Kui sõda puhkes, hakkasid aktiivsemad mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks, kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Kõikjal tekkis metsavendade salku, mille juhtideks olid ohvitserid, kaitseliitlased, politseinikud või lihtsalt aktiivsed koahlikud mehed. Metsavendade relvastus piirdus enamasti kergete käsirelvadega ja neidki oli vähe. Juuli alguspäevlik ründasid metsavennad kogu Eesti nõukogude asutusi, punaaktiviste ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Väljaastumine osutus siiski varaseks, sest metsavendadel ei piisanud jõudu võimu säilitamiseks. Kuna Saksa vägede saabumine viibis, jõudis vastaspool
brittidelt. Nasseri (egiptuse presidendi) juhtimisel. 25. islamirevolutsioon toimus 1979 iraanis. Revolutsiooni juhiks oli Ajatolla Khomeini. Revolutsiooniga tuli uus nn põhiseadus Koraan (ainus maailmas kus pohiseaduse asemel puhakiri). Tänapäeval taoline riigikord kõikjal araabias. 26. islamifundamentalismi põhjused?????????????????????? 27. Kommunism levis ka ladina ameerikas, kuid teisiti terroristirühmitajate kaudu. Juhtideks ernesto che guevara (terroristide juht) ja fidel castro (kuuba diktaator). 28. kuuba kriis toimus 1962, kui nsvl rajas kuubale oma tuumatakessi baasid. Oldi väga lähedale usa vs nsvl tuumasõjale, kuna nüüd nsvl rakettid lendasid piisavalt lähedale. Usa nõudis rakettide eemaldusr ja ähvardati sõjaga, kuuba piiratud usa poolt, kuni nsvl lubas raketid kuubalt ära viia kui usa seda itaalia ja türgi rakettidega sama tegi. Tere külma sõja ohtlikuim kriis. 29. sama mis 28 30
(vaja suuremat rendipinda, mis omakorda maksaks rohkem ja selline oht, et müügi pind oleks toote all kinni põhjuseta, võib tekkida sellest et, turul uuemaid tooteid umbusaldatakse. Need pinnad asuksid Tallinnas, Tartus, Rakveres ,hiljem ka Narvas ja Pärnus ning teistes Eesti linnades. . 4.2 Transport Et vältida arusaamatusi postisaatmise teel, hakkaks firma tellimusi laiali vedama mikrobussiga. Tegevuse alguses, oleks vaja firmal vähemalt kahte mikrobussi. Juhtideks oleksid äri alustajad ise (lepiksime alguses ka väiksema palgaga ning vajadusel teeksime ka ületunde).Samuti on ostjal endal võimalik kaubale järgi tulla. Kui objekt asuks liiga kaugel, kasutaksime ELS(Eesti kullerteenust).Päris paljud firmad kasutavad seda, sellepärast, et see on usaldusväärne ning soodne nii ka AS Kuule-le kui nii osutub transport mõistlikumaks(just hinda silmas pidades). 4.3 Reklaam Reklaam toimuks esialgu Interneti ja televisiooni kaudu
Peremehed võisid neile usaldada vastutusrikkaid ülesandeid. Vahel lasti orjadel endale ise elatist teenida, selle eest nõuti regulaarset tasu. Seljuhul said orjad käituda nagu tavainimesed ja hankida endale varandusegi, kuid tema isiklik varandus kuulus siiski veel peremehele. Sagedasti lasti orje vabaks või mõned orjad ostsid end vabaks. Vabaks lastu sai kohe Rooma kodanikuks. Enamus orjadest läksid gladiaatoriteks ja hobukaarikute juhtideks. Edukamad neist võisid saada kuulsaks ning loota suurtele auhinnarahadele. Seega pidid orjad võitlema oma elu eest.
küljest palju segadust ja ebakindlust, kuna oli alati oht töö kaotada. Teisalt tekitas see töötajatel motiveeritust teha oma tööd täie hingega, kuna olid ideaalsed võimalused liikuda karjääriredelil üles ning saada preemiaid. 8 Viimne suur muutus oli Crotonville õppekeskuse arendamine. Selle eesmärgiks oli uute ideede otsimine, kaasates kõiki töötajaid. Algas pidev töötajate koolitamine, kes olid sobilikeks juhtideks ning hakati arutama kõikvõimalikke ideid. Seal oli igal inimesel võimalus või isegi kohustus tulla välja mõne uudse ideega ning siis võimalus seda kaitsta, kartmata et halb idee tooks ka kehvad tagajärjed. Pigem innustati mõtlema ning suhtlema erinevate valdkondade esinadajatega ning altminekuid hinnati rohkem, kui üldse mitte proovimist või siis arutlusest mitte osavõtmist. 5 Jack Welch’i juhtimisfilosoofia. 5.1 Ausus
Pärast lesestumist pidid naised üle võtma ka oma mehe tööd. Samas oli naistel palju vähem õigusi, kui meestel ja seetõttu oli leskedel raske paljusid (juriidilisi) toiminguid sooritada. Linnades oli naistel palju rohkem võimalusi erinevate ametikohtade vahel valida kui maal. Paljud naiskaubitsejad tegutsesid turul, ka olid naised õpetajad, raamatuköitjad, -illustreerijad, õmblejad, arstid jpm. Naised tegutsesid isegi investeerijatena. Naisi ei valitud aga kunagi gildide juhtideks. Linnades oli suurimaks naistega seotud probleemiks prostitutsioon. See oli vaeste naiste jaoks peamiseks toimetuleku vahendiks. Prostitutsiooni püüti vaos hoida seaduste, hügieenieeskirjade ja usuliste ettekirjutustega. Prostituudid alustasid tavaliselt 17-aastaselt, mõnikord isegi enne 15-aastseks saamist. Avalikesse bordellidesse pääseti tööle tihti alles 20-aastaseks saades. Vabatahtlikult valis prostituudi elukutse ainult ~15% naistest
EESTI Vabariik (1920 – 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
samaliigilise elektrilaengu, siis ostui otsad tõukuvad vardast eemale.) 5. Mis on elektrijõud? Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega laetud kehad üksteist mõjutavad. 6. Millest sõltub elektrijõu suurus? Elektrijõu suurus sõltub laengute suurusest, mida suurem laeng seda suurem jõud, ja kehade vahelisest kaugusest, mida suurem kaugus seda väiksem jõud. 7. Mis on juht? Nimeta 3 juhti. Ained, mida mööda liiguvad elektrilaengud nietatakse juhtideks: metallid, kuld, hõbe, vask, alumiinium, meie ise, Maa. 8. Mis on dielektrik? Nimeta 3. Ained, mis ei anna elektrilaengut edasi nimetatakse mittejuhtideks, isolaatorid, dielektrikud: plastmass, kumm, klaas, portselan, õhk, destilleeritud vesi. 9. Kus esineb elektriväli? Elektriväli on ruumipiirkond, kus mõjub elektrijõud. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli. Esineb laetud kehade ümber. 10. Kuidas saab kindlaks teha elektrivälja olemasolu?
