Judaism Judaism Judaism ehk juudi usk on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund.1 Judaism on tihedalt seotud "äravalitud rahva" saatusega. Iisraeli ajalugu on ligikaudu 4000 aastat pikk. Iisraeli rahva ajalugu on ere ja kannatusterikas kirjeldus püüdest säilitada oma monoteistlikku usundit ja rahvuslikku kultuuri pärandit ning tahtest iseseisev riik tõotatud maale. Pärast viimast Jeruusalemma hävitamist aastal 70 pKr pagendati juudid taas kodumaalt. Alles pärast ligi 2000 aasta möödumist said nad
Siim Reimand Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Judaismist on välja Testamendile, eriti kasvanud kristlus ja islam. viiele Moosese Judaism on Iisraelis raamatule ning valitsev usund. Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. aastatuhandel eKr Judaismi rajajad Esiisad on Aabraham, Iisak ja Jaakob (2000 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale (tänapäevane Palestiina ja Iisraeli alad). Jaakob võitles Jumalaga ja sai teise nime Jisrael e Iisrael "see, kes võitleb Jumalaga".
Judaism 10/12/2008 16:31:00 Maailma vanim t2nap2evani pysinud monoteistlik (yhe jumalaga) religion. Ainus yhe rahva usund Tugineb Vanale Testamendile ka Talmudile T2nap2eva Iisraeli riigiusk. 6eldakse et juudid on Abrahami lapsed ja juudid elavad jumala poolt valitud maal Kaananimaal Abraham oli karjapidaja. Iisrael on yks juutide esiisadeks ja sai v6itluses jumalaga endale hyydnime Iisrael (see kes v6itleb jumalaga) Peajumal Jaffe Mooses Iisraeli v6imude yhendaja, seadusandja ja religiooni rajaja. 10 k2sku sai Mooses Ajalugu ja religion k2ivad k2sik2es Judaismi alused: Pyhakiri kirjutatud Toora (5 Moosese raamatut) Neviim (Prohvetite lood) Ketuvim (kirjad) kukku on 39 raamatut. Juutide ja jumala vahelise suhte ajalugu Talmund: suuline Toora e. Mi`sna ja kommentaarid ehk Gemara Kirjutatud tooras on k2sud ja keelud 6petuse alused: ...
Judaism Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Judaism on etniline usund, millel pole konkreetset loojat ega ajaloolist alguspunkti. Olulisemad isikud judaismis on Aabraham, Mooses ja Taavet. Judaismi pühakiri on Tanah, palvemaja on sünagoog ning usuline keskpunkt on Jeruusalemma templi läänemüür ehk Nutumüür. Judaismile on oluline poisslaste ümberlõikamise traditsioon ning vaid lubatud toidu (e koer) söömine. Judaismil on 14 miljonit järgijat maailmas. Judaismi ajaloolised etapid. Usku läbib põhimõte, et nad usuvad ühteainsasse Jumalasse ja on äravalitud rahvas, kes on valitud leina ja kannatuste jaoks. Iisreal on rahvaste vennaskonnas esimene, kellele Jumal andis kümme käsku kogu inimkonnale. Juudid nimetasid end Aabrahami lasteks, kellele Jumal andis 2000eKr tõotuse. Paabeli vangipõlv. Pärsia kuningas Kyros vallutas Babüloonia 539eKr, suhtus usuküsimustesse vabameelselt, andes juutidel...
Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia, filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. Rabi Mordechai Kaplan on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks. Tanakhi (juudi Piibli, Vana Testamendi) aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu Aabrahamlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam, mida nimetatakse nõnda sellepärast, et nad kõik on pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist. Alternatiivne nimetus on kõrbemonoteism. Islam nimetab kaht ülejäänud monoteistlikku religiooni Raamatu-rahvaks. Piiblis on enne Aabrahami kuus tähelepanuväärset tegelast: Aadam ja Eeva, nende pojad Kain ja Aabel, Eenok, kelle Jumal võttis ära, ja Noa, tema pojapojapoeg, kes päästis oma perekonna ja kõik loomaliigid Noa laevas
JUDAISM Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud ühte Jumalat kummardav religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Juudid usuvad, et Jumala ja juutide vahel on eriline suhe leping. Menora on juutide sümbol nagu rist.Maailmas on 12,8 mln juuti, peaaegu 47% elab P-ameerikas, 34% iisrealis ning 14% Euroopas Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah
JUDAISM Judaism on etniline usund- religioon, mis on seotud ühe konkreetse rahvaga. Juudi rahva ajalugu ja usund judaism on tihedalt seotud. Judaistid(judistid) usuvad ainujumalat, kes enam kui 4000 aastat tagasi sõlmis nende esiisa Aabrahamiga erilise lepingu. Neist pidi saama Jumala äravalitud rahvas. Omalt poolt tõotasid juudid täita Jumala seadusi ja kuulutada tema sõnumit teistele. Juudid usuvad, et kunagi tuleb Jumala saadik Messias ja kehtestab maailmas õiglase korra ning taastab juutide muistse kuningriigi, mis hävis 6. saj. e.Kr.
