Miks just nemad? Talupojad, sest neil oli toiduainete andmise kohustus. 3. Mis aastal hakati ellu viima uut majanduspoliitikat? Kuida seda nimetati? Ieloomusta uut majanduspoliitikat kolme näitega. Aasta 1921 Nimetus NEP Näited: · Toiduainete andmise kohustus asendati kindla suuruse maksega. · Rahareform, mis taastas raha väärtuse. · Kauplemisvabadus ning eraettevõtlus võis tegutseda. 4. Kes ja kuidas sai kompartei juhiks pärast Lenini surma? Jossif Stalin 1. Iseloomusta Stalini isikukultust kolme näitega. 1) Ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks" 2) Kompartei ajalugu kirjutati tema pärast ümber. 3) Noorsugu üritati kasvatada talle ustavaks. 2. Pärast oma võimu kehtestamist viis Stalin ellu uued muudatused. Too viis näidet. 1) Likvideeriti igasugune eraettevõtlus. 2) Industrialiseeriminen (suurtööstuse eelisarendamine)
aastal 5 Stalin Tema elulugu on täis saladusi ja mõistatusi. Sünniaeg. Ametlikult oli teada, et Stalin sündis 21.dets 1879.a. Just 21. dets tähistati suure pidulikkusega tema 50. 60. ja 70. juubelit. Nüüd on leitud üles kiriku meetrikaraamatud, kus on kirjas sünniajana 6. dets 1878. Miks oli Stalin ennast rohkem kui aasta võrra nooremaks teinud, polegi selge. Isa oli grusiin või osseet, ema grusiinlanna. Isa oli kingsepp, jõi oma palga maha, pummeldas. Kui Jossif oli 5-a viskas ema oma mehe Vissarioni majast välja. Umbes 5 a hiljem suri Vissarion mingis joomakakluses. Ema kutsus Jossifit Sosoks. Unistas, et Jossifist saab vaimulik. Pani ta Gori vaimulikku seminari õppima. Noor Stalin oli andekas, töökas, laulis kirikukooris. Armastas kakelda, oli poistekamba juhiks. Eriti meeldis talle poks. 11- või 6-aastaselt oli ta jäänud ühe sõiduki alla ja seepärast oli ta vasak käsi jäik, ei paindunud korralikult. Ta oli hea
Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas. Pärast sõda olin ma majandus- ja parteitööl, töötasin veel erinevatel sekretärikohtadel. Lõpuks valiti mind Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmeks. Põhiliselt olin tuntud I maailmasõjas osalemise ja märkimisväärse töö eest. Lõpetasin sõja poliittöötajana tegutsenud kindralleitnandi auastmes. Hiljem olin veel Ukraina NSVL Ministrite esimees ja 1953. aastal pärast Jossif Stalini surma tulin mina NSVL esiotsa. August Sabbe: Rääkides siin juba raskest lapsepõlvest, siis minu vanemad vennad osalesid juba sõjas, sel ajal kui Teie alles parteisse astusite. Vanem vend suri Vabadussõjas, kuid noorem vend tuli elusalt tagasi. Olin ise parasjagu Kaitseliidus, kui hukkus mu isa, kuid ega talu saanud peremeheta jääda ning lahkusin Kaitseliidust, et tallu naasta. Õige pea algas veel
maha, põgenes 180000, hukkus 3000 ja vahistati 20000 inimest, NSVL kukutas Ungari valitsuse, osa maast jäi talupoegadele, Suessi kriis 1956, Egiptus, NSVL, Iisrael, Suurbritannia, Prantsusmaa, Egiptuse riigipööre, Suessi kanali riigistamine, Suurbritannia ja Prantsusmaa lootus taastada kontroll kanali üle, vähenes Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas, Suurenes NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas, 5. Jossif Stalin - NSVL riigipea 1924-1953, enne seda Kommunistliku Partei peasekretär, kirjutas alla MRPle NSVLi esindajana; stalinismi rajaja, Winston Churchill vabamüürlasest Ühendkuningriigi peaminister 1951-55, Harry Truman USA 33. president 1945-53, kelle doktriini järgi sai USA välispoliitika aluseks vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu, George Marshall USA riigisekretär, kes töötas välja abiandmisplaani EL riikide abistamiseks nim
· Teine rinne - USA, Suurbritannia ja Kanada vägede poolt avatud rinne · Kapitulatsioon Teine Ms lõppes Jaapani allaandmisega · Nürnbergi protsess - Kohtuprotsess Saksa faistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegude s ja c) kuritegudes inimsuse vastu. 23. Kuidas on need isikud seotud II maailmasõjaga? · Jossif Stalin - viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. · Vjatseslav Molotov - tõusis võimule Joseph Stalini toetajana, oli peamine Nõukogude Liidu Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastaja. Tema järgi sai soomlastelt Külma sõja ajal nime molotovi kokteil.