EESTI Vabariik (1920 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
Kasutas tööde juures õpilaste abi. Tema teostes valitseb rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, vaimu ja keha vahel. 40)Nimeta Michelangelo tähtsamad tööd skulptuuri alal (vähemalt 2)! Pieta. Taavet. 41)Mis oli Michelangelo kõige suuremahulisem töö? Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. 42)Kus ja millal asutati Eesti esimene kunstikool - „Pallas”. Kes olid asutajateks? Tartus 1919 aastal. Pallase asutajateks ja juhtideks olid Pariisis ja mujal tegutsenud kunstnikud - Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Ado Vabbe. Tänu neile oli koolis valitsev vaim vabameelne ja avangardilembene. 43)Mis aastal sai sellest juba „Kõrgm Kunstikool Pallas”? 1924. aastal sai “Pallasest” juba kõrgkool.
Naised said aga meestest vähem palka, mis ilmselt soodustas naiste palkamist. Naiste tööd alahinnati sihipäraselt ja nende ametid olid enamasti seotud põhitootmisega. Linnades oli naistel palju rohkem võimalusi erinevate ametikohtade vahel valida kui maal. Paljud naiskaubitsejad tegutsesid turul, ka olid naised õpetajad, raamatuköitjad, -illustreerijad, õmblejad, arstid jpm. Naised tegutsesid isegi investeerijatena. Naisi ei valitud aga kunagi gildide juhtideks. Kõige tavalisem naiste töö läbi aegade oli olnud kõige tavalisem teenija amet. Teenijad olid isegi käsitöölistel. Linnades oli suurimaks naistega seotud probleemiks prostitutsioon. See oli vaeste naiste jaoks peamiseks toimetuleku vahendiks. Prostitutsiooni püüti vaos hoida seaduste, hügieenieeskirjade ja usuliste ettekirjutustega. Prostituudid alustasid tavaliselt 17-aastaselt, mõnikord isegi enne 15-aastseks saamist.
Meeskoori juhiks on endiselt köster Preisberg. segakoori juhiks aga Vaskjala Karjavere talu noor peremees Jaan Virkepuu, kes omades suurepärase muusikalise ande juhatab koori pikemat aega. Lühemat aega juhatab segakoori Nabala talupidaja Jüri Arro, siis võtab taktikepi üle köster Hans Mets. 1953-1957.a. juhatab kirikukoori organist Paul Kornel, siis võtab taktikepi enda kätte Jaanus Romandi. Pasunakoori juhtideks peale Hiio olid H. Ots, Joh. Arro, August Kesa ja Hans Pajus. Viimane viib orkestri päris kõrgele tasemele. Tema Taktikepi all esines orkester edukalt ,,Jüri Muusikaseltsi" 70.a. juubeli pidulikul aktusel, kus peokõne pidas praost Aunver. Laulukoorid ja puhkpilliorkester on aastakümneid esinenud kodukirikus suuremate pühade ajal. Tihti on nad olnud leina leevendajaks matusetalitustel. 1900.a. pühitseti Jüri Muusikaseltsi 35. a. juubelit
§ 30. Pärisorjuse kaotamine Eestis Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et lae...
*Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud läksid pankrotti. *Paljud tööstusettevõtted piirasid tootmist või sulgesid uksed. *Vähenes rahva ostujõud ja kasvas tööpuudus(hädaabitööd) *Pankade pankrotistumine *Kaasnes rahva rahulolematuse kasv-süüdlasi nähti erakondades ja ebasobivas põhiseaduses *Algatati põhiseaduse muutmise aktsioon. *1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(EVKL),mis esialgu koondas V veterane. Juhtideks Andres Larka ja Artur Sirk. *Vabadussõjalastele iseloomulik: -juhikultus -rahvusühtsuse propageerimine -kutsekondade eelistamine poliitilistele erakondadele -demagoloogilised süüdistused ja lubadused. *Saavutavad suure populaarsuse(demagoloogilised-sihilik valetamine) *1931 aastast sekkuvad poliitikasse. -Süüdistati seniseid poliitikuid -asuti oma põhiseaduse projekti koostama *1932a kukkus läbi Riigikogus koostatud põhiseaduse I rahvahääletus *1933 kukkus läbi II rahvahääletus
tugevad, head suhtlejad ja tahavad teha müügitööd. Sageli tähendab edutamine suurema müügipiirkonna usaldamist müügiesindajale, kus müügikäibelt saadav tasu on tõenäoliselt suurem. Kogenud müügiesindajaid võidakse kasutada kui uute tööletulijate koolitajaid, kes õpetavad müügitehnikaid ja tutvustavad ettevõtte poliitikaid ja protseduure. Need, kellel on head müügitulemused ja ka juhioma- dused, võivad tõusta müügipiirkonna juhtideks. Lisaks arenemisele oma ettevõttes võivad osad tootjate müügiesindajad alustada oma äriga, teised aga leida võimalusi reklaami ja turunduse alal. Need, kes sellest alast huvitatud on, peaksid meeles pidama, et parimad müügivõimalused on toodetele, mille järele on nõudmist. Töö leidmise ja teenimise võimalused võivad erinevatel aastatel olla erinevad, sõltudes majanduse olukorrast ja tarbijate eelistustest. 6
sarnast mängukaaslast on raske leida. Andekad lapsed eelistavad lärmakatele mängudele lugemist ja sportmängudest sageli kindlate reeglitega mänge. ·Eristuvad vabatahtlikult. Nad juurdlevad filosoofiliste, matemaatiliste jt probleemide üle, mida keskmine laps teeb sageli vaid sunniviisil. Eristumist soosib see, et väga andekad on sageli pere ainsad lapsed või on neil õdede-vendadega suur vanusevahe. · Autoriteediprobleemid. Liiga andekaid ei taheta juhtideks, kuna nende tase pole keskmistele vastuvõetav. Andekas omakorda ei talu endast rumalamat juhti. ·Laienenud õiglustunne. Andekad protestivad täiskasvanute autoritaarsuse vastu kohe, kui tajuvad vähimatki ebaõiglust, ebaloogilisust või mõtlematust. · Ei talu rumalust. Andekatel on väga raske taluda kooselamist endast rumalamatega. Samas on see olulisim õppetund kes ei suuda tavainimestega leppida, muutub tigedaks ja pettunuks. · Oskamatus vaikida
talumaid kui ka mõisamaid. 19.sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva omavalitsus- vallakogukond. Vallakogukonna ülesandeks oli koos mõisnikuga nimetada mõisa kontrolli all olev vallakohus; kohustus varuda magasivilja ( ehk viljavaru halvemateks aegadeks ); vaestehoolekande teostamine jne. Peale talupoegade vabastamist pärisorjusest valiti talupoegade seast kogukonna juhtideks talitajad ( Eestimaa kubermangus ) ja vöörmündrid ( Liivimaa kubermangus, igas kaks tükki ). Samal ajal säilitas 4 mõisnik kontrolli talupoegade pmavalitsuse üle kuni 1866.a. vallareformini, omades õigust talitajaid ja vöörmündreid ametisse panna ja tagandada ning säilitades politseivõimu kogukonna üle. - 1866.a. vallaseadus: A) kehtestati Aleksander II poolt.
pealetungivate jõudude vähendamist, sest Venemaa oli idapiiril ohtlikuks muutumas. Sakslased saamata kätte Pariisi liikusid lõunasse. Septembri algul alustas Joffre aga pealetungi. Toimunud Marne´i lahingus said sakslased lüüa. Siitpeale minnakse üle kurnavale positsioonisõjale, kus määravaks sai aeglane pealetung ning kaevikud. Sakslased olid ebaedukad ka idarindel, sest venelased suutsid tungida Preisimaale. Selles olukorras vahetati välja ülemjuhatus. Uuteks juhtideks said Hindenburg ja Ludendorff. Nad muutsid kohe taktikat ning peetud Tannenbergi lahingus olid sakslased edukad. Austriat tabas sõja algul kohe kaotus, kui venelased vallutavad Galiitsia. See hävitab austerlaste võitlusvaimu ning nad ei suuda enam pakkuda sakslastele abi. Küllalt määrvaks sai meresõda, kus sakslased olid edukad uputades allveelaevastikuga Briti laevu. 1915-1916
kultuurielu Eesti riigi finantseerimisel. Riigikaitseseadus Kultuurkapitaliseadus Sisepoliitikas erakondade kemplemine oli igapäevane, pidevad valitsuskriisid. 29a. Suur majanduskriis: tulid välja kõrgete riigitegelaste finantsmaginatsioonid, delvaveerimise arutelud, riigikogu esitas põhiseaduse muutmise projeki, mis kukkus läbi, toimus ajutise kaitseseisukorra kehtestamine. Vabadussõdalased, vapsid-uus poliiliine jõud, kelle juhtideks oli Larka ja Sirk. Initsiaatoriks oli vabadussõjast osavõtnud nooremad ohvitserid, rahulolematud ühinesid nendega. Nad: lubasid kõikidele kihtidele olukorra paranemist, sisse seada kindla käega presidendi ametikoha. 33a. Tulid vapsid välja oma põhiseaduse projektiga, mis läks rahvahääletusel ülivõimsalt läbi: presidendi ametikoha sisseseadmine-ülisuured volitused, õigus parlament laiali saata, ise õigusseadusi välja kuulutada ja parlamendi seausi keelata
1820 hakati vallakohtuid nim kogukonnakohtuteks. Talupoegadel oli ühisvastutus magasivilja varumisel. See oli viljavaru,kust tp said hädaaegadel laenu võtta. Sinna pidi iga a teatud viljakogus panema. Kogukonna ül oli ka vaestehoolekanne. Pidi toetama töövõimetuid ja puudustkannatavaid inimesi. Selleks rajasid rikkamad vallad vaestemaju, vaesemates taludes käisid nad külakorda, talust-talusse, kus neile mõneks nädalaks peavarju ja toitu anti. Kogukondade juhtideks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja ja Liivimaal vöörmünder. TALURAHVA KOOSSEIS Talurahvaseisus jagunes mõisa-ja külarahvaks. Viimaste seas oli keskne koht pererahval, kelle õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majapidamine. Peremees ja pn töötasid talupõldudel ja nendelapsed koos sulastrahvaga mõisapõldudel. Talude äärealadel elasid väikest maalappi ja eluaset omavad vabadikud e popsid e saunikud.
