1. maksudeklaratsioonid (iga kuu 10-ndaks kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon ja 20-ndaks käibedeklaratsioon, seda juhul kui ettevõte on registreeritud käibemaksukohuslaseks) 2. majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist. Osaühingu lõpetamine Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtu otsusega. Osaühingu lõpetamiseks tuleb juhatusel esitada äriregistrile avaldus. Registrist osaühingu kustutamine koosneb järgmistest etappidest: ● Osaühingute kustutamise määramine ja nende kandmine äriregistrisse ● teave avaldamine osaühingu kustutamise kohta ametlikes teadaannetes ning võlausaldajate teavitamine ● osaühingu lõpparve koostamine ning varade jagamine ● lõpetada osaühingu raamatupidamise korraldamine ja maksude tasumine. TÄNAN VAATAMISE EEST!
Saksa-Prantsuse sõda – (1870-71) Põhja-Saksa liidu ja ta liitlaste Lõuna-Saksa riikide poolt 1870-71.a. Prantsusmaaga peetud sõda, oli põhjustatud Napoleon III püüdest takistada Preisimaa ümber koondunud Saksa riike Lääne-Euroopas esivõimu saavutamast. Napoleoni poolt Austriaga ja Itaaliaga peetud läbirääkimised preisivaenuliku liidu sõlmimiseks ei olnud veel lõpule jõudnud, kui Hohenzollen-Sigmaringen´i kandidatuur Hispaania troonile tekitas Prantsusmaa ja Preisimaa vahel 1870.a. pinevuse, mida Bismarck teadlikult suurendas Napoleon III –ndale solvava Emsi depeši avaldamisega 19. VII 1870.a. kuulutas Prantsusmaa Preisile sõja. Selles osutusid ta vastaseiks ootamatult ka Lõuna- Saksa riigid, kuna Austria ja Itaalia eelistasid jääda erapooletuks. Saksa sõjavägi ületas arvult ja juhtimiselt Prantsuse oma, seisis aga relvastuselt viimasest mõnevõrra madalamal. Ta tungis kolme armeena Prantsusmaale, lõi prantslasi Wörth´i, ...
Koori-ja soololaulud Instrumentaalkontserdid Ooperid “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi õpetaja” Koorimuusikas on tema tähtsaim töö "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" KRATT On Tubina esimene töö muusikateatrile Ühtlasi eesti esimene ballett "Krati" kirjutamist alustas Tubin 1938.a. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele "Kratt" esietendus 1943.a märtsi Tartus "Vanemuise" teatris helilooja juhatusel "Estonias" esietendus "Kratt" 1944. a 24. veebruaril Seda lavastust saadi mängida vaid neli korda Partituuri ainueksemplar ja orkestrimaterjal põlesid ära koos teatriga Õnneks olid "Vanemuises" alles teose klaviir ja orkestri partiid OOPERID "Barbara von Tisenhusen" valmis 1968.a juunis 1971. a valminud "Reigi õpetaja" saatus on olnud keeruline Tolleaegne riigiaparaat keeldus mitmel
asjadest, millest see ei toimu. Seejärel tuleb järjestada oma nimekiri vastavalt tasemele, kui palju vaadeldav nähtus esineb igaühes. Siis peaks olema võimalik järeldada, millised tegurid Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 vastavad nähtuse esinemisele ühes nimekirjas ning ei esine teises nimekirjas. Samuti ka milliseid faktorid muutuvad vastavalt sellele, kuidas andmed olid järjestatult. Näiteks, kui kindral Kindluse juhatusel on sõjavägi edukas ja kui kindral Kindluse mitte- juhatusel sõjavägi ei ole edukas; ja kui ta on vähem või rohkem edukas, olenevalt kindral Kindluse osaluse tasemest sõjaväe juhtimises, siis on teaduslikult mõistlik öelda, et kindral Kindluse juhatus on põhjuslikult seotud sõjaväe eduga.
uus riigipööre. Võim läks nõukogude kätte, kes kehtestasid riigis punase terrori. Vaatamata sellele, et vähemusrahvustele lubati enesemääramisõigus kuni Venemaast lahkulöömiseni, ei tunnustanud uus valitsus Eestile antud autonoomiat ega ka Maanõukogu. Punased alustasid tööstusettevõtete ja mõisade ülevõtmist, vangistati eesti juhtivaid tegelasi ja ohvitsere. ASUTAVA KOGU LOOMINE. Eeltoodust tulenevalt võttis Maanõukogu Otto Strandmanni juhatusel 28.novembril 1917.a.vastu otsuse kutsuda kokku Asutav kogu. See otsus tähendas Eesti lahkulöömist Venemaast ja täieliku iseseisvuse teele asumist. Enamlased saatsid Maanõukogu ja Maavalitsuse laiali, kuid rahva hulgas jätkus elav kihutustöö omariikluse toetamiseks. ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE. 1918.a.jaanuari alguseks oli selge, et keiserliku Saksamaa sõjavägi kavatseb asuda Eesti mandriosa vallutamisele. Sellega seoses otsustas Maanõukogu vanematekogu 6.jaanuaril
Kaarepere juhendamisel · 1994. aastal alustas ta kammer- ja ooperilaulu õpinguid Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis · Samas õppis ka lied'i ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 19901994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka solistina) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel ning osales kooriga kontserdireisidel Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Norras, Itaalias, Austrias, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis, Belgias ja mujal · 1997. aastal sai Annely Peebost Viini Rahvusooperi solist · Samal aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis Giuseppe Verdi ooperis ,,Rigoletto" (dirigent Stefan Soltesz), millega anti külalisetendusi ka Jaapanis ning 1999 aastast 2005 tegutseb lauljatar vabakutselisena
saadud tulu kasutatakse vähktõve alaseks ennetustööks Eestis. Ürituse korraldaja oligi Eesti Vähiliit. Räägitakse, et viimase poole sajandi muusika poleks sama ilma Tina Turneri ja Freddie Mercury´ta. Nende kahe tähe unustamatuid lugusid esitasid: Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Birgit Varjun, Kaire Vilgats, Birgit Õigemeel, Ott Lepland, Uku Suviste, Oliver Kuusik, Mikk Saar ja Robin Juhkental. Laval olid Georg Otsa nimelise kooli sümfooniaorkester ja koor Siim Aimla juhatusel, Palestra tantsutüdrukud, Tallinna Tantsuakadeemia tantsijad ja Rütmika tantsurühm. Lavastaja oli Mait Malmsten, muusikaline juht Siim Aimla ja koreograafideks olid Reet Krieger, Kristin Pukka, Martin Parmas ja Eva- Lena Raenok. Tantsu- ja laulutendus oli kronoloogiliselt jaotatud osadeks, milles Jürgen Rooste tekstide põhjal jutustati meeleolukaid lugusid Tina Turneri ning Freddie Mercury elust. Vahetekste esitasid laval kaks näitlejat, Harriet Toompere ja Margus Prangel.
Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis. 4 Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused.
Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) Kunstnik Eduard Viiralt, temast ma kahjuks kuulnud pole, kuid tema joonistatud pildid „Lamav tiiger“ ja „Absindijoojate“ on mulle kuidagi väga tuttavad. Eduard Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate Anton ja Sophie-Elisabeth Wiiralti pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Kunstniku ja tema vendade Oskari ja Augusti koolitee algas Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Viiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läbis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle aktiklassi. Kolme aasta jooksul, mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Viir...
reguleerib Äriseadustik. Ettevõtjale antakse äriregistrisse kandmisel kordumatu registrikood. Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut (Äriseadustik, § 180 lg 1) Seda arvesse võttes võib öelda, et see annab nii õigusi juhtimises, kui kohustust osaühingu juhtimisega tegeleda ja vastutust tegevuse eest. Allkirjaõigus ja õigus sõlmida ühingu nimel tehinguid on ainult juhatuse liikmetel. Äriseadustik (§ 180 lg 2) ütleb, et juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget, juhatuse liige ei pea olema osanik ning juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liige on isik, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku ja kantud äriregistris äriühingu B-kaardile (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 2012). Kui osaühingul on nõukogu, võib osaühingu põhikirjas ette näha, et juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Kui juhatusel on üle kahe
Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas Kaarli mõis 1804. a Elu Kaarli mõisas Rakvere lähedal · Pere positsioon: isa aidamees ema pereemand · Aida-Vidri ristinimega Friedrich Reinhold · Kodu palvevendlik, saksteustav Mõjutused · Vennastekoguduse liikumine · Rahvapärimuse kandjad mõisateener Kotlep Virumaal tuntud rändav kerjuslaulik Kadrina kirikhärra Knüpffer, kes korjas rahvaluulet Lugemisoskus ema juhatusel Perekond vabaneb pärisorjusest 1815. aastal Vabakirja sisu · Tasuks kauaaegse ustava teenistuse eest · Aidamees Johann Reinholdsohn on koos järeltulijatega kõigist pärisorjuse paelustest lahti · Poja liignimeks on fikseeritud Kreutzwald · Perekond võib endale elukohta valida · Alla kirjutatud Kaarli mõisas 26. aprillil 1815. a Rakveres 1815-1818 Rakvere kreiskool (rekonstruktsioon) Esimesed koolid - Rakvere 1815: 11-aastane, Rakvere elementaarkool
,,Unustatud rahvad". Helilooja üheks ulatuslikumaks kooriteoseks on ,,Kalevala XVII runo" (1985) meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele. Rahvaluulega kõrvuti kasutab Tormis ka eesti ja teiste rahvaste poeesiat. Tormis ühendas ka vokaalsümfoonilise ja lavamuusika. 1980. aastal valmis tal kantaat-ballet ,,Eesti ballaadid". Tormise kooriteoste plaadistamistel ja tutvustamisel maailmas oma kontserdireisidel on panuse andnud Eesti filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel ning ka paljud teised koorid esitavad rahvusvahelistel koorifestivalidel Tormise teoseid. Veljo Tormis on saanud ka palju tunnustusi: 1970 ja 1972 ENSV riiklik preemia, 1974 NSV Liidu riiklik preemia, 1980 ja 1986 ENSV muusika-aastapreemia, 1987 NSV Liidu rahvakunstnik, 1995 EV kultuuripreemia, 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia. Tormise vanemad olid muusikalembesed. Kuusalus, kus helilooja sündis, laulsid nad nii kiriku- kui külakooris. Isa mängis orelit ja
Mida pakkusid kloostrid keskaegsele inimesele? Sõna klooster tuleb ladina keelsest sõnast claustrum, mis tähendab"'suletud paika". See on kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis. Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel. Kloostri moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Munaga tõotus tähen das, et elama peab vaesuses, vallalisena ja tuleb alistuda oma ülemale. Naiskloostrite elanikke kutsuti nunnadeks, mehi munkadeks. Mungad pidid oma elu mööda saatma palves ja töös, sest töö ei lase hinge hukka minna. juba kella 2 paiku helisesid kloostri kellad, kutsudes munki palvetama. Mõnes kloostris palvetasid mungad päeva jooksul 7 korda. Juhul, kui munk palvetunnil oli näiteks põllul, siis jättis ta töö seisma, l...