Peamiselt tema initsiatiivil oli samal aastal toimunud ka nende lahkulöömine Vene Sotsiaaldemokraatlikust Töölisparteist, ehkki Lenin väitis tihti, et ta olevat kogu VSDTP liider. Tegelikkuses jagunes partei bolsevikeks ja mensevikeks, kusjuures viimaste toetus ning liikmeskond oli tunduvalt suurem. Lenin läks tihti tülli ka oma kaasbolsevikega, kuid talle kujunes ka ustav toetajaskond, kes tema radikaalseid ideid pooldas: näiteks Grigori Zinovjev, Jossif Stalin ja Sergo Ordzonikidze. 18 Esimese maailmasõja ajal oli Lenin sõja toetamise lepitamatu vastane, mille tõttu ta jäi suhtelisse isolatsiooni, sest enamik sotsialistlikke rühmitusi osutus rohkem patriootiliseks kui internatsionalistlikuks. Lenin (bolsevikud) ja Saksamaa 1915. aaasta märtsis koostas VSDTP ja Poola ning Leedumaa SDTP liige Aleksander Parvus
2) Külma sõja kriiside (Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine, Hiina kodusõda ja riigi lõhenemine, Korea sõda, Suessi kriis, Ungari ülestõus, Berliini kriis, Kuuba kriis, Tsehhoslavakkia kriis, Vietnami sõda) tekkimise põhjused, osalejate taotlused ja tulemused. Kriiside toimumise aeg. 3) Rahvusvahelise olukorra muutumine külma sõja ajal- pingelõdvendus ja külma sõja teravnemine 1970.-1980.aastatel. 4) Isikud: Jossif Stalin, Winston Churchill, Harry Truman, Konrad Adenauer, Willy Brandt, Charles de Gauelle, Mao Zedong, Kim Il Sung, Imre Nagy, Fidel Castro, John F. Kennedy, Nikita Hrustsov, Alexander Dubcek, Leonid Breznev, Richard Nixon, Roland Reagan, Lech Walesa. 5) Mõisted: külm sõda, kuum sõda, pingelõdvendus, võidurelvastumine, ABC-relvad, bipolaarne maailm, esimene-, teine- ja kolmas maailm,
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käs...
· Provintsis oli kaubandus kehvemalt varustatud, pealinnades paremini. · Kolhoosides töötati tasuta ning see, mis jäi üle riigile ette nähtud toodangust, läks kolhoosidesse. · Defitsiit-tarbekaupade puudus-eelisarenduses oli rasketööstus · Klassielemendid hävitati · Streikidele ja ametiühingutele oli tehtud lõpp, tööpuudus kaotati Isikukultus: · Venemaa NSFV valitses Vladimir Uljanov, 1934.aastal tuli võimule Jossif Stalin, kes koondas enda kätte tsiviil-, seadusandliku-, täidesaatev-, kohtuvõimu. · GULAG-i asumisele või tapeti paljud endised Lenini kaasmõtlejad ning oblastite ja rajoonide prateifunktsionärid, kes võisid kujutada ohtu Stalini võimule. Stalin kõrvaldas paljud teised mõjuvõimsad juhid nt. Punaarmee juht saadeti riigist välja. · Stalinit kujutatakse positiivsena ning näidatakse väga tähtsana samal ajal erates ajalugu. Poliitjulgeoleku tegevus:
põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 1950 1951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele ja Jehoova tunnistajatele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Kõige räigemad nõukogude repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal, kuid ühiskond jäi jätkuvalt tugeva ideoloogilise surve alla. Sulaajastu Nikita Hrustsov Nõukogude võimu poolne surve hakkas märgatavalt leevenduma pärast 1956. aastat, mil Nikita Hrustsov Stalini kuriteod NLKP XX kongressil hukka mõistis, ehkki see avalikkuse eest veel ametlikult 33 aastaks saladusse jäi. Eestis on lõdvema ideoloogilise survega 1960. aastaid nimetatud ka "sula-ajastuks". Stagnatsioon Stagnatsioon 1970
väärtuse; ennistati kauplemisvabadus, tegutsemisõigus eraettevõtlusele; enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla, omapärane segamajandus 2. Majandus hakkas taastuma (ebaühtlaselt), kommunistide jaoks NEP ajutine lahendus Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule 1. 1924 suri Lenin, soovitas järglaseks Lev Trotskit, kuid võimuvõitluses ei suutnud viimane end maksma panna esile tõusis partei peasekretäri kohal töödanud Jossif Stalin, keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast 2. 1927 õnnestus Stalinil Trotski ja tema toetajad juhtkonnast eemaldada (karjääri tegi Molotov, 1930-1941 NL valitsusjuht) 3. 1929 Trotski liidust välja, samal aastal suure pidulikkusega Stalini 50. juubel, sai ainuvõimu 4. isikukultus: kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks", kõikjal plakatid, skulptuurid, kirjutati kompartei ajalugu, võltsiti ajaloolisi fotosid. 5
1940 1941 EK(b)P KK I sekretär. · Hjalmar Mäe - oli Eesti poliitik ja 1941 1945 Eesti Omavalitsusejuht. · Harald Riipalu - oli eesti sõjaväelane, kes võttis Teisest maailmasõjast osa Wehrmachti ja Relva-SSi koosseisus. · Alfons Rebane - oli Eesti ohvitser. Teise maailmasõja ajal oli ta mitmete Saksa juhatusele alluvate eesti väeosade ülem. Rebane osales oma väeosadega enamikes otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni. · Jossif Stalin - oli Nõukogude Liidu diktaator · Adolf Hitler - oli Austriast pärit Saksamaa poliitik jaNatsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Saksamaa diktaator NÕUKOGUDE OKUPATSIOON · Enn Tarto - on Eesti poliitik, üks aktiivsemaid võitlejaid Eesti taasiseseisvumise eest. Põhiseaduse Assamblee liige, Eesti Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees, riigikogu liige. · Karl Vaino - oli Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku
majanduspoliitika NEP. Lenini poliitikukarjääri tähtsamad sündmused: Pealinna üleviimine Petrogradist Moskvasse. NSV Liidu moodustamine, uus majanduspoliitika NEP, Saatis Asutava Kogu laiali. 12. Mida tead Stalini isikust ja poliitilisest karjäärist. Millal ja kuidas kujunes välja Stalini ainuvõim? Mis oli Stalini isikukultus? Mida kujutasid endast industrialiseerimine ja kollektiviseerimine? Mida nendega saavutati? Mis oli GULAG? . Jossif Stalin (Džugašvili) (1879-1953) oli rahvuselt grusiin, sündis Gruusias. Tema varjunimed olid Koba, Stalin. Elukutseline riigikukutaja/revolutsionäär – Venemaa enamliku partei liige, juhtivtegelane Taga-Kaukaasias. Vangistati tsaariajal korduvalt, viibis asumisel. 1917. aasta oktoobris Lenini valitsuses rahvusasjade rahvakomissar. 1922-1953 UK(b)P peasekretär. 1923-1938 koondas enda kätte ainuvõimu komparteis ja riigis. Kõrvaldas konkurendid
1) Aasta 1917 Autonoomia saavutamine. Venemaa veebruari revolut. Mõjul puhkesid rahutused. 1917. märtis Eestis. (streigid, ülekaalus vene meel ja keel) Eestimaa kubermangu kommissariks sai Jaan Poska. eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine st. Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P.E ja L-E ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks. Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e. Ajutine Maanõukogu ja selle juurde organ Maavalitsus. (K. Päts) Bolševikud e enamlased (VSDTP) ei pooldanud iseseisvust, kuna et see kahjustab maailmarevolutsiooni huve. Eestis oli...
läbirääkimised Euroopa julgeoleku teemal. 20. augustil saabus Berliinist vastus, et Saksamaa on põhimõtteliselt nõus lepingu põhiosaga. Suursaadik von Schulenberg palus V. Molotovilt vastuvõttu ning ta võeti vastu 21. augustil kell 15.00. Peale seda saadeti Saksamaa suursaatkonnast teele kiirtelegramm, kutsega 23. augustil Saksamaa esindajal Moskvasse sõita, kuna Stalin oli selle kuupäevaga nõus. Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikite tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel. Selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne-
28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 1950 1951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal. GORBATSOVI AEG__________________________________________________________ 1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatsov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat reziimi. Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse
- osavõtlikus -inimlikus -usaldusväärsus -oskus kaastöötajaid hinnata,motiveerida, -meeskonnatöö oskused -suhtlemis ja kuulamis oskused -ideede edasiandmise veenvus -otsustus ja vastutusvõime -tasakaalukus 33. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist?Enesekindlus, domineerimine, pindlik rollide valdamine, endast mulje kujundamine, isiklik veetlus, külgetõmme. Jossif Stalin, Winston Churchill. Karismaatilised liidrid innustavad teisi. 34. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide (mitte tuua näitena politseid). Sellises juhtimisstiilis võtab juht otsustamise enda peale. Töötajad teevad nii, nagu neile öeldakse. Juhtimine ei pruugi nii efektiivne olla, sest töötajad on tihtipeale informeerimata otsustest, mis ettevõttes vastu võetakse, nad on ebakindlad ja kardavad autoritaarset juhti.
õigus tegutseda. Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla (suurtööstus). Kokkuvõttes kujunes Venemaal omapärane segamajandus. Selle tulemusena hakkas Venemaa majandus taastuma, eriti kiiresti arenes põllumajandus. NEP oli kommunistide jaoks siiski vaid ajutine lahendus. 1924. aasta jaanuaris suri Lenin. Lenin soovitas oma järglaseks Lev Trotskit, kuid too ei suutnud end järgnenud võimuvõitluses maksma panna. Esile tõusis partei peasekretäri kohal töötanud Jossif Stalin, kes edukalt Trotski kõrvaldas. See-eest tegi karjääri Stalini truu toetaja Molotov, kes oli 1930-1941 NSVL valitsusjuht. Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus. Stalini võimuletõus tähendas NEPi lõppu. Saavutamaks täielikku kontrolli ühikonna üle, otsustas Stalin likvideerida igasuguse eraettevõtluse, k.a põllumajanduses, ühtlasi võttis ta taas kursi maailmarevolutsioonile. Ta loobus uut majanduspoliitikat iseloomustanud
territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15) Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 1.4. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani: (Vt. ka õpik lk.137-140;146-149 · Juba enne Lenini surma (1924.a.) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. · Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i majanduse ja sõjalise taseme järk- järgulist võrdsustamist kapitalistlike tööstusriikidega ning neist lõppkokkuvõttes arengus möödumist. · Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur, millele olid iseloomulikud järgmised jooned: · Majanduses:
ÜK(b)P-sse astus ta 24. oktoobril 1931. 1930ndatel alustas ta parteikarjääri Dnepropetrovskis, olles enne sõda oblastikomitee sekretär. Sõja läbis ta poliittöötajana, lõpetades rinde poliitvalitsuse ülema kohal kindralmajori auastmes. Seejärel oli ta NLKP Zaporozje ja Dnepropetrovski oblastikomitee esimene sekretär. 3 Aastatel 19501952 Moldaavia KP KK esimene sekretär. NLKP XIX kongressil 1952 valiti ta Jossif Stalini ettepanekul NLKP Keskkomitee sekretäriks ja NLKP Keskkomitee Presiidiumi liikmeks. Pärast Stalini surma eemaldati ta 1953 nendelt ametikohtadelt. Aastatel 1953--1954 oli ta Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Peapoliitvalitsuse ülema asetäitja. Pavel Sudoplatovi[2] ja Kirill Moskalenko[3] andmetel oli umbes 10 relvastatud kindrali seas, kes 26. juunil 1953 Kremlisse kutsuti ja kes ei teadnud Lavrenti Beria kavandatavast arreteerimisest, ka Breznev.