Kulus ainult 17 päeva peale I Maailmasõja lõppu, kui hakkas Eesti Vabadussõda. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed Sõdisid kolm osapoolt: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Saksa VI reservkorpus. Eestlaste väejuhtideks olid Johan Laidoner (eestlane), Nikolai Judenits (venelane) ja Walter Cowan (inglane). Venemaa poolel juhtisid vägesid Jukum Vacietis, Dmitri Nadjoznõi ja August Kork, kõik olid pärit Nõukogude Venemaa armeest. 1919. aastal olid Saksa vägede juhtideks Rüdiger von der Goltz (sakslane) ja Alfred Fletcher (baltisakslane). Eesti Vabadussõjas aitas Eesti võidule kaasa 2000 Soome vabatahtlikku + Soome ohvitserid, Bibikovi eskadron Venemaalt - 25 suurtükiga, 128 kuulipildujaga ning 4 soomusrongiga - , Venemaa põhjakorpus 2750 mehega, Läti brigaad 1500 mehega, Balti ja Ingeri pataljonid ning Rootsi ja Taani vabatahtlike kompaniid. Nõukogude Venemaa sõdis ainult oma jõududega, mis koosnes
ametis 4 valitsust millest ükski ei püsinud võimul isegi poolt aastat. Algatati põhiseaduse muutmise aktsioon. · Professionaliseerumine elukutselised kirjanikud, Vabadussõjalased- 1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL), mis kuntsnikud, muusikud, näitlejad, teatrid, koorid esialgu koondas vabadussõja veterane. Juhtideks said Andrus Larka ja Artur · Eestikeele kaasajastamine Sirk. Iseloomulik oli juhikultus, rahvaühtsuse propageerimine, kutsekodade · Emakeelse hariduse laienemine eelistamine poliitilistele erakondadele, demagoogilised süüdistused ja · Tippintelligentsi teke lubadused. Saavutasid suure populaarsuse. 1931 aastast sekkuvad poliitikasse. · Kultuurikohtade laienemine
ning seejärel nimetati ta peaministriks. Natsid 1932. aastal said "Riigipäevas" suurimaks saadikurühmaks. 1933. aastal nimetati Hitler kantsleriks ning seejärel kaotas ta järk-järgult demokraatliku riigikorralduse. Enamlased 1922. aastal, kus toimus relvastatud riigipööre. 25. Mida tähendab tasalülitamine diktatuurses riigis? Inimõiguste järk-järguline vähendamine. 26. Miks just Mussolini, Hitler ja Lenin/Stalin tõusid juhtideks? Nad kõik suutsid ära kasutada riikide ebastabiilset olukorda ning olid väga hea planeerimis- ning manipulatsioonivõimetega. 27. Kuivõrd jätkusuutlik oli teie meelest diktatuur( Saksamaa või Itaalia näitel)? Pole jätkusuutlik, sest inimesed taipavad varem või hiljem, et nende inimõigusi on rikutud ning sellest tõuseb mäss. Esialgu surutakse need mässud küll maha, kuid lõpuks langeb ka kõige karmim diktatuur. 28. Kas Saksamaal oli turumajandus natside võimu all?
Uus ja vana tööstuspoliitika Sissejuhatus Tööstupoliitika teooria ja eesmärgid Tööstuspoliitika Jaapanis, USA-s ja Prantsusmaal Seadusandlusest Tööstuspoliitika Tööstuspoliitika on igasugune riiklik tegevus, mis teadlikult ja sihipäraselt Ettevõtluspoliitika mõjutab tööstusettevõtete käitumisviise ja otsuseid Tööstuspoliitika sisaldab kõiki riigi meetmeid tööstuse säilitamiseks, kohandamiseks, kujundamiseks ja kasvu Sektoriaalne Konkurentsipoliitika struktuuripoliitika: toetamiseks Tööstuspoliitika Tööstuspoliitika liigid Eesmärgid Tüüpilised tunnused Tööstuse säilitamine Vertikaalne, interventsionistlik, selektiivne, vastuolus turumehhanismidega Tööstuse kujundamine Vertikaalne, i...
3. Proosa oli esialgu luule poolt tagaplaanile surutud (‘’Tasuja’’) 4. XIX sajandi lõpus kandus raskuspunkt poeesialt proosale ning romantilised jutustused asendusid realistlike romaanidega- Silmapaistvaimaks romaanikirjutajaks Eduard Vilde 5. luuletajana omandas tuntust Juhan Liiv, draamas August Kitzberg 6. murranguks kirjanduselus sai 1905. aasta, milavalikkuse ette astus esimene kirjanduslik rühmitus ‘’Noor-Eesti’’- juhtideks Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik 7. nende lipukiri ‘’Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!’’ väljendas vajadust vabaneda saksa ja vene ühekülgsusest kultuurimõjudest ning leida side eesti rahvusliku kultuuri ja Lääne- Euroopa kultuuri vahel Muusika 1. Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest 2. Nende loomist soodustasid laulupeod ja massiline laulukooride asutamine 3. Aleksander Läte asutas 1900. a
Vana-Rooma 11.kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter- peajumal Hera- Juno- abielu ja sünnituse jumalanna. Poseidon- Neptunus- mere- ja jõgede jumal Dionysos- Bacchus- veinijumal Paan- Faunus- kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius- kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Hephaistos- Vulcanus- tule ja sepistamise jumal Artemis- Diana- jahijumalanna Athena- Minerva- tarkuse ja käsitöö jumalanna 2. (vähemalt paar lauset + aeg) Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse. Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades ning ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooskul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varan...
30ndad-Saksamaa, NSVL, rahvusvahelised suhted NSVL Majandus allutatud riigi juhtimisele(käsumajandus): · 1928.aastal loodi Viisaastaku süsteem, mis tähendas seda, et riik seadis sisse kriteeriumid, mida, kui palju peab tootma ja millise hinnaga müüma. Likvideeriti erasektor, ei olnud eraettevõtteid. · Rõhk oli rasketööstusel(sõjatööstus), mida oli tarvis agressiivse välispoliitika jaoks. · 1934.aastal algas teine viisaastaku plaan(algas stalinlik nep), veel suurem rõhk läks rasketööstusele. Ühele ostjale seati talongisüsteemi asemel piiratud kogus, mida ta tohtis osta. · Provintsis oli kaubandus kehvemalt varustatud, pealinnades paremini. · Kolhoosides töötati tasuta ning see, mis jäi üle riigile ette nähtud toodangust, läks kolhoosidesse. · Defitsiit-tarbekaupade puudus-eelisarenduses oli rasketööstus · Klassielemendid hävitati · Streikidele ja ...