Rajanud endale tee Kaananisse, astusid nad liitu kohalike heebrealastega ning said tuntuks kui Iisraeli rahvas. Jahve Karen Amstrong on oma raamatus ,,Jumala ajalugu" esitanud küsimuse, kes on Jahve ja andnud sellele küsimusele mitmeid huvitavaid vastuseid." Kas Aabraham kummardas sama Jumalat kui Mooses või tundis ta teda teise nima all? Meile tänapäeval oleks see ülimalt oluline, kuid Piibel näib selles asjas veidralt ebamäärane ja annab sellele küsimusele vastukäivaid vastuseid. Judaism ütleb, et inimesed olid kummardanud Jahvet Aadama pojapoja asjast peale, kuid VI sajandil näib piibel mõista andvat, et iisraellased ei olnud Jahvest kunagi varem kuulnud, enne kui ta ilmus Moosese põlevas põõsas. Piibli järgi selgitab Jahve, et ta tõepoolest oli seesama Jumal, kes oli ka Aabrahami Jumal, otsekui oleks see üsnagi vaieldav."1 Siiski võib eeldada, et Iisraeli kolm partiarhi Aabraham, tema poeg Iisak ja tema pojapoeg
10R klass Judaism Judaism e. Juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon,mis tungineb Vanale Testamendile,eriti viiele Moosese raamatule ning Talmundile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on eelkõige valitsev ja tähtis usund Iisraelis. Judaismi rajajad Mooses-Heebrea hõimude ühendaja ning seadusandja. Aabraham oli karjapidaja,kes rändas Kaldea Uurist Süüria kaudu Tõotatud maale. Jakov-võitles jumalaga ja sai teise nime Jisrael e. Iisrael- see, kes võitleb jumalaga. Tema 12-st pojast pärinevad 12 juudi rahva suguharu,neid kutsuti Beit-Jisraeliks e. Iisraeli kogukond. Pühakiri
Judaism Kooli nimi klass aasta Judaismi tekkelugu / rajajad piirkond oli Iisrael. Esiisad on Aabraham, Iisak ja Jaakob (2000 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale (tänapäevane Palestiina ja Iisraeli alad). Jaakob võitles Jumalaga ja sai teise nime Iisrael "see, kes võitleb Jumalaga". tema 12st pojast pärinevad 12 juudi rahva suguharu, neid kutsuti BeitJisraeliks e Iisraeli kogukond. Liigitus / pooldajate arv judaismi alla kuuluvad: rabinism, saduserid, askenaism, esseenid, haskala, kabala (kabalistid), karaiidid, hassidism, sabatism, talmud, sefardism, variserid Tallinna sünagoog maailmas on umbes 18 miljonit usklikku Levik maailmas Click to edit Master text styles Second level Third level ...
