Tööõigus kodune töö VÕS võlaõigusseadus TLS töölepingu seadus TLSE töölepingu seaduse seletuskiri 299 TsÜS Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Isikuga sõlmiti töövõtuleping, mille alusel ta kohustus tegema puusepa töid. Talle kehtestati 8-tunnine tööpäev ja ta pidi alluma meistri korraldustel, töötasu maksti talle igakuuliselt teatud tööoperatsioonide lõppedes. Töötajaga juhtus tööajal õnnetus ja tööandja lõpetas ühepoolselt nüüd lepingu. Töötajale haigusraha keelduti maksmast. Töötaja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Kuidas vaidlus lahendada? Kaasuse alusel sõlmiti isikuga töövõtuleping, kuid töö tunnused ja tingimused vastavad töölepingu omadele. Väited, miks on tegemist töölepinguga: 1.Kohustus tegema puusepa töid- tegemist järjepideva protsessiga, kus lõpptulemus ei ole lepinguga kindlaks määratud (näiteks maja valmis ehitamine). Seega on tegemist töölepinguga, kuna töövõtulepin...
pädev. Otsus osaliselt tühine. 6. Aktsionär tegi aktsionäride üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas otsus on seaduslik? Kuidas saab päevakorda täiendada? Mida AS otsustada saab? § 293 lg 3, nii aktsionäride arv kui aktsiakapitali esindatus ok. § 298 lg 1,2 § 302 lg 1 pädevust ületav otsus, kehtetuks tunnistatav. Sisu osas on otsus vastuolus, 298 annab ette. Ühinguõiguse kaasused 2012 AÜ 4 IV Aktsiaseltsi juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine 7
annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Võib põhikirja vastu protestida, kui see on vastuolus äriseadustikuga 4. Osaühingu osanik esitas kohtule hagi, nõudes juhatuse kohustamist esitama talle osaühingu dokumente ja andma teavet kõikide osaühingu tehingute kohta. Osaühing vaidles hagile vastu, põhjendades oma vastuväiteid asjaoluga, et juhatus on teabe andmisest keeldunud, kuna hageja esitab teabe saamise nõudeid iga päev ning ei lase juhatusel täita oma põhikohustusi ühingu juhtimisel. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? ÄS § 166 keeldumise alus on üksnes § 166 lg 2: juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele- kas see et ei lasta põhitegevusega erii tegeleda on kahju tekkimise aluseks? No see on pigem kaalutlusotsus ja peaks vaatama alusnormi ja vb
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Sostakovits ja Gavin Bryars. Meeskoor 2004. aastal võitis RAM koorimuusika Tartu Akadeemiline Meeskoor (TAM) kategoorias Grammy-auhinna. Selle teenis plaat Sibeliuse kantaatidega Viljandimaa Noorte Meeste Koor (Virgin Classics), kus Paavo Järvi juhatusel musitseerivad RAM, ,,Ellerhein" ja ERSO. Sama koosseisu poolt salvestatud plaat Edvard Griegi teosest «Peer Gynt» valiti BBC Music Magazine'i poolt 2005. aasta parimaks orkestrimuusika albumiks. Naistekoorid
(tänapäeval küll enamjaolt lätikeelsena). 1994. aastal asutatud Liivi Kultuuri Keskus andis välja liivikeelset ajakirja Õv. Alates 1995. aastast hakati esimest korda Läti Ülikooli ajaloos õpetama selles kõrgkoolis liivi keelt. 3 LIIVIKEEL 2.1 Liivi keel Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Kui räägitakse liivi keelest, mõeldakse selle all tavaliselt Kuramaa rannakülade liivlaste keelt. Ka liivi kirjakeel on loodud Kuramaa randlaste, eesti vanemas kõnepruugis kurelaste või
keelpilliorkestrid, rahva- ja peotantsurühmad, näitetrupid jne. Ehitati seltsimaja, mis tegutseb tänaseni. Toimus kaks laulupäeva, anti välja laulupäeva albumid.Seltsielu kandus ka ümbruskonna küladesse. Näiteks oli Nõmme külal oma puhkpilliorkester. Simuna kandi kultuurielu keskuseks on 19. sajandi keskpaiku kiriku juurde tekkinud Simuna alevik. Organiseeritud muusika- ja laulukooriharrastus algas seal 1832. a köstriks tulnud Villem Normanni juhatusel. Ta asutas segakoori, mille muutis 1860ndail aastail meeskooriks. 1866. a organiseeris Normann Simuna laulupüha, mis oli järgnevate suurte laulupäevade üks varasemaid eelkäijaid. 1890ndate aastate alguses asutati Paasveres Simuna kihelkonna esimene pasunakoor, Simuna puhkpilliorkester asutati 1912. aastal Gustav Liivi poolt. 19. saj lõpul ja 20. saj algul tegutses Simunas Noorsoo Kasvatamise Selts ja mitmeid teisi seltse, millest vanim oli 1900. a asutatud Simuna põllumeeste selts
Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või ese, nagu faks, mobiiltelefon, televiisor, arvuti jne. Mitterahaline sissemakse hindab äriühingu juhatus ja selle hinnangu peab kontrollima audiitor. Kui sissemakse tehakse rahas, saab raha uuesti kasutada pärast kande tegemist äriregistri poolt. Osaühingul peab olema juhatus. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Euroopa Majandusühenduse riikides või Šveitsis. Kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni ja juhatuse liikmeid on vähem kui kolm, peab osaühingul olema nõukogu. Kui osaühingu osakapital on suurem kui 400 000 krooni peab osaühingul olema audiitor.