1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? Keskaeg on ajalooperiood. Keskaja algust loetakse 476LääneRooma langemine 395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. 2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus a...
1915. E. Vilde "Tabamata ime", lavastaja K. Jungholz 1915. A. Kitzberg / J. Simm "Kosjasõit", lavastaja K. Jungholz 1915. H. Ibsen "Seltskonnatoed", lavastaja K. Jungholz 1915. Pärnu kutseline teatrielu katkeb, teatri ruumid võtab üle sõjaväehaigla. Pärast sõjaväe lahkumist antakse Endlas mitmeid isetegevuslikke etendusi. 1918. 23. veebruaril kuulutatakse Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik. 1920. Pärnu Näitlejate Ühing võtab teatri ülalpidamise enda hooleks. Teatri juhtideks August Reiman (1918-20) ja Johann Kull (1920-22). olulisemad lavastused 1920. A. Kitzberg "Kauka jumal" 1921. H. Heijermans "Lootus õnnistuse peale" 1921. L. Fall "Lõbus talupoeg" (operett) 1922. Pärnu Näitlejate Ühing loobub teatri vedamisest. Sügisel luuakse uus trupp Pärnumaa Rahvahariduse ja Helikunsti Seltsi algatusel ja majanduslikul toetusel. "Endla" Selts annab 2 korda nädalas ruume kasutada ja ühekordset rahalist toetust
kirjandust, mis tõi kaasa suure publikumenu. Hugo Raudsepa näidendite ja Anton Hansen-Tammsaare ning Oskar Lutsu proosa dramatiseeringute põhjal valminud lavastused kindlustasid teatrile kindla koha Eesti kultuuripildis. 9 Pärnu teater Endla 1918. 23. veebruaril kuulutatakse Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik. 1920. Pärnu Näitlejate Ühing võtab teatri ülalpidamise enda hooleks. Teatri juhtideks August Reiman (1918-20) ja Johann Kull (1920-22). olulisemad lavastused 1920. A. Kitzberg "Kauka jumal" 1921. H. Heijermans "Lootus õnnistuse peale" 1921. L. Fall "Lõbus talupoeg" (operett) 1922. Pärnu Näitlejate Ühing loobub teatri vedamisest. Sügisel luuakse uus trupp Pärnumaa Rahvahariduse ja Helikunsti Seltsi algatusel ja majanduslikul toetusel. "Endla" Selts annab 2 korda nädalas ruume kasutada ja ühekordset rahalist toetust. 16-liikmelist truppi asub
järgenvale ümberorienteerumisele Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nimetatakse indutseeritud väljaks E', mis on vastupidine välise väljaga E 0. Keskkonna dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus E homogeenses dielektrikus väiksem väljatugevusest E 0 vaakumis = Evak/Edil >1 3)Juhid ja kondensaatorid Juhid, juht välises elektriväljas, elektriväli juhi sees (+joonis) Juhtideks nimetatakse kehi, milles laengud võivad elektrivälja mõjul vabalt liikuda Elektronkatte väliskihi elektronid on nõrgalt seotud aatomituumaga, nendel on palju energiat, mille arvel nad moodustuvadki juhi sees nn. elektrongaasi Enamik metalle/ Hape ja soola vesilahused / Hõõggaasid ja teised ained / Inimese keha Juhi sees on elektrivälja tugevus null (elektronide külluse tõttu) Elektrostaatiline ekraneerimine (+selgius ja rakenduste näited)
Kogu keha summaarse dipoolmomendi arvutamisel saame tulemuseks 0. Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Elektriväli püüab korrapärastada dipoolmomente, soojusliikumine segab seda. Polarisatsiooni tugevust isel aine ruumiühiku dipoolmomendiga P 1 / Vp 4. Elektrolüüs, Faraday seadused. Molekulide lahustumine lahustes - Ained milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi, nim teist liiki juhtideks ehk elektrolüütideks. Nende hulka kuuluvad soolade, hapete või leeliste vesilahused või lahused mõne teise vedelikuga. Voolkandjateks on elektrolüüdis ioonid, milleks lahuses lagunevad lahustava aine molekulid. Vedelikest suurima -ga on vesi (=81) Elektrolüüs - Kui asetada elektrolüüti tahkest juhist plaadid (elektroodid) ja rakendada neile pinge hakkavad ioonid suunatult liikuma tekitades elektrivoolu. katood- neg electron anood- pos elektron
astuvad (õigeusku) tasuta maad. Enamus usuvahetajatest läksid Peterburi piirkonda, Abhaasiasse, Siberisse, Grimmi. Kõige aktiivsem oli usuvahetus liikumine Saaremaal, kõige passiivsem Võrumaal. Prohvet Maltsvet (kodaniku nimega Juhan Leinberg) - õhutas oma usulahu liikmeid väljarändama. Esimesed said karistada. hilisemad minejad läksid Peterburi ümbrusse, kaukaasiasse, siberisse ja kaugitta (mõningad ka ameerikasse). Kiriku koguduste juhtideks olid eestis talitajad, liivimaal vöörmündrid. 21 Taludes jagunesid inimesed: pererahvas, sulased, teenijad, vabadikud, popsid, saunikud. Taludel olid ka riiklikud kohustused: pearahamaks 1783. aastast alates. nekrutiks andmine 1796. aastast. Nekrutiks ei võetud kooliõpetajaid. sõja ajal majutamis ja küüdiandmise kohustus. MUUDATUSED MAJANDUSES. 1840ndatel hakati kasvatama kartulit ja lina.
