väljavalimise ja rakendamise otsusega. Seega on tegemist juhtimisaparaadi tööga ja juhtimisprotsessi teatud etapiga. Teiseks, otsustamine on juhtimisaparaadi tegutsemisviis juhitava süsteemi mõjutamiseks. Selles mõttes on otsustamine kavandatavate tegevuste kirjeldus. Kolmandaks, otsustamine on juhi praktiline tegevus juhtimissüsteemis. Juhtimisotsuste vastuvõtmise protsessi elemendid on: Probleemsituatsioon Aeg Ressursid Eesmärgid Juhitavad tegurid (neist formuleeruvad tegevuste alternatiivid) (x) Mittejuhitavad (väliskeskkonna) tegurid Väliskeskkonna seisundite esinemistõenäosused Piirangud (aeg, ressursid, juriidilised, sotsiaalsed jne) Resultaadid ehk tulemused (y) Seosed mittejuhitavate tegurite ja resultaatide vahel Kriteeriumid, et hinnata resultaatide vastavust eesmärkidele Resultaatide kasulikkuse hindamise näitajad (kriteeriumid, meetodid)
o Turvalise keskkonna säilitamine Emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid Laste vahel on selles osas erinevusi rohkem kui sarnasusi. Agressiivsus ja tujukus - jonnihood Emotsioonide mõistmine pole alati adekvaatne ei mõista miks teine in on kurb Suhete loomise ja hoidmise raskused Stereotüüpne käitumine ei käitu vastavalt olukorrale, vähene varieeruvus Vähene motivatsioon, initsiatiivi puudumine juhitavad keskkonna poolt Käitumine on raskesti prognoositav, samas üsna ühekülgne Arengu dünaamika lapseeas Vanus Kerge Mõõdukas Raske ja sügav 17 intellektipuue intellektipuue intellektipuue LASTEAED Tasandusrühm Arendusrühm Arendusrühm või puuet ei tuvastata liitpuuetega laste
Mida lähemale eesmärgile liigutakse, seda enam see täpsustub. Mõningad tüüpilised eemärgid, mida väikettevõtja saab püstitada seoses turu ja klientidega: · üksikute toodete müügimaht nii naturaalühikutes kui rahalises mahus; · turu või turusegmendi osa, mida tahetakse võita konkreetse toote/teenuse turul; · toote/teenuse kohandamine väikeettevõtte tarbeks. Nõuded eesmärkidele. Eesmärgid peavad olema: 1. Juhitavad - Kui eesmärgi saavutamist ettevõtja ise olulises mahus mõjutada ei saa, ei ole mõistlik sellist eesmärki ka püstitada. 2. Realistlikud - Eesmärgi realistlikkuse nõue on seotud eelmisega. Eesmärk peab olema vastavuses turu suuruse ja ressurssidega, millega ettevõtja opereerib, konkurentsi tasemega valdkonnas. 3. Defineeritavad - See nõue on vajalik määratlemaks, millal on eesmärk
soojusvahetus jne. Mitte väga suured kabariidid – et mahuks ruumi ära, või planeeritud kohta. Lahtivõetavus – seadmed peavad olema lahtivõetavad, sest muidu ei saa neid hästi puhastada, hooldada, sest toiduained võivad igale poole vahele jääda jne. Püstitatud eesmärgi saavutamine – kas saavutame selle, mille soovime, kas on võimalik temperatuuri saavutada jne. Ohutus – võimalusel valida ohutud, automaatselt juhitavad seadmed. 2. Esitada 2 näidet agensita (kandjata) soojusvahetitest. Praeahi, mikrolaineahi, keeduspiraalid, pliidid. 3. Mis eristab pindsoojusvaheteid segamissoojusvahetitest? Esitada viimaste kasutamise kohta ka 2 näidet. Pindsoojusvaheti puhul ei puutu toode ja agens kokku, segamissoojusvahetis võivad puutuda, otse kontakteeruda. Segamissoojusvahetid: kõrgkuumutamine, infusioon, segukondensaatorid, fritüür. 4
o Juhitava mõõdu puhul muudetakse mõõtme muutmise puhul nii esitatava väärtuse kui ka elemendi, millega mõõt on seotud, suurust või asendit. [joonis 2-17;a] o Juhitud mõõdu puhul element ei muutu. Mõõdu muutmisel muutub vaid mõõdu suurus ja tähises on mõõtarvu tähistav number alla kriipsutatud. Sellisel juhul ei vasta mõõt tegelikule mõõdule. [joonis 2-17;b] o Juhitud ja juhitavad mõõdud näidatakse välja erineva värvitooniga. Mõõtmete ja mõõtjoonte paigutust ja orientatsiooni saab nende paigutamise ajal dünaamiliselt juhtida ning vajadusel ka hiljem muuta. a b c joonis 2-17 Kui Driving [joonis 2-17;c] ei ole ,,sisse lülitatud", on tegu juhitava mõõduga. Et muuta mõõtu juhituks tuleb
et on antud F, G ja C maatriksid ning algolek x(0). Alustame analüüsist: kõige pealt määrame süsteemi stabiilsuse (süsteemi omaväärtused/poolused < 1), selleks arvutame z-id valemi fii=det(zE-F) järgi. Kui z-i väärtused on ühikringis on süsteem stabiilne. Seejärel leiame juhitavuse (sõltub G-st) ja jälgitavuse (sõltub C-st), selleks kasutame juhitavuse ja jälgitavuse maatriksite valemeid (ei tohi olla nullid). Kui maatriksid ei ole nullid, on siseolekud juhitavad ja/või täielikult jälgitav ning süsteem on stabiilne. Seejärel tuleb arvutada süsteemi reaktsioon etteantud sisenditele ja leida väljundi piirväärtuse (juhul kui süsteem on stabiilne). Nii ongi jälgimissüsteem või juhtivussüsteem sünteesitud. Nüüd algab TS süsteemi süntees: Alustuseks tuleb valida karakteristlik polünoom , põhimõtteliselt valime ühikringi seest 2 poolust (fii(z)=(z-z1)(z-z2)), lahendame võrrandi ära ja leiame nö nullkohad
Statistilise otsustamisteooria järgi koosneb otsustamissituatsioon viiest põhiosast: 1.Keskkonna olukordadest, mis on määratud kontrollimatutest muutujatest (väliskeskkonna muutujad) - otsustaja poolt mittejuhitavad 2.Tõenäosustest, mis eeldavad, kui suure sagedusega üks või teine olukord esineb 3.Alternatiividest (erinevad tegevusvariandid) mille kujundavad otsustaja poolt kontrollitavad / mõjutatavad muutujad (aeg, ressursid, eesmärgid) – need on otsustaja poolt juhitavad 4.Tagajärgedest ehk tulemustest, mis saadakse, kui rakendatakse spetsiifilist strateegiat ja eksisteerib teatud kindel olukord ehk määratletakse iga alternatiivi tasuvus erinevaid keskkonna olukordi arvesse võttes (st. Iga alternatiivi puhul peab olema teada tema tasuvus, arvestades iga võimalikku tulevikus toimuda võivat sündmust). 5.Otsustamiskriteeriumitest, mis dikteerivad ülaltoodud informatsiooni kasutamisviisi ning aitavad välja valida plaani või strateegiat.