saavad osaks halbadele ja uskumatutele põrgus. Head kannavad paradiisis siidriideid ja kuldehteid, lamavad purpurvoodites, joovad jahedaid veine ja söövad kuldvaagnatelt hõrke puuvilju. Uskumatud ja patused piinlevad igaveses põrgutules ja kui nad siis pisarsilmselt jahutust paluvad, valatakse neile kurku ja näkku hoopis sulavaske. See innustaski islamiusulistel koraani tõsiselt võtta. 5.Kuidas tekkis Araablaste riik? Pärast Muhamedi surma juhtisid araablasi kaliifid. Nende juhatusel asusid araablased vallutama maabermaid. Kuna sealne vaene loodus ei võimaldanud kõikkidel lahedalt ära elada, siis tundusid rikkad naabermaad ahvatlevalt. Pealegi kutsus koraan moslemeid võitlema islami levitamise eest ja kuna kõigile, kes islami eest langevad, lubati pääsu paradiisi. Nii sõdisidki nad hästi võimukalt ja ei andnud nii sama alla. Nende peajõuks oli liikuv ratsavägi.Neil olid väga kiired ja tugevad hobused, millega nad said ka tuntuks. Lahingus oli
mai öösel vastu 2. maid[3] 1709. Vajaliku varustuse puudumise tõttu piiramine venis. Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel. Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida. Rootslased tungisid 8. juulil 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) Poltava lahingus Carl Gustav Rehnskiöldi juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad. Rootslased kaotasid surnutena üle 9000 mehe. Juulis alistus Perevolotsna lähedal venelastele 16 000 meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral Adam Ludwig Lewenhauptiga. Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud. Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid Türgi valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks. Peeter saatis oma saadiku Ýstanbuli ning nõudis Karli väljaandmist. Ahmed
Kalevlaste Maleva ja USA eriüksuste eeskujul Scouts-rügement. Juhtimise hõlbustamiseks asutati Lõuna-Eesti vägedest 2. diviis, mille ülemaks määrati polkovnik Viktor Puskar. Samal ajal pöördus Ajutine Valitsus abipalvega Suurbritannia ja Soome poole. 5. detsembriks 1918 saabus Soomest 5000 püssi ja 20 suurtükki koos laskemoonaga. 12. detsembril jõudis Tallinna sadamasse Briti laevastikueskaader admiral Edwyn Alexander-Sinclairi juhatusel. See kindlustas Eesti ranniku julgeoleku ja julgestas meresidet Euroopaga. Inglased kaaperdasid merel 2 Vene hävitajat ja kinkisid need Eestile, laevastikus said need nimeks Vambola ja Lennuk. 31. detsembriks toimetas Briti laevastik Eestisse 6500 püssi, 200 kuulipildujat ja 2 suurtükki. Soomes hakati korraldama vabatahtlike saatmist 2 Eestisse
Juriidilise isiku: lõpetamine - lõpetamise otsustamine likvideerimine - lõpetamise protsess (võlgade maksmine jne.). Seda korraldab seaduse esindaja e likvideerija lõpp - registrist kustutamine Kaasus 2: Aktsiaselts X andis osaühingule Y laenu. Raha anti üle sularahas. Kahe päeva pärast nõudis Aktsiaselt X raha tagasi, kuna laenulepingu sõlminud juhatuse liikmel ei olnud õigust laenulepingut sõlmida. Nimelt oli aktsiaseltsi nõukogu keelanud juhatusel laenude andmise. Osaühing Y keeldus laenu tagasiandmisest, kuna laen oli antud 3 aastaks ja enne tähtaja lõppemist nad laenu tagastada ei soovi. Kas laenuleping on kehtiv? 1) AS X ja OÜ Y 2) raha 3) Mõlemad eraõiguslikud jur. isikud 4) juhatusel on õigus esindada OÜ-d 5) Laenuleping ON kehtiv Esemed ese=objekt esemed võivad olla kehalised ehk asjad ja mittekehalised ehk õigused
Peol tekib vaidlus ja Kalevipoeg tapab sepa poja ning sepp vannutab mõõga. Kotka tiiva all olnud mehike kasvab suureks ja raiub tamme(92). Seitsmes lugu(Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. 94-106) Teel koju kuulis ta saare juures saarepiiga laitust(95-96). Iru mäel kuuldust sai aru Linda saatusest ja enda tegudest(99-100). Vennad räägivad, kust otsisid(Vanim nägi vask neidusid 101-102, teine vend jõudis loomade juhatusel jõukasse tallu(102-104)... Vennad otsustavad liisku heita(104-105). Kalevipoeg saab isalt õpetust(105-106). Kaheksas lugu (Viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm). Viskevõistluse(Võrtsjärve ääres? 110) võitis noorem vend, vanemad läksid uut kodukohta otsima(117-119). Kalevipoeg hakkas maad kündma ning puhkamise ajaks pani ruuna jalad kinni ja seetõttu sai too metsaloomade söögiks(124-127). Üheksas lugu (Kättemaks huntidele. Sõjasõnumid. Öine nõuandja
Võitis ordu, sest Damerowi organioseeritud rahvusvaheline koalitsioon lagunes koost. · 1397 - Teine Danzigi kongress: Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. · 1406 - Pihkva vürstide sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni. · 1407 - Pirita kloostri asutamine. 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 14211422 - hakati pidama Liivimaa Maapäevi · 1435 - Valga konföderatsiooni sõlmimine. · 1442 - Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa eestseisjateks Novgorodi kaubakontoris. · 14431448 - sõda ordu ja Novgorodi vahel. · 1452 - Kirchholmi leping, millega Riia linn alistus nii ordule kui ka peapiiskopile.