keskmine arv pooljuhtkristalli ruumala ühikus muutumatu. Pooljuhtides takistuse temperatuuritegurid on neg ning absoluutväärtuselt 10/20 korda suuremad kui metallidel. n- pooljuhid: ülekaalus elektronjuhtivus; p-pooljuhid: valdavaks aukjuhtivus.Doonorlisand- muudavad valdavaks elektronjuhtivuse; akseptrolisand- muudavad vald aukjuhtivuse 42. elektrolüüs- molekulide lagunemine lahuses. Aineid milles elektrivool põhjustab keemilisi muudatusi nim teistliiki juhtideks e elektolüütideks (soolade, hapete või leeliste vesilahused v lahused mõne teise vedelikuga). Voolukandjateks on elektrolüüsis ioonid, milleks lahuses lagunevad lahustuva aine molekulid. . Elektrolüüs: kui asetada elektrolüüti tahkest juhist plaadid (elektroodid) ja rakendada neile pinge hakkavad ioonid suunatult liikuma tekitades elektrivoolu. Katood- neg eletrood; anood- pos elektrood
Islandilt on leitud üle 300 paganliku viikingite kalme. Paljud neist pärinevad 9. sajandi lõpust ja 10. sajandi algusest. Aastal 930 asutati Reykjavíkist natuke ida pool ingvelliris saare parlament Althing, millel vabad mehed tervet saart puudutavaid otsuseid vastu võtsid ja tüliküsimusi lahendasid. Althing kogunes kaheks nädalaks igal kesksuvel. Maa jagati hiljem neljandikeks, igaühel neist oli oma kohalik ting. Igas neljandikus oli goodkondi, mille juhtideks olid goodid (goi), kohalike ülikusuguvõsade esindajad. Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust enamus uusasukaid saabus, tegeleti ka Islandil peamiselt karjakasvatusega. Põllumajandus oli vähetähtis. Tegeleti ka kalapüügi ja kaubandusega. Välja müüdi villaseid kangaid, jahipistrikke, pärast Gröönimaa avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt toodud kaupa. Islandi skaldid olid Skandinaavia kuningate õukondades väga hinnatud.
Ettevõtte töö on aastatega palju vilja kandnud. Loomuklikult tekib küsimus kas kõik on juba saavutatud, aga väikeste täiustustega on võimalik tulemusi alati parandada. Volvo on üks paljudest tavalistest autofirmadest, aga eriliseks teeb selle firma see et väga suurt rõhku pannakse just ohutusele. Uuritakse kuidas muuta juhi keskond veelgi turvalisemaks, lisaks turvalisusele tuled aga ka tähelepahu pöörata mugavusele. Praeguse aja autos ei saa enam eeldada, et juhtideks on ainult mehed, varustus peab kõigile ohutu olema ka 150 kilostele inimestele. Lähenemine ohutusele peab olema laiahaardeline, seetõttu töötatakse välja varustust mis oleks ohutu kõigile. Ohutuse vallas on Volvo Truck teed näidanud juba aastast 1960. volvo oli esimene autotootja maailmas kes hakkas kabiine valmistama puidu asemel terasest, samuti hakati tegama ka löögitaluvus katseid. Katses löödi suure raskusega vastu eesmist
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Henri Tamra LINNAD KESKAJAL Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Järgnevas referaadis tuleb juttu keskaja linnade tunnustest, nende elanikest ja ehitistest ja linna toimimisest ning süsteemist. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused nagu näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja palju muud. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu ...
Tekiteenistusse kuuluvad kõik tüürimehed, turvaülem, pootsman, kõik madrused ja turvamehed. 3.4 Masinateenistus Masinateenistuse juhiks on vanemmehaanik. Masinateenistusse kuuluvad kõik mehaanikud, motoristid ja elektrikud. 3.5 Reisijateteenistus Reisijateteenistuse juhiks on intendant. Reisijateteenistus jaguneb osakondadeks, mille juhid alluvad vahetult intendandile. Reisijateteenistuse osakonnad on hotell, restoran, kauplus ning ladu ja köök. Reisijateteenistuse osakondade juhtideks on vastavalt: hotellil - purser, 5 restoranil -restorani direktor, kauplusel kaupluse juhataja, laol laojuhataja ja köögil - peakokk. Lisaks eelnimetatutele kuuluvad reisijateteenistusse vanemstjuardessid, vanemstjuuardid, baarmannid ja baaridaamid, stjuardessid, stjuuardid, stjuardess klienditeenindajad, stjuuard-klienditeenindajad ja kokad. Vahetult alluvad intendandile veel kruiisiemand, krupjeed ja puusepp. 3
Kriisi lahendamiseks oli võimalus teha uus põhiseadus. 1932 - Valiti viies riigikogu koosseis. 3a. Riigikogu võitles majanduskriisiga: - 50% võrra vähendati põllumeestelt kogutavat tulumaksu. - Talvekuudel keelati talude müümine. - 1932. a alates keelati mõlemal abikaasal korraga riigiasutustes töötamine. - Hakati töötama välja uut põhiseadust, mis annaks riigivanemale suuremaid õiguseid. 1929 – Loodi Vabadussõjalaste Liit. Selle juhtideks said A. Larka ja A. Sink. Vapsid nõudsid: - riigikogu koosseisu vähendamist poole võrra. - et riiki hakkaks juhtima rahva poolt valitud isik, kellele antakse suured volitused. - riigi suuremat sekkumist majandusse. Vabadussõjalastel oli oma ajaleht „Võitlus“. 1933 - võetakse vastu Vapside poolt tehtud II Põhiseadus. Kehtima hakkab 1. jaanuar 1934. Hakatakse tegema ettevalmistusi, et üles seada riigivanemaid. Hakatakse
1) Aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (osakesi , mis liiguvad ) Peab mõjuma elektrijõud (peab leiduma likumise tekitaja ) Vabadr laengukandjad on elektrilaenguga osakesed , mis saavad liikuda kogu vaadeldava ainekoguse või keha piires . Mettallides on vabadeks laengukandjateks pp , juhtivuselektronid ehk ühistunud valetselektronid vedelikes ja gaasides aga negatiivsed ja positiivsed . Vabade laengukandjate sisalduse alusel jagunevad ained juhtideks , dielektrikuteks ja pooljuhtideks . Juhid on ained , milles vabade laengukandjate arv ei erine väga palju aatomite (või molekulide) üldarvust . Mitmevalentsesmetallis on vabu elektrone isegi rohkem kui aatomid . Ained loetakse juhiks aga ka ss , kui mitme tuhande aatomi või molekuli kohta tuleb vaid üks vaba laengukandja (nii on see näiteks kraanivee korral ) . Juhtides saab nende laengukandjate likumapanemise teel tekitada elektrivoolu .