ei ole teada; on vaid oletatud, et linnamägi võis olla karu või karupea kujuline või kandis karu-tüvelist nime keegi linnuse või muistse Ugandi vanematest. Sakslased, muide, seda nime hilisematel sajanditel enam ei tõlkinud, kuni 20 sajandini käibis Muinas-Eesti nimekuju transkriptsioon Odenpäh. Piiskopilinnus, mille ehitamist alustati 1224, järgis tõenäoliselt eestlaste linnuse põhiplaani. 1343 aasta Jüriöö ülestõusu ajal asus seal Tartu piiskopi vägede staap Johan Üxkülli juhatusel. Seejärel kuulus linnus järgemööda mitmele vasallile. Kõigepealt ehitati välja üksnes ülemisel platool paiknev osa, mille jäänused on tõenäoliselt üks vanimaid Lõuna-Eesti telliskiviehitisi. Üks omapärane moodustis on linnuse hoovil asuv suur lohk, mida on paljude uurijate poolt peetud veetankiks - joogiveereservuaariks. Tegemist on Eesti keskaegses arhitektuuris unikaalse rajatisega - vaid Sangaste(Keeni) linnamäel on olemas midagi sellele sarnast. 13
Kokkulepe - olemas. Valdus - pole üle läinud Korteriühistu Gonsiori 1 üldkoosolek ei pea korterelamu AS hooldus üleandmist. Vaatamata sellele sõlmis korterielamu juhatus AS hooldus lepingu korteri hooldamiseks. Pärast esimest hoolduskuud nõudis AS Hooldus KÜ Gonsiori 1 raha tasumist. KÜ keeldus viitega koosoleku otsusele ja juhatuse õiguse tühisusele. Kas AS Hooldusel on õigus raha nõuda? 1) KÜ Gonsiori 1 ja AS Hooldus 2) Teenus, raha 3) olemas 4) Juhatusel on õigus teha otsuseid KÜ ees. Leping on kehtiv. Teenust on osutatud. Raha pole saadud. AS Hooldusel on nõudeõigus AS X ostis AS Y 10 000 eest auto. AS Y kandis AS X registrisse. Auto varastati öösel ära. AS X nõuab auto üleandmist, kuid AS Y keeldub. Kes on auto omanik? 1) AS X ja AS Y 2) raha, auto 3) olemas 4) AS X maksis raha, AS Y kandis registrisse. Autot AS X ei saanud. Kokkulepe oli olemas, valdus üle ei läinud. Omanik on AS Y.
Erkki-Sven Tüür(sünd16. oktoobril 1959 Kärdlas) on üks oma põlvkonna tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid, ja seda mitte üksnes Eestis, vaid kogu maailmas. Nii muusikud kui ka tavakuulajad maailma eri paigas hindavad Tüüri muusikat, tema stiili on võimalik teistest eristada ja ära tunda. Ühes intervjuus on Tüür öelnud: ,, Komponeerimine on minu jaoks eelkõige äärmiselt intensiivne mõtlemine kõlalises aegruumis. Ka muusikalised mõtted on vaja selgeks mõelda." ÕPINGUD Erkki-Sven Tüüri kujunemine muusikuks on ebatraditsionaalne. Omandanud muusikalise alghariduse iseõppijana, lõpetas ta 1980. aastal G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli flöödi erialal. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock- muusikaga. Aastail 1979-1983 juhtis ta ansamblit In Spe, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite ,,Yes" ja ,,Genesis" loomingust. Ta mängis seal flööti, plokkflööti ja klahvpille, laulis ning kirjutas ka suure osa ansambli reper...
teravikul. Marconi aga lõi teatud abinõudega erilise tundlikkusega elektrilise silma, ta lõi uue telegraafimise süsteemi, mis töötab säärastel kaugustel, mida enne teda pole saavutatud. . ." Siinjuures on ühtlasi huvitav märkida, et Saksa keiser Wilhelm 11, kuuldes Marconi leiutisest ja katsetest, saatis Inglismaale asja uurima saksa õpetlase prof. Slaby, kes oli äärmiselt üllatatud nendest katsetest. Jõudes tagasi Saksamaale alustati sealgi Slaby juhatusel katsetega. Antenn tõsteti õhupalliga üles ja saavutati sel teel ülekande kaugus kuni 20 km. Professor Slaby juhatusel hakkas Saksa firma AEG ehitama samu seadiseid ja patenteerimise alal tekkis isegi tüli Marconi ja Slaby vahel. Juulis 1897 seadis Marconi katseks üles saate- ja vastuvõtuseadised itaalia sõjalaevadel ja rannikul Specias. Seejuures saadi telegraafimise kaugus üle 20 km. Et Dublini purjejahtide regatil tagajärgi merelt kiiresti teatada, seadis Marconi 1898. a
ja annetuste kaudu. (1) Ehituse kohaks valiti toonase Barcelona äärelinn, nn Ensanches, sest esimesed korjandused ei toonud piisavalt raha sisse ostmaks kohta vana linnasüdame juures. Maa osteti 170 000 peseeta eest ning sümboolselt pandi uuele kirikule nurgakivi Püha Joosepi päeval, 19.märtsil 1882. (1) 1.2 Arhitekti vahetus Sagrada Família ehitus algas 1882.aastal. Töid alustati arhitekt Francisco Villar y Lozano juhatusel. Projeks tegi läbi täieliku ümbersünni, kui 1883.aasta lõpus vahetas Villari välja Antoni Gaudi. Gaudi võttis Sagrada Familia ehitamise enda kanda just siis, kui tema karjäär oli sujuma hakanud ning ta jäi ettevõtmisega tihedalt seotuks kuni surmani 1926.aastal. 1918.aastast pühendus ta ainuüksi Sagrada Familiale, rajades oma kodu ning stuudio otse ehitusplatsile. Seepärast võib seda kirikut pidada Gaudi ehitusloomingu
järgmine päev saabus Tallinnast Kaitsepataljon. Paju lahing Mida lähemale jõudsid Eesti väed Valgale, seda raskemaks muutusid võitlused. Vaenlane oli juurde toonud uusi vägesid Lätist, kuid Eesti mehed olid näljased ja väsinud. Kuid sellest hoolimata ei tahtnud eestlased loobuda ja tungiti edasi. Siis jõuti Paju mõisa alla. Soomus- rongid ei saanud siin partisane toetada, kuid sellest hoolimata tungis 3.kompanii leitnant J.Soodla juhatusel otse taganevate venelaste kannul 30.jaanuaril Paju mõisa sisse. Õhtul hakkas vaenlane peale tungima. J.Soogla pani viimse võimaluseni vastu, kuid oli sunnitud lõpuks lahkuma. Samal päeval jõudsid kohale Soome ''Põhjapojad'', kolonel Hans Kalmi juhatusel. Soomusrongid ja ka partisandid läksid tema käsutusse. Kalm tahtis partisanidele puhkust anda, et nad pisut koguksid end, aga Kuperjanov oli sellele vastu. Seega pidi 31.jaanuaril toimuma Valga vallutamine.