Otsustav lahing toimus 19.-22. juunini Cesise linna ümber. Cesist nimetatakse esipäraselt Võnnuks, selle tõttu on see ajalukku läinud Võnnu lahinguna. Pärast kolmepäevast lahingut oli sakslaste jõud murtud ja 23.juunil vallutasid Eesti väed Cesise. See on eesti rahva võidupüha, mil viimaks ometi löödi vaenlast, kes oli 13. sajandit hävitanud Eesti iseseisvuse. Pärast Cesise vallutamist tungisid Eesti väed Riiani. Liivi lahte koondus Eesti sõjalaevastik admiral Johan Pitka juhatusel. Juuli esimestel päevadel murdsid Eesti väed läbi sakslaste kaitseliinidest Riia alla ja laevastik vallutas merekindluse Daugava suudmes. 3. juulil andsid sakslased alla. Liitlaste järelevalvel lahkusid nad Riiast, kuhu naasis Ulmanise valitsus. Olles jalule aidanud naaberrahva, lahkusid Eesti väed järk-järgult Lätist Landeswehri sõda oli noore Eesti armee ,,küpsuseksam", sest siin olid vastasteks Esimese maailmasõjas karastatud saksa vabatahtlikud ja elu eest võitlevad baltlased
aastal Tartus. Koidula on ka eesti algupärase näitekirjanduse ja eesti teatri alusepanija. Selles referaadis teengi kokkuvõtte Koidula parimast näidendist ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", 1872. Elulugu Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena; 1850 asus perekond Pärnu Ülejõele. Sai algõpetust kodus isa juhatusel, õppis 1854-1861 Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. ,,Perno postimehe" toimetajana tõmbas isa Johann vähehaaval ka tütre abilisena ajalehetöösse algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjandusliku lektüüri mugandamisel. Lõpetanud tütarlaste kooli, sooritas Koidula 1862 Tartu ülikooli juures nn suure eksami ja sai koduõpetaja kutse. 1863.a. lõpul asus perekond Tartusse, kus Jannsen hakkas välja andma ,,Eesti Postimeest".
Veebruaris 1903 lõpetab Schönberg eelmise aasta aprillis alustatud sümfoonilise poeemi "Pelleas ja Melisande". Hilissuvel 1903 pöördub Schönberg koos naise Mathilde ja tütre Gertrudega tagasi Viini. 1904. aastal asutab koos Zemlinskyga Loovate Helikunstnike Ühingu. Sügisest 1904 saab Schönbergi õpilaseks Alban Berg ja Anton Webern. 25. jaanuaril 1905 toimub sümfoonilise poeemi "Pelleas ja Melisande" op. 5 esiettekanne Viini Muusikaühingu suures saalis autori juhatusel. Suve 1905 veedab koos perega Gmundenis Traunsee ääres. 22. juunil 1906 sünnib poeg Georg. 1907. aastal alustab intensiivset tegelemist maalikunstiga. Sõbruneb maalikunstnik Richard Gerstliga. 1908. aastal leiutab notatsioonimasina, mille esitab patenteerimiseks Viini Patendiametile. 1.3 Uus huvi - maalimine 1910. aastal Kolib Schönberg Hietzingisse, kus tegeleb intensiivselt maalimisega. Esimene maalinäitus Helleri galeriis Viinis. 1911
pidanud. Muusikakeskkoolis õppis Anu põhierialana koorijuhtimist Elo Kaarepere juhendamisel ning paralleelselt ka klaverit Ada Kuuseoksa juures. Abituuriumi ajaks oli Anu end juba üle- eestilisel koorijuhtide konkursil esikohale dirigeerinud ning õpilasvahetuse korras läkitati noor koorijuht õppima Stockholmi muusikagümnaasiumi. Lõpueksami tegigi Anu edukalt Stockholmis, kus rootslastest komplekteeritud koor esitas tema juhatusel Rahmaninovi ja Tormise muusikat. 1991. aastal astus Anu Eesti Muusikaakadeemiasse, mille lõpetas koorijuhi diplomiga 1995. aastal, õpetajateks Elo Kaarepere ja professor Kuno Areng. Õpinguaastate sisse mahtus ka töö Rahvusraamatukogu naiskoori ja "Ellerheinaga". Orkestri ette astus Anu esimest korda teisel kursusel. Tegemist oli Tallinna Muusikakeskkooli orkestriga, mille dirigent Toomas Kapten vajas endale sagedaste eemalviibimiste tõttu kindlakäelist assistenti
Järvamaa Kutseharidusekeskus Reelika Vinter Kodu uurimuslik ülesanne Juhendaja: Eve Rõuk Särevere 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Esivanemad............................................................................................................................ 4 Minu pere sugupuu................................................................................................................. 5 Minu kodukoha kirik................................................................................................................. 6 Kuulsus minu kodukohast...........................................................................................
