Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"juhatusel" - 348 õppematerjali

juhatusel on vaja teada, kui palju peavad nad üldse pangale tagasi maksma, milline on intressi osa ja kui suur on igaaastane makse? Koostame laenuamortisatsiooni graafiku.
thumbnail
2
doc

Landeswehr'i sõda - kokkuvõte

Kunagine lätlaste au ja uhkus - I maailmasõjas sakslaste vastu vapralt võidelnud läti rahvuslikud kütipataljonid olid üle läinud Nõukogude - Vene poolele ja seega puudus neil võimalus iseseisvalt vabaneda Lätit okupeerivatest võõrvägedest. Lõuna-Lätis peremehetsenud sakslased formeerisid enamluse vastu sõdimise vajalikkuse sildi all kohalikest- ja vabatahtlikest riigisakslastest kaks tugevat relvaüksust- Landeswehri ja nn.rauddiviisi kindral von der Goltzi juhatusel . Van der Goltz pidi ametlikult aitama Läti valitsust, aga reaalselt asus ellu viima Balti hertsogiriigi säilitamise ideed ja unistas vene enamluse lõpetamisest. 16. märtsil 1919 kukutasid sakslased neile tülikaks muutunud Ulmanise valitsuse ja Läti ajutisel valitsusel ei olnud muud võimalust, kui tunnustada Landeswehr'i Läti riigi sõjaväena. Eestit häiris Lätis kujunenud olukord ja teades Landeswehri õigeid eesmärke, otsustas toetada seaduslikku Läti valitsust....

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
32
rtf

Mart Saar

aastal toimus Tallinnas M. Saare helitööde kontsert, siis kirjutasid arvustajad, et 20 Saar on esimene, kes teadlikult ja järjekindlalt hakkas arendama omapärast rahvuslikku muusikat, et tema muusikas hõõgub uhke põhjamaa luule. Nüüd saab Mart Saar palju parema kriitika osaliseks ja selletõttu tõuseb Saare enesetunne tunduvalt. Tartus andis 1928. aastal kontserdi Saare helitöödest Akadeemiline Meeskoor L. Neumanni juhatusel . Kontserdil esitati ka Saare soololaule ja klaveripalu. Eelpool käsitletud ajajärgul, kahekümnendatel aastatel, jätkus Saare loominguline tegevus Tallinnas ja eriti intensiivselt pikkadel suvepäevadel Hüpassaares. Oma isikupäraseid väljendusvahendeid kasutas ta nüüd meisterlikult. Kuigi Saar oli suurepärane orelikunstnik, kirjutas ta orelile väga vähe. Säilinud on ainult üks teos- "Fantaasia ja fuuga" 1915. aastast. 1918. a. kirjutab ta P. Südale, kes saatis talle...

Kirjandus
70 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Põhjasõda

Kirikukelladest valati suurtükke ning erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele. Peeter ründas Baltimaid, kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti Augustit troonilt tõugata. Peeter sai kaks korda jagu ka väikesest Rootsi väest mis oli Balti provintside kaitseks Karl XII-st maha jäänud. 1702 aastal 9. Jaanuaril lõi Vene korpus Boriss Seremetevi juhatusel Erastvere lahingus Wolmar Anton von Schlippenbachi juhitud Rootsi väliarmeed ning saavutas 29.juulil Hummuli lahingus võidu rootslaste üle. Seejärel hõivasid venelased Liivimaal Mõniste, Valmiera ja Alüksne. Alates 1702. aastast kontrollis Venemaa Eesti- ja Liivimaad, välja arvatud Rootsi kindluseid. Ingerimaal vallutasid venelased 22. oktoobril Nöteborgi kindluse, mille nad nimetasid ümber Schlüsselburgiks, ja 12. mail 1703 Nevanlinna. Sellega oli kogu Neeva venelaste valduses....

