TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ RS-liides ja aeglased modemid Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja.................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö Sagedusmodulaator aines IRO0050 Infoedastusseadmed ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 10.2008 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Tutvuda sagedusmodulaatori tööpõhimõtte ning häälestamisega, sagedusmoduleeritud signaali kuju ja spektriga. Deviatsiooni, sagedusmodulatsiooni indeksi ja...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriohutus Riski- ja ohutusõpetus Juhendaja: Henn Tosso Tallinn 2010 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on tundma õppida elektrikahjustuse ulatust mõjutavaid tegureid. Peamiselt on elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks: 1) inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, 2) voolu toime kestus, 3) ümbritseva keskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused, 4) inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumid
Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,DISPERSIOON LAINEJUHIS" ARUANNE Täitjad: Anton Erki Janar Juhendaja: J. Pärn Töö tehtud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... Töö käik 1.Mõõta lainejuhi külgede pikkused: Lainejuhi laius: a = 0,023 m Lainejuhi kõrgus: b = 0,010 m 2. Arvutada kriitiline lainepikkus vabas ruumis: kr = 2a = 0,046 m 3. Leida vastav sagedus: C=* f fkr = C/kr = 3*108/0,046 = 6,52GHz 4. Häälestame generaatori etteantud sagedustele f0x: 1) f01 = 8 GHz 2) f02 = 10 GHz 3) f03 = 13 GHz 4) f04 = 16 GHz Liikudes sondiga piki liini, leida signaali indikaatori näidu järgi kaks kõrvutiasetsevat
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö Raadiotrakti parameetrid ................................................. ......................................................................... (töö nimetus) ARUANNE Täitja(d) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud 9.09.2011...................................... (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö Sagedusmodulaator ................................................. ......................................................................... (töö nimetus) ARUANNE Täitja(d) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud 07.10.2011...................................... (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... ...
R.I Vooluallika kasutegur FÜÜSIKA LABORATOORSE TÖÖ aruanne Õppeaines: Füüsika II Transporditeaduskond Õpperühm: AT21 Juhendaja: Tallinn 2014 VOOLUALLIKA KASUTEGUR. 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid. Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaatid. 3. Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi voib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast,ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: Koormuse sobitamine liiniga ARUANNE Täitja(d) Juhendaja Tatjana Kalinina Töö tehtud 14.09.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Mõõta lainepikkus liinis a) Käivitasime generaatori. b) Lülitasime lühise liini lõppu. c) Fikseerisime kahe järjestikuse pinge miinimumi. d) Arvutasime lainepikkuse. x1 = 259 mm ja...
Kooli Nimi Osakonna nimi Oma Nimi GAASIKEEVITUSE GAASID Iseseisev töö Juhendaja Juhendaja Nimi Pärnu 2009 Gaasikeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasikeevitusel väiksem keevituskiirus ja suurem kuumutuspiirkond. Gaasikeevitusel kasutatakse järgnevaid põlevgaase: atsetüleen, propaan, looduslik gaas, vesinik, bensiin ja petrooleumi aurud. Atsetüleen. (C2H2) Atsetüleen on põhiline põlevgaas mida kasutatakse gaasikeevituse ja lõikamise juures. Tema leegi temperatuur võib ulatuda kuni 3150 oC-ni
Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,Antenni sisendtakistuse määramine" ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Janno Pärn Töö tehtud: 26.10.2012 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... 1 TÖÖ EESMÄRK Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda Smith'i diagrammiga ning määrata selle abil liini lõppu lülitatud antenni takistus. 2 TÖÖVAHENDID Lainejuht koos liigutatava ruutdetektori ja indikaatoriga, antennikaabel, dipoolantenn. 3 TÖÖ KÄIK 1. Tutvusin töö teoreetiliste alustega. 2. Asetasin antenni dipool positsioonile 75 ja reflektor risti dipooliga. 3
Töö eesmärk. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis laseb reaktsiooni pide peaks võtma proove. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Töövahendid. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipe Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud tempe - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täideta eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Eta algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiv väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisam kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu
Laura-Ly Lotamõis LABORATOORSED TÖÖD KIUDUDE KOHTA ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 SÜNTEETILISED KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 2 LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS
allapoole tekstiosa keskele. Välistatud pole ka numbrite paigutamine lehekülje allaäärde. Kui lehekülje numbrid pannakse ülaäärde, siis numbrit ei trükita tiitellehele, sisukorra esimesele leheküljele ja neile lehekülgedele, mida alustatakse pealkirjaga (kuid lehekülgede arvestusse need loomulikult kuuluvad). Tekst kirjutatakse ainult lehe ühele küljele. TIITELLEHT Õppeasutus, kus töö valminud Töö pealkiri ja liik Autori nimi Juhendaja nimi Töö valmimiskoht ja aasta Tiitellehe iga element paigutatakse eraldi reale, kuid koma nende vahele ei panda. Iga rida algab suure tähega, ükski rida ei lõpe punktiga. Poolitused on tiitellehel lubamatud. Töö autori ja juhendaja eesnimed kirjutatakse välja perekonnanime ees. Pärnu Ühisgümnaasium BRASIILIA MAJANDUS Referaat Jaan Kägu
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Vaku KM12-PE Referaat Shokolaadi tooted juhendaja: AnnelyKallo Tallinn 2012 Helen Vaku shokolaadi tooted SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TEHNILISED NÕUDED............................................................................................ 4 2. TÖÖ OSAD.........................................................