JUDAISM Karilin Tõnisoja JUDAISM · Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja kultuur · Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. · Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia (religioosne kombetalitus), filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. · Rabi Mordechai Kaplan on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks (Rabi- juudi õpetaja üldnimetus) · Rabi pole sama mis vaimulik või preester. · Rabi ei võta kedagi pihile, ei määra karistust
docstxt/130753762785599.txt
6.oktoober JUDAISM · Etniline usund-omane mingile kindlale rahvale(juutidele >> ahvusliini loetakse emaliinipidi) Iisraeli usund: Jeruusalemma tempel (70 m.a.j roomlased hävitasid selle), preestrid Judaism: sünagoog, rabi(rabiinlik judaism); Taaveti täht on judaismi sümboliks alates keskajast. Aabraham-juutide esiisa: leping Jumalaga-kui Jumal midagi ütleb talle, Aabraham seda ka teeb Iisak-Aabrahami poeg; teiseks taoliseks esiisaks Jaakob-Iisaku poeg, esiisa (Iisrael) >> 12 Iisraeli suguharu (tuleneb sellest, et Jaakobil oli 12 poega) Aabraham tahtis välja jõuda Jumalate tõotatud maale. Mooses-viis oma rahva välja egiptuse vangipõlveks >> Eksodus- 40 aastat rändas rahvas kõrbes,
Judaism Judaismi põhialused tingimusteta monoteism Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale Kohus peale surma Judaismi koolkonnad Ortodoksne judaism - sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism Reformistlik judaism - progressiivne judaism ehk liberaalne judaism Rekonstruktsionistlik judaism Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut: - kes on sündinud juudi emast - pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis
JUDAISM juudi rahvaste usk *Etniline usund -emaliin, ema roll traditsioonide edam andmises on väga oluline. Ema on kindel kui aga isa ei pruugi olla nii kindel Ema peab olema sellest rahvusest ja siis on ka lapsed selle rahvuse esindajad. Ema on alati judaismis patrioot. -Iisraeli usund, varasem judaïsmi vorm on muistne iisraeli usund, mis on kujunenud tänapäeva judaismiks. -Heebrea hõimud, heebrea hõimudest on see rahvas välja kasvanud. *Esiisa Aabrahami, mees kellega jumal sõlmis lepingu.Tal oli poeg nimega Iisak.Aabraham oli justkui muster usklik, kes oli valmis oma poega ohverdama. Omakorda Iisakul oli poeg Jaakob, kes abiellus Raheliga ja sai temaga 12 poega, kellest areneski iisraeli rahvas. *Iisraeli rahvas - 12 suguharu - Kuningas Taavet umb 1000 ema. Nö ideaalne valitseja. Sellega seostub ...
Judaism 30.04.2010 JHWH - jahve - jehova (juutide jumal, kristlased nimatavad nii, juudid ütlevad jahve). on teinud lepingu oma väljavalitud rahvaga, selle märgiks on maa (vahemereääres olev tõotatud maa - Iisrael). leping tähendab kahepoolsust, kummalg oma kohustused ja vastutused. jumal on kohustatud oma rahva eest hooldkandma, inimesed jälle peavad jumalat austama jne. kaksosapoolt - tähendab ka dialoogi. Toora - vanatestament - tähendab õpetust, mitte seadust - 10 käsku - 5 moosese raamatut jne. Tooras on ilmutatud jumala tahe. usklik juut täidab mizwasi - nõue või käsk. piiblis on 613 mizwad. see jaguneb 365 (päevi aastas) käsuks ja 248 (kehaosade arv mida inimese kehas arvatakse) keeldu. dialoogil pole vahet pühal ja ilmalikul - kõik on püha, vahet ei tehta nagu kristlastel. Kasher (koze) - juutide jaoks puhas toit, rabi juurest läbi käinud. on...
peal on mosee. Templi hävitamisega muutub usund seadususund või siis käsuusund. Oluliseks muutuks käskude järgi elamine. Kes on juut? · Ilmalikult inimese isiklik määratus · Usuline 1) inimene, kelle ema on juut 2) inimene, kes võtab omaks judaismi Juutide usuline elu Sünagoog (kr. keeles ,,kokkukogunemisepaik); juutide pühakoda; kõige tähtsam sünagoogis on rabi. Tänapäeva judaismis on olemas kolm erinevat suunda: 1. ortodoksne judaism kõige radikaalsem (püüavad elada täht-tähelt raamatu järgi); mehed ja naised on eraldi; jumalateenistused peetakse heebrea keeles 2. konservatiivne judaism 3. reformistlik judaism kõige liberaalsem Eestis on ortodoksne judaism. Juutide jumalateenistus on kõige rohkem mõjutanud kristlaste ja moslemite jumalateenistust. Juutide jaoks teine püha koht on kodu, eriti vabadel juutidel. Kodus on kõige tähtsam ema. Vabale juudile on väga tähtis, mida ta sööb
Judaism Judaism tekkis paljude aastatuhandete eest alal kus tänapäeval asub Iisraeli riik.Judaismi järgijad ehk juudid usuvad et Jumal on loonud maailma ja inimese,ning valinud juudid oma rahvaks. Judaismi ei saa käsitleda lihtsalt usundina vaid see hõlmab elulaadi rahvast ja kultuuri.Toora ehk Moosese seadused on Judaismi kõige tähtsam pühakiri.Seal on 243 käsku ja 365 keeldu .Juudid peavad oluliseks laupäeva ehk hingamis -päeva(sellel päeval ei tohi tööd teha). Juudi usundis on olemas ainult üks Jumal.Juudi kogudust juhib Rabi .Jumal on juutidele väga tähtis ning Jumala nime ilmasjata suhu ei võeta. Palvetamine on juutluses väga oluline.Pühendunud usulikud palvetavad kolm korda päevas : hommikul,pärastlõunal ja õhtul.. Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud kipaga. Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve a...