on allutatud Venemaale ja mida juhitakse Moskvast (Stalini plaan, mis esialgu jäeti kõrvale, kuid kui Stalin tuli võimule, siis viis ta oma plaani ellu. Vormiliselt säilitati riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast). III NSVL Stalini ajal (Stalini kommunistlik diktatuur) kuni II maailmasõjani Juba enne Lenini surma algas võimuvõitlus liidrirolli pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialism ühel maal, mis tähendas nepi poliitika lõpetamine, minna mööda kapitalistlikest maadest, ajutiselt maailmarevolutsiooni ideest loobutakse Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur, millele olid iseloomulikud järgmised jooned: A) Majanduses: 1. majandus allutati rangele riiklikule kontrollile
"[1] Seetõttu õnnestuski NSV Liidul mõne aja pärast lääneliitlastelt välja pressida, et seda põhimõtet ei laiendataks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele. Balti riikidele tähendas see sõja lõppedes taas Moskva võimu alla minemist. POTSDAMI KONVERENTS (16.jul- 2.aug 1945) Cecilienhofis, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid (mida esindas president Harry Truman), Nõukogude Liit (Kommunistliku Partei peasekretär Jossif Stalin) ja Suurbritannia (peaminister Winston Churchill ning hiljem värske peaminister Clement Attlee), Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. KÜLM SÕDA (inglise Cold War, vene ) Laiemas tähenduses peetakse
Poliitiline suund: Eesti sotsialistid-revolutsionäärid nõudsid Eesti osariiki demokraatlikus Venemaa föderatsioonis. Pärast enamlaste võimuhaaramist Venemaal aga võeti koos teiste sotsialistlike ja kodanlike parteidega suund omariiklusele. Jaanuaris 1918 avaldasid esseerid ajalooliselt esimese programmilise Eesti iseseisvuse kava brošüüris "Eesti Töövabariik", autoriks Gustav Suits. Samal ajal andis Hans Kruus Nõukogude valitsuse rahvusasjade rahvakomissarile Jossif Stalinile Petrogradis üle memorandumi Eesti iseseisvusest ja Eesti Töövabariigi loomise kavast. Stalin pidas arutelu vääriliseks üksnes nõukogude vabariigi väljakuulutamist Eestis, kuid ütles, et sellega pole kiiret. Uued eesmärgid kasvasid välja Venemaa jätkuvast nõrgenemisest ja Saksa sõjalise sissetungi ohu teravnemisest. Augusti lõpus loovutas moraalselt laostunud Vene armee sakslastele Riia, kuu aega hiljem aga Lääne-Eesti saared
1945 aprillis San Francisco. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Potsdami konverents toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini Cecilienhofis, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid (mida esindas president Harry Truman), Nõukogude Liit (Kommunistliku Partei peasekretär Jossif Stalin) ja Suurbritannia (peaminister Winston Churchill ning hiljem värske peaminister Clement Attlee), Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. 11. Kuidas toimus Jaapani sõjaline purustamine?
Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. h)Kirov Sergei Kirov oli 1930ndate alguses üks Stalini peamisi soosikuid ning sai ÜK(b)P Leningrad oblastikomiteei parteijuhiks - KK 1. sekretäriks.Kuid siis muutus ta juba liiga populaarseks, hakates koguni ohustama Stalini juhtrolli parteis, (1934. aastal toimunud ÜK(b)P Kongressil, nn Võitjate kongressil sai ta rohkem saadikute hääli kui Jossif Stalin) ja seega kogu riigis. Aastal 1934 valitigi ta koos Staliniga kommunistliku partei keskkomitee sekretäriks.1934. aastal, vaid mõni kuu hiljem, lasti NKVD Leningradi oblastivalitsuse poolt kaitstav Kirov kolmandal katsel maha. Võimalik, et mõrv oli sooritatud Stalini soovil, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole säilinud 16. Ärge unustage ka oluliste sündmuste dateeringuid! a) okt 1917 Oktoobrirevolutsioon
ümberkorraldusi tehti nii majanduses kui sisepoliitikas majanduses taastati turusuhted talupoegadele kehtestati kindel toitlusmaks tekkisid ettevõtted kus osalesid välisriigid nt transpordi ettevõtted viidi läbi rahareform sõjaväe reformiga vähendati sõdurite arvu nepi tulemusel kasvas todoang paranes inimeste elu 1926 saavutati sõja eelne tase tööstuses 1928 põllumajandus toodang oli 25 % suurem kui en ne sõda 1924 suri lenin partei ja riigijuhiks sai jossif stalin ta otsustas lõpetada nepi loosungiks sai sotsialism ühel maal st nõukogude liit taheti muuta tugevaks kui lääne riigid ning seejärel taheti maailmale peale suruda oma tahet nep lõpetati 1927 kahe kuni 3 aastaga lõhuti nepiga saavutatu muutused 1920 ndate lõpus 30ndate alguses 1. lõpetati igasugune turumajandus talurahvalt hakati jälle jõuga vilja ära võtma algas industrialiseerimine algas talurahva sunniviisiline kollektiviseerimine
Sama erihoidlate süsteem toimis ka raamatukogudes, et lugeda oli vaja Moskva poolt õigust. Seda kirja sai kui oli vaja materjali uurimistöö jaoks. Nõukogude liidu ajal ei tohtinud teha suguvõsa uuringut. NSVL oli kaartide suhtes väga tundlik, sest NSVL kaart oli ebatäpne (rannajoon). Nõukogude aja allikate eripärast: Telefoniõigus- Korraldusi, käske, juhtnööre anti edasi telefoni teel, millest mingit paberalusel jälge ei jäänud. Selline korraldus toimis Jossif Stalini ajal. Jossif Stalinile meeldis telefoni teel paljusi asju ajada (eriti valitsusaja perioodi lõpul). Jossif Stalini ajal kõige tähtsam koht oli tema enda suvila. Jossif Stalini ajal kremlis pidi alati keegi olema ja vastama kõnedele, kuid Nikita Hrustsovi ajastul ta andis korralduse, et kreml peab olema kindlal ajal inimtühi. Telefoni kõned tehti, et ei jääks korraldustest jälge. Nõukogude ajastu lingvistiline taust- Nõukogude ajal tekkis uus keel, milles olid sovetistlikud elemendid