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi-
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ............................
Töö käik. 1. Protokollige katseseadet iseloomustavad andmed ja mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potentsiomeetrid keerake nullasendisse. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 4. Lülitage sisse katoodi kütteplokk, milleks on vahelduvpinge toiteallikas. Pärast katoodi 10...15-minutilist soojenemist reguleerige anoodpinge juhendaja poolt antud väärtusele U a. Oodake kuni anoodvool Ia jääb enam-vähem konstantseks. 5. Määrake anoodvoolu tugevuse sõltuvus solenoidvoolu tugevusest. Selleks mõõtke anoodvoolu Ia väärtused juhendaja poolt etteantud solenoidivoolu Is väärtustel, või muutke solenoidi voolu tugevust nii, et anoodvoolu tugevus muutuks etteantud sammuga. Protokollige nii solenoidi- kui ka anoodvoolu väärtused. Solenoidivoolu samm valitakse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika õppetool Õppeaine Side (IRT3930) Laboratoorse töö "Analoogtelefoniühendus" ARUANNE Täitjad : Anneli Kaldamäe Triin Hommuk Tarvo Kesküla Helerii Kalev Juhendaja : A.Raja Töö sooritatud : 16-10-2000 Aruanne esitatud : ....-....-........ Aruanne tagastatud : ....-....-........ Aruanne kaitstud : ....-....-........ ................................................................................... /juhendaja allkiri/ Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud") ja nendele rezhiimidele vastavaid signaale telefoniliinil. Töövahendid T...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö aines: IRT0100 Kommunikatsioonivõrkude struktuurid ja teenused ARUANNE Täitja: Ruslan Karpovits 050829 IATM Juhendaja: Indrek Rokk Töö tehtud: 11.11.2008 Aruanne esitatud:20.11.2008 Aruanne tagastatud:............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud: .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2008 PBX ...
TÖÖ STRUKTUUR Uurimistöö ülesehitus (struktuur) kujuneb lõplikult kirjutamise ajal. Peatükkide ja alapeatükkide üldskeem tuleks autoril siiski varakult kavandada. See on vajalik, et materjali õigesti jaotada ja teemat loogiliselt arendada. On välja kujunenud teadusliku töö struktuur, mis oma loogilises arendatuses peegeldab probleemi leidmise ja täpsustamise, lahenduse otsimise ja leidmise etappe. Tutvustatakse kasutatud teooriaid, andmete kogumise ja töötlemise meetodeid. Eraldi peatükina tuuakse tavaliselt välja tulemused ja nende interpreteering. Töö lõpeb kokkuvõttega, resümee ja kasutatud kirjanduse loeteluga. Vajadusel pannakse töö lõppu ka lisad. Uurimistöödes on kindlad alljaotised, mis on paigutatud teatud järjestuses: · tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotisteks), kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, lisad (vajadusel). TIITELLEHT Tiitellehel peav...
REFERAADI PEALKIRI Autor [Nimi] [Juhendaja nimi] [Klass] [Kuupäev] 6 KAVA PEALKIRI Sissejuhatus I. Esimene alateema A. Esimene lühikirjeldus alateema kohta 1. Üksikasjalikum teave 1. Üksikasjalikum teave B. Teine lühikirjeldus alateema kohta 1. Üksikasjalikum teave 2. Üksikasjalikum teave 3. Teine alateema A. Esimene lühikirjeldus alateema kohta 1. Üksikasjalikum teave 4. Üksikasjalikum teave 5. Teine lühikirjeldus alateema kohta 1. Üksikasjalikum teave 6. Üksikasjalikum teave 7. Kolmas alateema A. Esimene lühikirjeldus alateema kohta 1. Üksikasjalikum teave 8. Üksikasjalikum teave 9. Teine lühikirjeldus alateema kohta ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Laineväljad IRM0010 Laboratoorse töö: Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri Aruanne Täitjad: Juhendaja: Töö sooritatud: Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: Aruanne kaitstud: ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Arvutasime Fresnel`i tsooni kauguse apertuurist etteantud pilu laiuse korral. r = 2*D2 / = 0,63 m = 6,3*10-7 m a) D = 0,135 mm = 1,35*10-4 m r = 2*(1,35*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,0579 m b) D = 0,23 mm = 2,3*10-4 m r = 2*(2,3*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,1679 m c) D = 0,115 mm = 1,15*10-4 m r = 2*(1,15*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,0420 m 2. Arvutasime kiirgusintensiivsuse miinimumide kaugused kiirguse tsentrist erinevate ekraani kauguste ja pilu laiuste korral. ...