Judaism Teele Piir Üks maailma vanim usund Täpselt ei tea keegi, kuidas ja millal judaism esile kerkis Allikas juudi rahva päritolu kohta on heebreakeelne Piibel Juudid nimetavad ennast “Aabrahami lasteks" või “äravalitud rahvaks". Toora- kirjalik õpetus (613 juhtist, millest 248 käsud ja 365 keelud) Piibli jagamine Seadus ehk Toora Prohvetid- Sisaldavad prohveti sõnu Kirjad- Sisaldab ajalooraamatuid, Sünagoog Juutide pühakoda Seal on käsitsi kirjutatud Toorarull Seaduselaegas- kapp, kus hoitakse
mälestuseks o Lehtmajade püha siinai rännaku mälestuseks o Uusaastapüha maailma loomise tähistamiseks 39. Mis on Toora? 40. Kuidas nimetatakse Toora juurde kuuluvat pärimust ja kommentaare? 41. Kus teenivad juudid Jumalat tänapäeval? 42. Mis on sünagoog? 43. Millise sündmusega algas juutide nn Suur diasporaa? 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? Õp lk 31-34 o Suur lepituspüha patukahetsuspäev Suured sümbolid o Menora seitsmeharuline küünlajalg ( algselt jeruusalemma templi püha küünlajalg, iisraeli rahvas on maailmale
JUDAISM Ehk natuke juutidest... SÜMBOLID STAR of DAVID THE MENORAH sümboliseerib kuningas THE TORAH Taaveti kilpi ja ka See on nendest sümboliseerib Iisraeli rullidest kõige tähtsam. Iisraeli rahva rahvast, kes peab lahutamatust Jumalast. ülejäänud maailmale valguseks olema. Judaism on... · Vanim tänapäevani püsinud monoteistlik usund · Aluseks kristlusele ja islami usule · Alguse saanud Abrahami eestvedamisel (u 2000 a ekr) ja Moosese tagantlükkel. · Asub põhiliselt Iisraelis Nutumüür Mütsid millega Ortodoksed juudid palvustel käidakse sünagoog suunad
traditsioon muutunud. Iisraeli usund (Jeruusalemma tempel eksisteeris kuni 70m.a.j). ei ole ainult tähtsad usulised küsimused, usutraditsiooni mõjutavad ka sekundaarsed asjad. Hävitati Jeruusalemma tempel, see tähendas, et preestrid kaotasid oma tähenduse. Polnud kohta, kuhu ohvreid tuua. Hakatakse rääkima judaismist. Kõige olulisem palvemaja (sünagoog), autoriteetideks said rabi (ususeaduse tundjad, tõlgendajad). Judaism on noorem kui kristlus? EI! Juudi traditsiooni juures on olulised sümbolid. Kõige tuntavamad Menora (seitsmejalaline küünlajalg. Kõige vanem sümbol. Iisraeli riigivapil) Taaveti täht, Taaveti kilp (sai alates keskajaks märgiks). Miks kuusnurk? Muistne maagiline sümbol. Kaks kolmnurka on põimunud (mees-ja naissümbol). Miks Taaveti kilp? Kuningal oli selle kujuline kilp. Traditsiooni puhul ei ole oluline õpetuslik külg, vaid rituaalid. Inimene võib uskuda kõike, mida uskuma peaks
usulises mõttes täisealine (,,seaduse poeg" ehk heebrea keeles bar mitsva), et kanda vastutust enese ja Toora täitmise eest. Judaismis peab iga mees olema abielus (peavad ka olema lapsed), naise abielu peetakse soovituslikuks. Matusel tuleb surnukeha kiiresti matta, enamasti ööpäeva jooksul peale surma pühitsetud mulda. Juutidel on hingamispäev e. sabat (laupäev) - kui jumal puhkas, siis miks mitte ka inimene. Sikhism: Zoroastrism: Judaism: Judaism: Khanda Faravahar Taaveti täht Menora
Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Judaismi alused-Pühakiri Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), nebiim (prohvetid) ja ketubim (kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu. Seadusekoodeksid - Talmud. Lisaks on olemas n.ö. "Suuline Seadus" - see sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora (e
Judaism ja kabala Kerli Vilimäe 11c Mis on üldse judaism ja kabala? Judaism ehk juutlus on peamisel juudi rahva religioon. Vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Kabala on 12. sajandil välja kujunenud juudi usulisfilosoofiline süsteem,müstikavool, mille kohaselt jumalik ürgalge on maailmaga seotud kümne sfääri ehk sefiraga, mille järgijad peavad läbima, et jõuda jumaliku vaimu tunnetamiseni. Taaveti täht Kaks põimuvat kolmnurka, mis moodustavad Taaveti tähe e heksagrammi sümboliseerivad kahesust, vastandute liitu, nii liha ja