a. suurem sõjakäik. Ümberkaudsetelt maadelt olid sakslased võtnud hulga vange. Nad ähvardasid need tappa, kui kantsi valitsejad ei alistu ja end ristida ei lase. Siis tapsidki sakslased piiratute silme all kõik vangid. Palju kaitsejaid langes, aga ellujäänud püüdsid vaprasti võitlust jätkata. Et kantsis oli aga palju langenuid ja haavatuid ning veest tuli suur puudus, siis lubasid eestlased ristiusu vastu võtta. Varsti läksid eestlased kuulsa Sakalamaa vanema Lembitu juhatusel sakslastele ja nende abilistele kätte maksma. 1211.a. liikuski Lembitu vägi lõuna poole. Jõudes üle praeguse Säde jõe, hävitasid sakalased seal oleva ristiusu kiriku. Saarlased ilmusid oma laevadega Koiva jõe kaudu liivlaste vanema Kaupo kantsi Turaida alla ja laastasid seal ümbruskonda, võttes kaasa hulga sõjasaaki ja viies vangi naissi ja lapsi. Eestlaste edukas sõjategevus ei saanud aga kaua kesta, sest varsti ilmusid Saksamaalt vaenlaste suured abiväed. Eestlaste ja sakslaste
võib eeldada, et liigirikkus ei ole veel jõudnud praegusele maastikupildile vastavasse tasakaaluolekusse. Peale selle püüdsime leida väljasuremisvõla tegelikku ulatust: kui suurt hulka Saaremaa ja Muhu loopealsete liikidest ähvardab tulevikus väljasuremine sel põhjusel, et nende elupaik on kadumas? Ajaloolised andmed loopealsete leviku ja suuruse kohta saime Eesti taimkatte suuremõõtmeliselt kaardilt, mille koostamist alustati Theodor Lippmaa ning jätkati Liivia Laasimeri juhatusel [8]. Tänapäevased andmed pärinevad pärandkoosluste kaitse ühingu poollooduslike koosluste inventuuri andmebaasist. Selgus, et loopealsete liigirikkus ei olenegi looalade praegusest pindalast ja sidususest. See seos oleks olnud eeldatav juhul, kui valitseks tavapärane tasakaaluline seisund liigirikkuse ja maastikustruktuuri vahel. Leidsime hoopis, et loopealsete praegune liigirikkus seostub 70 aasta taguse maastikupildiga ehk loopealsete pindala ja sidususega 1930. aastatel. See aga
jalgsiekskursiooni valitud keel(t)es. Suuline eksam toimub esmase atesteerimise reeglite järgi jooksva aasta väljakuulutatud eksamipäeval. Kandidaat peab õigeaegselt nõuetekohaselt registreeruma ja tasuma korduvatesteerimise tasu. 4.11. Suulise eksami läbiviimist (punktid 4.2, 4.5, 4.9 ja 4.10) korraldab atesteerimiskomisjon, suuline eksam toimub jooksva aasta väljakuulutatud eksamipäeval. 4.12. Atesteerimiskomisjonil ja juhatusel on õigus lahendada võimalikud eriolukorrad. 5. Võõrkeele lisamine 5.1. Kui atesteeritud giid soovib lisada seni atesteeritud töökeeltele uut võõrkeelt, tuleb tal oma keeleoskust näidata atesteerimiseksami suulise osa raames. Selleks registreerib tegevgiid end eksamile ja esitab atesteerimiskomisjonile vastava avalduse (Lisa 1) ja muud nõutud dokumendid. 5.2. Eksamit saab sooritada üks kord aastas jooksva aasta väljakuulutatud eksamipäeval.
kestnud võitlusist, kannatades ühtlasi toidu- ja unepuudust, kurnatud ja väsinud. Kuid sellest hoolimata tungiti edasi, keegi ei tahtnud maha jääda, ei partisanid ega nende juht. -9- Viimaks jõudsid partisanid ägedate võitluste järel Valga võtme, Paju mõisa alla. Hoolimata sellest, et soomus-rongid ei saanud siin veel partisane toetada, kuna Väike-Emajõe sild on purustatud, tungis 3. kompanii leitnant J. Soodla juhatusel pärast rasket võitlust otse taganevate venelaste kannul 30. jaanuaril Paju mõisa sisse. Kuid õhtul hakkas vaenlane Paju mõisale kahe soomus-rongi ja rohkete patareide ning soomusauto toetusel peale tungima. Leitnant J. Soodla pani oma rooduga viimse võimaluseni vastu. Viimaks oli ta liiga suure surve ja peamiselt laskemoona nappusel sunnitud lahkuma. Partisanid pääsesid siin ilma eriti suurte kaotusteta küll vaid pimeduse tõttu.
või nunnarüü selgapanek kindlustab pääsu osalusse jumalaga ja igavesse ellu. Kloostrites levisid müstika, askeesiga liituv harras palvetamine ja meditatsioon, mille kaudu püüti saavutada ühtsust jumalaga. Müstikud nägid nägemusi ja kuulsid hääli, sellest lähtuvalt enamik keskaja ärkamisliikumisi on sündinud kloostris. Augustinus Keskaja käsitlus kirikust ja ühiskonnast toetus Augustinuse mõtetele. Usupuhastajad tegid omakorda Augustinuse juhatusel oma otsustavad avastused. Augustinusele eelnenud läänekristlusel oli juutlik alatoon. Rõhutati laitmatut elu, heategusid ja kirikukorrale alistumist. Augustinus oli oma kogemustest õppinud, ei inimene ei pääse omal jõul patust, sest tema ihu valitsevad kired ja hinge kõrkus. Ainult jumal võib murda patu võimu j aseda ta teeb millal ja kus tahab. Augustinus pöördub tagasi juba kõrvale
tsentraalperspektiivist ja ühendati ühte pilti objekti erinevad vaated. Alates 1912.a'st hakati kasutama ka kollaazitehnikat. 48. litograafia (lito) kivitrükk, litograafiakivile kriidiga joonist paljundatav kujutis. 49. Natüürmort elutuid esemeid kunstipärases aretuses kujutav maal/ ehk vaikelu. 50. Opkunts 1964.a loodud mõiste optilisi efekte sisaldavate kunstiteoste tähistamiseks. 51. Perfomance etenduskunst, kunstniku juhatusel ja publiku osalusel luuakse improvisatsiooniline etendus/ happening´ist 1970.a välja kasvanud kunstisündmus, ühe kunstniku etendus, milles publik ei osale. Etendusel on teatud plaan. Sõnumit ei kanna tekst vaid tegevus. 52. Perspektiiv 1) ruumi kujutamine tasapinnal sellisena, nagu ta paistab silmale ühest keskpunktist, esemete pildil kujutamine nii, et nad paistavad 3e mõõtmelisena, 2)