Gümnaasium Referaat Madisepäeva lahing 2008 Madisepäeva lahing 21. septembril 1217. aastal toimus Sakalas, oletatavasti Vanamõisa küla väljal Madisepäeva ehk Paala lahing, mis oli üheks eestlaste vabadusvõitluse käigus toimunud lahingutest. Ehkki Eesti alad olid endiselt sakslaste ja venelaste rünnakute ohvriteks, ei kavatsenud Lembitu veel püssi põõsasse visata, vaid plaanis terve maaga vaenlasele vastu astuda. Nii saadabki ta saadikud naabermaakondadesse, kutsuma neid üles astuma ühisesse heitlusse vaenlase vastu. Ka venelastelt palutakse abi, saates neile rikkalikke kinke, eesmärgiks nende enda poole meelitamine võitluses sakslaste vastu. Nii tulidki saadikud Novgorodist ning kinnitasid venelastepoolset nõusolekut, lubades appi tulla suure sõjaväega. Samal ajal õnnestub Lembitul kokku koguda seninägematu 6000-meheline armee, mis asub Paala (Navesti) jõe ääres venelasi ootama. Kahjuks jäävad ...
veel suurendada. Ettevõtte hetke ning mineviku olukorra analüüsimiseks kasutatakse finantsanalüüsi. Sellest tulenevalt püütakse ja soovitakse järjest rohkem paremaid majandusaasta aruandeid kokku panna, et jääks konkurentidele ja eriti koostööpartneritele hea mulje ja see aitab võita nende usaldusväärsuse. Siit tulenevalt tekib järjest rohkem vajadus finantsnäitajate hindamise oskuse järele mitte ainult raamatupidajatel vaid kindlasti ka ettevõtte juhatusel ning ka osakonna juhtidel. Ettevõtte finantsanalüüs võimaldab peamiselt saada infot normaalseks funktsioneerimiseks. Siit ka vajadus juhil oskus andmeid kokku panna ja hinnata ettevõtte seisudit eelnevalt ning hetkel , et vastu võtta õiglasi ostuseid tulevikku vaadates.Siit tuleb aga välja miinus, et paljud juhid ei oska ise analüüsi koostada ning hinnata ka tulemusi, kas on positiivne või negatiivne. 2 EESMÄRK
Okupatsioon või vabatahtlik liitumine NSV Liiduga ? 1. Punalipulise Balti laevastiku juhataja viitseadmiral V.Tributs käskis tagada Tallina , Paldiski ja Liepaja sadamas asuvate PBL mereväebaaside ja laevade alaline valmisolek. Samuti käskis Leningradi sõjaväeringkonna juhataja juhatusel vallutada baasides asuvad Eesti ja läti sõjalaevastiku laevad ning kaubalaevastik ja ujuvvahendid. Tuli ette valmistada ja organiseerida ka dessantide maandamine Paldiskisse ja Tallinnasse ning vallutada selle sadamad ja patarei. 12.Juunil vallutati Tallinna sadamad, baasides asuvad sõjalaevastiku laevad, kaubalaevastik ja ujuvvahendid. 16.Juuni teatas NSV Liidu valitsus Eesti valitsusele, et Eesti peab looma sellise valitsuse, kes suudaks ja tahaks Nõukogude Eesti pakti ausalt ellu viia
isiklikumal tasandil. See on hea vaheldus tööle, seob töölisi omavahel ka muul moel, kui ainult töömeeskonnana. Lisaks on teada, et iga inimene vajab meelelahutust. Igas normaalses ettevõttes korraldatakse regulaarselt üldkoosolekuid, kuhu oleks kaasatud kogu personal. Aja jooksul ikka tekib suuremaid küsimusi ja probleeme, mille lahendamiseks on vaja suuremat kogunemist. Samuti saab seal arutada uutest ideedest ning juhatusel on hea võimalus kõigile korraga rääkida tuleviku plaanidest ja muudatustest ning nendega seoses küsimustele vastata. See hoiaks palju aega kokku, kui eraldi hakata osakondadele rääkima. Sellega näidatakse, et ka lihtsamaid töölisi kaasatakse arendusse või vähemalt tekitatakse selline tunne. Samuti võiks umbes korra kuus osakond korraldada oma osakonna siseseid koosolekuid, kus arutada võimalike tööefektiivsuse parandamise võimalusi, lasta töötajatel käia välja ideid, mida
1) suurte juhtide ülistamine 2) revolutsioonisündmuste ja sõjaliste võitude kujutamine 3) kunst pidi olema propaganda vahend 4) töö ülistamine 5)sõjamehed olid kujutatud väärikate kaitsjatena, vaenlasi metslaslike koletistena 6) Ainuõige meetod Nõukogude Liidus oli sotsialistlik realism 5. Milline nähtus on performance? Palun kavanda performance, et juhtida tähelepanu mingile tänasel päeval aktuaalsele teemale. tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel (vahel ka publiku osalusel) luuakse (improvisatsiooniline) etendus. Kavandaksin nt mõne performance'i mis räägib liigsest alkoholi ja tubaka tarbimisest tänapäeva noorte seas. 6. Palun joonista kõrval olevasse kasti OP-kunsti alla kuuluva teose kavand. 7. Kelle või millega on tegemist? a) Kunstnikud,kes püüdisd kujutada reaalset maailma ülitäpselt ja võtsid oma piltide maalimisel abiks fotod, projekteerides neid lõuendile ja maalides nii ülitäpseid vaateid,
Maajalmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases, Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud
· 1322 Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse, Irboska tehakse maatasa. · 1329 Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse. · 1341 Novgorodlased põletavad teist korda Narva asula. · 1342 - Vürst Jerzy Witoldowiczi sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi. · 1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volodsa juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletavad kolmandat korda Narva. · 1368 - Ordu väed Irboska all. · 1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
meloodiapillid improviseerivad samal ajal selle meloodia taustal ning ümber selle. - Esimene jazz-muusika stiil, mida hakati salvestama. - Kõrgaeg lõppes 1930. a algul svingi ja bigbändide tulekuga. - Taassünd 1940. a lõpul ja 1950. algul- sündisid hallipäiste pillimeeste uued bändid. - Tänini populaarne stiil. - Original Dixieland Jazz Band kornetist-trompetist Nick La Rocca juhatusel salvestas 1917. aastal New Yorgis esimesed jazz’i-palad. - Tuntumad ansamblid: New Orleans Rythm Kings, Louis Armstrongi All Stars Orchestra. - Tom Brown kasutas esimest korda 1915. aastal oma orkestri iseloomustamiseks sõna jazz ning tõi selle kõnepruuki. - Ülim hitt 1917. Nick La Rocca “Tiger rag” 20. sajandil. Chicago jazz - Tekkis 1920. aastate algul, pärast seda, kui USA astus I maailmasõtta (New Orleansi
kirjutamisega peaaegu viis aastat. Trükki jõudis teos 1817. aasta aprillis Mainzis mõned päevad pärast helilooja surma. Missa solemnise esieetekanne toimus 7. aprillil 1824 Peterburis Filharmooniaühingu heategevuskontserdil orkestri endiste liikmete leskede teoetuseks. Sama aasta 7. mail kõlasid Viinis missast Kyrie, Credo ja Agnus Dei ( ühendatuna pealkirja all ,,Kolm suurt hümni soolode ja kooriga" ), mis esitati Kärtnertortheatris Michael Umlaufi juhatusel samal kontserdil 9. sümfooniaga. See oli Beethoveni viimane menukas esinemine Viinis. Ta oli ise küll dirigendipuldis, lõi takti ja pööras partituurilehti, ent tegelikult juhtis muusikat kapellmeister, kes oli hoiatanud orkestrit ja koori asutamast kurdile heliloojale vähimatki tähelepanu. Kuulmata aga kontserdile järgnenud kiiduavaldusi publikult, pöörati Beethoven näoga saali poole, et ta näeks inimesi, kes seisid püsti, plaksutasid talle tormiliselt käsi ja
sajandi suurte sümfoonikute Sibeliuse, Mahleri, Sostakovitsi kõrvale. Tema sümfooniad on muusikaliselt terviklikud, sageli kasvavad ühest teemast välja sümfoonia ülejäänud teemad. Kõik tema sümfooniad on omanäolised ja erineva karakteriga. Ballett "Kratt" on Tubina üks olulisemaid ja püsiva väärtusega töid. Esiteks oli see üldse kõige esimene eesti ballet ja teiseks on see väga rahvuslik teos. "Kratt" tuli lavale 1943. aastal "Vanemuises" Tubina enda juhatusel. Balleti sündmused arenevad 18. sajandi keskel Eestimaal. Varaahne peremees meisterdab endale külatarga abil krati, kuid müüb selle eest oma hinge kuradile. Esialgu on kratt kuulekas ja tassib peremehele usinasti varandust kokku. Kuid siis saabub õnnetus. Kimbutatuna õitsil olevate külanoorte poolt, süütab raevunud kratt talu, kägistab peremehe ja kaob siis koos kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele. Balleti sisu kui ka muusika on otseselt seotud rahvaloominguga
Ühtne Euroopa Akt Esimene valitsustevaheline konverents algas Itaalia juhatusel 9. septembril 1985 ning see tipnes Ühtse Euroopa akti vastuvõtmisega Brüsselis 28. veebruaril 1986. Ühtse Euroopa aktiga muudeti Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja pandi alus Euroopa poliitilisele koostööle. Ühtse Euroopa akti jõustumisel sai nimetus ,,Euroopa Parlament" (mida assamblee oli kasutanud 1962. aastast alates) ametlikuks nimeks. Ühtne Euroopa akt suurendas ühtlasi Euroopa Parlamendi õigusloomepädevust, sisse viidi koostöömenetlus ja nõusolekumenetlus