Teised uimed võivad tugevasti erineda olla mitmeks jagunenud, üksteise suhtes nihkunud, omavahel liitunud, taandarenenud, iminapaks muutunud jne. Pilt 9. Kala uimede nimetused Lõhe näitel.( www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt)) 2.1 Uimede ehitus Kiiruimsetel kaladel koosnevad uimed kiirtest ja nende vahelisest õhukesest nahast. Uimekiired toetuvad lihaste vahel asuvatele basaalidele e tugiluudele ja on peenelt juhitavad. Primitiivsetel kaladel on uimede ehitus teistsugune. Haidel ei ole uimekiiri ja tugiluid, nad ei saa uimesid vabalt pöörata. Tuurlastel on näilised uimekiired, mis pole enamasti luustunud. Luukalade uimekiired on erineva ehitusega ogakiired, lülistunud kiired, hargnenud kiired. Nende arv on pärilikult kinnistunud, erinevatel liikidel on uimekiirte arv erinev. Aga see pole absoluutselt ühesugune, liigi sees esineb ka varieeruvus.
vooluvaheldid suure sisenddrosseli ja aktiiv-mahtuvusliku koormuse nõude tõttu nii populaarsed. Vooluvaheldite lülitussagedus on madalam ja seega on koormusvool moonutatud, mis omakorda viib mootori nimivõimsuse vähendamiseni, et vältida selle ülekuumenemist. Seetõttu kasutatakse vooluvaheldite asemel elektriajamites vooluallikatena sobiva voolutagasisidega pingevaheldeid. 34 Resonantsvaheldites sulguvad ja avanevad juhitavad pooljuhtlülitid nullpinge ja/või nullvoolu puhul, mis võimaldab tõsta lülitussagedust. Järelikult muutuvad vaheldid väiksemahuliseks ja reaktiivkomponentide mõõtmed väiksemaks ning samuti nende ehitus kompaktsemaks, mistõttu selliste muundurite vastu tunnevad üha enam huvi kantavate elektriajamite tootjad. Kahjuks pole aga resonantsvaheldite väljundsagedus muudetav juhtimissüsteemile antava seadesignaali abil. 1.3. Vahelduvvoolumuundurid regulaatorid Liigitus
end samasuguseks. Pealegi üritasid võimud alfaisase kombel oma vastast agressiivsusega üle trumbata, haarates selles kõhklematult initsiatiivi ja vürtsitades oma tegemisi sageli demagoogiaga, mõnel juhul lausa ebatõese info levitamisega. Jüri Pihli esinemine mässuööl meenutas mulle paljuski Iraagi infoministrit, kes kinnitas, et edukad lahingud vastasega viivad võidule ning võimsad Iraagi väed põhjustavad vastasele suuri kaotusi samas kui Ameerika juhitavad koalitsiooniväed tema selja taga kaadris juba Bagdadi vallutasid. "Olukord Tallinnas on täielikult kontrolli all, palume kodanikel säilitada rahu," teatas minister korduvalt, telepilt aga näitas samal ajal Tallinna peatänaval politseijõudude puudumisest julgust saanuna takistamatult laamendavaid rahvahulkasid. Hiljem on püütud korrakaitsejõudude niisugust, laamendamist lõppkokkuvõttes soodustanud tegutsemist näidata strateegilise käiguna,
töötlusetapiks, siis saavutatav informatsiooni läbilaske tõus (TPn) ehk kiirendus, mida konveiertöötluse rakendamine võimaldab võrreldes konveierita töötlusega, on võrdne: TPn=n/ [1+(q*n)/t]. Käsukonveieri jõudlust mõjutavad tegurid: konveieri struktuurne keerukus, käsutöötlusel esinevad “ülehüppavad” astmed konveieris, riskinähtustest põhjustatud tühitaktid konveieri töös. 23. Riist- ja tarkvaraliselt juhitavad vahemälud, vahemälu ühendamine mälusüsteemi. Protsessor (registrikogum) <-> vahemälu (vahemälu koostöö protsessori põhimäluga) <-> põhimälu. Mälusüsteemi hierarhilises struktuuris on kesksel kohal vahemälud, mis võimaldavad töödeldavat informatsiooni hoida võimalikult protsessori lähedal ja seeläbi tagada kiire andmevahetuse protsessori ja mälusüsteemi vahel. Vahemäludega hierarhilises mälusüsteemis võib
oska. Kuna aga kajakõne tundub sedavõrd kontekstiväline asi, siis pole midagi imestada, et seda tõlgendatakse pigem kui antud hetkest eemalviibimist. Emotsionaalsete ja kätiumisprobleemidega laste uurimisel võib tekkida raskusi kontakti saavutamisel ning laste motiveerimisel koostööks. Lapsed võivad olla väga kartlikud ega söanda midagi öelda ega teha või vastupidi, julged, aga raskesti juhitavad ja teevad seda, mis parasjagu pähe tuleb. Kui tegemist on arglike lastega, siis võiks uuringu algul lasta lastel pigem tegutseda, mitte vastata verbaalselt. Rääkimine paistab olevat sellistele lastele keerulisem kui tegutsemine, kuigi probleem ei ole kõne arengus. Hüperaktiivsete laste uurimisel soovitatakse läbi mõelda keskkonna tingimused ja viia miinimumini segavad faktorid, mis võivad tähelepanu käsilolevalt ülesandelt kõrvale juhtida. Samuti soovitatakse
töötlemiseks ette nähtud tööpinke. Tänapäeval on selliste pinkide märksõnadeks: tootlikus, paindlikus ja kvaliteet. Kuid areng jätkub. Uued kiiremad protsessorid, täpsemad andurid ning muundurid võimaldavad infot üha kiiremini töödelda. Juba praegu on võimalik pingi mälus salvestada palju erinevaid programme aga ka detailide jooniseid. 23.Töötlemiskeskused. Töötlemiskeskused http://innomet.ttu.ee/oppetoo/ayx/Toopingid/Keskused.pdf Töötlemiskeskused on arvutiga juhitavad tööpingid, mis on võimelised sooritama mitmesuguseid töötlemisoperatsioone toorikutega, millel on erinevad pinnad ja orientatsioon ilma, et toorikud oleks vaja rakisest eemaldada. Toorik asetseb tööpingi töölaual statsionaarselt, lõikeriist pöörleb ja liigub teljesuunaliselt. Automaatliinide või tavaliste tööpinkide korral toorik viiakse tööpingi juurde. Töötlemiskeskuste puhul töötlemisoperatsioonid viiakse tooriku juurde.