mõtteid. Esile kerkib kolm tegelaste tüüpi: I Grandgousier, Gargantua, Pantagruel hea ja targa valitseja ideaal, II Panurg seikleja, vestluskaaslane, joomavend, kelkija, II kloostrivend Jean harimatu, taltsutamatu kuid heasüdamlik talupoeg terve mõistuse ja moraalse tõe kehastus "Plejaad" 16.sajandi 40ndate lõpul moodustasid noored aadlikud väikese kirjandusringi, kes unistasid prantsuse luulekeele reformist ja uue rahvusliku kirjanduse loomisest. Rühmituse juhtideks Pierre Ronsard (1524-1585) ja Joachim du Bellay (1522-1560) 1549 ilmus koolkonna manifest "Prantsuse keele kaitse ja ülistus" I luulekeele küsimused keele rikastamise võimalusteks on teistest keeltest sõnavara laenamine, zargoonid, murded, uute sõnade tuletamine jne II luuleteooria küsimused poeedi sünnipärasest andest on vähe, annet peab arendama. Tuleb loobuda vanadest keskaegsetest luulevormidest ja võtta eeskujuks antiikkirjanduses viljeldud vormid.
27.nov 1905 kutsuti Tartusse kokku esimene üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek. Saadikute vahel puudus üksmeel, toimus kaks iseseisvat koosolekut. · Mõõdukamad - Jaan Tõnissoni ja "Postimehe" pooldajad (u.300) Bürgermusse seltsi saali koosolekul: · Nõuti Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks · Nõuti baltisakslaste eesõiguste piiramist · Nõuti riigimaade jagamist rahvale · Tauniti vägivalda · Astuti välja venestamise vastu Radikaalid juhtideks Jaan Teemant, Mihkel Martna, Hans Pöögelmann Aulakoosoleku nõudmised · Nõuti Vene Asutava Kogu kokkukutsumist · Isevalitsuse kukutamist · Vabariigi loomist · Maa kuulutati rahva omandiks · Mõisad pidi võõrandatama ja ühismajandeiks muudetama · Otsustati eirata nekrutikohustust · Astuti välja venestamise vastu · Nõuti sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga
viimne päev on lähedal. Moslemid on veendunud, et Koraani kirjutas Jumal ning ilmutas selle Muhamedile tema 40.-62. eluaasta vahel. Muhamedi ilmutused kirjutasid üles tema kirjaoskajad järgijad. 662 aastal rändab Muhamed Mediinasse-algab moslemite ajaarvamine, pärast Mediinasse jõudmist algas misjon, aga ka poliitiline ja sõjaline tegevus. 632 aastal muhamed suri, selleks ajaks oli islam levinud peaaegu kõikjal Araabia poolsaarel, sealhulgas Mekas. Pärast Muhamedi surma said moslemite juhtideks kaliifid(asemikud), kelle juhtimisel islami levik jätkus. Õpetus Usutakse ainujumalasse, kelleks on Allah. Suurim patt islamis on Jumalale kaaslasi omistada Koraan ütleb, et kõike muud Jumal andestab, kuid mitte seda. Koraani järgi on Jumal kõikvõimas ja kõiketeadja, tema tahtest sõltuvad nii inimese teod ja saatused kui ka lunastus ja hukatus(õpetus ettemääratusest-vaba tahte eiramine). Usutakse inglitesse(Gabriel), kes peavad arvet inimeste tegude üle
koorid. Nendega laulupidu väga ei õnnestunud, sealt midagi väga head välja ei tulnud, kuna koorid polnud väga proffessionaalsed siis see ei kõlanud hästi 3)Masendavalt ideologiseeritud XIII ja XIV laulupidu (repertuaari poliitika). 1950. aasta laulupidu on Moskva diktaadi järgi tehtud ja peoks ei saa seda õieti nimetada - oli masendav. Selleks ajaks oli vangistatud ja küüditatud kolm alles hiljuti laulupeo juhtideks kinnitatud dirigenti - Tuudur Vettik, Riho Päts ja Alfred Karindi. Osavõtjate arv valetati ennelematult suureks. Stalinistlikud repressioonid ja sovetiseerimine olid haripunktis. Toimus sundkollektiviseerimine, aasta enne laulu- ja tantsupidu toimus märtsiküüditamine.lisati juurde laule Stalinist ja venekeelseid laule, otsustati kaasata peole kaevurite ja Nõukogude Armee koori esinemine.Kava koostamist selleks, et võimalikult suurejooneliselt tähistada Eesti NSV 10. aastapäeva.