Ta oskab manada vaime ja tunneb erinevaid nippe, muuhulgas suudab ta ka Kuradit vangistada. Ta haaras kohe kinni pakkumisest minna reisile, et leida elu mõte. Faust oli valmis end tapma, kuid siis meenus talle tema nooruspõlv. Fausti huvitavb üldpilt, mitte detailid. Ta on kindel oma põhimõtetes ja ta ei kaldu teelt kõrvale. Teiseks oluliseks tegelaseks pean Fausti juhti tema rännakul, Kuradit ehk Mefistofelest. Ta on vedanud kihla Issandaga, et tema juhatusel läheb Faust halvale teele. Ta ilmub musta puudlina, Kuradi märgina, kuid Faust püüab ta kinni. Ta teeb hiljem Faustiga lepingu: Mefistofeles teeb kõik, mis tema võimuses, et Faus elu naudiks ning kui Faust hüüab rõõmu sunnil ,,Oh ilus hetk, oh viibi veel.", doktor sureb. Iseloomult on Mefistofeles tasakaalukas ja intelligentne, kuid ta ei pea inimestest eriti lugu. Fausti ja Mefistofelese reisid: Esimene käik viib neid keldrisse Leipzigis, kus on lõbus tudengite joomaseltskond
üksikesemest. Paul I (1796 1801) tundis emalt päritud huvi portselani vastu. Ta andis tehasele mahukaid tellimusi, külastas seda ka ise ning näitas rahuloluga ettevõtet kõrgetele külalistele. Aleksander I valitsemisajal (1801 1825) juhtis portselanitehast keisri usaldusisik krahv D. Gurjev. Tema ajal algas tehase ulatuslik ümberkorraldamine Genfi Ülikooli tehnoloogiaprofessori F. Hattenbergi juhatusel. Gurjev ei hoidnud parimaid kodu- ja välismaiseid meistreid tööle meelitades raha kokku. Aleksander I ajast kuni 19. sajandi 60. aastateni olid tehase toodangus erilisel kohal vaasid. Üheks kõige armastatumaks dekoratiivmaterjaliks muutus kuld. Maalingutel kujutati peamiselt maastikuvaateid ja lahingustseene. Aleksandri ja Nikolai (1825 1855) ajastul valmistati serviisid peaaegu kõikidele Peterburi residentsidele. Neid iseloomustasid erinevad stiilisuundumused
sajandi suurte sümfoonikute Sibeliuse, Mahleri, Šostakovitši kõrvale. Tema sümfooniad on muusikaliselt terviklikud, sageli kasvavad ühest teemast välja sümfoonia ülejäänud teemad. Kõik tema sümfooniad on omanäolised ja erineva karakteriga. Ballett “Kratt” on Tubina üks olulisemaid ja püsiva väärtusega töid. Esiteks oli see üldse kõige esimene eesti ballet ja teiseks on see väga rahvuslik teos. “Kratt” tuli lavale 1943. aastal “Vanemuises” Tubina enda juhatusel. Balleti sündmused arenevad 18. sajandi keskel Eestimaal. Varaahne peremees meisterdab endale külatarga abil krati, kuid müüb selle eest oma hinge kuradile. Esialgu on kratt kuulekas ja tassib peremehele usinasti varandust kokku. Kuid siis saabub õnnetus. Kimbutatuna õitsil olevate külanoorte poolt, süütab raevunud kratt talu, kägistab peremehe ja kaob siis koos kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele. Balleti sisu kui ka muusika on otseselt seotud rahvaloominguga
ERSO Ajalugu: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (lühend ERSO) on Tallinnas tegutsev sümfooniaorkester. Orkestri loomiskuupäevaks loetakse 18. detsembrit 1926. Sel kuupäeval esines esimest korda raadios Raadio-Ringhäälingu trio Hugo Schützi juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat. Eesti Riiklik sümfooniaorkester on oma nime muutnud ajaloo jooksul korduvalt. Aastani 1934 nimetati seda Raadio-Ringhäälingu ansambliks või orkestriks, 1934 - 1940 kandis ta nime Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944
naine ja perekond Sissejuhatus Keskaja ning tänapäeva naise elukäik ja olu on võrreldes tänspäevaga tundmatuseni muutunud. Keskajal olid naised tugevalt meeste kontrolli all ja võrduseni oli veel pikk tee minna. 17.05.14 2 Naise elu Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Neitsi positsiooni oli usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline 17.05.14 3 Naise elu Ta oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Seisusteks olid rüütlid, talupojad ja vaimulikud, kuid naise staatus puudus. Naisel oli keskmiselt 5-7 rasedust kahe kuni kahe ja pooleaastaste vahe...
Eesti kunstnikud Heleri Melsas Katrin Seervald Sündis 1981 aasta talvel väikeses linnakeses nimega Saue, siiski veetis enamuse oma lapsepõlve vabast ajast Raplamaal Keava külas, kus rabades, metsades ja niitudel jalutades õppis tundma loodust ja selle ilu. Linnas koolis käies, paneelmajas elades, meenusid talle pildid looduses nähtust ning nii ei läinudki palju aega kui ta sirutas käe pintsli järele, et need mälupildid nähtavaks teha. Sedamoodi joonistades ja maalides on ta oma oskusi täiendanud ja kvaliteeti lihvinud. Pea alati jääb rõhuma tunne, et saaks veel paremini, kuid enamasti on aega nii vähe! Tema jaoks on oluline, et kunst pakuks silmale ilu ja oleks võimalikult realistlik. Tema maale Tema tehtud plakatid Evald Okas Sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas on tänaseni tegev Eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Okas alustas oma kunstnikukar...