entsüklopeedilise teose ,,Hortus deliciarum", mis oli mõeldud nunnade harimiseks. Entsüklopeedia oli usuline, ning oli pühendatud nunnadele, kes aitasid teost illustreerida ja kirja panna. ( Lisa 1) Nunnakloostrites olid koolid, mis olid eeskätt mõeldud kloostri elanikele, aga sinna võeti ka õpilasi, kes ei kavatsenud alaliselt kloostrisse jääda. Mitmed kõrgkihtide tütred õppisid kloostris kirjatarkuse algeid. Naistel oli võimalus õppida ka eraõpetaja juhatusel. Mitmed noored naised said aga õpetust oma vaimulikus seisuses olevatelt sugulastelt. Mitmetegi kõrgemat päritolu või vürstlikust soost naiste haridusest räägitakse legende. Nende naiste haridustase oli tihtipeale kõrgem kui nende meestel või vendadel. 6. sajandi kloostrikoolide õppekoormusest räägivad Arles'i Cesariuse eeskirjad nunnakloostritele. Nunnakloostritesse tuli eeskirjade järgi võtta eelistatult neid tüdrukuid, kes
+manifest lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks, Eesti Rahvameelse Eduerakonna(postim.) ning ESDTÜ(Uudiste toetajad), kuid koheselt tekkis poliitikute seas lõhe, erimeelsuste ületamiseks kutsusid eesti seltsid kokku üle- eestimaalise rahvaasemike koosoleku. Toimus 2 iseseisvat koosolekut: J.Tõnissoni juhtimisel-nõuti Eesti alade ühendamist rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale. J.Teetmani juhatusel nõuti valitsuse korralduse boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist. Vabadusepäevad jõudsid haripunkti detsembri algul. Paljudes kohtades mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti viinapoode/kõrtse, keelduti sõjaväeteenistusest ja
oktoobril Pärnus. Sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas. Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral Carl Gustav Rehnskiöld. Venelastele saabus korraga kaks ärevat uudist: August II Tugev oli Liivimaalt lahkunud ning oma vägedega Kuramaale talvekorterisse läinud ning Pärnus maabunud Rootsi armee oli teel Narva. Saanud teada rootslaste maabumisest Pärnus, saatis Peeter I luurele 5000 mehest koosneva ratsaväeüksuse Boriss Seremetjevi juhatusel. Karl XII juhatas Tallinnast teele asudes väge, kuhu kuulus kokku 10 537 meest. 13. novembril 1700 algas marss kindlustatud Tallinnast Narva. Rootslased pidid läbima venelaste poolt lastatud maa. Kõikjal oli mahapõletatud talusid ja külasid. Kuskil polnud hobustele sööta ega sõduritele toitu. Külm novembrivihm tegi sõdurid läbimärjaks ning nad olid näljased. Öösel läks vihm üle lumeks. Sõdurid ja kuningas pidid magama lögasel maal.
nõukaajal 100%-liselt realiseeruda. Selleks oli asi liiga suur. Samad püüdlused ja väärtused tõusevad uuesti esile "hilise" RUJA loomingus... 6 Kolmas periood pop ruja(1981-1984) Plaaniti jõulist come-back'i - Ruja 10. aasta juubelikontsert 1981. aastal Linnahalli saalis koos Tõnu Kaljuste koori ja Eesti Raadio kammerorkestri Paul Mägi juhatusel. Mängiti ülevaatlikult esimese poole lugusid, paar lugu teisest perioodist ning uuemad lood kontserdi teises pooles. 1981. tekkis täielik rujamaania ja lõi nagu lööklaine hetkeks väga kõrgele - nad olid tohutult popid. Tartu muusikapäevadel tegi Ruja igas mõttes platsi puhtaks, meeldides nii publikule kui mingile müstilisele "üriile", löödi ka publikurekordeid - täpselt ei tea keegi kui palju oli rahvast, arvatavasti u. 18 000. Kaasaelamine oli tohutu.
12. Sajandi alguseks olid mitmed naiskloostrid tuntud käsikirjade valmistajatena. On teada, et mitmed naised olid ka käsikirjade koostajad ja autorid. Nunnakloostrites olid koolid, need olid eeskätt mõeldud kloostri elanikele, aga sinna võeti ka niisuguseid õpilasi, kes ei kavatsenud alaliselt kloostrisse jääda. Nõnda õppisid mitmed kõrgkihtide tütred seal kirjatarkuse algeid. Naised võisid õppida ka eraõpetaja, näiteks lossikaplani juhatusel. Mitmed noored naised said aga õpetust oma vaimulikus seisuses olevatelt sugulastelt. Mitmete vürstlikust soost või muidu kõrgemat päritolu naiste haridusest räägitakse legende. Arvatakse, et nende naiste haridustase oli tihtipeale kõrgem kui nende meestel või vendadel. 6. sajandi kloostrikoolide õppekoormusest räägivad Arles'i Cesariuse eeskirjad. Nende järgi tuli kooli võtta eelistatult neid tüdrukuid, kes juba tundisd tähti ja kõik pidid õppima lugema.
ning leidis seal väljenduse ja vormi uusi võtteid, mis hiljem kandusid ka sümfooniatesse. Vokaalmuusika Kuigi instrumentaalteoste suure hulga põhjal võib Haydnit pidada peamiselt instrumentaalmuusika loojaks, pole vokaalmuusika tema loomingus sugugi vähetähtis. Haydn on 24 ooperi, suure hulga vokaalse kirikumuusika ja ka mitme oratooriumi autor. Enamik tema oopereid valmis Esterháza ooperimaja jaoks, kus need autori juhatusel ka ette kanti. Suurem osa neist meisterlikest ja vaimukaist teostest on kirjutanud itaalia koomilise ooperi (opera buffa) stiilis. Haydn lõi ka 14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost. Tema kirikumuusikale on ette heidetud liigset rõõmsameelsust, helilooja ise on aga öelnud, et üksnes mõte Jumalale paneb ta südame rõõmust hüppama ning vaevalt Jumal teeb etteheiteid, kui teda teenitakse rõõmsa südamega.