Põhines loomuõiguse ideedel, kus KOV võimu algallikas. Peaks olema riigist sõltumatu. Läbivaks tunnuseks rahvavõim e demok. Läbi KOV üksuste toimib tõeline rahvavõim. Kogukondlike asjade ühine korraldamine, elutegevuse sõlt juhtimine oma terr-l. Erist veel terr pm-t ja evolutsioonilise arengu pm-t (põhitunnused säil ka võõrvõimu all olles). KOV-e korralduse põhjapanevad alused: KOV organid valitavad kogukonnaliikmete poolt; Kogukonna juhitavad asjad jagunevad oma asjadeks ja kogukonnale riigi poolt antud asjadeks; KOV – kogukonna enda asjade juhtim, mis erineb olemuselt riigiasjadest; KOV organid kogukonna omad, mitte riigiorganid; Riigiorganid ei oma õigust sekkuda kogukonna pädevusse. Peavad jälgima, et kogukond ei ületaks oma pädevuse piire. Teooria oli haavatav, kuna raske põhjendada suurtele terr-tele OV-likele üksustele riigi poolt antud õiguste võõrandamatust
PRAKTILISED VARUDE TÄIENDAMISE MEETODID:............................. 45 98.MIS ON SDL?................................................................................ 47 99.MIS ON PIIRANGUTE TEOORIA?...................................................... 48 100.TRANSPORDI REGULATSIOONID:.................................................. 49 101.VEDAJA VASTUTUS ON MAANTEETRANSPORDIS PIIRATUD KONSTANDIGA 8,33 SDR /KG.............................................................. 51 102.TARNIJA JUHITAVAD LAOVARUD - VMI........................................... 52 103.VMI ERILIIK: CONSIGNMENT INVENTORY EHK KONSIGNATSIOONILADU.................................................................... 54 104.PIITSAEFEKT (BULLWHIP EFFECT)................................................ 54 1. Mis on logistika? Kui traditsiooniliselt on logistikat nähtud kulude vähendamise abinõuna, siis praegu käsitletakse seda üha enam eristumisvõimalusena.
Vaheldi moodustavad aga transistorid. Kõrgemal soojeneb samavõrd kui tegeliku koormuse tõttu. Reaalse kõvera võib esitada astmelise või murdjoonelise pingel kasutatakse vaheldis türistore. Alalisvoolu lüliga muundur võimaldab kiirust reguleerida nii üles kui ka graafikuna. Käivitusel ja pidurdusel ei ole ekvivalentse võimsuse meetod rakendatav, kuna võimsus võllil alla poole. Voolu kommuteerimise järgi võivad vaheldid olla võrgu poolt juhitavad või autonoomsed. muutub sel juhul kiiruse muutumise arvel. Võimsuse graafik ei peegelda sel juhul tegelike kadusid. Selles Autonoomsed on omakorda vooli- või pingeinverterid. Staatilisi sagedusmuundureid kasutatakse kiiruse väljendub ekvivalentse võimsuse meetodi piiratus. reguleerimise kõrval ka võimsate asünkroonmootorite sujuvaks käivitamiseks alates väikesest sagedusest. 36. Mootori võimsuse valimine lühiajaliseks talitluseks
Käivitamiseks kasutatakse tavalist kompressorit.. Grundocrack - pneumaatilised seadmed vanade savi-, betoon- vöi malmtorude purustamiseks, et asendada need sama diameetriga vöi jämedamate torudega. Grundocracki kasutades ei pea vana toru trassi lahti kaevama ning see keskkonnasöbralik moodus vöimaldab ka aega saasta. Vana toru jäänused lükatakse üimbritsevasse pinnasesse laiali. Puurimisseadmed Viimastel aastatel on Eestisse toodud ka puurmasinaid mis on eelpoolkirjeldatutest paremini juhitavad. On esindatud mitme firma toodang (Ditch Witch, Grundomat) Firma Ditch Witch on töötanud juba peaaegu pool sajandit ja jõudnud omal alal juhtivate hulka maailmas Masinad on roomikkäiguosaga, suhteliselt kompaktsed (toodetakse erineva võimsusega masinaid, vt. Tabel ), mis võimaldavad neid kasutada linnades hoonestatud aladel. Maasinad on võimsad ja tootlikud. Olenevalt mudelist ja pinnasest on toru ühest asendist
ergutussüsteemid on kasutusel generaatoritel võimsusega 150 - 500 MW. Kõrgsagedusergutaja on induktortüüpi elektrimasin, mille ergutus tagatakse põhiliselt iseergutusmähisega, mis lülitatakse generaatori rootorimähisega järjestikku. Ergutuse automaatreguleering tagatakse voolu reguleerimisega ergutaja sõltumatutes mähistes. Selle süsteemi ergutuspinge tõusukiirus on 2 -4 1/s. Ergutussüsteemi kiiruse olulise tõusu tagavad vaid juhitavad pooljuhtalaldid. Nendes ergutussüsteemides kasutatakse tavaliselt ergutajana 50 Hz-lisi vahelduvvoolugeneraator-ergutajaid. Ergutaja ergutamiseks on tavaliselt alalisvoolugeneraator-ergutaja. Tavaliselt kasutatakse kahte gruppi alaldeid, esimene grupp alaldeid on normaaltalitluseks ja teine grupp alaldeid on ergutuse forsseeringuks. Ergutusforsseeringu alaldite gruppi kasutakse ka staatori magnetvälja kustutamiseks (alaldid viiakse invertertalitlusse)
GreenStar 3 CommandCenter mitmeid talitlusfunktsioone üheaegselt rakendada. toovad kõik vajaliku käeulatusse. Lisaks, olulised põllumajanduslikud haldusrakendused nagu AutoTrac, Swath Control Pro ja Pivot Pro on nüüd otse läbi GreenStar 3 CommandCenter ekraani juhitavad. CommandARM konsool lihtsustab ja mugavdab tootlikkuse suurendamist: olulisemad juhtseadmed põllul püsikiiruse, iTEC süsteemi, käigukasti ja jõuvõtuvõlli seadistamiseks olulisemad juhtseadmed rippsüsteemi kõikide funktsioonide juhtimiseks