asutustusega. Euroopat ootas ees uus sõda. Saksamaa - oht Poolale · Pärast Tsehhoslovakkiat mõisteti, et järeleandmised ei rahusta Saksamaad ning sellest poliitikast loobuti; Poolale lubati osutada igakülgset abi Saksamaa rünnaku korral. Sakslased üritasid aga Poolalt saada mitte ainult Gdaski, vaid ka neid piirkondi, kus elasid sakslased. Olukorra muutis keeruliseks ka Nõukogude Liidu surve Poolale. Jossif Stakin lubas Poolale kaitset, nõudes vastutasuks luba viia Punaarmee Poola aladele. Poolakad ei tahtnud aga kummalegi alluda, vaid säilitada iseseisvust ning tänu Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaenutsemisele oli see ka võimalik. Kuid kõik muutus ootamatult. 30. augustil 1939 tegi Adolf Hitler Poolale viimase pakkumise, korraldada "Poola koridoris" järgmise 24 kuu jooksul rahvusvahelise kontrolli all rahvahääletus. Poola ei vastanud sellele ja
vastaseks liiduks. Ribbentropi välispoliitikat saab hinnata tema märgukirja põhjal, sest selles visandatud mõtted tegi ta välisministrina suuremal või vähemal määral teoks. Loobunud illusioonidest, et kokkulepe Inglismaaga on võimalik, tipnes tema nägemus Euroopast Saksa Nõukogude mittekallaletungipaktiga, mille Ribbentrop ja Stalin 23. augustil 1939 Moskvas alla kirjutasid. Seda nimetati Molotovi Ribbentropi paktiks. Jossif Stalin saavutas sellega oma eesmärgi. Nimelt tahtis ta lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Molotov allkirjastab mittekallaletungilepingut Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Tema taga seisavad Ribbentrop ja Stalin.
2. Rahvasteliidu tegevus (polnud võimeline oma ülesannetega toime tulema ega suurriike ohjeldama) 3. Hitleri ja Stalini ambitsioonid (Hitler tahtis saksa rahvale suuremat elamisruumi, Stalin tahtis kommunismi üle maailma levitada) 4. Lepituspoliitika 5. Majanduskriis (inimesed pooldasid kõva käe poliitikat, mis omakorda tugevdasid diktatuure) 6. MRP (Ida-Eur jaotamine Sks ja NL vahel; mittekallaletungileping omavahel) MRP: Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikide tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel. Selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud
vastupanu metsavendade poolt. Algas taas venelaste okupatsioon. Eesti kaotas seoses Teise maaimasõjaga veerandi rahvastikust, ning vaid Läti kaotused olid veidike suuremad. Samuti kaotas riik ka palju tarku ja haritud inimesi-baltisakslased läksid Saksamaale, rannarootslased Rootsi, juudid ja mustlased mõrvati suures osas. Eesti oli üks kaotajatest selles ülemaailmses sõjas. Kõik edaspidi riigi pinnal toimus otsustati Moskvas. Poliitiline sulaperiood Peale Jossif Stalini surma määrati Venemaa etteotsa Nikita Krustsov, kes muutis NSV Liidu liikmesriigid rahvademokraatlikeks vasallriikideks. Seda perioodi kirjeldatakse kui poliitilist sulaperioodi. Ühiskondlik sure vähenes, Stalini-plakatid koristati ning paljud inimesed leidsid end välja saamas ängistusest. Isegi väliseestlased said mingil määral kontakti siinmail oleva rahvaga. Nikita Hrustsov oli suur reformaator: ta pani alused rahvamajandusele, seega ei olnud baasid
august.1939. 20. augustil saabus Berliinist vastus, et Saksamaa on põhimõtteliselt nõus lepingu põhiosaga. Suursaadik von Schulenberg palus V. Molotovilt vastuvõttu ning ta võeti vastu 21. Augustil.1939. Peale seda saadeti Saksamaa suursaatkonnast teele kiirtelegramm, kutsega 23. augustil Saksamaa esindajal Moskvasse sõita, kuna Stalin oli selle kuupäevaga nõus. Nõukogude Liidu eesmärgid lepingu sõlmimisel Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikite tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel. Selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne-
Kus jäi demokraatia kuni II maailmasõjani kestma? Gestapo-agressiivne natsliku Saksamaa riiklik salapolitsei Poola, Leeddu, Taani, Jugoslaavia, Läti, Eesti, Bulgaaria Prantsusmaa 21. Kommunistlik Venemaa Mis olid NSVL, KGB, NEP, GULAG NSVL-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit KGB-NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee NEP-(novaja ekonomitseskaja politika) Uus majanduspoliitika Nõukogude Liidus GULAG-ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem 22. Jossif Stalin millal sai võimule, kuidas, kuidas valitses kuidas kindlustas oma võimu, milliseid muutusi korraldas NSV Liidus? Sai võimule, sest tappis kõik teised võimule tahtjad peale Lenini surma ning saigi 1929 võimu täielikult enda kätte. Valitses üheinimese diktatuur. Keelustati vaba ettevõtlus Riik võttis majanduse täielikult enda kontrolli alla Arendati eelkõige rasketööstus, toimus intensiivne industrialiseerimine Riigi plaane tehti 5 aasta kaupa.