ülikooli rektor). Need kolm hakkasid harutama, mis seltsile panna nimeks ja milline valida meeskonnale võistlusdress. Reinansi ettepanekul otsustati võtta seltsi nimeks ,,Meteor". Dressiks otsustati võtta sinised särgid, viienurgelise valge tähega rinnal, ja valged püksid. Räägitud, tehtud. Meeskonna treeneriks oli Tall. elutsev inglane Urchardt, kes ise palli suure vaimustusega lõi kaasa, ja tema juhatusel telliti ,,Verikäpa" laevameeste kaudu Inglismaalt komplekt jalgpallisärke, mis tol ajal maksid 30 kop. tükk. Mängijate üliküllus. Nii sündis ,,Meteor". Ta koosseisu kuulusid peale eeltähendatute veel praegune Pikalaenu panga sekretär Fiskar, omaaegne jalgpallimees Luik, end. ,,Spordi" seltsi esimees Kiisel, mereväe leitn. Lagus, ärimees Märge vitsch ja palju teisi. Kui selts mõne aasta oli saanud tegutseda, tuli mängijaid kohutavalt juure. Moodustati kolm meeskonda
kontaktisikuga, kes omakorda pöördub hanke korraldaja poole probleemi selgitamiseks ja lahendamiseks. Ettevõtte lõpetamine 1.1 Osaühingu lõpetamise otsus ja lõpetamisavalduse esitamine Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtu otsusega. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma vähemalt 2/3 koosolekul osalenud aktsionäridest. Osaühingu lõpetamiseks tuleb juhatusel esitada äriregistrile avaldus (kirjalikult või elektrooniliselt ettevõtjaportaalis) ja aktsionäride lõpetamisotsus koos üldkoosoleku protokolliga. 1.2 Likvideerimine Osaühingu lõpetamise otsusele ja avalduse esitamisele järgneb likvideerimine, mille jooksul on teil oluline jälgida kindlat tegevuste järjekorda. Likvideerimine koosneb järgmistest etappidest: 1.likvideerijate määramine ja nende kandmine äriregistrisse; 2
parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Tekkisid kaks erakonda, kelle vahel tekkis ka lõhe: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tääliste Ühisus. Erimeeluste ületamiseks kutsuti 27.nov 1905 tartusse kokku esimese üle-eestimaalise rahvusasemike koosoleku. Jaan Tõnissoni juhtimisel Burgermuse seltsi saalis koos olnud rahvaesindajad nõudsid Eesti alade ühendamist, baltisakslaste eesõiguste piiramist ja riigimaade jagamist rahvale. Jaan Teemanti juhatusel koosolekut pidanud saadikud tahtsid valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist, maade jagamist rahvale ning rahvamiilitsa loomine. Mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti viinapoole ja kõrtse, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest, loodi relvastatud salke. 11.dets. 1905.a kutsusid Teataja toetajad kokku teise
Kanepi Gümnaasium Mirell Lattik AUGUST WEIZENBERG Referaat Klass: 9. a Juhendaja: Aino Mõttus Kanepi 2008 Sisukord: Sissejuhatus 3 August Weizenbergi elulugu 4 Kodunt võõrsil 6 Viimased aastad kodumaal 8 A. Weizenbergi viimne teekond 9 Kasutatud kirjandus 10 2 Sissejuhatus Valisin August Weizenbergi, sest mulle meeldivad tema tööd ja ta tundub väga huvitav inimene. Ta on Kanepi heaks palju teinud ja üle Eesti kuulus. August Weizenberg on tuntud Kanepi põliselanikele. Kanepis on tema auks püstitatud tema nimeline mälestusmärk. Ka tema haud on Kanepis ja seda kaunistab tema skulptuur ,,Lootus". Selle kirjandi eesmärk on uurida August Weizenbe...
aastal Tartus. Koidula on ka eesti algupärase näitekirjanduse ja eesti teatri alusepanija. Selles referaadis teengi kokkuvõtte Koidula parimast näidendist ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", 1872. Elulugu Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena; 1850 asus perekond Pärnu Ülejõele. Sai algõpetust kodus isa juhatusel, õppis 1854-1861 Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. ,,Perno postimehe" toimetajana tõmbas isa Johann vähehaaval ka tütre abilisena ajalehetöösse algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjandusliku lektüüri mugandamisel. Lõpetanud tütarlaste kooli, sooritas Koidula 1862 Tartu ülikooli juures nn suure eksami ja sai koduõpetaja kutse. 1863.a. lõpul asus perekond Tartusse, kus Jannsen hakkas välja andma ,,Eesti Postimeest". Koidula oli pidevalt
Vanalinna Hariduskolleegium Hanna Laura Sarv 8.t Aare Laanemets Referaat Juhendaja Krista Nõmmik Tallinn 2017 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................3 2. Elulugu.....................................................................................................4 2.1 Eluloo Sissejuhatus.............................................................................4 2.2 Laanemets enne "Kevadet"................................................................4 2.3 Kuidas Aare Laanemetsast Toots sai?.................................................4 2.4 Kuulsus teda ei muutnud....................................................................4 2.5 Teatritee..............................................................................................5 2.6. Perekond..............................