Lapse aju on 9 veel arenev organ, mis vajab aega täielikuks küpsemiseks ja selle arengu käigus on aju väga tundlik erinevatele mõjutajatele. Lapse- ja noorukieas tarvitatav alkohol kahjustab ajurakke. Tasub meeles pidada seda, et alkoholi mõju aju eesmisele osale ehk otsmikusagarale on väga suur. Mida varasemas eas alustab laps alkoholi tarvitamisega, seda suurem on tõenäosus, et otsmikusagara poolt juhitavad protsessid ei arene täielikult välja. See piirkond ajus aitab teha otsuseid ja võtta vastutust oma valikute eest, seostada uut infot varasemaga ja jätte meelde õpitut, kontrollida ennast ja kasutada oma tahtejõudu, mõelda kriitiliselt ja teha koostööd teiste inimestega. Kõik need oskused on hädavajalikud selleks, et inimene oma elus hästi hakkama saaks. (Targo, 2016) 1.2.6. Esimesed märgid Kõik inimesed, kellel pole alkohol täielik eluviis juba, teavad, et alkoholitarvitamine
See võib toimuda kas vastuhakuna või allumisena (usaldusel Jumala vastu = usk) Mina ekstensiivset ja intensiivset kasvamist. Üheks põhikomponendiks on inimese sügav isiklik suhe Jumalaga. Kujutlus on inimese psüühikas tekkivad kujutluspildid, mis annavad inimese usulisele kogemusele n-ö subjektiivsuse värvingu. Kujutluse intensiivsuses ja arvus on suured individuaalsed erinevused. Teiseks, kujutlused pole tahtest juhitavad. Kolmandaks, kujutlused võivad nii toetada kui ka pärssida mina-funk. Tahe on otseselt mina-funk tulemus. Selles väljendub inimese soov sügavamalt usuliselt pühenduda. Tahe aluseks on usaldus jumaliku tegelikkuse vastu. Tahte vallandumiseks peab miski inimest sügavalt puudutama ja inimene peab seda miskit usaldama. 10. Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Nad kasutasid eksperimentaalset introspektsiooni meetodit lasti tekste lugeda ja siis
x eesmärkide ja kriteeriumide määramine (võib olla punkt või trajektoor); x alternatiivide väljatöötamine (determineeritud või stohhastilised); x alternatiivide analüüs ja võrdlemine; x parima alternatiivi valimine; x valitud alternatiivi teostamine; x tulemuste kontroll. Juhtimisotsuste vastuvõtmise protsessi elemendid: x probleemsituatsioon; x aeg; x ressursid; x eesmärgid; x juhitavad tegurid x (neist formeeruvad tegevuste alternatiivid); x mittejuhitavad (väliskeskkonna) tegurid; x väliskeskkonna seisundite esinemistõenäosused; x piirangud (aeg, ressursid, juriidilised, sotsiaalsed jne); x resultaadid ehk tulemused y; x seosed juhitavate tegurite ja resultaatide vahel; x seosed mittejuhitavate tegurite ja resultaatide vahel; x kriteeriumid, et hinnata resultaatide vastavust eesmärkidele (protsent, hälve, pall);
272. Mida tuleb teha pinnase tugevdamiseks Muldkeha tihendada, tasandada, pinnas peenendada, lisada pinnast, segada pinnas sideainega, tasandada, tihendada segu, niiskusreziimi reguleerimine. 273. Tihendamise masinad, nende jaotus .pinnas ja kattematerjal tihendatakse masinatega staatilise survega, vibreerimisega, tampimisega. Masinad: staatilised rullid, vibrorullid, liikurvibroplaadid, tampmasinad, käsitsi juhitavad vibroplaadid. 274. Asfaldi laoturid, nende liigitus Kasutatakse asfaltbetoon-ja kuummustsegude paigaldamiseks teede ehitusel ja remondil. Võtab vastu kalluriga toodud asfaltbetoonisegu, pideval edasiliikumisel annustab vastuvõtupunkrist vajaliku koguse ja laotab selle ühtlase kihina ettenähtud laiuses, tihendab eelnevalt laotatud kihti ning silub kihi pealispinda
Traktoritel võivad esi- ja tagarattad olla erineva suurusega. Sõltuvalt otstarbest võivad rattad olla: · Veorattad · Tugirattad · Juhtrattad Veorattad võtavad vastu jõuseadme pöördemomendi ning jõud ja momendid sildade ja toetuspinna vahel. Tugirattad võtavad vastu sildade ja tugipinna vahelisi jõude ja momente. Juhtrattad on ühenduses rooliga, tagavad liikumissuuna muutuse. Traktori rattal võib üheaegselt olla mitu ülesannet: · Toetavad · Juhitavad · Vedavad Traktoreid, millel on esirattad ka vedavad, nimetatakse täisveoga traktoriteks. Rataste otstarvet väljendab rattavalem, kus esimene number tähistab rataste üldarvu ja teine veorataste arvu (4x2). Rattad koosnevad veljest ja elastsest rehvist. Jagunevad kilbiga ja kilbita ratasteks. Kilbiga rattaid on rohkem. Kilpratta osad on pöid, kilp ja rehv. Pöid ja kilp on kokku keevitatud, needitud või ühendatud poltidega. Pöiad võivad olla lamedad ja sügavad
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