IISRAEL Semiidi rahvas, asustas Kaananimaa 12. saj. Esiisaks peavad Aabrahami, kes elas Mesopotaamias Uri linnas. Sai korralduse minna Tõotatud Maale ja jääda sinna elama. Tema järglased sattusid Egiptusesse, kus nad elasid mitu sajandit, osa orjuses. 13. saj. viis Mooses iisraellased Egiptusest välja. Liikusid läbi Siinai ps. tagasi Kaananisse. 1000 eKr rajas Saul Iisraeli kuningriigi. Järgmine kuningas oli Taavet. Kuningriigi õitseaeg saabus Saalomoni ajal. Pealinnaks sai Jeruusalemm. Saalomon lasi ehitada templi Jumalale. Pärast Saalomoni surma lagunes kuningriik kaheks: Põhjariik (Iisrael) ja Lõunariik (Juuda) 8. saj. teisel poolel vallutasid assüürlased Iisraeli ja küüditasid sealsed elanikud. 6. saj. vallutas Nebukadnetsar Jeruusalemma ja paljud juudid küüditati Babülooniasse. Pärsia võimu all pöördusid paljud juudid tagasi, seejärel sattus Palestiina Rooma võimu alla. 70 pKr purustasid roomlased Jeruusalemma templi lõplik...
Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele lähemale. Tänapäeval tuntakse juutluses kahte suuremat suunda: õiguslik ehk ortodoksne juutlus ja reformistlik juutlus. Ortodoksne juutlus Ortodoksne judaism sai alguse 19. sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine eristab neid teistest juudi kogukonnast ning nad peavad ennast traditsioonilise juutluse alalhoidjateks. Seega valitsevad kogu ortodoksse juudi elu religioossed käsud. Enamus kannab neist musti riideid, pikka kuube ja laiaservalist mütsi
JUDAISM Tallinn 2015 Lühitutvustus • Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. • Aluseks on normatiivse judaismi pühad tekstid ja õpetlaste kommentaarid. • Tanah, 5 Moosese raamatut ehk Toora; Talmud ning midrašid. • Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaismi eetika • Jumala eeskuju – Jumal on püha. • Judaistlikus moraalis peetakse olulisimaks seadusekuulekust. • Seadus on universaalne: ta kohustab ja kaitseb kõiki inimesi, olenemata nende seisusest, ja
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr.
Palun lugege labi pdf-fail (OIS-is) ,,Judaism ja oendus" ja pdf-failist ,,Kristlus" viimane peatukk ,,Kristlus ja oendus". a) kui, siis mis Teid ullatas? Judaism ja õendus: poisslaste ümberlõikamine tähistab judaismis Jumalaga lepingusse astumist, mille käigus antakse lapsele ka nimi; meditsiiniliste protseduuride tegemist tuleks vältida hingamispäeval (sabat, ei tohi tööd teha); võivad soovida kosser-toitu (mõned toidud, nagu krevett, angerjas ja piimatoodete tarbimine koos veiselihaga, on keelatud); verd sisaldavad toidud on täiesti keelatud; mehed ei
Judaism ja kristlus ning õendus a) kui, siis mis Teid üllatas? Judaismi juures oli väga üllatav see, et neil on selline usutraditsioon, et kui sünnib poisslaps, siis 8.ndal päeval ta lõigatakse ümber ning selle käigus antakse ka talle nimi. Selline traditsioon tähistab Jumalaga lepingusse astumist. Mõned juudid järgivad reeglit, et hingamispäeval ei tohi teha tööd nad võivad tööks pidada ka seda, kui rebid tualettpaberist tüki. Keelatud on verd sisaldavad toidud. Ortodokkses traditsioonis on keelatud katsuda surnut 8- 30minuti jooksul peale surma. Kristluse juures oli üllatav see, et kristlased usuvad et Jeesus suri inimese pattude eest, samuti usuvad, et Jumala armastusel on vägi võtta ära suurimadki inimeste patud ja pahed ning et Jumal andestab patud igaühele, kes neid kahetseb ning soovib uut elu alustada. Oma viimasel söömaajal murdis jeesus leiba...
Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse selle järgi mida usaldatakse, usutakse. Selle järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund. Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism Polüteism tuleb kreeka keelest poly palju + teos jumal = palju jumalaid. Polüteism on iganenud usunditüüp mis pole veel jõudnud ülijumala (monoteism) aatesni ja
Hinduism järguliselt 3as usund, maailma vanim järje- pidev religion. Kultushoone on induviduaalne, puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Pühad raamatud on veedad, eeposed ja puraanid. Karma on teo ja tagajärje üleüldine seadus. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Atman on inimese surematu ja muutumatu hing. Brahman on kosmiline maailmahing, universumi alge, lõputu, igavene elu, energia ja jõu allikas, kõige kõrgem kastides, äravalitu. Reinkarnatsioon on taassünd. Kastid : 1Brahman (preestrid) 2Satriad (sõjaväelased) 3Vaisjad (kauplejad, käsitöölased) 4Shrudrad (teeniad) Puutumatused ei kuulu ühegisse kasti. Budism looja Siddharlha Gautama 6 saj e.Kr Kirde- India. Ilma jumalata. Buddha on kuju. Budistid käivad kloosrtites ja templites, kogudustes tekkisid mungad ja nunnad. ,,Tripitaka/ Kolmikkorv" is on jumalikud tõed. Neli õilsat tõde: 1....
Judaism ja kossertoit Judaismil on rohkearvuliselt toidukeelusi: Keeld süüa kaameli, kõrbe-hüpikhiire, jänese, sea, roomajate ja paljude lindude liha. Kaamelit ei tohi süüa, sest ta oli peamine tööloom, siga oli tüüpiline maaharija loom sest juudid on liikuv rahvas ja maaharijatega vaenujalal. Keelatud kasutada toiduks ka verd, sest verd vaadeldi kui keha hinge, tapetud loomade liha pidi ja peab olema verest puhastatud, sellega tegelesid spetsialistid. Nende tegevus tagab kosserliha. Kossertoit on valmistatud usklike juutide toiduettekirjutuste järgi. Süüa võib härja-, lamba-, kitse-, hirve-, gaselli-, põdra-, kaljukitse-, antiloobi-, metslamba-, metskitseliha ja ka kõikide nende loomade liha kellel on sõrad, täielikult kaheks lõhestatud sõrad. Vees elavatest võib süüa kõiki, kellel on uimed ja soomused. Lindudest ei või süüa kotkaid, kaarnaid, kulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kassikakku, puguhane, kormorani, toonekurge, h...
Uus aasta, ROS HASANA, algab juutidel jäärasarve SOFAR´i puhumisega. Läbilõikavad sarvehelid kõlavad nagu äratushüüe: Mõtle sellele, mida sa eelmisel aastal tegid ja mis vajab parandamist! Mõtle algavale aastale! Mida kavatsed Jumala meeleheaks teha? Juudi kalendri kõige pühalikum päev on Jom Kippur, kümnes päev peale juutide uue aasta saabumist. Siis paastutakse 25 tundi ning suurem osa sellest ajast viibitakse sünagoogis oma eksimuste pärast andeks paludes. Kolme usundi judaism, kristlus, islam esindajatele on JERUUSALEMM tähtsaim ja pühim linn. Juutidele on Jeruusalemm selle maa keskpunkt, kuhu Jumal neid juhatas ning paigaks, kuhu kuningas Taavet ehitas oma pealinna. Taaveti poeg Saalomon ehitas sinna Jumala auks templi. Sellest templist on alles vaid Läänemüür (Nutumüür) ning kõikide juutide unistuseks on minna ühel päeval sinna palvetama. Judaism räägib vähe peale surma algavast igavesest elust. Meie hing ei saa minna teiste
10 käsku kas ainult usklikele Kolm maailma suurt religiooni kristlus, judaism ja islam peavad kümmet käsku ehk dekaloogi oma moraali alustaladeks. Vastavalt Piiblile kirjutas Jumal ise need käsud kivilaudadele ning need eristuvad selgelt paljudest teistest Iisraelile antud käskudest ja seadmistest. Piibel räägib, et kunagi juhatas mees nimega Mooses oma rahva Egiptusest välja Siiani mäe jalamile, sest just sealt kostis sarvehäält. Mägi suitses ja selle kohal oli ränk pilv. Siis ilmutaski Jumal ennast inimestele ja luges ette 10 käsku.
