kus toimub nii õppimine kui ka õpetamine. Õpetamise meisterlikkus ei seisne mitte meetodide valdamises,vaid inimestevahelises suhtlemises. Suhtlemine omab suurt rolli praktikandi juhendamisel. Hea suhete kujunemisele aitab kaasa avatus tunnetele ja mõttetele. Avatust iseloomustavad silmside, siirus, valmisolek muutusteks ja uudishimu. Kontakt tuleneb vastastikusest positiivset suhtumisest ja mõistmisest. Lugupidamine praktikandi vastu tähendab seda, et juhendaja suhtleb temaga kui võrdväärsega. Lugupidamine muudab õhkonna vabamaks ja toetab see läbi õppimist. Lugupidamine, empaatia ja emotsionaalsus on eeltingimused vahetuks suhtlemiseks. Juhendaja peaks olema erialaselt pädev ja suutma näha oma tegevuse pikemajalisi eesmärke. Hea juhendaja omaduseks on tasakaalukus, isiku ja rühmapsühholoogia alased oskused, eristamisvõime ja loogika, oma erialal nõutavad võimed ja oskused, julgus ning innustamis- ja toetamisoskus
docstxt/135610852176.txt
docstxt/13561087383.txt
docstxt/135610867465.txt
docstxt/13561082991.txt
docstxt/135610843684.txt
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala VÕIM, VORMID, ALLIKAD Referaat Juhendaja: Toomas Saal Tallinn 2007 Võim, vormid, allikad 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. VÕIMU OLEMUS.............................................................................................................4 1.1. Avalik ja varjatud võim ...................
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala MINA TASANDID TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Maie Oblikas Tallinn 2008 Mina tasandid 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ISIKSUSEST ÜLDISELT..................................................................................................4 2. MINA TASANDID..............................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Bruno Meder 120636IAPB Essee Aines ,,Erialatutvustus" Juhendaja: Professor Rein Kuusik Tallinn 2012 Tänapäeval on arvuti kasutamine inimeste elu lahutamatu osa. Infotehnoloogiaga on läbi põimunud nüüdseks pea kõik eluvaldkonnad. Viimase kümnendiga on see IT-sfäär trastiliselt arenenud-muutunud ning seda arengukiirust ei ole siiani pidurdamas miski ja sellel progressil ei paista kunagi lõppu tulevat. Oma aktuaalsuse ja võimaluste poolest on
docstxt/12361486986544.txt
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismi- ja hotelliettevõtlus Kristin Vahesaar TH1 KODUTÖÖ NR 1 Varade ja allikate rühmitamine Juhendaja: Majandusarvestuse lektor, Varje Kodasma Pärnu 2015 Siin kodutöös määratlen varade ja allikate koosseisu antud andmete põhjal. Leian ka tasakaalu varade ja allikate vahel ühikulises väärtuses. Tabel 1. Varad ja allikad. Nr Sisu VARA ALLIKAD Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikuid vara vara kapital kapital 115 1 Tooraine ja materjal 115 2 Tarnijatele maksmata 120 120 arved 3 Traktor ...
Eksperimentaalne töö nr. 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja amooniumtiotsünaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCH(aq) = Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) (punane) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCH kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH4SCH või FeCl3 kontsentretsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destillee...
Üliõpilane KAKB-61 Töö tehtud Matrikli nr Aruanne on Juhendaja Viktor Bolgov esitatud Elektrotehnika Töö nr 4 Elektriseadmed Variant A. Lühisrootoriga asünkroonmootor Katseobjektid Kasutatud seadised 2 Katseandmed Arvutustulemused. Tabel 2. Arvutustulemused Jrk. nr P1 , W T, Nm P2 , W η Cos ϕ1 s f 2 , Hz 0,75691 0,80379 0,05133 2,56666 1 1880 9,55 1423 5 9 3 7 0,75026 0,78505 0,04466 2,2...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKATEADUSKOND MASINAEHITUSE INSTITUUT TOOTMISTEHNIKA ÕPPETOOL TOOTMISTEHNIKA ALUSED I Töö nimetus: Võlli puki tootmistehnoloogia Juhendaja: K.Pääsuke Töö teostamise kuupäev: 4. DETS. 2012 Üliõpilased: Rühm 112592 MATB 32 112849 MATB 33 112441 MATB 32 Töö eesmärk Antud detaili tehnoloogia protsesside valik. Antud detail valmistatakse järgnevalt (üks võimalustest): PAIGUTUS 1 Tooriku mõõtmed 160X160X60 Toorik kinnitatakse rakise abil arvjuhtimisega freespinki, tööriistaks 10mm sõrmfrees (vajalik lõike...
Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse stati...
docstxt/135610812844.txt
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuur Vookaardid Kodune töö õppeaines „Geoinformaatika I“ Juhendaja: Anne Kull Tartu 2014 SISUKORD: SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. MILLIST INFORMATSIOONI SAAB ESITADA VOOKAARTIDEGA.............................4 1.1 Vookaartide erinevad tüübid..............................................................................................4 2. KVALITEETNE VOOKAART...........................................................................
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver ...
LABORATOORNE TÖÖ nr. 8 Ülesanne 1. Analüütiline pindalade määramine. Punkti Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi+1-Xi-1 Xi(Yi+1-Yi-1 ) Yi(Xi+1-Xi-1 ) nr. 1 6509945,135 700133,637 470,823 666,42 3065031898 466583058,4 2 6510050 700600 438,684 -260,129 2855854774 -182246377,4 143200050, 3 6509685,006 700572,321 21,998 -749,071 -524778409,1 8 - 4 6509300,929 700621,998 -443,144 -301,426 -211185686,4 2884557651 - 5 6509383,58 700129,177 -488,361 644,206 4510...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd õppeaines soojustehnika Töö nr. 4 Töö nimetus: ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB31 Üliõpilane: Matr. nr. Üliõpilane: Matr. nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 10.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. 2. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõb...
Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb(mass m 1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Balloonist juhtida 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tulebi jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Seejärel tuleb kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti samal kaalul. Et katse tulemused oleksid täpsed juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb sulgeda k...
Richard Karming KÕRGE TSENTREERIMISE, VAHETATAVA HAMMASRATTA ISTU MÄÄRAMINE KODUNE TÖÖ NR 1 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT31 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Tallinn 2015 1.ÜLESANNE Metallilõikepingi kiiruskasti hammasratas on paigaldatud oma võllile läbimõõduga 30 mm kõrge tsentreerimistäpsusega, kuid tagades vajadusel hammasratta vahetuse. Määrata sellise liite istud, arvutada nende istude piirmõõtmed, hälbed, maksimaalne ja minimaalne ping või lõtk. Joonestada eraldi A4 lehele valitud istu skeem koos istude parameetritega võttes näidiseks õpiku lk 15 sele 5.2. 2. LAHENDUS
Miks kõik soovivad innovatsiooni, kuid keegi ei soovi muutusi? Innovatsioon, mis asi on üldse innovatsioon? Seda sõna kuuldes või lugedes arvame kindlalt, et teame mis asi see on, kuid kui peame selle üle arutlema, siis ei oskagi justkui midagi eriti öelda. Minu seletuste kohaselt on innovatsioon üldiselt millegi uue tegemine, uut moodi mõtlemine ja käitumine. Tahe viia läbi muutusi ja muutuda. Innovatsioon ei ole ainult üdini positiivne. Muutuste ja uudenduste saavutamiseks tuleb vanast ja traditsioonilisest mõttelaadist lahti lasta, mis innovatsiooni ebaedu korral on kadunud ja mida uuesti ellu viia on keeruline ja aega nõudev. Kuid miks kõik soovivad innovatsiooni, kuid keegi ei soovi muutusi? Sellele küsimusele võib olla juba natuke raskem vastata. Innovatsiooni puhul unistatakse eesolevast edust, luuakse endale visioone. Ettevõtted toimivad vaid juhul, kui nad on edukad. Edukad nii äris kui turul. Kuid mis siis ometi takistab ...
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil ... ... ... Juhendaja: Malle Kreen 2015 Sissejuhatus Selles praktikumis sooritasin töö teemal glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil. Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoois oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus β,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib β,D-
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: KRA 21 Üliõpilane: Dmitri Lebedev Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2014 Laboratoorne töö nr 2 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1. 4875 20,6 24,3 3,7 0,072 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd õppeaines soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: Üliõpilane: Matr. nr. Üliõpilane: Matr. nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 23.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1 (t ) ning t1 = f 2 (t ) . Arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Kasutatud seadmed 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendujuhtmed 7. Termostatee...
võistkond, kellel on rohkem punkte Teine peatus Mäng "Krokodill" Kõik seisavad ringis ja üks inimene seisab keskel ning näitab kõigile ilma hääleta mingisugust looma. Kes esimesena ära arvab, milline loom oli näidatud, siis hüüab valju häälega looma nime ning järgmisena näitab ära arvaja ringi keskel uue looma. See mäng arendab reaktsiooni, fantaasiat ja visuaalse mõtlemist Õhtulõke Noored võivad ise lõket teha(kasvataja või juhendaja juures olekul). Kes oskab lõket süüdata võib seda demonstreeida. Pärast, kui lõke põleb, siis valmistame kõik koos viinerid ja pastile. Mängime kitarri ja laulame.Noored vahetavad omavahel muljeid (juhendajad, kasvatajad ja korraldajad saavad sellest tagasiside). Täname kuulamast!