10.klassi ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suured maade avastused

Tordesillase leping seisnes selles, et kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatud maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. 13. Uus Maailm sai nimeks Ameerika Amerigo Vespucci järgi, kes mõistis, et tegu on uue mandri, mitte Indiaga. 14. Vasco da Gama merereis Indiasse. Da Gama asus 1497.a. Juulis teele Lissbonist, sõitis viie kuuga Aafrika lõunatipuni, leidis Mosambiigist araablasest lootsi, kelle juhatusel jõuti 1498.a. Indiasse Malabari rannikule. Aasta pärast jõudis da Gama vürtsilaadungiga tagasi koju. Vürtsikaubandusest sai Portugali monopol. 1. Magalhaesi reisi eesmärk oli leida läänetee Indiasse ja Vürtsisaarteni. 1519.a. alustas ta oma reisi Hispaaniast Sanlucari sadamast, ületati Atlandi ookean, sõideti piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunasse, kuni leiti...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lydia Koidula

Lydia Koidula. Koidula,kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen,pärast abiellumist Michelson,sai tänu oma isale hea hariduse.Koidula sündis Vändras ja esimesed kooliteadmised sai kodus isa Jannseni juhatusel .Kui poetess oli kuue aastane kolis perekond Pärnusse,kus koidula 1861.a lõpetas Pärnu Saksa Kõrgema Tütarlastekooli.1863.a kolis pere Tartusse,kus Lydia sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami.Juba kooliajal Pärnus asus Lydia isa abilisena tööle Pärnu Postimehe juures,saades niiviisi esimeseks eesti naisakirjanikuks.Selles ajalehes avaldas ta ka oma esimesed ilukirjanduslikud tööd....

Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eduard Wiiralt

Need ja teisedki Wiiralti "Pallase" päevil valminud skulptuurid lubavad arvata, et temast oleks saanud hea skulptor. A.Starkopfi ateljees "Pallases"1921. Vasakult paremale: J.Genss, A.Starkapf, J.Grünberg(?), tundmatu, E.Viiralt, A.Vabbe. 19221923 jätkas Wiiralt "Pallase" stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel . Paralleelselt skulptuuriga tegeles Wiiralt seal ka joonistamise, estampgraafika ja litograafiaga. Mõnda aega töötas ta Paul Wenzeli vasetrükikojas, täiendades end sügavtrükitehnika alal. E. Viiralti ärasaatmine Dresdenisse "Pallases" märtsis1922. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 19231925 illustreeris Wiiralt J. Jaigi "Võrumaa jutud", 1925 J...

Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Veljo Tormis

Helilooja üheks ulatuslikumaks kooriteoseks on ,,Kalevala XVII runo" (1985) meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele. Rahvaluulega kõrvuti kasutab Tormis ka eesti ja teiste rahvaste poeesiat. Tormis ühendas ka vokaalsümfoonilise ja lavamuusika. 1980. aastal valmis tal kantaat-ballet ,,Eesti ballaadid". Tormise kooriteoste plaadistamistel ja tutvustamisel maailmas oma kontserdireisidel on panuse andnud Eesti filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel ning ka paljud teised koorid esitavad rahvusvahelistel koorifestivalidel Tormise teoseid. Veljo Tormis on saanud ka palju tunnustusi: 1970 ja 1972 ENSV riiklik preemia, 1974 NSV Liidu riiklik preemia, 1980 ja 1986 ENSV muusika-aastapreemia, 1987 NSV Liidu rahvakunstnik, 1995 EV kultuuripreemia, 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia. Tormise vanemad olid muusikalembesed. Kuusalus, kus helilooja sündis, laulsid nad nii kiriku- kui külakooris. Isa mängis orelit ja...