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste...
Kusimused judaism I kohta: 1. Millised usundid kuuluvad Aabrahamlike usundite perekonda? Judaism, islam, kristlus 2. Kust pärineb mõiste "judaism"? Juutide esiisa e esimese patriarhi Aabrahami nimest 3. Kes on judaismile alusepanija? Mooses 4. Kes rajas Iisraeli suurriigi? Taavet 5. Milline usk on judaism? Natsionaalne monoteistlik religioon, käsuusk 6. Kes koostas judaismi dogmaatika? Moses Maimonides 7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus uletab kõikide teiste prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja
Judaism Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Judaismi alused Pühakiri Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39
pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad ning nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus Testament). JUDAISM Üks maailma vanemaid usundeid. Juudid usuvad, et 4000 a tagasi andis Jumal Moosesele Siinai mäel kümme käsku ja Toora (,,seadus") ning rajas nii maailma esimese monoteistliku religiooni. Judaism rõhutab rohkem praktikat kui usku: inimese religioossuse määrab tema eluviis. Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tuginebTanahile (eriti Toorale). Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses. Tema juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse
Usk surnute ülestõusmisesse. Juudi jumala esisisadeks on Aabraham, Iisak ja Jaakob. * Juudi rahvuslus seonism * Juutide kodumaa - Iisrael * Juutide pühakiri Tanah * Pühakirja tõlgendamine talmund * Rituaal ümberlõikamine. Bar mitsva * Hingamispäev, puhkepäev sabat * Riietusesemed jarmulke/kippa, oimulokid * Palvetamine 3x päevas: 1 hommikul ja 2 õhtul, Jeruusalemma suunas * Eetika 10 käsku ehk dekaloog * Judaism jaguneb: ortodoksideks järgivad õpetust nii täpselt kui võimalik; konservatiivideks; liberaalideks ortodoksed ei pea neid üldse juutideks, sest nad ei hoia kinni muistsetest praktikateks. KRISTLUSE TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Kristlus on sündinud judaismist * Kristlus on maailma suurim ja mitmekesisem religioon * Suurimad kristlikud suunad: õigeusk, katoliiklus ja protestantism * Protestandid jagunevad: luterlased, anglikaanid, baptistid, nelipühilased, adventistid,
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi
TOORA Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................3 Tanah..............................................................................................4 Toora..............................................................................................5 Talmud...........................................................................................6 Kokkuvõte......................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................8 2 SISSEJUHATUS Vana Testament on juutide Piibel. See on juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri alus. Selles on kirjeldatud ajalooliselt terviklikuna rahva kujunemise varasemaid etappe. Piiblit peavad pühaks r...
Judaism Judaism ehk juudi usk on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on eelkõige Israelis valitsev usk. Judaismi esiisad on Avraham ehk Aabraham Itshak ehk Iisak ja Jakov ehk Jaakob (2000-1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist ehk Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale.
Rauno Veberson Kultuuridevahelised erinevused perekonnas Praegune ühiskond on erinevate kultuuride virrvarr, kus leidub väga erinevate taustadega inimesi, kelle ettekujutus igapäevaelust võib tohutult erineda sellest, mida meie ette kujutame. Sellegipoolest on neid, keda ei sega teised traditsioonid ja kombed ning kelle armastuse teele ei pane tõkkeid teistsugune usk, elatustase, vms. Viimaste aastate jooksul on eesti naiste seas saanud populaarseks minna mehele, kes on islami usku. Esialgu tulevad, tavaliselt turismireisil olevatele naistele, ligi tõmmud araabia iludused, kes lubavad kokku maad ja ilmad ning tõotavad igavest armastust juba esimesel kohtumisel. Pahatihti on selline käitumine tingitud soovist saada elamisluba välisriigis. Nii, et need kuumad kutid ei olegi päriselt huvitatud endast viisteist aastat vanematest daamidest. Siiski on palju õrnema sugup...