tornil, seisis väike joonia stiilis võidujumalanna Nike tempel. (Tavaliselt kujutati Niket tiibadega, kuid sealne Nike kuju oli tiibadeta, et ta ei saaks ära lennata). Sandaali siduv Nike. Marmorreljeef Athena Nike templilt Ateena akropolil. 5. saj. eKr. Akropoli peatempel – valgest marmorist PARTHENON, 5.saj. eKr.. (Hoone ehitasid arhitektid Iktinos ja Kallikrates Pheidiase juhatusel. Tempel oli 70 m pikkune ja 31 m laiune dooria peripteer, mida ümbritses 8x17 peaaegu 10 m kõrgust sammast. 1803-12 laskis lord Elgin enamuse kujusid Inglismaale viia ja müüs need Briti Muuseumile. Parthenoni on kasutatud kirikuna, türgi mošeena, 17. saj. sai hoone tugevasti kannatada, sest seal asus püssirohuladu). Parthenoni läänepoolse tümpanoni reljeefkaunistuste rekonstruktsioon (Võitlus Athena ja Poseidoni vahel Atika
suuremaid laevu. Mõlemad sillad ehitati ühesugusel viisil – aluseks paigaldati kivide ja 6 betooniga täidetud kärgkastid, mille peale laoti paekividest müür ning palistati see graniidist äärekividega. 2.2. 1929.aasta Tallinna sadama tueviku plaan 1929.aasta jaanuaris toimus Kaubandus-Tööstuskojas nõupidamine, kus vaadati läbi Mereasjanduse Peavalitsuse juhatusel kokku seatud üldine Tallinna sadama tuleviku plaan. Osalesid kõik asjast huvitatud majandusringkondade esindajad. Esitatud kavandi eeskujuks olid rahvusvahelise võistluse tööd, mille hulgast ei leitud sellist, mis oleks üksi suutnud kogu tervikut kanda. Kalasadama ja rannasõidusadama asukoht ning edasine areng määrati olemasolevast kalasadamast loode suunas kuni Patareini, nähes seejuures ette suures ulatuses mere täitmist
Rahvaluule Arhiivi viisikogu läbi töötades. Sama aasta suvel sõitis ta Muhusse ja Hiiumaale rahvaviise koguma. Tegevuse eesmärk oli osa võtta Estonia teatri poolt väljakuulutatud võistlusest. Esialgselt oli ,,Kratt" vaid ühevaatuseline ning oma lühiduse tõttu ei võetud seda arvesse. Täispikk teos valmis 1941. aastal, libreto palus kirjutada abikaasa Erikal. Ballett "Kratt" tuli lavale 31. märtsil 1943. aastal "Vanemuises" Tubina enda juhatusel, abikaasa Erika tantsis Peretütre osa. Eesti rahvamütoloogias on kratt lendav tuline elukas, kes oma peremehele raha, vilja ja muud varandust kokku veab. Selline rikastumine ja varanduse täiendamine toimub aga teiste ligimeste kulul ehk siis varastatakse. Sellist varanduse vedajat nimetatakse ka tulihännaks, sest enamasti õhtul ja öösel pimeduses liikudes jätab ta endast pika tulejoa järele. Krati valmistab kergesti
Suure osa oma maalidest pärandas ta oma sünnilinnale Albile, kus 1922 avati Toulouse-Lautreci muuseum. Henri de Toulouse-Lautreci tööde hind võib ulatuda kunai 15,5 miljoni USA dollarini olenemata sellest, et maalides kasutas at paberit või pappi ja tema tööd võivad seetõttu olla halvas seisukorras. Tema pildid on jäänud reklaami verstapostiks. Lapsepõlv Henri de Toulouse-Lautrec alustas õpinguid oma ema, abee Peyre'i ja Armandine d' Alichoux de Senegra juhatusel. Henri oli väga kiire taibuga ja õppis hämmastavalt ruttu. Ta oli väga elav ja lärmakas. Kõik teda imbrutes oli tema jaoks ülimalt huvitav ja uus. Ema ütles tema kohta "Elav nagu pall". Henri oli piassava domineeriv ja tujukas, oma ainukese lapse õigusi kasutas ta täielikult ära, surudes läbi kõik oma tahtmised. Ta oli pilkehimuline ja armastas nöökida. Ema oli Henri üle väga uhke, ta ei tahtudki, et Henri oleks mingilgi moel teistsugune. Ema oli see, kes tema
regulaararmee, sõjalaevastik, manufaktuure ja relvatehaseid. Kirikukelladest valati suurtükke ning erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele. Peeter ründas Baltimaid, kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti Augustit troonilt tõugata. Peeter sai kaks korda jagu ka väikesest Rootsi väest mis oli Balti provintside kaitseks Karl XII-st maha jäänud. 1702 aastal 9. Jaanuaril lõi Vene korpus Boriss Seremetevi juhatusel Erastvere lahingus Wolmar Anton von Schlippenbachi juhitud Rootsi väliarmeed ning saavutas 29.juulil Hummuli lahingus võidu rootslaste üle. Seejärel hõivasid venelased Liivimaal Mõniste, Valmiera ja Alüksne. Alates 1702. aastast kontrollis Venemaa Eesti- ja Liivimaad, välja arvatud Rootsi kindluseid. Ingerimaal vallutasid venelased 22. oktoobril Nöteborgi kindluse, mille nad nimetasid ümber Schlüsselburgiks, ja 12. mail 1703 Nevanlinna. Sellega oli kogu Neeva venelaste valduses.
Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Osakapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, mille eest peab tasuma täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Osaühingul peab olema juhatus, mis on osaühingu juhtimisorgan ning esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks liige või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis või mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Sveitsis. Osaühingu registreerimiseks vajalikud dokumendid on põhikiri, asutamisotsus või asutamisleping, kandeavaldus, sidevahendite andmed, panga tõend osakapitali sissemakse
ülemineku päevast. Ühistu liikmeskonda kuulub nii nooremaid kui vanemaid inimesi. Hetkel kuulub ühistu juhatusse 3 inimest. 6.2. Põhikiri KÜ ,,Põllu" põhikiri on toodud lisades (Lisa 2.). 6.3. Kodukord Korterühistul ,,Põllu" on oma kodukord (Lisa3.), mis võeti vastu 2009. aastal. Korterelamu kodukord asub ühistu esimehe ja nende liikmete käes, kes on selle endale paljundanud. Soovi korral saab lasta ühistu juhatusel endale teha kodukorrast koopia. Tähtsamad kodukorra punktid on eraldi välja toodud ka Ühistu teadetetahvlil ühe trepikoja seinal. 6.4. Haldusteenused Korteriühistul on alates 2013 aastast palgatud raamatupidaja, kellele makstakse 25 kuus. 16 7. Korterelamu hooldamine 7.1. Krundil Krundi korrashoiuga tegelevad majaelanikud ise. Kokkuleppeliselt riisutakse sügisel
saatmiseks tehtud juba 18. sajandi lõpus. Sealt levisid rahva hulka viiulid, flöödid ja klarnetid, hiljem ka metsasarved. 3) Milline tähtsus on David Otto Wirkhausil eesti muusikaajaloos? Too näiteid. V: David Otto Wirkhausi juhtimisel tõusis Väägvere pillikoor 19. sajandi 60. aastail juhtivaks orkestriks. Väägvere eeskujul loodi, eriti pärast esimeset üldlaulupidu, pillikoore kõikjal Eestis kokku üle saja. David Otto Wirkhausi juhatusel mängisid pillikoorid mitmel üldlaulupeol. 4) Kes oli Janis Cimze ja missugune oli tema roll eesti muusikaloos? V: Janis Cimze oli Saksamaal õppinud lätlane, kes juhatas Valga koolmeistrite seminari. Viimases oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal, hõlmates ligi neljandiku tundide arvust. Õpetati laulmist, klaveri-, oreli- ja viiulimängu, harmooniat ja generaalbassi. Seminari 400 kasvandikust umbes neljandik olid eestlased. Valga seminarist võrsus hulk mehi, kes eesti
Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Osakapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, mille eest peab tasuma täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Osaühingul peab olema juhatus, mis on osaühingu juhtimisorgan ning esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks liige või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis või mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Osaühingu registreerimiseks vajalikud dokumendid on põhikiri, asutamisotsus või asutamisleping, kandeavaldus, sidevahendite andmed, panga tõend osakapitali sissemakse kohta
seltsi juhatus, pärast seda loositud järjekorras koorid. Rongkäiguga liiguti Vanemuise seltsi majast Jaama tänavalt toomkiriku varemete alla orgu, kus peeti jumalateenistus. Seejärel liiguti Maarja kiriku juurde ja siis raekojaplatsile, kus lauldi keisri hümni. Pärastlõunal toimus vaimulik kontsert, kuhu samuti ühiselt rongkäigus mindi. Karl August Hermanni, David Otto Wirkhausi ja Adalbert Hugo Willigerode juhatusel lauldi ja mängiti 15 teost, iga 5 pala järel peeti kõne. Esimesena kõneles Peterburi kindralsuperintendent ja Peterburi Eesti Jaani koguduse pastor C. Freifeldt, kes ärritas rahvast tagurliku ja rahvuslikke püüdlusi maha tegeva kõnega. Ado Reinvaldi sõnutsi lubasid 24 koori pärast seda enam mitte laulda. Mihkel Veske, Hugo Treffneri ja teiste kõnede peale aga pidu ikkagi jätkus. Teise päeva ilmaliku kontserdi ajal oli peoplats rahvast täis. Pileteid
külalised ning Vanemuise seltsi juhatus, pärast seda loositud järjekorras koorid. Rongkäiguga liiguti Vanemuise seltsi majast Jaama tänavalt toomkiriku varemete alla orgu, kus peeti jumalateenistus. Seejärel liiguti Maarja kiriku juurde ja siis raekojaplatsile, kus lauldi keisri hümni. Pärastlõunal toimus vaimulik kontsert, kuhu samuti ühiselt rongkäigus mindi. Karl August Hermanni, David Otto Wirkhausi ja Adalbert Hugo Willigerode juhatusel lauldi ja mängiti 15 teost, iga 5 pala järel peeti kõne. Esimesena kõneles Peterburi kindralsuperintendent ja Peterburi Eesti Jaani koguduse pastor C. Freifeldt, kes ärritas rahvast tagurliku ja rahvuslikke püüdlusi maha tegeva kõnega. Ado Reinvaldi sõnutsi lubasid 24 koori pärast seda enam mitte laulda. Mihkel Veske, Hugo Treffneri ja teiste kõnede peale aga pidu ikkagi jätkus. Teise päeva ilmaliku kontserdi ajal oli peoplats rahvast täis. Pileteid müüdi üle 10 000, aga suure
Üldkoosoleku pädevusse kuulub: 1) põhikirja muutmine; 2) eesmärgi muutmine; 3) juhatuse liikmete määramine; 4) muude põhikirjaga ette nähtud organite valimine; 5) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemine või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus MTÜ esindaja määramine; 6) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. MTÜ JUHATUS MTÜ igapäevast tegevust juhib juhatus. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liikmete minimaalne arv nähakse ette põhikirjas. Igal juhatuse liikmel on õigus esindada MTÜ-d kõikides õigustoimingu- tes. Põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada MTÜ-d ainult ühiselt. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui koos-
avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osaühingu tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Osaühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit «osaühing» või lühendit «Oܻ. Osaühingut esindab ja juhib juhatus, kuhu võib kuuluda üks liige (juhataja) või mitu liiget. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Kui
ka ära. Äriühingul on variant muuta põhikirja või valida üks liige juurde. Organi koosseisunõuete mittetäitmine – ei mõjuta organite otsustamisvõimet ja tegutsemisvõimet. Näiteks kui AS-s peab seaduse järgi olema nõukogus 3 liiget, kuid ainult 2 liiget on valitud, siis nõukogu on olemas. Need 2 liiget saavad tegutseda sõltumata sellest. Juhatuse liikmete kohustuslikku arvu pole seadusega ette nähtud, kuid kui põhikirjas on ette nähtud, et juhatusel on 3 liiget, siis registripidaja saab otsuse esitamisel olenemata sellest kande rahuldada, kuid annab täiendava tähtaja leidmaks kolmas liige. Seniajani on juhatusel otsustamisvõime ja teovõime sõltumata sellest, et kolmandat liiget veel ei ole. Sellisel juhul on vaja muuta kas põhikirja § 300 lg 1 alusel või leida kolmas juhatuse liige. 02.04.2018 seminar V 14 kaasus - Kas nõukogu otsus on õiguspärane? Kas saab ametiaega pikendada? Kas saab seda teha tagasiulatuvalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