Muusika
37 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Ristisõjad

Kroonitud pead prdusid tohutuid kaotusi kandnud vega koju tagasi.Ka Pha Bernardi kui Teise ristisja eestvedaja kohta eldi Euroopas kibedaid snu.Ta oli sunnitud toetust otsima paavstilt. KOLMAS RISTISDA (1189-1192)-KIGE SUUREM JA ESINDUSLIKUM Kuulsusetult lppenud Teine ristisda kahandas lnemaailma huvi Pha Maa saatuse vastu.Jrk-jrgult ahenesid ka sealsed ristiusuliste valdused.Eriti judsalt edenes islamiusuliste vastu- pealetung Sria vepealiku Saladini juhatusel .1187.aastal lages ks ristisdijate tugipunkt teise jrel islamiusuliste ktte. Oktoobris alistus ka Jeruusalemm.Kirikutelt vesti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega. RISTISDADE TULEMUSED Tihenes kaubavahetus Idamaadega piti valmistaa paberit Hakati kasutama luksusesemeid ja kahvlit...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eduard Viiralt

märtsil 1898a. Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 aastal siirdus Viiralti perekond Eestisse elama, kus team isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. I maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinasse ning kunstikalduvustega noormees asus õppima Tallinna Tööstuskunstikooli. Aastast 1916 pärinevad Viiralt esimesed puu-ja linoollõiked(graafikatehnika) ning 1917. aastast esimesed ofordi-ja estambikatsetused(sügavtrükitehnika). Pärast Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas ta 1919. aasta oktoobris õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Selle järel 1922-1923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Lõpetanud Dresdeni Akadeemia asus Eduard Viiralt tagasi elama Tartusse. Viiraldi varasemates töödes oli näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud olid val...

Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kõrgkeskaeg

Linnarahva pidustused *Neid pidasid nii gildid ja tsunftid omaette kui ka terve kodanikkond üheskoos. Tavaliselt oli pidustustel kiriklik taust, kuid kasvasid ka sellest sageli välja. *Kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu alust tähistav vastlakarneval. Selle ajal püüti võimalikult palju süüa, et koguda rammu järgnevaks 40päevaseks kurnavaks paastuks. Iga gilt või tsunft omaette üksusena, nende vanemate juhatusel . *Vastlad olid ülemeelikud, kuna suguelu oli keelatud paastu ajal. Vastlad : rongkäigus kanti vahel frivoolseid maske ja lauldi siivutuid laule. Vastlate hulka kuulusid ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linna veetavatel vankritel. NÄITEMÄNGUD *...oli sügav usuline taust. *Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge, näiteks Piibli teksti illustreerivaid pantomiime...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon

a Elu Kaarli mõisas Rakvere lähedal · Pere positsioon: ­ isa aidamees ­ ema pereemand · Aida-Vidri ristinimega Friedrich Reinhold · Kodu palvevendlik, saksteustav Mõjutused · Vennastekoguduse liikumine · Rahvapärimuse kandjad ­ mõisateener Kotlep ­ Virumaal tuntud rändav kerjuslaulik ­ Kadrina kirikhärra Knüpffer, kes korjas rahvaluulet Lugemisoskus ema juhatusel Perekond vabaneb pärisorjusest 1815. aastal Vabakirja sisu · Tasuks kauaaegse ustava teenistuse eest · Aidamees Johann Reinholdsohn on koos järeltulijatega kõigist pärisorjuse paelustest lahti · Poja liignimeks on fikseeritud Kreutzwald · Perekond võib endale elukohta valida · Alla kirjutatud Kaarli mõisas 26. aprillil 1815. a Rakveres 1815-1818 Rakvere kreiskool (rekonstruktsioon) Esimesed koolid - Rakvere 1815: 11-aastane, Rakvere elementaarkool...