Juudid on rahvus, mis asus u 13. sajandil eKr Palestiinasse ja moodustasid seal Iisraeli riigi. Tänapäeval elavad juudid paljudes maades. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on eelkõige Israelis valitsev usk. Tooras sisaldub kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ja 365 on keelud. Misna ehk suuline toora, mis koosneb peamiselt seadusekoodeksitest ja kommentaaridest ehk Gamara. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse eriliseks anniks ja vahendiks olla jumalaga ühenduses. Samuti on olemas eri koolkondade põhilised pühakirjad, kabalismi müstilised esoteerilised raamatud Zohar. Tänapäeval eksisteerib ka juudi müstitsism
Siitide õpetusele lisandub peale koraani ja sunna ka Imaamide õpetused, ja et uut infi tuleb juurde imaamide juhendusel. Iraan, iraak, pakistan, saudiaraabia. Peasuunad Sufism-islami müstika, islami müstiline nool(koolkond). Askeetllus- naudingutest loobumine. Sufid jagunevad vennaskondadesse ja õeskondadesse. Need võivad olla nii sunniitlikud kui siitlikud või segu nende järgi. Ned tunneb ära nende tantsude järgi. Judaism. Juutlus ja juut. Juut on inimene , kelle ema on juut või inimene kes on omaks võtnud juutluse põhimõtted. Judaism on üks vanimaid uske mis on siiani säilinud.alates teine aasta tuhat eKr. Sellest on välja kasvanud a kristlus ja islam. Juutide esiisa on Aabraham. Ta on ise heebrialane ja pärit mesopotaamiast, Ur-i linnast. Ta sai ennustuse ja rändas välja ja jõudis palestiinasse ja sai jumalalt teotuse et see ma saab tulevikus kuuluma tema rahvale
KRISTLUS ISLAM BUDISM JUDAISM HINDUISM SHINTO e. Monoteistlik e. Muhameedsus usk, mitte rahvus usk e. Jaapani usund pärimuslik usund Tekkis: 2000a Tekkis: 1400a Tekkis: 6-5 saj. Tekkis: 5000a Tekkis: 4000 a. Tekkis: Jomoni tagasi tagasi Araabias Ekr Indias tagasi Tagasi Indias perioodi lõpul (
külge) eeposed, puraanad, Manu seadused. Ainestik - mütoloogia, traditsioonid, kultused, arutlsed, jooga sugemed, mõjud budismist ja dzainismist tulid hiljem. Jumal - 1) puudub, maailma põhjus on absoluut, Kõiksus 2) Brahma jt. (Siva e. Mahesvara e. Nataraja, Visnu sh. Krisna kui tema üks kehastus, Sakti e. Jumalik Ema kes on ka Siva abikaasa) Jälgitav seadus - dharma (üksikisiku kohus ja kastiomane elusiht) JUDAISM (judaistid, juudi usulised) Juudi usund, alged esinesid kuni 2000 a. enne meie aega. Rajaja - 12. sajandis lõi süsteemi Maimonides. Pühakiri - Toora (5 Moosese raamatut, selles 613 käsku ja keeluseadust, seda loetakse Jumala selgeks ilmutuseks) Seadusekoodeksid - Talmud (kommentaaride kogu Vanale Testamendile, 5 saj.), misna (2 saj.), haskala, Vana Testament (dekaloog), Toora. Lisaks on olemas n.ö. "Suuline Seadus" - see sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora (e
JUDAISM Judaism : Juutlus on elulaad. Judaismi au ja uhkus seisab selles, et see on silmatorkavalt ratsionaalne religioon, mis koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kus me peame elama. Haridus on juutidel alati olnud religioosne kohustus. Viimase kahe tuhande aasta jooksul pole neil praktiliselt kirjaoskamatust esinenud. Juudud väidavad, et variseride judaism on religioon elamiseks, kristlus aga on religioon suremiseks. Vooruslik moslem läheb peale surma paradiisi, budist loodab inkarneeruda kõrgemal tasandil, kristlane läheb taevasse. Kui aga vooruslik juut sureb, siis ta lihtsalt sureb. Juutidele pole tähtis, mida nad mõtlevad, vaid mida nad teevad. Sabat. Sabat on juutide hingamispäev, mis algab juba reede õhtul peale päikeseloojangut piduliku söömaajaga ja kestab laupäeva õhtuni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