Eesmärgid ei ole dogmad. Kaugemad eesmärgid sõnastatakse üldisemana. Mida lähemale eesmärgile liigutakse, seda enam see täpsustub. Mõningad tüüpilised eemärgid, mida väikettevõtja saab püstitada seoses turu ja klientidega: üksikute toodete müügimaht nii naturaalühikutes kui rahalises mahus; turu või turusegmendi osa, mida tahetakse võita konkreetse toote/teenuse turul; toote/teenuse kohandamine väikeettevõtte tarbeks. Nõuded eesmärkidele. Eesmärgid peavad olema: 1. Juhitavad - Kui eesmärgi saavutamist ettevõtja ise olulises mahus mõjutada ei saa, ei ole mõistlik sellist eesmärki ka püstitada. 2. Realistlikud - Eesmärgi realistlikkuse nõue on seotud eelmisega. Eesmärk peab olema vastavuses turu suuruse ja ressurssidega, millega ettevõtja opereerib, konkurentsi tasemega valdkonnas. 3. Defineeritavad - See nõue on vajalik määratlemaks, millal on eesmärk saavutatud. 4. Mõõdetavad
b). Digitaalsignaali iseloomustab aga piiratud naturaalarvude hulk N (fikseeritud võimalikud väärtused, piiratud). Analoog vs digitaalinfo: *Digitaal-analoog muundur(DAC) Digitaal-analoog muundurit võib realiseerida väga mitmel erinval viisil. Levinuim neist põhineb pingete summeerimisel. Skeemi vasakul osas on register, kus hoitakse muundatavat kahendkoodi. Peamisteks komponentideks on siin digitaalselt juhitavad lülitid. Kui vastavas registri järgus on 1, siis lüliti kaudu läheb vastav pinge analoogsummaatori sisendisse. Mida rohkem on koodis 1'sid, seda suurem arv pingeid läheb summaatorisse. Sinna jõudnud pingete liitmisel saadaksegi summaarne pinge. *Analoog-digitaal muundur(ADC)- skeemil on kaks sisendit: muundatav analoogsisend ja konstantne fikseeritud referentspinge Vref. Referentspinge on ühendatud jadamisi takistitega.
Sobivate kõneüksuste valik on korpussünteesi kõige tähtsam osa. Eelistatakse võimalikult pikki kõnestringe ning optimeeritakse kõneüksuste lingvistilisi ja füüsikalisi parameetreid erinevate sobivuskriteeriumide alusel. Üksuste valikul põhineva kõnesünteesi eeliseks on väljundkõne kõrge segmentaalne kvaliteet ja loomulik kõla. Puuduseks on eelkõige see, et sünteesil on vajalikud mahukad kõnekorpused ja sünteesiprotsessi parameetrid pole reaalajas juhitavad. Kõneanalüüs keeletehnoloogia valdkond; tunnuslike parameetrite väljaeraldamine kõnesignaalist (AS). Arvutitehnoloogia otstarbeks. Kõne analüüs e. kõnetuvastus suulisest kõnest elektroonilise teksti genereerimine ehk arvuti "kuuleb" Spektogramm -heli kolmedimensiooniline kujutus ehk funktsioon, mille y-teljel on sagedus, x-teljel on aeg ning z-teljel amplituud. S. Liigid: 1) kitsaribaline spektrogramm: pikk analüüsiaken, väike
Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed 21 Keskkonnateenuste asendamine 23 Kasvu piirid 27 Majanduskasv ja keskkond. Kuznetsi kõver. 28 Jätkusuutliku arengu kontseptsioon 30
Peptiidide laboratoorne süntees tahkel kandjal põhimõte. Sünteesitava polüpeptiidi C-terminus on kovalentselt seotud lahustumatule vaigule. Liidevata aminohappe aminorühm kaitstakse blokeeriva rühmaga, mis pärast aminohappejäägi liitmist kasvavale peptiidahelale eemaldatakse. Liidetava aminohappe karboksüülrühma aktiveeritakse karbodiimiidiga. Iga tsükli (aminohappejäägi lisamisel) järel take faas filtreeritakse välja. Arvuti abil juhitavad automaatsed süntesaatorid võimaldavad kiiresti sünteesida pikki polüpeptiide. LIISI KINK 16 BIOKEEMIA test I V. VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID 1. Sekundaarstruktuuri mõiste ja tüübid. -heeliks ja -leht ehk voldik (paralleelne ja
Determineeritus inimkäitumises tähendab põhjuse päritolu, olemust ja lokaliseeritust, asupaika ehk vastust küsimusele mis on need jõud, mis panevad inimesi üldse midagi tegema; kas need asuvad inimese sees või väljaspool. Determineeritus on rohkem orienteeritud tuleviku mõistes käitumise seletamisele. Kui käitumise põhjused on eelkõige indiviidis endas, siis saab rääkida internaalsest ehk seesmisest determinismist. See tähendab seda, et inimesed on suuresti juhitavad oma instiktiivsete tungide ja bioloogiliste vajaduste poolt. Otsides inimkäitumise põhjuseid sotsiaalses keskkonnas, tuleb rääkida välisest ehk eksternaalsest determinismist. Selle mudeli järgi sarnaneb inimene suuresti robotile, mis reageerib automaatselt keskkonnast pärit stiimulitele. Determinismil võivad olla erinevad astmed. Jäik determinism tähendab uskumust, et nii inimeste kui loomade käitumine on determineeritud mingite jõudude või sündmuste poolt. Jäiga
E = Ys - Ym . (4.1) Identifitseerimise eesmärgiks on vähendada viga E: E 0 . Mitmed juhtimisalgoritmid kasutavad mudeleid, mis on saadud närvivõrgu kujul. Näiteks, ennustamisega juhtimine (vt. peatükk 5). Kui juhitav süsteem on lineaarne, siis tema mudeli (ülekandefunktsiooni H (s ) ) arvutamiseks on väljatöötanud paljud meetodeit. Näiteks, ,,vähim ruutude meetod". Reaalses elus aga, juhitavad süsteemid on tavaliselt mittelineaarsed. Mittelineaarsetel süsteemidel ei eksisteeri ülekandefunktsioone. Ülekandefunktsioonid on erinevad iga tööpunkti ümbruses. Eelpool oli mainitud, et tehisnärvivõrgud on võimelised aproksimeerima suvalist pidevat (seal hulgas ka mittelineaarset) funktsiooni. Mittelineaarsete süsteemide identifitseerimine on mitte midagi muu, kui dünaamilise mittelineaarse funktsiooni aproksimeerimine. Dünaamiliste