Kirjandus
53 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elu keskaegses linnas

Kroonitus pead pöördusid tohutuid kaotusi kandud väega koju tagaso. Kapüha Bernardi kui Teise ristisõja eestvedaja kohta öeldi Euroopas kibedaid sõnu. Ta oli sunnitud toetust otsima paavstilt. Kolmas ristisõda(1189-1192) Kuulsusetult lõppenud Teine ristisõda kahandas läänemaailma huvi Püha Maa saatuse vastu. Järkjärgult ahenesid ka sealsed ristiusuliste valdused. Eriti jõudsalt edenes islamiusuliste vastupealetung Süüria väepealiku Saladini juhatuseL 1187. aastal lan ges üks ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte. Oktoobris'alistus ka Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega.Püha linna langemine oli läänemaailmale ähvardavaks märgiks. Jälle õhutas paavst relvi haarama ning nendega valeusuliste vastu minema.Kõikidest ristisõdadest oli kolmas kõige esinduslikum. Ristisõdijate väge juhatasid SaksaRooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard...

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Nikolai Rimski-Korsakov

Tegeles ka heliloominguga, mis oli aga veel kaugel tehnilisest küpsusest. 1861 tutvus noor Rimski- Korsakov Balakireviga ja ühines grupi noorte heliloojatega. Hiljem kujunes sellest grupist "Võimas Rühm". Peatähelepanu pöörasid nad vene rahvamuusika ja rahvalaulu ning muinasjuttude kasutamisele oma loomingus. Balakirevi õhutusel ja juhatusel alustas Rimski-Korsakov oma esimese sümfoonia kirjutamist. 1862.aastal läks Rimski-Korsakov 3-aastasele merepraktikale, reisi käigus külastas ka Ameerikat. Venemaale tagasi jõudnud, töötas ta oma sümfoonia ümber ning selle esiettekanne toimus 1865. aasta detsembris. Nikolai looming hakkas äratama muusikamaailma tähelepanu. Omapärasema stiili poolest paistavad tema varasematest teostest silma muusikaline pilt "Sadko" ja sümfoonia "Antar"....

Muusika
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Liivi keel

Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes...

Kultuurilugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eduard Tubin

3). Pärast sõja puhkemist ja nõukogude vägede põgenemist jätkas Tubin Tartus oma muusikalist tegevust. Peale uuslavastuste "Vanemuise" teatris juhatas ta arvukalt sümfooniakontserte ning jätkas oma tegevust TMS Meeskoori dirigendina ning kompositsiooniklassi juhatajana Tartu Muusikakoolis. 31. märtsil 1943.a. toimus "Vanemuise" teatris balleti "Kratt" esietendus Tubina enda juhatusel , mis oli esimeseks Eesti balletiks. Järgmisel aastal lavastati see ka Tallinnas "Estonias", kuid 9. märtsil 1944.a. hävis "Estonia" teater Nõukogude Vene pommirünnaku tagajärjel koos balleti partituuri ja orkestrihäältega. Tules sai kannatada Tubina IV sümfoonia partituur, mis pääses hävingust vaid tänu sellele, et see oli paigutatud raudkappi. 20. septembril 1944.a. põgenes Tubin koos perega Rootsi. Sama aasta lõpul asusid nad koos paljude teiste Eesti...

Muusika
24 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Jean Sibelius. Tema soololaulud

a. loodud Viiulikontserdi ja 1905.a. suvel valmis selle lõplik redaktsioon. Esimestele "Ainola" - aastatele kaasnes Sibeliuse kasvav kuulsus välismaal. Tema teoseid esitati kõikjal suure menuga, sageli juhatas ta ise nende ettekannet. 1905.a. jaanuaris juhatas ta Berliinis oma II sümfooniat. Sellesama aasta märtsis esitati suure menuga Inglismaal tema I sümfooniat, "Finlandiat" ning muusikat draamale "Kuningas Christian II". Arturo Toscanini juhatusel kõlasid Itaalias II sümfoonia, "Tuonela luik" ja "Finlandia". 1905.a. lõpul viibis Sibelius Londonis ja Pariisis. 9 Nende aastate loominguline resultaat oli viljakas. 1907. aaastal valmis helilooja III sümfoonia ­ üks helgemaid Sibeliuse helitöid. 1909.a. kujunes pöördeliseks Sibeliuse loomingus. Varakevadel valmis heliloojal viieosaline keelpillikvartett "Intiimsed hääled", milles...