KODUNE TÖÖ 1 Nimi, õpperühm: Doris Grisin AÜSR2 1.1. Varade (aktivad) ja allikate (passivad) rhmitamine Määratlege varade ja allikate koosseis antud andmete põhjal. Leidke tasakaal varade ja allikate vahel ühikulises väärtuses. Tehke kokkuvõtted käibe- ja põhivaras, võõkapitalis ja omakapitalis. Nr Sisu VARA ALLIKAD Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikui vara vara kapital kapital d 1 Tooraine ja materjal 130 130 2 Tarnijatele maksmata 301 301 arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 55 55 5 Saadud lühiajaline laen 60 60 6 Ettemakstud tulevase 8 perioodi kindlustus 8 7 Saadud p...
Lüganuse Keskkool (Oma kooli nimi ) Sport ja vigastused ( pealkiri ) Uurimistöö Koostaja:Nimi 11.klass Juhendaja: Nimi Lüganuse 2014
süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Õpilase uurimistöö on õpilase poolt vabal valitud ainevaldkonnas ja õpetaja juhendamisel koostatud kirjalik uurimus, mille juurde kuulub ka uurimistöö annotatsioon eesti ja inglise keeles. Õpilasel on kohustus koostada retsensioon kaasõpilase uurimistöö kohta ja osaleda antud uurimistöö kaitsmisel. 1.2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR: 1. tiitelleht, millele märgitakse kool, töö pealkiri ja liik, autori nimi, juhendaja nimi, töö valmimiskoht ja aastaarv; 2. sisukord- ülevaade temaatikast ja ülesehitusest. Sisukord koosneb peatükkide, alajaotuste jne pealkirjadest ning leheküljenumbritest; 3. sissejuhatuses piiritletakse teema, uuritavad probleemid, antakse ülevaade analüüsitavast materjalist, sõnastatakse töö eesmärk ja ülesehituse põhimõtted; 4.ülevaade uurimisainesest; 5. ülevaade kasutatud meetoditest ja materjalidest; 6. tulemused ja arutelu; 7
09-07.11.14 toimumise koht – Tartu Betooni 7 objekt - tehas juhendaja – Armin Tragel Mu vend töötab TMB-s betoneerijana ja tänu temale ma sinna sain. Töö organiseerimine objektil Esimene päev tutvustati mulle tehast, kus ma hiljem tööle asusin. Mulle jagati turvajalanõud, kiiver, kaitseprillid ja kindad. Armin näitas mulle riietusruumi, kus enne tööd sain riideid vahetada ja pesus käia. Enne objektile tööle asumist tutvustas juhendaja mulle töid, mida on vaja teha ja mis peab kindlalt päeva jooksul tehtud olema. Tööpäev lõppes objekti korrastamise ja puhastamisega ,et igal järgneval tööpäeval oleks parem töötegemist alustada. Minu tööpäeva kirjeldus: Praktikale käisin kodust. Ärkasin kell 6.00 ning asusin teele, töö algas kell 7.00, et töötunnid kirja saaksid pidin kaardi läbi laskma. Tehasesse jõudes läksin teisse löövi, kus ootas mind vanem
3) Kahjuks ei saanud midagi uut väga teada. Olin netist enne uurinud betoonitööde tegemist, sest see pakkus huvi. Uus asi oli prügitünni valmistamine. 4) Õpikeskkond tundides oli meeldiv. Kõik olid väga abivalmid. Kui miski jäi arusaamatuks, siis alati oli keegi, kes aitas ja selgitas. Töö sujus kiiresti just tänu heale seltskonnale. Kõik õpikeskkonna inimesed on motiveeritud ja tublid. See tublidus ja motivatsioon kandus ka minuni. 5) Juhendaja tegi head tööd. Näitas ette ja vajadusel abistas. Andis samuti nõu ja näitas ka vigu. Juhendaja oli täpselt selline nagu ta peaks olema minu arvates. Tunni sisu oli tihe ja niisama passimist ei olnud. Tunnid olid huvitavad ja möödusid kiiresti, sest oli näha, et juhendaja oli koostanud tunnitööde plaani korrektselt. 6) Kõik tehtud tööd on vajalikud tuleviku töös. Sai palju nippe teada. Samuti sain teada põhitõed ja vead
LABOROTOORSE TÖÖ nr. 1 PROTOKOLL Õppeaine: EKK0200 - Küte Juhendaja: PhD. Dmitri Loginov Aeg: 20.10.2014, kell 18:45-19:15 Koht: U03-125, Ehitajate tee 5, Tallinn KÜTTEKEHA SOOJUSVÄLJASTUSE JA SOOJUS LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE Siseneva soojuskandja temp Soojusläbikandetegur U W/ Väljuva soojuskandja temp Vooluhulga mõõturi lugem Soojushulk ajaühikus φ W ...
VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2
Järva-Jaani Gümnaasium Neeme Järvi Referaat Koostaja: Jan Kristian Mõtsnik Juhendaja: Kalli Vainula Järva-Jaani 2012 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Neeme Järvi..................................................................................................................... 4 1.1Karjäär...................
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala KONFLIKTI LAHENDAMISE VÕIMALUSED ORGANISATSIOONIS Ainetöö Juhendaja: Helina Vigla Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 2 Tallinn 2009 Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 3 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. KONFLIKTI OLEMUS..................................................................................................... 5 1.1
Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade.........
olümpiamängude ajalugu). Teema valikul tuleb arvestada, et teema/tegevus on: 1) aktuaalne, 2) konkreetne ja piiritletud, 3) õpilasuurimuse korral uuritav (teema kohta on võimalik hankida erialast infot, koguda ja analüüsida andmeid, teostada katseid vms), 4) õpilasele jõukohane. 4 1.3. UPT juhendamine Igale õpilasele kinnitatakse direktori käskkirjaga koolipoolne juhendaja. Soovi korral võib õpilane lisaks koolipoolsele juhendajale kaasata eksperdi väljastpoolt. Kinnitatud juhendaja jälgib töö valmimist ning suunab autorit töö vormistamisel. Juhendamine saab alguse juhendaja ja õpilase kokkuleppest. Õpetajal on õigus keelduda õpilase juhendamisest, kui õpetaja ei ole antud valdkonnas asjatundja või õpetajal on juhendatavate tööde piirarv täis. Töö algusfaasis kooskõlastab õpilane juhendajaga töö esialgse kava ning edaspidi esitab selle
Anton Adoson DETAILI MÕÕTMINE NIHIKUTEGA LABORITÖÖ NR. 9 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 8.10.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töövahendid: nihik, elektrooniline nihik, mõõdetav detail Töö käik: 1.Töös mõõdetakse detaili kõik eskiisil 1 (töökoha lisamaterjal) näidatud läbimõõdud ja pikkusmõõdud kahe erineva nihikuga täpsusega 0,02 ja 0,01 (digitaalse skaalaga nihik) mm
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Meelika Lukner Teostatud: Õpperühm: YASB31 Kaitsud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine katsekehade toru). joonmõõtmete määramisel Skeem Töö käik Mõõtmised nihikuga Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse ja nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud toru sise-ja välisdiameetrid kümnest erinevast kohast. Seejärel mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmised ja nende laiendatud liitmääramatused ning toru ristlõike pindala ja selle laiendatud liitmääramatus. Mõõtmised kruvikuga Määran juhendaja poolt antud kruviku keerme sammu, jaotiste arvu trumlil ja
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala KUIDAS SISUSTAVAD INIMESED OMA AEGA TAARAAUTOMAADI JÄRJEKORRAS Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas PS-2-E-P-tal Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 2 Tallinn 2008 Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 3 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. MEETODID.....................................................................
KATSEANDMETE TABELID Tabel 1: Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendliga Katse nr. l, cm n t, s T, s T2, s2 gi, m/s2 (gi- )2, m2/s4 1 47,5 7 9,775 1,39643 1,95001 9,61647 0,00316 2 42,7 7 9,240 1,32000 1,74240 9,67475 0,01310 3 36,1 7 8,513 1,21614 1,47900 9,63602 0,00573 4 27,9 7 7,593 1,08471 1,17661 9,36124 0,03962 5 18,0 7 6,050 0,86429 0,74699 9,51300 0,00224 Keskmine: 9,56030 Tabel 2: Raskuskiirenduse määramine füüsikalise pendliga Katse nr. l, cm n t, s T, s T2, s2 gi, m/s2 (gi- )2, m2/s4 1 59 7 8,245 1,17786 ...