4. Tulevikku planeerides unustame, et aja jooksul muutume. 5. Liiga suur valik teeb otsustamise keeruliseks. 6. Vaist ja aju koos on tugevad. 7. Oluline on "operatiivne intelligentsus". 8. Ülikeerulised probleemid on halvavad. TEEMA 8: Delegeerimine Delegeerimine - vastutuse , kohustuse ja otsustusõiguse andmine alluvale. Eesmärgid, tööjaotus Delegeerimine Eesmärgid Selgitavad, mida me TAHAME SAAVUTADA teatud aja jooksul . Juhitavad Realistlikud Defineeritavad Mõõdetavad Liigendatavad Volituste delegeerimine Siirmine- juhi õiguste, vastutuse ja kohustuste osaline üleandmine teisele isikule, kes harilikult asub sama ettevõtte madalamal juhtimisastmel. ( R. Üksvärav) Kohustuste kindlaksmääramine osutamine, mida alluv peab tegema Õiguste andmine lubamine alluval töös teatud määral iseseisvalt tegutseda, midagi ette võtta või sooritada
kromosoomid on peaaegu identsed, siis genoomi kirjeldamisel ja kromosoomide numereerimisel neid ei eristata. Heterosügootsetes geenides on homoloogiliste kromosoomide alleelid siiski erinevad. Inimese genoomi moodustavad seega 24 kromosoomi: 22 autosoomi ja 2 gonosoomi, X ja Y. struktuurgeen (ingl. Structural gene)- geen, mis määrab polüpeptiidi või mittetransleeritava RNA sünteesi. 19.Inimese pea geneetilised tunnused 20.Juhid ja juhitavad ning mittejuhitavad 2. PPT 1. Geen – tunnus seos genotüüp + keskkond → fenotüüp Geen määrab tunnuse esinemist või mitteesinemist, tunnustest saame fenotüübi. Geen (DNA)-RNA-Valk-Rakk-Kude-Organism-Populatsioon-Biosfäär- Fenotüüp 2. IQ, sisu Intelligentsuskvoot, Binet’-Simoni test mõõdab inimese IQd, testib inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid. 3. IQ näidud, vaimsed võimed
E = Ys - Ym . (4.1) Identifitseerimise eesmärgiks on vähendada viga E: E 0 . Mitmed juhtimisalgoritmid kasutavad mudeleid, mis on saadud närvivõrgu kujul. Näiteks, ennustamisega juhtimine (vt. peatükk 5). Kui juhitav süsteem on lineaarne, siis tema mudeli (ülekandefunktsiooni H (s ) ) arvutamiseks on väljatöötanud paljud meetodeit. Näiteks, ,,vähim ruutude meetod". Reaalses elus aga, juhitavad süsteemid on tavaliselt mittelineaarsed. Mittelineaarsetel süsteemidel ei eksisteeri ülekandefunktsioone. Ülekandefunktsioonid on erinevad iga tööpunkti ümbruses. Eelpool oli mainitud, et tehisnärvivõrgud on võimelised aproksimeerima suvalist pidevat (seal hulgas ka mittelineaarset) funktsiooni. Mittelineaarsete süsteemide identifitseerimine on mitte midagi muu, kui dünaamilise mittelineaarse funktsiooni aproksimeerimine. Dünaamiliste
poole. Alaliskomponent taastub seetõttu, et pinge ülemine nivoo fikseeritakse 0- tasemel ja alaliskomponent nihkub 0-st erinevaks. Eristatakse järgmisi fiksaatoreid: 1) mittejuhitavad Koosnevad ühest dioodist. Kui on vajalik nivoo fikseerimine mingil 0-st erineval tasemel, siis kasutatakse ka eelpingeallikat vastava polaarsusega 2) juhitavad Koosnevad tavaliselt 2 või 4 dioodist (sildlülitus), kus dioode avatakse spets juhtimpulssidega. 30 Skeemitehnika. SS-98. 1. Mittejuhitavate NF-te põhimõtteskeemid ja UV diagrammid C
planeerimist organiseerimist elluviimist järelvalvet Projektijuhtimine sisaldab muuhulgas: projektist arusaamist selgete ja saavutatavate eesmärkide paikapanemist kvaliteeti, skoopi, aega ning kulusid puudutavate omavahel konkureerivate nõuete tasakaalustamist mitmete huvigruppide erinevate huvide ja ootuste suhtes määratluste, plaanide ja lähenemiste kohandamist riskide juhtimist · Projektis juhitavad ,,asjad" Projekti raames juhitavateks ,,asjadeks" või aspektideks (PMBOK-s on need teadmusvaldkonnad (Knowledge Area)) on: Skoop tehtav töö ja selle maht, süsteemi arenduse kontekstis realiseeritavate nõuete hulk Aeg ajakulu töötava süsteemi saamiseks Kulud tehtavad rahalised kulutused Inimressursid Suhtlus Kvaliteet Riskid Tarne projekti töö jaoks vajalikud vahendid
Aktsiakapitali vähendamine võib osutuda hädavajalikuks kahjumi katmiseks (nn aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine) aga mõnedel juhtudel ka näiteks võimaldamaks ettevõttel teostada uut aktsiaemissiooni. Aktsiate tühistamise puhul muutub mingi osa aktsionärile kuuluvatest aktsiatest tühisteks. Kaasneb ühe aktsia turuhinna tõus. Investeerimisfondide liigid: indeksfondid, aktsifondid, segafondid, võlakirjafondid, rahaturufondid. Indeksfondid enamik aktsiafonde on aktiivselt juhitavad, siis eksisteerib ka fonde, mis üritavad imiteerida teatud aktsiaindeksit. Aktsiafondid investeerivad peamiselt aktsiatesse. Segafondid investeerivad nii võlakirjadesse kui ka aktsiatesse. Võlakirjafondid investeerivad peamiselt võlakirjadesse. Rahaturufondid paigutavad vahendeid rahaturuinstrumentidesse. Tuletisinstrumendid: forwardlepingud, futuurlepingud, optsioonid (call ja put), swap-lepingud, ostuõigused (peamine: instrumentide sisuline olemus ja omavaheline erinevus)
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM.....................