● Kuva koostamine ● Andmetöötlus ● Andmete kogumine ● Uuringute ja vaatluste läbiviimine ● Töö teksti kirjutamine Tiitelleht Õppeasutuse täielik nimetus Kirja suurus - Ees ja perekonnanimi 12 klass Töö pealkiri 20 Töö pealkiri ja uurimustöö, referaat õpilase nimi 14 Juhendaja Ees ja perekonnanimi Sisukord ● Näitab töö osasid ● Näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri ● On töö alguses, tiitellehe järel Kuidas sisukorda teha? ● Töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 või 2) ● Vali INSERT menüüst Index and tables ● Iga peatükk algab uuelt leheküljelt ● Lisad on sisukorras ühekaupa
ÜLDMÕÕTMISED PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 03.12.2014 Tallinn 2014 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips
Laboratoorse töö: Resonantsvõimendi ARUANNE Täitja: Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud .10.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Töö eesmärk: Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Võnkering, selle parameetrid ja kasutamine. Võnkeringi sidestamine ja koor...
Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,Dupleksfiltri amplituudsageduskarakteristikud" ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Janno Pärn Töö tehtud: 12.10.2012 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... Töö eesmärk Tutvuda saate ja vastuvõtukanaleid eraldava dupleksfiltri omadustega. Töö käik: 1. Tutvusime töö teoreetiliste alustega. 2. Koostasime mõõteskeemi vastavalt joonisele. 3. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise (duplseksfiltri asemele) ja määrasime analüsaatorisse jõudva signaali algse võimsus P0 [dBm]. Mõõdetud võimsus P0 = -0,17 dBm 4
......................................................... 26 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................... 29 Lisa 1. Uurimistöö vahearuande vorm ............................................................................................. 30 Lisa 2. Retsensendi hinnanguleht ..................................................................................................... 31 Lisa 3. Juhendaja hinnanguleht ........................................................................................................ 33 Lisa 4. Kaitsekõne elemendid .......................................................................................................... 34 3 SISSEJUHATUS
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Ees ja perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja Tartu 2011
TALLINNA EHITUSKOOL Puidu kaitse ja immutusvahendid Hardi Piirmaa Referaat Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2015
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Kristjan Harkman ELEKTROTEHNIKA Iseseisev töö Juhendaja Jaan Peetso Tartu 2014
Rakvere Reaalgümnaasium Anett Laansoo 8.t klass KAMPSUNI KUDUMINE loovtöö Juhendaja: Kadi Inno Rakvere 2013
Pärnu Hansagümnaasium Õpilase Nimi xx. a klass TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja: J. Nimi Pärnu 20xx
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja IKT osakond Minu Nimi IT-106 Ülesande nimi Juhendaja Nimi Tartu 2009
Tallinna Polütehnikum Arvutid ja arvutivõrgud Jüri Vinnal INFOSÕDA JA KÜBERSÕDA Referaat Juhendaja: Mingi Nimi Tallinn 2010
Räpina Ühisgümnaasium Nimi PEALKIRI Referaat Juhendaja: Nimi Räpina 2012 SISUKORD 2 LOOMING KOKKUVÕTE 4 KASUTATUD KIRJANDUS
Ermo Kungla GEODEESIA VÄLISPRAKTIKA ARUANNE Ehitusinstituut Õpperühm: HE 11/21 Juhendaja: lektor Raivo Ranne Tallinn 2020
Heimtali Põhikool Energiajookide mõju ja tarbitavus Koostajad: Jane Õunap ja Laura Miller Juhendaja: Aivi Õunap 2016
Kadri Sigur TEKSTIILKIUD LABORITÖÖD Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva-ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 12 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2013