Lisa 1 Tiitellehe vormistamine.......................................................................................20 Lisa 2 Sisukorra vormistamine.......................................................................................21 1 UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISEST Vastavalt Loo Keskkooli õppekavale on iga 11. klassi õpilane kohustatud tegema uurimistöö. Uurimistöö on individuaalõppe vorm, mis annab võimaluse õpilase arengu suunamiseks kooliaasta vältel ning toimub õpilase ja juhendaja aktiivse suhtlemise teel. Töö kirjutamine annab võimaluse uurida konkreetset probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda ning märgata ja luua seoseid. Uurimistöö edukaks sooritamiseks on õpilasel vaja teada, kuidas tööd koostada, millised nõuded kehtivad ning kuidas tööd kaitsta. Uurimistöö koostamise, hindamise ning retsenseerimise aluseks on käesolev Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. 1.1 Uurimistöö mõiste
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus toitlustamise suunaga II K Reeta Kivikink OÜ Reineberg Praktika aruanne Juhendaja: Aleksander Reineberg Maarika Reineberg, kokk Särevere 2009 Sissejuhatus Praktikale minnes ei kujutanud ma üldse ette, mis mind ees ootab. Esimesel päeval tundus mulle, et ma ei saa hakkama, kuna harjumine uue kohaga ja uute inimestega võttis aega. Inimesed, kellega ma koos töötasin olid kõik tegelikult väga sõbralikud. Praktikal õpetati mulle, kuidas tehakse parimaid kondiitri tooteid ja ka palju teisi huvitavaid ja põnevaid
(kool) Inimtegevuse mõju kogu maailma kliimale Referaat Autor: Klass: Juhendaja: (Linn, aasta) Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Globaalne soojenemine........................................................................................................................4 Süsiniku saaste......................................................................................................................................5 Osoonikiht
Tabeli HUVIRINGI_JUHENDAJA lisan 8 kirjet : insert into HUVIRINGI_JUHENDAJA VALUES(1,'Mart','Lill',to_date('1985/07/14','YYYY/MM/DD'),'38507141234','M','Geoloogia huviringi juhendaja.'); insert into HUVIRINGI_JUHENDAJA VALUES(2,'Priit','Org',to_date('1989/11/15','YYYY/MM/DD'),'38912345678','M','Loomasõprade huviringi juhendaja.'); insert into HUVIRINGI_JUHENDAJA VALUES(3,'Jaanus','Kool', to_date('1969/01/15','YYYY/MM/DD'),'36945678987','M','Loodussõbraliku ehituse huviringi juhendaja.'); insert into HUVIRINGI_JUHENDAJA VALUES(4,'Mari','Kask',to_date('1983/03/09','YYYY/MM/DD'),'48356789087','N','Geoloogia huviringi juhendaja.'); insert into HUVIRINGI_JUHENDAJA VALUES(5,'Liisi','Kaks',to_date('1989/01/15','YYYY/MM/DD'),'48976543241','N','Geoloogia huviringi juhendaja.'); insert into HUVIRINGI_JUHENDAJA VALUES(6,'Anne','Pintsel',to_date('1964/08/12','YYYY/MM/DD'),'46464683454','N','Kunsti huviringi juhendaja.'); insert into HUVIRINGI_JUHENDAJA
RAKVERE AMETIKOOL NIMI KURSUS ETTEVÕTTEPRAKTIKA Aruanne Praktika aruanne Juhendaja: .... Rakvere 2013 Sisukord 1 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2 MMMMM OÜ ÜLDISELOOMUSTUS, PÕHITEGEVUS, STRUKTUUR................4 3 TEHNILINE VARUSTUS ............................................................................................4 4 TÖÖORGANISEERITUS..................................................................
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala ORGANISATSIOONI METAFOOR: ORGANISATSIOON KUI ORGANISM Juhendaja: Eneken Titov PS-2-E-P-tal Organisatsioon kui organism 2 Tallinn 2008 Organisatsioon kui organism 3 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. ORGANISATSIOON KUI ORGANISM...................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Väikeettevõtluse eriala Ly Ploom PRAKTIKA ARUANNE Praktikapoolne juhendaja:Jlle Randjärv Koolipoolne juhendaja: Eva Vahtramäe, MA Mõdrik 2015 SISUKORD TEE PEATÜKKIDE KOHTA SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Demos-Audit OÜ, mille peakontor asub Tartus. 1993. aastal loodud OÜ Demos-Audit alustas raamatupidamis- ja audiitorteenuste osutamisega Jõgevamaal Tormas. Kuna Demos-Audit teeb paljudele firmadele raamatupidamist, siis praktika juhendaja otsustas mind praktikale suunata Mustvee apteeki (kus raamatupidamise
Looduse- ja terviseteaduste instituut Koduloom Bakalaureuse töö Autor: Juhendaja: Kalle Kivi Autor:................................................................................................................„ „20XX Juhendaja:.........................................................................................................„ „20XX Instituudi direktor:............................................................................................„ „20XX
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