oma plaani ellu. Vormiliselt säilitati riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast). III NSVL Stalini ajal (Stalini kommunistlik diktatuur) kuni II maailmasõjani (lk.79-89) Juba enne Lenini surma algas võimuvõitlus liidrirolli pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialism ühel maal, mis tähendas......................................................................................................... ................................................................................................................. Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur, millele
kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu. Algses tähenduses on see autoritaarne liikumine ning ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel. Fasismi on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ning teistele taolistele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fasismiks on omane just Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna Jossif Stalin ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja sundis seetõttu neid nimetama fasistideks. Fasism kui reziim ja diktatuur Kõige üldisemalt nimetatakse fasismiks ekstreemset paremäärmuslikku liikumist, mida iseloomustab põlgus demokraatlike traditsioonide vastu. Fasismi iseloomustasid autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine fasistliku parteiga, ühiskonna elu kõigi külgede range
koos tähega. Nüüd on levimas arvamus, et kiirgus vabaneb ümber tähe tiirlevast gaasitombust, omamoodi tihendist, mida hoiab koos tähe magnetväli. Et neutrontähe pöörlemiskiirus on suur, peab gaasitihendi tiirlemiskiirus olema väga lähedane valguse kiirusele. Kasutatud materjal: 1) Dorling Kindersley Raamat,"KOSMOS- tähed, planeedid, ja kosmoselaevad", kirjastus "Varrak", 1997 2) Jossif Sklovski,"Universum, elu, mõistus", kirjastus "Valgus", 1981 3) H. Raudsaar, "Pilk tähistaevale", kirjastus "Valgus", 1975 4) Robin Kerrod, "Tähetark", kirjastus "Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS", 2005 5) Heikki Oja, "Põhjanael", kirjastus "Valgus", 2001 6) www.miksike.ee www.vikipeedia.ee www.google.com
ning Enn Nõu ja Helga Nõu loomingus, viimase rõhutatud tinglikkusetaotlus ja identiteediotsing teeb temast M. Undi sugulashinge. 1950-ndate aastate alguseks oli Nõukogude Liidu kirjandus jõudnud ummikusse. Käärid tegeliku elu ja kirjanduses realismi pähe pakutava vahel olid suured. Lisaks riiklikule tsensuurile toimis kirjanikes repressioonide hirmu tõttu juba n.ö. sisemine tsensuur. Tuli kirjutada nii nagu ette nähtud. Jossif Stalini isikukultuse juurde käisid ka ülistavad lugemispalad ja värsid "suure juhi ja õpetaja, laste kõige parema sõbra" jne. jne aadressil. Juba aabitsas tänati riigijuhti, et lastel nõukogudemaal nii "hea elu" on. Suurem õhupuhastus toimus pärast Stalini surma kui isikukultus hukka mõisteti ning tõdeti muuhulgas ka õppe- kasvatustöö irdumist tegelikust elust. Ka lastekirjandus vabanes järk-järgult sotsiaalpedagoogilise õppevahendi rollist, tegelaskujud
11. Totalitaarsete diktaktuuride üldiseloomustus Saksamaa ja NSVL näitel. SAKSAMAA NSVL Ideoloogia natsionaalsotsialism kommunism 1.partei NSDAP- Natsinaalsotsialistlik Saksa KP- Kommunistlik partei Töölispartei Juhikultus Adolf Hitler Jossif Stalin Inimeste hirmu- sisevaenlane: juudid, mustlase, prostad, jõukad (hiljem vastavalt tamine vaenalstega geid, puudega (vaimse) vajadusele) välisvaenlased mõlemal vastavalt vajadusele Sala- ja julgeoleku- Gestapo NKVD Teenistus 12. Kodusõja ja NEP-i aeg Venemaal/ NSVL-s Kodusõda 1918-20 Võitlesid punased ja valged.