KIVIÕLI I KESKKOOL GÜMNAASIUMIASTE Nimi perekonnanimi XI klass REALISM VÄLISKIRJANDUSES Kirjanduse õpimapp Juhendaja õpetaja nimi linn 2009
Kool kus õpid Osakond või klass kus käid Ees-perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja: ees-perekonnanimi Tartu 2014
Kuressaare Ametikool Sotsiaaltöö ja iluteeninduse õppesuund Juuksur Galina Latkina Kaunite käte nimel Referaat Juhendaja: Marella Kakkum Kuressaare 2017
Uurimistöö Hüpotees: Metoodika: Töö liik: Terminoloogia: Materjalid: 1. 2. 3. 4. Ajakava: Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi: Amet: Töökoht: (allkiri)
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Madis Oro 11. klass 5. ja 9. klasside nutitelefonide kasutustavad Uurimistöö Juhendaja Mai Teetlok Kohtla-Järve 2019
Mihkel Kask Kuusalu valla paekivi REFERAAT-ESSEE Õppeaines: Paekursus Ehitusteaduskond Õpperühm: EI31 Juhendaja: lektor Julija Šommet Esitamiskuupäev: ……………… Üliõpilase allkiri: ……………… Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015
Tere Põhikool (kooli nimi) Aastaajad(referaadi nimi) Referaat Kalle Kartul(koostaja nimi) 9.klass(klass) Külli Porgand(Juhendaja) 2011(aasta millal töö tehtud)
Järvamaa Kutsehariduskeskus Puhastus- ja kodumajandus KM15 Minu kodukoha omavalitsuse ametlikud ja mitteametlikud sümbolid Albu vald Juhendaja: Margit Veskimäe Paide 2016 Albu valla vapp
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 1 Tallinna Ülikool Kunstide Instituut Kunstiteraapiate osakond Katrin Tomberg-Tohter Kodutöö aines ,,Visuaalkunstiteraapia meetodid ja tehnikad". Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad Juhendaja: õppejõud Ka-Liis Gramakovski Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 2 1. Sissejuhatus Visuaalkunstiteraapia tehnikad jaotuvad vastavalt vormi erisusele: · Kahemõõtmelised - joonistamine, maalimine, kollaazi valmistamine(võib olla ka kolmemõõtmeline). · Kolmemõõtmelised - voltimine, skulptuurid, savitööd, maskid, nukud.
Kuressaare Gümnaasium CLAUDE LORRAIN Referaat Koostaja: Marilis Nõmm 11.c Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2008 Barokk Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj
Tööohutuse alane instruktaaz Põhjalikult planeeritud ja asjatundlikult läbiviidud töötajate juhendamine ja väljaõpe võimaldab vältida valusaid õppetunde ning soodustab töö efektiivsuse parendamist ja kulude kokkuhoidu. Olulise ja loogiliselt järjestatud informatsiooni edastamine uutele töötajatele / praktikantidele aitab neid ettevõtesse sisseelamisel ning vähendab vigu oma töövõtete viimistlemisel ja tööülesannete täitmisel. Tööde organiseeritus ning juhendaja osa ettevõttes ja praktikal Külm köök : Minu praktika ajal oli 2 erinevat juhendajat, kelle juhendamisel sooritasin erinevaid ülesandeid. Kui ühel juhendajal ei olnud enam mulle tööd pakkuda, tegin teise juhendaja juures tööd. Põhiliselt juhendas mind Gerli, kelle käe all tegelesin puuviljade ja magustoitude ettevalmistusega. Samuti komplekteerisin ( panin õhtul järgmiseks hommikuks hommikusööki välja ). Raili juures tegelesin soolase toiduga, nt
psühholoogilised ohutegurid) ja esmaabi korraldamine ettevõttes. · Ohutustehnika nõuete järgimine ja ohutusmärgistus ja muude erieeskirjade täitmine nende olemasolul: eririietus, isiklik hügieen jms. · Jäätmete teke ja liigitus ning keskkonnaohutuse nõuded ja nendest kinnipidamine. · Praktika individuaalsed ülesanded: 1. krohvi- ja kipsitööd, lihtsamate müüritiste ladumine. 2. juhendaja juhendamisel töötamise oskuse arendamine. Mina olin praktikal ettevõttes BIRKENDJA OÜ Praktika toimus 1. kursuse praktika toimus 20.05 20.06.2013 ja 2.kursuse praktika toimus 12.08 20.09.2013 Praktikal täitsin järgmiseid ülesandeid: 1.Paigaldasin klaas villa , tüübeldasin ja kruntisin ning tegelesin veel igasuguste abitöödega. 2. kursuse praktikal täitsin peaaegu samu ülesandeid mis esimesel praktikal. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