agonistide toimet. 5 Kõik retseptorid on valgud ja paljud nendest asuvad plasma membraanis, kus nad on võimelised seonduma vees lahustuvaid signaalmolekulid, mis asuvad ekstratsellulaarses vedelikus. Tsütoplasmaatilised ja tuumaretseptorid seonduvad hüdrofoobseid signaalmolekulid (nt. steroidhormoonid). Rakupinna retseptorite erinevad tüübid: 1. Ligandite poolt juhitavad ioon-kanalid a. Põhjustavad kanali konformatsiooni muutuse, ioonid liikuvad b. Ca roll: intratsellulaarses vedelikus tase on madalam i. Elektriliste laengute muutumisel → Ca liikumine ii. Põhjustab palju protsesse rakus iii. Hoitakse rohkem tsütosoolis 2. Struktuurseid muutusi põhjustavad retseptorid a
väikelaevu; purjede abil pannakse tänapäeval liikuma spordi ja lõbulaevu. On säilinud ka mõned suured purjelaevad purjekate hiilgeajast (või neid jäljendades spetsiaalselt ehitatud), mida kasutatakse enamasti õppelaevadena tulevaste laevajuhtide esmaseks treenimiseks ja merega lähendamiseks. Ilmunud on ka alternatiivsed tuule jõudu kasutavad seadmed, näiteks Magnuse efekti kasutavad seadeldised ja täielikult jäigad mehhaaniliselt juhitavad purjed. 2.4. Vees liikumise iseloomu järgi: pealveelaevad (veeväljasurvelised) on tavalisel kombel vee peal ujuvad laevad; allveelaevad on viimase ajani olnud vaid sõjalaevad, kuid tänapäeval on olemas palju veealuste uurimistega tegelevaid aparaate, mis oma olemuselt on allvee- laevad. Ka kaubaveoks ette nähtud allveelaevade projektid on olemas. Eriti hästi sobivad sellised laevad tegutsema jäätuvates meredes, kus jää murdmise asemel nad võivad liikuda lihtsalt jää all.
purjede abil pannakse tänapäeval liikuma spordi ja lõbulaevu. On säilinud ka mõned suured purjelaevad purjekate hiilgeajast (või neid jäljendades spetsiaalselt ehitatud), mida kasutatakse enamasti õppelaevadena tulevaste laevajuhtide esmaseks treenimiseks ja merega lähendamiseks. Ilmunud on ka alternatiivsed tuule jõudu kasutavad seadmed, näiteks Magnuse efekti kasutavad seadeldised ja täielikult jäigad mehhaaniliselt juhitavad purjed. 2.4. Vees liikumise iseloomu järgi: pealveelaevad (veeväljasurvelised) on tavalisel kombel vee peal ujuvad laevad; allveelaevad on viimase ajani olnud vaid sõjalaevad, kuid tänapäeval on olemas palju veealuste uurimistega tegelevaid aparaate, mis oma olemuselt on allvee-laevad. Ka kaubaveoks ette nähtud allveelaevade projektid on olemas. Eriti hästi sobivad sellised laevad tegutsema jäätuvates meredes, kus jää murdmise asemel nad võivad liikuda lihtsalt jää all.
väikelaevu; purjede abil pannakse tänapäeval liikuma spordi ja lõbulaevu. On säilinud ka mõned suured purjelaevad purjekate hiilgeajast (või neid jäljendades spetsiaalselt ehitatud), mida kasutatakse enamasti õppelaevadena tulevaste laevajuhtide esmaseks treenimiseks ja merega lähendamiseks. Ilmunud on ka alternatiivsed tuule jõudu kasutavad seadmed, näiteks Magnuse efekti kasutavad seadeldised ja täielikult jäigad mehhaaniliselt juhitavad purjed. 2.4. Vees liikumise iseloomu järgi: pealveelaevad (veeväljasurvelised) on tavalisel kombel vee peal ujuvad laevad; allveelaevad on viimase ajani olnud vaid sõjalaevad, kuid tänapäeval on olemas palju veealuste uurimistega tegelevaid aparaate, mis oma olemuselt on allvee- laevad. Ka kaubaveoks ette nähtud allveelaevade projektid on olemas. Eriti hästi sobivad sellised laevad tegutsema jäätuvates meredes, kus jää murdmise asemel nad võivad liikuda lihtsalt jää all.