neist suurim hotell Izmailovos. Ajakirjanikud elasid hotellis Rossija, raadio- ja telereporterid hotellis Kosmos ja kohtunikud hotellis Sport. 1.6. Olümpia muusika Olümpiahümnideks olid Spiridon Samarase ROK-i ametlik olümpiahümn, Moskva olümpiamängude tunnushümn Fiesta Overture (helilooja Dmitri Sostakovits), Olümpiasümfoonia (helilooja Vladimir Komarov). 5 Olümpiaorkestriks oli 1000-liikmeline orkester N. Mihhailovi juhatusel, Moskva Filharmoonia sümfooniaorkester, Armee- ja Laevastiku trompetistid. Olümpiakooriks oli 1000-liikmeline ühendkoor V. Sokolovi juhatusel. 1.7. Olümpialipp Belgia Olümpiakomitee poolt 1920. aastal kingitud ametlik olümpialipp. Montreali esindajatena tõid lipu staadionile tookordsed olümpiatule süütajad Sandra Henderson ja Stephane Prefontaine. Tavaliselt teeb seda eelmise olümpialinna linnapea, kuid Kanada
korrasolev raudteeühendus Venemaa ja Riia vahel. Linna ümbruses olid selle kaitsmiseks ka sõjajõud, eelkõige enamlaste eliitväeosa ja Läti kütiarmee üksused. 25. jaanuaril, 1919 tegi selle aegne Eesti sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner oma lõunarindele ülesandeks võtta ära Võru ja Valga. Vastav rindejuhataja käsk anti välja 28. jaanuaril kell 12.00. Tartu-Valga väegrupil tuli Soome vabatahtlikega, Põhja Poegadega, rügemendi pea polkovnik Hans Kalm juhatusel tungida soomusrongide toel Tartust ja Võrust mööda laiarööpmelist raudteed Valga suunas. Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005. Hans Kalm 21.04.1889 01.02.1981 http://www.histrodamus.ee/index.php? event=Show_event&event_id=2056&layer=117&lang=est#2051 21.03.2012 / 20:47 Nõupidamine Paju lahingu eel 30
Kunagine lätlaste au ja uhkus - I maailmasõjas sakslaste vastu vapralt võidelnud läti rahvuslikud kütipataljonid olid üle läinud Nõukogude - Vene poolele ja seega puudus neil võimalus iseseisvalt vabaneda Lätit okupeerivatest võõrvägedest. Lõuna-Lätis peremehetsenud sakslased formeerisid enamluse vastu sõdimise vajalikkuse sildi all kohalikest- ja vabatahtlikest riigisakslastest kaks tugevat relvaüksust- Landeswehri ja nn.rauddiviisi kindral von der Goltzi juhatusel. Van der Goltz pidi ametlikult aitama Läti valitsust, aga reaalselt asus ellu viima Balti hertsogiriigi säilitamise ideed ja unistas vene enamluse lõpetamisest. 16. märtsil 1919 kukutasid sakslased neile tülikaks muutunud Ulmanise valitsuse ja Läti ajutisel valitsusel ei olnud muud võimalust, kui tunnustada Landeswehr'i Läti riigi sõjaväena. Eestit häiris Lätis kujunenud olukord ja teades Landeswehri õigeid eesmärke, otsustas toetada seaduslikku Läti valitsust.
Ristisõdijad vallutasid 1204.aastaks lõpuks Konstantinoopoli ja tegid seal suurt laastamistööd. Laste ristisõda 1212 Laste ristisõda oli umbes 50000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Usuti, et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, seega Jumal aitab neil Kristuse püha haua tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne, kes kuulutas ennast uueks Mooseseks, rändas mööda maad ringi ja rääkis: "Minu juhatusel liikuva ristiväe ees taganeb meri kahte lehte laiali. Kuiva jalaga viin ma need, kes mulle järgnevad, Pühale maale." Paavst avaldas arvamust, et täiskasvanud peaks häbenema. Sel ajal, kui istuti käed rüppes, läksid lapsed avali südame ning rõõmsa meelega Püha maad vabastama. Meri ei läinud Etienni unistuse järgi kahte lehte laiali, kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia
[email protected] 1. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas üldkoosolek võis sellise otsuse vastu võtta? Selgita viidetega õigusnormile. P.297 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema osaluse nõuet. P.299 väidab, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud
Sel perioodil õppis ta edasi klaverimängu ning käis võimalusel ooperit vaatamas. Tegeles ka heliloominguga, mis oli aga veel kaugel tehnilisest küpsusest. 1861 tutvus noor Rimski- Korsakov Balakireviga ja ühines grupi noorte heliloojatega. Hiljem kujunes sellest grupist "Võimas Rühm". Peatähelepanu pöörasid nad vene rahvamuusika ja rahvalaulu ning muinasjuttude kasutamisele oma loomingus. Balakirevi õhutusel ja juhatusel alustas Rimski-Korsakov oma esimese sümfoonia kirjutamist. 1862.aastal läks Rimski-Korsakov 3-aastasele merepraktikale, reisi käigus külastas ka Ameerikat. Venemaale tagasi jõudnud, töötas ta oma sümfoonia ümber ning selle esiettekanne toimus 1865. aasta detsembris. Nikolai looming hakkas äratama muusikamaailma tähelepanu. Omapärasema stiili poolest paistavad tema varasematest teostest silma muusikaline pilt "Sadko" ja sümfoonia "Antar".
Peterburis. Tallinna Filharmoonia sarjas „Portree” kõlas Lepo Sumera looming, Muusikasõprade Seltsi muusikat ja sõnakunsti ühendavas sarjas „Heli ja keel” Helena Tulve, Märt-Matis Lille, Raimo Kangro ja Peeter Volkonski looming. Oli olulisi välisesiettekandeid, sh näiteks Erkki-Sven Tüüri „De Profundis” ja klarnetikontsert (2012) Helsingis, esimene Helsingi Filharmooniaorkestri esituses Olari Eltsi juhatusel ning teine Soome Raadio Sümfooniaorkestriga, solistiks Christoffer Sundqvist. Lähemalt näitab eesti muusika pilti EMIKi koduleht www.emic.ee. EMIKi tööks on sündmused, faktid ja nimekirjad, mida võib arvudele keelde panna. Küllap elaks muusikakultuur kenasti ka dokumenteerimata ja arvudeta. Aga nimekirjade taga on ka midagi olulisemat. Mõeldes lõppenud aastale meenubki numbrite taustana terve hulk märksõnu, mis
Keskkoolis, aastatel 19871991 Tallinna Muusikakeskkoolis. Muusikakeskkoolis õppis Anu põhierialana koorijuhtimist Elo Kaarepere juhendamisel ning paralleelselt ka klaverit Ada Kuuseoksa juures. Abituuriumi ajaks oli Anu end juba üleeestilisel koorijuhtide konkursil esikohale dirigeerinud ning õpilasvahetuse korras läkitati noor koorijuht õppima Stockholmi muusikagümnaasiumi. Lõpueksami tegigi Anu edukalt Stockholmis, kus rootslastest komplekteeritud koor esitas tema juhatusel Rahmaninovi ja Tormise muusikat. 1991. aastal astus Anu Eesti Muusikaakadeemiasse, mille lõpetas koorijuhi diplomiga 1995. aastal, õpetajateks Elo Kaarepere ja professor Kuno Areng. Õpinguaastate sisse mahtus ka töö Rahvusraamatukogu naiskoori ja "Ellerheinaga". Orkestri ette astus Anu esimest korda teisel kursusel. Tegemist oli Tallinna Muusikakeskkooli orkestriga, mille dirigent Toomas Kapten vajas endale sagedaste eemalviibimiste tõttu kindlakäelist assistenti.