Hitleri tugisammasteks loodi SS ja Gestapo. Hitler aga asus taastama Saksamaa sõjalist jõudu ning rikkuma Versailles' rahulepingu tingimusi. NSVL 1918 a. kevadest kehtis Venemaal kommunistlik diktatuur ning seda nimetatu VNSFV. Sarnase korrava NSV kuulutati välja veel mitmel pool mujal ning 1922 ühendati need NSVL-iks. Sisuliselt tähendas see uut Vene impeeriumit punases kuues, keskusega Moskvas. NSVL juht ehk kompartei peasekretär oli 1924. aastani Lenin, peale teda Jossif Stalin. Stalini võimuletõusule järgnes tohutu isikukultus, ta nimetati "juhiks ja õpetajaks". Kehtestati plaanimajandus, range totalitaarne diktatuur ning repressioonid. Rajati vangilaagrite võrk GULAG. TEINE MAAILMASÕDA Versailles' süsteemi lagunemine 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Suurbritannia sõlmis Saksamaaga lepingu,
5 rahvuse üldist õitsengut. Nende meeleoludega sobisid hästi nii nimede eestistamine, kodukaunistamisliikumine kui ka noorkotkaste ja kodutütarde liikumine. (Vahtre 2005: 192) 1.2. Baaside leping ja esimene nõukogude aasta Eestis (1939-1941) II maailmasõjaga seonduvas rahvusvahelises kriisis langes Eesti Jossif Stalini ja Adolf Hitleri sobingu ohvriks. 1939. aasta suvel lähenesid Saksamaa ja NSV Liit teineteisele ja 23. augustil 1939 sõlmisid nad Moskvas mittekallaletungilepingu (Molotovi-Ribbentropi pakt). Selle pakti salalajase lisaprotokolliga läksid NSV Liidu mõjusfääri Balti riigid, Soome, Bessaraabia ja Poola idaosa. (Pajur et al. 2005: 16) Millal, kuidas ja kelle osavõtul langetati Moskvas otsus Balti riikide sõjaliseks okupeerimiseks, on jäänud ebaselgeks
vabaneda nõukogude võimu alt. Suvesõja algus (22. juuni-12. juuli 1941) · 22. juunil 1941 alustas Saksamaa rünnakut NSV Liidule. Eesti suunas tungis peale Väegrupp "Nord" kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leebi juhtimisel. Punaarmeel oli Balti riikides Looderinde (ülem marssal Kliment Vorosilov). · 25. juunil liitus Soome Saksamaa võitlusega ja algas Soome-Nõukogude Liidu vaheline Jätkusõda. · 3. juulil 1941 kuulutas Jossif Stalin raadiokõnes välja põletatud maa taktika, mille kohaselt tuli vaenlasele jäetaval alal hävitada kõik ressursid. Eestis jäi see ülesanne hävituspataljonidele. · 11. juulil 1941 moodustati Tallinnas Eesti NSV vabariiklik kaitsekomitee, kuhu kuulusid Vladimir Botskarjov, Nikolai Karotamm, Karl Säre, Boris Kumm ja Johannes Lauristin. · Pärast Riia vabastamist 1. juulil liikus Saksa 18. armee kiiresti edasi ja ületas 7. juulil
Tugineb kindlale ideoloogiale. Inimesi hoitakse hirmu all. Võrdlus: Sm NSVL ideoloogia:natsionaalsotsialism kommunism rõhk: rõhuti rahvusele ja rassile tähtsustati töölisklassi 1partei süsteem NSDP KP (natsionaalsotsialistlik- (kommunistlikpartei) saksamaatöölispartei) juhikultus: Adolf Hitler Jossif Stalin vaenlased: juudid, mustlased, jõukad inimesed ja vastavalt vajadusele homod, puudega inimesed vastavalt vajadusele teised riigid vastavalt vajadusele teised riigid sala-ja julgeolekuteenistus, mis kontrollis inimesi ja riiki: Gestapo NKVD Pilet 14 Kodusõja ja NEP'i aeg Venemaal/NSVL's 1917said võimule kommunistid kehtestasid diktatuuri 1917-1922 Nõukogude Venemaa 1922-1991 NSVL (Ukraina,Valgevene, Taga-Kaukaasia)
Enamik majandusest jäi aga ikkagi riigikontrolli alla. Uue majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastua. Kiirelt arenes põllumajandus. Kuid kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel see likvideeriti. 1924.a. sureb Lenin. Lenin soovitas enda järglaseks Lev Trotskit, kuid järgnenud võimuvõitluses ei suutnud Trotski end maksma panna. Esile tõusis partei peasekretäri kohal töötanud Jossif Stalin, keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast. Oma positsiooni kasutades kehtestas Stalin kontrolli kompartei liikmete üle, tagades selle juhtivates organites endale meelepärase elamuse. 1927.a. õnnestus Stalinil Trotski ja ema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada. 1929.a. saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja. Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus. Stalini võimuletulek tähendas NEP-i lõppu.