DIGITAALINFO info kandja võib omada vaid kindlalt fikseerituid väärtusi. D-info puhul vaadeldakse infokandja väärtusi ainult teatud ajahetkedel, st diskreetsetel ajahetkedel. Seetõttu pole tähtis vaadelda üleminekuid ühelt lubatud väärtuselt teisele. ANALOOGLIIDES DAC (Digital-to-Analog Converter) digitaal-analoog muundur muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Skeemil kujutades peamisteks komponentideks digitaalselt juhitavad lülitid. Kui vastavas registrijärgus on 1, siis lüliti kaudu läheb vastav pinge analoogsummaatori sisendisse. Mida rohkem on koodis 1-d, seda suurem arv pingeid läheb summaatorisse. Sinna jõudnud pingete liitmisel saadakse summaarne pinge. ADC (Analog-to-Digital Conventer) analood-digitaal muunduris lastakse analoogsignaal läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele mitu dioodi on diskreetimisel jõudnud pingenivoole ,,1" leitakse koodumuunduris kahendkood.
Koodimuundur peab teisendama muundamisel saadus koodi kahendkoodiks. 67 digital-analoog muundur (Digital to Analog Conversion) Digitaal analoog muundureid (DAC) võib realiseerida mitmel erineval viisil. Näitena olen välja valinud ühe meetodi mis põhineb pingete summeerimisel. Vasakul on register kus hoitakse muundatavat kahend koodi. Põhiliseks komponentideks on digitaalselt juhitavad lülitid. Kui vastavas registri järgus on 1-ks, siis lüliti kaudu läheb vastav pinge analoog summaatori sisendisse. Mida rohkem onkoodis ühtesid, seda suurem arv pingeid läheb analoog summaatori sisendisse. Omaette probleem on nende summeeritavate osapingete valik, et saada võimalikult täpne analoog pinge. · UPS- Uninterruptible power supply puhvertoiteallikas, ups
Koodimuundur peab teisendama muundamisel saadus koodi kahendkoodiks. 65 o digital-analoog muundur (Digital to Analog Conversion) Digitaal analoog muundureid (DAC) võib realiseerida mitmel erineval viisil. Näitena olen välja valinud ühe meetodi mis põhineb pingete summeerimisel. Vasakul on register kus hoitakse muundatavat kahend koodi. Põhiliseks komponentideks on digitaalselt juhitavad lülitid. Kui vastavas registri järgus on 1-ks, siis lüliti kaudu läheb vastav pinge analoog summaatori sisendisse. Mida rohkem onkoodis ühtesid, seda suurem arv pingeid läheb analoog summaatori sisendisse. Omaette probleem on nende summeeritavate osapingete valik, et saada võimalikult täpne analoog pinge. UPS- Uninterruptible power supply
(Positiivne oreool: soodsa esmamulje puhul on kalduvus märgata positiivselt vaid, negatiivne oreool: ,, must lammas" ) Millistele tunnustele toetub inimesetaju Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja tunnustel nagu näiteks näol (sh miimikal), zestidel, kõnnakul, kõnel, kehaehitusel, aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika, riietus jms. Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvuse kontrolli välised, raskesi juhitavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. Üksikute tajuliikide erisusi Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses- öö ja päeva ning aastaaega vaheldumine, rütmilisus organismis ja objektiivne järgnevus sündmustes. Tuleb eristada 1) objektiivset ja 2) subjektiivset aega. Ka vanus põhjustab subjektiivseid erinevusi. Lastele tundub, et aeg läheb aeglaselt, vanemaealistel aeg aga lendab. Liikumismulje tekib: 1) Objekti reaalsel liikumisel
tähenduslikud- autkontakt. Paralingvistilised signaalid- kõnega kaasnevad, mittesõnalised- kasutatavus varjatud seisundite ja suhtumise avastamiseks- kõnepausid, intonatsiooni- ja tempomuutused kõnes, foneetiline reduktsioon (sõna 15 lõppude ärasöömine) jne. Teadvuse kontrolli välised, raskesti juhitavad. Kaks peamist mõõdet millele sotsiaalne taju on suunatud ja mille teenistuses on enim signaale- inimestevaheline 1. domineerimine- allumine 2. vaenulikkus-sõbralikkus. Lk 118 skeem Inimese taju sõltub tajuja hetkeseisundist. Oluline on nägude ja näoväljenduste äratundmine. a+pertseptsi.oon psühh taju sõltumine inimese varasematest kogemustest, psüühilisest seisundist jms suu on inforikkam, aga silmad on olulisemad suhtlemise ja hinnangu kujunemise mõjustajad- pilgu suund,
· Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon · Elektrisignaalid (neuronid) · Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid · Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid,toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. ANS kaudu juhitavad funktsioonid ei allu tahtele. ANS effektoriteks on südamelihas, silelihased ja näärmed. Sisekeskkonna stabiilsus sõltub suuresti ANS-st. ANS-l on 2 neuroniline ühendus kesknärvisüsteemi ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Vegetatiivse närvisüsteemi keskuste närvirakkudest lähtuv preganglionaarne närvikiud lülitatakse vegetatiivses ganglionis ümber
Täiendav tõke + - - - - + vajalik; - soovituslik. Gaasitrass Ventiil Tagasilöögi kaitse Gaasivool töökohale Kaitseseade enne põletit ja pika gaasivooliku puhul ka keskel. Kaitseseadmed on juhitavad ja töötavad nii survele kui ka temperatuurile. NB! Kaitseseade, mida kasutatakse, peab läbima iga aasta vastava kontrolli tema korrasoleku kohta. Kaitseseadet tuleb kasutada vastavalt gaasi liigile. Leegikaitse (FR-20) Leegikaitse tõkestab põlevgaasi kui ka hapniku tagasivoolamise põlevgaasi või hapniku voolikusse või vastupidi ning takistab sellega plahvatusohtlike gaasisegude moodustumist voolikutes. Lisaks takistab ka tule levimist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