Kellele kuulub vaas? Subjekt: Objekt: Subjektide kontroll: Õigussuhte sisu: Abstraktsiooni printsiibi kontroll: AS X sõlmib OÜ Y investeerimislepingu, mille kohaselt investeerib AS X OÜ Y tegevusse 500 000 . OÜ Y kohtustub selle raha eest välja arendama ja patenteerima toote, millest saadud tulu jagatakse pooleks. AS X raha ei tasunud, AS X keeldub raha tasumast, kuna AS üldkoosolek on nõukogu ettepanekul keelanud juhatusel sõlmida igasugused tehingud. Samuti tuleb põhikirja järgi üle 300 tuh lepinguid kõigi juhatuse liikmete poolt ühiselt. Antud juhul kirjutas lepingule alla 2 juhatuse liiget 5-st. Seetõttu on investeerimisleping kehtetu ning raha tasude ei tule. Kas on tasumiskohustus? Subjekt: Objekt: Subjektide kontroll: Õigussuhte sisu: Abstraktsiooni printsiibi kontroll: Merike soovis osta Selverist kalli konjaki, asetada konjaki kassalindile.
12. Tordesillase leping seisnes selles, et kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatud maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. 13. Uus Maailm sai nimeks Ameerika Amerigo Vespucci järgi, kes mõistis, et tegu on uue mandri, mitte Indiaga. 14. Vasco da Gama merereis Indiasse. Da Gama asus 1497.a. Juulis teele Lissbonist, sõitis viie kuuga Aafrika lõunatipuni, leidis Mosambiigist araablasest lootsi, kelle juhatusel jõuti 1498.a. Indiasse Malabari rannikule. Aasta pärast jõudis da Gama vürtsilaadungiga tagasi koju. Vürtsikaubandusest sai Portugali monopol. 1. Magalhaesi reisi eesmärk oli leida läänetee Indiasse ja Vürtsisaarteni. 1519.a. alustas ta oma reisi Hispaaniast Sanlucari sadamast, ületati Atlandi ookean, sõideti piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunasse, kuni leiti
Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W. Krause juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati A. von Oettingeni juhatusel linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas grotiga ning tiik ja sillake. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud.
Ta uuris 1976. aastal Antarktise järvi ning mõõtis erakordsete omadustega Untersee mägijärve vee läbipaistvuseks 77 meetrit, mis oli suurim Maa seni uuritud järvede hulgas. Tema oli ka mees, kes perestroika tuultes heiskas 9. novembril 1988 Lõunamandril Eesti lipu. Kahel hooajal töötas mitmete oaaside järvedel ja ojadel kogenud hüdroloog August Loopmann, kes esitas uusi vaateid järvede tekke ja arengu kohta Antarktises. Rein Vaikmäe juhatusel selgitati mitmete oaaside järvede vete päritolu ja Shackletoni selfiliustiku tekkelugu. Kuninganna Maudi maal uuritud jääkerni isotoopprofiil võimaldas koostöös saksa uurijatega taastuletada piirkonna viimase viie tuhande aasta kliima ajaloo. 198788 suvel osales Margus Toots mandrijää sügavpuurimisel Ida-Antarktise platool. Ka esimene ja ainuke teadaolev eesti soost naisteadlane Antarktikas oli väliseestlane. Sidney
Kapitalinõuded: osakapitali suurendamine - täiendavate sissemaksetega; sissemakseteta (fondiemissioon). Vähendamine - osade nimiväärtuse vähendamisega, osade tühistamisega, vähendamine väljamaksetega. Lõpetamine:osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtu otsusega. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma vähemalt 2/3 koosolekul osalenutest. / Osaühingu lõpetamiseks tuleb juhatusel esitada äriregistrile avaldus ja lõpetamisotsus koos üldkoosoleku protokolliga. AS Asutamine: Aktsiaseltsi vorm on mõeldud suurematele ettevõtetele, kus on palju omanikke või töötajaid. Või kus omanikud on igapäevasest juhtimisest eemal. Potentsiaalse börsiettevõtte puhul on aktsiaseltsi vorm ainuvõimalik. Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist tuleb aktsiad registreerida Eesti Väärtpaberikeskuses. põhikapital on jaotatud teatud arvuks aktsiateks.
Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Lydia Koidula sündis 24 detsember 1843. 3 2. SISU 2.1 ELULUGU Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena. Sai algõpetust kodus isa juhatusel, õppis 1854-1861 Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. ,,Perno postimehe" toimetajana tõmbas isa Johann vähehaaval ka tütre abilisena ajalehetöösse algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjandusliku lektüüri mugandamisel. Lõpetanud tütarlaste kooli, sooritas Koidula 1862 Tartu ülikooli juures nn suure eksami ja sai koduõpetaja kutse.1863.a. lõpul asus perekond elama Tartusse, kus Jannsen hakkas välja andma ,,Eesti Postimeest".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