Liidu sõjaväebaaside paigutamise Eestisse. Oktoobris sõlmisid analoogilised baasidelepingud ka Läti ja Leedu. 15. novembril 1939, kui Nõukogude väed olid asunud baasidesse, käis Nõukogude sõjaväeatasee Eestis Jevgeni Tsukanov ülemjuhataja juures ja esitas talle Nõukogude valitsuse kutse Moskvat külastada. 7. detsembril 1939 alanud ühenädalase visiidi käigus kohtus Laidoner marssal Kliment Vorosilovi, Vjatseslav Molotovi ja Jossif Staliniga. 1940. aastal 16. juunil esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi, nõudes valitsusevahetust ja täiendava Punaarmee väekontingendi Eestisse paigutamist. 17.18. juunil okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Meie valitsus ja armee andis ühtegi lasku tegemata võimu üle nõukogudele. Olin ülemjuhataja, kuid missugune oli see armee, mida ma pidin juhtima?J. Laidoner Sõjaväevarustus 1930. aastate alguseks oli relvastus suuremas osas ühtlustatud ja moderniseeritud. Kodumaine
1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Francisco. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Potsdami konverents Winston Churchill, Harry S. Truman ja Jossif Stalin Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel Elbe jõel. 7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile
Lõplikult ei õnnestunud NSV Liidul olukorda Kesk-ja Ida- Euroopas siiski muuta. Välispoliitika Saksamaa Demokraatliku vabariigi välispoliitika oli suuresti mõjutatud NSV liidust. 1952. aasta alguses oli NSV liit mures eeldatava ,,Lääne luureagentide ja saboteerijate 2 sisseimbumise", veel rohkem aga spetsialistide ja kvalifitseeritud tööliste lakkamatu äravoolu pärast Saksamaa Demokraatlikust vabariigist. Sama aasta aprillis toimus Jossif Stalini ja Ida- Saksamaa juhtide kohtumine. Nõukogude välisminister Vjatseslav Molotov tegi Ida- Saksamaa juhtidele ettepaneku kehtestada Ida-Berliini külastavatele Lääne kodanikele spetsiaalsed load, mis takistaks luureagentide maalepääsu. Stalin aga võttis asja palju tõsisemalt ning pani ette, et kogu Ida- ja Lääne-Saksamaad eraldavat demarkatsioonijoont käsitletaks ametliku piirina, mis tuleks sulgeda, et teha edasi-tagasi liikumine võimatuks.
Nende taustal näis aga Kominternile, et Eestis on ehk võimalik seaduslik valitsus relva jõul kukutada. 12. augustil 1924 esitaski Nõukogude Liidus emigratsioonis viibiv Eesti Kommunistlik Partei (EKP) kirjaliku pöördumise Venemaa Kommunistliku Partei poole, teatades, et nad on kaalunud olukorda Eestis ja otsustanud korraldada ülestõusu. Ülestõusu otsustati toetada, selleks loodi alaline komisjon, kuhu kuulusid ka kommunistide tippjuhid: Jossif Stalin, Lev Trotski ja Mihhail Frunze. Ettevalmistamiseks maksti suuri rahalisi toetusi. Nõukogude Venemaal elavatest eestlastest, lätlastest ja soomlastest värvati 10 000 meest vajadusel ülestõusu toetama. Soome lahes saadeti Nõukogude laevad Tallinna alla, mõni päev enne ülestõusu kutsuti Pihkva ringkonna kutsealused "kordusõppustele". Riigipöörde juhiks määrati Jaan Anvelt. Eesti politsei ja peastaap olid teadlikud võimalikust ületõusust, kuid mitte kuupäevast. Algselt
Nõukogude Liidu sisepoliitilised olud küüdi- tamised) osalist asendamist veelgi. Kremlis saavutas mõõdukate kaudsetega, milleks oli inimeste reformaatoritega võrreldes ülekaalu hirmutamine, pidev sekkumine nende neostalinistlik suund. 1969. aasta isiklikku ja tööellu jms. Kui võrrelda detsembris avaldas partei kesk- 1960. aastatega, langes nõukogude- häälekandja “Pravda” Jossif Stalini vastase tegevuse eest otseselt 90. sünniaastapäeva puhul represseeritute arv 1970-ndatel teemakohase artikli. 1970. aastal tervelt kaks korda, kuid KGB enda asetati Stalini hauale ka tema allikate põhjal ületas kaudselt repres- rinnakuju, mis sealt seni (teiste seeritud inimeste ehk Kremli müüri äärsete haudade profiilakteeritute arv otseselt
nõunik Bernard Baruch 1947. a, kui kirjeldas maailmasõja-aegsete liitlaste suhteid kui murenevaid ja konfliktiga asenduvaid.1 Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. Märtsis. (...) Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida- Euroopa maade vahel.2 Külma sõja esimeseks kuulutajaks pidada võib pidada ka Jossif Stalinit, kes esimese sõjajärgse viisaastaku kõnes formuleeris „kahe leeri” doktriini, mille kohaselt jagunes maailm kaheks antagonistlikuks pooleks: imperialistlik-kapitalistlikuks ja progressiivseks kommunistlikuks leeriks.3 Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks, kus võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust. Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu.
Õiguse rakendamine võimaldas riiklikul tasandil rahva ühendamise ning edasi arendamise. Selliseid õigussüsteeme on ajalooliselt olnud kahtlemata mitmeid - mõned neist on andnud suurema tõuke tulevikku, teised aga väiksema. Üheks kõige mõjukamaks ajalooliseks õigussüsteemiks on alati peetud Rooma õigust, mis oli juhtivaks süsteemiks aastast 449 eKr aastani 529. Rooma õigust iseloomustades on õigustatud kasutada kuulsa Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase Jossif Pokrovski tsitaati, mille kohaselt see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma". Tegemist on seega tsiviilõiguse absoluutse klassikaga, mis on õigussüsteemina andnud paljudele õigusprintsiipidele viimistletud formuleeringu. Eriti lepingu- ja omandiõigusesse puutuvad Rooma õigus printsiibid olid eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kujundamisel. Sellel on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