Patsifism - Põhimõtteline suhtumine, mille järgi ei saa inimeste tapmist ega sõjapidamist kunagi õigustada ning, mis näeb sõda kui mastaapset tapmist. PearlHarbour - Jaapani üllatusrünnak Ameerika sõjaväesadamale. Plaan 17 - Prantsuse sõjaplaan I maailmasõjas. Positsioonisõda - Nii nimetati I maailmasõja stiili. Hoiti sama positsiooni kuid, kui mitte aastaid. Postimees, Teataja, Uudised, Kiir - Ajalehed, mis kandsid edasi erakondade infot, enamasti olid juhtideks erakonnapead. Potsdami konverents - 1945: Saksa jagati, Nürmbergi kohus, Jaapani ultimaatum. Päästekomitee - 1918, riigivõimuorgan, Päts, Vilms, Konik, iseseisva Eesti väljakuulutamiine Rahvasteliit - 1920: Eesmärk klaarida riikidevahelisi suhteid, aga ei õnnestunud. Eesti liitus 1921. Rapallo leping - "Saksa ja vene vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti
Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Elektriväli püüab korrapärastada dipoolmomente, soojusliikumine segab seda. Polarisatsiooni tugevust isel aine ruumiühiku dipoolmomendiga P =1 / Vp 4. Elektrolüüs, Faraday seadused-Ained milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi, nim teist liiki juhtideks ehk elektrolüütideks. Nende hulka kuuluvad soolade, hapete või leeliste vesilahused või lahused mõne teise vedelikuga. Voolkandjateks on elektrolüüdis ioonid, milleks lahuses lagunevad lahustava aine molekulid. Vedelikest suurima -ga on vesi (=81) Kui asetada elektrolüüti tahkest juhist plaadid (elektroodid) ja rakendada neile pinge hakkavad ioonid suunatult liikuma tekitades elektrivoolu. katood- neg elektron
järgu armeekomissari Lev Mehlise 10.juuli 1941.aasta korralduse alusel. Seal olid väga viletsad elutingimused ning 1942.aasta kevadeks oli nälja ja haiguste tõttu hukkunud ligi 10 000 inimest. Need, kes sattusid mobiliseerimise tuhinas Punaarmeesse, said privilegeeritud kodaniku staatuse okupeeritud kodumaal, võisid toiduained nappivates kauplustes teha oma ostud väljaspool järjekorda, said riigiametnikeks, parteinomenklatuuriks, teadusasutuste juhtideks, kolhoosiesimeesteks ja tehasedirektoriteks. Nende rinda riputati ordeneid ja medaleid, anti kasutada häid kortereid, võimaldati välismaareise jne. ,,Vabatahtkilult" Saksa sõjaväkke Eestlased käsitlesid Eestisse saabuvaid Saksa sõjaväeüksusi vabastajatena. Rahvas juubeldas nii Tallinnas kui ka Tartus, nii Pärnus kui ka Haapsalus, siis kõikjal kuhu Wehrmacht'i sõdur saabus. Paljud eestlased läksid võitlusse, et hoida ära Venemaa kallaletung Eestile. Sakslaste vastuvõtt Eestis
Kleon langes lahingus (422). 421 sõlmisid ateenlased Nikiase eestvõttel rahu Spartaga 50 aastaks. Rahu tingimusi reaalselt täita ei suudetud. Ateenas juhtivaks riigimeheks tõusnud Alkibiades organiseeris Sparta- vastase liidu Peloponnesosel (Argos, Elis ja osa arkaadlasi), kuid liitlased said 418 Mantineia lahingus Spartalt lüüa ja liit lagunes. 415 413 toimus Ateenlaste suur sõjaretk Sitsiiliasse Sürakuusa vastu. Selle juhtideks määrati Nikias ja Alkibiades, kuid viimane kutsuti retke algfaasis Ateenasse kohtu ette, süüdistatuna retke eel toime pandud pühaduseteotuses, ja läks seetõttu Sparta poole üle. Ateenlased piirasid Sürakuusat, kuid ei suutnud seda vallutada. Spartalaste toel suutsids sürakuusalased ja Ateena väed Sitsiilias hävitavalt puruks lüüa. Sparta hegemoonia 404 371 Peloponnesose sõja lõppedes oli Sparta vaieldamatult võimsaim riik Kreekas. Samas
· rahva seas räägiti gerontokraatiast vanurite võimust c) Vastupanu reziimile · dissidentluse teisitimõtlemise põhjuseks ühiskonnaelu karmistumine ja tagurluse tugevnemine · pärast Praha kevadet dissidentide kandepind laienes · omaalgatuslike trükiste (,,samizdat") levitamine, Lääne informeerimine inimõiguste rikkumistest, keelatud raamatute avaldamine Läänes · juhtideks kirjanik A. Solzenitsõn ja tuumafüüsik A. Sahharov · repressioone dissidentide vastu teostas KGB töölt vallandamine, vangla, vaimuhaigla, sunnitöö, asumine, maalt väljasaatmine · Solzenitsõn saadeti N. Liidust välja 1974, Sahharov pagendati 7. aastaks sundasumisele Gorkisse 1980 4. Saksa DV a) Poliitiline areng: juhtivaks parteiks SSÜP + veel 4 parteid Rahvusrinne parteide liit, mille kaudu SSÜP teisi juhtis ja kontrollis
toetusel. 1918. aasta detsembrist 17. juunini 1919 oli korpus Eesti sõjaväe koosseisus, võideldes nii Viru rindel kui ka Lõunarindel. 1919. aasta märtsist alates koondati kõik venelaste üksused Viru rindele, et toetada 1. diviisi. Loodearmee põhilised toetajad Eesti kõrval olid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Alates juunist 1919. andis märkimisväärset abi ka Ameerika Abi Administratsioon (American Relief Administration). Vene valgete juhtideks Vabadussõja ajal olid: kindralstaabi kindralmajor Aleksei Vandam (1918. aasta oktoobris ja novembris) polkovnik Heinrich von Neff (novembrist 1918 jaanuarini 1919), polkovnik Anton Dzerozinski (jaanuarist juunini 1919), kindralleitnant Aleksandr Rodzjanko (juunist oktoobrini 1919), jalaväekindral Nikolai Judenits (oktoobris ja novembris 1919) ning kindralleitnant Pjotr (Peter) von Glasenapp (novembrist 1919 jaanuarini 1920). Alates 1919
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