Muusika
45 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Julius Kuperjanov

Südaööl järgneb vaenlase üldrünnak, millele pannakse vastu kuni laskemoon otsa saab. Imekombel pääseb rood punaste haarangust, kus iga partisani kohta tuli vähemalt 20 punase kütipolgu lätlast. 31. jaanuari varavalgel alustavad partisanid rünnakut Paju mõisa vallutanud punaste vastu. Neid toetab soomlaste raskepatarei major Snellmani juhatusel , mis vahepeal on rindele jõudnud. Mõisa suunas liiguvad 3. roodu ja 1. roodu võitlejad leitnant J. Soodla ja N. Piibu juhtimisel. Vasemalt, mööda Pedeli jõe orgu liigub Mõisa suunas 2. rood leitnant Saare juhtimisel, kuid satuvad siis vaenlase risttule alla. Rood alustab tormijooksu, kaotab aga langenute ja haavatutena enamuse meestest, sääljuures ka kõik ohvitserid. Juhtideta jäänud sõdurid taanduvad tagasi metsa poole. Kõik surnud ja haavatud jäävad aga vasturünnakule...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eduard Wiiralt

Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Nagu paljud poisid tollel ajal, oli temagi vaimustunud eesti maadlustähtedest Georg Lurichist ja Aleksander Abergist ning harrastas üsna tõsiselt raskejõustikku; Tallinnas oli tal seda mõnda aega võimalik Lurichi enda juhatusel teha. Koolikaaslaste mälestustes on Viiralt püsinud siiski eelkõige innuka joonistajana. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922­1923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a...

Kunst
74 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Johann Laidoner - Referaat

Paari kuu jooksul toimetas Laidoner PõhjaVenemaale umbes 200 eesti sõjameest, kellest formeeriti Prantsuse ekspeditsioonikorpuse juurde Eesti Leegion. Laidoner oli kindlalt veendunud, et Saksamaa saab sõjas lüüa, millele järgneb paratamatult Nõukogude Venemaa kallaletung Eestile. Petrogradis olles hakkas ta põranda all tegutsedes looma Eesti sõjaluure agentuuri. Laidoneri soovitusel ja juhatusel asusid mitu eesti ohvitseri teenima punaväkke. Vabadussõja ajal (ja kindlasti ka hiljem) lõid need mehed hindamatu informatsiooniallika. Osa neist tulid hiljem üle, tuues kaasa oma väeosa. Üks teadaolevaid Laidoneri poolt loodud luurevõrgu mehi oli kapten Aleksander Schultz, kes tõusis Petrogradi theka vahipolgu pataljoniülemaks ja mängis 1919. aasta sügisel selle üksuse meie kätte. Ka punadiviisi ülema Ritt'i ületulek koos brigaadiülema Aintsiga,...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuur 19.-20. sajandil

Andres Ehin, Jaak Jõerüüt. Ka koolides olid almanahhid. 1975 keelati. Muusika Muusika kujundas sel kümnendil väga tugevasti noorte väärtushinnanguid. Eesti kerge muusika elus tõi murrangu 22. märtsil 1963 Tallinnas "Estonia" kontserdisaalis esinenud Itaalia vokaal-instrumentaalansambel Marino Marini juhatusel . Kitarristide ansamblid. Öösiti kuulati välisraadiojaamu, lindistati lugusid. 1960-ndate biitansamblid: Poissmehed, Langevad Tähed, Kristallid. Mängisid tantsumuusikat. 60% loomingust/repertuaarist pidi olema nõukogude muusika. Tegelikult mängiti pidudel ikka lääne muusikat. Folkmuusika: populaarseim ansambel oli Peoleo. Lisaks terava alatooniga malevalaulud. Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva laulud. 1960. aastatel astusid areenile Arvo Pärt, Eri Klas ja Neeme Järvi. Ansamblid...

Kultuurilood
195 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun